ganmartebi T ileqsikoni

Transcript

ganmartebi T ileqsikoni
ganmartebiTi leqsikoni
meore nawili
ganaTlebis specialistebisaTvis
wignze muSaobdnen
simon janaSia
Sorena saZagliSvili
mzia wereTeli
kaxa gabunia
zaqro giunaSvili
nana dalaqiSvili
nino doborjginiZe
giorgi zedginiZe
ekaterine korZaZe
irina samsonia
naTia saRinaZe
TinaTin salayaia
marina CxikvaZe
ISBN 978-9941-0-0541-1 (yvela nawilis)
ISBN 978-9941-0-0542-8 (meore nawilis)
sarCevi
ganmartebiTi
leqsikoni
sarCevi................................................................................................... 3
winasityvaoba.......................................................................................6
unar-Cvevebi:.........................................................................................7
asertuloba..........................................................................................7
kognicia................................................................................................7
kognituri.............................................................................................7
kompetencia...........................................................................................7
metakognicia......................................................................................... 8
socialuri kognicia........................................................................... 8
tolerantoba....................................................................................... 8
Teoriebi:...............................................................................................9
gardneris Teoria mravalmxrivi inteleqtis Sesaxeb....................9
golmanis Teoria emociuri inteleqtis Sesaxeb.............................9
diuis ganaTlebis koncefcia........................................................... 10
vizualur-sivrciTi inteleqtis mqone adamianebi.........................12
interpersonaluri inteleqtis mqone adamianebi...........................13
intrapersonaluri inteleqtis mqone adamianebi...........................13
kolbis Teoria swavlis stilis Sesaxeb.........................................13
kolbergis moralurobis ganviTarebis Teoria............................ 15
lingvisturi inteleqtis mqone adamianebi.................................... 17
maTematikur-logikuri inteleqtis mqone adamianebi.................. 17
musikaluri inteleqtis mqone adamianebi......................................18
“naturalisturi” inteleqtis mqone adamianebi............................18
perkinsis Teoria swavlis Sesaxeb....................................................18
rojersis gamocdilebaze dafuZnebuli swavleba........................ 19
socialur-kognituri Teoria (bandura, miSeli).......................... 20
selmanis Teoria socialuri unar-Cvevebis
ganviTarebis Sesaxeb............................................................. 22
sxeulebriv-kinesTetikuri inteleqtis mqone adamianebi............ 23
swavlebis bihevioristuli midgoma (skineri)............................... 23
uznaZis midgomebi TamaSsa da swavlaze.......................................... 24
saswavlo procesi.............................................................................. 27
diferencirebuli swavleba.............................................................. 27
drois organizeba.............................................................................. 27
TvalsaCinoeba..................................................................................... 28
metakurikulumi................................................................................. 28
moderacia............................................................................................ 28
moduli................................................................................................ 29
saaTobrivi bade................................................................................. 29
sivrcis organizeba............................................................................ 29
silabusi............................................................................................. 30
swavlis tipebi (stili).................................................................... 30
teqnikur sacnobaro aparati............................................................31
ganaTlebis sistema............................................................................ 32
akademiuri xarisxi............................................................................ 32
akreditacia........................................................................................ 32
araformaluri profesiuli ganaTleba.......................................... 33
atestati............................................................................................. 33
atestacia............................................................................................ 33
bavSvTa uflebaTa konvencia............................................................ 33
bakalavri............................................................................................ 34
bakalavriati...................................................................................... 34
gamocdebis erovnuli centri.......................................................... 34
ganaTlebis akreditaciis erovnuli centri................................. 35
genderi................................................................................................ 35
gzamkvlevi........................................................................................... 36
diagrama.............................................................................................. 36
diplomi............................................................................................... 36
direqcia.............................................................................................. 37
diskriminacia..................................................................................... 37
erovnuli profesiuli saagento..................................................... 37
erovnuli saswavlo gegmebis da Sefasebis centri....................... 37
eqsterni.............................................................................................. 38
vauCeri................................................................................................ 38
zogadi ganaTlebis sistema.............................................................. 38
zogadsaganmanaTleblo dawesebuleba............................................ 39
TanasworTa swavleba......................................................................... 39
kanoni zogadi ganaTlebis Sesaxeb................................................. 39
klasteri............................................................................................. 39
krediti (evropuli sakredito sistema (ECTS)............................ 40
licenzireba.........................................................................................41
magistratura..................................................................................... 42
magistri.............................................................................................. 42
maswavlebelTa profesiuli ganviTarebis centri....................... 42
maswavleblis asistenti................................................................... 43
maswavleblis profesiuli eTikis kodeqsi.................................... 43
maswavleblobis maZiebeli................................................................ 44
matrica............................................................................................... 44
mentori............................................................................................... 44
miznobrivi jgufi.............................................................................. 44
monacemTa baza.................................................................................... 45
pedagogika........................................................................................... 45
pedagogiuri personali.................................................................... 46
pedagogiuri sabWo............................................................................ 46
profesia.............................................................................................. 46
profesiuli ganaTleba..................................................................... 46
profesiuli ganviTareba.................................................................. 47
profesiuli saganmanaTleblo standarti..................................... 47
profesiuli standarti.................................................................... 47
profesiuli studenti...................................................................... 47
profesiuli swavlebis centri/profesiuli
saganmanaTleblo dawesebuleba.......................................... 47
sagnobrivi kaTedra........................................................................... 47
sameurveo sabWo................................................................................. 47
saxelobo ganaTleba.......................................................................... 48
sertifikati....................................................................................... 48
skolis TviTSefasebis sistema......................................................... 49
skolis Sinaganawesi........................................................................... 50
umaRlesi profesiuli ganaTleba................................................... 50
uwyveti ganaTleba............................................................................. 50
fokus -jgufi (fokusirebuli diskusia)....................................... 50
formaluri profesiuli ganaTleba............................................... 52
SemTxvevis analizi (Seswavla)......................................................... 52
bibliografia..................................................................................... 54
winasityvaoba
amjerad gTavazobT ganmartebiTi leqsikonis meore nawils.
masSi Sevida 100-mde termini. gansakuTrebuli aqcenti gakeTda ganaTlebis sferoSi arsebul Teoriebze. ganmartebiTi
leqsikoni pedagogebs, ganaTlebis specialistebs, ganaTlebis
fsiqologebs da sxva dainteresebul pirebs gaacnobs im ZiriTad terminebs, romlebic gamoiyeneba erovnul saswavlo gegmaSi, saswavlo gegmebis pilotirebis da danergvis treningprogramaSi da, zogadad, ukavSirdeba ganaTlebis sistemis
reformas da mis safuZvelze ganxorcielebul swavlebisa da
swavlis Tanamedrove gagebas.
leqsikoni struqturirebulia Semdegnairad: terminebi
dajgufebulia oTx ZiriTad kategoriaSi: unar-Cvevebi, Teoriebi, saswavlo procesi da ganaTlebis sistema. TiToeul kategoriaSi ki terminebi dalagebulia anbanTrigze.
ganmartebiTi leqsikoni gankuTvnilia ganaTlebis sferoSi
moRvawe sxvadasxva profesiis adamianebisTvis. es leqsikoni
maT daexmareba gamoyenebul leqsikaSi erTnairi mniSvnelobebi
mianiWon yovel termins. es maT gauadvilebT saswavlo miznebis
miRwevas da xels Seuwyobs maT Soris profesiuli dialogis
warmarTvas. aseve, leqsikoni daexmareba maswavleblebs sasertifikacio gamocdebisaTvis momzadebaSi.
erovnuli saswavlo gegmebis da Sefasebis centri
2008 weli
unar-Cvevebi
unar-Cvevebi:
asertuloba - asertuloba aris adamianis unari, Tamamad
gamoxatos sakuTari azri sxvisi Seuracxyofis gareSe da sxvebTan daamyaros efeqturi komunikacia. am dros adamiani pativs scems sakuTar Tavs da sxvebs. asertuloba aZlevs adamians sxvebTan Ria komunikaciis saSualebas. asertuli qceva
aZlevs saSualebas adamians rom daicvas sakuTari pozicia, maSinac ki, roca sxvebs gansxavebuli azri aqvT.
asertuli qceva gulisxmobs Semdegi unarebis gamoyenebas:
1. uaris Tqma: rogor Tqva “ara” Sesatyvis situaciaSi da
Sesatyvis dros.
sakuTari piziciis gamoxatva - “ara, ar SemiZlia”
mizezebis axsna - “dRes dakavebuli var”
gageba - “imedi maqvs, rom TqvenTvis Sesabamis sxva saqmes
moZebniT”
2. grZnobebis gamoxatva: uTxra adamianebs, Tu ras grZnob.
dadebiTi grZnobebis gamoxatva: “Sen Zalian kargad
Seasrule davaleba”
uaryofiTi grZnobebis gamoxatva: “Senma saqcielma me
guli matkina”
3. Txovna: informaciis, ganmartebis miRebis Txovna.
problemis Camoyalibeba / ganmartebis Txovna: “me Tqven
ori urTierTsawinaaRmdego davaleba momeciT; Tu
SeiZleba, “SegiZliaT amixsnaT, zustad ra gsurT, rom
gavakeTo?”
kognicia - kognicia aris Semecneba, informaciis gadamuSavebis sxvadasxva operaciaTa erToblioba, dawyebuli informaciis miRebiT da dasrulebuli misi gadamuSavebiT.
kognituri - SemecnebiTi.
kompetencia - kompetencia niSnavs konkretuli amocanis
SesrulebisaTvis saWiro unars. igi moicavs unarebis, codnisa
da qcevis erTobliobas.
unar-Cvevebi
metakognicia - metakognicia niSnavs sakuTari SemecnebiTi
(azrovnebis) procesebis – azrebis, fiqrebis – gacnobierebas
da marTvas. sxva sityvebiT, metakognicia aris azrovneba azrovnebis Sesaxeb. es aris codna sakuTari kognituri sistemisa
da misi funqcionirebis Sesaxeb da misi kontrolis unari.
metakogniciis dros xdeba imis Semecneba, Tu ra viciT (metakognituri codna), imis gacnobiereba, Tu ras vakeTebT, rogor
viqceviT (metakognituri unari), an rogoria Cveni mimdinare
kognituri da emociuri mdgomareoba (metakognituri SegrZneba). metakognicia moicavs metakomponentebs – marTvis procesebs, romlebic informaciis gadamuSavebis konkretul procesebs aregulireben. es komponentebia: problemis arsebobis
aRiareba, problemis gacnobiereba da im procesebis amorCeva,
romlebic gamodgeba problemis gadasaWrelad, strategiis arCeva, mentaluri reprezentaciis SerCeva, gonebrivi resursebis
ganawileba, problemis gadawyvetis msvlelobaze kontroli,
problemis gadawyvetis efeqtianobis Sefaseba.
rodesac metakognicia exeba sakuTari swavlis procesebis
gacnobierebas, maSin adgili aqvs swavlis swavlas - adamianis mier sakuTari swavlis marTvas, romelic moicavs swavlis
dagegmvas, Sefasebas da mudmiv monitorings.
socialuri kognicia - socialuri kognicia anu Semecneba
exeba pirovnebis mier sxva adamianebis azrebis, grZnobebis da
ganzraxvebis gacnobierebis process. socialuri Semecneba
safuZvlad udevs socialuri unar-Cvevebis ganviTarebas. kerZod, socialur Semecnebas mniSvnelovanwilad gansazRvravs
imas, Tu rogori damokidebuleba Camouyalibdeba bavSvs sxva
bavSvebis da ufrosebis mimarT; rogor ganuviTardeba mas sxvaTa pativiscemisa da urTierTgagebis Cvevebi, rac Cveni erovnuli saswavlo gegmis erT-erTi ZiriTadi mizania.
tolerantoba - tolerantoba aris adamianis SesaZlebloba
aRiaros, pativi sces an gaiTvaliswinos sxva adamianis rwmena,
qceva, Rirebulebebi.
tolerantuli Rirebulebebis ganviTarebis mizania, rom moswavleebs SeeZloT araZaladobis gziT gansxvavebul kulturis, rasis, sqesisa da religiis mqone adamianebTan efeqturi
urTierTobis damyareba.
Teoriebi
Teoriebi:
gardneris Teoria mravalmxrivi inteleqtis Sesaxeb amerikelma fsiqologma h. gardnerma (Gardner, 1943-) ganaviTara “mravalmxrivi inteleqtis Teoria,” romlis mixedviT
arsebobs 8 erTmaneTisgan gansxvavebuli inteleqtis saxe
da misi Sesabamisi swavlis stili. inteleqtis es saxeebia:
lingvisturi, maTematikur-logikuri, vizualur-sivrciTi,
sxeulebriv-kinesTetikuri, musikaluri, interpersonaluri,
intrapersonaluri da naturalisturi (ix. TiToeuli tipis
ganmarteba anbanuri TanmimdevrobiT). TiToeul bavSvs gaaCnia
zemoT CamoTvlili inteleqtis ramdenime saxeoba. mniSvnelovania, rom maswavlebeli acnobierebdes sxvadasxva adamianis sxvadasxva xarisxiT midrekilebas sxvadasxva inteleqtisadmi,
rom moswavleebs sakuTari SesaZleblobebis mravalmxrivad
gamoxatvis da ganviTarebis SesaZlebloba misces.
golmanis Teoria emociuri inteleqtis Sesaxeb - amerikeli
fsiqologi golmani (Goleman, 1946-) ayalibebs Teorias emociuri inteleqtis Sesaxeb, romelic aris adamianis unari, gaigos
sakuTari grZnobebi, gamoxatos sxvis mimarT empaTia da moaxdinos emociebis efeqturi regulireba/marTva. sainteresoa,
rom emociuri inteleqtis done/xarisxi ar dgindeba gonebrivi
inteleqtis sazomi testebiT. am Teoriis mixedviT, adamianis
warmatebis winaswarmetyvelebisaTvis ufro mniSvnelovania
maRali donis emociuri inteleqtis qona, vidre maRali donis
zogadi inteleqtisa. ganasxvaveben emociuri inteleqtis xuT
ZiriTad unars: TviTSemecneba, TviTregulacia, motivacia, empaTia da socialuri unar-Cvevebi.
TviTSemecnebis dros adamiani acnobierebs sakuTar gancdebs,
rac mas exmareba gadawyvetilebis miRebasa da sakuTari SesaZleblobebis sworad SefasebaSi.
TviTregulacia gulisxmobs adamianis mier sakuTari emociebis marTvis unars, rac moicavs stresuli situaciebis daZlevas, imedgacruebis da marcxis gadatanas.
