qarTuli ena da literatura

Transcript

qarTuli ena da literatura
saqarTvelos
ganaTlebisa
da mecnierebis
saministro
qarTuli ena
da literatura
I-VI klasebi
gzamkvlevi maswavleblebisTvis
2011-2016 wlebis erovnuli saswavlo gegmis mixedviT
Tbilisi, 2011
gzamkvlevze
muSaobdnen:
Tamar jayeli - erovnuli saswavlo gegmebis centris
humanitarul da sazogadoebriv mecnierebaTa departamentis ufrosi
irina samsonia - erovnuli saswavlo gegmebis centris qarTuli enisa da literaturis jgufis xelmZRvaneli
nino doborjginiZe - erovnuli saswavlo gegmebis centris
qarTuli enisa da literaturis jgufis mTavari eqsperti
TinaTin ceraZe - erovnuli saswavlo gegmebis centris
qarTuli enisa da literaturis jgufis eqsperti
qeTevan TofaZe - givi zaldastaniSvilis sax. amerikuli akademiis qarTuli enisa da literaturis pedagogi, ganaTlebis magistri
maia inasariZe - ganaTlebis eqsperti, pedagogi, evropuli skolis qarTuli enisa da literaturis kaTedris gamge
maia lorTqifaniZe - pedagogi, Tbilisis 21-e sajaro skolis qarTuli enisa da literaturis kaTedris gamge
proeqtis
koordinatori:
Tamar jayeli - erovnuli saswavlo gegmebis centris humanitarul da sazogadoebriv mecnierebaTa departamentis ufrosi
dizainer-damkabadonebeli:
giorgi inaSvili
teqnikuri redaqtori:
irina samsonia, Nnino doborjginiZe,
TinaTin ceraZe
UDC (uak) 821.353.1+811.353.1 (072)
q - 279
ISBN 978-9941-0-3608-8
© erovnuli saswavlo gegmebis centri
mocemuli publikaciis teqstis gamoyeneba
miznebisTvis, wyaros miTiTebiT.
daSvebulia
mxolod
arakomerciuli
Sesavali
4
Tavi I.
swavla-swavlebis ZiriTadi principebi dawyebiT safexurze
5
Tavi II.
qarTuli ena da literatura
sarCevi
Sefaseba 10
Tavi III. rekomendaciebi standartis Sedegebis misaRwevad 15
I klasi
29
II klasi
39
III klasi
49
IV klasi
59
V klasi
72
VI klasi
84
98
Tavi IV. sanimuSo aqtivobebi
I klasi
98
II klasi
133
III klasi
158
IV klasi
184
V klasi
218
VI klasi
248
danarTi 1. fonologiuri unar-Cvevebi da maTi ganviTareba 288
danarTi 2. kiTxvis swavleba 5-6 wlis asakis moswavleTaTvis 302
danarTi 3. aramxatvruli teqstebis 4 tipi da maTi grafikuli
maorganizeblebi
328
329
danarTi 4. Sefasebis sqemebi
gamoyenebuli litartura 339
3
qarTuli ena da literatura
4
Sesavali
wi­nam­de­ba­re gzam­k­v­le­vi upir­ve­le­sad gan­kuT­v­ni­lia qar­Tu­li eni­sa da li­te­ra­
tu­ris dawye­bi­Ti sa­fe­xu­ris mas­wav­le­bel­TaT­vis. amas­Ta­na­ve, mig­vaC­ni­a, rom igi sa­
sar­geb­lo da ga­mo­sa­de­gi re­sur­si iq­ne­ba sko­le­bis ad­mi­nis­t­ra­ci­i­saT­vi­sac, sa­xel­
m­ZR­va­ne­lo­eb­ze mo­mu­Sa­ve av­tor­Ta jgu­fe­bi­sT­vis, mos­wav­le­Ta mSob­le­bi­sa da yve­la
da­in­te­re­se­bu­li mkiTx­ve­lis­T­vis.
gzam­k­v­le­vis mi­za­ni­a, gar­k­ve­u­li dax­ma­re­ba ga­u­wi­os mas­wav­leb­lebs dawye­bi­Ti
sa­fe­xu­ris­T­vis gan­kuT­v­ni­li sag­nob­ri­vi stan­dar­tis ukeT da siR­r­mi­se­u­lad ga­ge­
ba­Si, ra­Ta maT ga­u­ad­vil­deT am do­ku­men­t­Si asa­xu­li sa­val­de­bu­lo moTxov­ne­bis
dak­ma­yo­fi­le­ba. war­mod­ge­ni­li gzam­k­v­le­vi aris er­T­g­va­ri xi­di sa­xel­m­wi­fos mi­er
dad­ge­nil ofi­ci­a­lur do­ku­men­t­sa da uSu­a­lod sas­wav­lo pro­cess So­ris da ga­u­
ad­vi­lebs mas­wav­le­bels mis ga­mo­ye­ne­bas praq­ti­ka­Si. swo­red ami­tom, war­mod­ge­nil
gzam­k­v­lev­Si Se­ve­ca­deT Seg­ve­ta­na da dag­ve­mu­Sa­ve­bi­na ise­Ti sa­kiTxe­bi, rom­le­bic,
Cve­ni az­riT, gan­sa­kuT­re­bu­lad sa­Wi­ro­eb­da yu­radRe­bis ga­max­vi­le­bas. gTa­va­zobT
gzam­k­v­le­vis mok­le aR­we­ri­lo­bas. igi Sed­ge­ba Sem­de­gi Ta­ve­bi­sa­gan:
I Ta­vi - mas­Si gan­mar­te­bu­lia swav­la-­s­wav­le­bis Zi­ri­Ta­di prin­ci­pe­bi, rom­le­bic
sa­fuZ­v­lad udevs erov­nul sas­wav­lo geg­mas, ase­ve aR­we­ri­lia dawye­bi­Ti sa­fe­xu­ris
mos­wav­lis asa­kob­ri­vi Ta­vi­se­bu­re­be­bi.
II Ta­vi - aq aR­we­ri­lia Se­fa­se­bis prin­ci­pe­bi swav­le­bis dawye­biT sa­fe­xur­ze da
Ca­moT­v­li­lia sa­Si­nao da sak­la­so, ase­ve Se­ma­ja­me­be­li da­va­le­be­bis kom­po­nen­te­bi
qar­Tul ena­sa da li­te­ra­tu­ra­Si.
III Ta­vi - igi mkiTx­vels sTa­va­zobs qar­Tu­li eni­sa da li­te­ra­tu­ris stan­dar­tis
mi­mar­Tu­le­be­bis mi­mo­xil­vas da ma­Ti swav­le­bis­T­vis sa­Wi­ro re­ko­men­da­ci­ebs. ama­ve
Tav­Si war­mod­ge­ni­lia sa­re­ko­men­da­cio aq­ti­vo­be­bis Ca­mo­naT­va­li Ti­To­e­u­li Se­de­gi­
saT­vis.
IV Ta­vi - es Ta­vi mas­wav­leb­lebs sTa­va­zobs de­ta­lu­rad ga­we­ril sa­ni­mu­So aq­ti­
vo­bebs dawye­bi­Ti sa­fe­xu­ris Ti­To­e­u­li kla­sis yve­la Se­de­gi­saT­vis.
gzam­k­v­le­vis bo­los war­mod­ge­ni­lia 4 da­nar­Ti.
da­nar­Ti 1. fo­no­lo­gi­u­ri unar­-­C­ve­ve­bi da ma­Ti gan­vi­Ta­re­ba - am na­wil­Si aR­we­
ri­lia mos­wav­le­Ta fo­no­lo­gi­u­ri cno­bi­e­re­bis gan­vi­Ta­re­bis­ken mi­mar­Tu­li me­To­
de­bi da kon­k­re­tu­li aq­ti­vo­be­bi, rom­le­bic mos­wav­le­ebs da­ex­ma­re­ba sa­Ta­na­do unar­
-­C­ve­ve­bis ga­mo­mu­Sa­ve­ba­Si.
da­nar­Ti 2. kiTx­vis swav­le­ba 5-6 wlis asa­kis mos­wav­le­TaT­vis - am na­wil­Si war­
mod­ge­ni­lia aq­ti­vo­be­bi, rom­le­bic mos­wav­le­ebs eta­pob­ri­vad mo­am­za­debs kiTx­vi­sa
da we­ri­saT­vis.
da­nar­Ti 3. aram­xat­v­ru­li teq­s­te­bis 4 ti­pi da ma­Ti gra­fi­ku­li ma­or­ga­ni­zeb­
le­bi - am na­wil­Si war­mod­ge­ni­lia gra­fi­ku­li ma­or­ga­ni­zeb­le­bis ni­mu­Se­bi, aR­we­ri­
lia ma­Ti ga­mo­ye­ne­bis xer­xe­bi sxva­das­x­va ti­pis aram­xat­v­rul teq­s­teb­ze mu­Sa­o­bis
pro­ces­Si.
da­nar­Ti 4. Se­fa­se­bis sqe­me­bi - am na­wil­Si war­mod­ge­ni­lia mos­wav­le­Ta miR­we­ve­
bis Se­sa­fa­se­be­li sqe­me­bi qar­Tu­li eni­sa da li­te­ra­tu­ris stan­dar­tiT gaT­va­lis­wi­
ne­bu­li sa­mi­ve mi­mar­Tu­le­bis mi­xed­viT (ze­pir­mety­ve­le­ba, kiTx­va, we­ra).
Tavi I
swavla-swavlebis ZiriTadi principebi
dawyebiT safexurze
erov­nu­li sas­wav­lo geg­mis fun­da­men­tu­ri prin­ci­pia Se­deg­ze ori­en­ti­re­ba,
rac gu­lis­x­mobs mos­wav­le­TaT­vis qme­di­Ti, di­na­mi­ku­ri da fun­q­ci­u­ri cod­nis ga­da­
ce­mas.
Se­deg­ze ori­en­ti­re­bu­li sas­wav­lo pro­ce­si mo­iTxovs swav­la-s­wav­le­bis Sem­de­
gi Zi­ri­Ta­di prin­ci­pe­bis dac­vas:
1.
2.
3.
4.
5.
6.
7.
qarTuli ena da literatura
Tavi I. swavla-swavlebis ZiriTadi principebi dawyebiT safexurze
cod­nis kon­s­t­ru­i­re­ba;
gaR­r­ma­ve­bu­li swav­le­ba;
po­zi­ti­u­ri sas­wav­lo ga­re­mos Seq­m­na;
mo­ti­va­ci­is amaR­le­ba;
mos­wav­lis Car­Tu­lo­ba;
in­di­vi­du­a­lu­ri ma­xa­si­a­Teb­le­bis gaT­va­lis­wi­ne­ba;
asa­kob­ri­vi Ta­vi­se­bu­re­be­bis gaT­va­lis­wi­ne­ba.
mok­led mi­mo­vi­xi­loT Ti­To­e­u­li maT­ga­ni:
1. cod­nis kon­s­t­ru­i­re­bis xel­Sewyo­ba
swav­la aris cod­nis age­bis pro­ce­si, ro­mel­Sic mos­wav­le aq­ti­u­rad un­da iyos
Car­Tu­li. gam­za­de­bu­li cod­nis ga­da­ce­ma ar uwyobs xels ga­az­re­bul da xa­ris­xi­an
swav­le­bas. mar­Ta­li­a, mas­wav­le­bel­ma un­da mar­Tos swav­la-­s­wav­le­bis pro­ce­si, mag­
ram mos­wav­le­sac un­da da­u­to­vos da­mo­u­ki­deb­lad da­fiq­re­bis sa­Su­a­le­ba, sa­ku­Tar
cod­na­sa da ga­moc­di­le­ba­ze da­fuZ­ne­biT aR­mo­a­Ci­nos da da­a­mu­Sa­vos axa­li sa­
kiTxe­bi. am­g­va­ri aq­ti­u­ro­biT is uke­Te­sad ga­i­az­rebs da Se­iT­vi­sebs ax­lad­ Se­Ze­nil
cod­nas. cxa­di­a, mos­wav­le Sec­do­meb­sac da­uS­vebs da dab­r­ko­le­beb­sac wa­awy­de­ba,
mag­ram mas­wav­leb­lis dax­ma­re­biT, msje­lo­bi­Ta da kon­s­t­ruq­ci­u­li Ta­nam­S­rom­lo­
biT, is prob­le­meb­sac ga­um­k­lav­de­ba, xar­ve­zeb­sac Se­av­sebs da Sec­do­meb­sac ga­mo­
as­wo­rebs. cno­bi­lia swav­la aR­mo­Ce­niT, ro­ca bav­S­ve­bi did­wi­lad Tvi­Ton mu­Sa­o­ben
da swav­la mar­T­va­di aR­mo­Ce­niT, sa­dac pro­cess mas­wav­le­be­li mar­Tavs. am dros mas­
wav­le­be­li ar sa­ub­robs prob­le­mis ga­daW­ris gzeb­sa da xer­xeb­ze, igi mos­wav­le­ebs
mxo­lod auci­le­bel ma­sa­las aw­v­dis, maT dak­vir­ve­bis­ken ubiZ­gebs da aZ­levs sa­Su­
a­le­bas, mo­saz­re­be­bi, hi­po­Te­ze­bi ga­moT­q­van. ami­saT­vis mos­wav­le­ebs sWir­de­baT in­
tu­i­ci­u­ri da ana­li­ti­ku­ri az­rov­ne­bis amoq­me­de­ba. mas­wav­le­bels Se­uZ­li­a, das­vas
mi­ma­niS­ne­be­li kiTx­ve­bi, wa­a­xa­li­sos mos­wav­le­e­bis aras­ru­li mo­na­ce­me­bi, xo­lo Sem­
deg da­ex­ma­ros maT mo­saz­re­ba­Ta dam­t­ki­ce­ba­sa an ukug­de­ba­Si. am­g­va­ri sa­mu­Sa­os eta­
pe­bi­a: Se­sa­va­li, eq­s­pe­ri­men­ti, msje­lo­ba (ga­az­re­ba), ga­mo­ye­ne­ba da Se­mow­me­ba.
mu­Sa­o­bis am­g­va­ri me­To­dis da­de­biT mxa­red Se­mec­ne­bi­Ti pro­ce­sis gan­vi­Ta­re­ba
5
qarTuli ena da literatura
Tavi I. swavla-swavlebis ZiriTadi principebi dawyebiT safexurze
Se­iZ­le­ba Ca­iT­va­los. ga­mo­i­ye­ne­ba mu­Sa­o­bis mra­val­fe­ro­va­ni for­me­bi. ese­ni­a: dis­
ku­si­a, li­te­ra­tu­ras­Tan mu­Sa­o­ba, em­pi­ri­u­li in­for­ma­ci­is Seg­ro­ve­ba da sxv. bav­S­
ve­bi xe­da­ven sa­ku­Ta­ri Sro­mis na­yofs. cod­na ar aris for­ma­lu­ri. myar­de­ba kav­Si­ri
cxov­re­bi­se­ul ga­moc­di­le­bas­Tan. jgu­fu­ri mu­Sa­o­bis dros ki vi­Tar­de­ba Ta­nam­S­
rom­lo­bis una­ri. gan­sa­kuT­re­biT efeq­tu­ria am ti­pis mu­Sa­o­bis dawye­ba me­xu­Te-­me­
eq­vs
­ e kla­seb­Si.
2. gaR­r­ma­ve­bu­li swav­le­ba
Se­deg­ze ori­en­ti­re­ba gu­lis­x­mobs mos­wav­lis­T­vis mi­wo­de­bu­li in­for­ma­ci­is
ara mxo­lod da­max­sov­re­bas, ara­med am in­for­ma­ci­is myar da fun­q­ci­ur cod­nad gar­
daq­m­nas. am­g­va­ri cod­nis mi­Re­ba ki Se­saZ­le­be­lia mxo­lod gaR­r­ma­ve­bu­li swav­le­biT,
rac gu­lis­x­mobs sas­wav­lo ma­sa­lis eta­pob­ri­vad da mra­val­m­x­ri­vad da­mu­Sa­ve­bas,
axa­li sa­kiTxe­bis, cne­be­bis sa­fuZ­v­li­a­nad da gan­s­x­va­ve­bul kon­teq­s­teb­Si gan­xil­vas,
aT­vi­se­bu­li cod­nis gan­m­t­ki­ce­bas, sa­gan­Ta­So­ri­si kav­Si­re­bis ga­mov­le­na­sa da sa­er­
To as­peq­te­bis da­mu­Sa­ve­bas.
3. po­zi­ti­u­ri sas­wav­lo ga­re­mos Seq­m­na
swav­la un­da mim­di­na­re­ob­des mSvid da mo­wes­ri­ge­bul ga­re­mo­Si, sa­dac gan­sa­
kuT­re­bu­li mniS­v­ne­lo­ba eni­We­ba po­zi­ti­ur ur­Ti­er­To­beb­sa da in­te­raq­ci­as; sa­dac
mos­wav­le da­fa­se­bu­li da aRi­a­re­bu­lia, amave dros, pa­su­xis­m­ge­be­lia sa­ku­Tar swav­
la­sa da gan­vi­Ta­re­ba­ze.
4. mo­ti­va­ci­is amaR­le­ba
mo­ti­va­cia gan­m­sazR­v­rel rols Ta­ma­Sobs swav­la-­s­wav­le­bis pro­ces­Si. mo­ti­
va­ci­is amaR­le­ba ba­debs sas­wav­lo aq­ti­vo­ba­Si Cab­mis sur­vils, zrdis mas­Si mo­na­wi­
le­o­bis xa­risxs, rac, Ta­vis mxriv, uf­ro qme­di­Tu­na­ri­ans xdis mos­wav­les. mo­ti­vi­
re­bu­li mos­wav­le mi­zan­da­sa­xu­lia, mzad aris da­Z­li­os prob­le­me­bi da ga­da­la­xos
siZ­ne­le­e­bi. am­de­nad, mos­wav­le­Ta mo­ti­va­ci­is amaR­le­ba um­niS­v­ne­lo­va­ne­si amo­ca­naa
pe­da­go­gis­T­vis.
Se­saZ­le­be­lia mo­ti­va­ci­u­ri pro­ce­se­bi­s mar­T­va, ra­sac mo­ti­vi­re­bas uwo­de­ben.
sas­wav­lo geg­mis Sed­ge­ni­sas, mas­wav­le­be­li un­da da­fiq­r­des mo­ti­veb­ze da ga­i­az­ros,
ri­si ga­ke­Te­baa sa­Wi­ro, rom mos­wav­le­ebs swav­lis sur­vi­li ga­uR­vi­Zos; ro­gor ga­nu­
vi­Ta­ros da aumaR­los maT mo­ti­va­cia sas­wav­lo geg­mis far­g­leb­Si.
pir­vel rig­Si, bav­S­vebs un­da ga­uC­n­deT win­s­v­lis Seg­r­Z­ne­ba. ami­saT­vis Ti­To­e­ul
mos­wav­les, mi­u­xe­da­vad ma­Ti aka­de­mi­u­ri miR­we­ve­bi­sa, un­da miv­ceT eta­pob­ri­vi prog­
re­si­re­bis sa­Su­a­le­ba sa­ku­Tar Se­saZ­leb­lo­beb­sa da cod­na­ze day­r­d­no­biT. am­de­nad,
auci­le­be­li­a, Ti­To­e­u­li mos­wav­li­saT­vis swo­rad Se­ir­Ces da­va­le­ba­Ta sir­Tu­lis
do­ne. Tu mos­wav­les miv­cemT zed­me­tad rTul, mis­T­vis da­uZ­le­vel da­va­le­bebs, is
win­s­v­lis imeds da­kar­gavs. war­ma­te­bu­li pe­da­go­gi un­da iT­va­lis­wi­neb­des, rom mos­
wav­lis mTa­va­ri „a­sa­kob­ri­vi“ mo­ti­vi miR­we­vis mo­ti­vi­a. ra aqvT sa­er­To al­pi­nists,
6
ro­me­lic mwver­va­lebs ipy­robs, bavSvs, ro­me­lic ga­ta­ce­biT Ta­ma­Sobs kom­pi­u­te­rul
Ta­ma­Sebs da mos­wav­les, ro­me­lic yo­vel­T­vis cdi­lobs, uke­Te­sad is­wav­los. Ti­To­
e­ul maT­gans ga­aq­ti­u­re­bu­li aqvs war­ma­te­bis miR­we­vis mo­ti­vi, sa­ku­Ta­ri Se­saZ­leb­
lo­be­bis do­nis amaR­le­bis­ken swraf­va, rac da­kav­Si­re­bu­lia pi­rov­ne­bis sur­vil­Tan,
mi­aR­wi­os war­ma­te­bas da Ta­vi aari­dos marcxs. ase rom, auci­le­be­li­a, Sev­q­m­naT ise­
Ti sas­wav­lo ga­re­mo, ro­mel­Sic ne­bis­mi­er mos­wav­les eq­ne­ba win­s­v­lis gan­c­da.
Ta­na­med­ro­ve sko­la­Si swav­lis mo­ti­va­ci­is gan­vi­Ta­re­bis teq­no­lo­gia mos­wav­
le­Ta miR­we­vis moTxov­ni­le­bis gan­vi­Ta­re­ba­ze ige­ba. es teq­no­lo­gia gu­lis­x­mobs
ise­Ti prog­ra­me­bis Se­mu­Sa­ve­bas, sa­dac bev­ri sxva­das­x­va sir­Tu­lis da­va­le­bis gra­
da­ci­a­a.
mniS­v­ne­lo­va­nia mos­wav­lis in­te­re­se­bis gaT­va­lis­wi­ne­ba. mos­wav­lis da­sa­in­te­
re­seb­lad auci­le­be­lia yve­la sas­wav­lo ma­sa­lis ga­mo­ye­ne­ba. sa­sur­ve­li­a, gak­ve­
Ti­lis geg­ma mos­wav­le­e­bis in­te­re­seb­Tan Se­Tan­x­me­biT da­i­geg­mos. sas­wav­lo ma­sa­la
un­da Cav­r­ToT „sam­ya­ros su­raT­Si“, da­vu­kav­Si­roT yo­vel­dRi­ur cxov­re­bi­se­ul ga­
moc­di­le­bas. bav­S­vis in­te­re­se­bis ga­mo­sav­le­nad mar­ti­vi xer­xi pir­da­pi­ri Se­kiTx­
vaa - ro­gor ata­re­ben Ta­vi­su­fal dros. mos­wav­le­e­bis in­te­re­se­bis dad­ge­nis Sem­deg,
sa­Wi­roa ma­Ti ga­mo­ye­ne­ba sas­wav­lo pro­ces­Si. mas­wav­leb­lis­T­vis mniS­v­ne­lo­va­ni­a,
sas­wav­lo prog­ra­me­bis Se­sav­se­bad mos­wav­le­Ta in­te­re­se­bi ico­des. gak­ve­Ti­lis
msvle­lo­bi­sas Se­iZ­le­ba ga­mo­vi­ye­noT yve­la­fe­ri, rac gaz­r­dis cno­bis­moy­va­re­o­bas
- axa­li da uC­ve­u­lo faq­te­bi, Se­xe­du­le­be­bi mov­le­neb­ze, Tval­sa­Ci­no dam­x­ma­re sa­
xel­m­ZR­va­ne­lo­e­bi, TviT­na­ke­Ti niv­Te­bi da sxv. ag­reT­ve, sa­sur­ve­li­a, mas­wav­le­bel­ma
Seq­m­nas prob­le­mu­ri si­tu­a­ci­e­bi, ri­Tac mos­wav­le­ebs obi­eq­tis Ses­wav­lis­ken ubiZ­
gebs.
mos­wav­les un­da da­va­na­xoT sas­ko­lo aq­ti­vo­ba­Ta Ri­re­bu­le­ba. man un­da ga­i­az­
ros, ra­tom un­da ga­i­sar­jos da­va­le­bu­li amo­ca­nis Ses­ru­le­bi­sas, ris­T­vi­saa es sa­Wi­
ro da ra­Si ga­mo­ad­ge­ba. wi­na­aR­m­deg Sem­Tx­ve­va­Si, mi­si mo­ti­va­cia mkveT­rad da­ik­lebs
da igi aq­ti­vo­bis­T­vis mi­ni­ma­lu­rad an, su­lac, ar da­i­xar­je­ba. am­de­nad, mas­wav­le­be­
li yo­vel­T­vis un­da cdi­lob­des, naT­lad da­a­na­xos mos­wav­les ama Tu im aq­ti­vo­bis
Ri­re­bu­le­ba, xe­li Se­uwyos Se­sas­ru­le­be­li da­va­le­bis ga­az­re­ba­Si da ga­a­ge­bi­nos, ra
az­ri aqvs mis Ses­ru­le­bas, ra sar­ge­bels mo­u­tans pi­rov­nu­li Tu so­ci­a­lu­ri Tval­
saz­ri­siT da ras Ses­Zens iseTs, rac mas sko­lis ga­re­Tac ga­mo­ad­ge­ba.
qarTuli ena da literatura
Tavi I. swavla-swavlebis ZiriTadi principebi dawyebiT safexurze
5. mos­wav­lis Car­Tu­lo­ba
Ta­na­med­ro­ve sa­gan­ma­naT­leb­lo pro­ce­si mos­wav­le­Ta gan­sa­kuT­re­bul aq­ti­u­ro­
bas mo­iTxovs. aq igu­lis­x­me­ba ara mxo­lod mos­wav­le­Ta aq­ti­u­ri mo­na­wi­le­o­ba ga­naT­
le­bis pro­ces­Si, ara­med Ta­na­to­le­bis swav­lis pro­ces­Si mo­na­wi­le­o­bac. gak­ve­Til­
ze jgu­fu­ri mu­Sa­o­bi­sas, pro­eq­teb­Si mo­na­wi­le­o­bi­sas, war­mod­ge­ne­bis da­geg­m­vi­sa Tu
gan­xor­ci­e­le­bi­sas mos­wav­le­e­bi er­T­ma­neTs ex­ma­re­bi­an sxva­das­x­va kon­cef­ci­is uke­
Te­sad ga­ge­ba­Si, unar­-­C­ve­ve­bis da­uf­le­ba-­gan­vi­Ta­re­ba­Si da da­mo­ki­de­bu­le­be­bis Ca­
mo­ya­li­be­ba­Si. Se­sa­ba­mi­sad, gak­ve­Ti­leb­ze mos­wav­le­e­bis das­w­re­bis xel­Sewyo­ba sko­
lis er­T­-er­Ti mniS­v­ne­lo­va­ni saz­ru­na­vi­a.
7
qarTuli ena da literatura
8
Tavi I. swavla-swavlebis ZiriTadi principebi dawyebiT safexurze
6. in­di­vi­du­a­lu­ri ma­xa­si­a­Teb­le­bis gaT­va­lis­wi­ne­ba
yve­la mos­wav­le aris uni­ka­lu­ri da gan­s­x­va­ve­bu­li Ta­vi­si in­di­vi­du­a­lu­ri,
fi­zi­ku­ri da fsi­qi­ku­ri ma­xa­si­a­Teb­le­biT, ni­WiT, emo­ci­e­biT, in­te­re­se­biT, pi­ra­
di ga­moc­di­le­biT, aka­de­mi­u­ri sa­Wi­ro­e­be­biT, az­rov­ne­bis mo­da­lo­bi­Ta da swav­lis
sti­liT (aR­q­mis mo­da­lo­be­biT). gan­vi­Ta­re­bis Ta­na­ba­ri Se­saZ­leb­lo­bis mi­sa­ce­mad,
sko­lam yve­la mos­wav­les un­da Ses­Ta­va­zos mra­val­fe­ro­va­ni sas­wav­lo pro­ce­si, rac
gu­lis­x­mobs mra­val­g­va­ri me­To­dis, mid­go­mis, stra­te­gi­is, prob­le­ma­Ta ga­daW­ris
gze­bis, aq­ti­vo­ba­Ta ti­pe­bi­sa Tu Se­fa­se­bis xer­xe­bis ga­mo­ye­ne­bas.
me­sa­me da me­oTxe Ta­veb­Si Se­mog­Ta­va­zebT aq­ti­vo­ba­Ta da Se­fa­se­bis xer­xe­bis
mra­val­fe­ro­van speqtrs. yu­radRe­bas Se­va­Ce­rebT swav­lis stil­ze anu aR­q­mis mo­da­
lo­beb­ze.
Ta­na­med­ro­ve mkvle­va­re­bi mos­wav­les ada­re­ben te­le­vi­zors, rom­lis msgav­sad,
mos­wav­le­sac Se­uZ­li­a, sxva­das­x­va ar­xiT mi­i­Ros in­for­ma­ci­a. ro­gorc we­si, cal­ke­
ul in­di­vid­Si ro­me­li­Rac er­Ti ar­xi sxveb­ze me­ta­daa gan­vi­Ta­re­bu­li da, Se­sa­ba­mi­
sad, isi­ni in­for­ma­ci­is da­mu­Sa­ve­bas er­T­-er­Ti maTganiT ar­Ce­ven. swo­red es ar­Ce­va­ni
gan­sazR­v­ravs sas­wav­lo pro­fils. dad­ge­ni­lia sa­mi Zi­ri­Ta­di sas­wav­lo pro­fi­li:

xed­vi­Ti;

sme­ni­Ti;

ki­nes­Te­tu­ri.
zo­gi­er­Ti ada­mi­a­ni in­for­ma­ci­is aR­q­mas xed­viT ar­Cevs da maT­ze am­bo­ben, ”fo­
to­a­pa­ra­tiT” swav­lob­so. maT­ze, vinc sme­niT aRiq­vams in­for­ma­ci­as, am­bo­ben, ”mag­ni­
to­fo­niT” swav­lob­so. ki­nes­Te­ti­ke­bi ki “u­Ta­vod” swav­lo­be­no – isi­ni ar­Ce­ven ma­ni­
pu­la­ci­as, xe­liT ke­Te­bas, Jes­ti­ku­la­ci­as, mi­mi­kas, ritms, moZ­ra­o­bas.
ma­Sa­sa­da­me, ada­mi­ans ga­re­dan mi­Re­bu­li in­for­ma­ci­is aR­q­mi­sa da da­max­sov­re­
bis in­di­vi­du­a­lu­ri una­re­bi aqvs. zo­gi mxed­ve­lo­biT mi­Re­bul in­for­ma­ci­as imax­
sov­rebs ukeT, zo­gi - sme­niT aR­q­muls, zogs ki moq­me­de­bis Ses­ru­le­ba, si­tu­a­ci­is
Seg­r­Z­ne­ba sWir­de­ba, ra­Ta mi­Re­bu­li in­for­ma­cia Se­i­na­xos. es una­re­bi, ro­gorc aR­
v­niS­neT, bav­S­vo­bi­dan­ve iCens Tavs da, Tu in­for­ma­ci­is mi­wo­de­bis for­ma ar Se­e­sa­
ba­me­ba bav­S­vis in­di­vi­du­a­lur monacems, mas uWirs in­for­ma­ci­is aR­q­ma da ga­ge­ba.
gak­ve­Ti­li, rom­lis 60-70% mas­wav­leb­lis mo­na­yo­lis­gan Sed­ge­ba, „sme­ni­Te­bis­T­vis“
(i­gi­ve audi­a­le­bis­T­vis) ukeT aR­saq­me­li­a. mas­wav­le­be­li dro­dad­ro wers da­fa­ze da
amiT Car­Tavs vi­zu­als, anu xed­vi­Ti pro­fi­lis mqo­nes da am­g­va­rad uwyobs xels, ga­i­
gos in­for­ma­ci­a. am dros ki­nes­Te­ti­ke­bi gak­ve­Ti­li­dan ga­mo­Ti­Sul­ni ari­an. Tu ma­Ti
pro­fi­lis Se­sa­ba­mis aq­ti­vo­bas ar Cav­r­TavT, isi­ni mxo­lod spor­ti­sa da xel­saq­mis
gak­ve­Ti­leb­ze SeZ­le­ben Ta­vis war­mo­Ce­nas. ami­tom auci­le­be­li­a, aseT mos­wav­le­ebs
ma­Ti in­di­vi­du­a­lu­ri sti­lis Se­sa­ba­mi­si aq­ti­vo­be­bi Sev­Ta­va­zoT. ma­ga­li­Tad, ro­lu­
ri Ta­ma­Si, si­mu­la­ci­u­ri aq­ti­vo­ba, na­ke­To­bis Seq­m­na, da­fas­Tan ga­mos­v­la da mas­wav­
leb­lis­gan mi­Re­bu­li in­for­ma­ci­is ru­ka­ze/­cx­ril­ze Cve­ne­ba, sqe­mis Sed­ge­na, sce­nis
da­xat­va, ma­ke­tis Seq­m­na da sxv.
zog­jer mas­wav­leb­le­bi cdi­lo­ben, es bav­S­ve­bi (kinesTetikebi) Ca­mo­a­ci­lon
maT­T­vis sa­in­te­re­so gak­ve­Ti­lebs, ra­Ta swav­le­ba­Si xe­li ar Se­e­Sa­loT. Tum­ca, es ar
mo­i­tans sa­sur­vel Se­degs. swav­le­bi­sa da gan­vi­Ta­re­bis pro­ce­sis ukeT war­mar­T­vi­
saT­vis auci­le­be­li­a yu­radRe­ba mi­vaq­ci­oT bav­S­vis in­for­ma­ci­is „mim­Reb“ sis­te­mas.
vi­zu­a­lebs da ki­nes­Te­ti­kebs Ta­vi­dan­ve unda vas­wav­loT in­for­ma­ci­is „ga­da­Tar­g­m­
na“ sa­ku­Tar mim­Reb sis­te­ma­Si. es gan­sa­kuT­re­biT sWir­de­baT ki­nes­Te­ti­kebs, rad­gan
sas­ko­lo swav­le­bis ga­re­mo upi­ra­te­sad audi­o-­vi­zu­a­lu­ri­a. mar­Ta­li­a, dawye­bi­Ti
kla­se­bis bo­lo etap­ze, swra­fi kiTx­vis una­ris Ca­mo­ya­li­be­bas­Tan er­Tad, vi­zu­a­le­
bis da ki­nes­Te­ti­ke­bis prob­le­mis sim­w­va­vec nel­de­ba, magram sity­vi­e­rad mi­wo­de­bu­
li ax­s­na-­gan­mar­te­be­bis ga­ge­ba ma­inc rTu­li­a maTTvis.
qarTuli ena da literatura
Tavi I. swavla-swavlebis ZiriTadi principebi dawyebiT safexurze
9
qarTuli ena da literatura
Tavi II. Sefaseba
Ta­vi II.
Se­fa­se­ba
mos­wav­lis Se­fa­se­bis mi­za­ni
mos­wav­lis Se­fa­se­bis mi­za­nia swav­la-­s­wav­le­bis xa­ris­xis mar­T­va, rac gu­lis­x­
mobs swav­lis xa­ris­xis ga­um­jo­be­se­ba­ze zrun­va­sa da miskon­t­rols.
mos­wav­lis aka­de­mi­u­ri miR­we­va xSi­rad da mra­val­m­x­ri­vad un­da Se­fas­des, rac
xels Se­uwyobs mos­wav­le­Ta gan­vi­Ta­re­bas, ma­Ti Se­saZ­leb­lo­be­bis ga­mov­le­na­sa da
sxva­das­x­va po­ten­ci­a­lis mqo­ne mos­wav­le­TaT­vis Ta­na­ba­ri pi­ro­be­bis Seq­m­nas.
gan­m­sazR­v­re­li da gan­ma­vi­Ta­re­be­li Se­fa­se­ba
10
sko­la­Si ga­mo­i­ye­ne­ba ori ti­pis Se­fa­se­ba - gan­m­sazR­v­re­li da gan­ma­vi­Ta­re­be­li.
gan­m­sazR­v­re­li Se­fa­se­ba akon­t­ro­lebs swav­lis xa­risxs, ad­gens mos­wav­lis
miR­we­vis do­nes erov­nu­li sas­wav­lo geg­miT gan­sazR­v­rul miz­neb­Tan mi­mar­Te­ba­Si.
gan­m­sazR­v­rel Se­fa­se­ba­Si iwe­re­ba qu­la.
gan­ma­vi­Ta­re­be­li Se­fa­se­ba akon­t­ro­lebs Ti­To­e­u­li mos­wav­lis gan­vi­Ta­re­bis
di­na­mi­kas da xels uwyobs swav­lis xa­ris­xis ga­um­jo­be­se­bas. gan­ma­vi­Ta­re­be­li Se­fa­
se­bi­sas mas­wav­le­be­li mos­wav­le­Ta saq­mi­a­no­bas amow­mebs ara ma­Ti miR­we­vis do­nis
gan­sas­je­lad da qu­le­bis da­sa­we­rad, ara­med maT da­sax­ma­reb­lad. mas­wav­le­be­li ak­
vir­de­ba Ti­To­e­ul mos­wav­les swav­lis pro­ces­Si, swav­lobs maT sa­Wi­ro­e­bebs, ra­Ta
Ti­To­e­ul maT­gans maq­si­ma­lu­rad Se­uwyos xe­li win­s­v­la­Si. aseT kon­s­t­ruq­ci­ul sas­
wav­lo ga­re­mo­Si mos­wav­le­ebs ar afer­xebT mar­cxis­/­wa­ru­ma­teb­lo­bis Si­Si da ne­bis­
mi­er Sem­Tx­ve­va­Si mas­wav­leb­lis rCe­vi­sa da mxar­da­We­ris ime­di aqvT. cod­nis do­nis
mi­u­xe­da­vad, mos­wav­le­e­bi iZe­nen axal cod­nas, am­did­re­ben sakuTar ga­moc­di­le­bas
da ium­jo­be­se­ben una­rebs.
gan­ma­vi­Ta­re­be­li Se­fa­se­bis pro­ces­Si un­da Ca­er­Tos mas­wav­le­be­lic da mos­
wav­le­e­bic. mas­wav­leb­lis dax­ma­re­biT, mos­wav­le­e­bi Ta­va­dac un­da cdi­lob­d­nen, da­
ad­gi­non sa­ku­Ta­ri moTxov­ni­le­be­bi, ga­mo­av­li­non Zli­e­ri da sus­ti mxa­re­e­bi, Se­ma­
fer­xe­be­li faq­to­re­bi. am­g­var pro­ce­seb­Si mos­wav­le­e­bis Car­T­va TviT­Se­fa­se­bi­sa da
TviT­gan­vi­Ta­re­bis una­rebs aya­li­bebs da zrdis maT qme­di­Tu­na­ri­a­no­ba­sa da pa­su­xis­
m­geb­lo­bas.
mniS­v­ne­lo­va­nia aR­v­niS­noT, rom gan­ma­vi­Ta­re­be­li Se­fa­se­bis Sem­Tx­ve­va­Si, mos­
wav­le fas­de­ba sa­ku­Tar Tav­Tan, sa­ku­Tar miR­we­veb­Tan mi­mar­Te­biT, rac mas sa­Su­a­
le­bas aZ­levs, ig­r­Z­nos win­s­v­la da ir­w­mu­nos, rom Se­uZ­lia siZ­ne­le­Ta eta­pob­ri­vad
ga­da­lax­va.
gan­ma­vi­Ta­re­be­li Se­fa­se­bi­sas ga­mo­i­ye­ne­ba ise­Ti sa­Su­a­le­be­bi, ro­go­re­bi­caa
sity­vi­e­ri ko­men­ta­ri, rCe­va-­da­ri­ge­ba, dak­vir­ve­bis fur­ce­li, TviT­Se­fa­se­bi­sa da
ur­Ti­er­T­Se­fa­se­bis sqe­ma, cod­nis aT­vi­se­bis an una­ris gan­vi­Ta­re­bis eta­pe­bis aR­
m­niS­v­ne­li do­ne­e­bi (ma­ga­li­Tad, aT­vi­se­bu­li­a/­f­lobs, aT­vi­se­bis­/­da­uf­le­bis pro­
ces­Si­a, asaT­vi­se­be­li­a/­da­sa­uf­le­be­li­a). aT­vi­se­bis Tu flo­bis do­ne­e­biT Sed­ge­
ni­li Se­fa­se­bis an TviT­Se­fa­se­bis sqe­me­bi saSualebas aZlevs mas­wav­le­bel­sac da
mos­wav­le­sac di­na­mi­ka­Si da­i­na­xon kon­k­re­tu­li cod­nis Tu una­ris aT­vi­se­bis pro­
ce­si.
gan­ma­vi­Ta­re­be­li da gan­m­sazR­v­re­li Se­fa­se­be­bis sqe­ma­tu­ri aR­
we­ri­lo­ba
mizani
ganmaviTarebeli
swavlis xarisxis gaumjobeseba;
moswavlis ganviTarebis xelSewyoba.
ganmsazRvreli
swavlis xarisxis gakontroleba;
moswavlis miRwevis donis
dadgena erovnuli saswavlo
gegmiT gansazRvrul miznebTan mimarTebaSi;
akademiuri miRwevis donis
gansazRvra.
Sefasebis sagani
swavlis procesi
swavlis Sedegi
Sefasebis
Sedegad miRebuli gada­
wyvetileba
winsvlis xelSesawyobad gansxvavebuli aqtivobis SerCeva,
swavlebis strategiis Secvla,
rCeva-darigebis micema da sxv.
momdevno etapze (klasSi/
safexurze) daSveba/ardaSveba
konkretuli moswavlis winsvlis
warmartebis
kriteriumebis safuZvelze (sakuTar miRwgansazRvra
evebTan mimarTebiT - ra dones
flobda, ra dones flobs)
imis safuZvelze, Tu ramdenad miaRwia standartiT gansazRvrul Sedegebs (yvelasaTvis saerTo, standartiT
dadgenil normasTan mimarTebiT)
Sefasebis saSu- TviT/urTierTSefasebis rualebebi
brika;
kiTxvari;
sityvieri (zepiri/werilobiTi)
komentari;
unaris ganviTarebis donis aR­
wera.
qula
qarTuli ena da literatura
Tavi II. Sefaseba
sag­nis se­mes­t­ru­li qu­lis Se­mad­ge­ne­li na­wi­le­bi (kom­po­nen­te­bi)
se­mes­t­ris man­Zil­ze mos­wav­le­e­bi fas­de­bi­an sa­mi kom­po­nen­tis mi­xed­viT: a) sa­
Si­nao da­va­le­ba; b) sak­la­so da­va­le­ba; g) Se­ma­ja­me­be­li da­va­le­ba. sa­mi­ve kom­po­nents
er­T­na­i­ri wo­na aqvs.
sa­Si­nao da sak­la­so da­va­le­ba­Ta kom­po­nen­teb­Si ga­mo­i­ye­ne­ba ro­gorc gan­m­sazR­
v­re­li, ise gan­ma­vi­Ta­re­be­li Se­fa­se­ba. Se­ma­ja­me­be­li da­va­le­bis kom­po­nen­t­Si mxo­
11
qarTuli ena da literatura
Tavi II. Sefaseba
lod gan­m­sazR­v­re­li Se­fa­se­ba ga­mo­i­ye­ne­ba.
Se­ma­ja­me­be­li kom­po­nen­ti afa­sebs er­Ti sas­wav­lo mo­nak­ve­Tis (Te­ma, Ta­vi, pa­
rag­ra­fi) Ses­wav­la-­da­mu­Sa­ve­bis Se­de­gad miR­we­ul Se­de­gebs stan­dar­tis moTxov­neb­
Tan mi­mar­Te­biT - kon­k­re­tu­li sas­wav­lo er­Te­u­lis das­ru­le­bi­sas mos­wav­lem un­da
SeZ­los stan­dar­tiT gan­sazR­v­ru­li cod­ni­sa da una­re­bis war­mo­Ce­na.
ase rom, Se­ma­ja­me­be­li da­va­le­be­bi un­da afa­seb­des sag­nis stan­dar­tiT gan­
sazR­v­rul Se­de­gebs da ak­ma­yo­fi­leb­des Sem­deg moTxov­nebs:

da­va­le­bis Ti­To­e­ul tips un­da ax­l­des Ta­vi­si Se­fa­se­bis zo­ga­di rub­ri­ka;

zo­ga­di rub­ri­ka un­da da­zus­t­des kon­k­re­tu­li da­va­le­bis pi­ro­bi­sa da gan­
v­li­li ma­sa­lis gaT­va­lis­wi­ne­biT;

10 qu­la un­da ga­da­na­wil­des rub­ri­ka­Si Se­ma­val kri­te­ri­u­meb­ze;

mi­Ti­Te­bu­li un­da iyos sag­nob­ri­vi stan­dar­tis is Se­de­ge­bi, ro­mel­Ta Se­
fa­se­ba­sac em­sa­xu­re­ba Se­ma­ja­me­be­li da­va­le­ba.
stan­dar­tis moTxov­na­Ta da­sak­ma­yo­fi­leb­lad, auci­le­be­lia Se­ma­ja­me­be­li da­
va­le­bis mra­val­g­va­ri for­mis ga­mo­ye­ne­ba.
mo­gex­se­ne­baT, erov­nu­li sas­wav­lo geg­ma Ti­To­e­u­li sag­ni­saT­vis gan­sazR­v­ravs
se­mes­t­ris gan­mav­lo­ba­Si Ca­sa­ta­re­be­li Se­ma­ja­me­be­li da­va­le­be­bis sa­val­de­bu­lo
mi­ni­ma­lur ra­o­de­no­bas. sa­gan­Si, ro­gorc me­xu­Te, ise me­eq­v­se klas­Si, Se­ma­ja­me­bel
da­va­le­ba­Ta sa­val­de­bu­lo mi­ni­ma­lu­ri ra­o­de­no­ba pir­vel­sa da me­o­re se­mes­t­reb­Si
er­Tad aris 8 (pir­vel se­mes­t­r­Si 3, xo­lo me­o­re se­mes­t­r­Si 5 da­va­le­ba).
Ti­To­e­u­li Se­ma­ja­me­be­li da­va­le­ba fas­de­ba kon­k­re­tu­li niS­niT. mos­wav­le val­
de­bu­li­a, Se­as­ru­los klas­Si Ca­ta­re­bu­li yve­la Se­ma­ja­me­be­li da­va­le­ba. im Sem­Tx­ve­
va­Si, Tu mos­wav­le gac­de­nis ga­mo ver Se­as­ru­lebs ro­me­li­me Se­ma­ja­me­bel sa­mu­Sa­os,
sko­la val­de­bu­li­a, mis­ces mas gac­de­ni­li Se­ma­ja­me­be­li da­va­le­be­bis aR­d­ge­nis sa­
Su­a­le­ba. Se­ma­ja­me­be­li aR­d­ge­ni­Ti sa­mu­Sao un­da da­i­niS­nos se­mes­t­ris msvle­lo­bi­
sas. Se­ma­ja­me­bel da­va­le­ba­Ta aR­d­ge­nis we­si ga­ni­sazR­v­re­ba sas­ko­lo sas­wav­lo geg­
miT.
se­mes­t­ris msvle­lo­bi­sas Ca­ta­re­bu­li Se­ma­ja­me­be­li Se­fa­se­be­bis Sem­deg re­ko­
men­de­bu­lia ko­men­ta­re­bis da­we­ra maT­T­vis, vinc auci­leb­lad un­da ga­mo­as­wo­ros
sa­ku­Ta­ri Sedegi da­de­bi­Ti se­mes­t­ru­li Se­fa­se­bis mi­sa­Re­bad. ase­ve, Se­iZ­le­ba da­i­
we­ros ko­men­ta­ri, Tu mos­wav­lem wi­na Se­fa­se­bas­Tan Se­da­re­biT mniS­v­ne­lov­nad ga­a­
um­jo­be­sa Ta­vi­si miRweva. amis aR­niS­v­na mniS­v­ne­lo­van sti­muls mis­cems mos­wav­les
se­mes­t­ris bo­lom­de swav­lis xa­ris­xis Se­sa­nar­Cu­neb­lad.
gan­m­sazR­v­re­li Se­fa­se­ba V-VI kla­seb­Si
ro­gorc aR­v­niS­neT, gan­ma­vi­Ta­re­be­li Se­fa­se­ba xels uwyobs, Seq­m­nas po­zi­ti­u­ri
da kon­s­t­ruq­ci­u­li ga­re­mo, ro­mel­Sic Ti­To­e­ul mos­wav­les eq­ne­ba imis gan­c­da, rom
Se­uZ­lia win­s­v­la da dab­r­ko­le­be­bis ga­da­lax­va. mar­T­lac, gan­ma­vi­Ta­re­be­li Se­fa­se­
ba zo­mavs kon­k­re­tu­li mos­wav­lis pi­rad win­s­v­las. V-VI kla­si­dan gan­ma­vi­Ta­re­bel
Se­fa­se­bas­Tan er­Tad Se­mo­dis gan­m­sazR­v­re­li Se­fa­se­bac. gan­m­sazR­v­re­li Se­fa­se­bis
Se­mo­Re­ba kon­s­t­ruq­ci­ul ga­re­mos gar­k­ve­ul saf­r­Txes uq­m­nis. mas­wav­le­bels di­di
sif­r­Txi­le mar­Tebs, rom mTa­va­ri pri­o­ri­te­ti - is, rom cod­nis age­bis pro­ces­Si
12
Ti­To­e­ul­ma mos­wav­lem ig­r­Z­nos Ta­nad­go­ma - ar ga­da­fa­ros gan­s­jiT­ma da­mo­ki­de­bu­
le­bam da ar Se­iq­m­nas ga­re­mo, ro­mel­Sic ga­mar­j­ve­bu­le­bi da da­mar­cxe­bu­le­bi Cnde­
bi­an. mar­T­lac, gan­m­sazR­v­re­li Se­fa­se­ba yve­las sa­er­To sa­zo­miT afa­sebs sa­er­To
nor­mas­Tan1 mi­mar­Te­biT. gan­m­sazR­v­rel Se­fa­se­ba­Si war­ma­te­bis kri­te­ri­u­mi em­ya­re­
ba ara kon­k­re­tu­li mos­wav­lis Se­saZ­leb­lo­bebs, ara­med sa­er­To nor­mis moTxov­nebs.
ami­tom ikar­ge­ba im mos­wav­le­Ta Za­lis­x­me­vis kva­li, rom­leb­sac win­s­v­la aqvT, mag­ram
jer ki­dev da­So­re­bu­li ari­an sa­er­To moTxov­nebs. maT, faq­tob­ri­vad, cod­nis eta­
pob­ri­vad kon­s­t­ru­i­re­bis sa­Su­a­le­ba er­T­me­vaT. bu­neb­ri­vi­a, am uka­nas­k­nel­Ta sas­ko­
lo mo­ti­va­cia eta­pob­ri­vad kle­bu­lobs, rac, cxa­di­a, uar­yo­fi­Tad aisa­xe­ba swav­lis
Se­de­geb­ze. isi­ni sa­ku­Tar Tav­Si ve­Rar po­u­lo­ben siZ­ne­le­Ta daZ­le­vis re­sur­sebs,
sa­ku­Tar Se­saZ­leb­lo­be­bis rwme­nas kar­ga­ven, fiq­ro­ben, rom ver Sec­v­li­an mov­le­na­
Ta kurss, ver imoq­me­de­ben ma­Ti war­ma­te­bis gan­m­zR­v­rel faq­to­reb­ze. ma­Ti go­ne­ba
da­ka­ve­bu­lia ara axa­li cod­nis Se­Ze­ni­Ta da una­re­bis gan­vi­Ta­re­biT, ara­med mxo­lod
da mxo­lod ara­sa­sur­ve­li Se­fa­se­be­bis ac­de­na­ze fiq­riT. sxva sity­ve­biT rom vTqvaT, ma­Ti stra­te­gi­e­bi mi­mar­Tu­lia ara swav­la-­gan­vi­Ta­re­bi­sa­ken, ara­med Tav­dac­
vi­sa­ken. Tu­ki sa­ku­Tar Se­saZ­leb­lo­beb­Si dar­w­mu­ne­bu­li mos­wav­le iRebs ne­bis­mi­er
ga­mow­ve­vas da mzad aris, Se­e­Wi­dos ama Tu im siZ­ne­les, mo­ti­va­ci­a­daq­ve­i­Te­bu­li mos­
wav­le pi­ri­qiT - Tavs ari­debs sas­wav­lo aq­ti­vo­bebs, ro­mel­Ta Ses­ru­le­ba mis gaz­r­
da-­gan­vi­Ta­re­bas Se­uwyob­da xels.
am yve­laf­ris gaT­va­lis­wi­ne­biT, V kla­si­dan gan­m­sazR­v­re­li Se­fa­se­bis Se­mo­Re­
bis mi­u­xe­da­vad, mas­wav­le­bel­ma upirateso­ba un­da Se­u­nar­Cu­nos gan­ma­vi­Ta­re­bel Se­
fa­se­bas, ro­me­lic Ti­To­e­u­li mos­wav­lis win­s­v­li­sa da gan­vi­Ta­re­bis xel­Sem­wyo­bi
in­s­t­ru­men­ti­a.
qarTuli ena da literatura
Tavi II. Sefaseba
Se­fa­se­bis kom­po­nen­te­bi
qar­Tul ena­sa da li­te­ra­tu­ra­Si
sa­Si­nao da sak­la­so da­va­le­ba­Ta kom­po­nen­te­bi
Se­iZ­le­ba Se­fas­des Sem­de­gi cod­na da unar­-­C­ve­ve­bi:

asakis Sesabamisi sxva­das­x­va sa­xis mxat­v­ru­li da aram­xat­v­ru­li teq­s­te­bis
mra­val­m­x­ri­vi ga­az­re­ba-­ga­a­na­li­ze­ba da Se­fa­se­ba;

teq­s­te­bis in­ter­p­re­ti­re­ba;

teq­s­te­bis Se­da­re­bi­Ti ana­li­zi;

Txro­ba;

msje­lo­ba;

sxva­das­x­va sa­xis teq­s­te­bis Sed­ge­na-­SeTx­z­va;

ze­pi­ri ga­mos­v­la/­p­re­zen­ta­ci­a;

ga­mom­xat­ve­lo­bi­Ti kiTx­va;

gra­ma­ti­ku­li da leq­si­ku­ri cod­na;

mar­T­l­we­ra;

Se­moq­me­de­bi­To­ba;
1
cxadia, konkretul klasSi miRebul saerTo normas gansazRvravs sagnis standartis moTxovnebi.
13
qarTuli ena da literatura
Tavi II. Sefaseba




sas­wav­lo stra­te­gi­e­bis (kiTx­vis, we­ris, mos­me­nis, ze­pir­mety­ve­le­bis) ga­
az­re­bu­lad ga­mo­ye­ne­ba;
mxat­v­ru­li xer­xe­bis amocnoba;
enob­riv­-­ga­mom­sax­ve­lo­bi­Ti sa­Su­a­le­be­bis amoc­no­ba da ga­a­na­li­ze­ba;
Zi­ri­Ta­di li­te­ra­tu­ru­li mim­di­na­re­o­be­bis ma­xa­si­a­Teb­le­bi da sxva.
sa­si­cocx­lo unar­-­C­ve­ve­bi:

Se­moq­me­de­bi­To­ba;

Ta­nam­S­rom­lo­ba (mewy­vi­les­Tan, jgu­fis wev­reb­Tan);

stra­te­gi­e­bis ga­az­re­bu­lad ga­mo­ye­ne­ba sas­wav­lo saq­mi­a­no­bis xel­Sewyo­bis
miz­niT;

sas­wav­lo aq­ti­vo­beb­Si mo­na­wi­le­o­bis xa­ris­xi.
Se­ma­ja­me­be­li da­va­le­be­bis kom­po­nen­ti
es kom­po­nen­ti, ro­gorc aR­v­niS­neT, afa­sebs stan­dar­tiT gan­sazR­v­rul Se­de­
gebs. miR­we­ve­bis Se­sa­fa­seb­lad Se­iZ­le­ba ga­mo­vi­ye­noT Sem­de­gi ti­pis Se­ma­ja­me­be­li
da­va­le­be­bi:

mxat­v­ru­li­/a­ram­xat­v­ru­li teq­s­tis ga­ge­ba-­ga­az­re­ba;

stan­dar­tiT gan­sazR­v­ru­li sxva­das­x­va sa­xis teq­s­te­bis Sed­ge­na;

ar­gu­men­ti­re­bu­li msje­lo­ba kon­k­re­tu­li sa­kiTxis­/­Te­mis Se­sa­xeb;

diskusiebSi monawileoba;

sxvadasxva saxis werilobiTi teqstebis Sedgena;