Teoriebi
motivacia gulisxmobs miznis misaRwevad iniciativis sakuTar Tavze aRebis unars.
empaTia anu Tanagancda niSnavs sxva adamianebis grZnobebis
gagebis unars. am emociur unars sxvanairad “adamianuri urTierTobis” unarsac uwodeben. es aris sxva adamianebis TanagrZnobasa da emociebis gagebaze damyarebuli urTierTobis
unari, romelic mJRavndeba sxvebis mimarT keTilganwyobasa da
socialuri situaciebis swor SefasebaSi. mkvlevarebi fiqroben, rom emociuri komunikaciis 90% araverbaluria. sxva emociuri unarebis msgavsad, empaTia aris Sinagani Tviseba, romelic yalibdeba gamocdilebiT. Cvili bavSvebi 3 wlis asakSi
ganicdian empaTias, roca isini gamoxataven wuxils sxva bavSvis tirilze. ufro patara asakSic ki bavSvebi imitaciis saSualebiT swavloben reaqciis gamoxatvas sxva adamianis mwuxarebaze. Tumca am unaris ganviTarebisTvis saWiroa ufrosebma
SeamCnion da xeli Seuwyon maTi emociebis ganmtkicebas.
socialuri unar-Cvevebi, Tavis mxriv, moicavs: (1) urTierTobis warmarTvisa da socialuri situaciebis zusti aRqmis
unars; (2) urTierTobis dros zomierebis dacvas; (3) sxvebis
advilad dayoliebis, liderobis, molaparakebebisa da diskusiebis warmarTvis unars da (4) urTierTTanamSromlobisa da
gunduri muSaobis safuZvelze problemebis gadaWris unars.
gansakuTebiT mniSvnelovania emociuri inteleqtis unarCvevebis ganviTareba skolaSi. skolas SeuZlia moaxdinos “emociuri ganaTlebis” programis danergva. es programa aswavlis
moswavleebs sibraziT, imedgacruebiT da martoobiT gamowveuli emociebis marTvas. ganaTlebis specialistebi miuTiTeben
amgvari unar-Cvevebis ganviTarebis did mniSvnelobaze, radgan
moswavleebi, romlebic depresiaSi an gabrazebulni arian da
konfliqtebi aqvT TanatolebTan, ver SesZleben swavlaSi
warmatebis miRwevas.
diuis ganaTlebis koncefcia - amerikeli filosofosi,
fsiqologi da ganaTlebis specialisti jon diui (Dewey, 1859-
10
Teoriebi
1952) aris progresuli ganaTlebis principebis aqtiuri ideologi. misi ganaTlebis koncefcia efuZneba or ZiriTad amosavals: (1) ganaTleba unda emyarebodes gamocdilebas, radgan
gamocdileba mniSvnelovanwilad gansazRvravs adamianis momavals da (2) ganaTleba socialuri funqciis matarebeli unda
iyos, radgan swored ideebisa da gamocdilebis gaziarebiT miiRweva socialuri progresi.
ganaTlebaSi diuis gavlenam gamoxatuleba hpova gamocdilebiTi ganaTlebis koncefciaSi. am koncefciis mixedviT,
ganaTleba gamocdilebis ganviTarebaa. tradiciul skolaSi
moswavleebi iReben gamocdilebas, magram ar SeuZliaT misi
dakavSireba momavalTan, misi cxovrebiseul situaciaSi gamoyeneba. gamocdilebaze dafuZnebuli ganaTlebis ZiriTadi problemaa iseTi awmyo gamocdilebis SerCeva, romelic nayofierad
da SemoqmedebiTad aamoqmedebs moswavles. Sesabamisad, saWiroa
axali ganaTlebisaTvis Sesaferisi masalebis, meTodebisa da
socialuri urTierTobebis SemuSaveba, romlebic uzrunvelyofen ganaTlebis Tanmimdevrul uwyvetobas da gangrZobiTobas. TiToeuli gamocdileba, romelsac adamiani SeiZens,
cvlis mas, rogorc am gamocdilebaSi monawiles da momdevno
gamocdilebaSi raRaciT Secvlili, gansxvavebuli adamiani
gadadis. adamianis yoveli gamocdileba misi ganviTarebis mamoZravebeli Zalaa. igi gavlenas axdens survilebis, miznebis
da damokidebulebebis Camoyalibebaze. pedagogis movaleobaa
saTanadod Seafasos ra mimarTulebiT viTardeba axalgazrdis
gamocdileba, ra damokidebulebebi da tendenciebi uyalibdeba
mas, raTa ganasxvavos, maT Soris romelia Semdgomi zrdisTvis
xelSemwyobi da romeli - saziano. amisaTvis ki mas unda hqondes
moswavleTa gagebis unari da maT mimarT keTilganwyobili
unda iyos. amavdroulad, pedagogebma unda icodnen, Tu rogori garemo uwyobs xels samomavlo zrdisa da ganviTarebisTvis
xelsayreli gamocdilebis SeZenas da rogor gamoiyenon arsebuli fizikuri da socialuri garemo am miznebisTvis. ufro
metic, saWiroa Seiqmnas ganaTlebis iseTi sistema, romelic
obieqtur pirobebs sistematurad dauqvemdebarebs individTa
“Sida,” subieqtur pirobebs, anu maswavlebeli, wigni, saswavlo inventari moemsaxureba mozardTa uSualo midrekilebebis
11
Teoriebi
gamovlenasa da ganviTarebas.
amrigad, maswavlebelma sworad unda gansazRvros is garemo, romelic efeqtur urTierTqmedebaSi mova moswavleTa kompetenciasTan da moTxovnilebebTan, rac xels Seuwyobs Rirebuli gamocdilebis dagrovebas. swavlebis meTodebis SerCeva
unda moxdes imis gaTvaliswinebiT, Tu ra sargeblobas moutans igi konkretul dros konkretul adamians.
amavdroulad, pedagogis movaleobaa TiToeuli individis
da sagnis codnis safuZvelze SearCios iseTi saswavlo jgufuri aqtivobebi, romelSic yvela individs SeuZlia sakuTari
wvlili Seitanos da romelSic yvela moswavle erTad monawileobs. am situaciaSi maswavlebels ekisreba pasuxismgebloba
ise warmarTos moswavleTa urTierTobebi, rom SesaZlebeli
gaxdes jgufis, rogorc erTi organizmis, muSaoba. amgvarad,
maswavlebeli jgufuri saqmianobis lideris funqcias iZens.
meore mxriv, azrovnebis da pirovnebis ganviTarebisaTvis metad miSvnelovania garkveuli Tavisuflebis xarisxi, romelic
moswavleebs ganuviTarebs miznebis dasaxvisa da am miznebis
ganxorcielebis unarebs. diuis azriT, aseve mniSvnelovania
Tavisuflebis garegnuli mxarec. kerZod, fizikuri Tavisufleba, radgan mxolod fizikurad Tavisufal garemoSi aris
SesaZlebeli moswavleebma gamoavlinon Tavisi namdvili buneba, xolo siCume da usityvo morCileba xels uSlis maswavlebels gaicnos moswavleebi.
amgvarad, gamocdilebiTi ganaTlebis erT-erTi mTavari
ideaa saswavlo saqmianobaSi moswavleTa maRali CarTulobis
uzrunvelyofa, rac SesaZlebelia ganxorcieldes e.w. ”keTebiT swavlebis” da ”socialuri swavlebis” dros.
vizualur- sivrciTi inteleqtis mqone adamianebi - am tipis inteleqtis mqone adamianebs aqvT vizualuri (mxedvelobiT mocemuli) samyaros zusti aRqmisa da vizualuri gamocdilebis gamoyenebis kargi unari. isini yvelaze kargad
swavloben vizualuri warmodgenebis (xati, ferebi, suraTebi,
grafikuli naxatebi) saSualebiT da iyeneben maT xelovnebis
dargSi sxvadasxva saqmianobebis dros (ix. gardneris Teoria
mravalmxrivi inteleqtis Sesaxeb).
12
Teoriebi
interpersonaluri inteleqtis mqone adamianebi - am inteleqtis tipis adamianebs aqvT sakuTari samuSaos kargad
dauflebisa da sxvebis motivirebis unari. maT SeuZliaT sxvaTa grZnobebis, xasiaTisa da survilebis Tanagancda. TanaugrZnoben sxvebs, esmiT maTi “gasaWiri,” xSirad asruleben
mediatoris an lideris rols ama Tu im konfliqtis mogvarebaSi. isini yvelaze kargad sxvebTan urTierTobisas swavloben
(ix. gardneris Teoria mravalmxrivi inteleqtis Sesaxeb).
intrapersonaluri inteleqtis mqone adamianebi - am tipis
inteleqtis mqone individebs aqvT sakuTari Tavis Secnobis,
sakuTari cxovrebisa da swavlis procesis marTvis unari. isini kargad icnoben sakuTar Tavs, kargad xvdebian, ra surT da
cdiloben sakuTari miznebis ganxorcielebas. es exmareba maT
gadawyvetilebis miRebis dros arsebuli codnis sworad gamoyenebaSi. aseTi tipis adamianebs uyvarT marto da damoukideblad muSaoba. isini yvelaze kargad “marto” swavloben (ix.
gardneris Teoria mravalmxrivi inteleqtis Sesaxeb).
kolbis Teoria swavlis stilis Sesaxeb - amerikeli ganaTlebis specialisti d. kolbi (Kolb, 1939-) gvTavazobs zrdasrulTa swavlis Teorias, e.w. ”zrdasrulTa swavlis cikls,”
romelic aRweriTi xasiaTisaa. am ciklis mixedviT, arsebobs
swavlis oTxi safexuri, romlebic erTmaneTs mosdevs. swavla
iwyeba konkretuli gamocdilebis miRebiT, romelsac mosdevs
am gamocdilebis gacnobiereba ukve arsebul codnaze dayrdnobiT (pirovnuli refleqsia). es SesaZloa gagrZeldes zogadi
wesebis da kanonzomierebebis aRmoCeniT (cnebebis da Teoriebis Camoyalibeba, ganzogadeba) da damTavrdes maTi gamocdiT
manamde arsebuli gamocdilebis gasaumjobeseblad. kolbis
mixedviT, maswavlebeli unda iTvaliswinebdes am safexurebs
da moswavles usvamdes iseT SekiTxvebs, romlebic xels Seuwyobs am safexurebis ZiriTadi amocanebis Sesrulebas. esenia:
konkretuli gamocdilebis miReba, refleqsia, ganzogadeba,
ideebis gamocda.
swavlis ciklis safuZvelze kolbma Tavis kolegebTan erTad Camoayaliba swavlis tipebis klasifikacia. maT Seqmnes
13
Teoriebi
kvlevis specialuri instrumenti, romelic adgens imas, Tu
swavlis romel tips miekuTvneba individi.
d. kolbis klasifikacia eyrdnoba or ganzomilebas, kerZod,
(1) horizontalurs - amocanis da moswavlis urTierTqmedebis
da (2) vertikalurs - moswavlis azrovnebis da emociuri
procesebis xasiaTs. horizontaluri ganzomilebis marcxniv
gvaqvs amocanis Sesruleba (keTeba, dagegmva, hipoTezis Semowmeba), xolo marjvniv - amocanaze dakvirveba (ganWvreta, refleqsia, ganxilva); vertikaluri ganzomilebis SemTxvevaSi
ki zeda nawilSi gvaqvs konkretuli gamocdileba (grZnoba da
SegrZneba), xolo qveda nawilSi - abstraqtuli azrovneba (ganzogadeba) da daskvnis gakeTeba.
konkretuli
gamocdileba
(SegrZneba/
grZnoba)
aqtiurad
moqmedi
refleqturad
moazrovne
refleqsia /
dakvirveba
(ganxilva/yureba)
hipoTezis
gamocda - axali
situacia
(keTeba/dagegmva)
pragmatisti
Teoreti kosi
abstraqcia da
ganzogadeba
(azrovneba/daskvna)
14
Teoriebi
kolbis klasifikaciis mixedviT, gamoiyofa swavlebis oTxi
tipi. aqtiurad moqmedi individi swavlobs keTebiT, qmedebiT.
upiratesobas aniWebs axal, saintereso gamocdilebas. igi aqtiurad erTveba proeqtebSi, jgufur diskusiebSi, problemebis
gadawyvetaSi, TamaSebSi da simulaciebSi. misi ZiriTadi filosofiaa ”erTxel yvelaferi unda scado.” pragmatisti swavlobs azrovnebiT, fiqriT. mas axasiaTebs ideebis, Teoriebis gadasinjva, raTa darwmundes maT WeSmaritebaSi. cdilobs axali
ideebis praqtikaSi danergvas, uyvars praqtikuli problemebis
gadaWra da damoukideblad swavla. xSirad svams kiTxvas: ”rogor SemiZlia amis praqtikaSi ganxorcileba?” misi ZiriTadi
filosofiaa - ”Tuki praqtikaSi amarTlebs, e.i. kargia.” Teoretikosi swavlobs dakvirvebiT da ganWvretiT. misTvis ideebi
Zalzed mniSvnelovania, xSirad svavs kiTxvas ”amas aqvs azri?”,
swavlis dros axasiaTebs analitikuri, konceptualuri midgoma, romelic mWidrod ukavSirdeba logikur azrovnebas da
racionalur Sefasebas. is ukeT sawavlobs direqtivebis saSualebiT, rodesac meti yuradReba eTmoba Teoriebs da sistemur analizs. misi ZiriTadi filosofiaa - ”Tu logikuria, e.i.
kargia.” refleqturad moazrovne swavlobs SegrZnebebsa da
gamocdilebaze dayrdnobiT. misTvis jgufSi da wyvilebSi muSaobiT miRebuli gamocdileba yovelTvis Sedegiania, mas ainteresebs adamianebTan urTierTobis emociuri elementebi. misi
ZiriTadi filosofiaa - ”asjer gazome, erTxel gaWeri.”
kolbergis moralurobis ganviTarebis Teoria - amerikeli
fsiqologis, lourens kolbergis (Kohlberg, 1927-1987) Teoria
exeba imas, Tu rogor xdeba adamianis moraluri ganviTareba. es
ukanaskneli exeba pirovnebis unars, aRiqvas da gaigos sxva adamianebis gansxavebuli perspeqtivebi. roluri unar-Cvevebis ganviTareba SeiZleba ganvixiloT, rogorc moraluri ganviTarebis
erT-erTi adreuli safexuri. moralurobis ganviTareba iwyeba
12 wlidan, rodesac mozardisaTvis mTavar amocanas warmoadgens
”sakuTari Tavis identurobis” formireba. bavSvi svams kiTxvebs:
“vin var me?” “ra aris CemTvis mniSvnelovani cxovrebaSi?” igi
iwyebs sakuTari socialuri kogniciis gagebas, anu cdilobs gaigos, Tu rogor aRiqvamen mas sxvebi.
15
Teoriebi
kolbergis mixedviT, bavSvi iqceva sakuTari moraluri
gansjis mixedviT, rac gansxvavebulia misi ganviTarebis sxvadasxva safexurze. igi gamoyofs moralurobis ganviTarebis
Semdeg sam dones: pre-konvencionalurs, konvencionalurs da
post-konvencionalurs, aseve masSi Semaval eqvs sxvadasxva
safexurs.
pirveli done: pre-konvencionaluri
I safexuri: usityvo morCileba (5-6 wlis asaki, baRis periodi) – dasja, waxaliseba; am safexurze bavSvebi moralurobas
ganixilaven, rogorc maT gareT, maTgan damukideblad arsebul movlenas. isini fiqroben, rom garkveuli Zalauflebis
mqone adamianebi amkvidreben qcevis wesebs, romelsac isini
unda daemorCilon. amgvarad, am safexurisTvis damaxasiaTebelia wesebis morCileba, raTa Tavidan aicilon dasja (kargi an
cudi saqcieli ganisazRvreba imiT, mohyveba Tu ara mas fizikuri Sedegebi);
II safexuri: samarTlianoba/individualoba da gacvla (dawyebiTi klasebi) – pirovnuli jildos miRebis orientacia; am
safexurze bavSvebi acnobiereben, rom sxvadasxva adamianebs
sxvadasxva Sexedulebebi aqvT. isini fiqroben, rogorc gancalkevebuli individebi da orientirebulebi arian pirovnul
jildoze. maT msjelobaSi ar Cans identifikacia ojaxisa da
sazogadoebis RirebulebebTan. amgvarad, am safexurze piradi
moTxovnileba gansazRvravs, imas, Tu ra aris swori da ra araswori;
meore done: konvencionaluri
III safexuri: pirovnebaTaSorisi konformuloba (Sua da
maRali klasebi, “Tineijerobis” sawyisi etapi) - orientacia
~kargi gogo/kargi biWi~ (qcevas ganapirobebs sxvebis mowoneba da sxvebisTvis siamovnebis miniWeba);
IV safexuri: sistemis mimarT pasuxismgebloba (maRali
klasebi da ‘Tineijerobis’ gviani etapi) - orientacia ~kanoni da wesrigi~ (wesebis dacva, avtoritetis pativiscema, socialuri wesrigis SenarCuneba);
16
Teoriebi
mesame done: post-konvencionaluri
V safexuri: principuli sindisi (mozrdili) - socialuri
kontraqtis orientacia (kargi ganisazRvreba adamianis uflebebis socialurad SeTanxmebuli standartebiT. mag. konstitucia. am safexurze adamianebi fiqroben, rom yvela sazogadoebas aqvs Tavisi socialurad SeTanxmebuli standartebi);
VI safexuri: universaluri eTikuri principi - universaluri eTikuri principis orientacia (kargi ganisazRvreba samarTlianobis, adamianis Rirsebis da Tanasworobis abstraqtuli
cnebebis individualuri gacnobierebis safuZvelze; adamianebi fiqroben, rom arsebobs universaluri eTika, romelsac
mTliani sazogadoeba unda eTanxmebodes);
mozardebis umravlesoba imyofeba moralurobis ganviTarebis mesame, pirovnebaTaSorisi konformulobis safexuze: Tu
sxvebs kargi warmodgena eqnebaT Cemze, Sesabamisad, mec kargi
warmodgena meqneba sakuTar Tavze. moralurobis ganviTarebis
TvalsazrisiT, gadamwyvetia, rom mozards am asakSi vaswavloT
damoukidebloba da Tantolebis zewolisagan Tavis daRweva.
lingvisturi inteleqtis mqone adamianebi - am tipis inteleqtis mqone adamianebs gaaCniaT metyvelebis kargi unari.