TviTgamoxatva; imi­ti­re­bu­li si­tu­a­ci­is (mi­nis­peq­tak­lis, ro­lu­ri Ta­ma­
Sis da sxv.) sa­Su­a­le­biT;

ga­mo­mety­ve­le­bi­Ti kiTx­va (in­di­vi­du­a­lu­ri an gun­du­ri);

li­te­ra­tu­ru­li sa­lo­ni;

ze­pi­ri ga­mos­v­lis, audio an audi­o­vi­zu­a­lu­ri Ca­na­we­ris mos­me­na da gageba;

sxva.
14
Ta­vi III
rekomendaciebi stan­dar­tis
Sedegebis misaRwevad
sa­ga­ni ”qar­Tu­li ena da li­te­ra­tu­ra” mo­i­cavs Sem­deg enob­riv pro­ce­sebs: la­
pa­raks, mos­me­nas (ga­er­Ti­a­ne­bu­lia mi­mar­Tu­le­ba­Si ”ze­pir­mety­ve­le­ba”), kiTx­va­sa da
we­ras. enis sa­Su­a­le­biT vaz­rov­nebT da va­xer­xebT ko­mu­ni­ka­ci­as ga­re­sam­ya­ros­Tan,
anu enas, ro­mel­sac Cven vi­ye­nebT, sxva­das­x­va sa­az­rov­no pro­ce­se­bi war­mar­Tavs da
es pro­ce­se­bi la­pa­ra­kis, mos­me­nis, kiTx­vi­sa da we­ris una­reb­Si hpo­vebs ga­mov­li­ne­
bas. am ur­Ti­er­T­da­kav­Si­re­bu­li enob­ri­vi pro­ce­se­bis ga­mo­ye­ne­ba ada­mi­a­nis enob­ri­vi
una­re­bis gan­vi­Ta­re­bis, kul­tu­ru­li TviT­m­yo­fa­do­bis, ase­ve kri­ti­ku­li da Se­moq­
me­de­bi­Ti az­rov­ne­bis sa­fuZ­vels war­mo­ad­gens.
erov­nu­li sas­wav­lo geg­mis qar­Tu­li eni­sa da li­te­ra­tu­ris sag­nob­riv prog­ra­
ma­Si gacxa­de­bu­li­a, rom mos­wav­lis enob­ri­vi una­re­bis gan­vi­Ta­re­bis yve­la­ze efeq­
ti­a­ni gza am enob­ri­vi pro­ce­se­bis in­teg­ri­re­bu­lad swav­le­ba­a.
am­g­va­ri mid­go­ma enis swav­le­bi­sas, Ta­vis mxriv, em­ya­re­ba da iT­va­lis­wi­nebs mos­
wav­lis enob­riv ga­moc­di­le­bas, da, ama­ve dros, gu­lis­x­mobs kar­gad ga­az­re­bu­li,
mka­fio sas­wav­lo miz­nis mqo­ne sak­la­so aq­ti­vo­be­bis da­geg­m­vas, rom­le­bic xels uwyobs mos­wav­le­Ta la­pa­ra­kis, mos­me­nis, kiTx­vi­sa da we­ris una­re­bis gan­vi­Ta­re­ba­sa da
srul­yo­fas.
qarTuli ena da literatura
Tavi III. rekomendaciebi stan­d ar­t is Sedegebis misaRwevad
mi­mar­Tu­le­ba: ze­pir­mety­ve­le­ba
ze­pir­mety­ve­le­ba (mos­me­na da la­pa­ra­ki) dawye­biT sa­fe­xur­ze, gan­sa­kuT­re­biT I
klas­Si, mos­wav­lis­T­vis yve­la­ze nac­no­bi da „sa­i­me­do“ da­say­r­de­ni­a. swo­red mos­me­
nis gziT aqvs mas aT­vi­se­bu­li wi­na­sas­ko­lo cod­nis mniS­v­ne­lo­va­ni na­wi­li. kiTx­vi­sa
da we­ris una­ris­gan gan­s­x­va­ve­biT, ro­mel­Ta sis­te­mu­ri gan­vi­Ta­re­ba swo­red sas­ko­
lo asa­ki­dan iwye­ba, ze­pir­mety­ve­le­bis gan­vi­Ta­re­bas Ti­To­e­u­li mos­wav­lis wi­na­sas­
ko­lo bi­og­ra­fi­a­Sic sak­ma­od rTu­li da sa­in­te­re­so, in­di­vi­du­a­lu­ri is­to­ria aqvs.
mas­wav­leb­lis, zo­ga­dad, sas­ko­lo pro­ce­sis, sa­xel­m­ZR­va­ne­los, ama Tu im sa­gan­
ma­naT­leb­lo re­sur­sis mi­za­ni­a, xe­li Se­uwyos, ga­az­re­bu­lad, mos­wav­lis asa­kob­ri­vi,
kog­ni­tu­ri, grZno­biT–emo­ci­o­na­lu­ri, so­ci­a­lu­ri Tu sxva Ta­vi­se­bu­re­be­bis gaT­va­
lis­wi­ne­biT war­mar­Tos am una­ris gan­vi­Ta­re­ba; amo­ic­nos sko­lam­de di­di xniT ad­re
dawye­bu­li am „in­di­vi­du­a­lu­ri is­to­ri­e­bis“ spe­ci­fi­ka, mi­si Zli­e­ri da sus­ti mxa­re­
e­bi da sa­in­te­re­so, mim­zid­vel saq­mi­a­no­bad aq­ci­os mos­me­na da la­pa­ra­ki, anu pro­ce­
si, ro­mel­Sic mos­wav­le sa­ku­Ta­ri sas­ko­lo cxov­re­bis ume­tes na­wils ata­rebs.
wi­nam­de­ba­re „gzam­k­v­le­vis“ am Tav­Si war­mod­ge­ni­lia ze­pir­mety­ve­le­bis una­ris
gan­ma­vi­Ta­re­be­li aq­ti­vo­be­bis sak­ma­od di­di ba­za. vfiq­robT, igi da­ex­ma­re­ba mas­wav­
le­bels, mi­zan­mi­mar­Tu­lad da­geg­mos, eta­pe­bis mi­xed­viT ga­a­na­wi­los ama Tu im Se­de­
gis mi­saR­we­vad sa­Wi­ro sa­mu­Sa­o, Sem­deg sxva­das­x­va fa­za­Si da­ak­vir­des, mi­mar­Tu­le­ba,
sa­Wi­ro ori­en­ta­cia mis­ces sa­mu­Sa­os msvle­lo­bas, da bo­los, Se­a­fa­sos Ca­ta­re­bu­li
sa­mu­Sao da mi­si Se­de­gi ama Tu im in­di­ka­tor­sa Tu kon­k­re­tu­li aq­ti­vo­bis­T­vis mniS­
15
qarTuli ena da literatura
16
Tavi III. rekomendaciebi stan­d ar­t is Sedegebis misaRwevad
v­ne­lo­van ope­ra­ci­eb­ze day­r­d­no­biT.
sa­nam uSu­a­lod ga­da­vi­do­deT kla­se­bis mi­xed­viT da­la­ge­bul ma­sa­la­ze, gTa­va­
zobT ma­sa­lis or­ga­ni­ze­bas­Tan, struq­tu­ras­Tan, sa­kiTxis spe­ci­fi­kas­Tan da­kav­Si­
re­bul praq­ti­kul, sa­o­ri­en­ta­cio in­for­ma­ci­as.
dawye­biT sa­fe­xur­ze ze­pir­mety­ve­le­bis una­ris gan­ma­vi­Ta­re­be­li esa Tu is aq­
ti­vo­ba met–nak­le­bi in­ten­si­vo­biT ga­mo­i­ye­ne­ba ara erT, ara­med ram­de­ni­me klas­Si.
pir­ve­li kla­si, ro­gorc spe­ci­fi­ku­ri eta­pi, ro­ca Se­saZ­le­be­lia dawye­bi­Ti sa­fe­
xu­ris­T­vis mniS­v­ne­lo­va­ni Zi­ri­Ta­di aq­ti­vo­be­bis Se­mo­ta­na, cal­ke ga­mov­ya­viT da
daw­v­ri­le­biT aR­v­we­reT; mom­dev­no kla­seb­Si, gan­sa­kuT­re­biT me­o­re­Si, sxva­das­x­va
in­ten­si­vo­biT, mos­wav­le­Ta Se­saZ­leb­lo­be­bi­sa da miR­we­vis do­nis gaT­va­lis­wi­ne­biT,
ase­ve ga­mo­i­ye­ne­ba pir­ve­li kla­sis aq­ti­vo­be­bi. amis sa­pi­ris­pi­rod, gar­k­ve­u­li mo­
di­fi­ka­ci­iT, aq­ti­vo­bis ope­ra­ci­e­bis ga­mar­ti­ve­biT, pir­vel klas­Sic Se­saZ­le­be­lia
mom­dev­no kla­se­bis aq­ti­vo­ba­Ta ga­mo­ye­ne­ba. aq­ve dav­ZenT, rom am­g­var ga­da­nac­v­le­bas
mas­wav­le­be­li di­di sif­r­Txi­liT un­da mo­e­ki­dos da ga­iT­va­lis­wi­nos sa­sur­ve­li aq­
ti­vo­bis ope­ra­ci­o­na­lu­ri, Se­mec­ne­bi­Ti, struq­tu­ru­li da a.S. sir­Tu­le.
war­mod­ge­nil gzam­k­v­lev­Si ze­pir­mety­ve­le­bis gan­ma­vi­Ta­re­be­li aq­ti­vo­be­bi da
maT­Tan uSu­a­lod da­kav­Si­re­bu­li sxva sa­gan­ma­naT­leb­lo ma­sa­le­bi da­yo­fi­lia kla­se­
bis mi­xed­viT. yo­ve­li kla­sis­T­vis gan­kuT­v­ni­li ma­sa­la da­la­ge­bu­lia Sem­de­gi struq­
tu­riT: cxril­Si mo­ce­mu­lia mi­mar­Tu­le­bis Se­de­gi, in­di­ka­to­re­bi da is Zi­ri­Ta­di
ope­ra­ci­e­bi, rac mos­wav­lem un­da Se­as­ru­los am Se­de­gis mi­saR­we­vad mi­zan­Se­wo­ni­li
aq­ti­vo­be­bis gan­xor­ci­e­le­bi­sas. momdevno TavSi ki warmodgenilia aq­ti­vo­bis mok­le
da­xa­si­a­Te­ba, aq­ti­vo­bis­T­vis auci­le­be­li re­sur­se­bis aR­we­ra; cal­kea ga­mo­yo­fi­li
Se­fa­se­bis rub­ri­ka, mas­Si mo­ce­mu­lia Zi­ri­Ta­di mi­mar­Tu­le­be­bi, ro­mel­Tac un­da mi­
eq­ces gan­sa­kuT­re­bu­li yu­radRe­ba ama Tu im aq­ti­vo­bis mi­xed­viT mos­wav­lis Se­fa­se­
bi­sas. kon­k­re­tul aq­ti­vo­bas­Tan uSu­a­lod da­kav­Si­re­bu­li sxva­das­x­va ti­pis mi­Ti­Te­
be­bi (Si­na­ar­sob­ri­vi, struq­tu­ru­li, me­To­di­ku­ri da a.S.) war­mod­ge­ni­lia rub­ri­ka­Si
me­To­du­ri mi­Ti­Te­ba. mas sa­re­ko­men­da­cio xa­si­a­Ti aqvs da mas­wav­le­bels sTa­va­zobs
kon­k­re­tu­li aq­ti­vo­bis al­ter­na­ti­ul va­ri­ants, mi­si ga­mar­ti­ve­bis / gar­Tu­le­bis /
kom­bi­ni­re­bis sxva­das­x­va gzas, ama Tu im aq­ti­vo­bis ga­mo­ye­ne­bis Se­saZ­leb­lo­bas gan­s­
x­va­ve­bul ma­sa­la­ze da­/an gan­s­x­va­ve­bul pi­ro­beb­Si. im Sem­Tx­ve­veb­Si, ro­ca aq­ti­vo­bis
Ses­ru­le­bi­sas Se­saZ­le­be­lia sxva­das­x­va sa­gan­Si mi­Re­bu­li cod­ni­sa da, Se­sa­ba­mi­sad,
una­ris ga­mo­ye­ne­ba, aq­ti­vo­bis aR­we­ras ema­te­ba rub­ri­ka: kav­Si­ri sxva sag­neb­Tan.
aq­ti­vo­ba­Ta kla­si­fi­ka­ci­is, kla­se­bis mi­xed­viT ma­Ti ga­na­wi­le­bi­sas vey­r­d­no­
bo­diT mos­wav­lis asa­kob­ri­vi, kog­ni­tu­ri da grZno­biT­-e­mo­ci­o­na­lu­ri gan­vi­Ta­re­
bis Ta­vi­se­bu­re­bebs, ma­Ti Se­saZ­leb­lo­be­bi­sa da in­te­re­se­bis met­-­nak­le­bad zo­gad
ka­non­zo­mi­e­re­bebs, rac, ro­gorc we­si, ar ga­mo­ricxavs ker­Zo Sem­Tx­ve­vebs, ga­mo­nak­
li­sebs; ma­Ti da­re­gu­li­re­ba, mos­wav­lis in­te­re­se­bi­sa da Se­saZ­leb­lo­be­bis mi­xed­viT
ama Tu im aq­ti­vo­bis mo­di­fi­ci­re­ba, mas­wav­leb­lis pa­su­xis­m­geb­lo­ba­a.
mi­mar­Tu­le­ba: kiTx­va
kiTx­va - es aris aq­ti­u­ri da ga­az­re­bu­li qme­de­ba, ro­me­lic mkiTx­ve­lis­gan ara­
er­Ti sa­az­rov­no una­ri­sa da stra­te­gi­is ga­mo­ye­ne­bas mo­iTxovs kiTx­vis dawye­bam­de,
kiTx­vis dros da mi­si das­ru­le­bis Sem­d­gom.
upir­ve­le­si, rac kiTx­vis­T­vis auci­le­be­li­a, ra Tqma un­da, de­ko­di­re­bis una­
ris ga­mo­mu­Sa­ve­ba­a; imi­saT­vis, rom mos­wav­lem amo­i­kiTxos sity­va, man un­da mo­a­xer­
xos mi­si ga­Sif­v­ra, anu de­ko­di­re­ba. mag­ram, cxa­dia isic, rom kiTx­vis­T­vis mxo­lod
de­ko­di­re­bis una­ri ar aris sak­ma­ri­si, rad­ga­nac mxo­lod am una­ris mqo­ne mos­wav­le­
eb­ma Se­iZ­le­ba Ta­vi­suf­lad ga­Sif­ron da me­qa­ni­ku­rad waikiTxon, ma­ga­li­Tad, sru­
li­ad uSi­na­ar­so an maT­T­vis ga­u­ge­bar ena­ze da­we­ri­li teq­s­te­bi. auci­le­be­li­a, rom
kiTx­vis pro­ces­Si mkiTx­vels es­mo­des ra­sac kiTxu­lobs. swo­red ga­ge­bis una­ri aZ­
levs sa­Su­a­le­bas mos­wav­les, Se­i­Zi­nos cod­na ne­bis­mi­er sfe­ro­Si da mi­i­Ros in­for­ma­
cia sxva­das­x­va sa­xi­sa da da­niS­nu­le­bis teq­s­te­bi­dan.
kiTx­vis swav­le­bis sa­bo­loo mi­zans wa­kiTxu­lis ga­az­re­ba war­mo­ad­gens. ga­az­
re­ba gu­lis­x­mobs mkiTx­ve­lis aq­ti­ur mo­na­wi­le­o­bas kiTx­vis pro­ces­Si mis sa­mi­ve
etap­ze: kiTx­vis dawye­bam­de, ro­de­sac mos­wav­le ga­nawyobs sa­ku­Tar Tavs teq­s­tis wa­
sa­kiTxad, ga­a­aq­ti­u­rebs wi­na­re cod­na­sa da ga­moc­di­le­bas teq­s­tis Te­mis ir­g­v­liv,
wi­nas­war va­ra­u­dobs mis Si­na­ar­s­sa da gan­sazR­v­ravs mis­T­vis sa­in­te­re­so sa­kiTxebs;
kiTx­vis dros, ro­de­sac mkiTx­vel­ma, er­Ti mxriv, av­to­ma­tu­rad un­da ga­Sif­ros da
ga­i­gos teq­s­ti da, amav­d­ro­u­lad, uSu­a­lo ur­Ti­er­To­ba da­am­ya­ros mas­Tan; kiTx­vis
das­ru­le­bis Sem­d­gom, ro­de­sac mkiTx­ve­li aana­li­zebs da afa­sebs teqsts, am­J­Rav­
nebs TviT­ga­mo­xat­vis sur­vils da, amas­Ta­na­ve, Se­uZ­lia wa­kiTxu­lis in­teg­ri­re­ba ar­
se­bul cod­na­sa da pi­rad ga­moc­di­le­bas­Tan.
swav­le­bis dawye­bi­Ti sa­fe­xu­ri kiTx­vis pro­ce­sis am sa­mi­ve auci­le­bel sa­fe­
xurs mo­i­cavs.
kiTx­vis­T­vis auci­le­be­li unar­-­C­ve­ve­bi vi­Tar­de­ba da ya­lib­de­ba dro­Ta gan­mav­
lo­ba­Si, in­ten­si­u­ri da mi­zan­mi­mar­Tu­li mu­Sa­o­bis Se­de­gad. sas­ko­lo praq­ti­ka­Si ga­
mo­i­ye­ne­ba kiTx­vis sxva­das­x­va mo­de­li, ro­mel­Ta­gan ram­de­ni­me gan­sa­kuT­re­biT aq­tu­
a­lu­ria dawye­bi­Ti sa­fe­xu­ris­T­vis.
qarTuli ena da literatura
Tavi III. rekomendaciebi stan­d ar­t is Sedegebis misaRwevad
kiTx­vis mo­de­le­bi
wig­nis (teq­s­tis) xma­maR­la wa­kiTx­va mos­wav­le­e­bis­T­vis
es aris kiTx­vis er­T­-er­Ti far­Tod gav­r­ce­le­bu­li mo­de­li, ro­de­sac mas­wav­le­
be­li, an ne­bis­mi­e­ri ga­wa­fu­li mkiTx­ve­li xma­maR­la ukiTxavs wigns (teqsts) mos­wav­
le­ebs. am mo­de­lis ga­mo­ye­ne­ba re­ko­men­de­bu­lia kiTx­vis swav­le­bis yve­la­ze ad­re­ul
etap­ze. igi Za­li­an sa­sar­geb­lo­a, ram­de­na­dac xels uwyobs aq­ti­u­ri mos­me­nis unar­-­C­ve­
vis ga­mo­mu­Sa­ve­bas mos­wav­le­eb­Si. amas­Ta­na­ve, kvle­ve­bi cxad­yofs, rom im mos­wav­le­ebs,
rom­leb­sac kiTx­vis swav­lis sawyis etap­ze­ve re­gu­la­ru­lad ukiTxa­ven wig­nebs:

uy­var­de­baT wig­ne­bis kiTx­va;

aqvT uf­ro mdi­da­ri leq­si­ku­ri ma­ra­gi;

ad­re­u­li asa­ki­dan­ve es­miT, ras niS­navs ga­mar­Tu­lad kiTx­va;
17
qarTuli ena da literatura
18
Tavi III. rekomendaciebi stan­d ar­t is Sedegebis misaRwevad
Sem­d­gom­Si ukeT Se­uZ­li­aT gan­s­x­va­ve­bu­li struq­tu­ri­sa da sir­Tu­lis wi­na­
da­de­be­bis ga­mo­ye­ne­ba ze­pir­mety­ve­le­bi­sa da we­ris dros;

me­ti war­mod­ge­na aqvT ada­mi­a­ne­bi­sa da, zo­ga­dad, ga­re­sam­ya­ros Se­sa­xeb;

gac­no­bi­e­re­bu­li aqvT, rom kiTx­vas mxo­lod prag­ma­tu­li da­niS­nu­le­ba ara
aqvs da am pro­ces­ma Se­saZ­le­be­lia si­a­mov­ne­bac mi­a­ni­Wos mkiTx­vels.
sa­zi­a­ro kiTx­va
kiTx­vis es mo­de­li em­ya­re­ba ur­Ti­er­T­Ta­nam­S­rom­lo­bis prin­cips da mas­Si mo­na­
wi­le­obs mTe­li kla­si. sa­zi­a­ro kiTx­vas uZR­ve­ba mas­wav­le­be­li. am dros mos­wav­le­e­bi
da mas­wav­le­be­li mu­Sa­o­ben er­T­sa da ima­ve teq­s­t­ze, ro­me­lic Se­iZ­le­ba da­i­we­ros da­
fa­ze an wi­nas­war mom­za­de­bul di­di zo­mis pla­kat­ze. kiTx­vis am mo­de­lis­T­vis xSi­rad
iye­ne­ben pro­eq­tor­sac.
sa­zi­a­ro kiTx­vis­T­vis mas­wav­leb­lis amo­ca­naa ise­Ti sas­wav­lo qme­de­be­bis­ken
ubiZ­gos mos­wav­le­ebs, rom­leb­sac isi­ni da­mo­u­ki­deb­lad Tavs ver ga­ar­T­mev­d­nen.
ami­tom, Ta­va­da­pir­ve­lad mas­wav­le­be­li pir­da­pir sTa­va­zobs maT ama Tu im sa­kiTxa­
vi amo­ca­nis ga­daW­ris gzebs. am­g­va­ri mo­de­li­re­bi­sa da de­mon­s­t­ri­re­bis Se­de­gad
Tan­da­Ta­no­biT iz­r­de­ba mos­wav­le­Ta da­mo­u­ki­deb­lo­bis xa­ris­xic. ama­Si maT Ta­nak­
la­se­leb­Tan ur­Ti­er­T­Ta­nam­S­rom­lo­bac ex­ma­re­baT. kiTx­vis es mo­de­li did­wi­lad
ex­mi­a­ne­ba lev vi­got­s­kis cno­bil Te­o­ri­as „gan­vi­Ta­re­bis uax­lo­e­si zo­nis“ Se­sa­xeb.
amas adas­tu­rebs mi­si er­T­-er­Ti yve­la­ze cno­bi­li ga­mo­naT­q­va­mic: „i­mas, ra­sac bav­S­
vi dRes sxvas­Tan er­Tad ake­Tebs, xval mar­to ga­a­ke­Tebs“. es mo­de­li iT­va­lis­wi­nebs
pir­da­pir pe­da­go­gi­ur mid­go­mas da gan­sa­kuT­re­biT sa­sar­geb­loa sa­ku­Tar Tav­Si nak­
le­bad dar­w­mu­ne­bu­li mos­wav­le­e­bis­T­vis, rad­ga­nac am dros isi­ni aq­ti­u­rad er­T­ve­
bi­an kiTx­vis pro­ces­Si da, amav­d­ro­u­lad, ar grZno­ben Tavs daT­r­gu­nu­lad.
mas­wav­leb­lis mi­er mar­Tu­li kiTx­vis pro­ce­si
kiTx­vis es mo­de­li ena­Te­sa­ve­ba sa­zi­a­ro kiTx­vas. igi aris da­ma­kav­Si­re­be­li rgo­
li kiTx­vis eq­s­p­li­ci­tur swav­le­ba­sa (rac da­ma­xa­si­a­Te­be­lia sa­zi­a­ro kiTx­vis mo­
de­lis­T­vis) da da­mo­u­ki­deb­el kiTx­vas So­ris, rac, Ta­vis mxriv, kiTx­vis swav­le­bis
sa­bo­loo mi­zans war­mo­ad­gens. am dros ga­ci­le­biT me­ti aq­cen­ti keT­de­ba da­mo­u­ki­
de­bel mu­Sa­o­ba­ze da mos­wav­le aq­ti­u­ri msme­ne­li­sa da mo­sa­ub­ris rol­Si gvev­li­ne­ba.
kiTx­vis es mo­de­li sakmaod far­To­daa gav­r­ce­le­bu­li Cvens sa­gan­ma­naT­leb­lo siv­r­
ce­Si.
Tav­da­pir­ve­lad mas­wav­le­be­li ac­nobs mos­wav­le­ebs gak­ve­Ti­lis miz­neb­sa da ma­
Ti miR­we­vis gzebs. ase­ve ac­nobs wa­sa­kiTx teqsts da uZR­ve­ba kiTx­vis­T­vis mo­sam­za­
de­bel etaps, ris Sem­de­gac mos­wav­le­e­bi in­di­vi­du­a­lu­rad, da­mo­u­ki­deb­lad kiTxu­
lo­ben teqsts (an mis na­wils). mas­wav­le­be­li us­mens mos­wav­le­ebs, ris Sem­de­gac
maT­Tan er­Tad ga­ni­xi­lavs teqsts, svams ga­ge­ba­ze ori­en­ti­re­bul kiTx­vebs, sTxovs
mos­wav­le­ebs mi­ub­run­d­nen teqsts pa­su­xis ga­sa­ce­mad da rTavs maT dis­ku­si­a­Si. mom­
dev­no eta­pi wa­kiTxu­lis ga­az­re­bi­sa da ref­leq­si­is una­re­bis gan­vi­Ta­re­bas em­sa­xu­
re­ba, ris­T­vi­sac mas­wav­le­bels mrav­al­fe­ro­va­ni aq­ti­vo­be­bis ga­mo­ye­ne­ba Se­uZ­li­a.
mas­wav­le­be­li cdi­lobs wa­a­xa­li­sos, Se­a­qos mos­wav­le­e­bi, ris­T­vi­sac ux­s­nis maT,
kon­k­re­tu­lad ra mo­e­wo­na an ra xar­ve­ze­bi da­i­na­xa maT pa­su­xeb­Si. Se­ma­ja­me­bel etap­
ze mas­wav­le­be­li klas­Tan er­Tad ga­ni­xi­lavs wi­nas­war Ca­mo­ya­li­be­bul sas­wav­lo miz­
nebs da iZ­le­va kon­k­re­tul rCe­vebs, Tu ro­gor, ra mi­mar­Tu­le­biT un­da ga­ag­r­Ze­lon

mos­wav­le­eb­ma mu­Sa­o­ba maT mi­saR­we­vad. am­g­va­ri mid­go­ma xels uwyobs mos­wav­le­Ta me­
ta­kog­ni­tu­ri una­re­bis gan­vi­Ta­re­basac.
gun­du­ri kiTx­va
dawye­biT kla­seb­Si kiTx­vis swav­le­bi­sas gan­sa­kuT­re­biT xSi­rad mi­mar­Ta­ven
xma­ma­Ra­li kiTx­vis me­Tods, rad­ga­nac igi xels uwyobs kiTx­vis moq­ni­lo­bis una­
ris gan­vi­Ta­re­bas. kiTx­vis am me­To­dis in­ten­si­u­rad ga­mo­ye­ne­bam­de mas­wav­le­bel­ma
mi­zan­mi­mar­Tu­li sa­kiTxa­vi aq­ti­vo­be­bis sa­Su­a­le­biT, wi­nas­war un­da ga­a­var­ji­Sos
mos­wav­le­e­bi gar­k­ve­u­li pe­ri­o­dis gan­mav­lo­ba­Si. gun­du­ri kiTx­vis mo­dels swo­red
mos­wav­le­Ta xma­ma­Ral kiTx­va­Si ga­sa­var­ji­Seb­lad mi­mar­Ta­ven. ar­se­bobs gun­du­ri
kiTx­vis sxva­das­x­va for­ma, ma­ga­li­Tad: so­lo da gun­di, uni­so­ni, jgu­fe­bis mo­nac­
v­le­o­ba da a.S. kiTx­vis am mo­de­lis­T­vis, Cve­u­leb­riv, iye­ne­ben leq­sebs, pi­e­sebs da
pro­za­ul na­war­mo­e­beb­sac.
gan­me­o­re­bi­Ti kiTx­va
es aris da­mo­u­ki­de­be­li, Cu­mi kiTx­vis mo­de­li da igi mra­val­m­x­riv uwyobs xels
kiTx­vis una­ris gan­vi­Ta­re­bas. es mo­de­li sa­Su­a­le­bas aZ­levs mos­wav­les, me­tad Ca­uR­
r­mav­des wa­kiTxuls, go­ne­ba­Si da­a­la­gos yve­la­fe­ri, rac teq­s­ti­dan amo­i­kiTxa, ase­ve
ga­da­a­mow­mos, ri­si ga­ge­ba SeZ­lo da ri­si - ve­ra. igi ex­ma­re­ba mos­wav­les, aamoq­me­dos
da kiTx­vis pro­ces­Si Car­Tos sxva­das­x­va do­nis sa­az­rov­no una­re­bi. gar­da ami­sa, gan­
me­o­re­bi­Ti kiTx­vi­sas mos­wav­les uwevs kiTx­vis gan­s­x­va­ve­bu­li stra­te­gi­e­bis ga­mo­ye­
ne­ba, rac ex­ma­re­ba mas ga­mos­ca­dos Ti­To­e­u­li maT­ga­ni da Se­ar­Ci­os mis­T­vis yve­la­ze
me­tad mo­sa­xer­xe­be­li. yo­ve­li­ve es ki, bu­neb­ri­vi­a, sag­r­Z­nob­lad da­aC­qa­rebs mos­wav­
lis mkiTx­ve­lad Ca­mo­ya­li­be­bis pro­cess.
dra­ma­ti­za­cia (ro­lu­ri Ta­ma­Se­bi)
kiTx­vis es mo­de­li mniS­v­ne­lov­nad uwyobs xels wa­kiTxu­li teq­tis wvdo­ma­sa
da ga­az­re­bas. igi Se­iZ­le­ba ga­mo­ye­ne­bul iq­nas kiTx­vis pro­ce­sis ne­bis­mi­er etap­ze.
mxat­v­ru­li na­war­mo­e­bis kiTx­vi­sas mkiTx­ve­li Ta­vis war­mo­sax­va­Si acocx­lebs da xe­
lax­la qmnis mwer­lis mi­er ga­mo­go­nil sam­ya­ros - per­so­na­Jebs, maT ur­Ti­er­To­bebs,
di­a­lo­gebs, grZno­bebs, moq­me­de­bebs, ga­re­mos, war­mo­id­gens Ti­To­e­u­li epi­zo­dis Se­
saZ­lo da­sas­ruls da a.S. es kiTx­vis pro­ce­sis ga­nu­yo­fe­li na­wi­li­a. am­g­va­ri aq­ti­vo­
be­bi - wi­nas­war mom­za­de­bu­li Tu da­u­geg­ma­vi Te­at­ra­lu­ri war­mod­ge­ne­bi da sak­la­
so ro­lu­ri Ta­ma­Se­bi - sa­u­ke­Te­so sa­Su­a­le­baa imi­saT­vis, rom mos­wav­le­eb­ma uf­ro
Rrmad da sa­fuZ­v­li­a­nad ga­i­az­ron wa­kiTxu­li mxat­v­ru­li na­war­mo­e­bi.
qarTuli ena da literatura
Tavi III. rekomendaciebi stan­d ar­t is Sedegebis misaRwevad
mul­ti­me­di­u­ri teq­s­te­bi
wig­ni­e­re­bis­T­vis sa­Wi­ro una­re­bis srul­yo­fi­lad gan­vi­Ta­re­bis miz­niT, erov­
nu­li sas­wav­lo geg­ma iT­va­lis­wi­nebs sxva­das­x­va sa­xis beW­d­vi­Ti da mul­ti­me­di­u­ri
teq­s­te­bis ga­mo­ye­ne­bas sas­wav­lo pro­ces­Si. beW­du­ri re­sur­se­bis Ca­mo­naT­vals tra­
di­ci­u­lad daw­v­ri­le­biT gvTa­va­zobs erov­nu­li sas­wav­lo geg­mis qar­Tu­li eni­sa da
li­te­ra­tu­ris sag­nob­ri­vi prog­ra­ma, ami­tom, am­je­rad mxo­lod mul­ti­me­di­ur teq­s­
teb­ze ga­va­max­vi­lebT mkiTx­ve­lis yu­radRe­bas.
ze­pir da we­ri­lo­biT (xel­na­wer Tu beW­dur) teq­s­teb­Tan er­Tad Ta­na­med­ro­
ve mos­wav­le­eb­ma un­da SeZ­lon mul­ti­me­di­u­ri teq­s­te­bis wa­i­kiTx­va, ga­ge­ba da ga­
19
qarTuli ena da literatura
Tavi III. rekomendaciebi stan­d ar­t is Sedegebis misaRwevad
az­re­ba. ami­tom, dawye­bi­Ti sa­fe­xu­ris qar­Tu­li eni­sa da li­te­ra­tu­ris prog­ra­mis
kiTx­vis mi­mar­Tu­le­ba­Si Se­de­ge­bis sa­xiT aris Se­ta­ni­li vi­zu­a­lu­ri aR­q­mi­sa da ga­mo­
xat­vis sa­Su­a­le­be­bis ga­mo­ye­ne­bac. es imas niS­navs, rom gar­da beW­du­ri da ze­pi­ri teq­
s­te­bi­sa, mos­wav­lem un­da SeZ­los vi­zu­a­lu­ri da mul­ti­me­di­u­ri teq­s­te­bis wa­kiTx­va,
ga­az­re­ba da kri­ti­ku­lad Se­fa­se­ba, ase­ve ma­Ti Seq­m­na da ga­zi­a­re­ba.
Ta­na­med­ro­ve sa­zo­ga­do­e­ba­Si wig­ni­e­re­ba niS­navs ara mxo­lod beW­du­ri da ze­
pi­ri teq­s­te­bis da­mu­Sa­ve­bas da Seq­m­nas, ara­med aq­ti­ur, kri­ti­kul da Se­moq­me­de­biT
mid­go­mas audio da vi­zu­a­lu­ri for­miT gad­mo­ce­mu­li teq­s­te­bis mi­mar­Tac.
amis­T­vis sa­Wi­ro­a, rom mos­wav­lem SeZ­los sxva­das­x­va for­miT war­mod­ge­ni­li
teq­s­te­bis amoc­no­ba da ga­ge­ba (ix. cxri­li #)
audiovizualuri/
multimediuri
vizualuri
reklama
wignis / Jurnalis garekani
gancxadebebis dafa
lifleti
komiqsi
kompiuteruli grafika
diagrama
diorama
naxati
ilustracia
ruka
foto
safosto baraTi
plakati
mxatvruli tilo
animacia
CD-ROM Canaweri
cekva/pantomima
Teatraluri warmodgena
filmi
vebgverdi
multimediuri prezentaciebi
eleqtronuli Jurnali
mkiTxvelTa Teatri
parodia
xmovani gaformeba
satelevizio gadacema
videoCanaweri
mas­wav­le­bel­ma sa­Su­a­le­ba un­da mis­ces mos­wav­les, rom man sa­ku­Ta­ri cod­ni­sa da
una­re­bis war­mo­sa­Ce­nad we­ri­lo­biT da ze­pir teq­s­teb­Tan er­Tad ga­mo­i­ye­nos TviT­
ga­mo­xat­vis gan­s­x­va­ve­bu­li for­me­bi da sa­Su­a­le­be­bic (ix. cxri­li #).
20
forma
magaliTi
ruka, sqema
cnebebis ruka, moTxrobis grafikuli sqema, personaJTa grafikuli sqema, semantikuri ruka
cxrili
Semajamebeli diagrama, matrica, msgavseba/gansxvavebis grafikuli maorganizebeli
diagrama
venis diagrama, sintaqsuri diagrama
grafikuli
maorganizebeli
movlenaTa Tanamimdevrobis jaWvi, sityvaTa
jaWvi, sityvebis wre, istoriuli qronologia,
rebusi
grafiki
piqtografi, histograma
ilustracia
plakati, naxati, foto, freska (igulisxmeba
nebismieri saxis kedlis mxatvroba), slaidSou,
kolaJi, komiqsi
samganzomilebiani
multimedia
modeli/maketi, diorama, qandakeba, pantomima,
cocxali suraTi, roluri TamaSi, Tojinebis
Teatri, video da multimedia prezentaciebi
qarTuli ena da literatura
Tavi III. rekomendaciebi stan­d ar­t is Sedegebis misaRwevad
mi­mar­Tu­le­ba: we­ra
we­ra swav­le­bi­sa da ko­mu­ni­ka­ci­is mZlavr iaraRs war­mo­ad­gens. mos­wav­le­e­bi
mxo­lod im Sem­Tx­ve­va­Si ga­i­az­re­ben srul­yo­fi­lad we­ris pro­cess, Tu­ki isi­ni we­ren
xSi­rad da sxva­das­x­va miz­niT. ga­saT­va­lis­wi­ne­be­li­a, rom we­ri­sas sa­Wi­roa dro da­eT­
mos ide­eb­ze fiqrs; az­re­bis, Tval­saz­ri­sis ga­moT­q­mas; ide­e­bis, az­re­bis, misT. or­
ga­ni­ze­bas; naS­ro­me­bis ga­da­xed­vas, Cas­wo­re­ba/­re­daq­ti­re­ba­sa da pre­zen­ta­ci­as. sa­u­
ke­Te­so Se­de­ge­bi mi­iR­we­va im Sem­Tx­ve­va­Si, ro­de­sac mos­wav­le­e­bi mi­zan­mi­mar­Tu­lad
we­ren nac­no­bi audi­to­ri­i­saT­vis.
mas­wav­le­bels Se­uZ­lia mra­va­li sa­Su­a­le­ba ga­mo­na­xos yo­vel­dRi­u­ri we­ri­Ti aq­
ti­vo­be­bis­T­vis. man un­da wa­a­xa­li­sos pa­ta­re­bis pir­ve­li na­bi­je­bi we­ra­Si, ris­T­vi­sac
yu­radRe­bas un­da amax­vi­leb­des mos­wav­le­e­bis Ca­na­fiq­r­ze, naS­ro­mis Si­na­ar­s­ze da
ara mxo­lod ima­ze, Tu ram­de­nad ga­mar­Tu­lia igi (naS­ro­mi) enob­riv­-­g­ra­ma­ti­ku­li,
sin­taq­su­ri da sxv. Tval­saz­ri­siT. Zal­ze efeq­tu­ria we­ris pro­ce­sis er­Ti as­peq­tis
mos­wav­le­e­bis­T­vis de­mon­s­t­ri­re­ba ”xma­maR­la fiq­ris” stra­te­gi­is ga­mo­ye­ne­biT (kvi­
ra­Si er­Txel ma­inc) - am­g­va­rad mas­wav­le­be­li aC­ve­nebs mos­wav­lebs, ro­gor mu­Sa­obs
igi we­ri­Ti na­mu­Sev­ris Se­saq­m­ne­lad, ro­gor iye­nebs gra­fi­kul ma­or­ga­ni­ze­bels da­/
an da­fas. am­de­nad, mos­wav­le­bi Tval­naT­liv xe­da­ven, ro­gor un­da wa­ri­mar­Tos mu­Sa­
o­ba Ta­na­mim­dev­ru­lad, na­bij­-­na­bij - sxva­das­x­va miz­ni­sa da audi­to­ri­is gaT­va­lis­wi­
ne­biT. mos­wav­le­e­bi uyu­re­ben da us­me­nen, mas­wav­le­be­li ki gan­mar­tavs, ra­tom mi­i­Ro
man esa Tu is ga­dawy­ve­ti­le­ba, yu­radRe­bas amax­vi­lebs we­ri­lo­bi­Ti for­mis ama Tu im
as­peq­t­ze (mag., dawye­ba wi­na­da­de­biT, ide­is ga­mok­ve­Ta, adek­va­tu­ri sity­vis Ser­Ce­va,
misT.). am pro­ce­sis Ta­na­mo­na­wi­le­e­bi un­da gax­d­nen mos­wav­le­e­bic: isi­ni un­da ak­vir­
de­bod­nen mas­wav­leb­lis mu­Sa­o­bas, sTa­va­zob­d­nen mas Ta­vi­anT ide­ebs, mo­saz­re­bebs
da misT. am­g­va­ri kon­k­re­tu­li de­mon­s­t­ri­re­ba, Tu­ki mas re­gu­la­ru­li xa­si­a­Ti aqvs,
Zal­ze da­ex­ma­re­ba TviT pir­vel­k­la­se­leb­sac ki ima­Si, rom maT war­mod­ge­na Se­eq­m­naT
audi­to­ri­a­ze, mi­zan­ze, stil­ze, naS­ro­mis Cas­wo­re­ba­ze da sxv.
mos­wav­le­eb­ma rac Se­iZ­le­ba xSi­rad un­da we­ron Ta­vi­an­Ti az­re­bis, grZno­be­bis,
21
qarTuli ena da literatura
Tavi III. rekomendaciebi stan­d ar­t is Sedegebis misaRwevad
Se­xe­du­le­be­bis ga­mo­sa­xa­ta­vad sxva­das­x­va miz­niT da sxva­das­x­va audi­to­ri­i­saT­vis. mas­
wav­le­bels ami­saT­vis Se­uZ­lia ga­mo­i­ye­nos mTe­li ri­gi for­me­bi, ro­go­re­bi­ca­a: Txro­ba,
leq­se­bi, sas­wav­lo-­sa­mec­ni­e­ro xa­si­a­Tis teq­s­te­bi, we­ri­le­bi da a.S. mos­wav­le­e­bi uf­ro
mo­ti­vi­re­bu­le­bi iq­ne­bi­an, Tu­ki isi­ni Tvi­Ton air­Ce­ven maT­T­vis sa­in­te­re­so for­mas.
we­ri­Ti mety­ve­le­bis unar­-­C­ve­ve­bis gan­vi­Ta­re­bis­T­vis auci­le­be­lia sa­mi pi­
ro­bis dac­va: 1. mos­wav­le­e­bi un­da wer­d­nen Te­meb­ze, rom­le­bic maT ain­te­re­sebT, 2.
mos­wav­le­ebs un­da hqon­deT sak­ma­ri­si dro da praq­ti­ka we­ri­Ti mety­ve­le­bis gan­vi­
Ta­re­bis­T­vis; 3. mas­wav­le­bel­ma go­niv­ru­lad un­da uxel­m­ZR­va­ne­los mos­wav­le­ebs
mka­fi­o, cxa­di in­s­t­ruq­ci­e­bis meS­ve­o­biT, rom­le­bic ga­na­vi­Ta­rebs we­ris efeq­tur
unar­-­C­ve­vebs, aaT­vi­se­bi­nebs mos­wav­le­ebs we­ris stra­te­gi­ebs. amas­Tan, mas­wav­leb­
lis xel­m­ZR­va­ne­lo­ba ar un­da Se­mo­i­far­g­los mxo­lod la­pa­ra­kiT - auci­le­be­li­a,
mas­wav­le­bel­ma mo­ax­di­nos we­ris pro­ce­sis mo­de­li­re­ba. mo­de­li­re­bis dros mos­wav­
le­e­bi un­da Car­Tu­le­bi iy­v­nen pro­ces­Si, mi­i­Ron mo­na­wi­le­o­ba sxva­das­x­va amo­ca­nis
ga­dawy­ve­ta­Si, miz­nis mi­saR­we­vad efeq­tu­ri gze­bis Ser­Ce­va­Si, rac maT did dax­ma­re­
bas ga­u­wevs uSu­a­lod we­ris pro­ce­sis dros.
we­ris pro­ce­si
we­ris pro­ce­si aer­Ti­a­nebs sam etaps. ese­ni­a: a) we­ris wi­na eta­pi; b) we­ris eta­pi;
g) we­ris Sem­d­go­mi eta­pi.
we­ris wi­na eta­pi
esaa eta­pi, ro­de­sac mos­wav­le­e­bi Re­bu­lo­ben ga­dawy­ve­ti­le­bas Zi­ri­Ta­di Te­mis
Se­sa­xeb, Tavs uy­ri­an da or­ga­ni­ze­bas uke­Te­ben Ta­vi­anT ide­ebs. Se­sa­ba­mi­sad, klas­Si
Seq­m­ni­li un­da iyos ise­Ti ga­re­mo, ro­me­lic xels Se­uwyobs ide­e­bis sti­mu­li­re­bas,
sa­Su­a­le­bas mis­cems mos­wav­le­ebs, wa­mo­a­ye­non da er­T­ma­neTs ga­u­zi­a­ron az­re­bi da
Se­xe­du­le­be­bi. biZ­gis mi­sa­ce­mad mas­wav­le­bel­ma Se­iZ­le­ba ga­mo­i­ye­nos mo­ti­va­ci­u­ri
is­to­ri­a, fil­mi, su­ra­Ti, misT. rad­gan, faq­tob­ri­vad, swo­red am etap­ze iq­m­ne­ba mo­
ma­va­li we­ri­Ti na­mu­Se­va­ri, we­ris pro­ce­si­saT­vis gan­kuT­v­ni­li dro­is sak­ma­od di­di
na­wi­li am etaps un­da da­eT­mos.
pir­vel­-­me­o­rek­la­se­leb­Tan we­ris wi­na pro­ce­si xSi­rad fo­ku­si­re­bu­lia mo­ma­
va­li we­ri­Ti na­mu­Sev­ris Te­mas­Tan da­kav­Si­re­bu­li na­xa­tis da­xat­va­ze. me­ti ga­moc­di­
le­bis mqo­ne mos­wav­le­e­bi ga­ni­xi­la­ven da iye­ne­ben sxva­das­x­va mi­niS­ne­bas­/­Car­Cos­/­s­qe­
mas an mok­le Ca­na­we­rebs ide­e­bis ge­ne­ri­re­bi­sa da or­ga­ni­ze­bis miz­niT.
we­ris eta­pi
esaa uSu­a­lod we­ris eta­pi, ro­de­sac mos­wav­le­e­bi we­ri­Ti mety­ve­le­bis gziT
gad­mos­ce­men Ta­vi­anT ide­eb­s­/­T­val­saz­riss ama Tu im Te­mis Se­sa­xeb, rom­le­bic we­ris
wi­na etap­ze da­a­mu­Sa­ves. we­ris dros mos­wav­le­e­bi da­ma­te­biT amax­vi­le­ben yu­radRe­
bas im­g­var sa­kiTxeb­ze, ro­go­re­bi­ca­a: wi­na­da­de­bis struq­tu­ra, ka­lig­ra­fi­a, pun­q­tu­
a­ci­a, sity­ve­bis mar­T­l­we­ra, misT.
22
we­ris Sem­d­go­mi eta­pi
re­daq­ti­re­ba/­ko­req­ti­re­ba
am etap­ze mos­wav­le­ebs sa­Su­a­le­ba eZ­le­vaT, xe­lax­la ga­da­i­kiTxon Ta­vi­an­Ti naS­
ro­mi. mos­wav­le­e­bi un­da ac­no­bi­e­reb­d­nen, rom aR­niS­nu­li eta­pi ise­ve mniS­v­ne­lo­va­nia
we­ri­Ti na­mu­Sev­ris Se­saq­m­ne­lad, ro­gorc uSu­a­lod we­ris da­/an we­ris wi­na eta­pe­bi.
es da­ex­ma­re­ba maT, me­ti pa­su­xis­m­geb­lo­biT mo­e­ki­don re­daq­ti­re­bis/­ko­req­ti­re­bis
pro­cess da efeq­tu­rad war­mar­Ton mu­Sa­o­ba Ta­vi­an­Ti na­mu­Sev­re­bis srul­yo­fis miz­
niT. me­o­re mxriv, aris imis sa­SiS­ro­e­bac, rom mos­wav­le­ebs er­T­g­va­rad ze­re­le da­
mo­ki­de­bu­le­ba Ca­mo­u­ya­lib­deT uSu­a­lod we­ris pro­ce­sis mi­marT (”mTa­va­ri­a, ra­Rac
da­we­ro. me­re, mas­wav­leb­lis da­/an sxve­bis dax­ma­re­biT, da­i­we­re­ba sa­bo­lo­o, ”kar­gi”
na­mu­Se­va­ri”). auci­le­be­li­a, rom mos­wav­le­e­bi Ta­na­ba­ri pa­su­xis­m­geb­lo­biT mu­Sa­ob­d­
nen we­ris sa­mi­ve etap­ze.
mniS­v­ne­lo­va­ni­a, rom mas­wav­le­be­li kar­gad er­k­ve­o­des am eta­pi­saT­vis ga­miz­nul
aq­ti­vo­beb­Si. zog­jer re­daq­ti­re­ba gu­lis­x­mobs mTe­li naS­ro­mis xe­lax­la Sed­ge­nas.
amis sa­Wi­ro­e­ba Tavs iCens im Sem­Tx­ve­veb­Si, ro­de­sac pir­vel ver­si­a­ze mu­Sa­o­bis dros
mos­wav­les ga­uC­n­da axa­li idea da­/an mos­wav­le wa­vi­da gan­s­x­va­ve­bu­li mi­mar­Tu­le­biT.
sxva Sem­Tx­ve­veb­Si re­daq­ti­re­ba gu­lis­x­mobs Si­na­ar­sis ga­da­mu­Sa­ve­bas, naS­ro­mis re­
or­ga­ni­ze­bas, adek­va­tu­ri leq­si­ku­ri er­Te­u­le­bis Ser­Ce­vas, wi­na­da­de­be­bis struq­
tu­ris dax­ve­was, na­we­ris srul­yo­fas enob­riv­-­s­ti­lis­tu­ri Tval­saz­ri­siT da sxv.
Zal­ze mniS­v­ne­lo­va­nia vas­wav­loT mos­wav­le­ebs, ro­gor ga­da­a­mu­Sa­von Ta­vi­an­Ti
na­we­ri. mos­wav­le­ebs Se­uZ­li­aT am etap­ze Ta­nak­la­se­lebs ga­u­zi­a­ron Ta­vi­an­Ti Tval­
saz­ri­si da da­sa­zus­teb­lad Se­kiTx­ve­bi da­us­van maT Ta­vi­an­Ti na­mu­Sev­ris ama Tu im
na­wi­lis srul­yo­fis da­/an in­for­ma­ci­is da­zus­te­bis miz­niT (mag­.­,­”­ram­de­ni wlis iyo
qe­To, ro­de­sac sax­l­Si da­ab­ru­nes?”, misT.).
mos­wav­le­ebs sWir­de­baT xel­m­ZR­va­ne­lo­ba ag­reT­ve imis sas­wav­leb­lad, Tu ro­
gor un­da imoq­me­don maT re­daq­ti­re­bis da­/an ko­req­ti­re­bis dros sa­bo­loo ver­si­
is (”kar­gi na­we­ris”) Seq­m­nis miz­niT. ro­de­sac mos­wav­le kma­yo­fi­lia Ta­vi­si pir­ve­li
ver­si­iT, re­daq­ti­re­ba gu­lis­x­mobs zrun­vas na­we­ris im­g­var mxa­re­eb­ze, ro­go­re­bi­
ca­a, vTqvaT: aku­ra­tu­lo­ba, pun­q­tu­a­ci­a, xel­we­ra, mar­T­l­we­ra, misT.
re­daq­ti­re­ba-­ko­req­ti­re­ba mas­wav­le­bel­ma Se­iZ­le­ba war­mar­Tos in­s­t­ruq­ci­e­
bis meS­ve­o­biT. mag., ”ga­xa­ze is sity­ve­bi, ro­mel­Ta mar­T­l­we­ra­Si dar­w­mu­ne­bu­li ar
xar”, ”i­po­ve wi­na­da­de­ba, sa­dac ga­mo­ye­ne­bu­li gaqvs zed­me­ti­/a­ra­sa­Wi­ro sity­va da
xe­lax­la da­we­re wi­na­da­de­ba am sity­vis ga­re­Se”. sawyis etap­ze yu­radRe­ba un­da mi­e­
qces mxo­lod er­T­-or aspeqts. Tan­da­Ta­no­biT, mos­wav­le­Ta ga­moc­di­le­bi­sa da cod­
nis zrdas­Tan er­Tad, Se­iZ­le­ba Se­mu­Sav­des kri­te­ri­u­me­bis Ca­mo­naT­va­li (Se­kiTx­ve­bis
for­miT), rom­li­Tac mos­wav­le isar­geb­lebs we­ris am etap­ze - na­wer­Si cvli­le­be­bis
Se­ta­nis da­/an re­daq­ti­re­ba-­ko­req­ti­re­bis miz­niT.
qarTuli ena da literatura
Tavi III. rekomendaciebi stan­d ar­t is Sedegebis misaRwevad
ni­mu­Si. naS­rom­Si Se­sa­ta­ni Se­saZ­lo cvli­le­be­bis kri­te­ri­u­me­bis Ca­mo­naT­
va­li:

aqvs Tu ara naS­roms sa­in­te­re­so da­sawyi­si?

ga­mo­vi­ye­ne Tu ara sak­ma­ri­si ra­o­de­no­biT da­ma­te­bi­Ti in­for­ma­ci­a?
23
qarTuli ena da literatura
Tavi III. rekomendaciebi stan­d ar­t is Sedegebis misaRwevad




aris Tu ara Ce­mi das­k­v­na lo­gi­ku­ri?
Se­iZ­le­ba Tu ara da­va­ma­to ra­i­me axa­li ide­a­/az­ri?
auci­le­be­lia Tu ara ide­is­/az­ris sxvag­va­rad or­ga­ni­ze­ba?
ga­sa­ge­bia Tu ara Ce­mi ide­a­/az­ri mkiTx­ve­li­saT­vis?
ni­mu­Si. re­daq­ti­re­bis­/­ko­req­ti­re­bis kri­te­ri­u­me­bis Ca­mo­naT­va­li:

dav­we­re Tu ara yve­la sity­va mar­Te­bu­li for­miT?

ga­mo­xa­tavs Tu ara yve­la wi­na­da­de­ba das­ru­le­bul azrs?

ga­mov­ya­vi Tu ara yve­la ab­za­ci?
naS­ro­me­bis re­daq­ti­re­ba-­ko­req­ti­re­bis pro­ce­si Se­iZ­le­ba wa­ri­mar­Tos mos­wav­
le­e­bis dawy­vi­le­bis gziT. am Sem­Tx­ve­va­Si ori mos­wav­le er­Tad ga­ni­xi­lavs naS­ro­
mebs. gan­xil­vis Sem­deg, mewy­vi­lis Se­niS­v­ne­bi­sa da rCe­ve­bis gaT­va­lis­wi­ne­biT, av­to­
rebs cvli­le­be­bi Se­aqvT sa­ku­Tar na­mu­Sev­reb­Si. uf­ro me­ti ga­moc­di­le­bis mqo­ne
mos­wav­le­ebs Se­uZ­li­aT jgu­feb­Si mu­Sa­o­ba. yve­la Sem­Tx­ve­va­Si, mniS­v­ne­lo­va­ni­a, rom
re­daq­ti­re­ba-­ko­req­ti­re­bis kri­te­ri­u­me­bis Ca­mo­naT­va­li gan­sazR­v­ru­li iyos mos­
wav­le­e­bis Ta­na­mo­na­wi­le­o­biT. Se­saZ­le­be­li­a, rom kri­te­ri­u­me­bis Ca­mo­naT­va­li ke­
del­ze iyos gak­ru­li, ra­Ta mos­wav­le­ebs mu­Sa­o­bis dros mxed­ve­lo­bi­dan ar ga­mor­
CeT arc er­Ti maT­ga­ni.
ni­mu­Si. kri­te­ri­u­me­bi wyvi­lu­ri sa­mu­Sa­os­T­vis:

Se­e­ca­deT, rom Tqve­ni Se­niS­v­ne­bi­Ta da ko­men­ta­re­biT da­ex­ma­roT er­T­ma­
neTs;

mi­e­ciT er­T­ma­neTs az­ris ga­mo­xat­vis sa­Su­a­le­ba; ila­pa­ra­keT rig­ri­go­biT;

yo­vel­T­vis da­iwyeT da da­am­Tav­reT da­de­bi­Ti ko­men­ta­riT;

av­tor­ma un­da mo­is­mi­nos da Ca­i­we­ros Se­niS­v­ne­bi da ko­men­ta­re­bi;

av­tor­ma un­da ga­i­az­ros Se­niS­v­ne­bi da ko­men­ta­re­bi; ga­dawy­vi­tos, ro­mel
maT­gans ga­iT­va­lis­wi­nebs naS­ro­mis sa­bo­loo re­daq­ci­is mom­za­de­bis dros.
kri­te­ri­u­me­bis Ca­mo­naT­va­li Se­iZ­le­ba Se­ic­va­los - sa­Wi­ro­e­bi­sa­mebr da­e­ma­tos
axa­li kri­te­ri­u­mi/­k­ri­te­ri­u­me­bi da misT. mTa­va­ri­a, mas­wav­le­be­li xe­dav­des, rom am­
g­va­rad war­mar­Tu­li da da­geg­mi­li mu­Sa­o­ba re­a­lu­rad ex­ma­re­ba mos­wav­le­ebs naS­ro­
mis srul­yo­fa­Si.
re­daq­ti­re­ba mas­wav­leb­lis xel­m­ZR­va­ne­lo­biT­/e­ta­pob­ri­vi re­daq­ti­re­ba
re­daq­ti­re­ba Se­iZ­le­ba Ca­tar­des mas­wav­leb­lis xel­m­ZR­va­ne­lo­biT. am Sem­Tx­ve­
va­Si mas­wav­le­be­li mu­Sa­obs eta­pob­ri­vad (mu­Sa­o­bas eT­mo­ba gak­ve­Ti­lis er­Ti mci­
re na­wi­li). amas­Tan, yve­la cal­ke­ul Sem­Tx­ve­va­Si mu­Sa­o­ba fo­ku­si­re­bu­li un­da iyos
mxo­lod erT an or unar­-­C­ve­va­ze, rom­leb­sac mas­wav­le­be­li Se­ar­Cevs. mu­Sa­o­bis da­
sawyis­Si mas­wav­le­be­li da­fa­ze Ca­mo­wers kri­te­ri­u­mebs da Ses­Ta­va­zebs mos­wav­le­ebs,
am kri­te­ri­u­me­bis gaT­va­lis­wi­ne­biT xe­lax­la ga­da­i­kiTxon da Ca­as­wo­ron Ta­vi­an­Ti
na­mu­Sev­re­bi.
pir­ve­li ver­si­is re­daq­ti­re­bis ga­ad­vi­le­bis miz­niT, mas­wav­le­bel­ma mos­wav­le­
ebs Se­iZ­le­ba Ses­Ta­va­zos:

da­we­ron na­mu­Sev­ris pir­ve­li ver­sia fan­q­riT;
24
ga­mo­to­von xa­ze­bi pir­ve­li ver­si­is we­ris dros;

Ca­as­wo­ron gan­s­x­va­ve­bu­li fe­ris fan­q­riT­/­kal­miT (Ti­To­e­u­li se­si­is dros
ga­mo­i­ye­non er­Ti ro­me­li­me fe­ri);

da­a­ma­ton axa­li ma­sa­la ga­mo­to­ve­bul xa­zeb­ze, an xazs ze­moT­/­q­ve­moT.
mas­wav­leb­leb­ma un­da ga­iT­va­lis­wi­non, rom re­daq­ti­re­ba enob­riv­-­s­ti­lis­tu­ri
nor­me­bis, gra­ma­ti­ku­li ele­men­te­bis mar­Te­bu­lad ga­mo­ye­ne­bis da misT. swav­le­bis
er­T­-er­Ti yve­la­ze efeq­tu­ri sa­Su­a­le­ba­a. am dros mos­wav­le­e­bi, Ta­vi­an­Ti praq­ti­
ku­li sa­Wi­ro­e­be­bi­dan ga­mom­di­na­re, ki­dev er­Txel da­fiq­r­de­bi­an wi­na­da­de­beb­Tan,
pun­q­tu­a­ci­as­Tan, mety­ve­le­bis na­wi­leb­Tan da a.S. da­kav­Si­re­bul nor­meb­ze/­we­seb­ze.
mas­wav­le­be­li re­daq­ti­re­bis pro­cess xel­m­ZR­va­ne­lobs la­ko­ni­u­ri, cxa­di in­s­t­ruq­
ci­e­bis mi­ce­mis gziT.

qarTuli ena da literatura
Tavi III. rekomendaciebi stan­d ar­t is Sedegebis misaRwevad
ga­zi­a­re­ba/­war­d­ge­na
sa­sur­ve­li­a, rom naS­rom­ze mu­Sa­o­bis das­ru­le­bis Sem­deg mos­wav­le­ebs far­To
ar­Ce­va­ni hqon­deT Ta­vi­an­Ti naS­ro­me­bis ga­zi­a­re­bis Tval­saz­ri­siT. es Se­iZ­le­ba iyos:
naS­ro­mis Ta­nak­la­se­le­bis­T­vis gac­no­ba gak­ve­Ti­lis msvle­lo­bis dros; sa­ja­ro pre­
zen­ta­ci­a; na­we­re­bis ga­mo­fe­na sak­la­so oTax­Si an sko­la­Si; por­t­fo­li­o­e­bi; in­di­vi­
du­a­lu­ri, jgu­fu­ri an sak­la­so buk­le­te­bi; wig­ne­bis dam­za­de­ba; naS­ro­mis ga­moq­vey­
ne­ba mos­wav­le­Ta Jur­na­leb­Si, sas­ko­lo an sa­zo­ga­do­eb­riv ga­ze­Teb­Si; ga­moq­vey­ne­ba
sko­lis veb­g­ver­d­ze.
we­ris modelebi
mo­de­li­re­bu­li we­ra
esaa pro­ce­si, rom­lis dro­sac teq­s­tis SeTx­va­ze mu­Sa­obs mas­wav­le­be­li. mu­Sa­
o­bis dros mas­wav­le­be­li fiq­robs ”xma­maR­la” im miz­niT, rom Tval­sa­Ci­nod war­mo­
ud­gi­nos mos­wav­le­ebs we­ris - teq­s­tis SeTx­z­vis - pro­ce­si. am stra­te­gi­as ag­reT­ve
”xma­maR­la we­ris” stra­te­gi­as uwo­de­ben. igi efeq­tu­rad mu­Sa­obs ro­gorc sru­li­ad
ga­mo­uc­del, ise Se­da­re­biT mdi­da­ri we­ri­Ti ga­moc­di­le­bis mqo­ne mos­wav­le­eb­Tan.
”mo­de­li­re­bu­li we­ris” meS­ve­o­biT mas­wav­le­be­li Tval­sa­Ci­nos, cxad­sa da kon­k­re­
tuls xdis we­ris pro­cess, ro­mel­sac Ta­na­mim­dev­ru­li na­bi­je­bis sa­xiT war­mo­ud­
gens mos­wav­le­ebs. am gziT mos­wav­le­e­bi xe­da­ven, ro­gor fiq­rob­s­/­ro­gor mu­Sa­obs
ga­moc­di­li mwe­ra­li (mas­wav­le­be­li) we­ris dros, ra na­bi­jebs dgams igi mu­Sa­o­bi­sas,
rac Zal­ze uwyobs xels mos­wav­le­e­bis da­os­ta­te­bis pro­cess. Se­iZ­le­ba iT­q­vas, rom
aR­niS­nu­li stra­te­gi­is ga­mo­ye­ne­biT mas­wav­le­bels Se­uZ­lia pir­da­pi­ri gziT as­wav­
los mos­wav­le­ebs we­ris Zi­ri­Ta­di unar­-­C­ve­ve­bi da prin­ci­pe­bi.
mo­de­li­re­bu­li we­ris stra­te­gi­is ga­mo­ye­ne­ba Se­iZ­le­ba ag­reT­ve re­daq­ti­re­bis
etap­ze Ca­sa­ta­re­be­li sa­mu­Sa­o­e­bis sa­de­mon­s­t­ra­ci­od.
sa­zi­a­ro we­ra
sa­zi­a­ro we­ra aris pro­ce­si, rom­lis dro­sac mas­wav­le­be­li da mos­wav­le­e­bi
er­Tob­li­vad qmni­an teqsts (”xma­maR­la fiq­ris”, ”er­Tad fiq­ris” ga­mo­ye­ne­biT). mas­
wav­le­be­li am Sem­Tx­ve­va­Si mwer­lis rols iTav­sebs. ”sa­zi­a­ro we­ris” mi­za­ni­a, Tval­
25
qarTuli ena da literatura
Tavi III. rekomendaciebi stan­d ar­t is Sedegebis misaRwevad
sa­Ci­nod da kon­k­re­tu­lad war­mo­ud­gi­nos mos­wav­le­ebs we­ris pro­ce­si, aC­ve­nos maT
stra­te­gi­e­bi, rom­leb­sac ga­moc­di­li mwer­le­bi iye­ne­ben we­ri­Ti na­mu­Sev­ris Seq­m­nis
dros; ga­ac­nos mos­wav­lebs we­ri­Ti mety­ve­le­bis nor­me­bi.
mos­wav­le­e­bi kar­na­xo­ben mas­wav­le­bels, ri­si Tqmac maT surT. amis­T­vis mas­
wav­le­be­li wi­nas­war am­za­debs mos­wav­le­ebs - us­vams maT Se­kiTx­vebs im miz­niT, rom
ala­pa­ra­kos isi­ni ama Tu im sakiTxze, ga­a­max­vi­los ma­Ti yu­radRe­ba sa­Wi­ro Te­ma­
ze/­Te­meb­ze. mas­wav­le­be­li da­fa­ze iwers mos­wav­le­e­bis na­kar­na­xevs, xma­maR­la ime­
o­rebs da­we­ril sity­vebs da wi­na­da­de­bis das­ru­le­bis Sem­deg ake­Tebs mok­le ko­men­
tars we­ri­sas ga­mo­ye­ne­bu­li we­se­bis Se­sa­xeb: xsnis, ra­tom da­we­ra esa Tu is sity­va am
for­miT, ra­tom da­we­ra sity­ve­bi am mim­dev­ro­biT da sxv. amis Sem­deg mas­wav­le­be­li
kiTxu­lobs da­we­ril teqsts (kiTx­vi­sas ayo­lebs teqsts saC­ve­ne­bel joxs an TiTs).
bo­los teqsts xma­maR­la kiTxu­lo­ben mos­wav­le­e­bi (kiTx­vis tem­pis mi­sa­Ti­Teb­lad,
mas­wav­le­be­li saC­ve­ne­bel joxs an TiTs ayo­lebs da­we­ril teqsts). sa­zi­a­ro we­ris
stra­te­gia Se­iZ­le­ba ga­mo­vi­ye­noT sxva­das­x­va miz­niT, sxva­das­x­va for­mis da Jan­ris
Ses­wav­lis dros.
in­te­raq­ti­u­ri we­ra
in­te­raq­ti­u­ri we­ra da­mo­u­ki­de­be­li we­ris­ken mi­ma­va­li gza­a. am dros mos­wav­le­
e­bi mas­wav­le­bel­Tan er­Tad ga­dawy­ve­ten, ra un­da iT­q­vas teq­s­tiT. Sem­deg mos­wav­le­
e­bi da mas­wav­le­be­li er­Tob­li­vad we­ren teqsts, kiTxu­lo­ben, ime­o­re­ben, as­wo­re­ben
mas. ama­so­ba­Si mas­wav­le­be­li “xma­maR­la fiq­robs” we­ris pro­ce­sis de­mon­s­t­ri­re­bis
miz­niT.
we­ra mas­wav­leb­lis xel­m­ZR­va­ne­lo­biT.
ro­de­sac mos­wav­le­e­bi Txzu­le­ba­ze mu­Sa­o­ben, mas­wav­le­be­li ex­ma­re­ba maT we­ris
pro­ce­sis sti­mu­li­re­bis, mi­zan­mi­mar­Tu­li re­a­gi­re­bis, sxva­das­x­va mniS­v­ne­lo­va­ni
faq­to­re­bis war­mod­ge­ni­sa da Sex­se­ne­bis gziT; zo­ga­dad, xel­m­ZR­va­ne­lobs da war­
mar­Tavs we­ris pro­cess.
da­mo­u­ki­de­be­li we­ra
mos­wav­le­e­bi we­ren sa­ku­Tar Txzu­le­bebs mo­de­li­re­bu­li, sa­zi­a­ro da mas­wav­
leb­lis xel­m­ZR­va­ne­lo­biT Ca­ta­re­bu­li we­ri­Ti gak­ve­Ti­le­bi­sas Se­Ze­ni­li cod­ni­sa
da una­re­bis ga­mo­ye­ne­biT. mas­wav­le­be­li ex­ma­re­ba mos­wav­le­ebs ro­gorc we­ris wi­na
etap­ze (kon­sul­ta­ci­e­bis meS­ve­o­biT), ise uSu­a­lod we­ris pro­ce­sis dros (mos­wav­le­
Ta wa­xa­li­se­biT, sti­mu­li­re­biT, sxv.).
er­Tob­li­vi we­ra/­we­ra Ta­na­av­to­ro­biT
esaa pro­ce­si, ro­de­sac jgu­fe­bad (an wyvi­le­bad) da­yo­fi­li mos­wav­le­e­bi mu­Sa­
o­ben er­Tad, ro­gorc Ta­na­av­to­re­bi. mag., maT Se­uZ­li­aT jgu­fu­ri ab­za­cis an leq­sis
Sed­ge­na mas­wav­leb­lis mi­er war­mod­ge­ni­li an jgu­fis mi­er Seq­m­ni­li Zi­ri­Ta­di ide­is
wi­na­da­de­ba­ze/ Se­sa­val stri­qon­ze day­r­d­no­biT. qa­Ral­dis fur­c­li­sa da er­Ti fan­q­
ris ga­mo­ye­ne­biT­Y­ mos­wav­le­e­bi rig­ri­go­biT ad­ge­nen wi­na­da­de­bas an stri­qo­nebs. jgu­
fi qmnis Txzu­le­bas, ama­tebs ide­ebs an sxvag­va­rad awyobs ide­ebs Txzu­le­bis da­sas­
26
ru­leb­lad. am dros mos­wav­le­eb­ma Se­iZ­le­ba ga­mo­i­ye­non sxva­das­x­va Jan­ri­s an for­mis
enob­riv­-­s­ti­lis­tu­ri ma­xa­si­a­Teb­le­bi.
kvle­vi­Ti we­ra
kvle­vi­Ti we­ra emyareba re­sur­sebs da efeq­tu­rad avi­Ta­rebs mos­wav­le­e­bis
kvle­viT unar­-­C­ve­vebs sxva­das­x­va sa­xis in­for­ma­ci­is wvdo­mis, mo­Zi­e­bis, da­xa­ris­xe­
bi­sa da ga­mo­ye­ne­bis meS­ve­o­biT.
auci­le­be­li­a, rom aq­ti­vo­be­bi in­teg­ri­re­bu­li iyos cxadi Sinaarsis mqo­ne kon­
teq­s­t­Si kon­k­re­tu­li da­va­le­be­bis, amo­ca­ne­bis­/­sa­kiTxe­bis sa­xiT. in­for­ma­ci­is mo­
Zi­e­bis an kvle­vis pro­ces­Si mos­wav­le­e­bi ik­ma­yo­fi­le­ben bu­neb­riv cno­bis­moy­va­re­
o­bas, aaq­ti­u­re­ben ad­re mi­Re­bul cod­nas, sva­men kiTx­vebs, gan­sazR­v­ra­ven na­bi­jeb­s
in­for­ma­ci­is mo­sa­Zi­eb­lad, ag­ro­ve­ben da afa­se­ben in­for­ma­ci­as kon­k­re­tu­li miz­
ne­bis­T­vis, iye­ne­ben ax­lad nas­wavl ma­sa­las, uC­n­de­baT axa­li Se­kiTx­ve­bi, uvi­Tar­de­
baT sas­wav­lo una­re­bi. mas­wav­leb­lebs Se­uZ­li­aT da­ex­ma­ron mos­wav­le­ebs sxva­das­x­va
stra­te­gi­is, teq­no­lo­gi­e­bi­sa da sxva re­sur­se­bis Se­sa­xeb in­for­ma­ci­is mi­wo­de­bis
gziT.
qarTuli ena da literatura
Tavi III. rekomendaciebi stan­d ar­t is Sedegebis misaRwevad
we­ra wyvi­leb­Si/­j­gu­feb­Si
wyvi­leb­Si/­j­gu­feb­Si we­ra yve­la­ze efeq­tu­ri da Se­de­gis­mom­ta­nia uSualod axali masalis Seswavlis Semdeg. sa­mu­Sa­os or­ga­ni­ze­bis Tval­saz­ri­siT, ar­se­bobs ori
mid­go­ma: 1. wi­nas­wa­ri Ser­Ce­va - mas­wav­le­be­li wi­nas­wa­ri Ser­Ce­viT da­aj­gu­febs mos­
wav­le­ebs wyvi­le­bad­/­j­gu­fe­bad. amis­T­vis mewy­vi­le­e­bad­/­sa­mu­Sao jgu­fis wev­re­bad
Se­ir­Ce­vi­an mos­wav­le­e­bi, rom­leb­sac, mas­wav­leb­lis az­riT, Se­uZ­li­aT er­T­ma­neTs ra­
Rac Ses­Ta­va­zon (mag., ni­Wi­e­ri, ide­e­biT aR­sav­se mos­wav­le, mos­wav­le­e­bi dis­leq­si­is
niS­ne­biT, mu­ya­i­Ti, mcod­ne mos­wav­le/­mos­wav­le­e­bi ”Sem­s­ru­leb­lis” ti­pi­sa), 2. Sem­Tx­
ve­vi­Ti Ser­Ce­va - mos­wav­le­e­bi Tvi­Ton ir­Ce­ven par­t­ni­ors an er­Ti­an­de­bi­an wyvi­leb­
Si/­j­gu­feb­Si ad­gi­le­bis mi­xed­viT (wyvi­leb­Si/­j­gu­feb­Si er­Ti­an­de­bi­an er­T­ma­ne­Tis
gver­diT da­/an ax­los mjdo­mi mos­wav­le­e­bi). auci­le­be­li­a, rom mos­wav­le­eb­ma aiT­vi­
son wyvi­leb­Si/­j­gu­feb­Si mu­Sa­o­bis­T­vis sa­Wi­ro tra­di­ci­u­li gza:
a) re­pe­ti­cia - mos­wav­le­e­bi Tav­da­pir­ve­lad ze­pi­rad Ca­mo­a­ya­li­be­ben Ta­vi­anT
na­az­revs (rac un­da da­we­ron);
b) we­ra - wers er­Ti, me­o­re ex­ma­re­ba/­s­x­ve­bi ex­ma­re­bi­an an yve­la­ni we­ren sa­ku­
Tar ver­si­as (es uka­nas­k­ne­li kar­gi sa­Su­a­le­baa kin­k­la­o­bis Ta­vi­dan asa­ci­
leb­lad);
g) kiTx­va - mos­wav­le­e­bi kiTxu­lo­ben na­mu­Se­vars, Se­aqvT mas­Si Ses­wo­re­be­bi da
am­za­de­ben na­mu­Sev­ris sa­bo­loo ver­si­as.
wyvi­leb­Si/­j­gu­feb­Si mu­Sa­o­bas dro­is mci­re mo­nak­ve­Ti un­da da­eT­mos. sa­Wi­roa
xaz­gas­ma, rom sa­mu­Sao swra­fad un­da Ses­rul­des - mos­wav­le­eb­ma ar un­da ifiq­ron,
rom dro bev­ri aqvT, ra­Ta ar mo­a­du­non yu­radRe­ba, ar iy­v­nen nak­le­bad kon­cen­t­ri­
re­bul­ni; Tum­ca, sa­Wi­ro­e­bis Sem­Tx­ve­va­Si, mos­wav­le­ebs Se­iZ­le­ba ga­e­zar­doT sa­mu­
Sao dro.
we­ris se­mi­na­re­bi
se­mi­na­re­bi we­ris swav­le­bis efeq­tu­ri sa­Su­a­le­ba­a. se­mi­na­re­bi xels uwyobs we­
27
qarTuli ena da literatura
Tavi III. rekomendaciebi stan­d ar­t is Sedegebis misaRwevad
ri­saT­vis sa­Wi­ro unar­-­C­ve­ve­bis gan­vi­Ta­re­bas, ex­ma­re­ba mos­wav­le­ebs we­ris stra­te­
gi­e­bis da­uf­le­ba­Si. we­ris se­mi­na­re­bis gra­fi­ki de­ta­lu­rad un­da iyos ga­we­ri­li. se­
mi­na­re­bis Ca­ta­re­bi­sas mos­wav­le­e­bi sam Zi­ri­Tad saq­mi­a­no­ba­Si ari­an Cab­mu­lni:

mi­ni-­gak­ve­Ti­le­bi (mas­wav­leb­le­bi ata­re­ben mok­le gak­ve­Ti­lebs we­ris sxva­
das­x­va stra­te­gi­is ga­mo­ye­ne­biT).

da­mo­u­ki­de­be­li we­ra (mos­wav­le­e­bi mu­Sa­o­ben we­ri­lo­biT pro­eq­teb­ze).

ga­zi­a­re­ba/­war­d­ge­na (mos­wav­le­e­bi mim­di­na­re sa­mu­Sa­os da sa­bo­loo na­we­re­
bis pro­eq­tebs uzi­a­re­ben­/­wa­rud­ge­nen mci­re jgu­febs an mTel klass).
”Car­Co-­kon­s­t­ruq­ci­e­bi”
”Car­Co-­kon­s­t­ruq­ci­e­bis” ga­mo­ye­ne­ba mniS­v­ne­lov­nad ex­ma­re­ba mos­wav­le­ebs az­
ris Ca­mo­ya­li­be­bis, enob­ri­vi kon­s­t­ruq­ci­e­bis aT­vi­se­bis pro­ces­Si, sti­muls aZ­levs
maTs TviT­ga­mo­xat­vas. gan­sa­kuT­re­biT efeq­tu­ria ”Car­Co-­kon­s­t­ruq­ci­e­bi” swav­le­
bis sawyis etap­ze, ro­de­sac mos­wav­le­ebs jer ki­dev uWirT we­ri­lo­bi­Ti gziT az­ris
Ca­mo­ya­li­be­ba da am­bis gad­mo­ce­ma.
28
I klasi
mimarTuleba: zepirmetyveleba
Sedegi
qarT. I. 1. moswavles SeuZlia moisminos da adekvaturad aRiqvavs martivi informacia; SeuZlia sworad reagireba nacnob
sametyvelo situaciaSi
indikatorebi




aqtivobebi
qarTuli ena da literatura
Tavi III. rekomendaciebi stan­d ar­t is Sedegebis misaRwevad
as­ru­lebs mas­wav­leb­lis mar­tiv ze­pir in­s­t­ruq­ci­ebs;
uc­no­bi sity­ve­bis mniS­v­ne­lo­bis da­sa­zus­teb­lad svams Se­
kiTx­vebs;
mo­na­wi­le­obs si­tu­a­ci­ur Ta­ma­Seb­Si, jgu­fur aq­ti­vo­beb­Si da
sa­Wi­ro­e­bis mi­xed­viT adek­va­tu­rad cvlis sa­mety­ve­lo ro­
lebs (us­mens sxvebs, svams/ pa­su­xobs Se­kiTx­vebs);
amo­ic­nobs da iye­nebs sa­mety­ve­lo eti­ke­tis enob­riv for­mu­
lebs (mi­sal­me­ba, dam­S­vi­do­be­ba, bo­di­Sis mox­da, mad­lo­bis ga­
dax­da da a. S.).
aq­ti­vo­be­bi, rom­le­bic mos­wav­lis­gan mo­iTxovs:

mci­re zo­mis teq­s­tis mi­xed­viT na­xa­tis ga­fe­ra­de­bas;

mos­me­ni­li teq­s­tis mi­xed­viT ilus­t­ra­ci­e­bis Seq­m­nas;

mos­me­ni­li in­s­t­ruq­ci­is mi­xed­viT sag­ne­bis kla­si­fi­ka­ci­
as Si­na­ar­sob­riv jgu­fe­bad (ma­ga­li­Tad, sam­g­zav­ro niv­Te­bi,
sas­wav­lo niv­Te­bi, sa­Ta­ma­So niv­Te­bi da a.S.);

nac­nob sa­mety­ve­lo si­tu­a­ci­a­Si adek­va­tu­rad re­a­gi­re­bas;

sa­mety­ve­lo si­tu­a­ci­is mi­xed­viT Se­sa­ba­mi­si leq­si­kis, fra­
ze­o­lo­gi­is, ga­moT­q­mis, eti­ke­tu­ri for­mu­le­bis (mi­sal­me­ba,
dam­S­vi­do­be­ba, mo­kiTx­va, mad­lo­bis ga­dax­da, dax­ma­re­bis Se­
Ta­va­ze­ba, bo­di­Sis mox­da da a.S.) adek­va­tu­rad ga­mo­ye­ne­bas;

sag­nis ga­mo­sac­no­bad mi­si ni­San–Tvi­se­be­bis Se­sa­xeb kiTx­ve­
bis das­mas da mi­Re­bu­li pa­su­xe­bis adek­va­tu­rad ga­mo­ye­ne­bas
sag­nis ga­mo­sac­no­bad;

ele­men­ta­ru­li dar­gob­ri­vi, spe­ci­a­lu­ri leq­si­kis (tran­s­
por­ti, Si­na­u­ri da ga­re­u­li cxo­ve­le­bi, pro­fe­si­e­bi) cod­na­
sa da ma­Ti adek­va­tu­rad ga­mo­ye­ne­bas;

si­tu­a­ci­u­ri Ta­ma­Se­bis­T­vis (ma­ga­li­Tad, sa­Ta­ma­So­e­bis ma­Ra­
zi­a­Si) sxva­das­x­va ro­lis mor­ge­bas (ga­sa­yi­di sa­Ta­ma­So, gam­
yid­ve­li, myid­ve­li) da ro­lis Se­sa­ba­mi­si leq­si­ku­ri er­Te­u­
le­bis, eti­ke­tis ga­mo­ye­ne­bas;

sxv.
29
qarTuli ena da literatura
Tavi III. rekomendaciebi stan­d ar­t is Sedegebis misaRwevad
Sedegi
qarT. I. 2. moswavles SeuZlia gadmosces martivi informacia
misTvis nacnob Temebze.
indikatorebi




aqtivobebi
mi­niS­ne­beb­ze, ilus­t­ra­ci­eb­ze da a. S. day­r­d­no­biT gad­mos­
cems mos­me­ni­li teq­s­tis Si­na­arss;
aR­wers ilus­t­ra­ci­as (aR­wers moq­me­de­bas, asa­xe­lebs sag­nebs,
swo­rad aR­wers sa­gan­Ta gan­la­ge­bas: win, ukan, ze­viT, qve­viT,
mar­j­v­niv, mar­cx­niv);
mety­ve­le­bi­sas iye­nebs wi­na­da­de­bis mo­da­lo­bebs (Txro­bas,
Se­kiTx­vas, Txov­nas, brZa­ne­bas) da Se­sa­ba­mis in­to­na­ci­as;
wi­nas­war mi­ce­mu­li geg­mis / in­s­t­ruq­ci­is mi­xed­viT gad­mos­
cems faq­tebs.
aq­ti­vo­be­bi, rom­le­bic mos­wav­lis­gan mo­iTxovs:
mok­le in­for­ma­ci­is mos­me­nas, da­max­sov­re­ba­sa da ga­da­ce­mas;

vi­zu­a­lu­ri teq­s­tis (na­xa­ti, ilus­t­ra­ci­a) sxva­das­x­vag­va­rad
(fan­ta­zi­iT, war­mo­sax­vi­Ti va­ri­a­ci­e­biT) wa­kiTx­vas da ze­pi­r
pre­zen­ta­ci­as;

kon­k­re­tul sa­kiTx­ze sxva­das­x­va wya­ro­dan (ra­dio/te­le­ga­
da­ce­ma, in­ter­ne­ti, sa­rek­la­mo sa­Su­a­le­ba) in­for­ma­ci­is mo­
Zi­e­bas da ze­pir pre­zen­ta­ci­as;

nac­no­bi niv­Te­bis fun­q­ci­u­ri da­niS­nu­le­bis, spe­ci­fi­ku­ro­
bis (ris­T­vis ga­mo­i­ye­ne­ba, vis­T­vis aris ga­miz­nu­li da a.S.) aR­
we­ra–pre­zen­ta­ci­as;

sxva.

Sedegi
qarT. I. 3. moswavles SeuZlia marTlmetyvelebis elementaruli wesebis dacva
indikatorebi
mka­fi­od ga­moT­q­vams bge­rebs sity­va­Si;




aqtivobebi
30
pa­u­ziT ga­mo­yofs sity­vebs er­T­ma­ne­Tis­gan;
iye­nebs sa­kav­Si­re­bel sity­vebs (da, rom, mag­ram...);
wi­na­da­de­bis das­ru­le­bas ga­mo­xa­tavs pa­u­ziT da Se­sa­ba­mi­si
in­to­na­ci­iT;
Tavs ari­debs pa­ra­zi­ti Ca­nar­Te­bis („e­se igi“, „di­ax“, „mna-­m­
na“...) ga­mo­ye­ne­bas sa­mety­ve­lo pa­u­ze­bis dros.
aq­ti­vo­be­bi, rom­le­bic mos­wav­lis­gan mo­iTxovs:

sity­ve­bis er­T­ma­ne­Tis­gan ga­mo­yo­fas pa­u­ziT;

sa­kav­Si­re­be­li sity­ve­bis ga­mo­ye­ne­bas da wi­na­da­de­bis das­ru­
le­bas pa­u­zi­Ta da Se­sa­ba­mi­si in­to­na­ci­iT;

leq­se­bis Tqmas ze­pi­rad gun­du­rad, tem­pis cvliT;



da­yo­fi­l (gag­r­Ze­le­bi­T) Txro­bas an leq­sis Tqmas;
Zi­ri­Ta­di sas­ve­ni niS­ne­bis (wer­ti­li, kiTx­vi­sa da Za­xi­lis
niS­ne­bi) da­niS­nu­le­bis ga­az­re­bas da ma­Ti Se­sa­ba­mi­si in­to­na­
ci­iT war­moT­q­mas;
sxv.
Sedegi
qarT. I. 4. moswavles SeuZlia moisminos da gaigos nacnob
Tematikaze Seqmnili mcire zomis teqstebi da gamoxatos Tavisi damokidebuleba
indikatorebi










aqtivobebi
qarTuli ena da literatura
Tavi III. rekomendaciebi stan­d ar­t is Sedegebis misaRwevad
amo­ic­nobs zRa­pars da­sawyi­si­sa da da­sas­ru­lis for­mu­le­bis
mi­xed­viT („i­yo da ara iyo ra“; „Wi­ri iqa, lxi­ni aqa“...);
svams / pa­su­xobs Se­kiTx­vebs mos­me­nil teq­s­t­Tan da­kav­Si­re­
biT;
ilus­t­ra­ci­ebs ukav­Si­rebs mos­me­nil teqsts da ga­na­la­gebs
maT moq­me­de­ba­Ta Ta­na­mim­dev­ro­bis mi­xed­viT;
amo­ic­nobs per­so­na­Jis emo­ci­ur mdgo­ma­re­o­bas (mxi­a­ru­li,
mowye­ni­li, gak­vir­ve­bu­li da a. S.);
mo­na­wi­le­obs per­so­na­Jis jgu­fur da­xa­si­a­Te­ba­Si;
mo­na­wi­le­obs teq­s­tis sa­xel­da­xe­lo in­s­ce­ni­re­ba­Si, ir­Cevs
ro­lis Se­saty­vis in­to­na­ci­a­sa da Jes­t­-­mi­mi­kas;
qmnis teq­s­tis cal­ke­u­li mo­nak­ve­Tis­/­mo­nak­ve­Te­bis ilus­t­
ra­ci­ebs da asa­Ta­u­rebs maT;
afa­sebs mos­me­nils (mo­me­wo­na / ar mo­me­wo­na);
afa­sebs per­so­naJs da mis saq­ci­els (ke­Ti­lia / bo­ro­ti­a; kar­
gad mo­iq­ca / cu­dad mo­iq­ca da a.S.);
ix­se­nebs mos­me­ni­lis msgavs am­bavs.
aq­ti­vo­be­bi, rom­le­bic mos­wav­lis­gan mo­iTxovs:

mos­me­ni­li teq­s­tis gad­mo­ce­mas lo­gi­ku­ri Ta­na­mim­dev­ro­biT;

mety­ve­le­bi­sas audi­to­ri­as­Tan mxed­ve­lo­bi­Ti kon­taq­tis
dam­ya­re­bas;

to­nis, Jes­te­bi­sa da mi­mi­kis ga­mo­ye­ne­bi­sas per­so­na­Jis xa­si­a­
Tis gaT­va­lis­wi­ne­bas;

mos­me­ni­li teq­s­tis mi­marT sa­ku­Ta­ri da­mo­ki­de­bu­le­bis ga­
mo­xat­vas, per­so­na­Jis Se­fa­se­bas da am Se­fa­se­bi­sas adek­va­tu­
ri leq­si­kis ga­mo­ye­ne­bas;

pun­q­tu­a­ci­is swo­rad ga­ge­bas da Se­sa­ba­mi­si in­to­na­ci­is Ser­
Ce­vas;

sxv.
31
qarTuli ena da literatura
Tavi III. rekomendaciebi stan­d ar­t is Sedegebis misaRwevad
Sedegi
qarT. I. 5. moswavles gamomuSavebuli aqvs fonologiuri unar-Cvevebi
indikatorebi









aqtivobebi
32
sity­vas yofs mar­c­v­le­bad, mar­c­v­lebs aer­Ti­a­nebs sity­ve­bad;
amo­ic­nobs da ta­Sis dak­v­riT iT­v­lis sity­va­Si mar­c­val­Ta ra­
o­de­no­bas;
mas­wav­leb­lis mi­er Ca­moT­v­lil sity­veb­Si an su­ra­Teb­ze amo­
ic­nobs im sity­vebs, rom­le­bic Se­i­cavs wi­nas­war mi­Ti­Te­bul
bge­ras­/­ze­pir mar­c­vals;
mar­c­v­le­bis ra­o­de­no­bas war­mo­ad­gens Se­sa­ba­mi­si ra­o­de­no­
bis sim­bo­lo­Ti (mag., er­T­mar­c­v­li­an sity­vas er­Ti rka­liT
, or­mar­c­v­li­ans - ori rka­liT
da a.S.);
amo­ic­nobs sity­va­Si mi­Ti­Te­bu­li mar­c­v­lis ad­gil­m­de­ba­re­
o­bas (da­sawyis­Si, Su­a­Si, bo­lo­Si) da sim­bo­lu­rad ga­mo­sa­xavs
mas (mag., sam­mar­c­v­li­a­ni sity­vis ga­mom­xat­ve­li sa­mi rka­li­
dan afe­ra­debs mi­Ti­Te­bu­li mar­c­v­lis Se­sa­ba­mis rkals);
mos­me­nil wi­na­da­de­ba­Si ga­mo­yofs sity­vebs da sim­bo­lu­ri
niS­niT aR­niS­navs maTs ra­o­de­no­bas (mag., wi­Tel­qu­da be­bi­
as­Tan wa­vi­da – sa­mi xa­zi:
);
sity­vebs Slis bge­re­bad, bge­rebs aer­Ti­a­nebs sity­ve­bad;
ga­nar­Cevs msgav­si JRe­ra­do­bis mar­c­v­leb­s­/­sity­vebs;
sity­vis sa­Ta­na­do mar­c­val­Si po­u­lobs bge­ris ad­gil­m­de­ba­
re­o­bas (mar­c­v­lis da­sawyis­Si, Su­a­Si, bo­lo­Si).
aq­ti­vo­be­bi, rom­le­bic mos­wav­lis­gan mo­iTxovs:

ana­li­zi­sa da sin­Te­zis Zi­ri­Ta­di ope­ra­ci­e­bis war­mar­T­vas:
sity­vis daS­las mar­c­v­le­bad, mar­c­v­le­bi­sa – bge­re­bad da pi­
ri­qiT;

sity­vis, ro­gorc bge­ra­Ta kom­p­leq­sis, Se­mad­ge­ne­li sxva­das­
x­va do­nis er­Te­u­le­bis (mar­c­va­li, bge­ra), ad­gil­m­de­ba­re­o­bis
cod­nas da ga­mo­ye­ne­bas, maT zust iden­ti­fi­ka­ci­as (sad, ro­
mel ad­gi­la­saa esa Tu is bge­ra, mar­c­va­li sity­va­Si) da a.S.;

sxv.
mimarTuleba: kiTxva
Sedegi
qarT. I. 6. moswavles SeuZlia anbanuri principis gageba da
gamoyeneba.
indikatorebi









aqtivobebi
Ta­vi­suf­lad cnobs or­moc­da­a­Tam­de sity­vis or­Tog­ra­fi­ul
xats;
ada­rebs sxva­das­x­va sity­vis or­Tog­ra­fi­ul xa­tebs, po­u­lobs
sa­er­To mar­c­v­lebs, aso­ebs;
nac­nob sity­veb­Si cnobs da ax­mo­va­nebs aso­ebs;
sity­va­Ta Ca­mo­naT­val­Si po­u­lobs wi­nas­war mi­Ti­Te­bul asos,
mar­c­vals;
aso­ebs am­T­li­a­nebs mar­c­v­le­bad, mar­c­v­lebs - sity­ve­bad;
sity­veb­Si ga­mo­yofs da ax­mo­va­nebs mar­c­v­lebs, mar­c­v­leb­Si –
aso­ebs;
aso­e­bi­sa­gan, mar­c­v­le­bi­sa­gan awyobs sity­vas;
cnobs an­ba­nis yve­la asos;
akav­Si­rebs beW­dur aso­ebs Se­sa­ba­mis ara­beW­dur aso­eb­Tan.
qarTuli ena da literatura
Tavi III. rekomendaciebi stan­d ar­t is Sedegebis misaRwevad
aq­ti­vo­be­bi, rom­le­bic mos­wav­lis­gan mo­iTxovs:

na­xa­tis da­kav­Si­re­bas sity­vas­Tan;

oris sity­vis gra­fi­ku­li xa­tis Se­da­re­bas;

mok­le da grZe­li sity­ve­bis gar­Ce­vas (mos­me­niT da gra­fi­ku­
lad);

aso­e­bis­gan mar­c­v­le­bis / sity­ve­bis Sed­ge­nas;

mar­c­v­le­bis gam­T­li­a­ne­bas sity­ve­bad;

sity­va­Si mar­c­v­le­bis / aso­e­bis ga­mo­yo­fas;

an­ba­nis aso­e­bis amoc­no­bas;

sity­va­Si ga­mo­to­ve­bu­li asos aR­d­ge­nas;

re­bu­se­bis amox­s­nas;

sxv.
re­ko­men­da­ci­e­bi: kiTx­vis dawye­bam­de mos­wav­le­eb­ma nel­-­ne­la un­da dax­ve­won Ta­
vi­an­Ti ze­pir­mety­ve­le­bi­Ti una­re­bi. maT un­da SeZ­lon wi­na­da­de­beb­Si sity­ve­bis
ga­mo­yo­fa, sity­veb­Si - mar­c­v­le­bi­sa, xo­lo mar­c­v­leb­sa da sity­veb­Si - cal­ke­ul
bge­re­bi­sa, rac kiTx­vi­sa da we­ris una­re­bis Ca­mo­ya­li­be­bis say­r­dens war­mo­ad­gens.
um­niS­v­ne­lo­va­ne­si­a, rom mos­wav­lem SeZ­los an­ba­nu­ri prin­ci­pis ga­ge­ba, anu mos­wav­
les gac­no­bi­e­re­bu­li un­da hqon­des, rom gra­fi­ku­lad ga­mo­sa­xu­li sity­va Sed­ge­ba
aso­e­bi­sa­gan (gra­fe­me­bi­sa­gan), ro­mel­Ta­gan Ti­To­e­u­li Se­e­sa­ba­me­ba kon­k­re­tul bge­
ras (fo­ne­mas). ase­ve gan­sa­kuT­re­bu­li yu­radRe­ba un­da da­eT­mos mos­wav­le­Ta fo­no­
lo­gi­u­ri cno­bi­e­re­bis Ca­mo­ya­li­be­bas, rac gu­lis­x­mobs imas, rom mos­wav­lem un­da
SeZ­los ze­pi­ri sa­mety­ve­lo enis um­ci­res kom­po­nen­te­bad (bge­re­bad da mar­c­v­le­bad)
daS­la da am kom­po­nen­te­biT ma­ni­pu­li­re­ba ro­gorc sme­niT, ise sa­mety­ve­lo do­ne­ze.
33
qarTuli ena da literatura
Tavi III. rekomendaciebi stan­d ar­t is Sedegebis misaRwevad
Sedegi
qarT. I. 7. moswavles SeuZlia werilobiTi kodis gaSifvra.
indikatorebi





aqtivobebi
akav­Si­rebs aso­ebs bge­reb­Tan da am­T­li­a­nebs maT mar­c­v­le­
bad, sity­ve­bad (war­moT­q­vams sity­vebs);
sity­va­Ta Ca­mo­naT­val­Si po­u­lobs mi­Ti­Te­bul sity­vas;
xma­maR­la (mTli­a­ni sity­ve­biT an da­mar­c­v­liT) kiTxu­lobs
mar­ti­vi wi­na­da­de­be­biT Sed­ge­nil mci­re zo­mis teq­s­tebs;
wi­na­da­de­bis sazR­v­re­bis Se­sa­ba­mi­sad ake­Tebs pa­u­zas;
ag­r­Ze­lebs sxvis mi­er dawye­bul kiTx­vas sa­Ta­na­do ad­gi­li­dan.
aq­ti­vo­be­bi, rom­le­bic mos­wav­lis­gan mo­iTxovs:

da­sa­xe­le­bu­li sity­vis gra­fi­ku­li xa­tis amoc­no­bas;

sity­vis or­Tog­ra­fi­u­li xa­tis da­max­sov­re­bas;

sity­va­Ta gro­va­Si sa­mo­de­lo sity­vis Se­mo­xaz­vas;

aso­e­biT sity­ve­bis Sed­ge­nas;

mo­ce­mu­li sity­vis aso­e­biT axa­li sity­ve­bis Sed­ge­nas;

sity­veb­Si er­T­na­i­ri da gan­s­x­va­ve­bu­li aso­e­bis amoc­no­bas;

sity­va­Si ga­mo­to­ve­bu­li asos Cas­mas;

mi­Ti­Te­bu­li ad­gi­li­dan kiTx­vis dawye­bas;

sxv.
re­ko­men­da­ci­e­bi: we­ri­lo­bi­Ti ko­dis ga­Sif­v­ra, anu enis gra­fi­ku­li er­Te­u­le­bis
- aso­e­bis fo­ne­mur er­Te­u­leb­Tan - bge­reb­Tan Se­saty­vi­so­bis ga­ge­ba da mi­si av­to­
ma­ti­ze­ba fun­da­men­tur eta­pis war­mo­ad­gens mos­wav­lis kiTx­vis una­re­bis gan­vi­
Ta­re­ba­Si. mi­si swav­le­bi­sas ume­te­sad ga­mo­i­ye­ne­ba fo­ne­ti­kur da mTli­an sity­va­ze
ori­en­ti­re­bu­li swav­le­bis me­To­de­bi.
Sedegi
qarT. I. 8. moswavles SeuZlia pragmatuli xasiaTis martivi
teqstis (mag., instruqciis, menius, sayidlebis siis, abrisa
da a.S.) wakiTxva da gageba.
indikatorebi



aqtivobebi
34
da­mo­u­ki­deb­lad igebs sa­var­ji­Sos pi­ro­bas;
igebs da as­ru­lebs mar­ti­vi eniT da­we­ril sam an oTx­sa­fe­xu­
ri­an in­s­t­ruq­ci­ebs (mag., mi­Ti­Te­be­bis mi­xed­viT am­za­debs de­
ko­ra­ci­as, de­serts, qmnis mar­tiv na­ke­To­bas da sxv.);
amok­rebs kon­k­re­tul in­for­ma­ci­as.
aq­ti­vo­be­bi, rom­le­bic mos­wav­lis­gan mo­iTxovs:

Ca­mo­naT­val­Si da­sa­xe­le­bu­li niv­Te­bis moZiebas;

in­s­t­ruq­ci­is mi­xed­viT sxva­das­x­va moq­me­de­bis Ses­ru­le­bas;

in­s­t­ruq­ci­is mi­xed­viT niv­Te­bis da­xa­ris­xe­bas;

in­s­t­ruq­ci­is mi­xed­viT sak­la­so da­va­le­bis Ses­ru­le­bas;

sxv.
Sedegi
qar. I. 9. moswavles SeuZlia vizualurad gamoxatos wakiTxuli / mosmenili teqstiT aRZruli STabeWdilebebi.
indikatorebi





aqtivobebi
xa­tav­s­/a­fe­ra­debs mos­me­ni­li/­wa­kiTxu­li na­war­mo­e­bis per­so­
naJs;
sa­Ta­ma­So­e­bis­/­niv­Te­bis ki­dob­ni­dan amo­ar­Cevs sag­nebs, rom­
le­bic wa­kiTxu­li / mos­me­ni­li teq­s­tis mTli­an Si­na­arss /
cal­ke­ul epi­zods ex­mi­a­ne­ba da xsnis, ra­tom air­Cia esa Tu is
niv­Ti;
na­war­mo­e­bis mos­me­nis­/­wa­kiTx­vis Se­de­gad mi­Re­bu­li STa­beW­
di­le­bis, aR­Z­ru­li grZno­be­bis­/e­mo­ci­e­bis gad­mo­sa­ce­mad qmnis ko­laJs mis mi­er Seg­ro­ve­bu­li ma­sa­liT (foT­le­biT, yva­
vi­le­biT, xis to­te­biT da a.S.);
qmnis mTli­a­ni zRap­ris an cal­ke­u­li epi­zo­dis ilus­t­ra­ci­
ebs;
sxva mos­wav­lis mi­er Seq­m­nil ilus­t­ra­ci­eb­ze day­r­d­no­biT
amo­ic­nobs nac­nob zRa­pars / moTx­ro­bas / leqss.
qarTuli ena da literatura
Tavi III. rekomendaciebi stan­d ar­t is Sedegebis misaRwevad
aq­ti­vo­be­bi, rom­le­bic mos­wav­lis­gan mo­iTxovs:

wa­kiTxu­li teq­s­tis ilus­t­ri­re­bas;

Ta­nak­la­se­lis mi­er Seq­m­nil ilus­t­ra­ci­a­Si / na­xat­Si per­so­
na­Jis, epi­zo­dis da sxva in­for­ma­ci­is amoc­no­bas;

ap­li­ka­ci­e­bis, ko­la­Je­bis Seq­m­nas;

wig­nis Seq­m­nas mis mi­er Ser­Ce­u­li na­war­mo­e­be­bis­gan;

sxv.
re­ko­men­da­ci­e­bi: mos­wav­les sa­Su­a­le­ba un­da mi­e­ces, rom man ara mxo­lod ver­ba­
lu­ri, ara­med sxva, al­ter­na­ti­u­li sa­Su­a­le­be­bi­Tac SeZ­los in­for­ma­ci­is gad­
mo­ce­ma, ase­ve sa­ku­Ta­ri da­mo­ki­de­bu­le­be­bi­sa da STa­beW­di­le­be­bis ga­zi­a­re­ba wa­
kiTxu­lis Se­sa­xeb. pir­vel­k­la­se­li mos­wav­le­e­bis­T­vis ase­Ti sa­Su­a­le­be­bia xat­va
(mag., ilus­t­ra­ci­e­bis Seq­m­na/­da­su­ra­Te­ba) da na­ke­To­be­bis (mag., ko­la­Je­bis, ap­li­ka­
ci­e­bis, pa­ta­ra qan­da­ke­be­bis a.S.) Seq­m­na. mom­dev­no kla­seb­Si mos­wav­le­ebs sa­Su­a­le­
ba eZ­le­vaT wa­kiTxu­li teq­s­t­Tan da­kav­Si­re­biT Seq­m­nan sxva­das­x­va sa­xis vi­deo da
audi­o­ma­sa­la (mag. sa­rek­la­mo rgo­le­bi, kli­pe­bi, mu­si­ka­lu­ri na­war­mo­e­be­bi da a.S.),
da­am­za­don pla­ka­te­bi, gad­mos­cen teq­s­t­Si mo­wo­de­bu­li in­for­ma­cia cxri­le­bis,
sqe­me­bis, di­ag­ra­me­bis, ru­ke­bis da sxva sa­xiT, mo­am­za­don da dad­gan war­mod­ge­ne­bi
(mi­ni-­s­peq­tak­le­bi, pan­to­mi­ma da a.S), Seq­m­nan de­ko­ra­ci­e­bi da a.S. yo­ve­li­ve es xels
Se­uwyobs wa­kiTxu­li teq­s­tis sa­fuZ­v­li­a­nad ga­ge­ba­sa da ga­az­re­bas. amas­Ta­na­ve, wa­
a­xa­li­sebs mos­wav­le­Ta Se­moq­me­de­biT una­rebs da ga­aR­vi­vebs maT TviT­r­w­me­nas.
35
qarTuli ena da literatura
Tavi III. rekomendaciebi stan­d ar­t is Sedegebis misaRwevad
Sedegi
qarT. I. 10. moswavles gamomuSavebuli aqvs wignTan muSaobis
sawyisi Cvevebi.
indikatorebi





aqtivobebi
kiTx­vi­sas wigns da­i­ka­vebs swo­rad, sa­Ta­na­do dis­tan­ci­a­ze;
kiTx­vi­sas iye­nebs mis­T­vis xel­say­rel xerxs (ma­ga­li­Tad,
TiTs ayo­lebs teqsts);
for­ma­lu­ri niS­ne­bis mi­xed­viT (mag., ilus­t­ra­ci­e­bis, msxvi­
li Srif­ti­sa da a. S. meS­ve­o­biT) amo­ic­nobs sa­bav­S­vo wigns,
Jur­nals;
ga­nar­Cevs er­T­ma­ne­Ti­sa­gan wig­nis ga­re­kans, Tav­fur­cels, sa­
Ta­urs, Zi­ri­Tad teqsts, av­to­ris gvar­sa da sa­xels, teq­s­tis
bo­los mo­ce­mul kiTx­vebs;
ga­nar­Cevs er­T­ma­ne­Ti­sa­gan teq­s­tis sity­vi­er da ara­sity­vi­er
na­wi­lebs (i­lus­t­ra­ci­ebs, pi­ro­biT niS­nebs).
aq­ti­vo­be­bi, rom­le­bic mos­wav­lis­gan mo­iTxovs:

TviT­Se­fa­se­bis sqe­me­bis Sev­se­bas;

teq­s­tis for­ma­lur niS­neb­ze dak­vir­ve­bas;

sxva­das­x­va sa­xis beW­d­vi­Ti ga­mo­ce­me­bis er­T­ma­ne­Ti­sa­gan gar­
Ce­vas;

sxv.
re­ko­men­da­ci­e­bi: Zal­ze mniS­v­ne­lo­va­ni­a, mos­wav­les Ta­vi­dan­ve Ca­mo­u­ya­lib­des
wig­n­Tan mu­Sa­o­bis sawyi­si unar­-­C­ve­ve­bi. pir­vel­k­la­sel mos­wav­les un­da ga­mo­u­mu­
Sav­des Cve­va, rom man kiTx­vi­sas wig­ni swo­rad, sa­Ta­na­do dis­tan­ci­a­ze da­i­Wi­ros,
ase­ve aRmoaCinos da ga­mo­i­ye­nos mis­T­vis xel­say­re­li kiTx­vis xer­xe­bi (Ti­Tis ga­
yo­le­ba, uc­no­bi sity­ve­bis, mniS­v­ne­lo­va­ni sa­kiTxe­bis ga­xaz­va), is­wav­los teq­s­tis
mar­ti­vi struq­tu­ris aR­q­ma da mi­si ZiriTadi ele­men­te­bis (sa­Ta­u­ris, av­to­ris,
ilus­t­ra­ci­is, teq­s­t­ze dar­Tu­li kiTx­ve­bi­sa da da­va­le­be­bis) ga­mo­yo­fa.
Sedegi
qarT. I. 11. moswavles SeuZlia teqstis struqturis aRqma.
indikatorebi




36
teq­s­t­Si amo­ic­nobs ab­za­cis, stro­fis, wi­na­da­de­bis da­sawyis­
sa da da­sas­ruls;
iT­v­lis teq­s­t­Si ab­za­ce­bis ra­o­de­no­bas, ab­zac­Si – stri­qo­ne­
bi­sas, stri­qon­Si – sity­ve­bi­sas, sity­veb­Si ki – aso­e­bi­sas;
mTli­a­no­ba­Si ak­vir­de­ba teq­s­tis kom­po­zi­ci­ur age­bu­le­bas
da asa­xe­lebs teq­s­tis ma­or­ga­ni­ze­bel ele­men­tebs (sa­Ta­urs,
ilus­t­ra­ci­as, war­we­ras, ab­zacs, lo­gos, ti­pog­ra­fi­ul ma­xa­
si­a­Teb­lebs, mag., msxvil Srifts da sxv.);
po­u­lobs sas­ven niS­nebs (mag., wer­tils, kiTx­vis ni­Sans da
sxv.).
aqtivobebi
aq­ti­vo­be­bi, rom­le­bic mos­wav­lis­gan mo­iTxovs:

teq­s­t­Si ga­mo­to­ve­bu­li sa­Ta­u­ris, ilus­t­ra­ci­is, war­we­ris
Sev­se­bas;

teq­s­t­Si wi­na­da­de­bis pov­nas rub­ri­kis, sa­Ta­u­ris, lo­gos mi­
xed­viT;

teq­s­t­Si wi­na­da­de­bis pov­nas struq­tu­ru­li say­r­de­ne­bis sa­
Su­a­le­biT;

wi­na­da­de­ba­Si ga­mo­to­ve­bu­li sity­vis aR­d­ge­nas;

teq­s­t­Si ori­en­ti­re­bas;

sxv.
qarTuli ena da literatura
Tavi III. rekomendaciebi stan­d ar­t is Sedegebis misaRwevad
re­ko­men­da­ci­e­bi: teq­s­tis ga­ge­bis­T­vis auci­le­be­li­a, rom mos­wav­lem ico­des, ra
sa­ba­zi­so ele­men­te­bi­sa­gan Sed­ge­ba igi. swav­le­bis am etap­ze mos­wav­le un­da ga­er­k­
ves teq­s­tis struq­tu­ra­Si sity­vis da wi­na­da­de­bi­sa da ab­za­cis do­ne­ze.
mimarTuleba: wera
Sedegi
qarT. I. 12. moswavles SeuZlia anbanis yvela asos gamowera.
indikatorebi




aqtivobebi
aRwers konkretuli asos zeda/qveda/Sua nawilebs (mag., sad
aris swori xazi, rgoli, rkali, saiT mrgvaldeba rkali,
ramdeni rkalia da a.S.);
haerSi xelis swori moZraobiT gamosaxavs nacnobi asos
formas;
xelis swori moZraobiT wers anbanis yvela asos Sesabamisi
mimarTulebiT;
icavs xazovan sistemaSi asoTa ganlagebis princips.
aq­ti­vo­be­bi, rom­le­bic mos­wav­lis­gan mo­iTxovs:

an­ban­-­p­la­kat­ze mi­Ti­Te­bu­li asos Ti­TiT Se­mo­xaz­va­sa da aR­
we­ras;

moZ­rav an­ban­Si Se­sas­wav­li asos mo­Zeb­nas da xe­lis swo­ri moZ­
ra­o­biT fan­q­riT Se­mo­xaz­vas;

aso­e­bis ga­mo­Zer­w­va­sa da ga­fe­ra­de­bas;

ni­mu­Sis mi­xed­viT asos de­ta­lis ga­mo­we­ras;

wer­ti­le­bis Se­er­Te­biT asos ni­mu­Sis ga­mo­we­ras;

sxv.
re­ko­men­da­ci­e­bi: am etap­ze mos­wav­le­e­bi em­za­de­bi­an we­ri­saT­vis, iT­vi­se­ben we­ri­Ti
mety­ve­le­bis sa­ba­zi­so unar­-­C­ve­veb­sa da we­ris teq­ni­kas, rac, ar­se­bi­Tad, gu­lis­x­
mobs an­ba­nis swav­le­ba­sa da mos­wav­le­eb­Si na­ti­fi mo­to­ri­kis gan­vi­Ta­re­bas. am­de­
nad, mu­Sa­o­ba, Zi­ri­Ta­dad, un­da wa­ri­mar­Tos am ori mi­mar­Tu­le­biT.
37
qarTuli ena da literatura
Tavi III. rekomendaciebi stan­d ar­t is Sedegebis misaRwevad
Sedegi
qarT. 1.13. moswavles SeuZlia karnaxiT wera da nabeWdi teqstidan / dafidan martivi winadadebebis gadawera.
indikatorebi





aqtivobebi
icavs man­­­Zils aso­­ebs So­­ris;
na­­beW­­­di fur­­­c­­­li­­dan­­­/­­­da­­fi­­dan ga­­da­­wers sity­­­vebs, wi­­na­­da­­de­­
bebs;
kar­­­na­­xiT wers aso­­ebs, mar­­­c­­­v­­­lebs, sity­­­vebs;
mo­­ce­­mu­­li bge­­re­­biT ad­­­gens sity­­­vebs ze­­pi­­rad da Sem­­­deg wers;
da­­mo­­u­­ki­­deb­­­lad wers sity­­­vebs, ro­­mel­­­Ta or­­­Tog­­­ra­­fi­­u­­li
xa­­ti mis­­­T­­­vis nac­­­no­­bi­­a.
aq­­­ti­­vo­­be­­bi, rom­­­le­­bic mos­­­wav­­­lis­­­gan mo­­iTxovs:

ga­­da­­we­­ras;

sxvis mi­­er naT­­­q­­­va­­mi sity­­­vis­­­/­­­f­­­ra­­zis Ca­­we­­ras;

wi­­na­­da­­de­­ba­­Si na­­xa­­tis nac­­­v­­­lad sity­­­vis Cas­­­mas;

wi­­na­­da­­de­­bis das­­­ru­­le­­bas;
sxv.
re­ko­men­da­ci­e­bi: dasaxuli Sedegis misaRwevad, muSaoba unda warimarTos weris
teqnikis, fonologiuri da vizualuri informaciis weraSi transferirebis
(gadatanis) unarebis, agreTve TviTgamoxatvis unar-Cvevebis ganviTarebis mimarTulebiT.
Sedegi
qarT. I. 14. moswavles SeuZlia martivi winadadebebis Sedgena
nacnob Temebze.
indikatorebi





aqtivobebi
38
we­ris pro­ces­Si sa­Ta­na­dod iye­nebs sag­ne­bis, ma­Ti Tvi­se­be­bi­
sa da moq­me­de­bis ga­mom­xat­vel sity­vebs;
mas­wav­leb­lis mi­er mo­ce­mu­li sity­ve­bis mi­xed­viT agebs mar­
tiv wi­na­da­de­bas;
sity­ve­bis da­sa­kav­Si­reb­lad mar­Te­bu­lad iye­nebs kav­Si­rebs
(da, mag­ram...);
we­ri­lo­biT pa­su­xobs mar­tiv kiTx­vebs;
sa­Ta­na­dod iye­nebs sas­ven niS­nebs wi­na­da­de­bis bo­los.
aq­ti­vo­be­bi, rom­le­bic mos­wav­lis­gan mo­iTxovs:

kiTx­va­ze pa­su­xis ga­ce­mas;

Se­kiTx­vis das­mas;

mo­ce­mu­li sity­ve­bis ga­mo­ye­ne­biT wi­na­da­de­bis Sed­ge­nas;

mov­le­nis­/­per­so­na­Jis da­ma­xa­si­a­Te­be­li ni­San­-­T­vi­se­be­bis Ca­
mo­we­ras;

sxv.
Sedegi
I. 15. moswavles SeuZlia garkveuli sayrdenebis daxmarebiT
martivi yofiTi teqstebis wera.
indikatorebi



aqtivobebi
mo­de­lis mi­xed­viT qmnis da afor­mebs sxva­das­x­va sa­xis yo­
fiT teq­s­tebs (mi­sa­loc ba­raTs, say­va­re­li ker­Ze­bis me­ni­us,
ga­maf­r­Txi­le­bel ab­ras da sxv.);
av­sebs teq­s­t­Si nak­lul in­for­ma­ci­as;
war­we­ras uke­Tebs ilus­t­ra­ci­as.
qarTuli ena da literatura
Tavi III. rekomendaciebi stan­d ar­t is Sedegebis misaRwevad
aq­ti­vo­be­bi, rom­le­bic mos­wav­li­s­gan mo­iTxovs:

yo­fi­Ti teq­s­tis (av­to­bi­og­ra­fi­u­li sa­xis an­ke­tis) Sed­ge­nas;

na­xa­tis we­ri­lo­biT ko­men­ti­re­bas;

nac­no­bi wig­nis ydis­/­say­va­re­li mul­t­fil­mis afi­Sis Seq­m­nas­/­
ga­for­me­bas;

”Car­Co” kon­s­t­ruq­ci­is ga­mo­ye­ne­biT mci­re zo­mis teq­s­tis
Sed­ge­nas;
sxv.
re­ko­men­da­ci­e­bi: dasaxuli Sedegis misaRwevad, muSaoba unda warimarTos yofiTi teqstebis modelebis aTvisebis, teqstis analizis, vizualuri wignierebis
unarebis ganviTarebis mimarTulebiT.
II klasi
mimarTuleba: zepirmetyveleba
Sedegi
qarT. II.1. moswavles SeuZlia adekvaturad reagireba martiv
sametyvelo situaciebSi.
indikatorebi



aqtivobebi
amo­ic­nobs sa­mety­ve­lo si­tu­a­ci­is ad­re­sants (vin la­pa­ra­
kobs), ad­re­sats (vis ela­pa­ra­ke­bi­an) da sa­ub­ris Te­mas;
sa­mety­ve­lo si­tu­a­ci­i­sa da ad­re­sa­tis gaT­va­lis­wi­ne­biT Se­
ar­Cevs mar­Te­bul ga­mo­naT­q­vams (ro­gor xar? / brZan­de­biT?);
ad­re­sa­tis gaT­va­lis­wi­ne­biT war­mar­Tavs eti­ke­tur di­a­lo­
gebs nac­nob Te­meb­ze (mi­pa­ti­Je­ba, Ta­va­zi­a­ni Txov­na an uari
da a. S.).
aq­ti­vo­be­bi, rom­le­bic mos­wav­lis­gan mo­iTxovs:

sa­mety­ve­lo si­tu­a­ci­is iden­ti­fi­ka­ci­as mas­Si mo­na­wi­le pi­
re­bi­sa da sa­sa­ub­ro Te­mis mi­xed­viT: ad­re­san­ti (vin la­pa­ra­
kobs), ad­re­sa­ti (vis ela­pa­ra­ke­bi­an), sa­ub­ris Te­ma;
39
qarTuli ena da literatura
Tavi III. rekomendaciebi stan­d ar­t is Sedegebis misaRwevad

kon­k­re­tul mo­na­ce­meb­ze day­r­d­no­biT da Se­sa­ba­mi­si enob­ri­
vi for­mu­le­bis ga­mo­ye­ne­biT ze­pi­ri gan­x­ca­de­bis ga­ke­Te­bas;

mo­na­ce­me­bis mi­xed­viT ze­pi­ri mi­pa­ti­Je­bis, an sxva ze­pi­ri sa­
ko­mu­ni­ka­cio si­tu­a­ci­is imi­ti­re­bas;
sxv.
Sedegi
qarT. II. 2. moswavles SeuZlia moisminos da gaigos nacnob
Tematikaze Seqmnili mcire zomis sxvadasxva saxis teqstebi
da gamoxatos Tavisi damokidebuleba.
indikatorebi











aqtivobebi
40
ilus­t­ra­ci­e­bis mi­xed­viT ga­moT­q­vams va­ra­uds teq­s­tis Se­
saZ­lo Si­na­ar­sis Se­sa­xeb;
gad­mos­cems mos­me­ni­li teq­s­tis Si­na­arss;
ag­r­Ze­lebs sxvis mi­er dawye­bul Txro­bas;
asa­Ta­u­rebs teqsts;
teq­s­t­ze day­r­d­no­biT axa­si­a­Tebs per­so­na­Jebs (maTs ga­reg­
no­bas, Tvi­se­bebs);
ga­mo­xa­tavs sa­ku­Tar da­mo­ki­de­bu­le­bas per­so­na­Ji­sa da mi­si
moq­me­de­bis mi­marT (mom­wons / ar mom­wons, kar­gad mo­iq­ca /
cu­dad mo­iq­ca; ke­Ti­li­a, go­ni­e­ria da a.S.);
is­mens teqsts da asa­xe­lebs Se­sa­ba­mi­si Te­ma­ti­kis mul­t­
films, sa­bav­S­vo films; ix­se­nebs msgav­s­sa da gan­s­x­va­ve­bul
ad­gi­lebs am mul­t­fil­me­bi­dan da sa­bav­S­vo fil­me­bi­dan;
akav­Si­rebs mos­me­nil teq­s­t­Si asa­xul am­bavs pi­rad ga­moc­di­
le­bas­Tan;
ga­mo­xa­tavs kon­k­re­tu­li per­so­na­Jis qme­de­biT aR­Z­rul emo­
ci­ebs (mag., ga­mak­vir­va, Se­me­co­da da a. S.);
mo­na­wi­le­obs per­so­na­Jis, obi­eq­tis an mov­le­nis jgu­fur da­
xa­si­a­Te­ba­Si;
qmnis teq­s­tis cal­ke­u­li epi­zo­dis / epi­zo­de­bis ilus­t­ra­ci­
ebs, asa­Ta­u­rebs da gad­mos­cems maTs Si­na­arss.
aq­ti­vo­be­bi, rom­le­bic mos­wav­lis­gan mo­iTxovs:

mos­me­ni­li teq­s­tis Si­na­ar­sis gad­mo­ce­mas sxva­das­x­va for­
miT (mok­le Si­na­ar­si, de­ta­lu­ri Txro­ba, epi­zo­de­bis mi­xed­
viT Txro­ba da a.S.);

sa­Ta­u­ris ga­az­re­bas, teq­s­t­sa da sa­Ta­urs So­ris kav­Si­ris da­
nax­vas;

per­so­na­Jis da­xa­si­a­Te­bas obi­eq­tu­ri (teq­s­tis mi­xed­viT per­
so­na­Jis ga­reg­no­ba, mi­si Tvi­se­be­bi) da su­bi­eq­tu­ri (per­so­na­
Jis, mi­si saq­ci­e­lis mi­marT sa­ku­Ta­ri da­mo­ki­de­bu­le­be­bis ga­
mo­xat­va) po­zi­ci­i­dan;

teq­s­tis da­kav­Si­re­bas li­te­ra­tu­rul (sxva na­war­mo­e­bi,
msgav­si mul­t­fil­mi da a.S.) da cxov­re­bi­se­ul (pi­rad) ga­moc­
di­le­bas­Tan;

mos­me­ni­li teq­s­tis gar­daq­m­nas vi­zu­a­lur teq­s­tad (si­u­Je­
tu­ri na­xa­ti, ilus­t­ra­ci­a, es­ki­zi da a.S.)

mos­me­ni­li teq­s­tis mi­marT grZno­biT–emo­ci­u­ri da­mo­ki­de­
bu­le­bis ga­mo­xat­vas;
sxv.
Sedegi
qarT. II. 3. moswavles SeuZlia aqtiuri leqsikisa da ZiriTadi
enobrivi formebis metyvelebaSi gamoyeneba.
indikatorebi






aqtivobebi
qarTuli ena da literatura
Tavi III. rekomendaciebi stan­d ar­t is Sedegebis misaRwevad
aR­wers da axa­si­a­Tebs nac­nob sa­gans Tval­sa­Ci­no niS­ne­bis mi­
xed­viT;
ga­nar­Cevs wi­na­da­de­bis mo­da­lo­bebs (Txro­bas, kiTx­vas, Txov­
nas, nat­v­ras, brZa­ne­bas) da war­moT­q­vams maT Se­sa­ba­mi­si in­to­
na­ci­iT;
am­bis gad­mo­ce­mi­sas iye­nebs mar­Te­bul sity­va­for­meb­sa da
mar­tiv wi­na­da­de­bebs;
sa­Ta­na­dod iye­nebs kav­Si­rebs (an, mag­ram...);
swo­rad xma­robs kiTx­viT sity­vebs (vin? ra?), uar­yo­fiT na­
wi­la­keb­sa (ar, ver) da nac­val­sa­xe­lebs (pi­ris, kuT­v­ni­le­bis)
sa­Ta­na­do kon­teq­s­t­Si;
ga­nas­x­va­vebs Cve­u­leb­riv (mag., „ro­gor xar?“ an „wa­mo­di,
gTxov“) da Ta­va­zi­a­no­bis ga­mom­xat­vel (mag., „ro­gor xarT? /
brZan­de­biT?“ an „wa­mob­r­Zan­diT, gTxovT“) enob­riv for­mebs.
aq­ti­vo­be­bi, rom­le­bic mos­wav­lis­gan mo­iTxovs:

wi­na­da­de­ba­Ta mo­da­lo­be­bis amoc­no­bas da mar­Te­bu­lad ga­mo­
ye­ne­bas;

Se­fa­se­bis, mi­zez–Se­de­gob­ri­o­bis, Ta­na­mim­dev­ro­bis gad­mo­
sa­ce­mad sa­Wi­ro sa­kav­Si­re­be­li sity­ve­bis cod­nas / ga­mo­ye­ne­
bas;

eti­ke­tu­ri mety­ve­le­bis enob­ri­vi for­mu­le­bis cod­nas / ga­
mo­ye­ne­bas;

leq­si­ku­ri er­Te­u­lis mniS­v­ne­lo­bis amoc­no­bas da adek­va­tu­
rad ga­mo­ye­ne­bas;

iolad amo­sac­no­bi struq­tu­ris mqo­ne rTu­li sity­ve­bis Se­
mad­ge­ne­li na­wi­le­bis amoc­no­bas;
sxv.
41
qarTuli ena da literatura
Tavi III. rekomendaciebi stan­d ar­t is Sedegebis misaRwevad
mimarTuleba: kiTxva
Sedegi
qarT. II. 4. moswavles SeuZlia werilobiTi kodis gaSifvra.
indikatorebi





aqtivobebi
aq­ti­vo­be­bi, rom­le­bic mos­wav­lis­gan mo­iTxovs:

in­to­na­ci­iT kiTx­vas;

gun­dur kiTx­va­Si mo­na­wi­le­o­bas;

wyvi­leb­Si kiTx­vas;

gab­miT da uSec­do­mod kiTx­vas;

ori teq­s­tis Se­da­re­bas;
sxv.
Sedegi
qarT. II. 5. moswavles SeuZlia sxvadasxva saxis pragmatuli
teqstebis (mag., gakveTilebis cxrilis, dRis/kviris ganrigis, kulinariuli receptis, teleprogramis) struqturuli
maxasiaTeblebis amocnoba da maTze dayrdnobiT informaciis
moZieba.
indikatorebi