SeuZliaT kiTxva, wera, metyveleba. arsebobs profesiebi (magaliTad, advokati, Jurnalisti da a.S.), romlebic moiTxovs
am unar-Cvevebs. enisadmi midrekilebis mqone adamianebs saubris dros uyvarT metaforebis, iumoristuli gamonaTqvamebis
xmareba. maT, agreTve, uyvarT sityvebiT TamaSi, enis gasatexebi, anekdotebi da a.S. adamianebs, romlebSic Zlieradaa ganviTarebuli am tipis inteleqti, gamorCeulebi arian skolaSic,
radgan SeuZliaT azris naTlad gamoxatva rogorc zepirad, ise
werilobiT (ix. gardneris Teoria mravalmxrivi inteleqtis
Sesaxeb).
maTematikur-logikuri inteleqtis mqone adamianebi - am
tipis inteleqtis mqone adamianebs aqvT abstraqtuli problemebis gadaWris, maTematikuri da mecnieruli procesebis
gagebis kargi unari. maT Tavisuflad SeuZliaT ricxvebiT ma-
17
Teoriebi
nipulireba, problemebis gadawyveta, analitikuri azrovneba.
isini kargad axerxeben monacemebis interpretacias, cxrilebis
dalagebas, abstraqtul kvlevasa da wvdebian abstraqtul
mimarTebebs. isini “Zlierebi” arian maTematikasa da sabunebismetyvelo sagnebSi. es individebi kargad swavloben eqsperimentis, kvlevis dagegmvas, TviTonac akeTeben aRmoCenebs. maT
moswonT strategiuli TamaSebi (ix. gardneris Teoria mravalmxrivi inteleqtis Sesaxeb).
musikaluri inteleqtis mqone adamianebi - am tipis inteleqtis mqone adamianebs aqvT bgeris simaRlis, tonis da
ritmis SegrZnebis kargi unari. maT uadvildebaT musikis saSualebiT swavla, azrisa da grZnobebis gamoxatva (ix. gardneris
Teoria mravalmxrivi inteleqtis Sesaxeb).
`naturalisturi” inteleqtis mqone adamianebi - am tipis
inteleqtis mqone adamianebs aqvT bunebisa da gare samyaros
wvdomis unari. maT aqvT gansakuTrebuli damokidebuleba gare
samyarosadmi da sakmaod mgrZnobiareni arian samyaros “harmoniuli” da “araharmoniuli” movlenebisadmi. isini swavloben
garemoSi arsebuli movlenebis urTierTdamokidebulebasa da
cvlilebebs droSi. isini kargad icnoben garemos da “SeSfoTebas” gamoTqvamen im “mavne” zemoqmedebis gamo, romelsac adamiani axdens bunebaze. maT gaaCniaT “samarTlianobis” grZnoba
(ix. gardneris Teoria mravalmxrivi inteleqtis Sesaxeb).
perkinsis Teoria swavlis Sesaxeb - ganaTlebis specialisti devid perkinsis (Perkins, 1992) “Teoria erTi” ganixilavs
informaciis miwodebis im formebs, romlebic xels uwyobs
azrovnebis amoqmedebas da, Sesabamisad, efeqtur swavlasa da
swavlebas. am Teoriis mixedviT, adamiani swavlobs imas, risi
swavlis logikuri SesaZleblobac da motivaciac aqvs mas.
”Teoria erTis” mixedviT, raimes kargad Semecneba moiTxovs
Semdegi pirobebis gaTvaliswinebas:
1. naTeli informacia: miznebis da mosalodneli Sedegebis
gansazRvra;
2. SemecnebiTi praqtika: aqtiuri da saazrovno procesebiT
18
Teoriebi
datvirTuli praqtika imaSi, rasac moswavle swavlobs;
3. gamoxmaureba: rCevebi da Sefaseba, raTa moswavlem ukeTes
Sedegebs miaRwios;
4. Zlieri Sinagani da garegani motivacia: damajildovebeli
aqtivobebi an davalebebi, romlebic TavisTavad sainteresoa moswavlisaTvis, an exmareba mas sxva miznebis miRwevaSi;
”Teoria erTis” saklaso praqtikaSi gamoyeneba gulisxmobs
maswavleblis mier moswavlisaTvis naTeli informaciisa da
Sesabamisi ukukavSiris miwodebas, gaazrebuli praqtikis SeTavazebas, rac aRZravs moswavlis Sinagan da garegan motivacias. naTeli informacia gulisxmobs imas, Tu “ra,” “rogor”
da “rodis” unda gakeTdes. am SemTxvevaSi maswavlebeli Tvalyurs adevnebs, ramdenad gaiges moswavleebma miwodebuli informacia. maTi Secdomebis analizis safuZvelze maswavlebeli
cdilobs ipovos is gzebi, romlebic moswavleebs daexmareba,
ukeT gaigon mocemuli sakiTxi.
”Teoria erTis” amoqmedebas xels uwyobs swavlebis Semdegi
meTodebi: didaqtikuri, sokratuli, praqtikuli da socialuri, romlebic exmareba moswavles azrovnebis aqtivaciaSi.
perkinsis azriT, kargad azrovneba gulisxmobs sakuTari
azrovnebis procesebis marTvas, romelic moicavs Semdegis
gaazrebas: ra SekiTxvebi unda dausva sakuTar Tavs, rogor
unda gamoiyeno problemis gadaWris strategiebi, rogor unda
moaxdino sakuTari azrovnebis monitoringi (Semowmeba) da
warmarTo igi swori mimarTulebiT da a.S. es erTgvarad hgavs
sakuTari azrovnebis Seswavlas anu refleqsias (TviT-gancdas,
gacnobierebas), metakognicias.
rojersis gamocdilebaze dafuZnebuli swavleba - amerikeli fsiqologi karl rojersi (Rogers, 1902-1987) aris humanisturi fsiqologiis fuZemdebeli. man Camoayaliba moswavlis
gamocdilebaze dafuZnebuli (Student centered learning) swavlebis idea, rodesac swavlebis procesSi maqsimalurad xdeba
moswavlis survilebisa da saWiroebebis gaTvaliswineba. gamocdilebaze dafuZnebuli swavlebis dros moswavle TviTon
aris aqtiuri da iniciativiani. igi acnobierebs im mizezebs,
19
Teoriebi
romlebic xels uwyobs misi swavlisadmi interesebis gazrdas.
gamocdilebaze dafuZnebuli swavleba pirovnebis cvlilebisa
da zrdis eqvivalenturia.
rojersis mixedviT, adamianebs swavlis bunebrivi niWi gaaCniaT. maswavleblis roli swored is aris, rom swavlebis procesSi Seqmnas iseTi atmosferi, sadac moswavles SeeZleba aseTi niWis gamovlena. amisaTvis saWiroa, rom maswavlebelma:
 Seqmnas pozitiuri garemo swavlebisaTvis;
 sworad Camoayalibos swavlebis mizani;
 sistemaSi moiyvanos saswavlo resursebi da gaxados
moswavleebisTvis xelmisawvdomi;
 moaxdinos swavlebis inteleqtualuri da emociuri
komponentebis gawonasworeba;
 SeZlos, rom ar iyos dominanti, iziarebdes moswavlis
gancdebsa da azrebs.
rojersis mixedviT, swavleba sasurveli maSinaa, roca
(1) moswavle srulad aris CarTuli swavla-swavlebis procesSi; (2) moswavle awydeba praqtikul, kvleviT problemebs,
risi saSualebiTac swavla ufro metad morgebuli xdeba individis saWiroebebze; (3) moswavle mudmivad afasebs sakuTar
Tavs, rac misi progresisa da warmatebis Sefasebis ZiriTadi
meTodia. rojersi, agreTve, miuTiTebs mudmivi cvlilebebis
aucileblobaze swavlebis procesSi, rac zrdis moswavlis
motivacias.
rojersis mixedviT,
1. swavleba ufro nayofieria, Tu sagnis Sinaarsi da pirovnebis
interesi erTmaneTs emTxveva.
2. saWiroa axali midgomebisa da perspeqtivebis moZebna, rac
ar gamoiwvevs pirovnebis daTrgunvas.
3. swavlebis procesi swrafad mimdinareobs, Tu aseTi SiSis
koeficienti dabalia.
4. yvelaze produqtulia iniciativiani anu stimulis mimcemi
swavleba.
socialur-kognituri Teoria (bandura, miSeli) - socialurkognituri Teoriis TvalsaCino warmomadgenlebis, a. banduras
20
Teoriebi
(Bandura, 1925-) da miSelis (Mischel, 1930-) mixedviT, swavla da
ganviTareba efuZneba ara mxolod pirad gamocdilebis SeZenis
process, aramed, umetesad, sxva adamianTa qcevaze dakvirvebasa
da modelirebas. swavla dakvirvebis saSualebiT niSnavs unars
sxva adamianze dakvirvebis Sedegad qcevis rTuli nimuSebis aTvisebis unars. am unaris saSualebiT adamianebs SeuZliaT ganWvriton qcevis SesaZlo Sedegebi (sxvis magaliTze) da Tavidan
aicilon arasasurveli Secdomebi.
adamians, romelsac akvirdebian, models uwodeben, xolo
modelze dakvirvebis gziT adamianis mier garkveuli moqmedebebis an qcevis aTvisebis process - modelirebas. modelirebis
Teoriis mniSvnelovan sakiTxs warmoadgens gansxvaveba aTvisebasa da Sesrulebas Soris. esa Tu is moqmedeba an qceva bavSvma
SeiZleba aiTvisos, iswavlos, magram moxdeba Tu ara aTvisebuli qcevis ganxorcieleba, mibaZva - es damokidebulia qcevis mosalodnel waxalisebaze an dasjaze. dakvirvebis Sedegad
xdeba axali gamocdilebis SeZena, magram misi qcevaSi realizaciis albaToba izrdeba maSin, roca es qceva waxalisebulia. kerZod, mibaZvis albaToba izrdeba a) Tu damkvirvebeli
garkveul sargebels naxulobs modelis qcevis gameorebiT; b)
Tu TviT modeli dajildoebulia (mag. mocekvavis aplodismentebi zrdis axalgazrda, damwyebi mocekvavisTvis misi mibaZvis albaTobas); g) Tu models maRali socialuri statusi
aqvs; d) Tu modeli keTilganwyobilia damkvirveblis mimarT;
e) Tu arsebobs emociuri Sesatyvisoba modelsa da damkvirvebels Soris.
modelze dakvirvebis gziT bavSvi arapirdapir, iribad iTvisebs garkveul emociur reaqciebsac. sxvagvarad rom vTqvaT,
bavSvebi dakvirvebis gziT swavloben ara mxolod konkretul
qcevebs, aramed iseT emociur reaqciebsac, rogorebicaa SiSi
an sixaruli. dakvirvebis gziT emociuri reaqciebis swavlis
process irib ganmtkicebas uwodeben.
miuxedavad imisa, rom swavla dakvirvebis gziT Zalian Zlier zegavlenas axdens adamianze, ar unda vifiqroT, rom es avtomaturad xdeba da Cven ganwirulni varT brmad mivdioT (mivbaZoT) sxva adamianebs. bavSvebs hyavT mravali modeli. esenia:
mSoblebi, da-Zmebi, maswavleblebi, Tanatolebi, literaturu-
21
Teoriebi
li gmirebi, satelevizio personaJebi da sxv. modelis arCevas
gansazRvravs, erTi mxriv, bavSvis ganviTarebis etapebi, xolo
meore mxriv - bavSvis uSualo gamocdileba. bavSvebi zrdasTan
erTad sul ufro aqtiurad irCeven models dasakvirveblad da
misabaZad.
selmanis Teoria socialuri unar-Cvevebis ganviTarebis
Sesaxeb - amerikeli fsiqologis, robert selmanis (Selman,
1980) Teoria exeba socialuri unar-Cvevebis ganviTarebas. misi
azriT, adamianis Semecnebis (azrovnebis, kogniciis) ganviTarebasTan erTad xdeba socialuri unar-Cvevebis etapobrivi ganviTarebac. socialuri unar-Cvevebis ganviTareba mWidrodaa
dakavSirebuli roluri unar-Cvevebis - movlenaTa socialuri
konteqstis sxvadasxva perspeqtividan, sxvadasxva kuTxidan
xedvis da Sefasebis unaris ganviTarebaze. sxvis rolSi Sesvlis unaris arqona bavSvs xels uSlis dainaxos movlenebi sxva
adamianis perspeqtividan. garda amisa, sxvis rolSi Sesvlis
unaris gareSe bavSvs uWirs sxva adamianis grZnobebisadmi empaTiis gamoxatva. es unari viTardeba bavSvis asakobriv zrdasTan erTad.
r. selmanma warmoadgina socialuri perspeqtivis ganviTarebis safexurebi. es exeba bavSvis socialuri, roluri
unar-Cvevebis ganviTarebas. kerZod, socialuri perspeqtivis
ganviTarebis sawyis safexurze (”aradifrencirebuli perspeqtivis danaxva,” 3-dan 6 wlamde) bavSvebs uWirT ganasxvavon
erTmaneTisagan, rom me-s da sxvebs gansxvavebuli fiqrebi da
grZnobebi aqvT. meore safexurze (”socialur-informaciuli
perspeqtivis danaxva,” 5-dan 9 wlamde) bavSvebs esmiT, rom
sxvadasxvagvari perspeqtivebi SeiZleba gamomdinareobdes
iqidan, rom adamianebi sxvadasxvagvar informacias floben.
mesame safexuris dasawyisSi (”TviT-refleqsiuri me-s xedva”,
7-da 12 wlamde) xdeba mniSvnelovani clilebebi da bavSvs SeuZlia ganaviTaros sakuTari “me”-s xedva. am safexurze bavSvs
SeuZlia ”sxvis tyavSi Sesvla” da sakuTari fiqrebis, grZnobebis da qcevebis sxva adamianis perspeqtividan danaxva. aseve,
maT SeuZliaT imis gacnobierebac, rom sxvebsac SeswevT imaves
gakeTebis unari. Semdgom safexurze (”sxvisi (mesame piris)
perspeqtividan xedva”, 10-dan 15 wlamde) bavSvs uviTardeba
22
Teoriebi
sxvisi (mesame piris) perspeqtividan xedvis SesaZlebloba. am
droisTvis mas SeuZlia sxvebTan Tavisi urTierTobis garedan
(ucxo TvaliT) danaxva. bolo safexuri iwyeba daaxloebiT
14 wlidan da cnobilia ”socialuri perspeqtivis xedvis” saxeliT. Tumca, es SesaZloa realurad ganviTardes mozardobis
periodSi. am safexurze individis perspeqtivis xedvaze zegavlenas axdens socialur RirebulebaTa erTi an meti sistema.
sxeulebriv-kinesTetikuri inteleqtis mqone adamianebi am tipis inteleqtis mqone adamianebs aqvT sxeulis marTvis,
misi moZraobebis gakontrolebisa da Secvlis kargi unari. am
tipis adamianebs kargad exerxebaT fizikuri aqtivobebi. isini
yvelaze kargad “keTebis” procesSi, anu aqtiuri swavlebiT,
moZraobebiT da samuSaos xeliT Sesrulebis dros swavloben
(ix. gardneris Teoria mravalmxrivi inteleqtis Sesaxeb).
swavlebis bihevioristuli midgoma (skineri) – biheviorizmis erT-erTi TvalsaCino warmomadgenlis, amerikeli fsiqologis, b. f. skineris (Skinner, 1904-1990) mixedviT, adamianis qcevis CamoyalibebaSi gadamwyveti roli ekisreba gare faqtorebs
da im gamocdilebas, romelsac igi socialur garemoSi iZens.
pirovnuli Taviseburebebis miuxedavad, bavSvs SeuZlia nebismieri qcevis daswavla, Tu mas saTanado ganmtkiceba mohyveba. skinerma eqsperimentis safuZvelze daadgina, rom qcevis
warmateba/warumatebloba gansazRvravs imas, moxdeba Tu ara am
qcevis daswavla. swavlis am formas skinerma instrumentuli
swavla uwoda. instrumentul swavlas safuZvlad udevs organizmis aqtiuri moqmedebebi garemoSi. Tu raime SemTxveviTi
moqmedeba sasargeblo aRmoCndeba, misi ganmtkiceba xdeba miRweuli SedegiT.
rogorc cnobilia, nebismier qcevas SeiZleba hqondes an ar
hqondes Sedegi. uSedego qceva TandaTan ikargeba, daviwyebas
eZleva. Sedegi SeiZleba ori saxisa iyos - sasimovno da usiamovno. sasiamovno Sedegis SemTxvevaSi, qcevis gameorebis albaToba izrdeba. rac Seexeba usiamovno Sedegs, igi amcirebs
qcevis albaTobas, anu swavla ar xorcieldeba.
qcevis momavalSi ganxorcielebis albaToba izrdeba ara
mxolod maSin, rodesac am qcevas sasiamovno Sedegebi aqvs
23
Teoriebi
(dadebiTi ganmtkiceba), aramed maSinac, rodesac qceva saSualebas aZlevs moswavles Tavi aaridos usiamovno Sedegs. amrigad, swavlis ori gza arsebobs: an sasiamovno Sedegi unda
mohyves sasurvel qcevas, an bolo unda moeRos am qcevis usiamovno Sedegs.
marTalia, miCneulia, rom dasja efeqturi meTodia garkveuli qcevis dasaswavlad, magram, sinamdvileSi, dasjis gziT
arasasurveli qcevis aRmofxvras didi dro sWirdeba. amasTanave, dasjam SeiZleba gamoiwvios bavSvis fsiqikis darRveva,
misi nevrotizacia.
es Teoria ar iTvaliswinebs bavSvis pirovnebas da mis individualur Taviseburebebs da, am TvalsazrisiT, naklovani da
calmxrivia. Tumca igi mniSvnelovania, radganac aRwers gare
faqtorebis zegavleniT axali Cvevebis Camoyalibebis kanonzomierebebs. kerZod, es Teoria gvaswavlis, rom rogorc ki
moswavle raime unars SeiZens, maswavlebelma mas unda daanaxos, rom es unari sasargebloa. maSasadame, pedagogebma ise
unda moaxdinon saswavlo procesis organizeba, rom ganmtkiceba moxdes uSualod swavlis Semdeg. swavlis ganmtkicebas
skolaSi, Cveulebriv, ganapirobebs raime davalebis warmatebiT Sesruleba. ganmtkicebis kidev erTi saxea maswavleblis
mier moswavlis Seqeba, waxaliseba. aqedan gamomdinare, axlad
naswavli kidev ufro ganmtkicdeba, Tuki maswavlebeli swavlasTan dakavSirebuli amocanebis sirTules Seusabamebs moswavlis SesaZleblobebs. es moswavles uyalibebs warmatebaSi
darwmunebulobis, agreTve, sakuTari warmatebis marTlzomierebis gancdas. amasTanave, maswavlebels SeuZlia agrZnobinos da daanaxos moswavles, rom mas Zalian siamovnebs, rom
moswavle iyenebs axlad SeZenil unarebs. ra Tqma unda, idealur SemTxvevaSi, ganmtkicebis es ori forma erTdroulad
unda iyos gamoyenebuli.
uznaZis midgomebi TamaSsa da swavlaze - cnobili qarTveli
fsiqologi d. uznaZe (1886-1950w.w.) Tavisi Teoriis farglebSi aSuqebs bavSvis TamaSisa da swavlis fsiqologiur bunebas
da funqcias.
uznaZis azriT, yvela cocxali organizmis bunebriv mdgomareobas moZraoba, aqtiuroba Seadgens. ar aris aucilebeli,
24
Teoriebi
rom cocxali organizmis asamoqmedeblad masze raime gamRizianebeli zemoqmedebdes. cocxali organizmis bunebrivi Taviseburebaa masSi arsebuli Zalebis moqmedeba, aqtivoba. am
Taviseburebas uznaZe funqcionalur tendencias uwodebs.
d. uznaZis Teoriis Tanaxmad, TamaSis ZiriTad arss bavSvis SesaZleblobaTa aqtivacia warmoadgens. kerZod, bavSvi ara mxolod
im ZalebiTaa aRWurvili, romlebic biologiurad mniSvnelovania misi ganviTarebis am etapze, aramed im ZalebiTac, romlebic
man memkvidreobiT miiRo da romlebic mniSvnelovani iqneba ganviTarebis Semdgom etapebze. biologiurad aucilebeli funqciebi mis moTxovnilebaTa dakmayofilebis impulsiT moqmedebs,
xolo Zalebis meore jgufi moqmedebs funqcionaluri tendenciis safuZvelze. TamaSi swored am ZalTa moqmedebis gamovlinebaa. mniSvnelovania, rom TamaSis saSualebiT xdeba im Zalebis da
SesaZleblobebis ganviTareba, romelic SemdgomSi seriozuli
saqmianobis ganxorcielebis safuZveli xdeba.
saskolo asakSi, miuxedavad imisa, rom bavSvis cxovrebaSi
swavla did adgils ikavebs, aranaklebi dro eTmoba TamaSs,
gansakuTrebiT ki fizikur TamaSebs. amasTan, skolis asakis
bavSvebis TamaSi specifikur saxes iZens. bavSvi marto aRar
TamaSobs. mas aucileblad hyavs partniori da, amasTan, misi
TamaSi mizandasaxuli qcevebis formad iqceva, romelic sakuTari Zalebis gamocdis, TanatolebTan Sejibris xasiaTs iZens.
miuxedavad imisa, rom am qceviTac aranairi produqti ar iqmneba, misi mizani TviTganviTareba, sakuTari Zalebisa da SesaZleblobebis gamocdaa. swored amitom, mozardi zogjer martoc mimarTavs sakuTari motoruli aparatis amoqmedebas. igi
TiTqos Tavis Tavs ejibreba da cdilobs sul ufro da ufro
daxvewili da Zlieri moZraobebi Seasrulos.
amgvarad, am asakSi TamaSi moZraobaTa ganviTarebis, gaumjobesebisa da daxvewis mizans emsaxureba da igi Sejibris pirobebSi xorcieldeba, romelic gulisxmobs garkveuli wesebisa
da pirobebis dacvas. Sedegad, mozardi “fizikuri TamaSis”
gziT gaiTavisebs sazogadoebaSi arsebul, garkveul wesebs da
normebs, rac exmareba mas pirovnebaTSorisi urTierTobebisa
da jgufuri muSaobis unarebis ganviTarebaSi.
d. uznaZis mixedviT, swavla adreuli bavSvobidan iwyeba, ma-
25
Teoriebi
gram dasrulebul Sinaarss swavla skolis garemoSi iZens. am
periodSi swavla qcevis ZiriTad formad iqceva. swavla ara
mxolod raime codnis SeZenas gulisxmobs, aramed SesaZleblobebis SeZenasac, unarebis ganviTarebasac. swored amitom,
swavlis procesSi ara mxolod konkretuli codnis an Cvevis
daufleba xdeba, aramed moswavlis im unarebisa da SesaZleblobebis (“Zalebis”) ganviTarebac, romlebic swavlis procesSi monawileoben. ufro metic, uznaZis azriT, swavlaSi
ZiriTadi swored am unarebisa da SesaZleblobebis ganviTarebaa. Tumca, TamaSisgan gansxvavebiT, swavlis procesSi bavSvis
Zalebis aqtivacia ufrosis (maswavleblis) mier miwodebuli
masalis safuZvelze xorcieldeba da, am mxriv, swavla qcevis
gardamavali formaa TamaSsa da Sromas Soris.
saskolo garemoSi swavla garkveul saswavlo masalasTan
erTad aucileblad maswavlebelsac gulisxmobs, kerZod ki mis
monawileobas swavlis procesSi. maswavleblis funqcia masalis ubralod miwodeba da gamokiTxva ki ar aris, aramed - swavleba. maswavlebeli aswavlis moswavles, risTvisac saswavlo
masalas moswavlis unarebisa da SesaZleblobebis mixedviT
gardaqmnis da ise awodebs mas. masala, erTi mxriv, moswavlis
codnisa da unarebis (“ZalTa”) aqtualuri donis Sesatyvisi
unda iyos, meore mxriv, ki - misgan garkveulwilad daSorebuli, raTa xeli Seuwyos ganviTarebas. maswavleblis funqcia
swored am pirobebis realizaciaa: moswavlisaTvis axali masalis misawvdomad gadacema, “axsna.” “axsna ki ucnobis nacnobze,
axlis Zvelze dayvanasa da swored amiT nacnobisa da Zvelis
ufro maRal safexurze ayvanas niSnavs.” amgvarad, moswavlis
ganviTarebis procesSi maswavlebeli Suamavalia masalasa da
moswavles (mis “Zalebs”) Soris. axsnis Sedegad manamde praqtikulad mocemuli garkveuli faqti bavSvisTvis dakvirvebis
obieqtad iqceva, misi cnobierebisTvis xdeba miswavdomi. raime
faqti, movlena Tu sagani swavlis Sedegad bavSvisTvis ara mxolod praqtikulad mocemulad arsebobs, aramed cnobierebaSic inaxeba cnebaTa saxiT.
amrigad, uznaZis mixedviT, swavlis ZiriTadi arsi axsnaSi da
am gziT, movlenaTa, faqtTa da saganTa cnobierebaSi asaxvasa
da mozardis cnebiTi azrovnebis ganviTarebaSi mdgomareobs.
26
saswavlo procesi
saswavlo procesi
diferencirebuli swavleba - es aris saswavlo procesis iseTi organizeba, romelic gaTvlilia TiToeuli moswavlis an
moswavleTa jgufebis saWiroebebze, unarebze da SesaZleblobebze. diferencirebuli swavleba aigeba Semdegi faqtorebis
gaTvaliswinebiT:
1. moswavleebisa da maswavleblebis molodinisa da survilebis gageba;
2. moswavleeebis codnis, unarebisa da swavlis stilis
gansazRvra;
3. dakvirveba imaze, Tu rogor igeben moswavleebi davalebas;
4. samomavlo gegmebis dasaxvis mizniT Sedegebis Semowmeba da
analizi;
diferenciaciis mizania moswavleTa unikaluri unarebis da
SesaZleblobebis maqsimaluri gamovlena, rac xels Seuwyobs
moswavleebis mier erovnuli saswavlo gegmis Sedegebis miRwevas.
diferencirebuli swavlebis efeqtiani gamoyeneba mTlianad
imazea damokidebuli, Tu ramdenad kargad icnobs maswavlebeli
Tavis moswavleebs da ramdenad iTvaliswinebs TiToeuli moswavlis codnas, unar-Cvevebs, damokidebulebas da unikalur
gamocdilebas, romelic yalibdeba mSoblebTan, TanatolebTan,
mediasTan da samyarosTan yoveldRiuri urTierTobiT. diferenciaciis strategiis gamoyeneba maswavleblisgan swavlisa
da swavlebis sxvadasxva meTodis flobas moiTxovs.
drois organizeba - drois organizeba adamianis erT-erT
umniSvnelovanesi unar-Cvevaa, romlis gareSec SeuZlebelia
warmatebis miRweva. drois organizeba unda ganxorcieldes
grZelvadian Tu moklevadian miznebTan (proeqti, saswavlo
gegma, gakveTilis gegma) SesabamisobaSi.
drois efeqtianad organizebisaTvis mimarTaven drois mar-
27
saswavlo procesi
Tvis sxvadasxva strategiebs. es strategiebia: dRiuris warmoeba, dRis ganrigis Sedgena, mSoblebTan, moswavleebTan da
kolegebTan Sexvedrebis cxrilis Seqmna, masalebis daxarisxeba, maTi saqaRaldeebSi ganTavseba da a.S.
maswavleblisaTvis gansakuTrebulad mniSvnelovania gakve­
Tilis droSi sworad dagegmva, raTa gamoiricxos zedmeti
drois darCenis an drois ukmarisobis SemTxvevebi. maswavlebelma winaswar unda moamzados gakveTilis (kviris, trimestris, an Temis) droSi gawerili gegma, sadac ZiriTad SinaarsTan
erTad gamoyofili iqneba dro moswavleTa saqmianobis Sesafaseblad da davalebis misacemad. gamocdili maswavleblebi
winaswar amzadeben damatebiT masalas im SemTxvevisTvis, Tu
moswavleebi adre daasruleben samuSaos (davalebas).
TvalsaCinoeba - TvalsaCinoeba aris sxvadasxva saxis vizualuri, audio masala (mag. filmi, slaidi, grafiki, sqema,
naxati da sxva) da teqnikuri saSualeba, romelic gamoiyeneba
swavlebis procesSi.
metakurikulumi - am terminiT aRiniSneba saswavlo miznebi,
romlebic saerToa skolebSi sxvadasxva sagnis Seswavlisas.
amasTanave, metakurikulumi aerTianebs sxvadasxva sagnebis
dauflebisaTvis saWiro zogad unar-Cvevebs. metakurikulumi
xels uwyobs praqtikuli an simboluri azrovnebis ganviTarebas, swavlis Cvevebis gamomuSavebas (imis swavlebas, Tu rogor
iswavlon ukeTesad), aseve, azrovnebis sxvadasxva doneebis
(codna, gageba, gamoyeneba, analizi, sinTezi da Sefaseba), inovaciuri da transferuli (gadataniTi) unar Cvevebis ganviTarebas;
moderacia - es aris procesi, romlis drosac xdeba garkveuli RonisZiebebis (magaliTad, seminari, prezentacia, internet
saitze resursebis gacvla, forumi) marTva an gaZRola. am process warmarTavs sagangebod SerCeuli piri anu moderatori.
igi konkretuli gegmis mixedviT da wesebis dacviT efeqtianad
uZRveba process.