42
Ta­vi­suf­lad amo­ic­nobs nac­nob sity­vebs;
da­mar­c­v­liT kiTxu­lobs uc­nob sity­vebs;
xma­maR­la (mTli­a­ni sity­ve­biT an da­mar­c­v­liT) kiTxu­lobs
mar­ti­vi wi­na­da­de­be­biT Sed­ge­nil mci­re zo­mis teq­s­tebs
(kiTx­vis teq­ni­kis da­uf­le­bis xel­Sewyo­bis miz­niT Sed­ge­nil
teq­s­tebs, sa­bav­S­vo leq­sebs, ga­mo­ca­nebs, an­da­zebs, enis ga­sa­
te­xebs, frag­men­tebs moTx­ro­be­bi­dan, igav­-a­ra­keb­sa da sxv.);
cdi­lobs da­ic­vas pa­u­za sas­ven niS­neb­Tan;
ag­r­Ze­lebs sxvis mi­er dawye­bul kiTx­vas;
po­u­lobs da kiTxu­lobs teq­s­t­Si mas­wav­leb­lis mi­er mi­Ti­Te­
bul ad­gi­lebs.
teq­s­tis ma­or­ga­ni­ze­bel ele­men­teb­ze dak­vir­ve­biT amo­ic­
nobs da asa­xe­lebs, ra ti­pis in­for­ma­ciaa mo­ce­mu­li kon­k­re­
tu­li sa­xis teq­s­t­Si (mag., te­lep­rog­ra­ma­Si - ga­da­ce­mis ti­pi,
dRe, sa­a­Ti; ku­li­na­ri­ul re­cep­t­Si – ma­sa­lis Ca­mo­naT­va­li,
ra­o­de­no­ba, mom­za­de­bis we­si da sxv.);
asa­xe­lebs an mi­u­Ti­Tebs, teq­s­tis ro­mel na­wil­Si un­da eZe­
bos kon­k­re­tu­li in­for­ma­cia (mag., gak­ve­Ti­le­bis cxril­Si
sad aris gan­Tav­se­bu­li sag­ne­bis Ca­mo­naT­va­li, sad – kvi­ris
dRe­e­bi);
amok­rebs kon­k­re­tul in­for­ma­ci­as (mag., ro­mel dRes da ro­
mel sa­aT­zea esa Tu is mul­t­fil­mi, kvi­ra­Si ram­den­jer aris
Wad­ra­kis wre da sxv.).
aqtivobebi
aq­ti­vo­be­bi, rom­le­bic mos­wav­li­sagn mo­iTxovs:

sak­van­Zo sity­ve­bis meS­ve­o­biT sxva­das­x­va sa­xis teq­s­te­bis
amoc­no­bas;

teq­s­tis struq­tu­ra­ze da for­ma­lur niS­neb­ze dak­vir­ve­bas;

teq­s­t­Si ori­en­ti­re­bas da in­for­ma­ci­is mo­po­ve­bas;

teq­s­ti­dan in­for­ma­ci­is amok­re­bas da da­xa­ris­xe­bas;
sxv.
qarTuli ena da literatura
Tavi III. rekomendaciebi stan­d ar­t is Sedegebis misaRwevad
re­ko­men­da­ci­e­bi: imisaTvis, rom moswavles gamoumuSavdes aramxatvruli teqstebis wakiTxvisa da gagebis unari, SeZlos am unaris gamoyeneba saswavlo Tu
sxvadasxva yofiT situaciebSi, aucilebelia, rom mas hqondes garkveuli codna
am tipis teqstebis maxasiaTeblebis Sesaxeb. amis misaRwevad ki faqtebisa da informaciis gagebasTan erTad, moswavlem unda SeZlos sxvadasxva tipis aramxatvruli teqstebis struqturuli Taviseburebebis, misi verbaluri da vizualuri
maorganizebeli elementebis amocnoba da interpretireba. mocemul etapze
moswavles moeTxoveba martivi pragmatuli teqstebis struqturaze dakvirveba,
raTa amis safuZvelze SeZlos maTSi orientireba informaciis mopovebis mizniT.
Sedegi
qarT. II. 6. moswavles SeuZlia maswavleblis mier wakiTxul
mxatvrul teqstebSi informaciis moZieba, monakveTebis wakiTxva da gageba.
indikatorebi




aqtivobebi
ga­nar­Cevs di­a­logs da Txro­bas;
mo­i­Zi­ebs rep­li­ke­bis av­to­rebs;
teq­s­tis kon­k­re­tul mo­nak­veT­Si mo­i­Zi­ebs mi­Ti­Te­bul sity­
vebs (mag., per­so­naJ­Ta sa­xe­lebs, cxo­vels, sa­Ta­ma­Sos da sxv.);
po­u­lobs teq­s­tis kon­k­re­tul mo­nak­veT­Si ilus­t­ra­ci­is Se­
sa­ba­mis epi­zods.
aq­ti­vo­be­bi, rom­le­bic mos­wav­lis­gan mo­iTxovs:

wa­kiTxu­li/­mos­me­ni­li mxat­v­ru­li teq­s­tis per­so­na­Je­bis Ca­
moT­v­las;

wa­kiTxu­li/­mos­me­ni­li teq­s­tis per­so­naJ­Ta amoc­no­bas ma­Ti
da­ma­xa­si­a­Te­be­li ni­San­-­T­vi­se­be­bis mi­xed­viT;

di­a­lo­gis kiTx­vas wyvi­leb­Si / jgu­feb­Si;

kiTx­ve­bis das­mas wa­kiTxu­lis­/­mos­me­ni­lis gar­Se­mo;

teq­s­tis da ilus­t­ra­ci­is Se­da­re­bas;
sxv.
43
qarTuli ena da literatura
Tavi III. rekomendaciebi stan­d ar­t is Sedegebis misaRwevad
Sedegi
qarT. II. 7. moswavles SeuZlia martivi teqstis arsebiTi enobriv-gramatikuli niSnebis amocnoba.
indikatorebi



aqtivobebi
xma­maR­la kiTx­vi­sas swo­rad mo­niS­navs wi­na­da­de­bis sazR­v­
rebs teq­s­t­Si, icavs pa­u­zas;
ga­nar­Cevs da asa­xe­lebs per­so­na­Jis / obi­eq­tis da­ma­xa­si­a­Te­
bel sity­vebs Si­na­ar­sob­ri­vi Tval­saz­ri­siT (sag­nis, pi­rov­ne­
bis aR­m­niS­v­nel sity­vebs, moq­me­de­ba-­m­d­go­ma­re­o­bis aR­m­niS­v­
nel leq­si­kas...);
ada­rebs da kiTx­vis das­mis sa­Su­a­le­biT aj­gu­febs sity­vebs
(sa­xe­leb­sa da moq­me­de­bis aR­m­niS­v­nel sity­vebs; vin da ra
jgu­fis sity­vebs).
aq­ti­vo­be­bi, rom­le­bic mos­wav­lis­gan mo­iTxovs:

wi­na­da­de­bis wev­ri sity­ve­bi­saT­vis kiTx­ve­bis das­mas;

win­da­de­bis wev­ri sity­ve­bis daj­gu­fe­bas Si­na­ar­sob­ri­vi
Tval­saz­ri­siT;

vin da ra jgu­fis ar­se­bi­Ti sa­xe­le­bis amoc­no­bas;

sag­ni­sa da moq­me­de­bis aR­m­niS­v­ne­li sity­ve­bis er­T­ma­neT­Tan
da­kav­Si­re­bas;
sxv.
re­­ko­­men­­­da­­ci­­e­­bi: imi­saT­vis, rom mos­wav­le­eb­ma Se­i­Zi­non gar­k­ve­ul lin­g­vis­tu­ri
kom­pe­ten­ci­e­bi da, Sesabamisad Ca­mo­u­ya­lib­deT Zi­ri­Ta­di sa­ko­mu­ni­ka­cio unar­-­C­
ve­ve­bi, teq­s­tis Si­na­ar­si­sa da for­ma­lu­ri ma­xa­si­a­Teb­le­bis garda, auci­le­be­lia
yuradReba mieqces mocemuli teq­s­tis enob­ri­vi fe­nis da­mu­Sa­ve­bac.
Sedegi
qar. II. 8. moswavles SeuZlia mosmenili / wakiTxuli teqsti an
teqstis calkeuli fragmenti gardaqmnas azrobriv naxatad.
indikatorebi





44
qmnis wa­kiTxu­li / mos­me­ni­li teq­s­tis an mi­si frag­men­tis si­
u­Je­tur na­xats;
ir­Cevs per­so­naJs / ro­me­li­me moq­me­de­bas / moq­me­de­bis ad­
gils da qmnis na­xats sa­ku­Ta­ri in­ter­p­re­ta­ci­iT, fan­ta­zi­iT;
qmnis na­xats, ro­mel­Sic gad­mo­ce­mu­lia mos­me­ni­li / wa­kiTxu­
li am­bis gag­r­Ze­le­ba;
asa­Ta­u­rebs sa­ku­Ta­ri in­ter­p­re­ta­ci­iT an fan­ta­zi­iT Seq­m­
nil na­xats / wa­kiTxu­li an mos­me­ni­li teq­s­tis sa­fuZ­vel­ze
da­mo­u­ki­deb­lad Seq­m­ni­li am­bis gag­r­Ze­le­bas da xsnis, ra­tom
Se­ur­Cia na­xats ase­Ti sa­Ta­u­ri;
mo­ce­mu­li ilus­t­ra­ci­is mi­xed­viT ga­moT­q­vams va­ra­uds teq­s­
tis Se­saZ­lo Si­na­ar­sis Se­sa­xeb;

asa­xe­lebs mos­me­ni­li / wa­kiTxu­li teq­s­tis Se­sa­ba­mi­si Te­ma­
ti­kis mul­t­films, sa­bav­S­vo films, asa­xe­lebs msgavs / gan­s­x­
va­ve­bul ad­gi­lebs.
aqtivobebi
aq­ti­vo­be­bi, rom­le­bic mos­wav­lis­gan mo­iTxovs:

ilus­t­ra­ci­e­bis­/­na­xa­te­bis mi­xed­viT teq­s­tis si­u­Je­tis aR­q­
mas da gad­mo­ce­mas;

teq­s­tis mi­xed­viT si­u­Je­tu­ri na­xa­tis Seq­m­nas;

teq­s­tis mi­xed­viT Seq­m­ni­li ilus­t­ra­ci­e­bis / si­u­Je­tu­ri na­
xa­te­bis da­sa­Ta­u­re­bas;

teq­s­tis Si­na­ar­sis gav­r­co­bas / gag­r­Ze­le­bas war­mo­sax­viT;

per­so­naJ­Ta ga­reg­no­bis, Cac­mu­lo­bis aR­we­ra­sa da da­su­
raTxa­te­bas;
sxv.
Sedegi
qarT. II. 9. moswavles SeuZlia kiTxvis martivi strategiebis
gamoyeneba.
indikatorebi







aqtivobebi
qarTuli ena da literatura
Tavi III. rekomendaciebi stan­d ar­t is Sedegebis misaRwevad
amo­ic­nobs wig­nis mar­tiv struq­tu­ras: wig­nis ydas, Tav­fur­
cels av­to­ri­sa da sa­Ta­u­ris mi­Ti­Te­biT, teqsts, sar­Cevs;
ilus­t­ra­ci­e­bis mi­xed­viT amo­ic­nobs teq­s­tis an wig­nis Se­saZ­
lo Si­na­arss;
Se­mu­Sa­ve­bu­li aqvs mar­ti­vi we­si, rom­lis mi­xed­viT wig­n­Si iolad Ca­i­niS­navs an mo­Zeb­nis kon­k­re­tul ad­gils;
yu­radRe­bas aq­cevs da iye­nebs sa­xel­m­ZR­va­ne­lo­Si mo­ce­mul
pi­ro­biT niS­nebs;
cdi­lobs, gan­mar­tos uc­no­bi sity­ve­bi kon­teq­s­tis mi­xed­viT
an mi­mar­Tavs mas­wav­le­bels / mSo­bels;
iye­nebs wig­nis sar­Cevs, teq­s­tis Sem­deg mo­ce­mul sity­va­Ta
gan­mar­te­bebs;
ga­mo­yofs mi­Ti­Te­bul an sa­Wi­ro ab­zacs, teq­s­tis da­sawyis­sa
da da­sas­ruls.
aq­ti­vo­be­bi, rom­le­bic mos­wav­lis­gan mo­iTxovs:

sa­bav­S­vo Jur­na­li­dan mis­T­vis sa­in­te­re­so teq­s­tis Ser­Ce­vas
da am ar­Ce­va­nis da­sa­bu­Te­bas;

pi­ro­bi­Ti niS­ne­bis mi­xed­viT wig­n­Si mi­Ti­Te­bu­li ad­gi­lis mo­
Zi­e­bas;

va­ra­u­de­bis sqe­mis Sev­se­bas mas­wav­leb­lis dax­ma­re­biT;

teq­s­t­Si uc­no­bi sity­ve­bis iden­ti­fi­ka­ci­as da mo­niS­v­nas;

ar­se­bu­li leq­si­ku­ri ma­ra­gis aq­ti­va­ci­as;
45
qarTuli ena da literatura
Tavi III. rekomendaciebi stan­d ar­t is Sedegebis misaRwevad

ax­lad Se­Ze­ni­li leq­si­ku­ri ma­ra­gis ga­mo­ye­ne­bas;
in­for­ma­ci­is da­sa­zus­teb­lad kiTx­ve­bis das­mas;
sxv.

re­ko­men­da­ci­e­bi: swav­la-­s­wav­le­bis am etap­ze Zal­ze mniS­v­ne­lo­va­ni­a, rom mos­wav­
le Se­eC­vi­os sa­ku­Tar kiTx­vis pro­ces­ze dak­vir­ve­bas mi­si ko­req­ti­re­bi­sa da re­gu­
li­re­bis miz­niT. kiTx­vis ga­sa­ad­vi­leb­lad mud­mi­vad un­da xde­bo­des mos­wav­le­Ta
leq­si­ku­ri ma­ra­gis ga­nax­le­ba da Sev­se­ba ise­Ti sity­ve­biT, ro­mel­Ta cod­na da ga­
mo­e­ye­ne­ba auci­le­be­lia asa­kis Se­sa­ba­mi­si sa­kiTxa­vi amo­ca­ne­bis ga­da­sawy­ve­tad.
mimarTuleba: wera
Sedegi
qarT. II. 10. moswavles SeuZlia sxvadasxva saxis martivi informaciuli teqstebis (mosawvevi baraTis, dRis reJimis, sxvadasxva tipis siebisa da sxv.) Sedgena da gaformeba kompoziciuri maxasiaTeblebis dacviT.
indikatorebi





aqtivobebi
ak­vir­de­ba mo­dels da amo­ic­nobs, ra ti­pis in­for­ma­ci­as Se­i­
cavs teq­s­ti (ma­ga­li­Tad, mo­saw­vev ba­raT­Si - vis iw­ve­ven, ras­
Tan da­kav­Si­re­biT, sad, ro­dis...);
asa­xe­lebs mo­de­lis kom­po­zi­ci­ur Ta­vi­se­bu­re­bebs (ro­gor
aris in­for­ma­cia or­ga­ni­ze­bu­li);
Tavs uy­ris da Ca­mo­wers kon­k­re­tul in­for­ma­ci­as, rom­lis
Se­ta­nac un­da teq­s­t­Si;
ad­gens teqsts mo­de­lis mi­xed­viT;
Sed­ge­nil teqsts ada­rebs mo­dels da, sa­Wi­ro­e­bi­sa­mebr, Se­
aqvs Ses­wo­re­be­bi.
aq­ti­vo­be­bi, rom­le­bic mos­wav­lis­gan mo­iTxovs:

teq­s­tis si­u­Je­tis ga­az­re­bas;

Si­na­ar­sis or­ga­ni­ze­bas;

in­for­ma­ci­is Se­ja­me­bas, Se­je­re­bas, or­ga­ni­ze­bas;

in­for­ma­ci­is or­ga­ni­ze­bu­lad gad­mo­ce­mas we­ri­lo­bi­Ti sa­
xiT;

mo­ce­mu­li mo­de­lis mi­xed­viT teq­s­tis Sed­ge­nas da ga­for­me­
bas;

leq­si­ku­ri ma­ra­gis gam­did­re­ba­ze zrun­vas;

sxv.
re­ko­men­da­ci­e­bi: aR­niS­nu­li Se­de­gis mi­saR­we­vad, Zal­ze mniS­v­ne­lo­va­nia we­ris wi­na
pro­ce­sis swo­ri da efeq­tu­ri da­geg­m­va. gan­sa­kuT­re­bu­li yu­radRe­ba un­da mi­eq­ces
mos­wav­le­Ta sa­az­rov­no una­re­bis gan­vi­Ta­re­bas, leq­si­ku­ri ma­ra­gis gam­did­re­bas.
46
Sedegi
qarT. II. 11. moswavles SeuZlia mcire moculobis teqstebis
damoukideblad Sedgena nacnobi leqsikis gamoyenebiT
indikatorebi









aqtivobebi
wers da asa­Ta­u­rebs mci­re zo­mis mar­tiv teqsts;
mok­led wers pi­ra­di ga­moc­di­le­bis Se­sa­xeb („zafxu­lis ar­
da­de­ge­bi“, „Ce­mi me­go­ba­ri“, „Si­na­u­ri cxo­ve­le­bi“ da a. S.);
pa­su­xobs kiTx­vebs ze­pi­rad da Sem­deg we­ri­lo­biT;
wers kar­na­xiT;
swers we­rils me­gob­reb­sa da war­mo­sax­viT per­so­na­Jebs;
Se­ad­gens ga­maf­r­Txi­le­bel war­we­rebs da gan­cxa­de­bebs (mag.,
„frTxi­lad, ezo­Si ZaR­li­a“, „nu Se­e­xe­biT“, „da­i­kar­ga ZaR­li“
da a. S.);
mo­de­lis mi­xed­viT ad­gens mar­tiv prag­ma­tul teq­s­tebs (mag.,
mo­saw­vev ba­raTs, kvi­ris gan­rigs, ge­ne­a­lo­gi­ur xes, dRis re­
Jim­sa da sxv.);
gad­mos­cems na­xa­tiT an mu­si­ka­lu­ri na­war­mo­e­biT mi­Re­bul
STa­beW­di­le­bas;
axa­si­a­Tebs mis­T­vis nac­nob sag­nebs da ada­mi­a­nebs.
qarTuli ena da literatura
Tavi III. rekomendaciebi stan­d ar­t is Sedegebis misaRwevad
aq­ti­vo­be­bi, rom­le­bic mos­wav­lis­gan mo­iTxovs:

kon­k­re­tu­li faq­tis/ mov­le­nis­/am­bis Ta­na­mim­dev­ru­lad aR­
we­ras we­ri­lo­bi­Ti sa­xiT;

di­a­lo­gu­ri mety­ve­le­bi­saT­vis da­ma­xa­si­a­Te­be­li enob­riv­-­
gra­ma­ti­ku­li nor­me­bis dac­vas;

we­ri­Ti mety­ve­le­bis dros adek­va­tu­ri enob­riv­-­g­ra­ma­ti­ku­
li for­me­bis ga­mo­ye­ne­bas;

wi­na­da­de­be­bis mo­da­lo­bis gaT­va­lis­wi­ne­biT, sa­Ta­na­do sas­
ve­ni niS­ne­bis ga­mo­ye­ne­bas;

pi­ra­di ga­moc­di­le­bis we­ri­lo­biT gad­mo­ce­mas;

sxv.
re­ko­men­da­ci­e­bi: aR­niS­nu­li Se­de­gis (qarT. II. 11) mi­saR­we­vad mniS­v­ne­lo­va­nia we­ris wi­
na pro­ce­sis swo­ri da efeq­tu­ri da­geg­m­va. gan­sa­kuT­re­bu­li yu­radRe­ba un­da mi­eq­ces
we­ri­Ti mety­ve­le­bi­saT­vis auci­le­be­li enob­riv­-­g­ra­ma­ti­ku­li nor­me­bis swav­le­bas;
cxov­re­bi­se­u­li ga­moc­di­le­bis we­ri­lo­biT gad­mo­ce­mis unar­-­C­ve­ve­bis gan­vi­Ta­re­bas.
Sedegi
qarT. II. 12. mcire moculobis teqstebis Seqmnisas moswavles
SeuZlia ZiriTadi gramatikuli elementebis gamoyeneba
indikatorebi


sa­xe­leb­sa da moq­me­de­bis aR­m­niS­v­nel sity­vebs sa­Ta­na­dod
aTan­x­mebs ricx­v­Si;
kon­teq­s­tis mi­xed­viT mar­Te­bu­lad iye­nebs zmnis dro­ebs
(war­suls, aw­m­yos, mo­ma­vals);
47
qarTuli ena da literatura
Tavi III. rekomendaciebi stan­d ar­t is Sedegebis misaRwevad


aqtivobebi
iye­nebs ma­er­Te­bel kav­Si­rebs sity­va­Ta da sity­va­Ta jgu­fe­
bis da­sa­kav­Si­reb­lad wi­na­da­de­ba­Si;
mar­Te­bu­lad iye­nebs Txro­biT, brZa­ne­biT da kiTx­viT wi­na­
da­de­bebs (swo­rad iye­nebs zmnur for­mebs) da wi­na­da­de­be­bis
bo­los svams sa­Ta­na­do sas­ven niS­nebs.
aq­ti­vo­be­bi, rom­le­bic mos­wav­lis­gan mo­iTxovs:

sa­Ta­na­do enob­riv­-­g­ra­ma­ti­ku­li nor­me­bis dac­vas we­ri­Ti di­
a­lo­gu­ri mety­ve­le­bis dros;

di­a­lo­gis ga­for­me­bis­T­vis sa­Wi­ro gra­ma­ti­ku­li ele­men­te­
bis mar­Te­bu­lad ga­mo­ye­ne­bas we­ris dros;

mci­re zo­mis teq­s­te­bis SeTx­z­vas sa­Ta­na­do enob­riv­-­g­ra­ma­
ti­ku­li nor­me­bis dac­viT;

zmnis war­su­li, aw­m­yo da mo­ma­va­li dro­is for­me­bis, sas­ve­ni
niS­ne­bis mo­Zi­e­ba­sa da ga­mo­ye­ne­bas;

sa­Wi­ro leq­si­ku­ri er­Te­u­le­bis mo­Zi­e­ba­sa da ga­mo­ye­ne­bas;
sxv.
re­ko­men­da­ci­e­bi: aR­niS­nu­li Se­de­gis mi­saR­we­vad, mu­Sa­o­ba un­da wa­ri­mar­Tos we­ri­
Ti di­a­lo­gu­ri mety­ve­le­bis enob­riv­-­s­ti­lis­tu­ri nor­me­bis, ag­reT­ve gra­ma­ti­ku­
li ele­men­te­bis mar­Te­bu­lad ga­mo­ye­ne­bis swav­le­bis mi­mar­Tu­le­biT.
Sedegi
qarT. II. 13. moswavles SeuZlia naweris gasworebis martivi
xerxebis gamoyeneba.
indikatorebi


aqtivobebi
kiTxu­lobs sa­ku­Tar na­wers xma­maR­la da as­wo­rebs Sem­C­ne­ul
Sec­do­mebs;
amo­i­wers mas­wav­leb­lis mi­er Cas­wo­re­bul for­mebs an mTli­an
wi­na­da­de­bas.
aq­ti­vo­ba, rom­le­bic mos­wav­lis­gan mo­iTxovs:

sa­ku­Tar na­wer­Si Sec­do­me­bis iden­ti­fi­ci­re­bas da Cas­wo­re­
bas (mas­wav­leb­lis dax­ma­re­biT) da sxv.
re­ko­men­da­ci­e­bi: aR­niS­nu­li Se­de­gis mi­saR­we­vad, mniS­v­ne­lo­va­ni­a, rom mu­Sa­o­ba wa­
ri­mar­Tos mos­wav­le­Ta in­di­vi­du­a­lu­ri mo­na­ce­me­bis gaT­va­lis­wi­ne­biT.
48
III klasi
mimarTuleba: zepirmetyveleba
Sedegi
qarT. III. 1. moswavles SeuZlia teqstis daniSnulebisa da
adresatis amocnoba mosmeniT; SeuZlia sametyvelo qcevis
warmarTva adresatis gaTvaliswinebiT.
indikatorebi


amo­ic­nobs sa­ko­mu­ni­ka­cio da miz­nob­ri­vi teq­s­te­bis ad­re­
sats (Ta­na­to­lebs, uf­ro­sebs, war­mo­sax­viT per­so­na­Jebs da
sxv.); ad­re­sa­tis gaT­va­lis­wi­ne­biT ir­Cevs Se­sa­ba­mis sa­mety­
ve­lo eti­ket­sa da ara­ver­ba­lur sa­Su­a­le­bebs (Jests, mi­mi­kas,
in­to­na­ci­as);
mo­na­wi­le­obs jgu­fur aq­ti­vo­beb­Si, si­tu­a­ci­ur Ta­ma­Seb­Si,
war­mar­Tavs di­a­lo­gebs sxva­das­x­va ad­re­sat­Tan (Ta­nak­la­
sel­Tan, mas­wav­le­bel­Tan) er­T­sa da ima­ve Te­ma­ze da adek­va­
tu­rad Se­ar­Cevs Se­sa­ba­mis sa­mety­ve­lo stils.
aqtivobebi
aq­ti­vo­be­bi, rom­le­bic mos­wav­lis­gan mo­iTxovs:

sa­mety­ve­lo si­tu­a­ci­is iden­ti­fi­ka­cias / da­geg­m­va / imi­ti­re­bas
mas­Si mo­na­wi­le pi­re­bi­sa da sa­sa­ub­ro Te­mis gaT­va­lis­wi­ne­biT;

mra­val­per­so­na­Ji­a­ni da mra­val­fun­q­ci­u­ri ze­pi­ri sa­ko­mu­ni­
ka­cio si­tu­a­ci­is (mag. in­ter­vi­u) mom­za­de­bas da imi­ti­re­bas;

sa­mety­ve­lo si­tu­a­ci­is Se­sa­ba­mi­si sa­mety­ve­lo sti­li­sa da
eti­ke­tis imi­ti­re­bas;

sxv.
Sedegi
qarT. III. 2. moswavles SeuZlia literaturuli teqstebis mosmena, gageba da maTi Sinaarsis gadmocema.
indikatorebi








qarTuli ena da literatura
Tavi III. rekomendaciebi stan­d ar­t is Sedegebis misaRwevad
sa­Ta­u­ris mi­xed­viT ga­moT­q­vams va­ra­uds teq­s­tis Se­saZ­lo Si­
na­ar­sis Se­sa­xeb;
asa­xe­lebs mos­me­nil teq­s­t­Si asa­xul faq­tebs, per­so­na­Jebs;
aR­wers da axa­si­a­Tebs sag­neb­sa da per­so­na­Jebs Tval­sa­Ci­no
niS­ne­bis mi­xed­viT;
yve­ba mos­me­ni­li teq­s­tis Si­na­arss;
mar­ti­vi geg­mis mi­xed­viT yve­ba wa­kiTxu­li teq­s­tis Si­na­arss;
mo­na­wi­le­obs in­s­ce­ni­re­ba­Si, ar­Cevs ro­lis Se­sa­ba­mis in­to­na­
ci­a­sa da sxva ga­mom­sax­ve­lo­biT xer­xebs;
av­lebs pa­ra­lels mos­me­nil teq­s­t­Si asa­xul am­bav­sa da pi­rad
ga­moc­di­le­bas So­ris;
mar­ti­vi ga­moT­q­me­biT („mom­wons / ar mom­wons“, „sa­in­te­re­soa
49
qarTuli ena da literatura
Tavi III. rekomendaciebi stan­d ar­t is Sedegebis misaRwevad

aqtivobebi
aq­ti­vo­be­bi, rom­le­bic mos­wav­lis­gan mo­iTxovs:

mi­niS­ne­be­bis ga­mo­ye­ne­bas teq­s­tis Si­na­ar­sis ga­mo­sac­no­bad
da Si­na­ar­sis gad­mo­ce­mas;

teq­s­tis ro­lu­rad in­s­ce­ni­re­bas;

cal­ke­u­li per­so­na­Jis saq­ci­e­lis Se­fa­se­bas da sa­ku­Ta­ri
damo­ki­de­bu­le­bis ax­s­nas;

mos­me­ni­li teq­s­tis Se­fa­se­bas pi­ra­di da li­te­ra­tu­ru­li ga­
moc­di­le­bis gaT­va­lis­wi­ne­biT.

sxv.
Sedegi
qarT. III. 3. moswavles SeuZlia ZiriTadi enobriv-gramatikuli saSualebebis saTanadod gamoyeneba.
indikatorebi







aqtivobebi
50
/ uin­te­re­so­a“, „ve­Tan­x­me­bi / ar ve­Tan­x­me­bi“, „er­T­gu­lia / mo­
Ra­la­te­a“, „ma­ma­cia / mxda­li­a“ da a. S.) afa­sebs na­war­mo­ebs,
per­so­na­Jebs, maTs saq­ci­els da cdi­lobs sa­ku­Ta­ri mo­saz­re­
bis ax­s­nas („ar ve­Tan­x­me­bi imi­tom, rom...“, „sa­in­te­re­soa imiT,
rom...“ da a. S.);
Si­na­ar­sis ukeT ga­sa­az­reb­lad cdi­lobs, kiTx­ve­bis das­miT
ga­ar­k­vi­os axa­li sity­ve­bi­sa da fra­ze­bis mniS­v­ne­lo­ba.
sa­sa­ub­ro Te­me­bi­saT­vis (mag., „we­li­wa­dis dro­e­bi“, „cxo­ve­le­
bi“, „qa­la­qi“, „so­fe­li“ da a. S.) iye­nebs spe­ci­a­lur leq­si­kas;
sity­va­Ta Se­sa­kav­Si­reb­lad ga­az­re­bu­lad iye­nebs kav­Si­reb­sa
da sity­va-­kav­Si­rebs (an, Tu, vinc, rac, ro­gorc, ro­ca / ro­
de­sac...);
swo­rad iye­nebs pi­ris, Cve­ne­biT, kiTx­viT da uar­yo­fiT nac­
val­sa­xe­lebs;
sa­Ta­na­do kon­teq­s­t­Si swo­rad iye­nebs sity­vebs: yve­la, zo­gi
(zo­gi­er­Ti), arc er­Ti da sxv.;
mar­Te­bu­lad svams kiTx­vebs (vin...? ra...? ro­go­ri...? ro­me­
li...? ram­de­ni...?) da kiTx­viT wi­na­da­de­ba­Si max­vils svams
kiTx­viT sity­veb­ze;
swo­rad uxa­mebs zmnas sa­xels pir­sa da ricx­v­Si;
ga­nar­Cevs da swo­rad iye­nebs Cve­u­leb­riv da Ta­va­zi­a­no­bis
ga­mom­xat­vel zmnur for­mebs („mo­di – mob­r­Zan­diT“; „a­i­Re –
ine­beT“, „da­je­qi – dab­r­Zan­diT“ da sxv.).
aq­ti­vo­be­bi, rom­le­bic mos­wav­lis­gan mo­iTxovs:

ama Tu im Te­mis­T­vis Se­sa­fe­ri­si spe­ci­a­lu­ri leq­si­kis ga­mo­
ye­ne­bas;

mi­mar­Te­be­bis, da­mo­ki­de­bu­le­bis, daq­vem­de­ba­re­bis ga­mo­xat­



vas adek­va­tu­ri kav­Si­re­bis meS­ve­o­biT;
wi­na­da­de­bis mo­da­lo­bis swo­rad ga­ge­bas da ga­mo­ye­ne­bas;
eti­ke­tu­ri mety­ve­le­bis adek­va­tu­rad ga­mo­ye­ne­bas;
sxv.
qarTuli ena da literatura
Tavi III. rekomendaciebi stan­d ar­t is Sedegebis misaRwevad
mimarTuleba: kiTxva
Sedegi
qarT. III. 4. moswavle flobs kiTxvis teqnikas.
indikatorebi




aqtivobebi
Ta­vi­suf­lad kiTxu­lobs nac­nob da uc­nob sity­vebs;
sity­va­Ta Ca­mo­naT­val­Si Ta­vi­suf­lad mo­i­Zi­ebs mas­wav­leb­lis
mi­er wa­kiTxul nac­nob da uc­nob sity­vebs;
po­u­lobs da xma­maR­la, Ta­vi­suf­lad kiTxu­lobs mas­wav­leb­
lis mi­er mi­Ti­Te­bul epi­zods nac­nob teq­s­t­Si;
xma­maR­la kiTxu­lobs mci­re zo­mis teq­s­tebs, icavs pa­u­zas
sas­ven niS­neb­Tan.
aq­ti­vo­be­bi, rom­le­bic mos­wav­lis­gan mo­iTxovs:

wi­na­da­de­ba­Si ga­mo­to­ve­bul ad­gi­las mar­Te­bu­li sity­vis
Ser­Ce­vas da Cas­mas kon­teq­s­tis mi­xed­viT;

da­mo­u­ki­deb­lad kiTx­vas;

uc­no­bi teq­s­tis Se­u­fer­xeb­lad wa­kiTx­vas;

ro­leb­Si kiTx­vas;

”mkiTx­vel­Ta Te­at­r­Si” mo­na­wi­le­o­bas;

mis­T­vis say­va­re­li na­war­mo­e­bis wa­kiTx­vas Ta­nak­la­se­lis­T­vis;

sa­ku­Ta­ri da Ta­nak­la­se­lis xma­ma­Ra­li kiTx­vis Ca­na­we­ris mos­
me­na­sa da ko­req­ti­re­bas;
sxv.
re­ko­men­da­ci­e­bi: me-3 kla­sis das­ru­le­bi­sas mos­wav­lis kiTx­vis una­ri uk­ve av­to­
ma­ti­ze­bu­li un­da iyos, anu mas uk­ve Ta­vi­suf­lad un­da Se­eZ­los na­we­ri/­na­beW­di
sity­ve­bis de­ko­di­re­ba. kiTx­vis teq­ni­kis da­uf­le­bis eta­pis amo­wur­va aris wi­na­pi­
ro­ba imi­sa, rom mos­wav­le­e­bi ga­da­i­nac­v­le­ben kiTx­vis una­ris gan­vi­Ta­re­bis uf­ro
ma­Ral safexurze, rac wa­kiTxu­lis ga­ge­ba-­ga­az­re­bas gu­lis­x­mobs.
Sedegi
qarT. III. 5. mos­wav­les Se­uZ­lia sxva­das­x­va sa­xis sa­in­for­ma­cio
xa­si­a­Tis ilus­t­ri­re­bul teq­s­teb­Si in­for­ma­ci­is mo­Zi­e­ba da
ga­ge­ba (mag., sa­in­for­ma­cio teq­s­ti­sa sa­bav­S­vo en­cik­lo­pe­di­a­
Si, mar­ti­vi eniT da­we­ri­li mra­val­sa­fe­xu­ri­a­ni in­s­t­ruq­ci­e­
bis, gan­cxa­de­bi­sa da sxv.).
indikatorebi

amo­ic­nobs Te­mas;
51
qarTuli ena da literatura
Tavi III. rekomendaciebi stan­d ar­t is Sedegebis misaRwevad







aqtivobebi
asa­xe­lebs teq­s­tis kom­po­zi­ci­ur ma­xa­si­a­Teb­lebs (sa­Ta­urs,
ilus­t­ra­ci­as, war­we­ras, pi­ro­biT ni­Sans, rub­ri­kas, ab­za­ce­
bis ra­o­de­no­bas, sqe­ma­sa da sxv.);
amo­ic­nobs, ro­mel rub­ri­ka­Si, teq­s­tis ro­mel na­wil­Si un­da
eZe­bos esa Tu is in­for­ma­cia (mag., ras Wams zRar­bi? . . . - rub­
ri­ka­Si „sak­ve­bi“);
amo­ic­nobs ilus­t­ra­ci­e­bis qve­moT mo­ce­mu­li war­we­re­bis Si­
na­arss;
eZebs da po­u­lobs, ro­mel rub­ri­kas / qve­sa­Ta­urs ukav­Sir­de­
ba ilus­t­ra­ci­a, mi­si war­we­ra;
teq­s­t­Si eZebs da po­u­lobs kon­k­re­tul in­for­ma­ci­as (ro­dis,
sad, ram­de­ni, ro­go­ri, ram­den xans da sxv.);
amo­ic­nobs teq­s­t­Si mo­ce­mul sxva­das­x­va in­for­ma­ci­as So­ris
ar­se­bul mi­zez­-­Se­de­gob­riv kav­Si­rebs;
teq­s­t­Si mo­ce­mul in­for­ma­ci­as akav­Si­rebs pi­rad ga­moc­di­
le­bas­Tan da ga­mo­aqvs das­k­v­ne­bi.
aq­ti­vo­be­bi, rom­le­bic mos­wav­lis­gan mo­iTxovs:

kon­k­re­tu­li niS­niT in­for­ma­ci­is mo­Zi­e­ba­sa da amok­re­bas
teq­s­ti­dan;

Jur­na­lis / ga­ze­Tis gver­dis awyo­bas ar­se­bu­li in­for­ma­ci­iT;

in­for­ma­ci­is ka­te­go­ri­za­ci­as Te­ma­tu­rad;

az­rob­ri­vi ru­ke­bis / sqe­me­bis Seq­m­nas;

ga­ze­Tis / in­ter­net­-­g­ver­dis mi­xed­viT mok­le da­i­jes­tis ga­
ke­Te­bas;

sxv.
re­ko­men­da­ci­e­bi: swav­la-­s­wav­le­bis mo­ce­mul etap­ze aram­xat­v­ru­li teq­s­te­bis
ga­ge­ba da gar­k­ve­u­li kla­si­fi­ka­to­re­bis mi­xed­viT maT­Si in­for­ma­ci­is mo­Zi­e­ba
erT­-erT Zi­ri­Tad sa­kiTxav amo­ca­nas war­mo­ad­gens. mniS­v­ne­lo­va­ni da sa­yu­radRe­
boa isic, rom mos­wav­lem un­da mo­a­xer­xos ax­lad Se­Ze­ni­li in­for­ma­ci­is in­teg­ri­
re­ba im cod­na­sa da ga­moc­di­le­bas­Tan, ro­mel­sac is uk­ve flobs. man un­da da­i­na­xos
es kav­Si­re­bi, ga­av­los pa­ra­le­le­bi, aR­mo­a­Ci­nos maT So­ris ar­se­bu­li wi­na­aR­m­de­go­
be­bi da dam­Tx­ve­ve­bi. kiTx­vis am etap­ze, sa­sur­ve­li­a, yu­radRe­ba da­eT­mos in­ter­
teq­s­tu­a­lur da in­ter­dis­cip­li­na­rul kav­Si­reb­s. teq­s­t­Si mo­ce­mul faq­teb­sa da
mov­le­nebs So­ris ar­se­bul mi­mar­Te­ba­Ta­gan (mag., msgav­se­ba /gan­s­x­va­ve­ba, mov­le­na­
Ta jaW­vi / qro­no­lo­gi­u­ri Tan­mim­dev­ro­ba) am etap­ze mos­wav­lem un­da SeZ­los mar­
ti­vi mi­zez­-­Se­de­gob­ri­vi kav­Si­re­bis amoc­no­ba teq­s­t­Si gad­mo­ce­mul eq­s­p­li­ci­tur
in­for­ma­ci­a­ze day­r­d­no­biT.
52
Sedegi
qarT. III. 6. moswavles SeuZlia mcire zomis sxvadasxva saxisa
da Janris TxrobiTi teqstebis (zRapris, novelis, moTxrobis,
igav-arakis, werilis, namdvili ambis...) damoukideblad wa­
kiTxva da gageba-gaazreba.
indikatorebi















aqtivobebi
amo­ic­nobs per­so­na­Je­bis moq­me­de­bebs, grZno­bebs, emo­ci­ebs;
gan­sazR­v­ravs moq­me­de­ba­Ta dro­sa da ad­gils;
amok­rebs kon­k­re­tul in­for­ma­ci­as (sad, ro­dis, ram­de­ni,
ram­den­jer, ro­go­ri, ri­Ti da sxv.);
akav­Si­rebs er­T­ma­neT­Tan eq­s­p­li­ci­tu­rad mo­ce­mul faq­tebs,
mov­le­nebs, moq­me­de­bebs da ga­mo­aqvs sa­Ta­na­do das­k­v­ne­bi;
sa­ku­Ta­ri sity­ve­biT gad­mos­cems teq­s­tis Si­na­arss;
imax­sov­rebs da sa­ku­Ta­ri sity­ve­biT gad­mo­cems teq­s­tis
cal­ke­u­li mo­nak­ve­Tis ar­se­biT in­for­ma­ci­as;
ga­nav­r­cobs Se­kum­Su­lad, mok­led gad­mo­ce­mul am­bavs;
gan­sazR­v­ravs, ra icis / ra ar icis cal­ke­ul­ma per­so­naJ­ma;
amo­ic­nobs da asa­xe­lebs di­a­log­Si mo­na­wi­le­Ta ra­o­de­no­bas;
iT­v­lis teq­s­t­Si rep­li­ke­bis ra­o­de­no­bas;
gan­sazR­v­ravs, vis ekuT­v­nis rep­li­ka da vin aris mi­si ad­re­sa­ti;
gan­sazR­v­ravs rep­li­kis mi­zans (mag., rCe­vis mi­ce­ma, in­for­mi­
re­ba, ax­s­na, sa­ku­Ta­ri da­mo­ki­de­bu­le­bis ga­mo­xat­va da sxv.);
amo­ic­nobs, ra ti­pis ur­Ti­er­To­ba aqvT per­so­na­Jebs er­T­ma­
neT­Tan (na­Te­sa­u­ri, mtru­li, me­gob­ru­li da sxv.);
ga­mo­yofs si­u­Je­tis gan­vi­Ta­re­bis sa­fe­xu­rebs (da­sawyiss, am­
bis gan­vi­Ta­re­bas, das­k­v­nas);
jgu­fis wev­reb­Tan er­Tad dgams na­war­mo­eb­Si asa­xul sce­nebs.
qarTuli ena da literatura
Tavi III. rekomendaciebi stan­d ar­t is Sedegebis misaRwevad
aq­ti­vo­be­bi, rom­le­bic mos­wav­lis­gan mo­iTxovs:

teq­s­t­Si gad­mo­ce­mu­li am­bis qro­no­lo­gi­is dac­vas;

per­so­na­Jis emo­ci­e­bis, grZno­be­bis aR­we­ras;

teq­s­tis an mi­si epi­zo­dis sa­ku­Ta­ris sity­ve­biT gad­mo­ce­mas;

mov­le­na­Ta So­ris mi­zez­-­Se­de­gob­ri­vi kav­Si­re­bis da­nax­vas;

sa­ku­Ta­ris sity­ve­biT per­so­na­Jis saq­ci­e­lis aR­we­ras;

sxv.
re­ko­men­da­ci­e­bi: yu­radRe­ba un­da ga­max­vil­des ima­ze, rom swav­lis am etap­ze mos­wav­
le uk­ve av­lens mxat­v­ru­li na­war­mo­e­bis in­ter­p­re­ti­re­bi­sa da ana­li­zis sawyis una­
rebs. mniS­v­ne­lo­va­ni­a, rom am dros gan­sa­kuT­re­bu­li yu­radRe­ba da­eT­mos swo­red
am kom­pe­ten­ci­e­bis gan­vi­Ta­re­ba­sa da wa­xa­li­se­bas. mos­wav­lem un­da SeZ­los teq­s­tis
mTli­a­no­ba­Si aR­q­ma, mi­si Si­na­ar­sis gad­mo­ce­ma, Se­ja­me­ba da Zi­ri­Ta­di faq­te­bi­sa Tu
mo­saz­re­be­bis amok­re­ba. mos­wav­lem un­da ga­mo­av­li­nos mxat­v­ru­li teq­s­tis in­ter­p­re­
ti­re­bis sawyi­si una­re­bi, SeZ­los mar­ti­vi das­k­v­ne­bis ga­mo­ta­na, ase­ve amo­ic­nos per­so­
naJ­Ta da­mo­ki­de­bu­le­be­bi, grZno­be­bi ma­Ti saq­ci­e­li­sa da rep­li­ke­bis mi­xed­viT.
53
qarTuli ena da literatura
Tavi III. rekomendaciebi stan­d ar­t is Sedegebis misaRwevad
Sedegi
qarT. III. 7. moswavles SeuZlia literaturuli teqstis mi­
marT sakuTari damokidebulebis gamoxatva.
indikatorebi





aqtivobebi
ga­mo­xa­tavs wa­kiTxu­li teq­s­tiT aR­Z­rul emo­ci­ebs, gan­c­debs;
asa­xe­lebs mul­t­fil­mebs, su­ra­Tebs, na­xa­tebs, mos­me­nil da
wa­kiTxul na­war­mo­e­bebs, rom­le­bic ga­ax­sen­da teq­s­tis kiTx­
vis dros; msje­lobs maT So­ris msgav­se­ba-­gan­s­x­va­ve­ba­ze;
asa­xe­lebs na­war­mo­e­bis gmi­re­bis moq­me­de­bis mo­tivs (ra­tom
mo­iq­ca ase) da afa­sebs maTs saq­ci­els;
asa­xe­lebs say­va­rel per­so­naJs da xsnis sa­ku­Tar ar­Ce­vans;
wa­kiTxu­li na­war­mo­e­bi­dan mi­Re­bu­li STa­beW­di­le­biT qmnis
ilus­t­ra­ci­ebs da afa­sebs sxve­bis mi­er Seq­m­nil ilus­t­ra­ci­
ebs (ram­de­nad asa­xavs ilus­t­ra­cia teq­s­tis Si­na­arss).
aq­ti­vo­be­bi, rom­le­bic mos­wav­lis­gan mo­iTxovs:

teq­s­tis si­u­Je­tis Sec­v­las;

per­so­na­Jis Se­sa­xeb in­for­ma­ci­is amok­re­bas teq­s­ti­dan da
das­k­v­ne­bis ga­mo­ta­nas;

per­so­na­Jis al­ter­na­ti­u­li saq­ci­e­lis mo­fiq­re­bas;

geg­mis Se­mu­Sa­ve­bas say­va­re­li per­so­na­Jis da­sax­ma­reb­lad;

li­te­ra­tu­rul sa­sa­mar­T­lo­Si mo­na­wi­le­o­bas;

sxv.
re­ko­men­da­ci­e­bi: swav­le­bis am etap­ze mos­wav­le­eb­Si uk­ve Tavs iCens ref­leq­si­i­sa
da TviT­ga­mo­xat­vis sur­vi­li. teq­s­te­bi, ro­mel­Ta si­u­Je­ti asa­xavs da­pi­ris­pi­re­bas
ke­Til­sa da bo­rots So­ris, sa­dac mkveT­ria opo­zi­cia kar­g­sa da cuds So­ris, bu­neb­
ri­vi­a, aR­Z­ravs gar­k­ve­ul emo­ci­ebs mos­wav­le­Si. mas uya­lib­de­ba sa­ku­Ta­ri da­mo­ki­de­
bu­le­ba teq­s­t­Si aR­we­ri­li mov­le­nis Tu per­so­na­Je­bis saq­ci­e­lis mi­marT. auci­le­be­
li­a, da­vex­ma­roT mos­wav­le­ebs, ra­Ta maT SeZ­lon am da­mo­ki­de­bu­le­be­bis, sakuTari
mo­saz­re­be­bi­sa da STa­beW­di­le­be­bis ver­ba­lu­ri gziT gamoxatva da gaziareba.
Sedegi
qarT. III. 8. moswavles SeuZlia martivi teqstis arsebiTi enobriv-gramatikuli niSnebis amocnoba.
indikatorebi



54
ga­nar­Cevs da asa­xe­lebs per­so­na­Jis / obi­eq­tis da­ma­xa­si­a­Te­
bel sity­vebs Si­na­ar­sob­ri­vi Tval­saz­ri­siT (sag­nis Tvi­se­bi­
sa da ode­no­bis ga­mom­xat­vel leq­si­kas, moq­me­de­ba-­m­d­go­ma­re­
o­bis aR­m­niS­v­nel leq­si­kas...);
kiTx­ve­bis (ra? vin? ro­go­ri? ram­de­ni? ras ake­Tebs?) ga­mo­ye­
ne­biT aj­gu­febs sity­vebs da ada­rebs maT er­T­ma­neT­Tan;
amo­ic­nobs sas­ve­ni niS­ne­bis (wer­ti­lis, mZi­mis, or­wer­ti­lis,
mra­val­wer­ti­lis, brWya­le­bis, kiTx­vi­sa da Za­xi­lis niS­ne­bis)
fun­q­ci­as;

aqtivobebi
amo­ic­nobs pir­da­pir naT­q­vams.
aq­ti­vo­be­bi, rom­le­bic mos­wav­lis­gan mo­iTxovs:

kiTx­vi­sas mety­ve­le­bis na­wi­le­bis er­T­ma­ne­Ti­sa­gan gar­Ce­vas;

wa­kiTxu­li teq­s­ti­dan mety­ve­le­bis na­wi­le­bis amok­re­bas da
daj­gu­fe­bas;

sity­ve­bis daj­gu­fe­bas kiTx­ve­bis sa­Su­a­le­biT;

ga­mo­to­ve­bu­li sas­ve­ni niS­ne­bis das­mas;

sxv.
qarTuli ena da literatura
Tavi III. rekomendaciebi stan­d ar­t is Sedegebis misaRwevad
re­ko­men­da­ci­e­bi: mar­T­l­we­ri­sa da swor­mety­ve­le­bis ko­req­ti­re­bas­Tan er­Tad
swav­lis am etap­ze mos­wav­le Tan­da­Ta­no­biT iwyebs mety­ve­le­bis Zi­ri­Ta­di na­wi­le­
bis gac­no­ba­sa da wi­na­da­de­ba­Si ma­Ti fun­q­ci­is ga­az­re­bas.
Sedegi
qar. III. 9. moswavles SeuZlia vizualurad aRiqvas da/an Tavad Seqmnas sxvadasxva tipis teqsti, video da audiomasala.
indikatorebi






aqtivobebi
vi­zu­a­lu­rad (wa­kiTx­vis an mos­me­nis ga­re­Se) amo­ic­nobs ama Tu
im teq­s­tis (rek­la­mis, ab­ris, re­cep­tis, mar­ti­vi in­s­t­ruq­ci­
is, mo­saw­ve­vi ba­ra­Tis) da­niS­nu­le­bas;
Tan­m­x­le­bi teq­s­tis ga­re­Se amo­i­kiTxavs vi­de­o­ma­sa­lis sa­xe­o­
bas (rek­la­ma, ki­no­a­non­si, re­por­ta­Ji);
mas­wav­leb­lis dax­ma­re­biT Se­ad­gens sap­re­zen­ta­cio prog­ra­
mas (sla­id­So­us) nac­no­bi si­u­Je­tis gad­mo­sa­ce­mad;
gra­fi­ku­li re­daq­to­ris (pa­in­ter) ga­mo­ye­ne­biT, su­ra­Te­bi­sa
da sity­ve­bis ko­la­JiT gad­mos­cems mTli­a­ni teq­s­tis an mi­si
sak­van­Zo epi­zo­dis Si­na­arss;
nac­no­bi teq­s­tis­T­vis Se­ar­Cevs Tan­m­x­leb mu­si­kas, xmo­van
efeq­tebs;
say­va­re­li na­war­mo­e­bis / zRap­ris­T­vis qmnis wig­nis ma­kets.
aq­ti­vo­be­bi, rom­le­bic mos­wav­lis­gan mo­iTxovs:

wa­kiTxu­li teq­s­tis­T­vis mu­si­ka­lu­ri fo­nis Ser­Ce­vas;

say­va­re­li mul­t­fil­mis­T­vis / ki­no­fil­mis­T­vis / speq­tak­
lis­T­vis afi­Sis Seq­m­nas;

di­o­ra­me­bis Seq­m­nas;

mar­ti­vi mul­ti­me­dia teq­s­te­bis Seq­m­nas wa­kiTxu­lis Si­na­ar­
sis gad­mo­sa­ce­mad;

wa­kiTxu­li teq­s­ti­dan mis­T­vis yve­la­ze STam­beW­da­vi epi­zo­
de­bis Ser­Ce­vas da da­su­ra­Te­bas;

sxva­das­x­va sa­xis fun­q­ci­u­ri teq­s­te­bis­T­vis Se­sa­ba­mi­si ad­gi­
le­bis mi­Ce­nas (mag., nam­cx­v­ris re­cep­ti - sam­za­re­u­lo­Si; sa­
55
qarTuli ena da literatura
Tavi III. rekomendaciebi stan­d ar­t is Sedegebis misaRwevad

Ta­ma­So man­qa­nis asawyo­bi in­s­t­ruq­cia - Cems oTax­Si / Ce­mi Zmis
oTax­Si da a.S);
sxv.
re­ko­men­da­ci­e­bi: mos­wav­le swav­lis am etap­ze uk­ve im­de­nad kar­gad un­da ic­nob­des
ram­de­ni­me Zi­ri­Ta­di sa­xis fun­q­ci­u­ri teq­s­te­bis vi­zu­a­lur ma­xa­si­a­Teb­lebs, rom
av­to­ma­tu­rad Se­eZ­los ma­Ti amoc­no­ba. es mul­ti­me­dia wig­ni­e­re­bis sa­fuZ­ve­li­a,
rac erov­nu­li sas­wav­lo geg­mis gam­Wol kom­pe­ten­ci­as war­mo­ad­gens. mniS­v­ne­lo­va­
ni­a, rom swav­le­bis dawye­biT sa­fe­xur­zeve gaT­va­lis­wi­ne­bu­lia mos­wav­le­e­bis­T­vis
sxva­das­x­va ara­ver­ba­lu­ri sa­Su­a­le­be­bis, ro­gorc aR­q­mi­sa da TviT­ga­mo­xat­vis da­
ma­te­bi­Ti sa­Su­a­le­be­bis, ga­mo­ye­ne­ba. mos­wav­le­e­bi sa­in­for­ma­cio teq­no­lo­gi­e­bis
ga­mo­ye­ne­biT Ta­va­dac qmni­an axal, gan­s­x­va­ve­bu­li sa­xis pro­duqts teq­s­tis ga­sa­az­
reb­lad, ase­ve sa­ku­Ta­ri da­mo­ki­de­bu­le­be­bis, Se­xe­du­le­be­bi­sa da STa­beW­di­le­be­
bis gad­mo­sa­ce­mad.
mimarTuleba: wera
Sedegi
qarT. III. 11. moswavles SeuZlia sxvadasxva saxis martivi miznobrivi teqstebis dawera da Sesabamisad gaformeba.
indikatorebi



aqtivobebi
56
wers mar­tiv in­s­t­ruq­ci­ebs (mag., ro­gor un­da mo­viq­ceT qu­Cis
ga­da­sas­v­le­leb­ze, ro­gor mo­vu­a­roT Si­na­ur cxo­ve­lebs, ro­
gor ga­vuf­r­Txil­deT sas­ko­lo niv­Tebs da a. S.);
kon­k­re­tu­li miz­ni­sa da ad­re­sa­tis mi­xed­viT Txzavs da afor­
mebs mo­saw­ve­vi ba­ra­Tis teqsts;
Txzavs da Se­sa­ba­mi­sad afor­mebs mar­tiv di­a­lo­gebs.
aq­ti­vo­be­bi, rom­le­bic mos­wav­lis­gan mo­iTxovs:

mov­le­nis­/­q­me­de­bis­/am­bis war­mod­ge­nas Ta­na­mim­dev­ru­lo­bis
dac­viT;

in­for­ma­ci­is or­ga­ni­ze­ba­sa da sis­te­ma­ti­za­ci­as;

teq­s­tis ga­a­na­li­ze­bas;

az­ris naT­lad ga­mo­xat­vas­/­m­s­je­lo­bas;

mo­ce­mu­li mo­de­lis mi­xed­viT mci­re zo­mis teq­s­tis Sed­ge­nas;

mo­de­lis kom­po­zi­ci­u­ri Ta­vi­se­bu­re­be­bis gaT­va­lis­wi­ne­biT,
ori­gi­na­lu­ri teq­s­tis Sed­ge­na/­ga­for­me­bas;

in­for­ma­ci­is war­mod­ge­nas sxva­das­x­va (na­xa­tis, teq­s­tis,
misT.) sa­xiT;

sxv.
Sedegi
qarT. III. 12. moswavles SeuZlia mcire zomis teqstis damou­
kideblad Seqmna da azris gasagebad Camoyalibeba.
indikatorebi







aqtivobebi
qmnis sxva­das­x­va Jan­ris mci­re zo­mis teq­s­tebs (zRa­pars,
moTx­ro­bas);
sxva­das­x­va sa­gan­Si Se­Ze­ni­li cod­nis sa­fuZ­vel­ze qmnis mci­re
zo­mis Txzu­le­bas (mag., „Se­mod­go­ma“, „Si­na­u­ri cxo­ve­le­bi“ da
sxv.);
aR­wers kon­k­re­tul faqts / mov­le­nas sa­ku­Ta­ri cxov­re­bi­
dan;
Ta­na­mim­dev­ru­lad gad­mos­cems Si­na­arss we­ri­lo­biT;
wers kar­na­xiT;
teq­s­tis Sed­ge­nis dros iye­nebs ax­lad Ses­wav­lil sity­veb­sa
da fra­zebs;
teq­s­tis an epi­zo­dis Si­na­ar­sis gad­mo­ce­mi­sas iye­nebs av­to­
ri­se­ul leq­si­kas, zo­gi­erT mxat­v­rul xerxs (e­pi­Te­tebs, mar­
tiv Se­da­re­bebs).
qarTuli ena da literatura
Tavi III. rekomendaciebi stan­d ar­t is Sedegebis misaRwevad
aq­ti­vo­be­bi, rom­le­bic mos­wav­lis­gan mo­iTxovs:

teq­s­tis cal­ke­u­li epi­zo­de­bis Si­na­ar­sis Ta­na­mim­dev­ru­lad
gad­mo­ce­mas;

teq­s­tis ga­a­na­li­ze­bas;

sxva­das­x­va wya­ro­dan in­for­ma­ci­is amok­re­bas, or­ga­ni­ze­ba­sa
da pre­zen­ta­ci­as;

TviT­ga­mo­xat­vas;

sxv.
re­­ko­­men­­­da­­ci­­e­­bi: aR­­­niS­­­nu­­li Se­­de­­gis mi­­saR­­­we­­vad mu­­Sa­­o­­ba un­­­da wa­­ri­­mar­­­Tos teq­­­
s­­­tis ana­­li­­zis, in­­­for­­­ma­­ci­­is da­­mu­­Sa­­ve­­bis una­­re­­bis gan­­­vi­­Ta­­re­­bis mi­­mar­­­Tu­­le­­biT,
mos­­­wav­­­le­­Ta Se­­moq­­­me­­de­­bi­­Ti una­­re­­bis gan­­­vi­­Ta­­re­­bis mi­­mar­­­Tu­­le­­biT; yu­­radRe­­ba un­­­
da mi­­eq­­­ces mos­­­wav­­­lis pi­­ra­­di ga­­moc­­­di­­le­­bis we­­ri­­lo­­biT gad­­­mo­­ce­­mis una­­ris gan­­­vi­­
Ta­­re­­bas.
Sedegi
qarT. III. 13. moswavles SeuZlia ZiriTadi gramatikuli ele­
mentebis marTebulad gamoyeneba teqstis Seqmnisas.
indikatorebi



iye­nebs zmnas sa­Ta­na­do pi­ri­sa da ricx­vis for­miT;
swo­rad iye­nebs kav­Si­rebs (da, Tu, mag­ram, an) rTu­li da Ser­
wy­mu­li wi­na­da­de­be­bis na­wi­le­bis da­sa­kav­Si­reb­lad;
sa­Ta­na­dod iye­nebs pi­ris, Cve­ne­biT („es / is ka­ci mo­vi­da - es/
is mo­vi­da“...) da kiTx­viT (ro­me­li? ro­go­ri?) nac­val­sa­xe­
lebs;
57
qarTuli ena da literatura
Tavi III. rekomendaciebi stan­d ar­t is Sedegebis misaRwevad






aqtivobebi
sa­Ta­na­do kon­teq­s­t­Si swo­rad xma­robs sity­vebs: yve­la, zo­gi
(zo­gi­er­Ti), arc er­Ti;
swo­rad uxa­mebs zmnas sa­xels pir­sa da ricx­v­Si, swo­rad aTan­
x­mebs ricx­viT da / an zed­sar­Tav sa­xel­sa da ar­se­biT sa­xels
brun­va­sa da ricx­v­Si;
msgav­si mniS­v­ne­lo­bis leq­si­ku­ri er­Te­u­le­bi­dan Se­ar­Cevs
mo­ce­mu­li kon­teq­s­tis­T­vis Se­sa­fe­ris / mar­Te­bul sity­vas;
iye­nebs di­a­lo­gis ga­for­me­bis­T­vis sa­Wi­ro enob­riv­-­g­ra­ma­ti­
kul sa­Su­a­le­bebs (zmnis II pi­ris for­mebs, pun­q­tu­a­ci­is niS­
nebs);
swo­rad da­mar­c­v­lavs sity­vebs da ga­da­aqvs stri­qo­ni­dan
stri­qon­ze;
sa­Ta­na­dod iye­nebs sas­ven niS­nebs (wer­tils, mZi­mes, or­wer­
tils, mra­val­wer­tils, brWya­lebs, kiTx­vi­sa da Za­xi­lis niS­
nebs).
aq­ti­vo­be­bi, rom­le­bic mos­wav­lis­gan mo­iTxovs:
di­a­leq­tiz­me­bis, bar­ba­riz­me­bis, misT. amoc­no­bas;

mar­Te­bu­li mety­ve­le­bi­saT­vis auci­le­be­li enob­riv - gra­ma­
ti­ku­li sa­Su­a­le­be­bis, gra­ma­ti­ku­li ele­men­te­bis ga­mo­ye­ne­
bas;

sxv.

re­ko­men­da­ci­e­bi: aR­niS­nu­li Se­de­gis mi­saR­we­vad mu­Sa­o­ba, Zi­ri­Ta­dad, un­da wa­ri­
mar­Tos me­ta­kog­ni­tu­ri una­re­bis, ag­reT­ve enob­riv­-­g­ra­ma­ti­ku­li sa­Su­a­le­be­bis,
gra­ma­ti­ku­li ele­men­te­bis swav­le­bis mi­mar­Tu­le­biT.
Sedegi
qarT. III. 14. moswavles SeuZlia teqstis Casworebis martivi
xerxebis gamoyeneba.
indikatorebi



aqtivobebi
58
ga­da­i­kiTxavs da Ca­as­wo­rebs sa­ku­Tar na­wers, Se­sa­ba­mi­si pi­
ro­bi­Ti niS­ne­biT Ca­a­ma tebs, amoS­lis an ga­das­vams teq­s­t­Si
sa­sur­vel sity­vas an wi­na­da­de­bas;
kar­na­xiT na­wer teqsts uda­rebs de­dans Cas­wo­re­bis miz­niT;
amow­mebs da Ca­as­wo­rebs na­wer­Si mis­T­vis nac­nob sas­ven niS­
nebs.
aq­ti­vo­be­bi, rom­le­bic mos­wav­lis­gan mo­iTxovs:

teq­s­tis ga­a­na­li­ze­bas;

sa­ku­Tar da sxvis na­wer­Si Secdomis/Sec­do­me­bis aR­mo­Ce­nas;