28
saswavlo procesi
diskusiis wayvanis dros moderatoris mTavari daniSnulebaa, gauZRves diskusias im gegmis mixedviT, romelic sakiTxis
winaswari Seswavlis da gamokvlevis programis safuZvelze
iqna SemuSavebuli. moderatoris ostatoba imaSi gamoixateba,
rom man rac SeiZleba metad unda CarTos monawileeebi diskusiaSi, maT Soris isinic, vinc ar aris aqtiuri, an Tavs gaubedavad grZnobs. Tu raime mizezis gamo jgufSi viTareba daiZabeba,
an monawileebs Soris raime gaugebroba moxdeba, moderatoris
movaleobaa ganmuxtos situacia. moderatori kargi msmeneli
unda iyos da saWiroebis SemTxvevaSi gaCumdes, raTa monawileebma Tavad warmarTon diskusia.
moduli - moduli aris swavlebis damoukidebeli, Tanamimdevruli bloki, romelic aerTianebs monaTesave sagnebs. modulSi gansazRvrulia saganTa urTierTkavSirebi da Tanamimdevroba. saswavlo gegma SeiZleba Sedgebodes erTi an ramdenime
modulisagan (saqarTvelos kanoni umaRlesi ganaTlebis Sesaxeb; muxli 2).
saaTobrivi bade - saaTobrivi bade asaxavs moswavleTa
savaldebulo da maqsimaluri datvirTvis odenobas. saaTobrivi bade gansazRvravs erovnuli saswavlo gegmiT gaTvaliwinebuli savaldebulo sagnebis swavlebis xangrZlivobas an
kvireul datvirTvas (CarCos).
saskolo saaTobrivi bade moicvas TiToeuli klasis mixedviT
dazustebuli gakveTilebis ganrigs, romelSic gawerilia, Tu
romeli sagani iswavleba romeli kviris dRes da drois ra monakveTSi. aqve miTiTebuli unda iyos, Tu vin aswavlis am sagnebs.
amave badeSi unda iyos aRniSnuli yvela damatebiTi saganmanaTleblo da saaRmzrdelo momsaxureba, drois da pedagogis/instruqtoris/wris xelmZRvanelis Tu sxvaTa miTiTebiT.
sivrcis organizeba - swavlebisa da swavlis dros dasaxuli miznebis misaRwevad mniSvnelovania skolisa da saklaso
sivrcis Sesabamisad organizeba. skolasa da klasSi sivrcis sworad organizeba individualuri da jgufuri muSaobis,
29
saswavlo procesi
kvle­vebis, gamofenebis, TamaSebisa da dasvenebisaTvis saWiro
pirobebs qmnis. skolisa da saklaso oTaxis sivrcis efeqtianad organizeba moswavleebs azrovnebis, SemoqmedebiTobis, esTetikuri gemovnebis ganviTarebis saSualebas aZlevs.
skolis sivrcis organizeba SeiZleba, agreTve, gulisxmobdes
kedlebis, fanjrebis, derefnebis da Weris gamoyenebasac.
klasSi sivrcis iseTi mowyoba, rodesac moswavleebi maswavleblis pirispir sxedan, efeqtiania leqciis, prezentaciis, demostrirebis, kiTxva-pasuxis da saerTo instruqciebis
micemis dros. merxebis wriulad ganlageba gamarTlebulia
diskusiebis warmarTvis SemTxvevaSi. jgufuri muSaobisTvis
sasurvelia merxebis iseTi ganlageba, romelic jgufebs gamoyofs erTmaneTisagan.
silabusi - silabusi warmoadgens saswavlo kursis programas. masSi mocemulia kursis saTauri, swavlebis safexuri,
mizani da amocanebi, swavlebis formati (swavlebis meTodi),
kursis saaTobrivad gawerili Sinaarsobrivi gegma gamoyenebuli saxelmZRvaneloebis gverdebis an sxva resursebis detaluri miTiTebiT, aseve kursis Sefasebis principebi (Sualeduri,
Semajamebeli, ganmsazRvreli da sxva), mosalodneli Sedegebi,
kerZod, im codnisa da unar-Cvevebis CamonaTvali, romelsac
uzrunvelyofs kursis dasruleba.
umaRles saswavleblebSi silabusi awesrigebs leqtorisa
da studentis urTierTobas. saswavlo kursis dawyebisas studentma silabusis meSveobiT unda gaigos, Tu ra da rogor unda
iswavlos, rom sasurvel Sedegs miaRwios. meore mxriv, silabusis meSveobiT umaRlesi saswavleblis administracias SeuZlia Seamowmos leqtoris akademiuri saqmianobis xarisxi.
swavlis tipebi (stili) - swavlis tipi pirobiTi cnebaa
da migvaniSnebs imaze, Tu vis rogor urCevnia an uadvildeba
swavla; adamianebi upiratesobas aniWeben informaciis gadamuSavebis (aRqma, aRbeWdva, Senaxva) garkveul meTodebs. ganaTlebis specialistebma am Temaze gansakuTrebiT gasuli saukunis 70-iani wlebidan gaamaxviles yuradReba. es Tema dResac
30
saswavlo procesi
aqtualuria. sasurvelia, rom maswavlebelma Seafasos moswavleTa swavlis stili da mis mier gamoyenebuli swavlebis
meTodebi maqsimalurad moargos maT individualur stils.
imis codna, rom moswavleebs sxvadasxava swavlis stili aqvT,
maswavleblisTvis aucilebeli xdeba swavlebisa da swavlis
mravalferovani strategiebis floba da gamoyeneba, rac mas
saswavlo procesSi moswavleTa metad CarTvaSi daexmareba.
aqve isic unda aRiniSnos, rom swavlis stili SeiZleba
Seicvalos droisa da konteqstis mixedviT. amavdroulad, moswavleebi swavlis an romelime erT tips ganekuTvnebian, an ramdenimes erTad. ”multimodalobis adamianebad” iwodebian isini,
romlebic erTze met swavlis tips aniWeben upiratesobas.
arsebobs swavlis stilis klasifikaciis sxvadasxva modelebi da Teoriebi. erT-erTi yvelaze gavrcelebuli klasifikaciis mixedviT, SesaZleblia swavlis oTxi ZiriTadi tipis
gamoyofa. am klasifikaciis ZiriTadi principia is SegrZnebiTi
modaloba, romelsac adamiani upiratesobas aniWebs informaciis gadamuSavebisas. swavlis es tipebia: taqtiluri (SexebiTi), kinesTetikuri (moZraobiTi), mxedvelobiTi da smeniTi.
smeniTi swavlis tipis mqone adamianebi ukeT swavloben mosmeniT; kinesTetikuri tipebi - urTierTqmedebiT da keTebiT;
mxedvelobiTi swavlis tipebi - vizualuri xatebiT, sademonstracio TvalsaCinoebebiT da sxeulis eniT, xolo taqtiluri
tipebi - Canawerebis gakeTebiT da diagramebis/grafikebis daxatviT.
kolbis klasifikaciis mixedviT, gamoiyofa swavlis oTxi
tipi, aqtivisti, pragmatisti, Teoretikosi da refleqturad
moazrovne (ix. d. kolbis Teoria swavlis stilis Sesaxeb).
swavlis tipebis Sesaxeb erT-erTi saintereso klasifikacia
ekuTvnis, agreTve, h. gardners (ix. h. gardneris Teoria mravalmxrivi inteleqtis Sesaxeb);
teqnikur sacnobaro aparati - es aris gamocemis sacnobaro
sistema, romelSic Sedis sarCevi, leqsikoni, sqolio da teqstTan dakavSirebuli sxva damatebiTi informacia.
31
ganaTlebis sistema
ganaTlebis sistema
akademiuri xarisxi - akademiuri xarisxi mieniWeba pirovnebas umaRlesi saganmanaTleblo saswavleblis ama Tu im safexuris (sabakalavro, samagistro, sadoqtoro) damTavrebisas. akademiuri xarisxis miniWebis sistema gansxvavebulia qveynebisa
da umaRlesi saswavleblebis mixedviT. 2001 wlidan evropaSi
akademiuri xarisxis met-naklebad erTiani sistema (boloniis
procesi) Seiqmna, romlis mixedviTac evropis ZiriTadi qveynebis umaRlesi saswavleblebi kursdamTavrebulebs Sesabamisi
safexuris damTavrebis Semdeg sami tipis samecniero xarisxs
aniWeben: bakalavris, magistrisa da doqtoris xarisxs. saqarTvelo 2005 wlidan SeuerTda boloniis process.
akreditacia - zogadsaganmanaTleblo dawesebulebis zogadi ganaTlebis erovnuli miznebis dokumentTan da erovnul
saswavlo gegmebTan Sesabamisobis uzrunvelyofis mizniT saxelmwifo axorcielebs akreditacias. akreditacia aris zogadsaganmanaTleblo dawesebulebaSi mimdinare saswavlo procesis zogadi ganaTlebis erovnuli miznebis dokumentTan,
erovnul saswavlo gegmebTan da saqarTvelos ganaTlebisa da
mecnierebis saministros mier dadgenil zogadsaganmanaTleblo dawesebulebebis normativebTan Sesabamisobis dadastureba. Tu zogadsaganmanaTleblo dawesebuleba srulad ver
akmayofilebs akreditaciis pirobebs, mas garkveuli droiT
mieniWeba pirobiTi akreditacia, raTa am drois ganmavlobaSi
akreditaciis pirobebi srulad dakmayofildes;
akreditaciis gavla savaldebuloa yvela zogadsaganmanaTleblo dawesebulebisaTvis. akreditaciis Catarebis uzrunvelyofis mizniT saqarTvelos ganaTlebisa da mecnierebis
saministro qmnis sajaro samarTlis iuridiul pirs – saganmanaTleblo dawesebulebebis saxelmwifo saakreditacio samsaxurs.
konkretuli akreditaciis Casatareblad saxelmwifo saakreditacio samsaxuri niSnavs eqspertTa jgufis Tavmjdo-
32
ganaTlebis sistema
mares, romlis kandidaturasac uTanxmebs akreditaciis maZiebels. SeTanxmebis procedura ganisazRvreba saxelmwifo
saakreditacio samsaxuris debulebiT.
saxelmwifo saakreditacio samsaxuri valdebulia zogadsaganmanaTleblo dawesebulebas samarTlebrivi daxmareba
gauwios akreditaciis sakiTxebTan dakavSirebiT. saxelmwifo
saakreditacio samsaxuri akreditaciis sakiTxebze SeimuSavebs
yovelwliur rekomendaciebs.
araformaluri profesiuli ganaTleba - araformalur
profesiul ganaTlebas piri iRebs profesiuli saganmanaTleblo dawesebulebisagan damoukideblad an araakreditirebuli
saganmanaTleblo programis aTvisebis Sedegad. araformaluri ganaTleba ar iTvaliswinebs saxelmwifos mier aRiarebuli ganaTlebis damadasturebeli dokumentis miRebas. Tumca,
atestaciis Sedegad SesaZlebelia uflebamosili organos mier
saqarTvelos kanonmdeblobiT dadgenili wesiT araformaluri
gziT SeZenili saxelobo ganaTlebis mqone piris profesiuli
codnisa da unar-Cvevebis Semowmeba da Sesabamisi kvalifikaciis dadastureba;
atestati - atestati (laT. attestor - vamtkiceb) aris dokumenti, romelic adasturebs piris mier sabazo an saSualo
zogadsaganmanaTleblo saswavlo dawesebulebis dasrulebas.
atestati gaicema skolis direqciis mier. atestats axlavs
niSnebis furceli, romelSic asaxulia moswavlis (kursdamTavrebulis) moswreba – qulebi TiToeul saganSi.
atestacia - atestacia aris muSakis kvalifikaciis an codnis gansazRvra, misi unarebis, codnisa da profesiuli Cvevebis
Sefaseba imis Sesamowmeblad, Tu ramdenad Seefereba misi
kvalifikacia dakavebul Tanamdebobas. atestacia periodulad
tardeba saSualo da umaRles saswavleblebSi, samecniero-kvleviT dawesebulebebSi, saministroebsa da sxva uwyebebSi.
bavSvTa uflebaTa konvencia - bavSvTa uflebaTa konvencia
aris saxelmwifoTaSorisi SeTanxmeba, romlis mizania uzrunvelyos bavSvTa srulyofilad momzadeba sazogadoebaSi da-
33
ganaTlebis sistema
moukidebeli cxovrebisaTvis da aRzardos igi gaerTianebuli
erebis organizaciis wesdebaSi gacxadebuli idealebis, gansakuTrebiT ki mSvidobis, adamianis Rirsebis pativiscemis, Semwynareblobis, Tavisuflebis, Tanasworobisa da solidarobis
suliskveTebiT.
bavSvTa uflebaTa konvencia 1989 wels erTxmad miiRo
gaerTienebuli erebis organizaciis generalurma asambleam. is
Sedgeba preambulis, sami nawilisa da 54 muxlisagan.
bavSvTa uflebaTa konvencia saqarTveloSi 1994 wlis 21
aprilidan Sevida ZalaSi.
bakalavri - bakalavri aris mflobeli im akademiuri
xarisxisa, romelic pirs akademiuri umaRlesi saganmanaTleblo programis pirveli safexurisaTvis – bakalavriatisaTvis
dadgenili kreditebis raodenobis aTvisebis Sedegad eniWeba;
bakalavriati – akademiuri umaRlesi ganaTlebis pirveli safexuri, saswavlo programebis erToblioba, romelic,
ZiriTadad, iTvaliswinebs Sesabamisi specialobebis Teoriuli
safuZvlebis swavlebas, rac aucilebelia piris magistraturaSi Semdgomi swavlisaTvis, an miRebuli kvalifikaciiT muSaobisaTvis;
gamocdebis erovnuli centri - gamocdebis erovnulma
centrma saqmianoba 2001 wlidan daiwyo ”ganaTlebis sistemis gardaqmnisa da ganmtkicebis proeqtis” saxiT. proeqtis
erT-erTi mniSvnelovani mimarTuleba
Sefasebis axali
sistemis danergva iyo, romliTac unda momxdariyo moswavleTa codnisa da unarebis Sefaseba obieqturi da sando
meTodebiT; erovnuli gamocdebis Catareba da saukeTeso
abiturientTa SerCeva umaRles saganmanaTleblo dawesebulebebSi Casaricxad da saxelmwifo grantis mosapoveblad;
gamocdebis erovnuli centri pasuxismgebelia erTiani
erovnul gamocdebis Catarebaze, aseve, saerTaSoriso kvle­
34
ganaTlebis sistema
vebis Catarebaze saqarTveloSi, risi ganxorcielebac daiwyo
2006 wlidan.
ganaTlebis akreditaciis erovnuli centri - sajaro samarTlis iuridiuli piri - ganaTlebis akreditaciis erovnuli
centri daarsda 2007 wels. centri damoukidebelia Tavis
saqmianobaSi da axorcielebs instituciur da programul
akreditacias umaRles, profesiul da zogadsaganmanaTleblo
dawesebulebebSi.
centris miznebia:
1. saqarTvelos umaRlesi saganmanaTleblo dawesebulebebisa da maTi programebis saerTaSoriso standartebTan da
wesebTan SesabamisobaSi moyvana, saqarTvelos umaRlesi saganmanaTleblo dawesebulebebis/saganmanaTleblo programebis
statusis, saxelmwifos mier aRiarebuli sertifikatis gacemis uflebis dadgena.
2. zogadsaganmanaTleblo dawesebulebebSi mimdinare saswavlo procesis zogadi ganaTlebis erovnuli miznebis dokumentTan, erovnul saswavlo gegmebTan da saministros mier dadgenil zogadsaganmanaTleblo dawesebulebebis normativebTan
Sesabamisobis dadastureba.
3. profesiuli saganmanaTleblo dawesebulebebisa da maTi
programebis saerTaSoriso standartebTan da dadgenil pirobebTan SesabamisobaSi moyvana.
4. saqarTvelos umaRles saganmanaTleblo dawesebulebaTa
akademiuri personalis da studentTa aRricxva da monacemTa
Sesabamisi bazis formireba.
genderi - es termini mecnierebaSi socialuri sqesis aRsaniSnavad gamoiyeneba. sqesi dakavSirebulia qalsa da mamakacs
Soris fizikur, sxeulebriv gansxvavebebTan, cneba “genderi”
ki miuTiTebs maT fsiqologiur, socialur da kulturul Taviseburebebze. sqesi biologiurad aris gansazRvruli, genderi ki socialuri da kulturuli faqtorebiT aris ganpirobebuli da aRniSnavs qalisa da mamakacis socialurad naswavli
qcevebis, Tvisebebisa da damokidebulebebis nakrebs. bavSvi
35
ganaTlebis sistema
dabadebidanve ganekuTvneba biologiur kategorias - sqess, Sesabamisad, mdedrobiTs an mamrobiTs. aRzrdis procesSi xdeba
maTi genderuli cnobierebis Camoyalibeba. gogonebi da biWebi
sxvadasxvagvar gamocdilebas iReben da iTaviseben arsebul
genderul rolebs mocemul kulturaSi. isini swavloben, Tu
rogor unda iqceodes gogo Tu biWi, ra aris dasaSvebi TiToeulisTvis da ra - ara.
amgvarad, genderi gulisxmobs fsiqologiur atributebs,
maxasiaTeblebs da qcevebs, romelTa SeZena xdeba socialur
konteqstSi. yovel sazogadoebaSi genderuli gansxvavebebi
vlindeba adamianTa qcevis formebSi. magaliTad, romel sferoSi moRvaweoben qalebi da mamakacebi da ra samuSaos asruleben isini, rogor icvamen, rogor gamoxataven emociebs da a.S.
gzamkvlevi - gzamkvlevi aris (Sdr. ingl. guide) maswavleblebisTvis gankuTvnili meToduri xasiaTis miTiTebani
(miTiTebebis krebuli), romelsac SesaZloa hqondes saxelmZRvanelos saxe. gzamkvlevis funqciaa miawodos informacia
pedagogebs, Tu rogor unda isargeblon ama Tu im pedagogiuri resursiT (mag. moswavlis saxelmZRvanelo, savarjiSoebis
rveuli, audio, video Tu internetresursebi da a. S). diagrama - diagrama aris ideebis, cnebebis, mimarTebebis,
konstruqciebis, monacemebis gamartivebuli da struqturirebuli, vizualuri (grafikuli) gamosaxva, romelic, ZiriTadad,
sqematur xasiaTs atarebs. misi mTavari daniSnulebaa struqturis Semadgenel nawilebs Soris mimarTebebis warmoCena, ris
gamoc ar aris aucilebeli am elementebis zusti grafikuli
asaxva.
diplomi - diplomi (berZ. Diploma – orad gakecili furceli) aris (1) dadgenili nimuSis mixedviT Sedgenili oficialuri dokumenti, romelic adasturebs saTanado specialobaSi
kvalifikaciis miniWebas (samecniero xarisxi, samecniero wodeba). diplomi gaicema im umaRlesi saswavleblis mier, romelic daamTavra studentma (maZiebelma). diploms xels aw-
36
ganaTlebis sistema
ers reqtori. diplomSi iwereba im fakultetis dasaxeleba,
romelic daamTavra studentma da specialoba (specialobebi),
romelic mas mieniWa. (2) oficialuri dokumenti, romelic
adasturebs piris an dawesebulebis dajildoebas (mag. prezidentis stipendiantis diplomi).
direqcia - direqcias Seadgens skolis direqtori, misi
moadgile (moadgileebi) da buRalteria. direqciis funqciebia: skolis marTva, skolis warmodgena mesame pirTan urTierTobaSi, skolis biujetis, Sinaganawesis, saStato ganrigis
SemuSaveba sameurveo sabWosTvis warsadgenad, pedagogiur sabWosTan TanamSromloba saskolo saswavlo gegmis SesamuSaveblad, maswavleblebTan da skolis sxva TanamSromlebTan
xelSekrulebis dadebisa da Sesrulebis uzrunvelyofa (ix.
kanoni zogadi ganaTlebis Sesaxeb, Tavi VIII).
diskriminacia - diskriminacia aris pirovnebis an pirovnebaTa
jgufis uflebebis SezRudva raime niSnis mixedviT (mag. religiuri, rasobrivi, sqesobrivi, socialuri statusis da a.S.)
erovnuli profesiuli saagento - es aris sajaro samarTlis iuridiuli piri, romelic profesiuli ganaTlebis regulirebis mizniT SeimuSavebs profesiul standartebs da asrulebs am kanoniT gaTvaliswinebul sxva uflebamosilebebs;
erovnuli saswavlo gegmebis da Sefasebis centri - erovnuli saswavlo gegmebis da Sefasebis centri Seiqmna 2006 wlis
aprilSi saqarTvelos ganaTlebisa da mecnierebis saministros
mier ganaTlebis reformis proeqt ”ilia WavWavaZis” farglebSi. centri orientirebulia zogadsaganmanaTleblo skolebSi ganaTlebis xarisxis gaumjobesebaze. centris ZiriTadi
miznebia:
• erovnuli saswavlo gegmis momzadeba, pilotireba da danergvis xelSewyoba; aseve, saxelobo ganaTlebis saswavlo
gegmebis Sedgena, pilotireba da danergva.
• sajaro skolaSi mimdinare saswavlo procesis erovnuli
Sefasebebis sistemis SemuSaveba, danergva, erovnuli da
37
ganaTlebis sistema
sxva Sefasebebis ganxorcieleba;
• saxelmZRvaneloebis erovnul saswavlo gegmebTan Sesabamisobis dadgena da rekomendebuli saxelmZRvanelos grifis miniWeba.
eqsterni - eqsterni aris moswavle, romelic eqsternad,
eqsternis wesiT swavlobs: saswavlebelSi ar iricxeba da ise
abarebs gamocdebs (qarTuli enis ganmartebiTi leqsikoni, t.3,
gv. 1477).
vauCeri - vauCeri aris saxelmwifos mier moswavlisaTvis
gadacemuli, mimoqcevadi finansuri instrumenti, romelic
SeiZleba gamoSvebul iqnas rogorc materializebuli, ise aramaterializebuli formiT da romelic gankuTvnilia moswavlis mier zogadi ganaTlebis miRebis dasafinanseblad. (saqarTvelos kanoni zogadi ganaTlebis Sesaxeb; muxli 2, l).
saxelmwifo uzrunvelyofs sruli zogadi ganaTlebis
miRebas. moswavlis ganaTlebis saxelmwifo dafinanseba zogadsaganmanaTleblo dawesebulebaSi grZeldeba 12 wlis ganmavlobaSi.
saxelmwifo swavlisaTvis gaweul xarjebs anazRaurebs im
skolaSi, romelic axorcielebs dawyebiT an/da sabazo an/da
saSualo zogadsaganmanaTleblo programebs. kerZo da sajaro
skolaSi swavlebas erT moswavleze gaTvlili finansuri normativis Sesabamisi vauCeriT saxelmwifo daafinansebs mxolod
im SemTxvevaSi, Tu mas miniWebuli aqvs akreditacia.
saxelmwifos mier moswavlis ganaTlebis dafinanseba saqarTvelos saxelmwifo biujetidan xorcieldeba erT moswavleze gaTvlili finansuri normativis Sesabamisi vauCeriT.
standartuli da gazrdili vauCerebis odenobebi ganisazRvreba erovnuli saswavlo gegmiT gaTvaliswinebuli miRwevis
donisaTvis maqsimaluri datvirTvis mixedviT, gansxvavebul
mdgomareobaSi myof moswavleTa finansuri SesaZleblobebis
Sesabamisad, ganaTlebis miRebis uflebis uzrunvelyofaSi
Tanasworobis principis dacviT.
zogadi ganaTlebis sistema - es aris erovnuli da saskolo
saswavlo gegmebis, maTi ganmaxorcielebeli zogadsaganmana-
38
ganaTlebis sistema
Tleblo dawesebulebebis, im saxelmwifo organoebisa da sajaro samarTlis iuridiuli pirebis erToblioba, romelic
uzrunvelyofs zogadi ganaTlebis miRebas.
zogadsaganmanaTleblo dawesebuleba - es aris sajaro samarTlis iuridiuli piri, an kerZo samarTlis samewarmeo an arasamewarmeo iuridiuli piri, romelic axorcielebs zogadsaganmanaTleblo saqmianobas erovnuli saswavlo gegmis Sesabamisad da
srulad moicavs zogadi ganaTlebis erT safexurs mainc.
TanasworTa swavleba - TanasworTa swavleba maswavlebelTa profesiuli ganviTarebis erT-erTi strategiaa, romelic
megobruli garemos Seqmnas uzrunvelyofs da maswavleblis
profesiul ganviTarebazea orientirebuli. TanasworTa swavleba maswavleblebs saSualebas aZlevs, erToblivad dagegmon
saswavlo programebi, gakveTilebi, ganixilon swavlebisa da
swavlis meTodebi, saxelmZRvaneloebi, Catarebuli gakveTilebi, Sefasebis Sedegebi da erTmaneTs gauwion konsultacia. es
strategia maswavleblebs exmareba dasaxuli miznebis miRwevaSi da zrdis maT motivacias.
kanoni zogadi ganaTlebis Sesaxeb - „saqarTvelos kanoni
zogadi ganaTlebis Sesaxeb“ awesrigebs saqarTveloSi zogadsaganmanaTleblo saqmianobis ganxorcielebis pirobebs, zogadi ganaTlebis marTvisa da dafinansebis principebsa da wess,
adgens yvela zogadsaganmanaTleblo dawesebulebis statuss,
maTi dafuZnebis, saqmianobis, reorganizaciis, likvidaciisa
da akreditaciis wess, agreTve zogadsaganmanaTleblo dawesebulebis maswavlebelTa saqmianobis warmarTvis pirobebsa da
wesebs.
kanoni miRebulia saqarTvelos parlamentis mier 2005
wlis 8 aprils. gamoqveynebulia „saqarTvelos sakanonmdeblo
macnes“ 2005 wlis 4 maisis me-20 nomerSi.
klasteri - klaseteri aris saerTo sakiTxebze momuSave
maswavleblebis an skolebis araformaluri 4-5 wevriani
dajgufeba.
39
ganaTlebis sistema
krediti (evropuli sakredito sistema (ECTS) - krediti
aris erTeuli, romelic asaxavs studentis mier sagnis asaTviseblad Sesasrulebeli samuSaos moculobas, gamoxatuls
drois erTeulSi.
ECTS - transferisa da dagrovebis evropuli sakredito
sistema (SemdgomSi – evropuli sakredito sistema) studentze
orientirebuli sistemaa. misi daniSnulebaa akademiuri datvirTvis asaxva, romelic students esaWiroeba saswavlo programis miznebis misaRwevad.
studentis saqmianoba (studentis datvirTva) moicavs:
a) leqciebze, seminarebze, praqtikul da laboratoriul
mecadineobebze daswrebas;
b) damoukidebel mecadineobas;
g) saswavlo, samecniero da sawarmoo praqtikas;
d) gamocdebis momzadeba-Cabarebas;
e) saswavlo-samecniero naSromze (sakurso naSromi, moxseneba konferenciaze, samecniero werili, sapatento ganacxadi, sadiplomo naSromi, sabakalavro naSromi, samagistro naSromi, sadoqtoro disertacia) muSaobas;
v) saswavlo-samecniero naSromis dacvas da gamoqveynebas.
sakredito sistemis Sesabamisad, studentis datvirTva
erTi akademiuri wlis ganmavlobaSi moicavs 60 kredits, rac
Seesabameba saswavlo saqmianobis 1500-1800 astronomiul saaTs, xolo 1 krediti moicavs studentis saswavlo saqmianobas
(studentis datvirTvas) 25-30 astronomiul saaTis ganmavlobaSi.
umaRlesi saganmanaTleblo programis an/da studentis
individualuri saswavlo gegmis Taviseburebebis gaTvaliswinebiT, dasaSvebia studentis wliuri datvirTva aRematebodes 60 kredits, an iyos 60 kreditze naklebi.
kreditebis ganawileba xdeba saganmanaTleblo programis
yvela komponents Soris (rogoricaa modulebi, kursebi, praqtika, disertacia da sxv.), misi xangrZlivobis da tipis miuxedavad.
40
ganaTlebis sistema
krediti asaxavs samuSaos im raodenobas, romelic saWiroa
ama Tu im komponentis dasasruleblad, sruli akademiuri
wlis ganmavlobaSi umaRlesi akademiuri ganaTlebis TiToeuli safexurisaTvis.
kreditebis miReba SesaZlebelia mxolod studentis mimarT
moTxovnili samuSaos warmatebiT dasrulebis Semdeg da am samuSaos dadebiTi Sefasebis SemTxvevaSi.
dauSvebelia studentis semestruli (trimestruli) miRwevis Sefaseba mxolod semestris (trimestris) bolos Catarebuli gamocdis mixedviT. studentis semestris (trimestris)
ganmavlobaSi gaweuli Sromis Sefaseba garkveuli SefardebiT
unda iTvaliswinebdes:
a) misi damoukidebeli muSaobis Sefasebas;
b) Sua semestrul reitingul Sefasebas;
g) semestris (trimestris) saboloo gamocdis Sefasebas.
[umaRlesi saganmanaTleblo programebis kreditebiT gaangariSebis wesi, 2006]
licenzireba - “licenzia” (laTinuri sityvaa da niSnavs_
”nebarTvas.”) aris administraciuli organos mier administraciuli aqtis safuZvelze pirisaTvis kanoniT dadgenili pirobebis dakmayofilebis safuZvelze miniWebuli gansazRvruli
saqmianobis ganxorcielebis ufleba. Sesabamisad, licenzireba
gulisxmobs konkretul sferoSi profesiuli moRvaweobisaTvis oficialuri nebarTvis miniWebas. saxelmwifo umetes
sferoSi profesiuli moRvaweobisaTvis awesebs licenzirebas
im mizniT, rom mosaxleoba iyos dazRveuli muSakis arakompetenturobisagan. moqalaqeebi licenzirebas gadian profesiuli ganviTarebis treningebisa da gamocdebis Cabarebis gziT.
saqarTveloSi dadgenilia saqmianobis licenziis 84 saxe da
maTgan 4 exeba saganmanaTleblo saqmianobas, kerZod,
• zogadsaganmanaTleblo saqmianobis generaluri licenzia;
• damatebiTi profesiuli saganmanaTleblo saqmianobis licenzia;
• mSobelTa mzrunvelobas moklebul da SezRuduli SesaZleblobebis mqone bavSvTa saaRmzrdelo saqmianobis licenzia;
41
ganaTlebis sistema
• umaRlesi saganmanaTleblo saqmianobis licenzia.
saqarTvelos ganaTlebisa da mecnierebis saministro gascems saganmanaTleblo da saaRmzrdelo saqmianobis licenziebs. saqarTvelos kanoni saganmanaTleblo da saaRmzrdelo
dawesebulebebis saqmianobis licenzirebis Sesaxeb ufro detalurad gansazRvravs TiToeuli saxis licenziis mopovebis
wessa da pirobebs.
magistratura - magistratura aris akademiuri umaRlesi ganaTlebis meore safexuri, saswavlo programebis erToblioba,
romelic aucileblad Seicavs samecniero kvlevis elementebs
da miznad isaxavs bakalavris Semdgomi donis specialistis an
mkvlevaris momzadebas, agreTve amzadebs pirs miRebuli kvalifikaciiT muSaobisaTvis;
magistri - magistri aris mflobeli im akademiuri xarisxisa, romelic pirs akademiuri umaRlesi ganaTlebis meore
safexurisaTvis – magistraturisaTvis dadgenili kreditebis
raodenobis aTvisebis Sedegad eniWeba;
maswavlebelTa profesiuli ganviTarebis centri - maswavlebelTa profesiuli ganviTarebis centri aris TviT-regulirebadi organo, romelic daarsda saqarTvelos ganaTlebisa
da mecnierebis saministros mxardaWeriT 2007 wlis ianvarSi.
maswavlebelTa profesiuli ganviTarebis centri uzrunvelyofs maswavleblis profesiis regulirebasa da statusis amaRlebas, maswavleblis profesiuli codnis, saqmianobis maRal
standarts, swavlebisa da swavlis xarisxis mniSvnelovnad
gaumjobesebas maswavleblis, moswavleebisa da sazogadoebis
sasargeblod.
centri farTo pedagogiur da samecniero sazogadoebasTan
TanamSromlobiT amzadebs safuZvlian rekomendaciebs mTavrobisaTvis maswavleblis profesiasTan dakavSirebul sakiTxebze.
centris prioritetuli amocanebia:
42
ganaTlebis sistema
• profesiuli standartebis Seqmna da ganviTareba;
• registraciis, sertificirebisa da akreditaciis sistemebis Seqmna;
• maswavleblis uwyveti profesiuli ganviTarebis xelSewyoba da mimzidveli garemos Seqmna;
• komunikaciisa da kvlevis efeqturi saSualebebis ganviTareba;
• centris Camoyalibeba moqnil, efeqtur da efeqtian organizaciad;
maswavleblis asistenti - maswavleblis asistenti aris
umaRles damTavrebuli, saTanado pedagogiuri cenzis armqone
piri (romelsac umaRles saswavlebelSi ar aqvs gavlili
pedagogiuri ciklis sagnebi), romelic garkveuli periodis
ganmavlobaSi valdebulia, gaiaros skolaSi praqtika, raTa
ufleba mieces, Caabaros sasertifikacio gamocdebi.
maswavleblis profesiuli eTikis kodeqsi - maswavlebelTa
eTikis kodeqsi gansazRvravs pedagogTa ZiriTad ufleba-movaleobebs, disciplinuri gadacdomebis saxeebs da, Sesabamisad, maTi darRvevis SemTxvevaSi gaTvaliswinebul saxdelebs.
es aris saqarTvelos ganaTlebisa da mecnierebis saministros
moTxovna da miznad isaxavs skolebSi pozitiuri da ganaTlebisaTvis xelSemwyobi klimatis Seqmnas.
maswavlebelTa eTikis kodeqsis mizania:
• xeli Seuwyos zogadsaganmanaTleblo dawesebulebebSi
disciplinis damkvidrebas;
• uzrunvelyos moswavleebs, direqcias da skolis sxva
TanamSromlebs Soris yvela saxis konfliqtis Tavidan
acileba;
• uzrunvelyos pedagogTa misaRebi qcevebi;
• gansazRvros saswavlo-aRmzrdelobiTi procesis efeqturad marTvis meqanizmebi;
• gansazRvros saswavlo procesis monawileTa ufleba­
mosilebani.