Sec­do­mis­/­Sec­do­me­bis Cas­wo­re­bas sa­ku­Tar na­wer­Si;



sxvi­si na­we­ris Se­fa­se­bas;
TviT­Se­fa­se­bas;
sxv.
re­ko­men­da­ci­e­bi: aR­niS­nu­li Se­de­gi mi­e­mar­Te­ba we­ris Sem­d­gom etaps. we­ris pro­
ce­sis am etap­ze gan­sa­kuT­re­bu­li yu­radRe­ba un­da mi­eq­ces me­ta­kog­ni­ci­is sti­mu­
li­re­bas - mos­wav­le­Ta TviT­Se­fa­se­bis­/ur­Ti­er­T­Se­fa­se­bis una­re­bis gan­vi­Ta­re­bas;
sa­Wi­ro­a, mos­wav­le­ebs Se­vas­wav­loT mu­Sa­o­ba sa­ku­Tar da sxvis na­wer­ze, na­we­ris re­
daq­ti­re­ba-­ko­req­ti­re­ba­ze, Sec­do­me­bis gas­wo­re­ba­ze.
qarTuli ena da literatura
Tavi III. rekomendaciebi stan­d ar­t is Sedegebis misaRwevad
IV klasi
mimarTuleba: zepirmetyveleba
Sedegi
qarT. IV. 1. moswavles SeuZlia adekvaturad aRiqvas sxvadasxva saxis teqsti da gadmosces maTi Sinaarsi.
indikatorebi







aqtivobebi
amo­ic­nobs da ga­nar­Cevs asa­kis Se­sa­ba­mi­si sir­Tu­lis sa­sa­ub­
ro teq­s­te­bis sa­xe­ebs (aR­we­ras, Txro­bas, ka­maTs, di­a­logs...);
Si­na­ar­sis gad­mo­ce­mi­sas er­T­ma­neTs anac­v­lebs Txro­ba­sa da
aR­we­ras;
ga­nas­x­va­vebs Si­na­u­ri ga­re­mos sa­sa­ub­ro stil­sa da ofi­ci­a­
lu­ri ga­re­mos (mag., sas­ko­lo saq­mi­a­ni si­tu­a­ci­is) enas da Se­
sa­ba­mi­sad iye­nebs maT;
ga­nas­x­va­vebs pir­da­pir da irib naT­q­vams da da­niS­nu­le­bi­sa­
mebr iye­nebs maT;
Txro­bi­sas iye­nebs av­to­ri­se­ul leq­si­kas;
mih­y­ve­ba mxat­v­ru­li na­war­mo­e­bis si­u­Je­tur xazs da Ta­na­mim­
dev­ro­biT gad­mos­cems faq­teb­sa da mov­le­nebs;
gad­mos­cems aram­xat­v­ru­li teq­s­tis Si­na­arss.
aq­ti­vo­be­bi, rom­le­bic mos­wav­lis­gan mo­iTxovs:

sxva­das­x­va ti­pis teq­s­tis ma­xa­si­a­Teb­le­bis amoc­no­bas da ma­T
adek­va­tu­rad ga­mo­ye­ne­bas;

mety­ve­le­bis stil­Ta (o­fi­ci­a­lu­ri, sa­sa­ub­ro) gar­Ce­vas da
adek­va­tu­rad ga­mo­ye­ne­bas;

Si­na­ar­sis gad­mo­ce­mas av­to­ri­se­ul Txro­bas­Tan mi­ax­lo­e­biT;

teq­s­tis or­ga­ni­ze­bis Tval­saz­ri­siT sxva­das­x­va ti­pis (mxat­
v­ru­li, aram­xat­v­ru­li) teq­s­te­bis Ta­vi­se­bu­re­ba­Ta cod­nas
da ma­T ga­mo­ye­ne­bas mxat­v­ru­li / aram­xat­v­ru­li teq­s­te­bis
ga­ge­ba-­ga­az­re­bi­sas;
59
qarTuli ena da literatura
Tavi III. rekomendaciebi stan­d ar­t is Sedegebis misaRwevad

mos­me­ni­lis gad­mo­ce­mas sxva­das­x­vag­va­rad (mok­le Si­na­ar­si,
de­ta­lu­ri Txro­ba, ga­mok­re­bi­li Txro­ba da a.S. );
sxv.
Sedegi
qarT. IV. 2. moswavles SeuZlia gamoxatos sakuTari damokidebuleba mxatvruli nawarmoebis mimarT.
indikatorebi







aqtivobebi
aq­ti­vo­be­bi, rom­le­bic mos­wav­lis­gan mo­iTxovs:

teq­s­tis per­so­naJ­Tan em­pa­Ti­is­/­Ta­na­gan­c­dis ga­mo­xat­vas;

teq­s­tis ga­ge­bas ro­lu­ri Ta­ma­Se­bi­sa da im­p­ro­vi­za­ci­is gziT;

na­war­mo­e­bis ama Tu im epi­zod­Si per­so­na­Jis saq­ci­e­lis, mi­si
gan­c­de­bis, emo­ci­e­bis, ga­dawy­ve­ti­le­be­bis mi­marT sa­kuT­ri
da­mo­ki­de­bu­le­bis, Se­sa­ba­mi­sad, Se­fa­se­be­bis ga­mo­xat­vas / da­
mo­ki­de­bu­le­bis ax­s­nas;
sxv.
Sedegi
qarT. IV. 3. moswavles SeuZlia miusadagos sametyvelo qceva
dasaxul sakomunikacio amocanas.
indikatorebi




60
msje­lobs na­war­mo­eb­Si asa­xul am­bav­sa da per­so­na­Jeb­ze mis­
T­vis sa­in­te­re­so da mniS­v­ne­lo­va­ni kuTxiT;
asa­xe­lebs mos­me­ni­li teq­s­ti­dan es­Te­ti­ku­rad Ri­re­bul ad­
gi­lebs;
afa­sebs gmi­ris saq­ci­els da gan­mar­tavs Ta­vis da­mo­ki­de­bu­
le­bas;
ukav­Si­rebs per­so­na­Jis moq­me­de­bas pi­rad cxov­re­bi­se­ul ga­
moc­di­le­bas da ix­se­nebs msgavs si­tu­a­ci­ebs;
mo­na­wi­le­obs mxat­v­ru­li na­war­mo­e­bis Se­sa­xeb ga­mar­Tul dis­
ku­si­a­Si;
mo­na­wi­le­obs sa­bav­S­vo speq­tak­lis an zRap­ris gan­xil­va­Si;
ga­mo­xa­tavs sa­ku­Tar emo­ci­eb­s­/­gan­c­debs da cdi­lobs maT ax­s­
nas („ga­mik­vir­da imi­tom, rom...“, „aR­v­S­foT­di imi­tom, rom...“).
xma­maR­la kiTxu­lobs kla­sis wi­na­Se sa­sur­vel / Ser­Ce­ul
nawy­vets nac­no­bi teq­s­ti­dan da in­to­na­ci­iT ga­mo­xa­tavs teq­
s­t­Si asa­xul emo­ci­ebs;
ze­pi­ri ga­mos­v­li­sas iye­nebs in­to­na­ci­as sas­ve­ni niS­ne­bis
fun­q­ci­iT;
ko­req­tu­lad, eti­ke­tis dac­viT ga­moT­q­vams sa­ku­Tar mo­saz­
re­bas;
mety­ve­lebs gar­k­ve­viT da mka­fi­od.
aqtivobebi
aq­ti­vo­be­bi, rom­le­bic mos­wav­lis­gan mo­iTxovs:

teq­s­t­Si gad­mo­ce­mu­li sxva­das­x­va ti­pis in­for­ma­ci­is (per­
so­na­Jis gan­c­de­bi, emo­cia da a.S.) adek­va­tur in­to­na­ci­ur
gad­mo­ce­mas;

sas­ve­ni niS­nis Se­sa­ba­mi­si in­to­na­ci­is Ser­Ce­vas da adek­va­tu­
rad ga­mo­ye­ne­bas;

sa­Ta­na­do we­se­bis dac­viT sa­ku­Ta­ri az­ris, Se­xe­du­le­bis,
Tval­saz­ri­sis gad­mo­ce­mas;
sxv.
Sedegi
qarT. IV. 4. moswavles SeuZlia Sesabamisi enobriv-gramatikuli
saSualebebis gamoyeneba konkretul sametyvelo situaciaSi.
indikatorebi







aqtivobebi
qarTuli ena da literatura
Tavi III. rekomendaciebi stan­d ar­t is Sedegebis misaRwevad
yo­fi­Ti si­tu­a­ci­e­bis aR­we­ri­sas sa­Ta­na­dod rTavs mety­ve­le­
ba­Si spe­ci­fi­kur leq­si­kas;
mas­wav­leb­lis mi­er mi­Ti­Te­bu­li ni­mu­Se­bis mi­xed­viT Se­moq­
me­de­bi­Tad iye­nebs sity­va­Ta se­man­ti­kur kav­Si­rebs (si­no­nims,
an­to­nims...);
sa­Ta­na­do kon­teq­s­teb­Si swo­rad Ca­a­nac­v­lebs sa­xe­lebs (ar­se­
biTs, zed­sar­Tavs, ricx­viTs) nac­val­sa­xe­le­biT (es, is, ase­Ti,
am­de­ni...) da mar­ti­vi zmni­ze­de­biT (aq, iq, ma­Sin, ami­tom...);
kon­teq­s­tis mi­xed­viT swo­rad iye­nebs zmnis gra­ma­ti­ku­li
dro­is for­mebs (mag., Sar­San da­vis­ve­neT - ga­i­sad da­vis­ve­nebT
da a. S.);
mety­ve­le­bi­sas icavs brun­vi­sa da pi­ris niS­neb­Tan da­kav­Si­
re­bul mar­T­l­mety­ve­le­bis we­sebs (mag. vvar­ji­Sob, vuTxa­ri,
Tbi­liss, qa­Tam­ma, kar­gad var da a. S.);
swo­rad uTan­x­mebs zmnas ar­se­biT sa­xe­leb­sa da nac­val­sa­xe­
lebs pi­ri­sa da ricx­vis mi­xed­viT;
swo­rad aTan­x­mebs msazR­v­rel­-­sazR­v­ruls.
aq­ti­vo­be­bi, rom­le­bic mos­wav­lis­gan mo­iTxovs:

spe­ci­fi­ku­ri, mar­ti­vi dar­gob­ri­vi leq­si­kis ga­mo­ye­ne­bas;

sity­va­Ta se­man­ti­ku­ri kav­Si­re­bis ga­az­re­bas, adek­va­tu­rad
ga­mo­ye­ne­bas;

mety­ve­le­bis na­wil­Ta sxva­das­x­va for­mis (zmnis gra­ma­ti­ku­
li dro, pi­ri, ricx­vi, sa­xe­lis brun­va, ricx­vi) adek­va­tu­rad
ga­mo­ye­ne­bas, mar­T­l­mety­ve­le­bis we­se­bis dac­vas;

zmnas­Tan moq­me­de­bis ad­gi­lis, dro­is, vi­Ta­re­bis aR­m­niS­v­ne­
li sity­ve­bis adek­va­tu­rad ga­mo­ye­ne­bas, Se­sa­ba­mi­si mar­T­l­
mety­ve­le­bis we­se­bis dac­vas;
sxv.
61
qarTuli ena da literatura
Tavi III. rekomendaciebi stan­d ar­t is Sedegebis misaRwevad
mimarTuleba: kiTxva
Sedegi
qarT. IV. 5. moswavles SeuZlia misTvis nacnobi Temebis Semcveli
sxvadasxva saxis aramxatvruli teqstebis (reklamis, saymawvilo Jurnalis gancxadebis, saymawvilo enciklopediis statiisa
da sxv.) wakiTxva da gageba.
indikatorebi









aqtivobebi
asa­xe­lebs mar­ti­vi miz­nob­ri­vi teq­s­te­bis (gan­cxa­de­bis, ab­
ris, rek­la­mis, ku­li­na­ri­u­li re­cep­tis, eqi­mis rCe­va-­da­ri­ge­
bis, wam­lis re­cep­ti­sa da a.S.) sa­ko­mu­ni­ka­cio si­tu­a­ci­as (av­
tors, ad­re­sats, mi­zan­s­/­da­niS­nu­le­bas);
mo­i­Zi­ebs teq­s­t­Si kon­k­re­tul in­for­ma­ci­as;
axa­si­a­Tebs sxva­das­x­va sa­xis teqsts struq­tu­ru­li ma­xa­si­a­
Teb­le­bis mi­xed­viT (mag., Ria ba­raTs da­sawyis­Si aqvs mi­mar­T­
vis for­ma, mas mos­devs Zi­ri­Ta­di teq­s­ti, bo­los ki aris xel­
mo­we­ra; ku­li­na­ri­u­li re­cep­ti Sed­ge­ba sa­Ta­u­ri­sa da ori
Zi­ri­Ta­di na­wi­li­sa­gan: in­g­re­di­en­t­Ta Ca­mo­naT­va­li da dam­
za­de­bis we­si; dar­gob­riv­-­Se­mec­ne­biT teqsts aqvs sa­Ta­u­ri,
ax­lavs ilus­t­ra­ci­e­bi war­we­re­biT da ab­za­ce­bad da­yo­fi­li
teq­s­ti da a.S.);
ga­mo­yofs da asa­xe­lebs teq­s­tis mTa­var sa­kiTxebs;
akav­Si­rebs er­T­ma­neT­Tan eq­s­p­li­ci­tu­rad mo­ce­mul faq­tebs,
mov­le­nebs, moq­me­de­bebs da ga­mo­aqvs sa­Ta­na­do das­k­v­ne­bi;
gan­sazR­v­ravs teq­s­tis erT mo­nak­veT­Si an mis sxva­das­x­va na­
wil­Si asa­xul mov­le­neb­sa da faq­tebs So­ris ar­se­bul mi­zez­-­
Se­de­gob­riv kav­Si­rebs;
ga­nar­Cevs faqts Tval­saz­ri­sa­gan;
ga­nas­x­va­vebs sa­gan­Ta / mov­le­na­Ta ga­reg­nul da Si­na­ar­sob­riv
ma­xa­si­a­Teb­lebs;
aj­gu­febs in­for­ma­ci­as kon­k­re­tu­li niS­niT (msgav­se­ba-­gan­s­
x­va­ve­bis, mzar­di-­k­le­ba­di xa­ris­xi­sa da a.S. mi­xed­viT).
aq­ti­vo­be­bi, rom­le­bic mos­wav­lis­gan mo­iTxovs:

teq­s­tis da­niS­nu­le­bis gan­sazR­v­ras;

av­to­ris miz­nis amoc­no­bas;

teq­s­ti­dan sa­Wi­ro in­for­ma­ci­is amok­re­bas;

miz­nob­ri­vi teq­s­tis sa­fuZ­vel­ze sa­Ta­na­do das­k­v­ne­bis ga­mo­
ta­nas da ga­dawy­ve­ti­le­bis mi­Re­bas;

kiTx­ve­bis das­mas wa­kiTxu­lis gar­Se­mo;

kiTx­veb­ze pa­su­xe­bis ga­ce­mas;
sxv.
re­ko­men­da­ci­e­bi: mo­ce­mul etap­ze yu­radRe­ba un­da mi­eq­ces aram­xat­v­ru­li teq­
62
s­tis ga­az­re­bas miz­ni­sa da ad­re­sa­tis gaT­va­lis­wi­ne­biT. miz­nob­ri­vi teq­s­tis wa­
kiTx­vi­sas mos­wav­lem un­da SeZ­los mi­si fun­q­ci­is gan­sazR­v­ra da im audi­to­ri­is
iden­ti­fi­ci­re­ba, romlisT­vi­sac Se­iq­m­na es teq­s­ti. ase­ve mniS­v­ne­lo­va­nia in­for­ma­
ci­is da­mu­Sa­ve­bis unar­-­C­ve­ve­bis ga­mo­mu­Sa­ve­ba, rac am etap­ze gu­lis­x­mobs teq­s­ti­
dan mTa­va­ri sa­kiTxe­bis ga­mo­yo­fas, faq­tebs So­ris mi­zez­-­Se­de­gob­ri­vi kav­Si­re­bis
da­nax­vas da eq­s­p­li­ci­tur in­for­ma­ci­a­ze day­r­d­no­biT mar­ti­vi das­k­v­ne­bis ga­mo­ta­
nas.
Sedegi
qarT. IV. 6. moswavles SeuZlia sxvadasxva Temaze Seqmnili mxatvruli teqstebis damoukideblad wakiTxva.
indikatorebi
















qarTuli ena da literatura
Tavi III. rekomendaciebi stan­d ar­t is Sedegebis misaRwevad
amo­ic­nobs kon­k­re­tu­li Jan­ri­saT­vis (mag., igav­-a­ra­kis, zRap­
ris, moTx­ro­bis) da­ma­xa­si­a­Te­bel niS­nebs;
sa­ub­robs sa­Ta­u­ri­sa da teq­s­tis az­rob­riv / Si­na­ar­sob­riv
ur­Ti­er­T­kav­Sir­ze;
asa­xe­lebs sa­Ta­u­ris al­ter­na­ti­ul va­ri­an­tebs;
asa­xe­lebs moq­med pi­rebs;
mo­i­Zi­ebs kon­k­re­tul in­for­ma­ci­as (mag., mov­le­na­Ta, moq­me­
de­ba­Ta dro­sa da ad­gils);
da­mo­u­ki­deb­lad po­u­lobs teq­s­t­Si sity­veb­sa da ga­moT­q­mebs,
rom­leb­sac av­to­ri iye­nebs per­so­na­Je­bis, faq­te­bi­sa da mov­
le­ne­bis aR­sa­we­rad;
amo­ic­nobs per­so­naJ­Ta grZno­bebs, miz­nebs;
ak­vir­de­ba per­so­naJ­Ta qce­vas, moq­me­de­bas, Tvi­se­bebs da dak­
vir­ve­bis sa­fuZ­vel­ze ga­mo­aqvs sa­Ta­na­do das­k­v­na ma­Ti az­re­
bis, gan­z­rax­ve­bis, gan­c­de­bis Se­sa­xeb;
akav­Si­rebs er­T­ma­neT­Tan eq­s­p­li­ci­tu­rad mo­ce­mul faq­tebs,
mov­le­nebs, moq­me­de­bebs da ga­mo­aqvs sa­Ta­na­do das­k­v­ne­bi;
ga­nar­Cevs er­T­ma­ne­Tis­gan faq­t­sa da sur­vil­s­/oc­ne­bas;
amo­ic­nobs teq­s­t­Si ga­mo­ce­mul mov­le­nebs, moq­me­de­bebs So­
ris ar­se­bul lo­gi­kur (mi­zez­-­Se­de­gob­riv, opo­zi­ci­ur, pi­
ro­biT, daT­mo­biT da sxva) kav­Si­rebs;
gan­sazR­v­ravs teq­s­t­Si gad­mo­ce­mul moq­me­de­ba­Ta, mov­le­na­Ta
qro­no­lo­gi­as;
ga­mo­yofs si­u­Je­tis gan­vi­Ta­re­bis eta­pebs (da­sawyiss, am­bis
Sua na­wils, da­sas­ruls);
sa­ku­Ta­ri sity­ve­biT gad­mo­cems teq­s­tis­/­mi­si cal­ke­u­li mo­
nak­ve­Tis mok­le Si­na­arss, ga­mo­yofs ar­se­biT in­for­ma­ci­as;
ga­nav­r­cobs Se­kum­Su­lad, mok­led gad­mo­ce­mul am­bavs;
ga­nar­Cevs teq­s­t­Si av­to­ri­sa da per­so­na­Je­bis sity­vebs, di­a­
log­sa da mo­no­logs;
63
qarTuli ena da literatura
Tavi III. rekomendaciebi stan­d ar­t is Sedegebis misaRwevad




aqtivobebi
gan­sazR­v­ravs cal­ke­u­li per­so­na­Jis xed­vis kuTxes, gad­mos­
cems na­war­mo­eb­Si asa­xul am­bavs er­T­-er­Ti per­so­na­Jis pi­riT;
aana­li­zebs cal­ke­ul rep­li­kas - vis ekuT­v­nis, vin aris ad­re­
sa­ti, ra aris rep­li­kis mi­za­ni (mag., rCe­vis mi­ce­ma, in­for­mi­
re­ba, ax­s­na, say­ve­du­ris ga­moT­q­ma, Se­niS­v­nis mi­ce­ma, sa­ku­Ta­
ri da­mo­ki­de­bu­le­bis ga­mo­xat­va da sxva);
akav­Si­rebs teq­s­t­Si mo­ce­mul in­for­ma­ci­as sa­ku­Tar ga­moc­
di­le­bas­Tan da amis sa­fuZ­vel­ze ga­mo­aqvs das­k­v­na;
amo­ic­nobs na­war­mo­e­bis Zi­ri­Tad Te­mas­/­q­ve­Te­mebs, ide­as.
aq­ti­vo­be­bi, rom­le­bic mos­wav­lis­gan mo­iTxovs:

nac­no­bi Jan­ris mxat­v­ru­li teq­s­tis ma­xa­si­a­Teb­le­bis amoc­
no­bas;

teq­s­tis na­wi­le­bis aR­d­ge­nas Jan­ris­T­vis da­ma­xa­si­a­Te­be­li
ele­men­te­bis mi­xed­viT;

mxat­v­ru­li na­war­mo­e­bis da­sa­Ta­u­re­bas;

per­so­naJ­Ta por­t­re­tis Seq­m­nas;

per­so­naJ­Ta ur­Ti­er­T­da­mo­ki­de­bu­le­be­bis Se­sa­xeb az­rob­ri­
vi ru­ke­bis Seq­m­nas;

teq­s­tis Si­na­ar­sis geg­mis Sed­ge­nas;

moTx­ro­bi­li am­bis qro­no­lo­gi­u­rad gad­mo­ce­mas;

teq­s­t­Si moq­me­de­bis ad­gi­li­sa da dro­is gan­sazR­v­ras;

na­war­mo­e­bis Si­na­ar­s­Tan da­kav­Si­re­bu­li kiTx­ve­bis das­mas;

ro­lur Ta­ma­Seb­Si mo­na­wi­le­o­bas;

mTxrob­lis Ca­nac­v­le­bas;
sxv.
re­ko­men­da­ci­e­bi: kiTx­vis swav­le­bis sa­bo­loo mi­za­ni wa­kiTxu­lis ga­az­re­ba­a. ami­
tom, sa­kiTxa­vi ma­sa­lis da­mu­Sa­ve­bis dros mniS­v­ne­lo­va­ni­a, rom mos­wav­lem dak­
vir­ve­biT wa­i­kiTxos teq­s­ti da kar­gad ga­i­gos mi­si Si­na­ar­si, aRiq­vas teq­s­t­Si gad­
mo­ce­mu­li am­bis qro­no­lo­gia da aR­we­ril mov­le­nebs So­ris mi­zez­-­Se­de­gob­ri­vi
kav­Si­re­bi. yo­ve­li­ve es ki mom­dev­no mniS­v­ne­lo­va­ni eta­pis - wa­kiTxu­li ga­az­re­bis
- wi­na­pi­ro­bas war­mo­ad­gens. kiTx­vis swav­le­bis am etap­ze sa­Wi­roa yu­radRe­bis ga­
max­vi­le­ba Sem­deg­ze: mos­wav­le ak­vir­de­ba ara mxo­lod per­so­naJ­Ta Tvi­se­beb­sa da
maTs ur­Ti­er­To­bebs, ara­med cdi­lobs amo­ic­nos Ti­To­e­u­li per­so­na­Jis da­mo­ki­
de­bu­le­ba na­war­mo­eb­Si asa­xu­li ama Tu mov­le­nis mi­marT. mos­wav­lem un­da SeZ­los
sxva­das­x­va per­so­na­Jis per­s­peq­ti­vi­dan teq­s­t­Si gad­mo­ce­mu­li am­bi­sa Tu das­mu­li
prob­le­mis da­nax­va. amas­Ta­na­ve, mniS­v­ne­lo­va­ni­a, rom mos­wav­lem Tan­da­Ta­no­biT da­
iwyos dak­vir­ve­ba sa­kiTxa­vi teq­s­te­bis Jan­rul ma­xa­si­a­Teb­leb­ze, iq­ne­ba es teq­s­
tis for­ma, mi­si Si­na­ar­so­bi­ri­vi struq­tu­ra Tu enob­ri­vi for­mu­le­bi.
64
Sedegi
qarT. IV. 7. moswavles SeuZlia mxatvruli da aramxatvruli teqstebis ZiriTadi enobriv-gramatikuli niSnebis amocnoba.
indikatorebi





aqtivobebi
amo­ic­nobs da asa­xe­lebs moq­me­de­bis aR­m­niS­v­nel sity­vebs,
ro­mel­Ta sa­Su­a­le­biT ab­zac­Si / teq­s­tis cal­ke­ul epi­zod­
Si / teq­s­t­Si gad­mo­ce­mu­lia mov­le­na­Ta Ta­na­mim­dev­ro­ba (mag.
jer da­xa­ta, me­re ga­ug­zav­na me­go­bars; jer wa­vi­da, Sem­deg
iyi­da, bo­los ki Se­Wa­ma...);
amo­ic­nobs da asa­xe­lebs sag­ni­sa (mag., wi­Te­li fan­qa­ri; kar­gi
amin­di, ma­Ra­li sax­li) da moq­me­de­bis (la­ma­zad wers) da­ma­xa­
si­a­Te­bel niS­nebs;
amo­ic­nobs mar­ti­vi aR­we­ri­Ti teq­s­tis Zi­ri­Tad enob­riv ma­
xa­si­a­Teb­lebs, mag., Sed­ge­ni­li Se­mas­men­lis aq­ti­u­rad ga­mo­
ye­ne­bas (es ka­la­mi­a, is rve­u­li­a, es ki Ce­mi Can­Ta­a), aR­sa­we­ri
sag­nis / obi­eq­tis aR­m­niS­v­ne­li sity­vis Ca­nac­v­le­bas nac­val­
sa­xe­liT an zmni­ze­diT (Tbi­li­si sa­qar­T­ve­los de­da­qa­la­qi­a;
is da­a­ar­sa vax­tang gor­ga­sal­ma. Sar­San Tbi­lis­Si vi­ya­vi. iq
bev­ri la­ma­zi sax­li vna­xe) da a.S.;
amo­ic­nobs da asa­xe­lebs Zi­ri­Tad sin­taq­sur mi­mar­Te­bebs,
mag., Se­Tan­x­me­bas sa­xe­lebs So­ris brun­va­Si (mag., or­ma me­go­
bar­ma, la­ma­zi sax­li);
amo­ic­nobs da asa­xe­lebs qo­na-­yo­lis aR­m­niS­v­nel zmnebs, am­
C­nevs ma­Ti war­mo­e­bis Ta­vi­se­bu­re­bebs (de­da myavs, rve­u­li
maqvs).
qarTuli ena da literatura
Tavi III. rekomendaciebi stan­d ar­t is Sedegebis misaRwevad
aq­ti­vo­be­bi, rom­le­bic mos­wav­lis­gan mo­iTxovs:

mety­ve­le­bis na­wi­le­bis mar­Te­bu­lad ga­mo­ye­ne­bas wi­na­da­de­
bis age­bi­sas da sxva­das­x­va sa­mety­ve­lo si­tu­a­ci­a­Si;

mety­ve­le­bis na­wi­le­bis daj­gu­fe­bas;

aR­we­ri­Ti teq­s­tis Ca­nac­v­le­bas na­ra­ti­u­li teq­s­tiT da pi­ri­
qiT;

sity­ve­bis­gan / fra­ze­bis­gan wi­na­da­de­be­bis age­bas;

or­Tog­ra­fi­u­li Sec­do­me­bis pov­na­sa da gas­wo­re­bas;
sxv.
re­ko­men­da­ci­e­bi: enob­ri­vi gan­vi­Ta­re­bis am etap­ze mos­wav­le­e­bi uk­ve iwye­ben sxva­
das­x­va gra­ma­ti­ku­li Tu leq­si­ko­lo­gi­u­ri sa­kiTxis ga­az­re­bu­lad Ses­wav­las, ZiriTadi enobrivi erTeulebis fun­q­ci­is ga­az­re­ba­sa da ga­mo­ye­ne­bas kiTx­vis, we­ri­sa
da ze­pir­mety­ve­le­bis dros.
65
qarTuli ena da literatura
Tavi III. rekomendaciebi stan­d ar­t is Sedegebis misaRwevad
Sedegi
qarT. IV. 8. moswavles SeuZlia sakuTari damokidebulebis
gamoxatva wakiTxuli teqstis (mxatvrulis/aramxatvrulis)
mimarT; avlens esTetikuri da eTikuri Sefasebis survils.
indikatorebi




aqtivobebi
asa­xe­lebs say­va­rel wigns, teqsts / mxat­v­rul na­war­mo­ebs,
av­tors, per­so­naJs da xsnis Ta­vis ar­Ce­vans;
gan­mar­tavs, riT aris kon­k­re­tu­li teq­s­ti mis­T­vis sa­in­te­re­
so;
mi­u­Ti­Tebs, riT da­in­te­res­da / ra mo­e­wo­na teq­s­t­Si (in­for­
ma­ci­a, am­ba­vi, per­so­na­Jis saq­ci­e­li, bu­ne­bis aR­we­ra, di­a­lo­
ge­bi Tu sxva);
mo­na­wi­le­obs wa­kiTxu­lis Se­sa­xeb ga­mar­Tul dis­ku­si­eb­Si; sa­
ku­Ta­ri Se­xe­du­le­bis da­sa­sa­bu­Teb­lad iye­nebs Se­sa­ba­mis ad­
gi­lebs wa­kiTxu­li teq­s­ti­dan an ma­ga­li­Tebs pi­ra­di ga­moc­
di­le­bi­dan.
aq­ti­vo­be­bi, rom­le­bic mos­wav­lis­gan mo­iTxovs:

na­war­mo­e­bis Se­fa­se­bis sa­ku­Ta­ri kri­te­ri­u­me­bis Se­mu­Sa­ve­bas;

wig­ne­bis­/­na­war­mo­e­be­bis Se­sa­xeb ga­mo­kiTx­vis Ca­ta­re­bas da ma­
Ti re­i­tin­gis dad­ge­nas;

bib­li­o­Te­kis­T­vis wig­ne­bis Ser­Ce­vas;

sa­ku­Ta­ri li­te­ra­tu­ru­li ga­moc­di­le­bis ga­zi­a­re­bas da Ta­
nak­la­sel­TaT­vis rCe­ve­bis mi­ce­mas;

li­te­ra­tu­ru­li wris or­ga­ni­ze­bas da mas­Si mo­na­wi­le­o­bas;
sxv.
re­ko­men­da­ci­e­bi: kiTx­vis swav­le­bis am etap­ze yu­radRe­ba un­da mi­eq­ces mos­wav­lis
li­te­ra­tu­ru­li ge­mov­ne­bis dax­ve­was, rac xels Se­uwyobs mis srul­fa­so­van mkiTx­
ve­lad Ca­mo­ya­li­be­bas.
Sedegi
qar. IV. 9. moswavles SeuZlia mcire zomis miznobrivi teqstebis saTanadod gaformeba da teqstis araverbaluri
nawilebis amocnoba; avlens teqstis araverbaluri interpretaciis unars.
indikatorebi


66
sa­Ta­na­dod afor­mebs mci­re zo­mis miz­nob­riv teq­s­tebs (sxva­
das­x­va xa­si­a­Tis ab­rebs sa­Su­a­lo sko­lis, sa­bav­S­vo ba­Ris,
spor­tu­li mo­ed­nis­T­vis, zRap­ris an sa­bav­S­vo speq­tak­lis Te­
ma­ze Seq­m­nil pla­kats da sxv.);
adek­va­tu­rad iye­nebs sa­bav­S­vo wig­n­Si ga­mo­ye­ne­bul pi­ro­biT






aqtivobebi
niS­nebs (lo­gos, rub­ri­kas, sqe­mas), ilus­t­ra­ci­ebs, dam­x­ma­re
cxri­leb­sa da mar­tiv di­ag­ra­mebs;
amo­ic­nobs sa­bav­S­vo, Se­mec­ne­biT (Se­mec­ne­biT­-­ga­sar­Tob), mu­
si­ka­lur, spor­tul da sa­in­for­ma­cio ga­da­ce­mebs spe­ci­fi­ku­
ri niS­ne­bis (mu­si­ka­lu­ri qu­dis, lo­gos, da­sawyi­si­sa da a.S.)
mi­xed­viT;
mo­na­wi­le­obs sa­bav­S­vo speq­tak­lis ga­for­me­ba­Si: da­mo­u­ki­
deb­lad an sxvi­si dax­ma­re­biT qmnis mas­wav­leb­lis mi­Ti­Te­biT
an sa­ku­Ta­ri sur­vi­liT Ser­Ce­u­li ro­li­saT­vis Se­sa­fe­ri­si
kos­tu­mis, niR­bi­sa da a.S. es­ki­zebs;
Se­ar­Cevs (Tvi­Ton xa­tavs an mo­i­Zi­ebs) ro­lis Se­sa­ba­mis vi­zu­a­
lur ma­sa­las;
am­za­debs da war­mo­ad­gens mas­wav­leb­lis mi­Ti­Te­biT an sa­ku­
Ta­ri sur­vi­liT Ser­Ce­ul rols;
ro­lis (mo­la­pa­ra­ke cxo­ve­le­bis, usu­lo sag­ne­bis) gan­sa­sa­xi­
e­reb­lad adek­va­tu­rad iye­nebs dam­x­ma­re sa­Su­a­le­bebs (Jests,
mi­mi­kas, da­ma­xa­si­a­Te­bel moZ­ra­o­bas, gar­k­ve­ul ar­ti­ku­la­ci­
as; mo­xer­xe­bu­lo­bis, tyu­i­lis Tu sxva Tvi­se­be­bi­sa da grZno­
be­bis ga­mom­xat­vel mi­niS­ne­bebs);
Ta­nak­la­se­le­bis jguf­Tan er­Tad ga­na­sa­xi­e­rebs wa­kiTxu­li
teq­s­tis cal­ke­u­li epi­zo­dis / epi­zo­de­bis mi­mi­kur mi­zan­s­
ce­nebs (me­o­re jgu­fi ki cdi­lobs amo­ic­nos, kon­k­re­tu­lad
ro­me­li epi­zo­di iyo war­mod­ge­ni­li).
qarTuli ena da literatura
Tavi III. rekomendaciebi stan­d ar­t is Sedegebis misaRwevad
aq­ti­vo­be­bi, rom­le­bic mos­wav­lis­gan mo­iTxovs:
wa­kiTxu­li na­war­mo­e­bis sce­ne­bis es­ki­ze­bis mom­za­de­bas;

afi­Sis Seq­m­nas;

ap­li­ka­ci­e­bis / ko­la­Je­bis Seq­m­nas;

Te­at­ra­lur war­mod­ge­neb­Si mo­na­wi­le­o­bas;

im­p­ro­vi­zi­re­bul dad­g­meb­Si mo­na­wi­le­o­bas;

Jes­te­bi­sa da mi­mi­ke­bis sa­Su­a­le­biT per­so­na­Jis gan­sa­xi­e­re­
bas da amoc­no­bas;

mi­zan­s­ce­nis es­ki­zis sa­Su­a­le­biT epi­zo­dis amoc­no­bas;

ar­se­bu­li da ga­mo­go­ni­li pi­ro­bi­Ti niS­ne­bis /lo­go­e­bis sa­
Su­a­le­biT epi­zo­dis Si­na­ar­sis gad­mo­ce­mas;
sxv.

re­ko­men­da­ci­e­bi: un­da aRi­niS­nos, rom TviT­ga­mo­xat­vis gan­s­x­va­ve­bu­li sa­Su­a­le­
be­bis / for­me­bis ga­mo­ye­ne­ba, er­Ti mxriv, mos­wav­le­Ta Se­moq­me­de­bi­Ti una­re­bis gan­
vi­Ta­re­bas uwyobs xels, me­o­re mxriv ki, wa­kiTxu­lis ga­az­re­ba­Si ex­ma­re­ba maT.
67
qarTuli ena da literatura
Tavi III. rekomendaciebi stan­d ar­t is Sedegebis misaRwevad
Sedegi
qarT. IV. 10. moswavles SeuZlia sxvadasxva strategiis gamoyeneba informaciis mosaZieblad da konkretuli sakiTxis dasamuSaveblad.
indikatorebi












68
cdi­lobs amo­ic­nos uc­no­bi sity­ve­bis / ga­moT­q­me­bis mniS­v­ne­
lo­ba nac­no­bi ele­men­te­bis (i­lus­t­ra­ci­e­bis, nac­no­bi fu­Zis,
kon­teq­s­ti­sa da sxv.) dax­ma­re­biT;
teq­s­tis ukeT ga­az­re­bis miz­niT svams kiTx­vebs wa­kiTxul­Tan
da­kav­Si­re­biT;
ilus­t­ra­ci­eb­ze, sa­Ta­ur­ze day­r­d­no­biT ga­moT­q­vams va­ra­uds
teq­s­tis Si­na­ar­sis Se­sa­xeb;
asa­xe­lebs teq­s­tis Ta­ve­bad da mo­nak­ve­Te­bad da­yo­fis az­
rob­riv sa­fuZ­vels;
ak­vir­de­ba kiTx­veb­ze ga­ce­mul pa­su­xebs da ga­nar­Cevs, ro­mel
ope­ra­ci­as mi­mar­Ta mkiTx­vel­ma Sem­de­gi sa­mi­dan: a) pa­su­xi
pir­da­pir iyo teq­s­t­Si mo­ce­mu­li; b) pa­su­xis ga­sa­ce­mad sa­Wi­
ro iyo ram­de­ni­me sa­xis in­for­ma­ci­is er­T­ma­neT­Tan da­kav­Si­
re­ba; g) pa­su­xi ar iyo teq­s­t­Si; mkiTx­ve­li da­ey­r­d­no teq­s­t­
Si mo­ce­mul in­for­ma­ci­as, da­u­kav­Si­ra igi sa­ku­Tar cod­nas da
amis sa­fuZ­vel­ze ga­mo­i­ta­na das­k­v­na;
das­mul kiTx­veb­ze pa­su­xis ga­ce­mis Sem­deg azus­tebs, ram­de­
nad dar­w­mu­ne­bu­lia pa­su­xis sis­wo­re­Si („dar­w­mu­ne­bu­li var“,
„TiT­q­mis dar­w­mu­ne­bu­li var“, „a­ra var dar­w­mu­ne­bu­li“);
ub­run­de­ba teq­s­tis Se­sa­ba­mis­/­sa­Ta­na­do mo­nak­veTs im sa­
kiTxe­bis da­sa­zus­teb­lad, ra­Sic ar aris dar­w­mu­ne­bu­li;
icis da asa­xe­lebs sxva­das­x­va xerxs, rom­le­bic teq­s­tis ga­
ge­bas uwyobs xels (teq­s­t­Si gad­mo­ce­mu­li am­be­bis war­mo­sax­
va­Si ga­cocx­le­ba, teq­s­t­Si gad­mo­ce­mu­li am­bis in­s­ce­ni­re­ba,
teq­s­tis cal­ke­u­li mo­nak­ve­Tis sa­ku­Ta­ri sity­ve­biT gad­mo­
ce­ma da sxv.);
aR­wers, ra gziT mo­a­xer­xa ama Tu im sa­kiTxa­vi amo­ca­nis ga­
daW­ra; ada­rebs sxve­bis mi­er Ser­Ce­ul xerxs da ga­moT­q­vams
mo­saz­re­bas imis Se­sa­xeb, Tu ro­me­li mid­go­ma iyo uf­ro mi­sa­
da­ge­bu­li­/e­feq­tu­ri da ra­tom;
sar­geb­lobs sa­bav­S­vo bib­li­o­Te­kis an­ba­nu­ri da Te­ma­tu­ri ka­
ta­lo­ge­biT;
swo­rad igebs da iye­nebs bib­li­o­Te­kis ka­ta­lo­geb­sa da ba­ra­
Teb­ze mo­Tav­se­bul in­for­ma­ci­as (av­to­ri, sa­Ta­u­ri, gver­de­
bis ra­o­de­no­ba);
amo­ic­nobs da bib­li­o­Te­ka­Si swo­rad mo­i­Zi­ebs Zi­ri­Tad sa­bav­
S­vo se­ri­ul ga­mo­ce­mebs (msof­li­os xal­x­Ta zRap­rebs, sa­bav­
S­vo li­te­ra­tu­ris bib­li­o­Te­kas, qar­Tul xal­xur zRap­rebs,
sa­bav­S­vo en­cik­lo­pe­di­ebs da a. S.).
aqtivobebi
aq­ti­vo­be­bi, rom­le­bic mos­wav­lis­gan mo­iTxovs:

sa­ku­Ta­ri kiTx­vis pro­ce­sis aR­we­ras sqe­ma­tu­rad (cxri­lis
meS­ve­o­biT);

teq­s­ti­dan sak­van­Zo sity­ve­bis amo­we­ras;

in­for­ma­ci­is di­fe­ren­ci­re­bas cod­nis xar­si­xis mi­xed­viT (vi­
co­di / da­ax­lo­e­biT vi­co­di / mxo­lod ga­go­ni­li mqon­da / sa­
er­Tod ar vi­co­di);

uc­nob leq­si­kur er­Te­u­leb­Tan da­kav­Si­re­biT va­ra­u­de­bis
sqe­mis Sev­se­bas (mag., es sity­va aris zed­sar­Ta­vi sa­xe­li, axa­
si­a­Tebs di­di zo­mis Tevzs, sa­va­ra­u­dod, un­da iyos mta­ce­be­
li Tev­zis da­ma­xa­si­a­Te­be­li sity­va da a.S.);

da­sa­zus­te­be­li in­for­ma­ci­is Ca­mo­naT­va­lis Sed­ge­nas;

sa­Zi­e­bo sis­te­me­bis ga­mo­ye­ne­bas;
sxv.
qarTuli ena da literatura
Tavi III. rekomendaciebi stan­d ar­t is Sedegebis misaRwevad
re­ko­men­da­ci­e­bi: yve­la­ze kar­gad ap­ro­bi­re­bu­li me­To­di stra­te­gi­e­bis da­sa­uf­
leb­lad aris eq­s­p­li­ci­tu­ri in­s­t­ruq­ci­e­bis mi­ce­ma mos­wav­le­e­bis­T­vis. mas­wav­le­
bel­ma pir­da­pir un­da Ses­Ta­va­zos mos­wav­le­ebs stra­te­gi­e­bis far­To ar­Ce­va­ni da
mis­ces sa­Su­a­le­ba maT, ga­mos­ca­don, ”mo­ir­gon” da Ta­vad Se­ar­Ci­on kiTx­vis miz­nis
Se­sa­ba­mi­si stra­te­gi­e­bi.
mimarTuleba: wera
Sedegi
qarT. IV. 11. moswavles SeuZlia sxvadasxva saxis mcire zomis teqstis SeTxzva.
indikatorebi




aqtivobebi
cxov­re­bi­se­u­li STa­beW­di­le­be­bis sa­fuZ­vel­ze wers mci­re
zo­mis teqsts;
Se­sa­fe­ri­si leq­si­kis ga­mo­ye­ne­biT ad­gens mar­tiv dar­gob­riv
teq­s­tebs (kli­ma­tu­ri pi­ro­be­bis aR­we­ras, ge­og­ra­fi­u­li ga­
re­mos aR­we­ras, ma­Te­ma­ti­kur amo­ca­nas);
Ca­mo­wers Se­kiTx­vebs mwe­ral­Tan war­mo­sax­vi­Ti in­ter­vi­u­saT­
vis;
swers we­ri­lebs re­a­lur da war­mo­sax­viT ad­re­sats (me­go­
bars, na­war­mo­e­bis av­tors, per­so­naJs da sxv.).
aq­ti­vo­be­bi, rom­le­bic mos­wav­lis­gan mo­iTxovs:

tra­di­ci­u­li (we­ri­lo­bi­Ti) da mul­ti­me­diuri teq­s­te­bis
(kli­pi, vi­de­o, fil­mi, sxv.), ga­ge­bas, ga­az­re­ba­sa da or­ga­ni­ze­
bas mci­re zo­mis teq­s­tis sa­xiT;

ze­pi­ri da vi­zu­a­lu­ri in­for­ma­ci­is ga­ge­bas, ga­az­re­ba­sa da
or­ga­ni­ze­bas mci­re zo­mis teq­s­tis sa­xiT;
69
qarTuli ena da literatura
Tavi III. rekomendaciebi stan­d ar­t is Sedegebis misaRwevad

TviT­ga­mo­xat­vas;
msje­lo­bas;

pre­zen­ti­re­bas;
sxv.

Sedegi
qarT. IV. 12. moswavles SeuZlia Seswavlili teqstis Sinaarsis
dawera; avlens TviTgamoxatvis survils.
indikatorebi




aqtivobebi
icavs Si­na­ar­sob­riv Ta­na­mim­dev­ro­bas;
na­war­mo­e­bis Si­na­ar­sis gad­mo­ce­mi­sas Se­moq­me­de­bi­Tad iye­
nebs av­to­ri­se­ul leq­si­ka­sa da mxat­v­rul sa­xe­ebs;
ga­mo­xa­tavs sa­ku­Tar da­mo­ki­de­bu­le­bas per­so­na­Jis mi­marT
sxva­das­x­va for­miT (mag., mok­le da­xa­si­a­Te­bis, gmi­ris saq­ci­
el­ze ga­ke­Te­bu­li ko­men­ta­ris sa­xiT da a.S.);
qmnis na­war­mo­e­bis gan­s­x­va­ve­bu­li da­sas­ru­lis we­ri­lo­biT
ver­si­as.
aq­ti­vo­be­bi, rom­le­bic mos­wav­li­sa­gan mo­iTxovs:

teq­s­tis Si­na­a­ris aR­q­mas da ga­az­re­bas;

sa­ku­Ta­ri Tval­saz­ri­sis, da­mo­ki­de­bu­le­bis ga­mo­xat­vas;

ver­ba­lu­ri da ara­ver­ba­lu­ri in­for­ma­ci­is we­ri­lo­bi­Ti sa­
xiT gad­mo­ce­mas;

Se­moq­me­de­bi­To­bas;

TviT­ga­mo­xat­vas;

ana­li­zis Se­de­ge­bis war­mod­ge­nas gra­fi­ku­li ma­or­ga­ni­zeb­
lis meS­ve­o­biT;
sxv.
re­ko­men­da­ci­e­bi: mu­Sa­o­ba un­da wa­ri­mar­Tos teq­s­tis aR­q­mis, ga­a­na­li­ze­bi­sa da
mi­si sxva­das­x­va gziT (ver­ba­lu­ri da ara­ver­ba­lu­ri) gad­mo­ce­mi­saT­vis auci­le­
be­li unar­-­C­ve­ve­bis gan­vi­Ta­re­ba­ze; mos­wav­le­ebs un­da Se­eZ­loT ver­ba­lu­ri da
ara­ver­ba­lu­ri in­for­ma­ci­is er­T­ma­neT­Tan da­kav­Si­re­ba da ma­Ti ga­az­re­ba er­Ti­an
kon­teq­s­t­Si; teq­s­tis ga­a­na­li­ze­bis dros gra­fi­ku­li ma­or­ga­ni­zeb­le­bis (sqe­me­bis­
/­cx­ri­le­bis, sxv.) ga­mo­ye­ne­ba in­for­ma­ci­is or­ga­ni­ze­bis miz­niT. gra­fi­ku­li ma­or­
ga­ni­zeb­lis meS­ve­o­biT, mos­wav­le­e­bi Tval­sa­Ci­nod da­i­na­xa­ven ab­s­t­raq­tu­li pro­
ce­sis ”ConCxs”, rac maT Zal­ze Se­uwyobs xels Ta­vi­an­Ti az­re­bis, Se­xe­du­le­be­bis,
ar­gu­men­te­bis or­ga­ni­ze­ba­sa da re­or­ga­ni­ze­ba­Si.
70
Sedegi
qarT. IV. 13. moswavles SeuZlia gramatikuli da orTografiuli
TvalsazrisiT swori formebis gamoyeneba winadadebis agebisas
da punqtuaciis ZiriTadi wesebis dacva.
indikatorebi




aqtivobebi
ak­vir­de­ba sity­va­Ta leq­si­kur mniS­v­ne­lo­bas da kon­teq­s­tis
gaT­va­lis­wi­ne­biT Se­ur­Cevs maT ad­gils;
av­lens sa­xe­lis for­mac­va­le­bis we­se­bis cod­nas (mag., swo­rad
ar­Cevs sa­xe­lis brun­vis for­mebs zmnis sin­taq­su­ri kon­s­t­
ruq­ci­e­bis mi­xed­viT) da sa­Ta­na­dod iye­nebs mas;
mar­Te­bu­lad xma­robs sity­vebs: Ti­To­e­u­li, yve­la, zo­gi (zo­
gi­er­Ti), ram­de­ni­me da swo­rad uTan­x­mebs ricx­v­Si zmnebs;
sa­Ta­na­dod iye­nebs nac­no­bi gra­ma­ti­ku­li for­me­bis mar­T­l­
we­ris we­sebs wi­na­da­de­bis­/­f­ra­zis age­bi­sas;
mar­Te­bu­lad iye­nebs sas­ven niS­nebs (wer­tils, kiTx­vi­sa da Za­
xi­lis niS­nebs, brWya­lebs, or­wer­tils, mra­val­wer­tils...).
qarTuli ena da literatura
Tavi III. rekomendaciebi stan­d ar­t is Sedegebis misaRwevad
aq­ti­vo­be­bi, rom­le­bic mos­wav­lis­gan mo­iTxovs:
leq­si­ko­nis ga­mo­ye­ne­bas;

sa­ku­Ta­ri naS­ro­mis kri­ti­ku­lad ga­a­na­li­ze­bas;

naS­ro­mis re­daq­ti­re­bas;

TviT­Se­fa­se­bas;
sxv.

re­ko­men­da­ci­e­bi: ga­saT­va­lis­wi­ne­be­li­a, rom ga­mar­Tu­li we­ri­Ti mety­ve­le­bi­saT­
vis auci­le­be­li unar­-­C­ve­ve­bis ga­mo­sa­mu­Sa­veb­lad er­T­-erT um­niS­v­ne­lo­va­nes re­
surss war­mo­ad­gens we­ris Sem­d­go­mi eta­pis sa­mu­Sa­o­e­bi - re­daq­ti­re­ba/­ko­req­ti­
re­ba. es sa­mu­Sa­o­e­bi mos­wav­le­ebs aZ­levs sa­Su­a­le­bas, kon­k­re­tu­li sa­Wi­ro­e­bi­dan
ga­mom­di­na­re, ki­dev er­Txel ga­i­az­ron gra­ma­ti­ku­li, or­Tog­ra­fi­u­li nor­me­bi, Ca­
u­fiq­r­d­nen leq­si­ki­sa da sti­lis sa­kiTxebs sa­ku­Tar naS­rom­Tan mi­mar­Te­ba­Si, rac
mZlavr biZgs aZ­levs we­ri­Ti mety­ve­le­bis gan­vi­Ta­re­bis pro­cess. sa­sur­ve­li­a, am
eta­pis sa­mu­Sa­o­e­bi wa­ri­mar­Tos da da­i­geg­mos ise, rom mos­wav­le­eb­ma (da mas­wav­le­
bel­mac) SeZ­lon aR­niS­nu­li re­sur­sis efeq­tu­rad ga­mo­ye­ne­ba.
Sedegi
qarT. IV. 14. moswavles SeuZlia weris sawyisi strategiebis
gamoyeneba.
indikatorebi



Se­ad­gens we­ri­Ti da­va­le­bis mok­le geg­mas;
we­ris dawye­bam­de gan­sazR­v­ravs teq­s­tis da­niS­nu­le­bas da
ad­re­sats miz­nob­ri­vi teq­s­te­bis­T­vis;
ub­run­de­ba na­wers ko­req­ti­re­bis­T­vis, as­wo­rebs mar­ti­vi
ti­pis Sec­do­mebs (Ca­a­ma­tebs, amoS­lis an ga­das­vams teq­s­t­Si
asos, sity­vas, fra­zas­/­wi­na­da­de­bas);
71
qarTuli ena da literatura
Tavi III. rekomendaciebi stan­d ar­t is Sedegebis misaRwevad


aqtivobebi
am­C­nevs da as­wo­rebs sa­ku­Tar Sec­do­mebs (mag., su­bi­eq­t­sa da
zmnas So­ris Se­u­Tan­x­meb­lo­bas, msazR­v­rel­-­sazR­v­ruls So­
ris Se­u­Tan­x­meb­lo­bas, or­Tog­ra­fi­u­li xa­si­a­Tis Sec­do­mebs
da sxv.);
xma­maR­la kiTxu­lobs sa­ku­Tar na­wers, cvlis teq­s­tis ama Tu
im mo­nak­veTs es­Te­ti­ku­ri Tval­saz­ri­siT uke­Te­si va­ri­an­tiT.
aq­ti­vo­be­bi, rom­le­bic mos­wav­lis­gan mo­iTxovs:

enob­riv­-­g­ra­ma­ti­ku­li, sin­taq­su­ri da sti­lis­tu­ri nor­me­bis
dac­vas we­ris dros;

teq­s­tis ga­az­re­bas;

adek­va­tu­ri leq­si­ku­ri er­Te­u­le­bis ga­mo­ye­ne­bas;

na­we­ris re­daq­ti­re­bis xer­xe­bis ga­mo­ye­ne­bas;

TviT­Se­fa­se­bas­/ur­Ti­er­T­Se­fa­se­bas;
sxv.
V klasi
mimarTuleba: zepirmetyveleba
Sedegi
qarT. V. 1. moswavles aqvs asakis Sesaferisi sirTulis teqstebis mosmenisa da interpretaciis sawyisi unari
indikatorebi





aqtivobebi
72
is­mens sxva­das­x­va xa­si­a­Tis sa­in­for­ma­cio teq­s­tebs da er­T­
ma­ne­Ti­sa­gan ga­nar­Cevs faq­teb­sa da da­mo­ki­de­bu­le­bebs (Se­fa­
se­bebs);
svams kiTx­vebs mos­me­ni­li teq­s­tis ukeT ga­sa­az­reb­lad / ama
Tu im sa­kiTxis da­sa­zus­teb­lad;
ga­mo­xa­tavs sa­ku­Tar da­mo­ki­de­bu­le­bas sa­in­for­ma­cio teq­s­
teb­Si gad­mo­ce­mu­li faq­te­bis mi­marT (da­de­bi­Tad­/u­ar­yo­fi­
Tad va­fa­seb; aR­maf­r­To­va­na­/aR­maS­fo­Ta da sxv.);
is­mens er­T­sa da ima­ve Te­ma­ze Seq­m­nil li­te­ra­tu­rul teq­s­
tebs da po­u­lobs msgav­se­ba-­gan­s­x­va­ve­bas maT So­ris;
war­mo­a­Cens na­war­mo­e­bis per­so­naJs sxva­das­x­va kuTxiT (mi­u­
Ti­Tebs mis ro­gorc da­de­biT, ise uar­yo­fiT Tvi­se­beb­ze).
aq­ti­vo­be­bi, rom­le­bic mos­wav­lis­gan mo­iTxovs:

da­de­bi­Ti / uar­yo­fi­Ti emo­ci­is ze­pi­rad gad­mo­ce­mas;

mos­me­nil teq­s­t­Si asa­xu­li da­mo­ki­de­bu­le­be­bis, faq­te­bis,
Se­fa­se­bis adek­va­tu­rad gad­mo­ce­mas;

Ta­na­to­leb­Tan er­Tad wa­kiTxu­li in­for­ma­ci­is mok­led, re­
zi­u­mes sa­xiT gad­mo­ce­mas da Zi­ri­Ta­di sa­kiTxe­bis Se­sa­xeb
ro­gorc in­di­vi­du­a­lu­rad, ise wyvi­leb­Si mu­Sa­o­bas;

mos­me­ni­lis Se­fa­se­bas sxva­das­x­va po­zi­ci­i­dan;
sxv.
Sedegi
qarT. V. 2. moswavles SeuZlia jgufuri da individualuri sakomunikacio amocanebis ganxorcieleba.
indikatorebi




jguf­Tan er­Tad am­za­debs ze­pir ga­mos­v­las: da­mo­u­ki­deb­lad
da­a­mu­Sa­vebs Te­mis er­T­-erT na­wils, mo­po­ve­bul ma­sa­las da
Se­mu­Sa­ve­bul Tval­saz­riss ga­ac­nobs da Se­u­Tan­x­mebs jgu­fis
wev­rebs;
ga­mo­dis wyvi­lis, jgu­fi­sa Tu kla­sis mom­x­se­neb­lis rol­Si;
iT­va­lis­wi­nebs da ga­mo­xa­tavs Ta­na­gun­de­le­bis sa­er­To azrs;
miz­nis Se­ba­mi­sad ir­Cevs sa­sa­ub­ro (e­ti­ke­tu­ri di­a­lo­ge­
bis) da mxat­v­rul (gan­c­deb­sa da STa­beW­di­le­beb­ze sa­ub­ris)
stils;
kiTx­vis das­mis, Txov­nis, brZa­ne­bis, grZno­be­bis gad­mo­ce­mis
dros icavs sity­va­Ta rigs da am mo­da­lo­be­bis­T­vis da­ma­xa­si­
a­Te­bel in­to­na­ci­as.
aqtivobebi
aq­ti­vo­be­bi, rom­le­bic mos­wav­lis­gan mo­iTxovs:

ama Tu im Te­mis / sa­kiTxis / teq­s­t­Si wa­moW­ri­li prob­le­mis
ir­g­v­liv in­di­vi­du­a­lu­ri / jgu­fu­ri ga­mos­v­lis mom­za­de­bas;

sa­ku­Ta­ri Tval­saz­ri­sis ar­gu­men­ti­re­bas, mis Se­je­re­bas
jgu­fis wev­reb­Tan;

ri­gi­To­bis / dad­ge­ni­li we­se­bis dac­vas;

az­ris da­sa­zus­teb­lad kiTx­vis das­mas, Se­sa­ba­mi­si eti­ke­tu­ri
for­mu­le­bis ga­mo­ye­ne­bas: ”Tu swo­rad ga­vi­ge...”, ”ro­gorc me
miv­x­v­di...”;
sxv.
Sedegi
qarT. V. 3. moswavles SeuZlia enobriv-gramatikuli formebis
aRqma da marTebulad gamoyeneba Sesabamis sametyvelo situaciebSi.
indikatorebi


qarTuli ena da literatura
Tavi III. rekomendaciebi stan­d ar­t is Sedegebis misaRwevad
mar­Te­bu­lad Se­ar­Cevs brun­vis for­mebs kon­teq­s­tu­ri mniS­v­
ne­lo­be­bis ga­mo­sa­xa­ta­vad;
amo­ic­nobs da Se­sa­ba­mis kon­teq­s­teb­Si mar­Te­bu­lad iye­nebs
zmnis dro-­ki­lo­Ta sa­Ta­na­do for­mebs (mag., ga­a­ke­Ta - ake­Teb­
da - ga­u­ke­Te­bia da sxv.);
73
qarTuli ena da literatura
Tavi III. rekomendaciebi stan­d ar­t is Sedegebis misaRwevad


aqtivobebi
aq­ti­vo­be­bi, rom­le­bic mos­wav­lis­gan mo­iTxovs:

mos­me­ni­li am­bis dro­is Sec­v­las da Ser­Ce­u­li dro­is for­me­
bis swo­rad war­mo­e­bas;

msazR­v­rel­-­sazR­v­ru­lis (la­ma­zi sax­li, pa­ta­ra ezo, xis sa­
Ta­ma­So), moq­me­de­bis aR­m­niS­v­ne­li zmnu­ri for­me­bi­sa da ga­
re­mo­e­be­bis adek­va­tu­rad ga­mo­ye­ne­bas;

zmnur for­meb­Tan su­bi­eq­t­-o­bi­eq­te­bis swo­rad Se­xa­me­bas
(vwer we­rils, dav­we­re we­ri­li, da­mi­we­ria we­ri­li);

sxv.
Sedegi
qarT. V. 4. moswavles aqvs literaturuli nawarmoebis esTetikuri Sefasebis sawyisi unari
indikatorebi




74
swo­rad iye­nebs ara­we­si­e­ri war­mo­e­bis (qo­na-­yo­li­sa da
grZno­ba­-aR­q­mis) zmna­Ta for­mebs;
sa­ub­ris Te­mis, ad­re­sa­ti­sa da miz­nis mi­xed­viT ir­Cevs Se­sa­ba­
mis stils.
is­mens mxat­v­rul na­war­mo­ebs (leqss, no­ve­las, moTx­ro­bas) da
ga­mo­xa­tavs sa­ku­Tar emo­ci­eb­sa da STa­beW­di­le­bebs;
sa­ub­robs po­e­tur na­war­mo­eb­Si ga­mo­xa­tul gan­wyo­ba­ze;
mo­na­wi­le­obs li­te­ra­tu­ru­li na­war­mo­e­bis Se­sa­xeb ga­mar­
Tul dis­ku­si­a­Si, ga­mo­xa­tavs sa­ku­Tar da­mo­ki­de­bu­le­bas ama
Tu im per­so­na­Jis mi­marT;
asa­xe­lebs sxva­das­x­va Tval­saz­ri­siT mis­T­vis sa­in­te­re­so ad­
gi­lebs teq­s­ti­dan.
aqtivobebi
aq­ti­vo­be­bi, rom­le­bic mos­wav­lis­gan mo­iTxovs:

mos­me­nil­Tan da­kav­Si­re­biT sa­ku­Ta­ri emo­ci­e­bi­sa da STa­beW­
di­le­be­bis Se­sa­xeb sa­u­bars;

per­so­na­Jis xa­si­a­Tis, mis­T­vis da­ma­xa­si­a­Te­be­li Tvi­se­be­bis
Se­sa­xeb sa­u­bars kon­k­re­tuli epi­zo­dis mi­xed­viT;

li­te­ra­tu­rul dis­ku­si­a­Si mo­na­wi­le­o­bas, ama Tu im per­so­na­
Jis Se­sa­xeb mo­saz­re­bis Ca­mo­ya­li­be­bas da am mo­saz­re­bis ax­s­
nas;
sxv.
Sedegi
qarT. V. 5. moswavles SeuZlia sadiskusio strategiebis amocnoba da gamoyeneba.
indikatorebi

jguf­Tan er­Tad ir­Cevs sa­ka­ma­To Te­mas; gan­sazR­v­ravs dis­ku­





aqtivobebi
si­is we­sebs: reg­la­ments, ri­gi­To­bas, eti­kets; icavs ko­req­
tu­lo­bas da a. S.;
mos­me­ni­sas Ca­i­niS­navs say­r­den sity­vebs, say­r­den fra­zebs;
mos­me­ni­sas amo­ic­nobs dis­ku­si­a­Si ga­moT­q­mul Tval­saz­riss
da Ca­i­niS­navs ar­gu­men­tebs;
yu­radRe­biT is­mens jgu­fis Ti­To­e­u­li wev­ris azrs, ala­
gebs ga­moT­q­mul mo­saz­re­bebs gar­k­ve­u­li prin­ci­piT (vis aqvs
gan­s­x­va­ve­bu­li mo­saz­re­ba, ram­de­ni Tval­saz­ri­si ga­mo­iT­q­va
jguf­Si...);
ad­gens mar­tiv geg­mas am mo­saz­re­ba­Ta war­mo­sad­ge­nad;
qmnis an mo­i­Zi­ebs vi­zu­a­lur ma­sa­las sa­dis­ku­sio Te­mis Se­sa­xeb.
qarTuli ena da literatura
Tavi III. rekomendaciebi stan­d ar­t is Sedegebis misaRwevad
aq­ti­vo­be­bi, rom­le­bic mos­wav­lis­gan mo­iTxovs:

dis­ku­si­a­Si in­di­vi­du­a­lu­rad an jgu­fu­rad mo­na­wi­le­o­bas;

ama Tu im sa­kiTx­Tan da­kav­Si­re­biT jgu­fis / sa­ku­Ta­ri Tval­
saz­ri­sis ze­pi­rad war­mod­ge­nas;

dis­ku­si­is msvle­lo­bi­sas sa­da­vo sa­kiTxe­bis iden­ti­fi­ka­ci­as
da prob­le­mis ga­dawy­ve­tis gze­bis Zi­e­bas;

dis­ku­si­a­Si ga­moT­q­mul Ti­To­e­ul Tval­saz­ris­Tan da­kav­Si­
re­biT mox­mo­bi­li ar­gu­men­te­bis iden­ti­fi­ka­ci­as;

dis­ku­si­is we­se­bis Se­mu­Sa­ve­ba­Si mo­na­wi­le­o­bis mi­Re­bas da am
we­se­bis dac­vas;

dis­ku­si­a­Si mo­na­wi­le jgu­fis / Ti­To­e­u­li wev­ris aq­ti­u­ro­
bis Se­fa­se­bas wi­nas­war Se­mu­Sa­ve­bu­li kri­te­ri­u­me­bis mi­xed­
viT;
sxv.
mimarTuleba: kiTxva
Sedegi
qarT. V. 6. moswavles gamomuSavebuli aqvs xmamaRali kiTxvis
sawyisi unar-Cvevebi.
indikatorebi



aqtivobebi
xma­maR­la, ga­mar­Tu­lad da ga­mo­mety­ve­le­biT ukiTxavs Ta­nak­
la­se­lebs Ser­Ce­ul nawy­vets nac­no­bi teq­s­ti­dan;
cdi­lobs da­ic­vas Se­sa­ba­mi­si in­to­na­cia sxva­das­x­va mo­da­lo­
bis wi­na­da­de­bis war­moT­q­mis dros;
Si­na­ar­sis Se­sa­ba­mi­sad cvlis sxe­u­lis enas (mi­mi­kas, Jes­ti­ku­
la­ci­as).
aq­ti­vo­be­bi, rom­le­bic mos­wav­lis­gan mo­iTxovs

mxat­v­ru­li kiTx­vis dRe­eb­Si / Se­jib­reb­Si mo­na­wi­le­o­bas;

mos­me­ni­lis mi­xed­viT ga­mo­to­ve­bu­li sas­ve­ni niS­ne­bis Cas­mas
teq­s­t­Si;
75
qarTuli ena da literatura
Tavi III. rekomendaciebi stan­d ar­t is Sedegebis misaRwevad

mos­me­ni­li leq­sis Ca­we­ras da sa­Ta­na­dod ga­for­me­bas;
ro­lur Ta­maSebSi monawileobas;
sxv.

Sedegi
qarT. V. 7. mos­wav­les Se­uZ­lia mis­T­vis sa­in­te­re­so Te­ma­ti­kis
Sem­c­ve­li sxva­das­x­va sa­xis aram­xat­v­ru­li teq­s­te­bis (say­maw­
vi­lo Jur­na­le­bis, dar­gob­riv­-­Se­mec­ne­bi­Ti sta­ti­e­bis, sxva­
das­x­va Si­na­ar­sis cno­ba­re­bis, in­ter­vi­u­e­bi­sa da sxv.) wa­kiTx­va
da ga­az­re­ba.
indikatorebi








aqtivobebi
aq­ti­vo­be­bi, rom­le­bic mos­wav­lis­gan mo­iTxovs:

faq­te­bis cxri­lis Sed­ge­nas (aj­gu­febs, ro­me­li faq­te­
bi eTan­x­me­ba er­T­ma­neTs, ro­me­li - ewi­na­aR­m­de­ge­ba / ga­mo­
ricxavs erTmaneTs);

faq­tebs So­ris ur­Ti­er­T­kav­Si­ris am­sax­ve­li sqe­me­bis Sed­ge­
nas;

sar­w­mu­no da mcda­ri das­k­v­ne­bis er­T­ma­ne­Ti­sa­gan gar­Ce­vas;

in­for­ma­ci­is sxva­das­x­va niS­niT kla­si­fi­ka­ci­as;
sxv.
Sedegi
qarT. V. 8. moswavles SeuZlia sxvadasxva Janris mxatvruli teqstebis wakiTxva da adekvaturad gageba-gaanalizeba.
indikatorebi


76
ga­mo­yofs da asa­xe­lebs teq­s­tis mTa­var sa­kiTxebs;
amo­ic­nobs teq­s­tis ze­da­pir­ze (eq­s­p­li­ci­tu­rad) mo­ce­mul
faq­tob­riv in­for­ma­ci­as;
akav­Si­rebs er­T­ma­neT­Tan faq­tebs, mov­le­nebs, moq­me­de­bebs
da ga­mo­aqvs sa­Ta­na­do das­k­v­ne­bi;
gan­sazR­v­ravs teq­s­tis erT mo­nak­veT­Si an mis sxva­das­x­va na­
wil­Si asa­xul mov­le­nebs / faq­tebs So­ris ar­se­bul lo­gi­kur
kav­Si­rebs (mi­zez­-­Se­de­gob­rivs, Se­pi­ris­pi­re­biTs, pi­ro­biT­sa
da sxv.);
ga­nar­Cevs faqts Tval­saz­ri­si­sa­gan;
ga­nas­x­va­vebs sa­gan­Ta / mov­le­na­Ta ga­reg­nul da Si­na­ar­sob­riv
ma­xa­si­a­Teb­lebs;
aj­gu­febs in­for­ma­ci­as kon­k­re­tu­li niS­niT;
teq­s­tis mTli­a­ni ga­az­re­bis sa­fuZ­vel­ze ga­mo­aqvs das­k­v­na.
ga­az­re­bu­lad akav­Si­rebs sa­Ta­urs teq­s­t­Tan;
ga­nar­Cevs mTa­var da me­o­re­xa­ris­xo­van per­so­na­Jebs;











aqtivobebi
amok­rebs kon­k­re­tul in­for­ma­ci­as (sad, ro­dis, ram­de­ni,
ram­den­jer, ro­go­ri, ri­Ti da sxv.);
gan­mar­tavs per­so­naJ­Ta qce­vis mo­tivs da afa­sebs maTs saq­
ci­els;
axa­si­a­Tebs per­so­na­Jebs ro­gorc eq­s­p­li­ci­tu­rad mo­ce­mul
in­for­ma­ci­a­ze day­r­d­no­biT, ise Si­na­ar­sis ga­az­re­bis sa­fuZ­
vel­ze;
yofs teqsts Si­na­ar­sob­riv na­wi­le­bad;
ga­mo­aqvs das­k­v­na per­so­na­Jebs So­ris ar­se­bu­li ur­Ti­er­To­
bis Se­sa­xeb;
ga­mo­yofs na­war­mo­eb­Si si­u­Je­tis gan­vi­Ta­re­bis sa­fe­xu­rebs
(da­sawyiss, Sua na­wils, da­sas­ruls);
sa­ku­Ta­ri sity­ve­biT gad­mos­cems teq­s­tis Si­na­arss;
imax­sov­rebs da sa­ku­Ta­ri sity­ve­biT gad­mos­cems ar­se­biT in­
for­ma­ci­as teq­s­tis cal­ke­u­li mo­nak­ve­Ti­dan;
ga­nav­r­cobs Se­kum­Su­lad, mok­led gad­mo­ce­mul am­bavs;
gan­sazR­v­ravs, ra icis / ra ar icis cal­ke­ul­ma per­so­naJ­ma;
amo­ic­nobs da gan­mar­tavs li­te­ra­tu­rul da xal­xur zRa­pars
So­ris msgav­se­ba-­gan­s­x­va­ve­bas.
qarTuli ena da literatura
Tavi III. rekomendaciebi stan­d ar­t is Sedegebis misaRwevad
aq­ti­vo­be­bi, rom­le­bic mos­wav­lis­gan mo­iTxovs:

teq­s­tis da­yo­fas Si­na­ar­sob­ri­vad das­ru­le­bul na­wi­le­bad;

teq­s­tis na­wi­le­bis da­sa­Ta­u­re­bas;

teq­s­t­Si ga­mo­to­ve­bu­li (av­to­ris mi­er na­gu­lis­x­me­vi) epi­zo­
de­bis aR­d­ge­nas;

teq­s­tis Sev­se­bas an gav­r­co­bas si­u­Je­tis ga­az­re­bis sa­fuZ­
vel­ze;

per­so­na­Jis da­ma­xa­si­a­Te­be­li Tvi­se­be­bis­/­niS­ne­bis daj­gu­fe­
bas imis mi­xed­viT, Tu ra we­ria pir­da­pir na­war­mo­eb­Si, ra­zea
mi­niS­ne­ba da ra ar Cans sa­er­Tod, mag­ram igu­lis­x­me­ba;

teq­s­tis kon­k­re­tu­li epi­zo­dis Si­na­ar­sis gad­mo­ce­mas;

teq­s­tis Si­na­ar­sis da­na­wev­re­bas si­u­Je­tur xa­ze­bad;
sxv.
re­ko­men­da­ci­e­bi: mxat­v­ru­li teq­s­tis ga­az­re­ba­ze mu­Sa­o­bi­sas yu­radRe­ba un­da mi­
eq­ces imas, rom mos­wav­le­ebs ga­mo­u­mu­Sav­deT qve­teq­s­tis (im­p­li­ci­tu­ri in­for­ma­
ci­is) wvdo­mis, mi­si ”a­mo­kiTx­vis” una­ric, rac teq­s­tis Se­da­re­biT Rrma ana­lizs
mo­iTxovs.
77
qarTuli ena da literatura
Tavi III. rekomendaciebi stan­d ar­t is Sedegebis misaRwevad
Sedegi
qarT. V. 9. moswavles aqvs wakiTxuli mxatvruli teqstis interpretaciis sawyisi unari.
indikatorebi





aqtivobebi
aq­ti­vo­be­bi, rom­le­bic mos­wav­li­sa­gan mo­iTxovs:

msgavs Te­ma­ze Seq­m­ni­li na­war­mo­e­be­bis ga­ma­er­Ti­a­ne­be­li da
gan­mas­x­va­ve­be­li niS­ne­bis ga­mo­yo­fas;

sxva­das­x­va Te­ma­ze Seq­m­nil na­war­mo­e­beb­Si ra­i­me niS­niT msgav­
si per­so­na­Je­bis Se­da­re­bas;

li­te­ra­tu­rul sa­sa­mar­T­lo­Si mo­na­wi­le­o­bas;

na­war­mo­e­bis Si­na­ar­sis gad­mo­ce­mas me­o­re­xar­si­xo­va­ni per­so­
na­Je­bis / usu­lo sag­ne­bis pi­riT;

na­war­mo­e­bis epi­zo­dis in­ter­p­re­ta­ci­is gan­s­x­va­ve­bu­li ver­
si­e­bis („ga­fu­We­bu­li te­le­fo­nis“ prin­ci­piT) Seq­m­nas da sa­
bo­loo ver­si­is Se­da­re­bas teq­s­t­Tan;

mxat­v­ru­li sim­bo­lo­e­bis Sem­c­ve­li fra­ze­bis ax­s­nas da gad­
mo­ce­mas sa­ku­Ta­ri sity­ve­biT;
sxv.
Sedegi
qarT. V. 10. moswavles SeuZlia sxvadasxva xasiaTis teqstis
struqturuli da enobrivi Taviseburebebis amocnoba.
indikatorebi


78
asa­xe­lebs na­war­mo­e­bis Te­mas;
av­lebs pa­ra­lels Te­ma­tu­rad msgavs na­war­mo­e­beb­Tan;
msje­lobs mis­T­vis sa­in­te­re­so sa­kiTxe­bis Se­sa­xeb da ga­mo­xa­
tavs sa­ku­Tar po­zi­ci­as;
afa­sebs na­war­mo­eb­Si gan­vi­Ta­re­bul mov­le­nebs sxva­das­x­va
per­so­na­Jis po­zi­ci­i­dan;
amo­ic­nobs da asa­xe­lebs mar­tiv mxat­v­rul sim­bo­lo­ebs.
amo­ic­nobs da asa­xe­lebs ama Tu im miz­nob­ri­vi teq­s­tis­T­vis
da­ma­xa­si­a­Te­bel enob­riv­-­s­ti­lur sa­Su­a­le­bebs (xSi­rad ga­mo­
ye­ne­bul gra­ma­ti­kul for­mebs, leq­si­kas; mag., am­C­nevs, rom
moZ­ra­o­bis we­se­bi­sa Tu sxva auci­leb­lad Se­sas­ru­le­be­li
moTxov­ne­bis teq­s­t­Si ume­tes­wi­lad ga­mo­i­ye­ne­ba war­T­q­mi­Ti
an ukuT­q­mi­Ti brZa­ne­bi­Ti ki­los for­me­bi: „Se­Cer­diT“, „nu
ga­dax­valT“, „da­uk­vir­diT“, „da­e­lo­deT“. Se­sa­ba­mi­sad, im­pe­
ra­ti­u­li Si­na­ar­si­saa am­g­var teq­s­t­Si yve­la­ze xSi­rad ga­mo­
ye­ne­bu­li zmne­bic: „un­da“, „sa­Wi­ro­a“, „da­uS­ve­be­li­a“, „a­u­ci­
le­be­li­a“ da a. S.);
er­Ti teq­s­tis far­g­leb­Si ga­mo­yofs teq­s­tis fun­q­ci­ur ti­
pebs (Txro­bas, aR­we­ras) da mi­u­Ti­Tebs Se­sa­ba­mis niS­neb­ze
(mag., aR­we­ri­sas zed­sar­Ta­ve­bi­sa da naz­m­na­ri zed­sar­Ta­ve­bis,






anu mim­Re­o­be­bis si­War­be­ze, zmne­bis nak­leb ra­o­de­no­ba­ze;
Txro­bi­sas zmne­bis si­War­be­ze, moq­me­de­bis Ta­na­mim­dev­ru­lo­
ba­sa da mis mar­ke­reb­ze da sxv.);
amoic­nobs teq­s­t­Si Zi­ri­Tad mo­da­lo­bebs da gan­mar­tavs maT;
ada­rebs sity­vebs mor­fo­lo­gi­u­ri age­bu­le­bis mi­xed­viT (sa­
xe­lis brun­vis for­me­bis, sa­xe­lu­ri sity­va­war­mo­e­bis Zi­ri­
Ta­di we­se­bi­sa da sxv.);
amoic­nobs ar­se­biT, zed­sar­Tav, ricx­viT sa­xe­lebs; Ca­a­nac­
v­lebs maT Se­sa­ba­mi­si nac­val­sa­xe­le­biT (ka­ci - is; ma­Ra­li ase­Ti; eq­v­si - am­de­ni da sxv.);
amo­ic­nobs da iye­nebs mniS­v­ne­lo­van sin­taq­sur mi­mar­Te­bebs
sity­va­Ta So­ris (zmna­sa da sa­xels So­ris Se­Tan­x­me­bas pir­sa
da ricx­v­Si, ricx­vi­Ti da / an zed­sar­Ta­vi sa­xe­li­sa da ar­se­bi­
Ti sa­xe­lis bru­ne­bis we­sebs...); Se­uZ­lia kiTx­ve­bis meS­ve­o­biT
amo­ic­nos zo­gi­er­Ti gra­ma­ti­kul­-­se­man­ti­ku­ri ka­te­go­ria
(,,vin“ da ,,ra“ jgu­fis sa­xe­le­bi, zmnis dro­e­bi da a.S.);
ga­nar­Cevs zmnis um­Tav­res ka­te­go­ri­ebs (pirs, ricxvs, dros,
ki­los...);
ga­nar­Cevs ara­we­si­e­ri war­mo­e­bis (qo­na-­yo­li­sa da grZno­ba­aR­q­mis) zmna­Ta for­mebs.
aqtivobebi
aq­ti­vo­be­bi, rom­le­bic mos­wav­li­sa­gan mo­iTxovs:

mety­ve­le­bis na­wi­le­bis mar­Te­bu­lad ga­mo­ye­ne­bas wi­na­da­de­
bis age­bi­sas;

mety­ve­le­bis na­wi­le­bis daj­gu­fe­bas;

mety­ve­le­bis na­wi­le­bis war­mo­e­bas;

Txro­bi­Ti teq­s­tis ga­da­ke­Te­bas aR­we­ri­Tad da pi­ri­qiT;

sity­ve­bis­gan / fra­ze­bis­gan wi­na­da­de­be­bis age­bas;

gra­ma­ti­ku­li Sec­do­me­bis pov­na­sa da gas­wo­re­bas;

Sec­do­me­bis amoc­no­basa da gas­wo­re­bas;
sxv.
Sedegi
qar. V. 11. moswavles SeuZlia teqstis verbaluri da araverbaluri nawilebis erTmaneTTan dakavSireba, interpretireba
da msjeloba maTs urTierTmimarTebaze; aqvs mediawignierebis sawyisi unar-Cvevebi.
indikatorebi

qarTuli ena da literatura
Tavi III. rekomendaciebi stan­d ar­t is Sedegebis misaRwevad
ak­vir­de­ba teq­s­t­ze dar­Tul ilus­t­ra­ci­ebs da msje­lobs,
ram­de­nad asa­xavs ilus­t­ra­cia teq­s­tis gan­wyo­bas, ras gve­
ub­ne­ba igi teq­s­t­Si aR­we­ri­li ad­gi­lis, dro­is, am­bis, per­so­
naJ­Ta xa­si­a­Te­bis, ma­Ti ur­Ti­er­T­da­mo­ki­de­bu­le­bi­sa da emo­
ci­e­bis Se­sa­xeb; afa­sebs, ram­de­nad ex­ma­re­ba mas ilus­t­ra­cia
79
qarTuli ena da literatura
Tavi III. rekomendaciebi stan­d ar­t is Sedegebis misaRwevad




aqtivobebi
teq­s­tis aR­q­ma­Si da­/an iZ­le­va Tu ara igi da­ma­te­biT ma­sa­las
teq­s­tis Se­sa­xeb;
ilus­t­ra­ci­eb­ze day­r­d­no­biT ga­moT­q­vams va­ra­uds uc­no­bi /
Se­sas­wav­li teq­s­tis Si­na­ar­sis, Te­ma­ti­kis, ad­gi­lis, dro­is,
per­so­naJ­Ta xa­si­a­Te­bis, ur­Ti­er­T­da­mo­ki­de­bu­le­bi­sa da emo­
ci­e­bis Se­sa­xeb; teq­s­tis gac­no­bis Sem­deg msje­lobs, ram­de­
nad ga­mar­T­l­da mi­si va­ra­u­di;
qmnis wa­kiTxu­li an mos­me­ni­li teq­s­tis ilus­t­ra­ci­as­/i­lus­t­ra­
ci­ebs (Se­saZ­le­be­li­a, kom­pi­u­te­ru­li gra­fi­ku­li re­daq­to­ris
ga­mo­ye­ne­biT); ax­s­nis, ra kav­Sir­Sia mis mi­er Seq­m­ni­li ilus­t­ra­
ci­a­/i­lus­t­ra­ci­e­bi teq­s­t­Tan an teq­s­tis cal­ke­ul epi­zod­Tan;
qmnis sxva­das­x­va sa­xis miz­nob­riv teq­s­tebs (ma­ga­li­Tad, sa­
rek­la­mo gan­cxa­de­bas, mo­saw­vevs sas­ko­lo Ro­nis­Zi­e­bis pre­
zen­ta­ci­a­ze da sxv.) eleq­t­ro­nul for­mat­Si, sa­Ta­na­dod
afor­mebs maT da da­ag­zav­nis Ta­nak­la­se­leb­Tan eleq­t­ro­nu­
li fos­tiT;
ak­vir­de­ba da afa­sebs Ta­na­to­lis mi­er Seq­m­nil miz­nob­riv
teqsts im Tval­saz­ri­siT, Tu ram­de­nad uwyobs xels teq­s­tis
struq­tu­ra mi­si Si­na­ar­sis aR­q­mas (i­lus­t­ra­ci­i­sa da teq­s­
tis ur­Ti­er­T­mi­mar­Te­bis, Srif­tis sa­xes­x­va­o­bis, rub­ri­ke­
bis, teq­tis ab­za­ce­bad­/­s­ve­te­bad da­yo­fis, na­wi­le­bis da­sa­Ta­
u­re­bi­sa da a.S. sa­fuZ­vel­ze).
aq­ti­vo­be­bi, rom­le­bic mos­wav­li­sa­gan mo­iTxovs:

ilus­t­ra­ci­is mi­xed­viT na­war­mo­e­bis gan­wyo­bis amoc­no­bas;

ilus­t­ra­ci­e­bis mi­xed­viT wa­sa­kiTxi na­war­mo­e­bis Si­na­ar­sis
amoc­no­bas;

ilus­t­ra­ci­e­bis Ser­Ce­vas wa­kiTxu­li na­war­mo­e­bis­T­vis;

na­war­mo­e­bis wa­kiTx­viT aR­Z­ru­li emo­ci­e­bis gad­mo­sa­ce­mad
fe­re­bis, mu­si­kis, sxva­das­x­va xmo­va­ni efeq­te­bis Ser­Ce­vas;

na­war­mo­e­bis­T­vis mu­si­ka­lu­ri fo­nis Ser­Ce­vas;

na­war­mo­e­bis­T­vis ani­ma­ci­u­ri kli­pis Seq­m­nas;

miz­nob­ri­vi teq­s­te­bis Seq­m­nas eleq­t­ro­nul for­mat­Si;

sa­in­for­ma­cio teq­no­lo­gi­e­bis ga­mo­ye­ne­bas;
sxv.
re­ko­men­da­ci­e­bi: teq­s­tis ara­ver­ba­lu­ri ele­men­te­bis ga­mo­ye­ne­ba mi­si Si­na­ar­sis
aR­q­mi­sa da ga­az­re­bis er­T­-er­Ti sa­u­ke­Te­so sa­Su­a­le­baa da, bu­neb­ri­vi­a, ne­bis­mi­e­ri
mkiTx­ve­li, gac­no­bi­e­re­bu­lad Tu ga­uc­no­bi­e­reb­lad, xSi­rad mi­mar­Tavs am xerxs.
dam­wye­bi mkiTx­ve­li in­ten­si­u­rad iye­nebs teq­s­tis ara­ver­ba­lur na­wi­lebs, ro­
gorc re­cef­ci­is dam­x­ma­re sa­Su­a­le­bas. kiTx­vis una­re­bis gan­vi­Ta­re­bas­Tan er­Tad
ki mkiTx­vels uk­ve Se­uZ­lia Se­a­fa­sos, ram­de­nad aris da­cul Se­sa­ba­mi­so­ba teq­s­tis
or kom­po­nents So­ris.
80
Sedegi
qarT. V. 12. moswavles SeuZlia kiTxvis sxvadasxva strategiis gamoyeneba teqstis ukeT gaazrebis mizniT.
indikatorebi









aqtivobebi
sxva­das­x­va sa­Su­a­le­biT (kon­teq­s­tis gaT­va­lis­wi­ne­biT, kiTx­
vis das­miT, leq­si­ko­niT) cdi­lobs uc­no­bi sity­ve­bi­sa da ga­
moT­q­me­bis mniS­v­ne­lo­bis gar­k­ve­vas;
sxva­das­x­va ele­men­tis (sa­Ta­u­ris, ab­za­ce­bis da­sawyi­sis, sak­
van­Zo sity­ve­bis, er­T­-er­Ti ab­za­cis, ga­mo­yo­fi­li sity­ve­bis)
moS­ve­li­e­biT ga­moT­q­vams va­ra­uds teq­s­tis­/­teq­s­tis mo­nak­ve­
Tis Si­na­ar­sis Se­sa­xeb;
das­mul kiTx­vebs aj­gu­febs imis mi­xed­viT, Tu ra ti­pis ope­
ra­ci­as mo­iTxovs isi­ni (teq­s­t­Si mo­ce­mu­li in­for­ma­ci­is
mo­Zi­e­bas; ram­de­ni­me sa­xis in­for­ma­ci­is er­T­ma­neT­Tan da­kav­
Si­re­bas; das­k­v­ne­bis ga­mo­ta­nas teq­s­t­Si mo­ce­mu­li in­for­ma­
ci­is sa­ku­Tar ga­moc­di­le­bas­Tan da­kav­Si­re­bis sa­fuZ­vel­ze);
kon­k­re­tu­li in­for­ma­ci­is mo­sa­Zi­eb­lad Tvals ga­da­av­lebs
teq­s­tis struq­tu­ras, sity­vi­er da ara­sity­vi­er ma­or­ga­ni­ze­
bel ele­men­tebs da maT­ze day­r­d­no­biT po­u­lobs da amok­rebs
mas;
iye­nebs sxva­das­x­va xerxs, rom­le­bic xels uwyobs teq­s­tis
ga­ge­bas (mag., war­mo­sax­va­Si acocx­lebs teq­s­t­Si gad­mo­ce­mul
am­bebs, ax­dens teq­s­t­Si gad­mo­ce­mu­li am­bis in­s­ce­ni­re­bas, sa­
ku­Ta­ri sity­ve­biT gad­mos­cems teq­s­tis cal­ke­u­li mo­nak­ve­
Tis Si­na­arss, ak­vir­de­ba das­mul kiTx­vas imis da­sad­ge­nad, Tu
ra ti­pis ope­ra­ci­as mo­iTxovs igi da sxv.);
sa­kiTxa­vi da­va­le­be­bis Ses­ru­le­bis Sem­deg mo­na­wi­le­obs ga­
mo­ye­ne­bu­li stra­te­gi­e­bis gan­xil­va­Si (vin ra mid­go­ma/­xer­xi
ga­mo­i­ye­na); ga­moT­q­vams mo­saz­re­bas imis Se­sa­xeb, Tu ro­me­li
mid­go­ma iyo an iq­ne­bo­da uf­ro mi­sa­da­ge­bu­li­/e­feq­tu­ri da
ra­tom;
kon­k­re­tu­li in­for­ma­ci­is mo­sa­po­veb­lad iye­nebs sa­bav­S­vo
en­cik­lo­pe­di­is sta­ti­ebs;
sxva­das­x­va sa­Su­a­le­biT (en­cik­lo­pe­di­e­bis, leq­si­ko­ne­bis, in­
ter­ne­tis meS­ve­o­biT) azus­tebs mis­T­vis ga­u­ge­bar an bun­do­
van ad­gi­lebs sta­ti­i­dan;
sar­geb­lobs bib­li­o­Te­kiT da da­mo­u­ki­deb­lad, sa­ku­Ta­ri in­
te­re­se­bis Se­sa­ba­mi­sad ir­Cevs sa­kiTxav li­te­ra­tu­ras.
qarTuli ena da literatura
Tavi III. rekomendaciebi stan­d ar­t is Sedegebis misaRwevad
aq­ti­vo­be­bi, rom­le­bic mos­wav­li­sa­gan mo­iTxovs:
wa­kiTx­vis ga­re­Se teq­s­tis Te­mis amoc­no­bas;

teq­s­t­Si in­for­ma­ci­is mig­ne­bas sak­van­Zo sity­ve­bis meS­ve­o­
biT;

81
qarTuli ena da literatura
Tavi III. rekomendaciebi stan­d ar­t is Sedegebis misaRwevad

mor­fo­lo­gi­is da sin­taq­sis cod­nis ga­mo­ye­ne­bas uc­no­bi
sity­vis mniS­v­ne­lo­bis amosacnobad;

leq­si­ko­nis in­deq­sis ga­mo­ye­ne­bas;

kom­pi­u­te­ru­li sa­Zi­e­bo sis­te­me­bis ga­mo­ye­ne­bas;

kri­te­ri­u­me­bis Se­mu­Sa­ve­bas in­for­ma­ci­is wya­ros sa­i­me­do­o­
bis Se­sa­fa­seb­lad;
sxv.
mimarTuleba: wera
Sedegi
qarT. V. 13. moswavles SeuZlia sxvadasxva saxis teqstebis damoukideblad Seqmna.
indikatorebi






82
we­ris dawye­bam­de ir­Cevs Te­mas; gan­sazR­v­ravs mi­zans, audi­
to­ri­as, ir­Cevs sa­sur­vel Janrs;
ama Tu im Jan­ris teq­s­tis Seq­m­ni­sas iye­nebs sxva­das­x­va mxat­
v­rul xerxs (e­pi­Tets, Se­da­re­bas, ga­pi­rov­ne­bas, riT­ma­sa da
sxv.);
wers Ca­na­xa­teb­sa da fe­le­to­nebs sak­la­so ga­ze­Ti­sa da Jur­
na­li­saT­vis;
we­ri­sas aq­cents ake­Tebs mTa­var da ar­se­biT mo­men­teb­ze;
Ta­na­mim­dev­ro­biT gad­mos­cems faq­teb­sa da mov­le­nebs;
ic­nobs da mar­Te­bu­lad iye­nebs Se­fa­se­bis / da­mo­ki­de­bu­le­
bis ga­mom­xat­vel enob­riv for­mu­lebs (mag. „ar ge­Tan­x­me­bi”,
„mec ase mgo­ni­a“, „me­eW­ve­ba“, „ar mje­ra“, „Se­saZ­loa asec iyos,
mag­ram...“ da a. S).
aqtivobebi
aq­ti­vo­be­bi, rom­le­bic mos­wav­li­sa­gan mo­iTxovs:

ver­ba­lu­ri da ara­ver­ba­lu­ri in­for­ma­ci­is adek­va­tu­rad aR­
q­mas, ga­a­na­li­ze­ba­sa da gad­mo­ce­mas;

teq­s­tis ga­az­re­bas;

teq­s­tis Si­na­ar­sis la­ko­ni­u­rad da Ta­na­mim­dev­ru­lad gad­mo­
ce­mas we­ri­lo­bi­Ti gziT;
sxv.
Sedegi
qarT. V. 14. moswavles SeuZlia weriTi davalebis amocanis gansazRvra da funqciuri stilis arCeva.
indikatorebi

Si­na­ar­sob­ri­vi, enob­ri­vi da for­ma­lu­ri niS­ne­bis mi­xed­viT
ir­Cevs sa­sa­ub­ro (e­ti­ke­tu­ri di­a­lo­ge­bis), sas­wav­lo-­sa­mec­
ni­e­ro (ra­Ra­cis ax­s­nis an dam­t­ki­ce­bis miz­niT msje­lo­bis) da




mxat­v­rul (gan­c­di­li STa­beW­di­le­bis gad­mo­sa­cem) enas;
adek­va­tu­rad cvlis enas er­Ti teq­s­tis far­g­leb­Si, ro­ca
na­wer­Si er­T­ma­neTs enac­v­le­ba msje­lo­ba, STa­beW­di­le­be­bis
gad­mo­ce­ma an di­a­lo­gi;
teq­s­tis miz­nis gaT­va­lis­wi­ne­biT Se­ar­Cevs sa­Ta­na­do leq­
si­kur er­Te­u­lebs da gra­ma­ti­kul for­mebs (mag., di­a­sax­li­
se­bis­T­vis gan­kuT­v­nil re­cepts an rCe­va-­da­ri­ge­bebs sxva­
das­x­va asa­kis ada­mi­a­ne­bis­T­vis wers sa­sur­ve­li moq­me­de­bis
ga­mom­xat­ve­li kav­Si­re­bi­Tis for­me­biT da iye­nebs Se­sa­ba­mi­si
Si­na­ar­sis mqo­ne leq­si­kas: „sa­sur­ve­li­a“, „kar­gi iq­ne­bo­da“ da
a. S.);
msgav­si mniS­v­ne­lo­bis sity­ve­bi­dan kon­teq­s­tis mi­xed­viT Se­
ar­Cevs sa­Ta­na­do leq­si­kur er­Te­uls;
swers we­ri­lebs sxva­das­x­va asa­ki­sa da mdgo­ma­re­o­bis ada­mi­
a­nebs; we­ril­Si eti­ke­tis dac­viT epa­eq­re­ba­/e­Tan­x­me­ba ad­re­
sats da mar­Te­bu­lad iye­nebs Se­sa­ba­mis for­mu­lebs (mag., „mec
ase mgo­ni­a“, „ar mje­ra“, „Se­iZ­le­ba, mag­ram...“ da a.S.).
aqtivobebi
aq­ti­vo­be­bi, rom­le­bic mos­wav­li­sa­gan mo­iTxovs:

in­for­ma­ci­is Sek­re­bas, da­xa­ris­xe­ba­sa da or­ga­ni­ze­bas;

TviT­ga­mo­xat­vas;

teq­s­tis ga­a­na­li­ze­bas;

da­sa­xu­li miz­nis adek­va­tu­ri leq­si­ku­ri er­Te­u­le­bis, enob­
riv­-­g­ra­ma­ti­ku­li for­me­bi­sa da gra­ma­ti­ku­li ele­men­te­bis
ga­mo­ye­ne­bas;

mTxro­b­lis Ca­nac­v­le­bas;

Se­moq­me­de­bi­To­bas;

ar­se­bi­Ti sa­kiTxe­bis ga­mok­ve­Tas;
sxv.
Sedegi
qarT. V. 15. moswavles SeuZlia gramatikuli wesebis marTebulad gamoyeneba da marTlweris normebis dacva.
indikatorebi



qarTuli ena da literatura
Tavi III. rekomendaciebi stan­d ar­t is Sedegebis misaRwevad
aq­ti­u­rad iye­nebs mety­ve­le­bis na­wil­Ta Zi­ri­Tad for­mob­riv
Ta­vi­se­bu­re­bebs (sa­xel­Ta bru­ne­bas, sity­va­war­mo­e­bas, sxva­
das­x­va dro-­ki­lo­Ta zmnu­ri sity­va­for­mebs...);
praq­ti­ku­lad iye­nebs sa­xel­Ta Sewyo­bas brun­ve­bi­sa da ricx­
vis mi­xed­viT, zmnu­ri kon­s­t­ruq­ci­e­bis cvli­le­be­bis gaT­va­
lis­wi­ne­biT;
ga­nas­x­va­vebs da sa­Ta­na­dod iye­nebs sxva­das­x­va fun­q­ci­u­ri
sti­lis­T­vis da­ma­xa­si­a­Te­bel enob­riv­-­g­ra­ma­ti­kul sa­Su­a­le­
bebs;
83
qarTuli ena da literatura
Tavi III. rekomendaciebi stan­d ar­t is Sedegebis misaRwevad


aqtivobebi
as­wo­rebs gra­ma­ti­kul Sec­do­mebs (mag: su­bi­eq­t­-o­bi­eq­ti­sa da
zmnis sin­taq­su­ri ur­Ti­er­To­bis we­se­bis dar­R­ve­vi­sas), iT­va­
lis­wi­nebs zmnis pi­ris for­ma­Ta age­bis ka­non­zo­mi­e­re­bebs;
teq­s­tis Seq­m­ni­sas icavs qar­Tu­li sa­li­te­ra­tu­ro enis nor­
mebs da ake­Tebs ko­req­tu­ras.
aq­ti­vo­be­bi, rom­le­bic mos­wav­li­sa­gan mo­iTxovs:

Se­moq­me­de­biT unar­-­C­ve­vebs;

say­r­de­ne­bis ga­mo­ye­ne­biT teq­s­tis Seq­m­nas;

na­we­ris re­daq­ti­re­bas;
sxv.
VI klasi
mimarTuleba: zepirmetyveleba
84
Sedegi
qarT. VI. 1. moswavles aqvs informaciis miRebisa da gadace-misaTvis aucilebeli unar-Cvevebi
indikatorebi

aqtivobebi
aq­ti­vo­be­bi, rom­le­bic mos­wav­lis­gan mo­iTxovs:
 erTi da imave situaciis aRweras/ambis gadmocemas sxvadasxva monawilis piriT;

sxvis mier moTxrobili ambis/gamoTqmuli mosazrebis gadmocemas sakuTari sityvebiT;
 megobris/Tanaklaselis poziciis dacvas argumentirebulad diskusiis dros;
 msgavsi mniSvnelobis leqsikuri erTeulebidan sametyvelo amocanis Sesabamisi Sinaarsisa da konotaciis mqone
sityvebis/frazebis SerCevas da gamoyenebas;
sxv.
sa­ub­robs naT­lad da gar­k­ve­viT da pre­zen­ta­ci­i­sas ga­az­re­
bu­lad iye­nebs Se­sa­ba­mis ara­ver­ba­lur sa­Su­a­le­bebs;

ga­mo­xa­tavs sa­ku­Tar da­mo­ki­de­bu­le­bas ama Tu im faq­ti­sad­mi;

ga­nar­Cevs sity­vis Si­na­ar­sob­riv mra­val­fe­rov­ne­bas da sa­Ta­
na­dod iye­nebs mas mety­ve­le­bis dros;

mety­ve­le­bis pro­ces­Si Ta­vi­suf­lad gad­mos­cems sxvis naT­q­
vams pa­raf­ra­zis ga­mo­ye­ne­biT;
sxv.
Sedegi
qarT. VI. 2. moswavles aqvs mxatvruli teqstis gaazrebisaTvis
arsebiTi mniSvnelobis mqone detalebis Sefasebis unari
indikatorebi






asa­xe­lebs mis­T­vis az­rob­ri­vi da mxat­v­ru­li Tval­saz­ri­siT
mniS­v­ne­lo­van epi­zo­debs, ga­mo­naT­q­va­mebs da ax­dens maTs in­
ter­p­re­ti­re­bas;
afa­sebs per­so­na­Je­bis qme­de­bas kon­f­liq­tur, wi­na­aR­m­de­gob­
ri­vi xa­si­a­Tis mqo­ne epi­zo­deb­Si;
msje­lobs na­war­mo­eb­Si gan­vi­Ta­re­bul mov­le­neb­ze sxva­das­x­
va per­so­na­Jis po­zi­ci­i­dan;
msje­lobs teq­s­t­Si ga­mok­ve­Til cal­ke­ul mov­le­neb­sa da faq­
tebs So­ris mi­zez­-­Se­de­gob­riv kav­Sir­ze;
ir­Cevs teq­s­t­Si asa­xu­li kon­k­re­tu­li prob­le­mis ga­daW­ri­
saT­vis Se­Ta­va­ze­bul al­ter­na­ti­ul va­ri­an­tebs So­ris mi­si
Tval­saz­ri­siT sa­u­ke­Te­sos;
sTa­va­zobs audi­to­ri­as na­war­mo­eb­Si ga­mok­ve­Ti­li kon­k­re­
tu­li prob­le­mis ga­daW­ris sa­ku­Tar ver­si­as.
aqtivobebi
aq­ti­vo­be­bi, rom­le­bic mos­wav­lis­gan mo­iTxovs:

mxat­v­rul teq­s­t­Si gad­mo­ce­mu­li am­bis ga­az­re­bas / Se­fa­se­
bas / gad­mo­ce­mas sxva­das­x­va per­so­na­Jis po­zi­ci­i­dan;

mxat­v­rul teq­s­t­Si mTa­va­ri prob­le­mis / kon­f­liq­tis iden­
ti­fi­ka­ci­as da mas­Tan per­so­na­Jis mi­mar­Te­bis ga­az­re­bas / ze­
pi­rad gad­mo­ce­mas;

mxat­v­ru­li na­war­mo­e­bis ga­sa­az­reb­lad mniS­v­ne­lo­va­ni de­ta­
le­bis adek­va­tu­rad ga­ge­bas / gad­mo­ce­mas;

mxat­v­rul teq­s­t­Si mi­zez–Se­de­gob­ri­vi kav­Si­re­bis ga­az­re­
bas da maT Se­sa­xeb sa­u­bars;

teq­s­t­Si das­mu­li prob­le­mis Se­fa­se­bas sa­ku­Ta­ri po­zi­ci­i­
dan;
sxv.
Sedegi
qarT. VI. 3. moswavles SeuZlia marTebulad warmarTos sakuTari
sametyvelo qceva miznisa da konteqstis Sesabamisad
indikatorebi



qarTuli ena da literatura
Tavi III. rekomendaciebi stan­d ar­t is Sedegebis misaRwevad
sa­ku­Tar ko­mu­ni­ka­ci­ur qce­vas usa­da­gebs Se­sa­ba­mis kon­
teqsts;
Se­ar­Cevs da ga­da­a­mow­mebs sxva­das­x­va sa­xis (sa­in­for­ma­ci­o,
vi­zu­a­lur da a. S.) ma­sa­las san­do­o­bis Tval­saz­ri­siT;
wi­nas­war Sed­ge­ni­li mok­le geg­mis mi­xed­viT mo­am­za­debs da
war­mo­ad­gens ze­pir mox­se­ne­bas sxva­das­x­va Te­ma­ze;
85
qarTuli ena da literatura
Tavi III. rekomendaciebi stan­d ar­t is Sedegebis misaRwevad




aqtivobebi
aq­ti­vo­be­bi, rom­le­bic mos­wav­lis­gan mo­iTxovs:

wi­nas­war Ser­Ce­u­li Te­mi­sa da audi­to­ri­is gaT­va­lis­wi­ne­biT
ze­pi­ri mox­se­ne­bis mom­za­de­bas da war­mod­ge­nas;

sxva­das­x­va ti­pis ze­pi­ri teq­s­tis (ra­di­o­ga­da­ce­ma, sa­rek­la­
mo rgo­li ra­di­o­ga­da­ce­ma­Si da a.S.) Seq­m­nas da war­mod­ge­nas;

sxva­das­x­va ti­pis ze­pi­ri teq­s­te­bis struq­tu­ri­sa da ma­or­
ga­ni­ze­be­li ele­men­te­bis cod­nis sa­fuZ­vel­ze kon­k­re­tu­li
miz­niT (msme­ne­lis in­for­mi­re­ba, gar­To­ba da a.S.) kon­k­re­tu­
li audi­to­ri­is­T­vis ze­pi­ri teq­s­tis mom­za­de­bas;

jgu­fur mu­Sa­o­bas (er­Ti kon­k­re­tu­li amo­ca­nis Ses­ru­le­bas)
ze­pi­ri teq­s­tis Seq­m­nis miz­niT;
sxv.
Sedegi
qarT. VI. 4. moswavles SeuZlia mosmeniT ganasxvavos sxvadasxva
tipis teqstebi enobriv-gramatikuli struqturis mixedviT
indikatorebi




86
ga­ni­xi­lavs miz­nob­ri­vi teq­s­tis ama Tu im sa­xes, mag., rek­la­
mas, da asa­xe­lebs sag­nis an mov­le­nis im mxa­res, rom­lis afi­
Si­re­ba­sac ewe­va rek­la­ma; sa­ku­Ta­ri sity­ve­biT gad­mos­cems
rek­la­mis Rir­se­bas an nakls, asa­xe­lebs sity­vebs da sxva ga­
mom­xat­ve­lo­biT sa­Su­a­le­bebs, rom­le­bic yve­la­ze efeq­tu­
rad gad­mos­cems rek­la­mis mi­zans;
is­mens da adek­va­tu­rad aRiq­vams sa­in­for­ma­cio sa­Su­a­le­be­
biT gad­mo­ce­mul sxva­das­x­va xa­si­a­Tis sa­bav­S­vo da Se­mec­ne­
biT­-­ga­sar­Tob prog­ra­mebs;
amo­ic­nobs am prog­ra­me­bis struq­tu­ras da age­bis Zi­ri­Tad
prin­ci­pebs;
Ta­na­to­leb­Tan er­Tad msje­lobs da ka­ma­Tobs na­na­xi an mos­me­
ni­li ga­da­ce­mis Se­sa­xeb.
sa­mety­ve­lo vi­Ta­re­ba­Si mo­i­Zi­ebs da iye­nebs az­ris ga­moT­q­
mis­T­vis auci­le­bel leq­si­kur da gra­ma­ti­kul sa­Su­a-­le­bebs;
svams kiTx­vebs az­ris da­zus­te­bis, ukeT ga­ge­bis miz­niT;
er­k­ve­va zmnis Zi­ri­Ta­di ka­te­go­ri­e­bis (pi­ris, ricx­vis, pi­ri­
a­no­bis, dro­is, ki­los) ar­s­Si da sa­Wi­ro­e­bi­sa­mebr iye­nebs maT:
swo­rad gan­sazR­v­ravs sa­xel­Ta brun­vis for­mebs zmnis sin­
taq­su­ri kon­s­t­ruq­ci­e­bis mi­xed­viT (a­Se­nebs is mas, aaSe­na man
is, auSe­ne­bia mas is...);
amo­ic­nobs ad­re­u­li pe­ri­o­dis qar­Tu­li sa­li­te­ra­tu­ro
enis Zi­ri­Tad enob­riv Ta­vi­se­bu­re­bebs (sa­xel­Ta bru­ne­bi­sas,
ricx­vi­Ti for­me­bis war­mo­e­bi­sas, zmnis uR­le­bi­sas).
aqtivobebi
aq­ti­vo­be­bi, rom­le­bic mos­wav­lis­gan mo­iTxovs:

sxva­das­x­va ti­pis ze­pi­ri teq­s­tis enob­ri­vi ma­or­ga­ni­zeb­le­
bis ga­mo­ye­ne­bas teq­s­tis amo­sac­no­bad;

sxva­das­x­va Jan­ris, sti­lis, epo­qis enis­T­vis da­ma­xa­si­a­Te­be­li
enob­ri­vi for­me­bis amoc­no­bas, ga­ge­bas, ma­Ti mxat­v­rul–es­
Te­ti­ku­ri fun­q­ci­is ga­az­re­bas;

mety­ve­le­bis na­wil­Ta Zi­ri­Ta­di ka­te­go­ri­e­bis, mar­T­l­mety­
ve­le­bi­sa da mar­T­l­we­ris we­se­bis sa­fuZ­vel­ze enob­ri­vad da
sti­lu­rad ga­mar­Tu­li wi­na­da­de­be­bis / fra­ze­bis / teq­s­tis
age­bas;
sxv.
Sedegi
qarT. VI. 5. moswavles SeuZlia diskusiaSi monawileobis jgufuri da individualuri strategiebis efeqturad gamoyeneba
indikatorebi







aqtivobebi
qarTuli ena da literatura
Tavi III. rekomendaciebi stan­d ar­t is Sedegebis misaRwevad
iye­nebs mo­ce­mul kul­tu­rul ga­re­mo­Si moq­med we­sebs, eti­ke­
tur nor­meb­sa da Se­sa­ba­mis stra­te­gi­ebs ama Tu im Te­mis pre­
zen­ta­ci­is, dis­ku­si­is, ka­ma­Tis dros da kon­k­re­tul sa­kiTx­
Tan da­kav­Si­re­biT az­ris ga­moT­q­mi­sas;
in­di­vi­du­a­lu­rad an Ta­na­mo­az­re­eb­Tan er­Tad mo­na­wi­le­obs
dis­ku­si­a­Si;
jguf­Tan er­Tad Se­i­mu­Sa­vebs, war­mo­ad­gens da sa­Ta­na­do ar­
gu­men­te­biT icavs sa­er­To po­zi­ci­as;
ina­wi­lebs pa­su­xis­m­geb­lo­bas jgu­fis sa­xe­liT ga­moT­q­mul
mo­saz­re­ba­ze;
az­ris ga­moT­q­mi­sas icavs mi­Re­bul for­ma­lo­bebs (dge­ba
audi­to­ri­is win da am­ya­rebs msme­ne­leb­Tan mxed­ve­lo­biT
kon­taqts; mety­ve­le­bi­sas iye­nebs mi­mar­T­vis, msme­nel­Ta yu­
radRe­bis mo­bi­li­ze­bi­sa da gan­s­x­va­ve­bu­li az­ris ga­moT­q­mis
Ta­va­zi­an for­mebs);
geg­mavs da am­za­debs jgu­fur an wyvi­lur sa­ko­mu­ni­ka­cio amo­
ca­nas, sxva­das­x­va sa­Su­a­le­biT (bib­li­o­Te­kis, in­ter­ne­tis da
a.S. meS­ve­o­biT) ag­ro­vebs ma­sa­las, ga­ac­nobs mas jgu­fis wev­
rebs da iT­va­lis­wi­nebs maTs azrs;
Se­mo­i­far­g­le­ba kon­k­re­tu­li Te­miT da Tavs ari­debs zo­gad
sa­kiTxeb­ze msje­lo­bas.
aq­ti­vo­be­bi, rom­le­bic mos­wav­lis­gan mo­iTxovs:

sxva­das­x­va sa­xis – in­di­vi­du­a­lu­ri da jgu­fu­ri – sa­mu­Sa­os
da­geg­m­vas, gan­xor­ci­e­le­basa da ze­pi­rad war­mod­ge­nas;
87
qarTuli ena da literatura
Tavi III. rekomendaciebi stan­d ar­t is Sedegebis misaRwevad

jgu­fis sa­er­To po­zi­ci­is er­Ti­a­ni Tval­saz­ri­sis Se­mu­Sa­ve­
basa da pre­zen­ta­ci­as;

dis­ku­si­is / de­ba­te­bis da­geg­m­vas, mo­sam­za­de­be­li sa­mu­Sa­os
ga­na­wi­le­bas, jgu­fis sa­er­To da­va­le­bis Ses­ru­le­ba­Si mo­na­
wi­le­o­bas;

Se­sas­ru­le­be­li sa­mu­Sa­os eta­pe­bad da­yo­fasa da pa­su­xis­m­
geb­lo­bis ga­da­na­wi­le­bas;

sa­er­To saq­me­Si ro­gorc sxve­bis, ase­ve sa­ku­Ta­ri wvli­lis
adek­va­tu­rad Se­fa­se­bas;
sxv.
mimarTuleba: kiTxva
Sedegi
qarT. VI. 7. moswavles SeuZlia sxvadasxva saxis mxatvruli da
aramxatvruli teqstebis wakiTxva da gageba-gaanalizeba.
indikatorebi












aqtivobebi
88
amo­ic­nobs teq­s­tis sa­ko­mu­ni­ka­cio si­tu­a­ci­as (mi­zans, av­
tors, ad­re­sats);
axal in­for­ma­ci­as akav­Si­rebs ar­se­bul cod­nas­Tan da ga­moc­
di­le­bas­Tan;
amo­ic­nobs da er­T­ma­neT­Tan akav­Si­rebs teq­s­t­Si ar­se­bul
sxva­das­x­va sa­xis in­for­ma­ci­as;
ga­nar­Cevs va­ra­uds faq­ti­sa­gan, faqts - Tval­saz­ri­si­sa­gan;
amo­ic­nobs mov­le­nebs, faq­tebs, moq­me­de­bebs So­ris ar­se­bul
lo­gi­kur da qro­no­lo­gi­ur kav­Si­rebs;
ga­mo­aqvs das­k­v­na mTli­a­ni teq­s­tis ga­az­re­bis sa­fuZ­vel­ze;
ga­nar­Cevs mTa­var da aram­Ta­var per­so­na­Jebs;
gan­mar­tavs per­so­naJ­Ta qce­vis mo­tivs da ukav­Si­rebs sa­ku­
Tar ga­moc­di­le­bas;
Txro­bi­Ti xa­si­a­Tis teq­s­teb­Si ga­mo­yofs si­u­Je­tis gan­vi­Ta­
re­bis sa­fe­xu­rebs (da­sawyiss, moq­me­de­bis gan­vi­Ta­re­bas da
a.S.);
gan­sazR­v­ravs cal­ke­u­li per­so­na­Jis xed­vis kuTxes;
ga­mok­veTs mTa­var in­for­ma­ci­as da gad­mos­cems mas sa­ku­Ta­ri
sity­ve­biT;
ga­nav­r­cobs Se­kum­Su­lad, mok­led gad­mo­ce­mul am­bavs da pi­
ri­qiT – vrclad gad­mo­ce­mul am­bavs gad­mos­cems mok­led.
aq­ti­vo­be­bi, rom­le­bic mos­wav­li­s­gan mo­iTxovs:

are­u­lad mo­ce­mu­li epi­zo­de­bis­/­nawy­ve­te­bis da­la­ge­bas lo­
gi­ku­ri Tan­mim­dev­ro­biT;

teq­s­tis da­yo­fas Si­na­ar­sob­ri­vad das­ru­le­bul na­wi­le­bad;

teq­s­tis na­wi­le­bis da­sa­Ta­u­re­bas;
teq­s­t­Si `ga­mo­to­ve­bu­li~ (av­to­ris mi­er na­gu­lis­x­me­vi) epi­
zo­de­bis aR­d­ge­nas;

epi­zo­dis Si­na­ar­sis gad­mo­ce­mas sity­va­Ta gar­k­ve­u­li ra­o­de­
no­biT;

wa­kiTxu­li na­war­mo­e­bis sqe­ma­tu­ri mo­na­xa­zis Seq­m­nas;

mov­le­na­Ta jaW­vis Seq­m­nas mi­zez­-­Se­de­gob­ri­o­bis prin­ci­piT;

in­for­ma­ci­is da­xa­ris­xe­bas faq­te­bis, va­ra­u­de­bi­sa da Tval­
saz­ri­se­bis cxril­Si;

na­war­mo­e­bis Si­na­ar­sis gad­mo­ce­mas per­so­na­Jis an ro­me­li­me
niv­Tis­/­sag­nis pi­riT;
sxv.

qarTuli ena da literatura
Tavi III. rekomendaciebi stan­d ar­t is Sedegebis misaRwevad
re­ko­men­da­ci­e­bi: ga­saT­va­lis­wi­ne­be­li­a, rom erov­nu­li sas­wav­lo geg­mis Ta­nax­mad,
dawye­bi­Ti sa­fe­xu­ris das­ru­le­bis­T­vis mos­wav­les uk­ve Ta­vi­suf­lad un­da Se­eZ­los
asa­kis Se­sa­ba­mi­si mxat­v­ru­li da aram­xat­v­ru­li teq­s­tebis ga­az­re­ba ara mxolod
teq­s­tis, aramed kon­teq­s­tis do­ne­zec.
Sedegi
qarT. VI. 8. moswavles SeuZlia damoukideblad waikiTxos sxvadasxva saxisa da nairgvari Sinaarsis teqstebi.
indikatorebi






er­T­ma­ne­Tis­gan ga­nas­x­va­vebs sa­in­for­ma­cio an­ga­riSs, am­bis
Txro­bas, mar­tiv in­s­t­ruq­ci­as, ze­pi­ri ko­mu­ni­ka­ci­i­sa da sxva
fun­q­ci­ur teq­s­tebs;
mar­Te­bu­lad iye­nebs ad­mi­nis­t­ra­ci­u­li xa­si­a­Tis mar­tiv teq­
s­tebs, sxva­das­x­va in­s­t­ruq­ci­as, ama Tu im da­we­se­bu­le­ba­Si
moq­med we­sebs, for­mu­la­rebs;
asa­xe­lebs am­g­va­ri teq­s­te­bis for­ma­lur niS­nebs, ro­go­re­bi­
ca­a, mag., mkac­rad la­ko­ni­u­ri sti­li, teq­s­tis pi­ro­bi­Ti for­
ma (blan­kis ti­pi­sa); spe­ci­a­lu­ri/ dar­gob­ri­vi ter­mi­no­lo­gia
da a. S.;
ga­nas­x­va­vebs sa­bav­S­vo, po­pu­la­rul, dar­gob­riv, ama Tu im
daj­gu­fe­bi­sa da or­ga­ni­za­ci­is Jur­nal­-­ga­ze­Tebs;
ic­nobs pre­sis struq­tu­ras da swo­rad mo­i­Zi­ebs sa­Wi­ro in­
for­ma­ci­as (xvde­ba, mis­T­vis sa­sur­ve­li in­for­ma­cia Tu sta­
tia ga­ze­Tis an Jur­na­lis ro­mel na­wil­Si un­da iyos gan­Tav­
se­bu­li);
swo­rad „a­mo­i­kiTxavs“ teq­s­tis in­to­na­ci­as, pa­u­zebs, az­rob­-­
riv aq­cen­tebs.
89
qarTuli ena da literatura
Tavi III. rekomendaciebi stan­d ar­t is Sedegebis misaRwevad
aqtivobebi
aq­ti­vo­be­bi, rom­le­bic mos­wav­li­sagan mo­iTxovs:

sxva­das­x­va sa­xis fun­q­ci­u­ri teq­s­tis da­niS­nu­le­bis amoc­no­
bas;

sxva­das­x­va sa­xis teq­s­te­bis da­xa­si­a­Te­bas for­ma­lu­ri niS­ne­
bis mi­xed­viT;

sxva­das­x­va sa­xis teq­s­te­bis miz­nob­ri­vad ga­mo­ye­ne­bas;

sa­Wi­ro in­for­ma­ci­is mo­Zi­e­bas ga­ze­Tis an in­ter­ne­tis gver­d­
ze;
sxv.
Sedegi
qarT. VI. 9. moswavles SeuZlia pirad gamocdilebaze dayrdnobiT imsjelos nawarmoebSi asaxuli misTvis gasagebi da mniSvnelovani problemebis Sesaxeb.
indikatorebi





aqtivobebi
ga­mo­xa­tavs uSu­a­lo, cocxal gan­c­da­sa da dak­vir­ve­ba­ze da­
fuZ­ne­bul Se­xe­du­le­bebs mis­T­vis mniS­v­ne­lo­van, prob­le­mur
sa­kiTx­ze msje­lo­bis dros;
av­lebs pa­ra­lels li­te­ra­tu­rul na­war­mo­e­bebs So­ris Jan­
ris, Te­mi­sa da prob­le­ma­ti­kis mi­xed­viT;
svams kiTx­vebs da msje­lobs na­war­mo­eb­Si dra­ma­tu­lad gan­vi­
Ta­re­bu­li mov­le­ne­bis Se­sa­xeb;
sa­ku­Ta­ri mo­saz­re­bis gan­sam­t­ki­ceb­lad iS­ve­li­ebs li­te­
ra­tu­rul teq­s­tebs, re­a­lur faq­tebs, ma­ga­li­Tebs pi­ra­di
cxov­re­bi­dan;
aso­ci­a­ci­u­rad ukav­Si­rebs er­T­ma­neTs mxat­v­rul am­bav­sa da
re­a­lur mov­le­nas.
aq­ti­vo­be­bi, rom­le­bic mos­wav­li­s­gan mo­iTxovs:

wa­kiTxul na­war­mo­eb­Si das­mu­li prob­le­mis iden­ti­fi­ci­re­
bas;

prob­le­mis gar­Se­mo sa­ku­Ta­ri Se­xe­du­le­be­bis ga­moT­q­ma­sa da
da­sa­bu­Te­bas;

teq­s­tis da­kav­Si­re­bas pi­rad ga­moc­di­le­bas­Tan;

wa­kiTxu­lis da­kav­Si­re­bas re­a­lur cxov­re­bas­Tan;

teq­s­tis gar­Se­mo ga­mar­Tul dis­ku­si­eb­Si da gan­xil­veb­Si mo­
na­wi­le­o­bas;
sxv.
re­ko­men­da­ci­e­bi: am Se­deg­Tan da­kav­Si­re­biT yu­radRe­ba un­da mi­eq­ces ise­Ti ma­Ra­
li do­nis sa­az­rov­no una­reb­ze mu­Sa­o­bas, ro­go­re­bi­caa ref­leq­si­a, TviT­ref­leq­
si­a, sin­Te­zi da ap­li­ka­cia (ga­mo­ye­ne­ba).
90
Sedegi
qarT. VI. 10. moswavles aqvs kiTxvis procesiT gamowveuli ganwyobilebisa da STabeWdilebis gadmocemis unari.
indikatorebi






aqtivobebi
amok­rebs teq­s­ti­dan az­rob­ri­vi Tval­saz­ri­siT mis­T­vis mniS­
v­ne­lo­van da sa­in­te­re­so ad­gi­lebs;
svams kiTx­vebs wa­kiTxu­li teq­s­tis ukeT ga­az­re­bis miz­niT;
amo­ic­nobs mar­tiv mxat­v­rul sim­bo­lo­ebs da ax­dens maTs in­
ter­p­re­ta­ci­as;
ga­moT­q­vams sa­ku­Tar mo­saz­re­bebs li­te­ra­tu­ru­li teq­s­tis
si­u­Jet­Si gan­vi­Ta­re­bu­li mov­le­ne­bis Se­sa­xeb;
msje­lobs po­e­tur na­war­mo­eb­Si ga­mo­xa­tul gan­wyo­bi­le­ba­ze;
asa­xe­lebs mis­T­vis es­Te­ti­ku­ri Tval­saz­ri­siT mim­zid­vel
ad­gi­lebs da xsnis aR­niS­nul epi­zod­Si ga­mo­ye­ne­bu­li mxat­v­
ru­li xer­xis da­niS­nu­le­bas.
qarTuli ena da literatura
Tavi III. rekomendaciebi stan­d ar­t is Sedegebis misaRwevad
aq­ti­vo­be­bi, rom­le­bic mos­wav­li­sagan mo­iTxovs:

teq­s­ti­dan say­va­re­li per­so­na­Jis Ser­Ce­vas (rom­lis ad­gil­
zec isur­veb­da yof­nas / rom­lis ro­lis Ses­ru­le­ba­sac isur­
veb­da);

mov­le­ne­bis, per­so­na­Je­bis Se­sa­xeb sa­ku­Ta­ri STa­beW­di­le­bis
gad­mo­ce­mas mxat­v­ru­li xer­xe­bis ga­mo­ye­ne­biT;

na­war­mo­e­bi­dan say­va­re­li ad­gi­le­bis Ser­Ce­vas;

po­e­tur na­war­mo­eb­Si gad­mo­ce­mu­li gan­wyo­bi­le­bis ga­mo­sa­xa­
ta­vad se­man­ti­ku­ri ru­ke­bis Seq­m­nas;
sxv.
re­ko­men­da­ci­e­bi: am etap­ze mos­wav­le­ebs Tan­da­Tan uya­lib­de­baT es­Te­ti­ku­ri da
emo­ci­u­ri da­mo­ki­de­bu­le­ba mxat­v­ru­li teq­s­tis mi­marT. auc­le­be­li­a, sa­Ta­na­do
yu­radRe­ba da­eT­mos am Si­na­ga­ni pro­ce­se­bis sti­mu­li­re­bas.
Sedegi
qarT. VI. 11. moswavles SeuZlia sxvadasxva tipis teqstebis enobriv Taviseburebebze dakvirveba da msjeloba.
indikatorebi




amo­ic­nobs xa­to­van ga­mo­naT­q­va­mebs da mi­zan­mi­mar­Tu­lad iye-­
nebs maT;
Ta­vi­suf­lad Ca­a­nac­v­lebs uc­nob sity­veb­sa da fra­zebs si­no­
ni­mu­ri gan­mar­te­be­biT;
amo­ic­nobs sxva­das­x­va mo­da­lo­bis (sur­vi­lis, Se­saZ­leb­lo-­
bis) ga­mom­xat­vel sity­vebs;
er­k­ve­va zmnis Zi­ri­Ta­di ka­te­go­ri­e­bis (pi­ris, ricx­vis, pi­ri­
a­no­bis, dro­is, ki­los) ar­s­Si da sa­Wi­ro­e­bi­sa­mebr iye­nebs maT:
91
qarTuli ena da literatura
Tavi III. rekomendaciebi stan­d ar­t is Sedegebis misaRwevad




aqtivobebi
swo­rad gan­sazR­v­ravs sa­xel­Ta brun­vis for­mebs zmnis sin­
taq­su­ri kon­s­t­ruq­ci­e­bis mi­xed­viT (a­Se­nebs is mas, aaSe­na man
is, auSe­ne­bia mas is...);
amo­ic­nobs da ga­nar­Cevs ar­se­biT, zed­sar­Tav, ricx­viT sa­xe-­
lebs; amo­ic­nobs zed­sar­Tav sa­xe­lebs, maTs fun­q­ci­as; mi­u­Ti-­
Tebs zmni­ze­de­bis rol­ze zmnu­ri Si­na­ar­sis ga­mo­xat­va­Si;
mo­i­Zi­ebs sxva­Ta sity­vas (-meT­qi; -Tqo; -o) da ga­nar­Cevs mi­si
ga­mo­ye­ne­bis mi­zan­Se­wo­ni­lo­ba­sa da mar­Te­bu­lo­bas;
ga­nar­Cevs zmnis­wi­niT ga­mo­xa­tul Zi­ri­Tad mniS­v­ne­lo­bebs;
mi­u­Ti­Tebs wi­na­da­de­bis Zi­ri­Tad wev­reb­sa da Zi­ri­Tad Se­si-­
ty­ve­beb­ze.
aq­ti­vo­be­bi, rom­le­bic mos­wav­li­sgan mo­iTxovs:

se­man­ti­ku­ri ru­ke­bis Sed­ge­nas;

fra­ze­o­lo­giz­me­bis gan­mar­te­bi­Ti leq­si­ko­nis Sed­ge­nas;

mety­ve­le­bis na­wi­le­bis kla­si­fi­ka­ci­as wi­na­da­de­ba­Si ma­Ti
fun­q­ci­is mi­xed­viT;

sity­ve­biT wi­na­da­de­bis age­bas;

na­wer­Si or­Tog­ra­fi­u­li Sec­do­me­bis pov­nasa da gas­wo­re­bas;
sxv.
re­ko­men­da­ci­e­bi: swav­le­bis am etap­ze Rrmav­de­ba mos­wav­lis enob­ri­vi kom­pe­ten­
ci­e­bi ro­gorc re­cef­ci­ul, ise fun­q­ci­ur do­ne­ze.
Sedegi
qar. VI. 12. moswavles SeuZlia mediateqstebis gaanalizeba; aqvs
multimedia teqstebze muSaobis sawyisi unar-Cvevebi.
indikatorebi