43
ganaTlebis sistema
maswavleblobis maZiebeli - maswavleblobis maZiebeli
aris piri, romelmac dadgenili wesiT gaiara registracia
maswavlebelTa profesiuli ganviTarebis centrSi da muSaobs
zogadsaganmanaTeblo dawesebulebaSi maswavleblis statusis
mosapoveblad. zogadsaganmanaTeblo dawesebulebaSi muSaobis
periodSi maswavleblobis maZiebeli sargeblobs maswavleblisaTvis gaTvaliswinebuli TiTqmis yvela uflebiTa da SeRavaTiT. SezRudva exeba mxolod Sromis anazRaurebis odenobas
(igi dgindeba skolis sameurveo sabWos gadawyvetilebiT) da
monawileobas sajaro skolis sameurveo sabWos arCevnebSi.
maswavleblobis maZieblis statusiT pirma skolaSi SeiZleba
imuSaos ara umetes 2 wlisa (ix. kanoni zogadi ganaTlebis Sesaxeb, muxli 21).
matrica - martica aris monacemTa gamosaxvis forma, romelic ZiriTadad gamoiyeneba obieqtebis aRsawerad maTi atributebis mixedviT. vizualurad mas aqvs cxrilis saxe, romlis
TiToeuli sveti Seesabameba obieqtis calkeul atributs,
xolo striqonebi – am atributebis mniSvnelobebs sxvadasxva
obieqtebisaTvis. maTematikaSi matrica xSirad gamoiyeneba organzomilebiani ricxviTi monacemebis aRwerisas.
mentori - mentori aris specialurad momzadebuli maswavlebeli, romelsac SeuZlia daexmaros:
• maswavleblis momzadebaSi CarTul umaRles saganmanaTleblo dawesebulebebs saskolo praqtikis kursebis warmarTvaSi;
• gamosacdel periodSi momuSave instruqtorebs praqtikuli pedagogiuri Cvevebis Camoyalibebasa da maswavlebelTa
profesiuli ganviTarebis centrSi warsadgeni rekomendaciebis mopovebaSi;
• sxva maswavleblebs profesiul ganviTarebaSi.
miznobrivi jgufi - es aris adamianTa jgufi, romelic
garkveuli kriteriumebis mixedviT aris SerCeuli. magaliTad,
proeqtis SemTxvevaSi samizne jgufi aris im adamianTa jgufi,
visac proeqtis Sedegebi moutans garkveul sargeblobas, anu
visTvisac aris gankuTvnili proeqti.
44
ganaTlebis sistema
monacemTa baza - monacemTa baza aris monacemTa struqturuli erToblioba, romlis daniSnulebaa monacemTa Senaxva,
modificireba da wakiTxva. es termini ZiriTadad ukavSirdeba
eleqtronuli formatis mqone monacemebs, romlebic iqmneba da
inaxeba kompiuteruli sistemebis gamoyenebiT. monacemTa bazis
struqtura ZiriTadad Seesabameba monacemTa urTierTmimarTebas. arsebobs monacemTa bazis sxvadasxva struqtura (magaliTad: relaciuri, ierarqiuli, obieqtze orientirebuli). maT
Soris, dRemde yvelaze gavrcelebulia relaciuri struqtura. am tipis monacemTa bazaSi monacemebi inaxeba cxrilebis
erTobliobis saxiT, sadac TiToeuli cxrili Seesabameba erT
obieqts. garda amisa igi Seicavs e.w. damxmare cxrilebs, romlebic gamosaxavs kavSirebs am obieqtebs Soris.
pedagogika - pedagogika aris mecniereba aRzrdis, swavlisa da swavlebis miznebis, Sinaarsis, formebisa da meTodebis Sesaxeb, specialurad organizebuli mizanmimarTuli da
sistematuri qmedebebis Sesaxeb, romlebic orientirebulia
pirovnebis Camoyalibebaze. pedagogika ikvlevs aRzrdis arssa
da kanonzomierebebs, mis struqturas, qmnis saswavlo aRmzrdelobiTi saqmianobis Teoriebs.
aRzrdis obieqtTa Taviseburebebis da socialuri daniSnulebis Sinaarsis mixedviT ganasxvaveben pedagogikis Semdeg
dargebs:
• zogadi pedagogika - yvela asakobrivi jgufisa da sxvadasxva tipis saswavleblebisaTvis swavlebisa da aRzrdis saerTo kanonzomierebebis Seswavla. igi Sedgeba swavlebis Teoriis (didaqtika), aRzrdis Teoriis,
agreTve ganaTlebis organizaciisa da marTvis mecnieruli safuZvlebisagan.
• asakobrivi pedagogika swavlobs sxvadasxva asakobrivi jgufebisaTvis specifikuri aRzrdisa da swavlebis
kanonzomierebs.
• andropedagogika - Teoria mozrdilTa swavlebis Sesaxeb.
• specialuri pedagogika - SezRuduli SesaZleblobebis
mqone bavSvebisa da mozardebis swavla-aRzrdis kanonzomierebebi.
45
ganaTlebis sistema
• meTodika, anu kerZo didaqtika - calkeuli sagnebis
swavlebis miznebi da saSualebebi, mecnieruli Sinaarsis
saswavlo Sinaarsad transformireba moswavleTa asakobrivi Taviseburebebis gaTvaliswinebiT.
• socialuri pedagogika swavlobs aRzrdaze socialuri
garemos gavlenebs.
pedagogiuri personali - pedagogiuri personali Sedgeba
Semdegi pirebisagan: akademiuri personali, maswavlebeli, aRmzrdeli, aseve is pirebi, romlebic uSualod monawileoben
saganamanaTleblo/saaRmzrdelo procesSi.
pedagogiuri sabWo - pedagogiuri sabWo aris skolis maswavlebelTa TviTmmarTvelobis umaRlesi arCeviTi organo,
romelSic yvela wevri sargeblobs Tanabari xmis uflebiT.
pedagogiuri sabWos funqciebia: erovnuli saswavlo gegmis
Sesabamisi saskolo saswavlo gegmis SemuSaveba da damtkiceba (sameurveo sabWosTan SeTanxmebiT), saswavlo wlis ganmavlobaSi gamosayenebeli saxelmZRveneloebis SerCeva, sameurveo
sabWoSi warmomadgenlebis mivlena da a.S. (ix. kanoni zogadi
ganaTlebis Sesaxeb, Tavi IX).
profesia - codnis, unar-CvevaTa da kompetenciaTa erToblioba, romelTa floba aucilebelia garkveul sferoSi
SromiTi saqmianobisaTvis da romelTa SeZena SesaZlebelia
swavlis an/da Sesabamis sferoSi saqmianobis Sedegad.
profesiuli ganaTleba - saxelobo an/da profesiuli
umaRlesi ganaTlebis mizania piris momavali profesiuli
saqmianobisaTvis momzadeba. saqarTveloSi profesiuli ganaTlebis saxeebia: saxelobo ganaTleba da profesiuli umaRlesi ganaTleba. saxelobo ganaTlebis miReba SeiZleba zogadi
ganaTlebis sabazo safexuris daZlevis, xolo profesiuli
umaRlesi ganaTlebisa - mxolod sruli ganaTlebis miRebis
safuZvelze. Tavis mxriv, saxelobo ganaTleba SeiZleba iyos
formaluri da araformaluri (ixileT saxelobo ganaTleba,
umaRlesi profesiuli ganaTleba, formaluri profesiuli ganaTleba da araformaluri profesiuli ganaTleba).
46
ganaTlebis sistema
profesiuli ganviTareba - profesiuli ganviTareba gulisxmobs uwyveti ganaTlebis saSualebiT sakuTari moRvaweobis sferoSi codnis gaRrmavebasa da unarebis ganviTarebas.
igi aseve gulisxmobs pirovnuli ganviTarebisaTvis saWiro
zogadi unarebis ganviTarebas.
profesiuli saganmanaTleblo standarti – es aris dokumenti, romelic adgens standartuli saxelobo saganmanaTleblo programis Seqmnis pirobebsa da wess;
profesiuli standarti – erovnuli profesiuli saagentos
mier damtkicebuli, profesiul kvalifikaciaTa CarCos Semadgeneli dokumenti, romliTac gansazRvrulia is profesiuli
codna, unar-Cvevebi da kompetenciebi, romlebsac unda flobdes konkretuli profesiis warmomadgeneli;
profesiuli studenti - piri, romelic swavlobs saxelobo
saganmanaTleblo programiT;
profesiuli swavlebis centri/profesiuli saganmanaTleblo dawesebuleba – sajaro an kerZo samarTlis samewarmeo
an arasamewarmeo (arakomerciuli) iuridiuli piri, romelic
axorcielebs saxelobo saganmanaTleblo programebs;
sagnobrivi kaTedra - sagnobrivi kaTedra sagnobrivi jgufis yvela maswavlebels aerTianebs. kaTedris wevrebi regularulad ikribebian (trimestrSi erTxel an ramdenjerme).
kaTedris efeqtiani muSaobisTvis kaTedris wevrebi irCeven
Tavmjdomares erTi wlis vadiT. sagnobrivi kaTedrebis mTavari funqciebia: sagnobrivi jgufis sagnis/sagnebis swavlebis
koordinacia, erTmaneTis gamocdilebis gaziareba, warmatebebis winapirobebis gansazRvra da problemebis gadaWris gzebis Zieba, saxelmZRvaneloebis SerCeva da sxva.
sameurveo sabWo - sameurveo sabWo aris skolis TviTmmarTvelobis umaRlesi arCeviTi organo. sameurveo sabWo Sedgeba
mSoblebisa da pedagogiuri sabWos mier Tanabari raodenobiT,
47
ganaTlebis sistema
3 wliT arCeuli aranakleb 6 da araumetes 12 warmomadgenlisagan da saSualo safexuris moswavleTa TviTmmarTvelobis mier
arCeuli 1 warmomadgenlisagan. masSi warmomadgenlis wargzavnis ufleba aqvs saqarTvelos ganaTlebisa da mecnierebis saministros saTaTbiro xmis uflebiT. sameurveo sabWos funqciebia: skolis direqtoris arCeva, direqciis warmodgenili
biujetis damtkiceba, direqciis mier finansebisa da saskolo
qonebis gankargvis kontroli, skolis Sinaganawesis damtkiceba da sxv. (ix. kanoni zogadi ganaTlebis Sesaxeb, Tavi VII).
saxelobo ganaTleba - es aris profesiuli ganaTlebis saxe,
romlis miRebac SeiZleba zogadi ganaTlebis sabazo safexuris
dasrulebis Semdeg da romlis mizania sertificirebuli specialistis momzadeba. saxelobo ganaTlebis miReba SeiZleba
zogadi ganaTlebis sabazo safexuris daZlevis Semdeg. saxelobo saganmanaTleblo programebi xorcieldeba profesiuli swavlebis centrebSi. saxelobo ganaTleba profesiuli
swavlebis centrsa da zogadsaganmanaTleblo dawesebulebas
Soris Sesabamisi xelSekrulebis arsebobis SemTxvevaSi SeiZleba CaiTvalos erTiani erovnuli saswavlo gegmis Sesabamisi saskolo saswavlo gegmis nawilad. saxelobo ganaTleba
SeiZleba iyos formaluri da araformaluri (ixileT formaluri profesiuli ganaTleba da araformaluri profesiuli
ganaTleba).
sertifikati - serTifikati (frang. sertificat, laT. certifico
_ vamtkiceb) aris dokumenti, romelic, sazogadod, saqonlis
xarisxs amtkicebs. saganmanaTleblo sivrceSi sertifikati
eZleva pedagogs kvalifikaciis dadasturebis mizniT. 2009
wlidan saqarTvelos ganaTlebisa da mecnierebis saministro
iwyebs maswavlebelTa sertificirebis process (maswavleblisTvis pedagogiuri saqmianobis ganxorcielebis uflebis
miniWeba an/da ganaxleba). maswavleblobis uflebis mopoveba
SeeZlebaT ganaTlebis bakalavrebsa da magistrebs skolaSi erTwliani gamosacdeli perodisa da sasertifikacio gamocdis
warmatebiT Cabarebis Semdeg. ganaTlebis bakalavrebs ufleba
eqnebaT aswavlon dawyebiT klasebSi, xolo ganaTlebis magis-
48
ganaTlebis sistema
trebs - dawyebiT, sabazo da saSualo safexurebze. ufro detalurad maswavleblTa sertificirebis Sesaxeb ixileT maswavleblis momzadebisa da profesiuli ganviTarebis koncefcia;
skolis TviTSefasebis sistema - skolis TviTSefasebis
sistema aris Tanmimdevrulad gamoyenebuli TviTgamokvlevis
meTodi, romlis saSualebiT SesaZlebelia skolis swavlebaswavlis procesis xarisxis gaumjobeseba, skolis Semdgomi
ganviTarebis gzebis dasaxva moZiebuli informaciis analizis
safuZvelze.
skolis TviTSefasebis sistemis gamoyeneba gulisxmobs
skolis daxmarebas - realurad arsebuli sirTuleebis aRmoCenasa da maTi daZlevis gzebis moZebnas skolis mTavari amocanebis gadasawyvetad.
skolis TviTSefasebis proceduras axorcielebs specialuri gundi, romlis Semadgenloba SeiZleba dakompleqtdes saganmanaTleblo dawesebulebebis eqspertebiT (ganaTlebis specialisti, skolis fsiqologi, socialuri muSaki da sxv.),
romlebic erkvevian yvela saxis saskolo saqmianobaSi, skolis
administraciis wevrebiT da sagangebod momzadebuli maswavlebelTa, moswavleTa da mSobelTa jgufebiT. isini erToblivad ikvleven winaswar dagegmil saganmanaTleblo procesebs, gansazRvraven skolis saWiroebebs da aseve erToblivad
gegmaven momdevno aqtivobebs.