92
uda­rebs wa­kiTxul na­war­mo­ebs mis ek­ra­ni­ze­bul da Te­at­ra­
li­ze­bul ver­si­ebs;
qmnis mis­T­vis sa­in­te­re­so per­so­na­Jis war­mo­sax­viT por­t­
rets;
qmnis wa­kiTxu­li an mos­me­ni­li teq­s­tis per­so­na­Jis­/­per­so­na­
Je­bis veb­-­g­verds / pro­fils so­ci­a­lu­ri qse­le­bi­saT­vis;
am miz­niT amok­rebs da axa­ris­xebs Se­sa­ba­mis in­for­ma­ci­as
teq­s­ti­dan; mo­i­Zi­ebs da Se­ar­Cevs vi­zu­a­lur ma­sa­las in­ter­
ne­tiT da cif­ru­li sa­ko­mu­ni­ka­cio teq­no­lo­gi­e­bis ga­mo­ye­ne­
biT, Se­ar­Cevs fo­to­ebs sa­o­ja­xo al­bo­me­bi­dan, rep­ro­duq­ci­
ebs da sxv.;
war­mo­id­gens da aR­wers wa­kiTxu­li an mos­me­ni­li teq­s­tis



er­Ti epi­zo­dis am­sax­vel sce­nas war­mo­sax­vi­Ti fil­mi­saT­
vis­/­mul­t­fil­mi­saT­vis sa­re­Ji­so­ro sce­na­ris sa­xiT (aR­wers
Ser­Ce­ul epi­zod­Si mo­Ta­ma­Se msa­xi­o­be­bis / na­xa­ti gmi­re­bis
ga­reg­no­bas, kos­tu­mebs, ga­mo­ye­ne­bul mu­si­kas, xma­urs da­/an
sxva bge­riT efeq­tebs; dro­sa da siv­r­ces, sa­dac vi­Tar­de­ba
moq­me­de­ba da sxv.);
sxva­das­x­va ga­mom­xat­ve­lo­bi­Ti sa­Su­a­le­be­bis (ka­ri­ka­tu­re­
bis, ap­li­ka­ci­e­bis, fo­to­e­bi­sa da a.S.) ga­mo­ye­ne­biT Se­ad­gens
mar­ti­vi sa­xis rek­la­mebs wi­nas­war mo­ce­mu­li pi­ro­bis mi­xed­
viT; ga­i­az­rebs im upi­ra­te­so­bebs, ri­si afi­Si­re­bac surs rek­
la­mis sa­Su­a­le­biT (mag., spor­tu­li mo­ed­nis rek­la­ma­Si wi­na
plan­ze wa­mo­wevs mis ad­gil­m­de­ba­re­o­bas: sko­las­Tan ax­lo­saa
da, am­de­nad, yve­la bav­S­vis­T­vis mo­sa­xer­xe­be­li­a...);
miz­nob­ri­vi teq­s­te­bis Se­sad­ge­nad in­teg­ri­re­bu­lad iye­nebs
sxva dar­geb­Si Se­Ze­nil cod­na­sa da unar­-­C­ve­vebs (gan­sa­kuT­
re­biT, rek­la­mi­sa da pla­ka­tis da­sam­za­deb­lad);
Txzavs da spe­ci­fi­ku­ri we­se­bis dac­viT afor­mebs sxva­das­x­va
xa­si­a­Tis sa­in­for­ma­cio da ad­mi­nis­t­ra­ci­ul teq­s­tebs (mag.,
kon­k­re­tu­li pi­ris sa­xel­ze da­we­ril mok­le an­ga­riSs, ax­s­na-­
gan­mar­te­biT ba­raTs, sa­in­for­ma­cio gan­cxa­de­bas da sxv.).
aqtivobebi
aq­ti­vo­be­bi, rom­le­bic mos­wav­li­sgan mo­iTxovs:

mi­zan­s­ce­nis / kad­ris aR­we­ras war­mo­sax­vi­Ti fil­mi­dan;

per­so­na­Jis bi­og­ra­fi­u­li da pi­ra­di mo­na­ce­me­bis Sev­se­bas
so­ci­a­lu­ri qse­lis­T­vis;

li­te­ra­tu­ru­li teq­s­ti­sa da mi­si ek­ra­ni­za­ci­is Se­da­re­bas;

ko­miq­sis Seq­m­nas na­war­mo­e­bis mi­xed­viT;

av­to­bi­og­ra­fi­is Seq­m­nas;

me­di­a­teq­s­te­bis Seq­m­nas (mag., sa­te­le­vi­zio da ra­dio rek­la­
mis­T­vis - Zi­ri­Ta­di teq­s­tis da slo­ga­nis, ki­no­fil­mis­T­vis anon­sis, ga­da­ce­mis­T­vis - pro­mos da a.S.);

eleq­t­ro­nu­li teq­s­te­bis wakiTx­vas;

teq­s­t­Si mo­Zi­e­bu­li in­for­ma­ci­is ga­mo­ye­ne­biT ra­dio an sa­
te­le­vi­zio axa­li am­be­bis­T­vis re­por­ta­Jis mom­za­de­bas;
sxv.
Sedegi
qarT. VI. 13. moswavles SeuZlia kiTxvis sxvadasxva strategiis
miznobrivad gamoyeneba.
indikatorebi

qarTuli ena da literatura
Tavi III. rekomendaciebi stan­d ar­t is Sedegebis misaRwevad
kiTx­vi­sas wa­moW­ri­li sir­Tu­le­e­bis da­saZ­le­vad mi­mar­Tavs
sxva­das­x­va sa­Su­a­le­bas: Ta­vi­dan ga­da­i­kiTxavs rTul an mniS­v­
93
qarTuli ena da literatura
Tavi III. rekomendaciebi stan­d ar­t is Sedegebis misaRwevad








aqtivobebi
94
ne­lo­van na­wi­lebs, ake­Tebs Ca­na­we­rebs, ko­men­ta­rebs uke­Tebs
teq­s­tis cal­ke­ul na­wi­lebs; kon­teq­s­t­ze, ga­moc­di­le­ba­ze
day­r­d­no­biT an leq­si­ko­nis dax­ma­re­biT azus­tebs ucxo sity­
ve­bis mniS­v­ne­lo­bas;
sxva­das­x­va ele­men­tis (sa­Ta­u­ris, ab­za­ce­bis da­sawyi­sis, sak­
van­Zo sity­ve­bis, er­T­-er­Ti ab­za­cis, ga­mo­yo­fi­li sity­ve­bis)
ga­mo­ye­ne­biT ga­moT­q­vams va­ra­uds teq­s­tis­/­teq­s­te­bis mo­nak­
ve­Tis Si­na­ar­sis Se­sa­xeb;
aana­li­zebs Ta­na­to­le­bis mi­er Ses­ru­le­bel sa­kiTxav da­va­
le­bebs - ga­nar­Cevs swor da mcdar pa­su­xebs; xsnis, ra­tom ver
gas­ca mos­wav­lem swo­rad pa­su­xi, ra ver ga­i­go, ra­tom Sec­da
igi da sxv.;
teq­s­tis sa­xi­sa da sa­kiTxa­vi amo­ca­nis gaT­va­lis­wi­ne­biT ir­
Cevs kon­k­re­tul stra­te­gi­as­/­mid­go­mas da xsnis Ta­vis ar­Ce­
vans;
sa­kiTxa­vi da­va­le­be­bis Ses­ru­le­bis Sem­deg mo­na­wi­le­obs ga­
mo­ye­ne­bu­li stra­te­gi­e­bis gan­xil­va­Si (vin ra mid­go­ma, xer­xi
ga­mo­i­ye­na); msje­lobs imis Se­sa­xeb, Tu ro­me­li mid­go­ma iyo an
iq­ne­bo­da uf­ro mi­sa­da­ge­bu­li­/e­feq­tu­ri da ra­tom;
ix­se­nebs, ga­mo­u­ye­ne­bia Tu ara msgav­si stra­te­gi­e­bi sxva sag­
neb­Si sa­kiTxa­vi da­va­le­be­bis Ses­ru­le­bi­sas; msje­lobs imis
Se­sa­xeb, Tu ro­mel sag­neb­Si da­/an ra sa­xis teq­s­te­bis wa­kiTx­
vi­sas Se­iZ­le­ba aR­niS­nu­li stra­te­gi­e­bis ga­mo­ye­ne­ba;
ad­gens wa­kiTxu­li wig­ne­bis ka­ta­logs (mok­le ano­ta­ci­iT);
en­cik­lo­pe­di­e­bis, leq­si­ko­ne­bi­sa da in­ter­ne­tis sa­Su­a­le­biT
azus­tebs teq­s­t­Si moTx­ro­bil uc­nob an ga­u­ge­bar am­bavs;
mar­Te­bu­lad iye­nebs gan­mar­te­biT da dar­gob­riv leq­si­ko­
nebs.
aq­ti­vo­be­bi, rom­le­bic mos­wav­li­sa­gan mo­iTxovs:

va­ra­u­de­bis sqe­mis Sev­se­bas kiTx­vis dawye­bam­de;

se­man­ti­ku­ri, mor­fo­lo­gi­u­ri da sin­taq­su­ri cod­nis ga­mo­ye­
ne­bas uc­no­bi leq­si­kis ga­sa­ge­bad;

fra­ze­o­lo­giz­me­bis Si­na­ar­sis amoc­no­bas kon­teq­s­t­ze day­r­
d­no­biT;

Se­sa­ba­mi­si leq­si­ko­nis Ser­Ce­vas;

eleq­t­ro­nu­li sa­Zi­e­bo sis­te­mis ga­mo­ye­ne­bas;

in­for­ma­ci­is mi­sa­Re­bad wya­ros Ser­Ce­vas;

sxva sag­neb­Tan kav­Si­re­bis da­a­nax­vas;
sxv.
mimarTuleba: wera
Sedegi
qarT. VI. 14. moswavles SeuZlia pirovnuli da SemoqmedebiTi
gamocdilebis gamoyeneba weris procesSi; aqvs mxatvruli warmosaxvis unari.
indikatorebi






aqtivobebi
swo­rad agebs teqsts kom­po­zi­ci­is ele­men­te­bis ga­mo­ye­ne­biT;
ake­Tebs mok­le we­ri­lo­biT ko­men­tars mis­T­vis mxat­v­ru­lad
da az­rob­ri­vad sa­in­te­re­so mo­nak­ve­Te­bis Se­sa­xeb;
sa­ku­Ta­ri gan­c­dis, STa­beW­di­le­bis gad­mo­sa­ce­mad ir­Cevs mis­
T­vis sa­sur­vel mxat­v­rul for­mas;
qmnis mis­T­vis az­rob­ri­vad sa­in­te­re­so epi­zo­dis gag­r­Ze­le­
bi­sa da da­sas­ru­lis sa­ku­Tar va­ri­ants;
kon­k­re­tu­li li­te­ra­tu­ru­li Jan­ris teq­s­tis da­sawyi­sis
mi­xed­viT qmnis Se­sa­ba­mi­si mxat­v­ru­li for­mis mci­re zo­mis
Txzu­le­bas;
qmnis ori­gi­na­lur Txzu­le­bas.
qarTuli ena da literatura
Tavi III. rekomendaciebi stan­d ar­t is Sedegebis misaRwevad
aq­ti­vo­be­bi, rom­le­bic mos­wav­li­s­gan mo­iTxovs:

ver­ba­lu­ri da ara­ver­ba­lu­ri in­for­ma­ci­is adek­va­tu­rad aR­
q­mas, ga­a­na­li­ze­ba­sa da gad­mo­ce­mas;

teq­s­tis ga­az­re­bas;

teq­s­tis Si­na­ar­sis la­ko­ni­u­rad da Ta­na­mim­dev­ru­lad gad­mo­
ce­mas we­ri­lo­bi­Ti gziT;
sxv.
re­ko­men­da­ci­e­bi: am etap­ze, mniS­v­ne­lo­va­ni­a, mu­Sa­o­ba wa­ri­mar­Tos ana­li­ti­ku­ri
da lo­gi­ku­ri az­rov­ne­bis unar­-­C­ve­ve­bis gan­vi­Ta­re­bis mi­mar­Tu­le­biT, ris­T­vi­sac
efeq­tu­ri iq­ne­ba ama Tu im sa­xis kvle­vi­Ti pro­eq­tis­/­p­ro­eq­te­bis gan­xor­ci­e­le­ba.
Sedegi
qarT. VI. 15. moswavles SeuZlia sxvadasxva saxis miznobrivi teqstis damoukideblad Seqmna.
indikatorebi



wers sxva­das­x­vag­var Txzu­le­bas, in­for­ma­ci­ul teqsts spe­
ci­a­lu­ri ter­mi­no­lo­gi­is ga­mo­ye­ne­biT;
av­lens faq­ti­sad­mi (mov­le­ni­sad­mi) sa­ku­Tar da­mo­ki­de­bu­le­
bas; axer­xebs mis emo­ci­ur Se­fa­se­bas Se­sa­fe­ri­sad Ser­Ce­u­li
leq­si­ku­ri da gra­ma­ti­ku­li sa­Su­a­le­be­bis ga­mo­ye­ne­biT;
sa­Wi­ro enob­ri­vi ma­sa­lis mo­sa­Zi­eb­lad iye­nebs sxva­das­­x­va
dam­x­ma­re sa­Su­a­le­bas (si­no­ni­mur gan­mar­te­bebs, sity­vaT­Se­xa­
me­bebs, myar Se­sity­ve­bebs, fra­ze­o­lo­giz­mebs; mu­Sa­obs leq­
si­kon­ze...);
95
qarTuli ena da literatura
Tavi III. rekomendaciebi stan­d ar­t is Sedegebis misaRwevad




aqtivobebi
az­rob­ri­vi srul­yo­fis miz­niT, da­ma­te­biT svams teq­s­t­Si sa­
Wi­ro sity­veb­sa da ga­mo­naT­q­va­mebs;
we­ri­lo­biT gad­mos­cems teq­s­tis Si­na­arss ro­gorc vrclad,
ise mok­led sxva­das­x­va enob­riv­-­g­ra­ma­ti­ku­li sa­Su­a­le­be­bis
ga­mo­ye­ne­biT, ur­Tavs ko­men­ta­rebs;
miz­ni­sa da ad­re­sa­tis gaT­va­lis­wi­ne­biT wi­nas­war am­za­debs
da Txzavs sxva­das­x­va ti­pis miZR­v­niT teq­s­tebs (a­ma Tu im Ta­
riR­Tan da­kav­Si­re­biT war­mo­saT­q­mel sity­vas, me­gob­ri­sad­mi
miZR­v­nil sa­xu­ma­ro teqsts, Sar­J­sa da sxv.);
Te­mi­sa da res­po­den­tis gaT­va­lis­wi­ne­biT ad­gens mar­tiv Se­
kiTx­vebs in­ter­vi­u­saT­vis; ata­rebs mar­ti­vi sa­xis ga­mo­kiTx­
vas kon­k­re­tul Te­ma­ze; Ca­wers da Se­sa­ba­mi­sad afor­mebs teqsts.
aq­ti­vo­be­bi, rom­le­bic mos­wav­li­sgan mo­iTxovs:

miz­nob­ri­vi teq­s­te­bi (bi­og­ra­fi­u­li teq­s­tis, in­ter­vi­us) da­
we­ras;

teq­s­tis ga­a­na­li­ze­bas; sa­ku­Ta­ri po­zi­ci­is Se­mu­Sa­ve­basa da
we­ri­lo­biT war­mod­ge­nas;

kvle­viT mu­Sa­o­bas;

leq­si­kon­ze mu­Sa­o­bas;
sxv.
re­ko­men­da­ci­e­bi: swav­le­bis am etap­ze mniS­v­ne­lo­va­ni­a, mu­Sa­o­ba wa­ri­mar­Tos ma­Ra­
li do­nis sa­az­rov­no una­re­bis gan­vi­Ta­re­bis mi­mar­Tu­le­biT. yu­radRe­ba un­da mi­eq­
ces ana­li­ti­ku­ri da lo­gi­ku­ri az­rov­ne­bis gan­vi­Ta­re­bas, aseve mos­wav­le­Ta kvle­
vi­Ti una­r-Cveve­bis ga­mo­mu­Sa­ve­bas. am miz­nebis misaRwevad efeq­tu­ri iq­ne­ba ama Tu
im sa­xis kvle­vi­Ti pro­eq­te­bis gan­xor­ci­e­le­ba.
Sedegi
qarT. VI. 16. moswavles SeuZlia orTografiisa da punqtuaciis
aucilebeli wesebis gamoyeneba, gramatikuli TvalsazrisiT
marTebuli sityvaformebis ageba.
indikatorebi




96
swo­rad iye­nebs irib naT­q­vam­sa da ci­ti­re­bas;
ga­nar­Cevs nac­val­sa­xel­Ta jgu­febs da Se­sa­fe­ris kon­teq­s­t­
Si swo­rad unac­v­lebs maT sa­Ta­na­do sa­xel­Ta for­mebs;
mar­Te­bu­lad iye­nebs mi­sa­Ti­Te­bel sity­va­Ta da kav­Sir­Ta
(wev­r­-­kav­Sir­Ta) kon­s­t­ruq­ci­ul Se­saZ­leb­lo­bebs mi­zez­-­Se­
degob­ri­o­bi­sa Tu sxva ni­u­an­se­bis gad­mo­sa­ce­mad;
ic­nobs da iye­nebs sity­va­Ta mar­T­l­we­ris Zi­ri­Tad we­sebs;






aqtivobebi
mar­­T­l­we­ris Se­sa­mow­meb­lad iye­nebs dam­x­ma­re sa­Su­a­le­bebs;
iye­nebs na­ir­g­var sti­lis­tur Tu enob­riv­-­g­ra­ma­ti­kul sa­Su­
a­le­bas gan­cxa­de­bis, an­ke­tis, av­to­bi­og­ra­fi­is Se­sad­genad;
swo­rad iye­nebs sas­ven niS­nebs;
ga­da­i­kiTxavs na­wers da Ca­as­wo­rebs mas ro­gorc enob­riv­-­
sti­lu­ri, ise pun­q­tu­a­ci­is Tval­saz­ri­siT;
kiTxu­lobs na­wers ga­az­re­bu­lad, kon­teq­s­tis mi­xed­viT mar­
Te­bu­lad iye­nebs enob­ri­vad swor, da­saS­veb da Se­saZ­le­bel
for­mebs;
ga­da­i­kiTxavs da Ca­as­wo­rebs teqsts az­rob­ri­vad;
amow­mebs teq­s­t­Si ga­mo­ye­ne­bul for­mebs da sity­vaT­Se­xa­me­
bebs enis moq­me­di nor­me­bis mi­xed­viT; teq­s­tis ko­req­ti­re­bi­
sas iye­nebs or­Tog­ra­fi­ul da ucxo sity­va­Ta leq­si­kons.
qarTuli ena da literatura
Tavi III. rekomendaciebi stan­d ar­t is Sedegebis misaRwevad
aq­ti­vo­be­bi, rom­le­bic mos­wav­li­sa­gan mo­iTxovs:

teq­s­tis ga­a­na­li­ze­bas;

mi­zez­-­Se­de­gob­ri­o­bis dad­ge­nas;

gra­fi­ku­li ma­or­ga­ni­zeb­lis Sed­ge­na­sa da ga­mo­ye­ne­bas;

sa­Ta­na­do kav­Si­re­bi­sa da enob­ri­vi kon­s­t­ruq­ci­e­bis ga­mo­ye­
ne­bas we­ris dros;
sxv.
97
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
Tavi IV
sanimuSo aqtivobebi
I kla­si
qarT. I. 1. mos­wav­les Se­uZ­lia mo­is­mi­nos da adek­va­tu­rad aRiq­vas mar­ti­vi
in­for­ma­ci­a; Se­uZ­lia swo­rad re­a­gi­re­ba nac­nob sa­mety­ve­lo si­tu­a­ci­eb­Si.
aq­ti­vo­ba #1: „Ce­mi fe­ra­di teq­s­ti“ (mci­re zo­mis mos­me­ni­li teq­s­tis mi­xed­viT
na­xa­tis ga­fe­ra­de­ba)
re­sur­se­bi: jam­ba­zis si­lu­e­tu­ri na­xa­ti, fe­ra­di fan­q­re­bi / flo­mas­te­re­bi.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra: mas­wav­le­be­li mos­wav­le­ebs mi­mar­Tavs Txov­niT, yu­radRe­biT
mo­us­mi­non teqsts da teq­s­tis mi­xed­viT ga­a­fe­ra­don jam­ba­zis si­lu­e­tu­ri na­xa­ti.
mas­wav­le­be­li ne­la, gar­k­ve­viT ukiTxavs maT teqsts jam­baz­ze: ”i­yo er­Ti mxi­a­ru­li
jam­ba­zi ja­ju. ga­buS­tul wi­Tel cxvir­ze Sa­vi xa­li bu­zi­viT aj­da. cis­fe­ri Tva­le­bi
eS­ma­ku­rad ucim­ci­meb­da. wi­Te­li tu­Ce­bi mu­dam uci­no­da. yvi­Tel Tmebs mwva­ne qu­di
ufa­rav­da. yel­ze uzar­ma­za­ri sta­fi­los­fe­ri bab­Ta eke­Ta”...
mos­me­ni­lis mi­xed­viT mos­wav­le­e­bi afe­ra­de­ben jam­ba­zis si­lu­e­tur na­xats.
Se­fa­se­ba: Se­fas­de­ba yu­radRe­bis kon­cen­t­ra­cia da mos­me­nis una­ri imis mi­xed­
viT, ram­de­nad Se­e­sa­ba­me­ba teqsts ga­fe­ra­de­bu­li na­xa­ti.
me­To­du­ri mi­Ti­Ti­Te­ba: mas­wav­leb­leb­ma un­da ga­iT­va­lis­wi­non, rom sa­sur­ve­
lia teq­s­ti iyos mok­le, mar­ti­vi da SeZ­le­bis­dag­va­rad sa­in­te­re­so; Se­i­cav­des er­Ti
kon­k­re­tu­li sag­nis aR­we­ras. pir­vel etap­ze is ar un­da aRe­ma­te­bo­des 5–6 wi­na­da­de­
bas. ga­sa­fe­ra­de­be­li fe­re­bi ar un­da iyos zed­me­tad ga­dat­vir­Tu­li. am aq­ti­vo­bis
ga­mo­ye­ne­ba Se­saZ­le­be­lia sxva­das­x­va mo­di­fi­ka­ci­iT sxva­das­x­va klas­Si. ma­ga­li­Tad,
er­Ti kon­k­re­tu­li aR­we­ra – jam­ba­zis sa­sa­ci­lo ga­reg­no­ba – Se­iZ­le­ba gar­Tul­des
eta­pob­ri­vad, da­e­ma­tos ta­ni, fe­xe­bi, Cac­mu­lo­ba, II–III kla­seb­Si Se­iZ­le­ba gar­Tul­
des jam­ba­zis si­tu­a­ci­u­ri na­xa­te­biT: jam­ba­zi cir­kis are­na­ze, bav­S­veb­Tan an cxo­ve­
leb­Tan er­Tad.
kav­Si­ri sxva sag­neb­Tan: sax­vi­Ti da ga­mo­ye­ne­bi­Ti xe­lov­ne­ba.
98
aq­ti­vo­ba #2: „va­la­gebT Can­Ta­Si”
re­sur­se­bi: qa­Ral­dis Can­Te­bi war­we­re­biT. qa­Ral­dis Can­Te­bi Se­iZ­le­ba Sec­va­
los sko­lis, ba­ku­ri­a­nis, zRvi­sa da sof­lis su­ra­Te­bi­an­ma tra­fa­re­teb­ma, rom­le­bic
da­i­de­ba ma­gi­deb­ze jgu­fe­bis gan­la­ge­bis mi­xed­viT.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra: mas­wav­le­be­li yofs klass mci­re jgu­fe­bad da aZ­levs in­s­
t­ruq­ci­as: Ti­To­e­ul­ma jguf­ma un­da Ca­moT­va­los is niv­Te­bi, rom­leb­sac Ca­a­la­gebs
Can­Ta­Si. er­Ti jgu­fi niv­Tebs ala­gebs sas­ko­lo Can­Ta­Si, me­o­re, me­sa­me da me­oTxe
- sam­g­zav­ro­Si (er­Ti jgu­fi mi­em­g­zav­re­ba ba­ku­ri­an­Si, me­o­re zRva­ze, me­sa­me - eq­s­
kur­si­a­ze / so­fel­Si, be­bi­a-­ba­bu­as­Tan). sa­sur­ve­li­a, jgu­febs da­u­rig­deT qa­Ral­dis
Can­Te­bi Se­sa­ba­mi­si war­we­re­biT. Tu Ca­moT­v­lil niv­T­Ta­gan ro­me­li­me zed­me­tad Cans,
jguf­ma un­da ax­s­nas, ra­tom mox­v­da es niv­Ti ”Can­Ta­Si”.
Se­fa­se­ba: Se­fas­de­ba um­Tav­re­sad, in­s­t­ruq­ci­is ga­ge­bis, niv­Te­bis fun­q­ci­u­ri
da­niS­nu­le­bis ga­ge­bi­sa da ga­mo­ye­ne­bis, ase­ve adek­va­tu­ri leq­si­kis Ser­Ce­vis una­ri.
me­To­du­ri mi­Ti­Te­ba: jgu­fe­bis Can­Te­bis da­niS­nu­le­bis Sec­v­la mas­wav­le­bels
Se­uZ­lia imis mi­xed­viT, ra Te­ma­tur­-­leq­si­ku­ri er­Te­u­le­bis ga­aq­ti­u­re­ba surs. ami­
tom, aq­ti­vo­bis ga­mo­ye­ne­ba Se­saZ­le­be­lia sxva­das­x­va Te­ma­tur bu­de­eb­ze mu­Sa­o­bi­sas
ro­gorc in­di­vi­du­a­lu­rad, ase­ve wyvi­leb­Sic.
aq­ti­vo­ba #3: Ta­ma­Si „vi­Tom, vi­Tom...”
re­sur­se­bi: im Sem­Tx­ve­va­Si, Tu si­tu­a­ci­e­bi ga­Ta­maS­de­ba, Se­sa­ba­mi­si rek­vi­zi­ti,
ma­ga­li­Tad, ”mZi­me” xel­Can­Ta, flo­mas­te­re­bi, bur­Ti, xur­ji­ni da a.S.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra: mas­wav­le­be­li sTa­va­zobs mos­wav­le­ebs ram­de­ni­me si­tu­a­ci­as:
1. maT un­da war­mo­id­gi­non, rom xvde­bi­an sxva­das­x­va ada­mi­ans, romlebsac un­da mo­
e­sal­mon da mo­i­kiTxon, Sem­deg ki ga­mo­em­S­vi­do­bon, magaliTad:

di­di xnis una­xav me­go­bars;

ba­Ris mas­wav­le­bels;

be­bi­a-­ba­bu­as.
2. maT un­da war­mo­id­gi­non, rom sTa­va­zo­ben dax­ma­re­bas:

mo­xu­ce­buls, ro­mel­sac uWirs si­a­ru­li da mo­aqvs xel­Can­Ta;

me­go­bars, ro­mel­mac xat­vis gak­ve­Til­ze aR­mo­a­Ci­na, rom sax­l­Si dar­Ca
flo­mas­te­re­bi / fe­ra­di fan­q­re­bi;

de­das, ro­mel­sac da­ug­rov­da ga­sa­recxi Wur­We­li;

ba­bu­as yur­Z­nis kre­fa­Si.
3. maT un­da war­mo­id­gi­non, rom mad­lo­bas ux­di­an:

am­xa­nags, ro­mel­mac da­pa­ti­Ja da­ba­de­bis dRe­ze;

de­dis me­go­bars, ni­no de­i­das, ro­mel­mac la­ma­zad ilus­t­ri­re­bu­li wig­ni
aCu­qa;

me­zob­lis biWs, ca­me­ti-­ToTx­me­ti wlis re­zis, ro­mel­mac xe­ze Ser­Ce­ni­li
bur­Ti Ca­mo­u­Ro;

be­bi­as, ro­mel­mac sof­li­dan Cur­Cxe­le­bi, tkbi­li tyla­pi da Ta­Ta­ra / fe­
la­mu­Si Ca­mo­u­ta­na.
Se­fa­se­ba: Se­fas­de­ba gan­s­x­va­ve­bul sa­mety­ve­lo si­tu­a­ci­eb­Si mos­wav­lis adek­va­
tu­rad re­a­gi­re­bis, sa­mety­ve­lo eti­ke­tis, enob­ri­vi for­mu­le­bis ga­mo­ye­ne­bis una­
ri; Se­sa­ba­mi­si leq­si­kis cod­na da ga­mo­ye­ne­bis una­ri.
me­To­du­ri mi­Ti­Te­ba: am si­tu­a­ci­e­bis ga­Ta­ma­Se­ba Se­saZ­le­be­lia ara mar­to I,
ara­med II–III kla­seb­Sic.
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
aq­ti­vo­ba #4: Ta­ma­Si „ga­mo­Zi­e­ba”
re­sur­se­bi: es Ta­ma­Si sa­Wi­ro­ebs mxo­lod ada­mi­a­nur re­surss.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra: mas­wav­le­be­li sTa­va­zobs er­T­-erT mos­wav­les, mo­i­fiq­ros
ro­me­li­me sag­nis aR­m­niS­v­ne­li sa­xe­li. da­nar­Ce­neb­ma un­da mo­i­fiq­ron da­ax­lo­e­biT
oci Se­kiTx­va imi­saT­vis, rom ga­mo­i­Zi­on, ro­me­li sa­xe­li Ca­i­fiq­ra maT­ma Ta­nak­la­sel­
ma. Se­kiTx­ve­bis sa­va­ra­u­do va­ri­an­te­bi­a: ada­mi­a­ni­a? cxo­ve­li­a? frin­ve­li­a? mwe­ri­a?
usu­lo sa­ga­ni­a? ra fe­ri­sa­a? pa­ta­ra­a? ro­me­li bge­riT iwye­ba mi­si sa­xe­li? da a. S.
mom­dev­no sity­vis mo­fiq­re­bis uf­le­ba eni­We­ba imas, vinc ga­mo­ic­nobs sa­xels.
99
qarTuli ena da literatura
Tavi III. rekomendaciebi stan­d ar­t is Sedegebis misaRwevad
Se­fa­se­ba: Se­fas­de­ba kiTx­vis das­mis una­ri, sag­nis ni­San­-­T­vi­se­ba­Ta cod­na da
sag­nis iden­ti­fi­ka­ci­i­saT­vis ma­Ti ga­mo­ye­ne­bis una­ri.
me­To­du­ri mi­Ti­Te­ba: imi­saT­vis, rom mos­wav­le­eb­ma mo­i­fiq­ron oci Se­kiTx­va,
mas­wav­le­bel­ma wi­nas­war un­da avar­ji­Sos isi­ni Se­kiTx­ve­bis das­ma­Si. ami­saT­vis er­Ti
mo­Ta­ma­Se ga­dis kla­si­dan da Se­dis mxo­lod mas Sem­deg, ro­de­sac da­u­Za­xe­ben. da­nar­
Ce­ne­bi ir­Ce­ven kla­si­dan er­T­-erTs. Sem­deg eZa­xi­an ga­reT ga­sul mo­Ta­ma­Ses, ro­me­
lic iwyebs mi­sax­ved­ri kiTx­ve­bis das­mas. ma­ga­li­Tad: bi­Wi­a? is zis pir­vel rig­Si? mas
aqvs qe­ra Tma? es ni­ka­a. ax­la kla­si­dan ga­dis ni­ka da Ta­ma­Si iwye­ba Ta­vi­dan.
aq­ti­vo­ba #5: „pan­to­mi­ma“
re­sur­se­bi: es Ta­ma­Si sa­Wi­ro­ebs mxo­lod ada­mi­a­nur re­surss.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra: mo­na­wi­le­e­bi sxe­dan mer­xeb­Tan an dga­nan wre­Si. Se­ir­Ce­va pan­
to­mi­mi­saT­vis Te­ma, ma­ga­li­Tad, cxo­ve­le­bi, pro­fe­sia da a.S. wam­y­va­ni yur­Si Cas­Cur­
Cu­lebs ar­Ce­u­li Te­me­bi­dan sity­vas er­T­-erT mo­na­wi­les. man Ta­vi­si moZ­ra­o­be­biT.
Jes­te­biT, mi­mi­kiT, sity­ve­bis ga­re­Se un­da ga­mo­sa­xos is sity­va, ro­me­lic Cas­Cur­Cu­
les, xo­lo da­nar­Ce­neb­ma un­da ga­mo­ic­non es sity­va. is mo­Ta­ma­Se, ro­me­lic pir­ve­lad
ga­mo­ic­nobs, xde­ba wam­y­va­ni.
Se­fa­se­ba: Se­fas­de­ba kon­k­re­tul Te­mas­Tan da­kav­Si­re­bu­li leq­si­kis cod­na da
misi ga­mo­ye­ne­bis, ase­ve war­mo­sax­va–gan­sa­xi­e­re­bi­sa da Se­moq­me­de­bi­Ti una­rebi.
me­To­du­ri mi­Ti­Te­ba: es Ta­ma­Si mi­zan­Se­wo­ni­lia mxlod mas Sem­deg, rac mas­wav­
le­be­li da­a­mu­Sa­vebs mos­wav­le­eb­Tan e. w. sa­sa­ub­ro Te­mebs, magaliTad: tran­s­por­ti,
Si­na­u­ri da ga­re­u­li cxo­ve­le­bi, pro­fe­si­e­bi da sxv.
aq­ti­vo­ba #6: „an­to­ni­me­bis jaW­vi”
re­sur­se­bi: es Ta­ma­Si sa­Wi­ro­ebs mxo­lod ada­mi­a­nur re­surss.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra: mos­wav­le­e­bi sxe­dan wre­Si. er­Ti am­bobs sity­vas (ma­ga­li­Tad,
ke­Ti­li), me­o­rem, mis gver­diT mjdom­ma, un­da Tqvas sa­pi­ris­pi­ro mniS­v­ne­lo­bis sity­
va (an­to­ni­mi), Sem­deg is am­bobs sity­vas, mom­dev­no - an­to­nims da ase grZel­de­ba. Tu
vin­mem ver mo­i­fiq­ra an­to­ni­mi, mas­wav­le­be­li af­r­Txi­lebs mos­wav­le­ebs, rom jaW­vi
wyde­ba da vin­mem un­da it­vir­Tos mi­si Se­ke­Te­ba. vinc jaW­vis yve­la­ze met rgols ga­
da­ar­Cens, is iq­ne­ba ga­mar­j­ve­bu­li.
Se­fa­se­ba: Se­fas­de­ba mos­wav­le­Ta leq­si­ku­ri ma­ra­gi, aseve Ta­nam­S­rom­lo­bis una­
ri.
me­To­du­ri mi­Ti­Te­ba: cxa­di­a, am Ta­ma­Sis Ca­ta­re­bam­de mos­wav­le­eb­ma un­da icod­
nen, ras niSnavs sapirispiro mniSvnelobis sityva (an­to­ni­mi) da hqon­deT an­to­ni­meb­
ze mu­Sa­o­bis ga­moc­di­le­ba.
aq­ti­vo­ba #7: si­tu­a­ci­u­ri Ta­ma­Si „sa­Ta­ma­So­e­bis ma­Ra­zi­a­Si”
re­sur­se­bi: es Ta­ma­Si sa­Wi­ro­ebs mxo­lod ada­mi­a­nur re­surss. Se­iZ­le­ba mo­na­wi­
le­eb­ma Ta­vad da­am­za­don ma­Ra­zi­is ab­ra, etiketebi fa­se­biT. wi­nas­war ga­na­la­gon ave­
ji ise, rom Se­iq­m­nas ma­Ra­zi­is ilu­zi­a.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra: mos­wav­le­e­bis er­Ti na­wi­li as­ru­lebs sa­Ta­ma­So­e­bis rols,
xo­lo sxve­bi - myid­ve­le­bisa, mas­wav­le­be­li an uf­ros­k­la­se­li ki - gam­yid­ve­li­a.
100
mo­na­wi­le­e­bi dge­bi­an oTa­xis erT mxa­res da elo­de­bi­an ma­Ra­zi­is gax­s­nas. am
dros maT un­da ga­mo­i­ye­non Se­sa­ba­mi­si leq­si­ku­ri er­Te­u­le­bi, for­mu­le­bi, fra­ze­
o­lo­gi­a: ”bo­lo Tqven xarT / brZan­de­biT?” ”xom ar iciT, ram­den xan­Si ga­ix­s­ne­ba ma­
Ra­zi­a?” da a.S. ma­Ra­zi­is gax­s­nam­de gam­yid­ve­li mi­dis ”sa­Ta­ma­So­eb­Tan” da Ti­To­e­uls
ekiTxe­ba, ro­me­li sa­Ta­ma­Sos gan­sa­xi­e­re­ba un­da. Tu mo­Ta­ma­Se kur­dRe­li­a, Se­uZ­liaa
ix­tu­na­os, Tu bzri­a­la­a - it­ri­a­los, Tu daT­vi­a - ibaj­ba­jos da a.S. ro­ca yve­la mzad
iq­ne­ba, ”gam­yid­ve­li” acxa­debs: ”ma­Ra­zia ga­ix­s­na”. ”myid­ve­le­bi” dge­bi­an rig­Si, esal­
me­bi­an ”gam­yid­vels” da sTxo­ven aC­ve­nos sa­Ta­ma­So­e­bi (e­nob­ri­vi for­mu­le­bi: ”Tu Se­
iZ­le­ba, maC­ve­neT is sa­Ta­ma­So”. ”ge­Tay­va, mo­ma­wo­deT”. ”ra Rirs?” ”gmad­lobT, nax­vam­
dis / kar­gad brZan­de­bo­deT”...). ”gam­yid­ve­li” iRebs Tu ara ”dax­li­dan” sa­Ta­ma­Sos,
is cocx­l­de­ba. myid­vel­ma un­da ga­mo­ic­nos, ra sa­Ta­ma­Soa da Tu ga­mo­ic­nobs, mi­aqvs.
mo­dis mom­dev­no ”myid­ve­li” da ase grZel­de­ba Ta­ma­Si. Sem­deg mo­Ta­ma­Se­e­bi cvli­an
ro­lebs. am Ta­maS­Si mos­wav­le­ebs mo­ux­de­baT sa­mety­ve­lo eti­ke­tis enob­ri­vi for­mu­
le­bis ga­mo­ye­ne­ba.
Se­fa­se­ba: Se­fas­de­ba, ram­de­nad icis da adek­va­tu­rad iye­nebs mos­wav­le sa­mety­
ve­lo eti­ke­tis enob­riv for­mu­lebs, sa­Ta­na­do leq­si­kas, ram­de­nad swo­rad (in­to­na­
ci­is Tval­saz­ri­siT) war­moT­q­vams fra­zebs, wi­na­da­de­bebs; ase­ve Se­fas­de­ba mo­wav­le­
Ta war­mo­sax­vis una­ri, Se­moq­me­de­bi­To­ba.
me­To­du­ri mi­Ti­Te­ba: re­ko­men­de­bu­lia mos­wav­le­eb­Tan wi­nas­wa­ri ga­sa­ub­re­ba da
imis ga­ge­ba, ro­me­li sa­Ta­ma­So­e­bi ici­an da ram­de­nad Se­uZ­li­aT ma­Ti gan­sa­xi­e­re­ba. Ta­
ma­Sis gar­Tu­le­bis miz­niT, er­Ti da ima­ve sa­Ta­ma­Sos gan­sa­xi­e­re­ba Se­uZ­lia sxva­das­x­va
mos­wav­les. ”myid­vel­ma” ara mar­to un­da ga­mo­ic­nos ”sa­Ta­ma­So”, ara­med un­da air­Ci­os
maT So­ris sa­u­ke­Te­so.
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
qarT. I. 2. mos­wav­les Se­uZ­lia gad­mos­ces mar­ti­vi in­for­ma­cia mis­T­vis nac­
nob Te­meb­ze.
aq­ti­vo­ba #1: „vxa­tav ga­go­nils”
re­sur­se­bi: na­xa­te­bi, sa­xa­ta­vi fur­c­le­bi, fe­ra­di fan­q­re­bi / flo­mas­te­re­bi.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra: tra­di­ci­u­li aR­we­ri­sa­gan gan­s­x­va­ve­biT, am aq­ti­vo­ba­Si Se­
iZ­le­ba sa­xa­li­so ele­men­tis Se­ta­na: ma­ga­li­Tad, mewy­vi­le­e­bi sxe­dan zur­g­Seq­ce­viT.
Ti­To­e­uls urig­de­ba na­xa­ti. jer er­Ti aR­wers na­xats da mi­si aR­we­ris mi­xed­viT me­
o­re xa­tavs. Sem­deg ro­le­bi ic­v­le­ba; mos­wav­le­e­bi Ta­vad afa­se­ben, vin aR­we­ra ukeT
na­xa­ti da vi­si na­xa­ti Se­e­sa­ba­me­ba teqts.
Se­fa­se­ba: Se­fas­de­ba aR­we­ri­sa da de­ta­leb­ze kon­cen­t­ra­ci­is una­ri.
me­To­du­ri mi­Ti­Te­ba: na­xa­ti ar un­da iyos ga­dat­vir­Tu­li. am Ta­ma­Si­saT­vis mos­
wav­le­e­bi wi­nas­war un­da iy­v­nen mom­za­de­bu­lni Se­da­re­biT mar­ti­vi da­va­le­be­biT.
kav­Si­ri sxva sag­neb­Tan: sax­vi­Ti da ga­mo­ye­ne­bi­Ti xe­lov­ne­ba.
aq­ti­vo­ba #2: ”ga­fu­We­bu­li te­le­fo­ni”
re­sur­se­bi: es Ta­ma­Si sa­Wi­ro­ebs mxo­lod ada­mi­a­nur re­surss.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra: mos­wav­le­e­bi sxde­bi­an wre­Si. wam­y­va­ni (mas­wav­le­be­li) gver­
diT mjdoms yur­Si uCur­Cu­lebs fra­zas / fra­zebs, enis ga­sa­texs an ra­i­me in­for­ma­
101
qarTuli ena da literatura
Tavi III. rekomendaciebi stan­d ar­t is Sedegebis misaRwevad
ci­as (ma­ga­li­Tad, ”gu­Sin zo­o­par­k­Si TeTr spi­los na­yi­ni aWa­mes, ris ga­moc spi­lo
an­gi­niT da­a­vad­da”, teq­s­ti ga­da­e­ce­ma mo­na­wi­le­ebs Ta­na­mim­dev­ro­biT. ro­ca je­ri
mid­ge­ba uka­nas­k­nel­ze, is xma­maR­la am­bobs mos­me­nils. Tu is zus­tad ity­vis imas,
rac Ta­vi­dan Cas­Cur­Cu­la pir­vel mo­Ta­ma­Ses wam­y­van­ma, te­le­fo­ni kar­gad mu­Sa­obs.
Tu naT­q­va­mi iq­ne­ba Sec­v­li­li, ma­Sin wam­y­va­ni yve­las Ta­na­mim­dev­ro­biT ekiTxe­ba, Tu
ra ga­i­go­nes maT. wam­y­va­ni xde­ba is mo­Ta­ma­Se, ro­mel­mac da­ar­R­via sa­te­le­fo­no kav­Si­
ri (a­nu da­a­ma­xin­ja fra­za / az­ri) da is ga­das­cems axal in­for­ma­ci­as.
Se­fa­se­ba: Se­fas­de­ba mos­me­nis, da­max­sov­re­bi­sa da in­for­ma­ci­is ga­da­ce­mis una­
rebi.
me­To­du­ri mi­Ti­Te­ba: mas­wav­le­bel­ma mos­wav­le­ebs yu­radRe­ba un­da mi­aq­ce­vi­nos
ima­ze, rom maT sity­ve­bi, fra­ze­bi war­moT­q­van mka­fi­od, da­ma­xin­je­bis ga­re­Se, rad­gan
isi­ni pa­su­xis­m­geb­le­bi ari­an er­T­ma­ne­Tis wi­na­Se. sa­sur­ve­li­a, am Ta­ma­Sis daw­ye­ba mar­
ti­vi fra­ziT da Sem­deg nel­-­ne­la gar­Tu­le­ba.
aq­ti­vo­ba #3: “a­se am­bobs su­ra­Ti”
re­sur­se­bi: ilus­t­ra­ci­e­bi, teq­s­ti.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra: mas­wav­le­be­li mos­wav­le­ebs aC­ve­nebs teq­s­tis ilus­t­ra­ci­ebs
da sTxovs aR­we­ron, ras xe­da­ven na­xa­teb­ze. maT un­da ga­moT­q­van va­ra­u­de­bi, ra Se­iZ­
le­ba iyos moTx­ro­bi­li am teq­s­t­Si, ra­tom fiq­ro­ben ase, ra mi­niS­ne­bas / mi­niS­ne­bebs
ey­r­d­no­bi­an. Sem­deg mas­wav­le­be­li klass ukiTxavs teqsts. mos­wav­le­e­bi ada­re­ben
mos­me­nils sa­ku­Tar va­ra­u­debs.
Se­fa­se­ba: Se­fas­de­ba war­mo­sax­vi­sa da dak­vir­ve­bis, na­xa­tis wa­kiTx­vis una­ri,
agreTve mos­me­ni­li teq­s­tis Si­na­ar­sis ga­ge­bis da vi­zu­a­lur ma­sa­las­Tan mi­si da­kav­
Si­re­bis una­ri.
me­To­du­ri mi­Ti­Te­ba: ilus­t­ra­cia ar un­da iyos or­ze me­ti da Za­li­an ga­dat­vir­
Tu­li, ra­Ta mos­wav­le­ebs ar ga­ur­Tul­deT mi­si aR­q­ma.
kav­Si­ri sxva sag­neb­Tan: sax­vi­Ti da ga­mo­ye­ne­bi­Ti xe­lov­ne­ba.
aq­ti­vo­ba #4: „vir­Cev, vi­ye­neb“
re­sur­sebi: sxva­das­x­va niv­Ti (sa­sur­ve­lia im­de­ni, ram­de­ni mos­wav­lecaa klas­
Si).
aq­ti­vo­bis aR­we­ra: mas­wav­le­be­li klas­Si ala­gebs ram­de­ni­me nivTs. ma­ga­li­Tad,
ilus­t­ri­re­bul wigns, lur­s­man­sa da Ca­quCs, sa­Ta­ma­So gaz­qu­ras, fe­rad Ri­lebs, fe­
ra­di Za­fe­bis nak­rebs da sxv. mos­wav­le­e­bi aT­va­li­e­re­ben am niv­Tebs, ir­Ce­ven maT­T­vis
sa­sur­vels da asa­bu­Te­ben, ra­tom air­Ci­es ma­in­c­da­ma­inc es niv­Ti, ra­Si Se­iZ­le­ba is
ga­mo­i­ye­non.
Se­fa­se­ba: Se­fas­de­ba mka­fi­od mety­ve­le­bis, sity­va­Ta fun­q­ci­u­ri da­niS­nu­le­bis
ga­ge­bi­sa da ga­mo­ye­ne­bis una­ri.
me­To­du­ri mi­Ti­Te­ba: mas­wav­le­be­li ar­Ce­van­Si Ta­vi­su­fa­li­a, Tum­ca is dar­w­mu­
ne­bu­li un­da iyos, rom yve­la niv­Ti mos­wav­le­e­bi­saT­vis nac­no­bi­a.
102
qarT. I. 3. mos­wav­les Se­uZ­lia mar­T­l­mety­ve­le­bis ele­men­ta­ru­li we­se­bis
dac­va.
aq­ti­vo­ba #1: „ab­da­ub­da”
re­sur­sebi: es aq­ti­vo­ba sa­Wi­ro­ebs mxo­lod ada­mi­a­nur re­surss.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra: mas­wav­le­be­li yo­vel­g­va­ri pa­u­zis ga­re­Se am­bobs fra­zebs.
mos­wav­le­eb­ma un­da ga­mo­ic­non, ra Tqva mas­wav­le­bel­ma da ga­i­me­o­ron mi­si naT­q­va­mi
Se­sa­ba­mi­si pa­su­ze­bi­Ta da in­to­na­ci­iT. Sem­deg mas­wav­le­be­li am­bobs ima­ve fra­zebs
ga­mar­Tu­lad. mos­wav­le­e­bi­dan ga­mar­j­ve­bu­li iq­ne­ba is, vinc zus­tad amo­ic­no mas­wav­
leb­lis ”ab­da­ub­da”.
Se­fa­se­ba: Zi­ri­Ta­dad, Se­fas­de­ba mety­ve­le­bi­sas sity­ve­bis er­T­ma­ne­Tis­gan pa­u­
ziT ga­mo­yo­fis una­ri, sa­kav­Si­re­be­li sity­ve­bis adek­va­tu­rad ga­mo­ye­ne­ba da wi­na­da­
de­bis das­ru­le­ba pa­u­zi­Ta da Se­sa­ba­mi­si in­to­na­ci­iT.
me­To­du­ri mi­Ti­Te­ba: mas­wav­le­bel­ma am Sem­Tx­v­va­Sic un­da da­ic­vas prin­ci­pi
mar­ti­vi­dan rTu­li­sa­ken. jer am xer­xiT mi­a­wo­dos mos­wav­le­ebs er­Ti wi­na­da­de­ba,
Sem­deg – ori da ase ga­zar­dos ra­o­de­no­ba 4-5 wi­na­da­de­bam­de.
aq­ti­vo­ba #2: ”ja­dos­nu­ri niS­ne­bi”
re­sur­sebi: es aq­ti­vo­ba sa­Wi­ro­ebs mxo­lod ada­mi­a­nur re­surss.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra: mas­wav­le­be­li Ca­mo­wers ram­de­ni­me sas­ven ni­Sans: wer­tils,
kiTx­vi­sa da Za­xi­lis niS­nebs. aZ­levs mos­wav­le­ebs erT wi­na­da­de­bas, ma­ga­li­Tad, ”mze
la­ma­zad amo­iw­ve­ra mTe­bi­dan”. isi­ni am­bo­ben wi­na­da­de­bas im in­to­na­ci­iT, ro­mel ni­
San­zec mi­a­niS­nebs mas­wav­le­be­li. sas­ve­ni niS­nis Sec­v­lis Sem­Tx­ve­va­Si Se­uZ­li­aT er­Ti
auci­le­be­li sity­vis da­ma­te­ba (ma­ga­li­Tad, mze mar­T­la la­ma­zad amo­iw­ve­ra mTe­bi­
dan? mze ra la­ma­zad amo­iw­ve­ra mTe­bi­dan!).
Se­fa­se­ba: Se­fas­de­ba, ram­de­nad es­mis mos­wav­les Zi­ri­Ta­di sas­ve­ni niS­ne­bis
(wer­ti­li, kiTx­vi­sa da Za­xi­lis niS­ne­bi) da­niS­nu­le­ba da war­moT­q­vams Tu ara mos­wav­
le wi­na­da­de­bebs Se­sa­ba­mi­si in­to­na­ci­iT.
me­To­du­ri mi­Ti­Te­ba: mas­wav­le­bel­ma mos­wav­le­ebs jer Ta­vad un­da mis­ces wi­na­
da­de­be­bis Se­sa­ba­mi­si in­to­na­ci­iT war­moT­q­mis ni­mu­Si.
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
aq­ti­vo­ba #3: „er­Tad, tem­p­Si!“
re­sur­sebi: ne­bis­mi­e­ri leq­si sa­xel­m­ZR­va­ne­lo­dan.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra: mos­wav­le­e­bi Ses­wav­lil leqss kiTxu­lo­ben gun­du­rad. mas­
wav­le­be­li as­ru­lebs di­ri­Jo­ris rols. is sTxovs mos­wav­le­ebs, da­uk­vir­d­nen mi­si
xe­le­bis moZ­ra­o­bas da leq­sis kiTx­vis tem­pi aayo­lon am moZ­ra­o­bas. mas­wav­le­be­li
jer Za­li­an ne­la amoZ­ra­vebs xels, me­re ki temps uma­tebs. ase­Ti­ve we­siT mi­a­niS­nebs
is xmis siZ­li­e­re­ze. xe­lis mtev­nis dab­la da­we­va niS­navs, rom xmas un­da da­u­wi­on,
maR­la awe­va - pi­ri­qiT.
Se­fa­se­ba: Se­fas­de­ba dak­vir­ve­bis, in­s­t­ruq­ci­is ga­ge­bis una­ri, mos­wav­le­Ta
mety­ve­le­ba.
me­To­du­ri mi­Ti­Te­ba: leq­sis kiTx­vis tem­pis cvli­le­bi­saT­vis Se­iZ­le­ba met­ro­
no­mis ga­mo­ye­ne­bac. am aq­ti­vo­bis Ca­ta­re­bi­sas mas­wav­le­be­li yu­radRe­biT un­da iyos,
103
qarTuli ena da literatura
Tavi III. rekomendaciebi stan­d ar­t is Sedegebis misaRwevad
yve­la iRebs Tu ara mo­na­wi­le­o­bas gun­dur kiTx­va­Si da as­ru­le­ben Tu ara mis in­s­t­
ruq­ci­as. xom ar aris vin­me, vinc leqss er­T­na­i­rad Cu­mad kiTxu­lobs, tem­pis cvli­
le­bi­sas ki sa­er­Tod Cum­de­ba.
kav­Si­ri sxva sag­neb­Tan: mu­si­ka.
qarT. I. 4. mos­wav­les Se­uZ­lia mo­is­mi­nos da ga­i­gos nac­nob Te­ma­ti­ka­ze Seq­m­
ni­li mci­re zo­mis teq­s­te­bi da ga­mo­xa­tos Ta­vi­si da­mo­ki­de­bu­le­ba.
aq­ti­vo­ba #1: „mkiTx­ve­lis Te­at­ri“
re­sur­sebi: wa­sa­kiTxi teq­s­tis qse­ro­as­le­bi.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra: mkiTx­ve­lis Te­at­ri gu­lis­x­mobs na­war­mo­e­bis xma­ma­Ral ro­
lur kiTx­va­Si mos­wav­le­e­bis Car­T­vas. mkiTx­ve­lis Te­at­ri ar mo­iTxovs de­ko­ra­ci­ebs,
kos­ti­u­mebs an moq­me­de­bas. mos­wav­le­e­bi (mkiTx­ve­le­bi) gad­mos­ce­men gan­wyo­bi­le­bas,
tons, emo­ci­ebs da moq­med pir­Ta xa­si­aTs xmis, mi­mi­ki­sa da Jes­te­bis meS­ve­o­biT. mkiTx­
ve­lis Te­at­ri mos­wav­leebs aZ­levs sa­Su­a­le­bas, er­T­d­ro­u­lad ivar­ji­Son kiTx­vi­sa
da mety­ve­le­bis una­re­bis gan­vi­Ta­re­ba­Si. mosawavleebi swavloben ga­mom­sax­ve­lo­biT
kiTx­vas.
mkiTx­ve­lis Te­at­ris Ca­ta­re­bam­de un­da ga­na­wil­des teq­s­ti da ga­ni­sazR­v­ros
ro­le­bi (ma­ga­li­Tad, mTxro­be­li, moq­me­di pi­re­bi). yo­vel­ma mos­wav­lem ram­den­jer­
me un­da wa­i­kiTxos teq­s­ti Cu­mad. isi­ni im­den­jer kiTxu­lo­ben teqsts, ram­den­je­rac
sa­Wi­ro iq­ne­ba sa­ku­Tar Se­saZ­leb­lo­ba­Si da­sar­w­mu­neb­lad, ro­lis „Se­sa­gu­eb­lad”,
Ta­vi­suf­lad wa­sa­kiTxad. kar­gi iq­ne­ba, Tu mos­wav­le­e­bi sa­ku­Tar rols mo­niS­na­ven
mar­ke­re­biT. mas­wav­le­bel­ma un­da aux­s­nas maT yve­la ga­u­ge­ba­ri sity­va Tu fra­za. mo­
na­wi­le­Ta er­Ti na­wi­li gan­lag­de­ba na­xe­var­w­red, me­o­re ma­yu­re­be­li­a. Sem­deg ro­le­bi
ic­v­le­ba.
Se­fa­se­ba: Se­fa­se­ba Se­iZ­le­ba mox­des Sem­de­gi kri­te­ri­u­me­bis mi­xed­viT:

iyo Tu ara yve­la sity­va mka­fi­od war­moT­q­mu­li;

iyo Tu ara gaT­va­lis­wi­ne­bu­li per­so­na­Jis xa­si­a­Ti to­nis, Jes­te­bi­sa da mi­
mi­kis ga­mo­ye­ne­bi­sas;

iyo Tu ara swo­rad ga­ge­bu­li pun­q­tu­a­ci­a;