kvlevis sagani SesaZloa gaxdes: saganmanaTleblo programebis daZlevis, skolis/klasis marTvis/xelmZRvanelobis, finansuri marTvis, maswavlebelTa profesiuli ganviTarebis, moswavleTa miRwevebis, moswavleTa Sefasebis sakiTxebi, skolis
Sida da skolis gareTa saqmianoba. agreTve, SesaZlebelia Seswavlil iqnas saswavlo garemo, moswavleTa movaleobebis/
disciplinis, janmrTelobis, usafrTxoebis dacvis, saskolo
cxovrebaSi mSobelTa/ojaxis monawileobis sakiTxebi da sxva.
informacia ikribeba moswavleTa akademiuri
warmatebebis maCveneblebis, portfolioebis, saskolo dokumentaciis, interviuebis, dakvirvebis, gamokiTxvebis da sxva saklaso
49
ganaTlebis sistema
gamokvlevebis sxvadasxva raodenobrivi da Tvisebrivi monacemebis safuZvelze.
skolis TviTSefasebis saboloo produqts warmoadgens
werilobiTi angariSi. Sekrebili masala analizdeba gundis
kompetenturi wevrebis mier, romlebic gundis yvela wevrTan erTad pasuxismgeblebi arian skolis momavali samoqmedo
gegmis SemuSavebaze.
skolis Sinaganawesi - es aris skolis mier SemuSavebuli
wesebisa da qcevis kodeqsi, romelsac unda icnobdes da emorCilebodes skolis TiToeuli TanamSromeli da moswavle.
umaRlesi profesiuli ganaTleba - es aris profesiuli ganaTlebis saxe, romlis miRebac SeiZleba sruli zogadi ganaTlebis safuZvelze. profesiuli umaRlesi saganmanaTleblo
programis aTvisebis Sedegad gaicema profesiuli umaRlesi
ganaTlebis damadasturebeli specialistis diplomi. profesiuli umaRlesi saganmanaTleblo programebi SeiZleba ganxorcieldes rogorc zogadsaganmanaTleblo, aseve umaRles saganmanaTleblo dawesebulebaSi.
uwyveti ganaTleba - uwyveti ganaTleba aris farTo cneba,
romelic moicavs saSualo skolis damTavrebis Semdeg saswavlo aqtivobebisa da programebis farTo speqtrs. aseTi aqtivobebi da programebi SeiZleba iyos Semdegi: nawilobriv ganakveTze myofi studentebisaTvis saswavlo programebi sxvadasxva
xarisxis mosapoveblad; profesiuli codnis amaRlebis kursebi, romlebic ar iTvaliswinebs raime xarisxis mopovebas;
TanamSromlebis treningi; piradi ganviTarebis oficialuri
kursebi (rogorc saswavlo dawesebulebebSi, aseve internetis
saSualebiT) da sxv.
fokus-jgufi (fokusirebuli diskusia) - es aris jgufuri
intervius meTodi, romlis dros erTdroulad ramdenime respondents vesaubrebiT da Cveni mizania, xeli SevuwyoT maT Soris azrTa gacvlas (aqedan gamomdinareobs am meTodis kidev
erTi dasaxeleba – “jgufuri diskusia”). Tanamedrove fokusjgufebis uSualo winamorbedad socialur mecnierebebSi
50
ganaTlebis sistema
amerikeli sociologis robert mertonis (Merton, 1910 – 2003),
da misi kolegebis mier meore msoflio omis dros SemuSavebuli “fokusirebuli intervius” meTodi iTvleba.
fokus-jgufis Catareba seriozul momzadebas moiTxovs,
rac gulisxmobs Temis winaswar Seswavlas, gamokvlevis programis da sadiskusio gegmis SemuSavebas (dasasmeli kiTxvebis
winaswar momzadebas), agreTve, diskusiis Catarebis teqnikuri
mxareebis uzrunvelyofas. fokus-jgufis dros warmoqmnili
diskusiebis Sedegad ukeT vlindeba respondentebis damokidebuleba garkveuli socialuri problemebisadmi, maTi fsiqologiuri ganwyobebi da emociuri Sefasebebi, romlebic xSirad
arc aris gacnobierebuli respondentebis mier.
rogorc wesi, fokus-jgufis monawileebs specialuri kriteriumebis safuZvelze arCeven, es kriteriumebi ki gamokvlevis amocanebiTaa ganpirobebuli. upirvelesi moTxovna
monawileTa SerCevisadmi isaa, rom isini kargad unda erkveodnen im sakiTxSi, romelsac fokus-jgufi eZRvneba.
fokus-jgufis monawileTa raodenoba 8-dan 10-mde meryeobs,
Tumca zog SemTxvevaSi respondentTa minimaluri raodenoba
SeiZleba 5-6 iyos, xolo maqsimaluri – 12. respondentTa raodenobis mkacri SezRudva aucilebelia, raTa fokus-jgufis
msvlelobisas mis yvela monawiles mieces Tavisi azris Tavisuflad da srulad gamoTqmis saSualeba. Tu es piroba ar
sruldeba, fokus-jgufi ver aRwevs Tavis mizans.
fokus-jgufis warmatebas didwilad gansazRvravs jgufis wamyvani anu moderatori (ix. agreTve moderatori). moderatoris mier fokus-jgufis Catarebis stili SeiZleba iyos
rogorc mkacri, aseve liberaluri. ukanasknel SemTxvevaSi,
rogorc wesi, saqme gvaqvs gamocdil moderatorTan, vinaidan respondentebis moCvenebiTi Tavisuflebis miuxedavad, man
mainc unda akontrolos diskusiis msvleloba da unda miiRos
pasuxebi dasmul kvleviT kiTxvebze.
yovelTvis xdeba fokus-jgufis dros gamarTuli saubris
audio- da/an videoCawera, ris Sesaxebac respondentebi winaswar unda iyvnen gafrTxilebulni. ra Tqma unda, am SemTxvevaSi
uzrunvelyofili unda iqnes maTi konfidencialoba.
fokus-jgufis xangrZlivoba, rogorc wesi, saaTnaxevridan
51
ganaTlebis sistema
or saaTamdea; Sesvenebis gakeTeba fokus-jgufis mimdinareobis
dros ar aris mizanSewonili. erTi kvleviTi proeqtis farglebSi, rogorc wesi, ramdenime fokus-jgufi tardeba, romlebic xSirad gansxvavdeba monawileTa maCveneblebis mixedviT (qalebi; mamakacebi; sxvadasxva asakobrivi an profesiuli
jgufi);
fokus-jgufebi kargad uTavsdeba kvlevis sxva meTodebs, amitom xSirad gamoiyeneba farTomasStabian proeqtebSi sxva meTodebTan, maT Soris gamokiTxvasTan erTad. ukanasknel SemTxvevaSi,
fokus-jgufebis Sedegad miRebuli Tvisebrivi informacia, rogorc wesi, amdidrebs raodenobriv Sedegebs. aRsaniSnavia, agreTve
isic, rom farTo gamokiTxvebTan SedarebiT fokus-jgufebis Catareba nakleb dros moiTxovs da damkveTs gacilebiT ufro iafi
ujdeba, vidre sxva tipis kvlevis Catareba.
formaluri profesiuli ganaTleba - formaluri profesiuli ganaTleba moicavs Teoriul da praqtikul swavlebas da
sruldeba Sesabamisi kvalifikaciis miniWebiT an SecvliT da
Sesabamisi ganaTlebis damadasturebeli dokumentis gacemiT.
formaluri profesiuli ganaTlebis miReba xdeba profesiuli
swavlebis ganmaxorcielebel akreditebul saganmanaTleblo
dawesebulebaSi, struqturirebul garemoSi.
SemTxvevis analizi (Seswavla) - SemTxvevis Seswavla aris
Tvisebrivi kvlevis meTodi da aseve, zogadad, kvleviTi strategia, romlis mizania calkeuli fenomenis empiriuli Seswavla
realur cxovrebiseul situaciaSi sxvadasxva wyaroebis gamoyenebiT (Yin, 1994). SemTxvevis Seswavla farTod gamoiyeneba
sxvadasxva sferoebSi, magaliTad, pedagogika, medicina, Jurnalistika, anTropologia, fsiqologia da sxva.
SemTxvevis Seswavla SeiZleba moicavdes rogorc erTi adamianis SemTxvevis Seswavlas, aseve jgufebis, organizaciebis,
garkveuli Temis, movlenis an urTieTobebis Seswavlas. kerZod,
1. individis Seswavla- moicavs individis SemTxevis Seswavlas. magaliTad, konkretuli bavSvis metyvelebis an qcevis Seswavla.
52
ganaTlebis sistema
2. jgufebis Seswavla - misi mizania jgufis (mag: ojaxi)
wevrebs Soris urTierTobis da aqtivobebis aRwera da
Seswavla.
3. Temis Seswavla - fukusi keTdeba erT an ramodenime Temze.
mizania cxovrebis ZiriTadi aspeqtebis Seswavla (Sroma,
dasveneba, ojaxuri cxovreba, saskolo cxovreba), wevrebs
Soris urTierTmimarTebis aRwera da da sxva.
4. organizaciis da institutebis Seswavla - skolebis,
firmebis, savaWro dawesebulebebis da a.S. Seswavla.
fokusirebulia SromiT saqmianobebis, menejmentis, organizaciis kulturis Seswavlaze da a.S.
5. movlenebis, rolebis da urTierTobebis Seswavla - magaliTad, Seiswavlis maswavlebelsa da moswavles Soris
urTierTobas, raRaca SemTxvevas, danaSaulis raime formas, rolebis konfliqts;
SemTxvevis Seswavla gulisxmobs movlenaTa detaluri
aRweras, igi agreTve moicavs mis axsnas da interpretacias
garkveul TeoriebTan mimarTebis dadgenis safuZvelze, Tumca
aucilebelia faqtebis da mis Sedegad gakeTebuli daskvnebis
erTmaneTisgan mkafiod gamocalkeveba, sxva sityvebiT, naTlad
unda Candes sad aris faqti da sad avtoriseuli varaudi.
53
bibliografia
1. bavSvTa uflebaTa konvencia. mopovebulia maswavlebelTa
profesiuli ganviTarebis veb-gverdidan:
http://www.tpdc.ge
2. gamocdebis erovnuli centri. mopovebulia veb-gverdidan:
http://naec.ge
3. ganaTlebis akreditaciis erovnuli centri. mopovebulia
veb-gverdidan: http://www.nea.ge
4. diui j. wignidan Sesavali Tanamedrove azrovnebaSi. ilia
WavWavaZis universitetis gamomcemloba. wignis eleqtronuli versia mopovebulia ilia WavWavaZis universitetis
veb-gverdidan: http://www.iliauni.edu.ge
5. erovnuli saswavlo gegmebis da Sefasebis centri. mopovebulia veb-gverdidan: http://www.ganatleba.org
6. kaWkaWiSvili, i. kvlevis meTodebi, Tsu, xelnaweris
uflebiT.
7. maswavleblis momzadebis da profesiuli ganviTarebis
koncefcia, 2006. mopovebulia maswavlebelTa profesiuli ganviTarebisvebis veb-gverdidan: http://www.tpdc.ge
8. maswavlebelTa profesiuli ganviTarebis centri, mopovebulia veb-gverdidan: http://www.tpdc.ge
9. saqarTvelos kanoni zogadi ganaTlebis Sesaxeb; N:1330
TariRi: 2005-04-08 mopovebulia saqarTvelos ganaTlebis
da mecnierebis saministros veb-gverdidan:
http://www.mes.gov.ge
10.saqarTvelos kanoni licenziebisa da nebarTvebis Sesaxeb;
#1775 TariRi: 2005-06-24.
11.saqarTvelos kanoni saganmanaTleblo da saaRmzrdelo
dawesebulebebis saqmianobis licenzirebis Sesaxeb, N:2794
TariRi: 2006-03-17.
12.saqarTvelos kanoni umaRlesi ganaTlebis Sesaxeb; N:688
TariRi: 2004-12-21 mopovebulia saqarTvelos ganaTlebis
da mecnierebis saministros veb-gverdidan:
http://www.mes.gov.ge
13.saqarTvelos kanoni profesiuli ganaTlebis Sesaxeb;
54
#:4528 TariRi: 2007-03-28 mopovebulia saqarTvelos ganaTlebis da mecnierebis saministros vebgverdidan:http://
www.mes.gov.ge
14.uznaZe. d. (1967). Sromebi, V t., Tbilisi: “mecniereba”
15.farjanaZe, d. (2004) mexsierebis fsiqologia, javaxiSvilis Tbilisis saxelmwifo universiteti.
16.qarTulis ganmartebiTi leqsikoni, tomi 3.
17.wereTeli, m. (2006). genderi - kulturuli da socialuri
konstruqti, Tbilisi: CSS
18.Крейн У..(2002). Психология Развития, М: «Прайм-ЕВРОЗЕАК».
19.Первин, Л., Джон, О.(2001). Психология Личности, М: «АспектПресс».
20.Стоунс, Э..(1984). Психопедагогика, М: «Педагогика».
21.Хьелл Л., Зиглер, Д. (1999). Теории Личности, «Питер», С-П.
22.Aschcraft, M.H. (1992), “Cognitive arithmetic: a review of data
and theory”, Cognition,, Vol. 44 pp.75-106.
23.Bandura, A. (1986). Social foundations of thought and action: A
social cognitive theory. Englewood Cliffs, NJ : Prentice-Hall.
24.Bandura, A. (1989). Social Cognitive theory. In R. Vasta (Ed.),
Analysis of child development. Greenwich, CT : JAT Press.
25.Dewey, J. Barnes, A. C. Buermeyer, L. and others (1954). Art and
Education, Merion, Pa.: Barnes Foundation Press.
26.Gardner, H. (1983). Frames of mind: Theory of multiple intelligences. NY: BasicBooks.
27.Goleman, D. (2006). Social Intelligence: The New Science of Social Relationships. NY: Bantam Books
28.Kohlberg, L. (1981). Essays on Moral Development, Vol. I: The
Philosophy of Moral Development. Harper & Row.
29.Kolb. D. A. and Fry, R. (1975) Toward an applied theory of experiential learning. in C. Cooper (ed.) Theories of Group Process,
London: John Wiley
30.Morgan, D. L.. 1997. Focus Groups as Qualitative Research. Second Edition. Thousand Oaks, CA: Sage Publications. P. 19.
31.Mischel, W. (1968). Personality and assessment. New York:
Wiley.
55
32.Mischel, W. (1973). Toward a cognitive social learning reconceptualization of personality. Psychological Review, 80, 252-283.
33.Perkins, D. (1992). Smart Schools: Better thinking and learning for
every child. NY: The free press.
34.Perkins, D. (1992). Smart Schools: from Training Memories to
Educating Minds. NY: The Free Press.
35.Kruger R. A. (1994). Focus Groups: A Practical Guide for Applied
Research. Second Edition. Thousand Oaks, Calif.: Sage Publications.
36.Rogers, C. R. (1980). Away of being. Boston: Houghton Mifflin
Company.
37.Rogers, C.R. (1983). Freedom to learn for the 80’s. Charles E.
Merril Publishing Company
38.Selman, R. L. (1990). Making a friend in youth. developmental
theory and pair therapy. Chicago: University of Chicago Press.
39.Selman, R.L. (1980). The growth of interpersonal understanding.
NY: Academic Press.
40.Yin, R. K. (1994). Case study research: Design and methods. Second edition. Applied social research methods series. volume 5.
Thousands oaks: Sage publications.
56

Documenti analoghi

gonivruli skolebi

gonivruli skolebi gaazrebuloba. gonivrul skolaSi zrunvisa da Tanadgomis atmosferoa. pirvel yovlisa, aq adamianebi erTmaneTze zrunaven, gasaWirs uziareben da erTmaneTis gagebas cdiloben. meorec, swavleba/swavlisa da ...

Dettagli