iyo Tu ara mxed­ve­lo­bi­Ti kon­taq­ti audi­to­ri­as­Tan.
me­To­du­ri mi­Ti­Te­ba: am etap­ze mkiTx­vel­Ta Te­at­ri­saT­vis un­da Se­ir­Ces mci­
re zo­mis teq­s­ti, ro­mel­Sic, sa­sur­ve­li­a, iyos sul mci­re sa­mi ro­li. am aq­ti­vo­bis
Ca­ta­re­ba mxo­lod ma­Si­naa ga­mar­T­le­bu­li, ro­ca mos­wav­le­ebs Se­uZ­li­aT kiTx­va. is
erT­­­d­ro­u­lad mi­mar­Tu­lia kiTx­vi­sa da ze­pir­mety­ve­le­bis una­re­bis gan­vi­Ta­re­ba­ze.
aq­ti­vo­ba #2: „mo­giTx­robT na­xa­te­biT“
re­sur­se­bi: ko­miq­se­bis 4-5 kom­p­leq­ti.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra: kla­si iyo­fa 3-4-ka­ci­an jgu­fe­bad. Ti­To­e­ul jgufs urig­
de­ba ko­miq­se­bis kom­p­leq­ti (Ti­To kom­p­leq­ti Sed­ge­ba ara­u­me­tes 4 na­xa­tis­gan). mos­
wav­le­e­bi awyo­ben su­ra­Tebs Ta­na­mim­dev­ro­biT da ze­pi­rad Txza­ven am su­ra­Te­bis Se­
sa­ba­mis am­bavs.
Se­fa­se­ba: Se­fas­de­ba war­mo­sax­vis una­ri, Se­moq­me­de­bi­To­ba, Txro­bis una­ri Sem­
104
de­gi kri­te­ri­u­me­bis mi­xed­viT: mka­fio mety­ve­le­ba, lo­gi­ku­ri Ta­na­mim­dev­ru­lo­ba
Txro­bi­sas, adek­va­tu­ri leq­si­kis ga­mo­ye­ne­ba, enob­ri­vi ga­mar­Tu­lo­ba.
me­To­du­ri mi­Ti­Te­ba: am etap­ze na­xa­te­bi ar un­da iyos mra­val­de­ta­li­a­ni. mos­
wav­le­eb­ma Se­da­re­biT ad­vi­lad un­da SeZ­lon si­u­Je­tis amoc­no­ba. Tu aris amis sa­Wi­
ro­e­ba, mas­wav­le­bel­ma, Se­saZ­le­be­li­a, wi­nas­war mi­a­wo­dos mos­wav­le­ebs sa­Wi­ro leq­
si­ku­ri er­Te­u­le­bi.
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
aq­ti­vo­ba #3: „am­ba­vi airi­a”
re­sur­se­bi: teq­s­ti da ilus­t­ra­ci­e­bi.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra: mos­wav­le­e­bi is­me­nen mas­wav­leb­lis mi­er wa­kiTxul / mo­naTx­
rob teqsts. Sem­deg maT are­u­lad eZ­le­vaT mos­me­ni­li teq­s­tis ilus­t­ra­ci­e­bi, romlebic maT un­da da­a­la­gon Se­sa­ba­mi­si Ta­na­mim­dev­ro­biT. amis Sem­deg ilus­t­ra­ci­eb­ze
day­r­d­no­biT mos­wav­le­e­bi aRad­ge­nen Txro­bis Ta­na­mim­dev­ro­bas da hyve­bi­an mos­me­
nil am­bavs.
Se­fa­se­ba: Se­fas­de­ba yu­radRe­bis mo­bi­li­ze­bis una­ri, mex­si­e­re­ba, Txro­bis una­
ri Sem­de­gi kri­te­ri­u­me­bis mi­xed­viT: mka­fio mety­ve­le­ba, Txro­bi­sas lo­gi­ku­ri Ta­
na­mim­dev­ru­lo­ba, enob­ri­vi ga­mar­Tu­lo­ba da a.S.
aq­ti­vo­ba #4: ”vfiq­rob, rom...” (va­ra­u­di per­so­na­Jis Se­sa­xeb)
re­sur­sebi: teq­s­ti sa­xel­m­ZR­va­ne­lo­dan.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra: mas­wav­le­be­li ukiTxavs mos­wav­le­ebs teq­s­tis sa­Ta­urs da
aC­ve­nebs per­so­na­Jis ilus­t­ra­ci­as. mos­wav­le­e­bi asa­xe­le­ben am per­so­na­Jis Se­saZ­lo
Tvi­se­bebs, yve­la pa­su­xi iwe­re­ba da­fa­ze / for­mat­ze. Sem­deg mas­wav­le­be­li kiTxu­
lobs teqsts. mos­wav­le­e­bi ama­te­ben an ak­le­ben Tvi­se­bebs da­fa­ze maT mi­er teq­s­tis
mos­me­nam­de Ca­mo­we­rils.
Se­fa­se­ba: Se­fas­de­ba mos­me­nis una­ri, vi­zu­a­lu­ri teq­s­tis „wa­kiTx­vis“ una­ri, da
is, Tu ram­de­nad Se­uZ­lia mos­wav­les sa­ku­Ta­ri da­mo­ki­de­bu­le­bis ga­mo­xat­va, per­so­
na­Jis Se­fa­se­ba da am Se­fa­se­bis adek­va­tu­rad gad­mo­ce­ma.
me­To­du­ri mi­Ti­Te­ba: mas­wav­le­be­li un­da Se­e­ca­dos, wa­a­xa­li­sos mos­wav­le­e­bi,
rom maT Ta­ma­mad da Se­uzRu­da­vad ga­moT­q­van sa­ku­Ta­ri mo­saz­re­be­bi per­so­na­Jis da­
ma­xa­si­a­Te­bel Tvi­se­beb­Tan da­kav­Si­re­biT. ami­saT­vis mas Se­uZ­lia das­vas Se­kiTx­ve­
bi: ra­tom fiq­rob ase? ra mi­ga­niS­nebs ama­ze? ga­saT­va­lis­wi­ne­be­lia is, rom pir­vel
etap­ze (teq­s­tis mos­me­nam­de) mi­sa­Re­bia yve­la mo­saz­re­ba. Se­saZ­le­be­lia am aq­ti­vo­bis
mo­di­fi­ci­re­bac. mas­wav­le­be­li ukiTxavs mos­wav­le­ebs teqsts. mos­me­ni­li teq­s­tis
mi­xed­viT is Ca­moT­v­lis per­so­na­Jis oTx Tvi­se­bas, ro­mel­Ta­gan er­Ti ar Se­e­sa­ba­me­ba
mas. mos­wav­le­eb­ma un­da amo­ic­non, ro­me­lia zed­me­ti. am­g­var mo­di­fi­ci­re­bul va­ri­
ants Se­iZ­le­ba vu­wo­doT ”ro­me­lia zed­me­ti?”
qarT. I. 5. mos­wav­les ga­mo­mu­Sa­ve­bu­li aqvs fo­no­lo­gi­u­ri unar­-­C­ve­ve­bi.
aq­ti­vo­ba #1: „bur­Tis sity­ve­bi“ re­sur­sebi: bur­Ti an rbi­li sa­Ta­ma­So.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra: es aq­ti­vo­ba sak­ma­od po­pu­la­ru­li­a. tra­di­ci­u­li­sa­gan gan­
105
qarTuli ena da literatura
Tavi III. rekomendaciebi stan­d ar­t is Sedegebis misaRwevad
s­x­va­ve­biT, mas­Si Se­iZ­le­ba sa­xa­li­so ele­men­tis Se­ta­na. ma­ga­li­Tad, mos­wav­le­e­bi
dge­bi­an wre­Si. is, vinc iwyebs Ta­maSs, am­bobs ne­bis­mi­er aso-­b­ge­ras da es­v­ris vin­mes
burTs (rbil sa­Ta­ma­Sos). vinc burTs da­i­Wers, man un­da da­a­sa­xe­los sity­va am asobge­ra­ze, da­a­sa­xe­los Sem­de­gi aso-­b­ge­ra da es­ro­los bur­Ti sxvas. ase gag­r­Zel­de­ba
Ta­ma­Si ma­nam, sa­nam yve­la mos­wav­les­Tan ar mi­va bur­Ti.
Se­fa­se­ba: Se­fas­de­ba mos­wav­le­Ta fo­no­lo­gi­u­ri una­ri, sis­xar­te da leq­si­ku­ri
ma­ra­gi.
me­To­du­ri mi­Ti­Te­ba: Se­iZ­le­ba am aq­ti­vo­bis mo­di­fi­ci­re­ba. nac­v­lad aso-­b­ge­
ri­sa, mos­wav­le­e­bi asa­xe­le­ben mar­c­vals.
aq­ti­vo­ba #2: „fe­ra­di sity­va“
re­sur­se­bi: fur­c­le­bi, fe­ra­di fan­q­re­bi.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra: mas­wav­le­be­li mi­mar­Tavs mos­wav­le­ebs, rom mo­i­mar­j­von
fur­c­le­bi da ori fe­ris fan­qa­ri (mwva­ne da yvi­Te­li / lur­ji da wi­Te­li). is da­a­
sa­xe­lebs sity­vas, mos­wav­le­eb­ma ki mos­me­ni­li sity­va un­da gad­mos­cen fe­re­biT. aR­
niS­non Tan­x­mo­va­ni mwva­ned, xmo­va­ni ki - yviT­lad. mas­wav­le­bels da­fa­ze / for­mat­ze
da­ma­lu­li aqvs Ca­mo­we­ri­li sity­ve­bi, rom­leb­Sic aso­e­bi am prin­ci­pi­Taa ga­fe­ra­de­
bu­li. mas Sem­deg, rac mos­wav­le­e­bi da­am­Tav­re­ben mos­me­ni­li sity­ve­bis fe­re­biT gad­
mo­ce­mas, mas­wav­le­be­li ga­mo­a­Cens da­ma­lul sity­vebs da mos­wav­le­e­bi Se­da­re­bis sa­
fuZ­vel­ze afa­se­ben er­T­ma­ne­Tis na­mu­Sev­rebs.
Se­fa­se­ba: Se­fas­de­ba mos­wav­le­Ta fo­no­lo­gi­u­ri una­rebi, aseve yu­radRe­bis
kon­cen­t­ri­re­bis una­ri.
me­To­du­ri mi­Ti­Te­ba: auci­le­be­li­a, wi­nas­war Se­Tan­x­m­d­nen, ro­mel fers ra fun­
q­ci­iT ga­mo­i­ye­ne­ben.
aq­ti­vo­ba #3: „a­mo­ir­Cie aso-­b­ge­ra“
re­sur­sebi: es aq­ti­vo­ba sa­Wi­ro­ebs mxo­lod ada­mi­a­nur re­surss.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra: es aq­ti­vo­ba mi­mar­Tu­lia sity­ve­bis mar­T­lmetyveleba­ze (sa­
sur­ve­lia aq­cen­ti ga­keT­des vi­Ta­re­bi­Tis -d / (-ad­)­-­ze, zmnis mrav­lo­bi­Tis T-ze, -ob
da -of Te­mis niS­neb­ze). mas­wav­le­be­li asa­xe­lebs sity­vas da mos­wav­le­ebs aZ­levs ar­
Ce­va­nis sa­Su­a­le­bas, ro­me­li Cas­van ori mo­ce­mu­li aso-­b­ge­ri­dan. ma­ga­li­Tad, ”kar­
gad” - ”d” Tu ”T”? ”va­ke­TebT” - ”d” Tu ”T”? ”vam­bob” – ”b” Tu ”f”? vyof - ”b” Tu ”f”?
swo­ri pa­sux­Si mos­wav­les eni­We­ba qu­la. ga­mar­j­ve­bu­li iq­ne­ba is, vinc yve­la­ze met
qu­las da­ag­ro­vebs.
Se­fa­se­ba: Se­fas­de­ba fo­no­lo­gi­u­ri unar­-­C­ve­vebi, yu­radRe­ba da mex­si­e­re­ba.
me­To­du­ri mi­Ti­Te­ba: Se­iZ­le­ba Ta­ma­Sis dros me­ti si­xa­li­sis Se­ta­na: ga­mo­vi­ye­
noT bur­Ti an rbi­li sa­Ta­ma­So. pa­suxs am­bobs is, vi­sac mas­wav­le­be­li es­v­ris burTs /
rbil sa­Ta­ma­Sos.
106
aq­ti­vo­ba #4: „sity­va­Ta wyvi­le­bi“
re­sur­se­bi: na­xa­te­bi.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra: mas­wav­le­be­li asa­xe­lebs bge­ra­Ta mi­xed­viT msgavs sity­va­Ta
wyvi­lebs, ma­ga­li­Tad, ba­ri - fa­ri, ka­ri - qa­ri, Ci­ri - Wi­ri, Ra­ri - xa­ri da a.S. da­a­sa­xe­
lebs ra erT wyvils, mos­wav­le­eb­ma un­da da­ad­gi­non bge­rob­ri­vi sxva­o­ba am sity­vebs
So­ris. ma­ga­li­Tad, er­T­Si pir­ve­li aso-­b­ge­raa ”b”, me­o­re­Si - ”f”. mas­wav­le­be­li aC­ve­
nebs am sag­ne­bis am­sax­vel na­xa­tebs Se­sa­ba­mi­si war­we­riT, ra­Ta mos­wav­le­Ta go­ne­ba­Si
Ca­i­beW­dos am sity­ve­bis we­ri­lo­bi­Ti xa­ti da maT vi­zu­a­lu­ra­dac da­i­na­xon gan­s­x­va­ve­
ba sity­va­Ta wyvilebSi.
Se­fa­se­ba: Se­fas­de­ba fo­no­lo­gi­u­ri unar­-­C­ve­vebi, aseve yu­radRe­bis kon­cen­t­
ri­re­bis una­ri.
me­To­du­ri mi­Ti­Te­ba: mas­wav­le­bels Sem­d­gom etap­ze Se­uZ­lia ise­Ti wyvi­le­bis
Ser­Ce­va, rom­leb­sac gan­s­x­va­ve­bu­li aso-­b­ge­ra (Se­iZ­le­ba oric) Su­a­Si aqvT (ma­ga­li­
Tad, bu­ru­si - bu­su­si).
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
qarT. I. 6. mos­wav­les Se­uZ­lia an­ba­nu­ri prin­ci­pis ga­ge­ba da ga­mo­ye­ne­ba.
aq­ti­vo­ba `#1: ”an­ba­ni wre­Si” (an­ba­nis aso­e­bis amoc­no­ba)
aq­ti­vo­bis Se­sa­xeb: es sa­xa­li­so aq­ti­vo­ba an­ba­nis cod­nis gan­m­t­ki­ce­bas uwyobs
xels. es aq­ti­vo­ba Se­iZ­le­ba ga­mo­vi­ye­noT pe­ri­o­du­lad, sa­nam mos­wav­le­e­bi da­as­ru­
le­ben an­ba­nis mTli­a­nad Ses­wav­las.
aq­ti­vo­bis mi­za­ni: mos­wav­le­e­bi
1. ga­nam­t­ki­ce­ben an­ba­nis cod­nas;
2. ga­iR­r­ma­ve­ben fo­no­lo­gi­ur una­rebs;
3. is­wav­li­an ur­Ti­er­T­Ta­nam­S­rom­lo­bas.
re­sur­se­bi: ba­ra­Te­bi, rom­leb­zec ga­mo­sa­xu­lia an­ba­nis aso­e­bi; mu­si­ka­lu­ri Ca­
na­we­ri: ka­se­ta, CD, an in­ter­ne­ti­dan (sa­sur­ve­li­a, iyos mar­Si); qu­di an to­ma­ra.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra:
1. mos­wav­le­e­bi sxde­bi­an wre­Si. mas­wav­le­be­li Ca­mo­a­ta­rebs quds, sa­i­da­nac
yve­la maT­ga­ni rig­ri­go­biT iRebs erT ba­raTs, ro­mel­zec we­ria an­ba­nis ro­
me­li­me aso. Se­niS­v­na: Tu mos­wav­le­ebs jer ara aqvT nas­wav­li an­ba­ni mTli­a­
nad, unda Se­ar­Ci­os mxo­lod maT­T­vis nac­no­bi aso­e­bi.
2. qu­di­dan ba­ra­Tis amo­Re­bis­Ta­na­ve mos­wav­le­eb­ma jer un­da amo­ic­non da da­a­
sa­xe­lon aso, Sem­deg ki - sity­va, ro­me­lic Se­sa­ba­mi­si bge­riT iwye­ba.
3. amis Sem­deg ­awy­vobs ba­ra­Te­bs iatak­ze, mos­wav­le­e­bis win. mas­wav­le­be­li
rTavs Ca­na­wers da sTxovs mos­wav­le­ebs, er­Ti mi­mar­Tu­le­biT iaron mar­Sis
Tan­x­le­biT, sa­nam mu­si­ka Sewy­de­ba.
4. ro­de­sac mu­si­ka Sewy­de­ba, mos­wav­le­bi Cer­de­bi­an ax­la uk­ve sxva asos­Tan,
kvlav mo­i­fiq­re­ben da asa­xe­le­ben sity­vas, ro­me­lic Se­sa­ba­mi­si bge­riT
iwye­ba. im Sem­Tx­ve­va­Si, Tu ro­me­li­me mos­wav­le ver amo­ic­nobs asos, mas­wav­
le­be­li sTxovs mis gver­d­ze mdgoms, da­ex­ma­ros Ta­nak­la­sels.
Se­fa­se­ba: aq­ti­vo­bis mim­di­na­re­o­bi­sas sa­sur­ve­lia gan­ma­vi­Ta­re­be­li Se­fa­se­bis
ga­mo­ye­ne­ba. mas­wav­le­be­li ak­vir­de­ba mos­wav­le­ebs,
107
qarTuli ena da literatura
Tavi III. rekomendaciebi stan­d ar­t is Sedegebis misaRwevad

an­ba­nis ro­me­li aso­e­bis amoc­no­ba Se­uZ­li­aT da rom­lis - ara;
Se­uZ­li­aT Tu ara aso­e­bi da­a­kav­Si­ron bge­reb­Tan;

Se­uZ­li­aT Tu ara sxva­das­x­va bge­ra­ze sity­ve­bis gax­se­ne­ba da da­sa­xe­le­ba,
ram­de­nad swra­fad axer­xe­ben amas;

xa­li­siT uwe­ven Tu ara dax­ma­re­bas sa­ku­Tar Ta­nak­la­sels.
me­To­du­ri mi­Ti­Te­ba: am asa­kis mos­wav­le­ebs mos­wonT am ti­pis Ta­ma­Seb­Si mo­na­
wi­le­o­ba. ami­tom mi­si ga­me­o­re­ba sa­sur­ve­lia ram­den­jer­me, sa­nam mas­wav­le­be­li ar
dar­w­mun­de­ba, rom mo­ce­mu­li eta­pis­T­vis mos­wav­le­eb­ma sak­ma­ri­sad ga­nam­t­ki­ces Ta­
vi­an­Ti cod­na.
kav­Si­ri sxva sag­neb­Tan: dawye­biT sa­fe­xur­ze am­g­va­ri aq­ti­vo­be­bis da­geg­m­va Se­
saZ­le­be­lia ricx­ve­bis, ma­Te­ma­ti­ku­ri fi­gu­re­bis Se­sas­wav­la­dac.

aq­ti­vo­ba #2: ”mxi­a­ru­li ban­qo” (mar­c­v­le­bis gam­T­li­a­ne­ba sity­ve­bad)
aq­ti­vo­bis Se­sa­xeb: mar­c­v­le­bis­gan sity­ve­bis Sek­v­ra er­T­-er­Ti ar­se­bi­Ti kom­
po­nen­tia mos­wav­lis fo­no­lo­gi­u­ri unar­-­C­ve­ve­bis Ca­mo­ya­li­be­bis pro­ces­Si. am aq­ti­
vo­bas Se­jib­ris sa­xe mi­ve­ciT, rad­ga­nac mig­vaC­ni­a, rom es me­tad wa­a­xa­li­sebs mos­wav­
le­ebs, ra­Ta aq­ti­u­rad Ca­er­Ton sas­wav­lo pro­ces­Si da, amas­Ta­na­ve, gak­ve­Tils uf­ro
di­na­mi­urs gax­dis. war­mod­ge­ni­li aq­ti­vo­bis ni­mu­Si or­mar­c­v­li­a­ni sity­ve­bis Sed­ge­
nas isa­xavs miz­nad.
aq­ti­vo­bis mi­za­ni: mos­wav­le­e­bi
1. mi­eC­ve­vi­an gun­du­ri Ta­ma­Sis prin­ci­pebs;
2. SeZ­le­ben mar­c­v­le­bis swra­fad gam­T­li­a­ne­bas sity­ve­bad.
re­sur­se­bi: ban­qos zo­ma­ze daW­ri­li mu­ya­o, ro­mel­zec fe­ra­di flo­mas­te­riT /
fan­q­riT ga­mo­sa­xu­lia mar­c­v­le­bi.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra:
1. mas­wav­le­be­li yofs klass or jgu­fad da ux­s­nis maT Ta­ma­Sis pi­ro­bebs. mos­
wav­le­ebs un­da mi­e­ceT sa­Su­a­le­ba, das­van Se­kiTx­ve­bi de­ta­le­bis da­sa­zus­
teb­lad.
2. mas­wav­le­be­li Ti­To­e­uli ma­gi­dis Su­a­gul­Si mo­a­Tav­sebs ba­ra­Te­bis, anu
”ban­qos” Ti­To das­tas pi­riT qve­moT (i­se, rom mos­wav­le­e­bi ver xe­dav­d­nen
mar­c­v­lebs).
3. mas­wav­le­be­li da­niS­navs dros (da­axl. 7-10 wuTs) da iwye­ba Se­jib­ri. jgu­
fi­dan Ti­To mos­wav­le iRebs erT ba­raTs das­ti­dan, ab­ru­nebs mas da debs
ma­gi­da­ze. Sem­de­gi mos­wav­le iRebs sxva ba­raTs da amow­mebs, qmnis Tu ara am
or ba­raT­ze ga­mo­sa­xu­li mar­c­v­le­bi sity­vas. Tu ase­a, mos­wav­le am or ba­
raTs er­T­ma­ne­Tis gver­dig­verd awyobs. Se­niS­v­na: amo­Re­bu­li ba­ra­Ti Se­saZ­
le­be­lia pir­ve­li mar­c­va­li aR­moC­n­des, Se­saZ­le­be­lia - me­o­re (mag., ku-­di
an di-­la ). awyo­bi­li sity­ve­bi Tav­s­de­ba ma­gi­dis erT kuTxe­Si. Tu ba­ra­Teb­
ze ga­mo­sa­xu­li mar­c­v­le­bi ar qmni­an sity­vas, mos­wav­le ba­raTs ab­ru­nebs
das­ta­Si. Ta­maSs ag­r­Ze­lebs Sem­de­gi mos­wav­le, ro­me­lic iRebs sxva ba­raTs.
Ta­ma­Si grZel­de­ba dro­is amo­wur­vam­de.
4. dro­is amo­wur­vis Sem­deg Ti­To­e­u­li gun­di rig­ri­go­biT kiTxu­lobs maT mi­
er Sed­ge­nil sity­vebs. imar­j­vebs is gun­di, ro­mel­mac me­ti sity­va Se­ad­gi­na.
108
Se­fa­se­ba: am aq­ti­vo­biT fas­de­ba,

ram­de­nad ga­wa­fu­lia mos­wav­le mar­c­v­le­bis amoc­no­ba­Si;

ad­vi­lad axer­xebs Tu ara moswavle mar­c­v­le­bi­sa­gan sity­ve­bis Sed­ge­nas;

ram­de­nad icavs gun­du­ri Ta­ma­Sis prin­ci­pebs.
me­To­du­ri mi­Ti­Te­ba:
1. mu­ya­os fur­c­le­bi mas­wav­le­bel­ma un­da ga­am­za­dos gak­ve­Ti­lis dawye­bam­de:
daW­ras igi ban­qos zo­ma­ze da da­a­we­ros sxva­das­x­va mar­c­v­le­bi. mar­c­v­le­bi
Ser­Ce­u­li un­da iyos mi­zan­mi­mar­Tu­lad, ise, rom yo­ve­li maT­ga­ni qmni­des
sity­vas sxva ro­me­li­me mar­c­val­Tan da ara spon­ta­nu­rad. ar aris mi­zan­Se­
wo­ni­li, rom ori­ve das­ta­Si zus­tad er­Ti da igi­ve mar­c­v­le­bi me­or­de­bo­
des.
2. mas­wav­le­be­li un­da eca­dos, rom ba­ra­Te­bis (Se­sa­ba­mi­sad, mar­c­v­le­bis) ra­o­
de­no­ba mi­u­sa­da­gos mos­wav­le­Ta ra­o­de­no­bas klas­Si. ase­ve, Se­e­ca­dos, rom
gaT­va­los ma­Ti ra­o­de­no­ba ise, rom Ta­ma­Si mos­wav­le­e­bis­gan swraf moq­me­
de­bas mo­iTxov­des da Tan aq­ti­vo­bis­T­vis ga­mo­yo­fil dro­Si mo­a­xer­xon
sity­ve­bis di­di an ume­te­si na­wi­lis awyo­ba. mxo­lod ase gax­de­ba Se­saZ­le­be­
li imis ga­ge­ba, Tu ram­de­nad ga­wa­ful­ni ari­an mos­wav­le­e­bi mar­c­v­le­bi­sa­gan
sity­ve­bis age­ba­Si, anu ram­de­nad av­to­ma­ti­ze­bu­lia es pro­ce­si maT­T­vis.
3. mas­wav­le­bel­ma auci­leb­lad un­da akon­t­ro­los Ta­ma­Sis mim­di­na­re­o­ba: mi­
u­Ti­Tos mos­wav­le­ebs, da­ic­van Ta­vi­an­Ti ri­gi da ar ix­ma­u­ron zed­me­tad.
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
qarT. I. 7. mos­wav­les Se­uZ­lia we­ri­lo­bi­Ti ko­dis ga­Sif­v­ra.
aq­ti­vo­ba #1: ”lur­ji da wi­Te­li aso­e­bi” (mo­ce­mu­li sity­vis aso­e­biT axa­li
sity­ve­bis Sed­ge­na; sity­veb­Si er­T­na­i­ri da gan­s­x­va­ve­bu­li aso­e­bis amoc­no­ba)
aq­ti­vo­bis Se­sa­xeb: es aq­ti­vo­ba xels uwyobs mos­wav­le­eb­Si sity­vis de­ko­di­re­
bi­sa da ga­a­na­li­ze­bis una­re­bis ga­mo­mu­Sa­ve­bas.
aq­ti­vo­bis mi­za­ni: mos­wav­le
1. ga­aq­ti­u­rebs ar­se­bul leq­si­kur ma­rags da ga­am­did­rebs mas;
2. mo­ce­mu­li aso­e­bis ga­mo­ye­ne­biT Seq­m­nis axal sity­vebs;
3. SeZ­lebs ori sity­vis Se­da­re­bas aso­Ta Sed­ge­ni­lo­bis Tval­sa­zi­ri­siT.
re­sur­se­bi: da­fa, car­ci/­­mar­ke­ri, rve­u­li, ori fe­ris (lur­ji da wi­Te­li) sa­we­
ri kal­me­bi.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra:
1. mas­wav­le­be­li Se­ar­Cevs erT sity­vas da msxvi­li aso­e­biT wers da­fa­ze, ma­ga­
li­Tad sity­vas ”f o t o a p a r a t i ” da sTa­va­zobs mos­wav­le­ebs, sity­va­Si
mo­ce­mu­li aso­e­bis ga­mo­ye­ne­biT Se­ad­gi­non sxva sity­ve­bi. mas­wav­le­be­li mu­
Sa­obs mTel klas­Tan.
2. mos­wav­le­e­bi asa­xe­le­ben sity­vebs. Se­niS­v­na: mas­wav­le­be­li cdi­lobs da­ex­
ma­ros maT, rac Se­iZ­le­ba me­ti sity­va mo­i­fiq­ron; aZ­levs sak­ma­ris dros da­
sa­fiq­reb­lad, xan­da­xan co­ta­Ti ex­ma­re­ba ki­dec. amas­Ta­na­ve, mas­wav­le­bel­ma
ise un­da mar­Tos pro­ce­si, rom yve­la mos­wav­les mi­e­ces mo­na­wi­le­o­bis mi­
Re­bis sa­Su­a­le­ba.
109
qarTuli ena da literatura
Tavi III. rekomendaciebi stan­d ar­t is Sedegebis misaRwevad
3.
4.
5.
mas­wav­le­be­li Ca­mo­wers da­fa­ze mos­wav­le­e­bis mi­er na­kar­na­xev sity­vebs,
mag.: fo­to, ta­ri, to­ri, to­ti, ti­ta, fa­ri, af­ra, fa­ta, pa­ta­ra, ti­ri­fi
da a.S. mos­wav­le­e­bi rve­ul­Si iwe­ren am sity­vebs.
amis Sem­deg mas­wav­le­be­li Ca­mo­wers da­fa­ze sxva sity­vebs, rom­le­bic gan­s­
x­va­ve­bul aso­eb­sac Se­i­ca­ven, ma­ga­li­Tad: fos­ta, sti­li, Wor­f­li, pas­por­
ti, fil­mi, tos­ti, kom­po­ti, na­xa­ti, spor­ti, star­ti, lo­to, ka­ra­da, ka­
ta, qa­fi, sar­da­fi, zan­ti, Taf­li, to­ma­ra, Ji­ra­fi, ko­lo­fi... da ava­lebs
mos­wav­le­ebs, jer da­ak­vir­d­nen, amo­ic­non er­T­na­i­ri da gan­s­x­va­ve­bu­li aso­
e­bi da mxo­lod amis Sem­deg ga­da­i­we­ron sity­va rve­u­leb­Si. eZ­le­vaT Sem­de­gi
in­s­t­ruq­ci­a: msgav­si aso­e­bi lur­ji kal­miT Ca­we­ron rve­u­leb­Si, gan­s­x­va­ve­
bu­li aso­e­bi ki - wi­Te­li kal­miT.
mos­wav­le­e­bi mu­Sa­o­ben da­mo­u­ki­deb­lad. da­va­le­bis Ses­ru­le­bis Sem­deg mas­
wav­le­be­li mos­wav­le­ebs us­vams kiTx­vebs Ti­To­e­ul sity­vas­Tan da­kav­Si­
re­biT: ”ram­de­ni aso Ca­i­we­re wi­Te­li kal­miT?” ”ro­me­lia es aso­/a­so­e­bi?”
mos­wav­le­ebs sa­Su­a­le­ba un­da mi­e­ceT, ga­us­wo­ron er­T­ma­neTs Sec­do­me­bi.
mas­wav­le­be­li da­fa­ze wers am sity­vebs, Se­sa­ba­mis svet­Si. (ix. cxri­li)
fotoaparati
igive asoebi
erTi gansxvavebuli aso ori gansxvavebuli aso
foto
fosta
kompoti
tari
sporti
stili
tori
pasporti
filmi
toti
tosti
Worfli
tita
starti
naxati
fari
loto
karada
afra
kata
sardafi
fata
qafi
zanti
patara
tomara
Tafli
tirifi
Jirafi
kolofi
Se­fa­se­ba: am aq­ti­vo­biT fas­de­ba, Se­uZ­lia Tu ara mos­wav­les
mo­ce­mul sity­va­Si aso­e­bis amoc­no­ba;

mo­ce­mu­li sity­vis aso­e­biT axa­li sity­ve­bis Sed­ge­na;

sa­ku­Ta­ri leq­si­ku­ri ma­ra­gis ga­aq­ti­u­re­ba da ga­mo­ye­ne­ba;

mo­ce­mul sity­veb­Si er­T­na­i­ri da gan­s­x­va­ve­bu­li aso­e­bis amoc­no­ba;

mar­ti­vi in­s­t­ruq­ci­is ga­ge­ba da Ses­ru­le­ba;

110

da­mo­u­ki­deb­lad mu­Sa­o­ba;
ur­Ti­er­T­Se­fa­se­ba.
me­To­du­ri mi­Ti­Te­ba:
1. es gax­lavT sa­ni­mu­So aq­ti­vo­ba, ro­me­lic mas­wav­le­bel­ma un­da mo­ar­gos sas­
wav­lo pro­cess. ra Tqma un­da, mas­wav­le­bels Se­uZ­lia ga­a­mar­ti­vos igi, Se­
am­ci­ros sity­va­Ta ra­o­de­no­ba, ase­ve er­T­d­ro­u­lad ar amu­Sa­os mos­wav­le­e­bi
er­Ti da ori gan­s­x­va­ve­bu­li asos amoc­no­ba­ze.
2. am aq­ti­vo­bis Ses­ru­le­ba sa­in­te­re­so iq­ne­ba jgu­feb­Si da wyvi­leb­Si. am Sem­
Tx­ve­va­Si, Se­saZ­le­be­li­a, mas er­T­g­va­ri Se­jib­ris sa­xec mi­e­ces.
3. vi­na­i­dan aq­ti­vo­ba, Zi­ri­Ta­dad, iT­va­lis­wi­nebs mTel klas­Tan mu­Sa­o­bas,
mas­wav­le­bel­ma gan­sa­kuT­re­bu­lad un­da akon­t­ro­los mos­wav­le­Ta qce­va,
ra­Ta Ta­vi­dan aici­los zed­me­ti xma­u­ri gak­ve­Til­ze.

qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
aq­ti­vo­ba #2: ”sity­va - su­ra­Ti - sity­va” (sity­vis or­Tog­ra­fi­u­li xa­tis da­max­
sov­re­ba)
aq­ti­vo­bis Se­sa­xeb: mos­wav­le kiTx­vis mTli­a­no­bi­Ti me­To­dis ga­mo­ye­ne­biT vi­
zu­a­lu­rad imax­sov­rebs sity­vis or­Tog­ra­fi­ul xats da, am­de­nad, igi da­nax­vis­Ta­na­
ve akav­Si­rebs na­wers sity­vis mniS­v­ne­lo­bas­Tan. am­g­va­ri xer­xiT mas Se­uZ­lia sity­vis
amoc­no­ba mi­si da­na­wev­re­ba-­gam­T­li­a­ne­bis ga­re­Se, e.w. pir­da­pi­ri gziT. aR­niS­nu­li
xer­xi kiTx­vis swav­le­bis er­T­-er­Ti Se­mam­za­de­be­li aq­ti­vo­ba­a, ro­me­lic gan­sa­kuT­
re­bul mniS­v­ne­lo­bas iZens ad­re­ul - 5 wlis asak­Si kiTx­vis swav­le­bi­sas.
aq­ti­vo­bis mi­za­ni: mos­wav­le­e­bi
1. ivar­ji­Se­ben sity­ve­bis or­Tog­ra­fi­u­li xa­tis da­max­sov­re­ba­Si;
2. SeZ­le­ben mTli­a­ni sity­ve­bis wa­kiTx­vas de­ko­di­re­bis ga­re­Se.
re­sur­se­bi: da­fa, car­ci/­mar­ke­ri, su­ra­Te­bi.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra:
1. mas­wav­le­be­li da­fa­ze ak­ravs su­ra­Tebs mswav­le­e­bis­T­vis nac­no­bi niv­Te­
bis, cxo­ve­le­bis, frin­ve­le­bis, mce­na­re­e­bisa da a.S. ga­mo­sa­xu­le­biT, rom­
leb­sac mar­cxe­na mxa­res mi­u­wers Se­sa­ba­mis sity­vas, xo­lo mar­j­ve­na mxa­res
- ama­ve sity­vebs are­u­lad.
2. mos­wav­le­e­bi jer asa­xe­le­ben ze­pi­rad, ra aris ga­mo­sa­xu­li Ti­To­e­ul su­
raT­ze. amis Sem­deg, mas­wav­le­be­li rig­ri­go­biT aC­ve­nebs mos­wav­le­ebs am su­
ra­Te­bis gas­w­v­riv, mar­cxe­na mxa­res Ca­mo­we­ril sity­vebs da sTxovs, da­ak­
vir­d­nen da da­i­max­sov­ron isi­ni vi­zu­a­lu­rad.
3. amis Sem­deg mas­wav­le­be­li sTxovs mos­wav­le­ebs, da­ak­vir­d­nen mar­j­ve­na mxa­
res Ca­moT­v­lil sity­vebs da ipo­von, ro­mel su­raTs Se­e­sa­ba­me­ba Ti­To­e­u­li
maT­ga­ni. mas­wav­le­be­li iZa­xebs ram­de­ni­me mos­wav­les, rom­le­bic is­re­biT
akav­Si­re­ben mar­j­v­niv mo­Tav­se­bul sity­vebs Se­sa­ba­mis su­raT­Tan.
Se­fa­se­ba: mas­wav­le­be­li ak­vir­de­ba mos­wav­le­ebs, Tu ram­de­nad kar­gad Se­uZ­li­aT
maT

amo­ic­non da da­a­sa­xe­lon su­raT­ze ga­mo­sa­xu­li niv­Te­bi, cxo­ve­le­bi da a.S.;

da­ak­vir­d­nen da da­i­max­sov­ron sity­vis or­Tog­ra­fi­u­li xa­ti.
111
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
bayayiqolga
qolgaTuTiyuSi
maimunibayayi
TuTiyuSimaimuni
me­To­du­ri mi­Ti­Te­ba: ro­gorc uk­ve aR­v­niS­neT, es aq­ti­vo­ba kiTx­vis swav­le­bis
ga­var­ji­Se­bis fa­za­ze ga­mo­i­ye­ne­ba. am­de­nad, Se­saZ­le­be­lia mi­si xSi­rad ga­me­o­re­ba sa­
sur­ve­li Se­de­gis miR­we­vam­de.
qarT. I. 8. mos­wav­les Se­uZ­lia prag­ma­tu­li xa­si­a­Tis mar­ti­vi teq­s­tis (mag.,
in­s­t­ruq­ci­is, me­ni­us, sa­yid­le­bis si­is, ab­ri­sa da a.S.) wa­kiTx­va da ga­ge­ba.
aq­ti­vo­ba #1: „wa­i­kiTxe da ga­a­ke­Te!“ (in­s­t­ruq­ci­is mi­xed­viT sxva­das­x­va moq­me­
de­bis Ses­ru­le­ba)
aq­ti­vo­bis Se­sa­xeb: am aq­ti­vo­bas Se­iZ­le­ba cal­ke dro da­eT­mos gak­ve­Til­ze,
mag­ram ase­ve Se­saZ­le­be­li­a, rom is sru­li­ad bu­neb­ri­vad ga­mo­i­ye­nos mas­wav­le­bel­ma
ne­bis­mi­e­ri gak­ve­Ti­lis msvle­lo­bi­sas. es aq­ti­vo­ba Za­li­an ar­TobT mos­wav­le­ebs. isi­
ni xa­li­siT cdi­lo­ben wa­i­kiTxon da Se­as­ru­lon maT­T­vis gan­kuT­v­ni­li in­s­t­ruq­ci­e­bi.
aq­ti­vo­bis mi­za­ni: mos­wav­le­e­bi
1. ivar­ji­Se­ben swra­fad kiTx­va­Si;
112
2. ivar­ji­Se­ben mar­ti­vi in­s­t­ruq­ci­e­bis ga­ge­ba­Si;
3. mi­eC­ve­vi­an mar­ti­vi in­s­t­ruq­ci­e­bis Ses­ru­le­bas.
re­sur­se­bi: fur­c­le­bi, da­fa, mag­ni­ti/­Wi­kar­ti.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra:
1. mas­wav­le­be­li wi­nas­war am­za­debs fur­c­lebs, rom­leb­zec di­di da msxvi­li
aso­e­biT aris da­we­ri­li an da­beW­di­li mok­le, mar­ti­vi in­s­t­ruq­ci­e­bi. ma­ga­
li­Tad, ase­Ti:
”da­xu­re ka­ri, ko­ka!”
”ga­a­Re fan­ja­ra, ma­i­a!”
”gi­a, wig­ni Can­Ta­Si Ca­de!”
”fex­ze ade­qi, ni­ka!”
”da­ex­ma­re za­zas, Te­o­na!”
”Ti­ni­ko, wa­i­kiTxe leq­si!”
”e­ka da ma­ri, gac­va­leT wig­ne­bi!”
”da­To, ma­na­na, le­van, ana da lu­ka, Tqven erT ma­gi­das­Tan das­xe­diT!”
”Ta­Ti­a, ni­no da zu­ra, Tqven ba­ra­Te­bi da­a­ri­geT!”
”yve­lam ga­da­Sa­leT rve­u­le­bi!”
”yve­la­ni fex­ze ade­qiT!” da a.S.
2. mas­wav­le­be­li rig­ri­go­biT mag­ni­tiT an Wi­kar­tiT amag­rebs fur­cel­ze da­
we­ril in­s­t­ruq­ci­ebs da­fa­ze, an xel­Si da­i­Wers da uC­ve­nebs klass. is mos­
wav­le an mos­wav­le­e­bi, rom­leb­sac exe­ba in­s­t­ruq­ci­a, jer xels awe­ven, Sem­
deg ki as­ru­le­ben da­va­le­bas.
Se­fa­se­ba: am aq­ti­vo­biT fas­de­ba,

Se­uZ­lia Tu ara mos­wav­les mok­le wi­na­da­de­be­bis wa­kiTx­va da ga­ge­ba;

swo­rad igebs Tu ara mos­wav­le in­s­t­ruq­ci­is Si­na­arss;

yu­radRe­biT aris Tu ara mos­wav­le gak­ve­Til­ze.
me­To­du­ri mi­Ti­Te­ba: am aq­ti­vo­bis ga­mo­ye­ne­ba Se­saZ­le­be­lia ne­bis­mi­e­ri gak­ve­
Ti­lis msvle­lo­bi­sas, gan­sa­kuT­re­biT ad­vi­lia ma­Sin, ro­ca mas­wav­le­bels wi­nas­war
aqvs mom­za­de­bu­li gak­ve­Ti­lis geg­ma. Se­saZ­le­be­lia uf­ro sa­sa­ci­lo da ga­sar­To­bi
da­va­le­be­bis mo­fiq­re­bac, rac gak­ve­Tils uf­ro met xa­liss Ses­Zens.
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
aq­ti­vo­ba #2: „wa­i­kiTxe da ga­da­i­we­re!“ (in­s­t­ruq­ci­is mi­xed­viT sak­la­so da­va­
le­bis Ses­ru­le­ba)
aq­ti­vo­bis Se­sa­xeb: mos­wav­lem in­s­t­ruq­ci­is mi­xed­viT un­da Se­ar­Ci­os da ga­da­i­
we­ros teq­s­t­Si amo­kiTxu­li an mas­wav­leb­lis mi­er Se­Ta­va­ze­bu­li sity­ve­bi.
aq­ti­vo­bis mi­za­ni: mos­wav­le­e­bi
1. SeZ­le­ben sxva­das­x­va in­s­t­ruq­ci­is mi­xed­viT war­mod­ge­ni­li sity­ve­bis da­xa­
ris­xe­bas;
2. mi­eC­ve­vi­an da­va­le­bis pi­ro­bis dak­vir­ve­biT wa­kiTx­va­sa da mis swo­rad Ses­
ru­le­bas.
re­sur­se­bi: da­fa, car­ci/­bor­d­mar­ke­ri, fur­c­le­bi, rve­u­li, sa­we­ri ka­la­mi.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra:
1. mas­wav­le­be­li da­fa­ze wers Sem­deg sity­vebs: Tu­Ti­yu­Si, daT­vi, mer­cxa­li,
113
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
ba­na­ni, ba­li, ZaR­li, vaS­li, Ca­qu­Ci, ni­Ca­bi. in­s­t­ruq­ci­is mi­ce­mam­de mas­wav­le­be­li
xma­maR­la ukiTxavs klass am sity­vebs.
2. amis Sem­deg yofs klass jgu­fe­bad da Ti­To­e­uls uri­gebs fur­cel­ze da­we­
ril in­s­t­ruq­ci­ebs. ma­ga­li­Tad:
pir­ve­li jgu­fi: am xaz­ze ga­da­i­we­reT xi­lis sa­xe­le­bi.
me­o­re jgu­fi: am xaz­ze ga­da­i­we­reT cxo­ve­le­bis sa­xe­le­bi.
me­sa­me jgu­fi: am xaz­ze ga­da­i­we­reT Sro­mis iara­Ris sa­xe­le­bi.
me­oTxe jgu­fi: am xaz­ze ga­da­i­we­reT frin­ve­le­bis sa­xe­le­bi.
Se­niS­v­na: Tu mos­wav­le­e­bi war­ma­te­biT daZ­le­ven am etaps, aq­ti­vo­ba Se­iZ­le­ba
gar­Tul­des Sem­deg­na­i­rad:
am xaz­ze ga­da­i­we­reT er­Ti frin­ve­li­sa da er­Ti Sro­mis iara­Ris sa­xe­li.
am xaz­ze ga­da­i­we­reT ori xi­li­sa da er­Ti cxo­ve­lis sa­xe­li.
da a.S.
Se­saZ­le­be­lia aq­ti­vo­bis ki­dev uf­ro gar­Tu­le­ba, Tu maT da­va­va­lebT ise­Ti sa­
xe­le­bis da­we­ra­sac, rom­le­bic si­a­Si ar aris war­mod­ge­ni­li, ma­ga­li­Tad:
am xaz­ze ga­da­i­we­re da er­Ti Sro­mis iara­Ri­sa da ori Wur­W­lis sa­xe­li.
Se­fa­se­ba: am aq­ti­vo­biT Se­iZ­le­ba Se­fas­des, Se­uZ­lia Tu ara mos­wav­les

in­s­t­ruq­ci­is dak­vir­ve­biT wa­kiTx­va da ga­ge­ba;

in­s­t­ruq­ci­is mi­xed­viT da­va­le­bis Ses­ru­le­ba.
me­To­du­ri mi­Ti­Te­ba: mas­wav­le­be­li un­da eca­dos, rom am aq­ti­vo­ba­Si rac Se­iZ­
le­ba, me­ti mos­wav­le Car­Tos. Tu mas­wav­le­be­li xSi­rad ga­mo­i­ye­nebs am­g­var aq­ti­vo­
bebs, mas Se­uZ­lia Tan­da­Ta­no­biT ki­dev uf­ro ga­ar­Tu­los in­s­t­ruq­ci­e­bi.
qar. I. 9. mos­wav­les Se­uZ­lia vi­zu­a­lu­rad ga­mo­xa­tos wa­kiTxu­li / mos­me­ni­
li teq­s­tiT aR­Z­ru­li STa­beW­di­le­be­bi.
aq­ti­vo­ba #1: „Cve­ni say­va­re­li leq­se­bi da moTx­ro­be­bi“ (wig­nis Seq­m­na)
aq­ti­vo­bis Se­sa­xeb: es aq­ti­vo­ba xels Se­uwyobs ara mxo­lod wakiTxuli mosmenili teq­s­tis Si­na­ar­si­sa da mi­si de­ta­le­bis aR­q­ma-­ga­ge­bas, ara­med wig­nis struq­tu­ris
ukeT gac­no­ba-­ga­az­re­ba­sac. igi kar­gi sa­Su­a­le­baa nas­wav­li ma­sa­lis ga­sa­me­o­reb­lad
114
da ga­da­sa­az­reb­lad. amas­Ta­na­ve, aR­niS­nu­li aq­ti­vo­ba wig­n­Tan mu­Sa­o­bis pro­cess
mos­wav­lis­T­vis uf­ro sa­xa­li­sos da sa­in­te­re­sos gax­dis.
aq­ti­vo­bis mi­za­ni: mos­wav­le­e­bi
1. ga­ix­se­ne­ben da Se­ar­Ce­ven say­va­rel na­war­mo­e­bebs;
2. ga­i­me­o­re­ben da ki­dev er­Txel ga­i­az­re­ben nas­wav­li teq­s­te­bis Si­na­arss;
3. ga­i­az­re­ben wig­nis struq­tu­ras;
4. ga­mo­av­le­nen Se­moq­me­de­biT una­rebs;
5. imu­Sa­ve­ben jgu­feb­Si.
re­sur­se­bi: sa­xa­ta­vi fur­c­le­bi, fe­ra­di fan­q­re­bi/­f­lo­mas­te­re­bi, step­le­ri
(a­sa­kin­Zad), sa­we­ri kal­me­bi.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra:
1. mas­wav­le­be­li ux­s­nis mos­wav­le­ebs, rom ma­Ti mi­za­nia Seq­m­nan wig­ni, ro­mel­
Sic Se­i­ta­nen ram­de­ni­me maT­T­vis yve­la­ze say­va­rel na­war­mo­ebs.
2. imis da­sad­ge­nad, Tu ro­me­li na­war­mo­e­be­bi un­da Se­i­ta­non am kre­bul­Si, mas­
wav­le­be­li ata­rebs mci­re ga­mo­kiTx­vas. sTxovs mos­wav­le­ebs da­a­sa­xe­lon,
nas­wav­li leq­se­bi­dan da moTx­ro­be­bi­dan yve­la­ze me­tad ro­me­li mo­e­wo­naT.
Se­niS­v­na: Se­iZ­le­ba mos­wav­le­Ta az­re­bi ga­i­yos, maT da­iwyon ka­ma­Ti. Za­li­an
mniS­v­ne­lo­va­ni­a, Tu ro­gor war­mar­Tavs mas­wav­le­be­li aq­ti­vo­bis am etaps.
3. ga­mo­kiTx­vis Se­de­gad mas­wav­leb­lis dax­ma­re­biT Se­ir­Ce­va 2 an 3 na­war­mo­e­bi.
Se­Tan­x­m­de­bi­an wig­nis sa­Ta­ur­ze, mag., „Cve­ni say­va­re­li leq­se­bi da moTx­ro­
be­bi“.
4. amis Sem­deg mas­wav­le­be­li klass yofs jgu­fe­bad. Ti­To­e­ul jgufs eZ­le­
va kon­k­re­tu­li da­va­le­ba. ma­ga­li­Tad, er­Ti jgu­fi mu­Sa­obs wig­nis ydis ga­
for­me­ba­ze, me­o­re jgu­fi - sar­Ce­vis Seq­m­na­ze, me­sa­me - ga­da­wers erT ro­me­
li­me leqss / moTx­ro­bas an mis mo­nak­veTs da da­ur­Tavs ilus­t­ra­ci­as da a.S.
5. sa­mu­Sa­os das­ru­le­bis Sem­deg ik­ri­be­ba jgufe­bis na­mu­Sev­re­bi, mos­wav­le­e­bi
mas­wav­leb­lis ze­dam­xed­ve­lo­biT ala­ge­ben fur­c­lebs sa­Ta­na­do ri­giT da
akin­Za­ven mas „wig­nad“.
Se­fa­se­ba: am aq­ti­vo­biT fas­de­ba,

ram­de­nad Se­uZ­lia mos­wav­les es­Te­ti­ku­rad Se­a­fa­sos wa­kiTxu­li na­war­mo­e­
bi;

aqvs Tu ara ga­ge­bu­li da ga­az­re­bu­li mos­wav­les wa­kiTxu­li teq­s­tis an mi­
si gar­k­ve­u­li mo­nak­ve­Tis Si­na­ar­si, per­so­na­Jis ga­reg­nu­li ma­xa­si­a­Teb­le­bi
da a. S.;

aRiq­vams Tu ara mos­wav­le wig­nis mar­tiv struq­tu­ras;

aqvs Tu ara war­mo­sax­vis una­ri;

Se­uZ­lia Tu ara jguf­Si mu­Sa­o­ba.
me­To­du­ri mi­Ti­Te­be­bi: bu­neb­ri­vi­a, es aq­ti­vo­ba un­da da­i­geg­mos sas­wav­lo wlis
bo­los­T­vis, ro­de­sac mos­wav­le­ebs uk­ve Ses­wav­li­li aqvT sa­xel­m­ZR­va­ne­lo­Si Se­Ta­
va­ze­bu­li na­war­mo­e­bebis umetesoba.
kav­Si­ri sxva sag­neb­Tan: sax­vi­Ti da ga­mo­ye­ne­bi­Ti xe­lov­ne­ba.
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
115
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
qarT. I. 10. mos­wav­les ga­mo­mu­Sa­ve­bu­li aqvs wig­n­Tan mu­Sa­o­bis sawyi­si Cve­ve­
bi.
aq­ti­vo­ba #1: “ro­ca vkiTxu­lob...“ (TviT­Se­fa­se­bis sqe­mis Sev­se­ba)
aq­ti­vo­bis Se­sa­xeb: imi­saT­vis, rom mos­wav­le­ebs Ta­vi­dan­ve Ca­mo­u­ya­lib­deT wig­
n­Tan mu­Sa­o­bis swo­ri Cve­ve­bi, sa­sur­ve­li­a, rom isi­ni Se­eC­vi­on sa­ku­Ta­ri kiTx­vis pro­
ces­ze dak­vir­ve­bas, ra­Ta Sem­d­gom­Si SeZ­lon mi­si dax­ve­wa da re­gu­li­re­ba.
aq­ti­vo­bis mi­za­ni: mos­wav­le­e­bi
1. is­wav­li­an sa­ku­Ta­ri kiTx­vis pro­ces­ze dak­vir­ve­bas da mis re­gu­li­re­bas;
2. ga­az­re­bu­lad ga­mo­i­ye­ne­ben kiTx­vis mar­tiv stra­te­gi­ebs;
3. ga­ic­no­ben da ga­mo­i­ye­ne­ben axal stra­te­gi­ebs;
4. ga­nu­vi­Tar­de­baT TviT­Se­fa­se­bis una­ri;
5. ga­nu­vi­Tar­de­baT sa­ku­Ta­ri ar­Ce­va­nis­/­ga­dawy­ve­ti­le­bis da­sa­bu­Te­bis una­
ri.
re­sur­se­bi: sa­kiTxa­vi wig­ni/­sa­xel­m­ZR­va­ne­lo, da­fa, car­ci/d­mar­ke­ri, fur­c­
le­bi, fan­q­re­bi.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra:
1. mas­wav­le­be­li sTa­va­zobs mos­wav­le­ebs mci­re zo­mis teqsts klas­Si da­mo­
u­ki­deb­lad wa­sa­kiTxad da aZ­levs gar­k­ve­ul dros. ama­ve dros, wi­nas­war
af­r­Txi­lebs maT, rom wig­nis ga­daS­lis­Ta­na­ve da­ak­vir­d­nen Ta­vi­anT moq­me­
de­bebs: ras ak­vir­de­bi­an isi­ni kiTx­vis dawye­bam­de, ras ake­Te­ben, ro­de­sac
kiTxu­lo­ben da ra­ze fiq­ro­ben, ro­de­sac kiTx­vas am­Tav­re­ben.
2. sa­nam mos­wav­le­e­bi kiTx­vas da­as­ru­le­ben, mas­wav­le­be­li da­fa­ze wers TviT­
Se­fa­se­bis mar­tiv sqe­mas:
kiTx­vis dawye­bam­de
swo­rad dav­je­qi ma­gi­das­Tan
wig­ni ise da­vi­de win, rom kar­gad da­me­na­xa aso­e­bi
mo­vam­za­de fan­qa­ri
kiTx­
vis dros
TiTs va­yo­leb­di aso­ebs
fan­q­riT vxa­zav­di uc­nob sity­vebs
kiTx­vis Sem­deg
dav­fiq­r­di, ra ga­vi­ge axa­li da sa­in­te­re­so
dav­fiq­r­di, ga­vi­ge Tu ara yve­la­fe­ri
3.
116
ro­de­sac mos­wav­le­e­bi kiTx­vas da­as­ru­le­ben, mas­wav­le­be­li da­u­ri­gebs mos­
wav­le­ebs fur­c­lebs, rom­leb­zec igi­ve sqe­maa mo­ce­mu­li. kiTxu­lobs xma­
maR­la da ro­de­sac dar­w­mun­de­ba, rom yve­la mos­wav­lem ga­i­go Ti­To­e­u­li
pun­q­ti, sTxovs maT da­mo­u­ki­deb­lad imu­Sa­on. mos­wav­le­m Ti­To­e­u­li pun­q­
tis gas­w­v­riv mo­Tav­se­bul kvad­rat­Si ra­i­me sim­bo­lo­Ti ( * , + , √) Ta­vad­
ve un­da aR­niS­nos, ro­me­li moq­me­de­ba Se­as­ru­la. Se­niS­v­na: cxa­di­a, pirvel
etap­ze Se­saZ­le­be­lia Ca­moT­v­li­li pun­q­te­bis ra­o­de­no­bis Sem­ci­re­ba.
4. sa­mu­Sa­os am eta­pis das­ru­le­bis Sem­deg iwye­ba gan­xil­va. mas­wav­le­be­li ag­
ro­vebs fur­c­lebs da ekiTxe­ba mos­wav­le­ebs, Tu ra­tom ga­mo­i­ye­na an ar ga­
mo­i­ye­na esa Tu is xer­xi, da­ex­ma­ra Tu ara mas am xer­xis ga­mo­ye­ne­ba da a.S.
Se­fa­se­ba: es aq­ti­vo­ba mos­wav­le­Ta TviT­Se­fa­se­bi­sa da ur­Ti­er­T­Se­fa­se­bis sa­u­
ke­Te­so sa­Su­a­le­bas iZ­le­va. ase­ve, mi­si mim­di­na­re­o­bi­sas Ta­vi­suf­la­daa Se­saZ­le­be­li
ro­gorc gan­m­sazR­v­re­li, ise gan­ma­vi­Ta­re­be­li Se­fa­se­bis ga­mo­ye­ne­bac. am­ri­gad, am
aq­ti­vo­biT Seg­viZ­lia Se­va­fa­soT,

ak­vir­de­ba Tu ara mos­wav­le sa­ku­Ta­ri swav­lis (am Sem­Tx­ve­va­Si, kiTx­vis)
pro­cess;

ga­az­re­bu­lad iye­nebs Tu ara mos­wav­le kiTx­vis mar­tiv stra­te­gi­ebs;

aqvs Tu ara mos­wav­les wig­n­Tan mu­Sa­o­bis sawyi­si Cve­ve­bi;

Se­uZ­lia Tu ara mos­wav­les mis mi­er ga­mo­ye­ne­bu­li stra­te­gi­is amoc­no­ba;

Se­uZ­lia Tu ara mos­wav­les mas­wav­leb­lis in­s­t­ruq­ci­is ga­ge­ba da Ses­ru­le­
ba;

Se­uZ­lia Tu ara mos­wav­les im­s­je­los da da­a­sa­bu­Tos, ra­tom ga­mo­i­ye­na esa
Tu is stra­te­gi­a.
me­To­du­ri mi­Ti­Te­ba: mos­wav­le­Ta me­ta­kog­ni­tu­ri una­re­bis gan­vi­Ta­re­bis miz­
niT, sa­sur­ve­li­a, am am ti­pis aq­ti­vo­be­bi da­i­geg­mos da Ca­tar­des ma­Ral kla­seb­Sic.
(mi­si gar­Tu­le­bu­li va­ri­an­ti ixi­leT ixi­loT Se­de­gis­T­vis IV.10.)
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
qarT. I. 11. mos­wav­les Se­uZ­lia teq­s­tis struq­tu­ris aR­q­ma.
aq­ti­vo­ba #1: „ab­za­ci, wi­na­da­de­ba, sity­va“ (teq­s­t­Si wi­na­da­de­bis pov­na struq­
tu­ru­li say­r­de­ne­bis sa­Su­a­le­biT; wi­na­da­de­ba­Si ga­mo­to­ve­bu­li sity­vis aR­d­ge­na)
aq­ti­vo­bis Se­sa­xeb: imi­saT­vis, rom mos­wav­le war­ma­te­bu­li mkiTx­ve­li iyos,
auci­le­be­li­a, rom man is­wav­los teq­s­t­Si ori­en­ti­re­ba, Ta­vi­suf­lad SeZ­los mi­si
struq­tu­ru­li er­Te­u­le­bis amoc­no­ba.
aq­ti­vo­bis mi­za­ni: mos­wav­le­e­bi SeZ­le­ben
1. teq­s­tis struq­tu­ru­li er­Te­u­le­bis aR­q­mas;
2. teq­s­t­Si ori­en­ti­re­bas;
3. teq­s­t­Si mi­Ti­Te­bu­li ad­gi­lis mo­Zi­e­basa da wa­kiTx­vas.
re­sur­se­bi: sa­xel­m­ZR­va­ne­lo, da­fa, car­ci/­­mar­ke­ri, rve­u­li, sa­we­ri ka­la­mi.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra:
1. or an sa­mab­za­ci­a­ni teq­s­tis wa­kiTx­vis Sem­deg mas­wav­le­be­li da­fa­ze wers
an kiTxu­lobs erT wi­na­da­de­bas am teq­s­ti­dan da sTxovs mos­wav­le­ebs, mo­
ce­mul mo­nak­veT­Si (mag., pir­vel ab­zac­Si, bo­lo ab­zac­Si da a.S.) mo­Zeb­non am
wi­na­da­de­bis wi­na an mom­dev­no wi­na­da­de­ba da xma­maR­la wa­i­kiTxon igi.
2. mas­wav­le­be­li da­fa­ze wers wi­na­da­de­bas, ro­mel­Sic ga­mo­to­ve­bu­lia er­Ti
an ori sity­va. igi sTxovs mos­wav­le­ebs, teq­s­tis gar­k­ve­ul mo­nak­veT­Si mo­
Zeb­non mo­ce­mu­li wi­na­da­de­ba da aRad­gi­non ga­mo­to­ve­bu­li sity­va. Se­niS­v­
na: es aq­ti­vo­ba Se­saZ­le­be­lia Ses­rul­des ze­pi­ra­dac (mos­wav­le­eb­ma da­a­sa­
117
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
xe­lon ga­mo­to­ve­bu­li sity­va da Sem­deg wa­i­kiTxon wi­na­da­de­ba aR­d­ge­ni­li
sa­xiT) da we­ri­lo­bi­Tac (ga­da­i­we­ron wig­ni­dan wi­na­da­de­ba an mo­ce­mul wi­na­
da­de­ba­Si ga­mo­to­ve­bul ad­gi­las Ca­we­ron sa­Wi­ro sity­va).
Se­fa­se­ba: am aq­ti­vo­biT Se­iZ­le­ba Se­fas­des, Se­uZ­lia Tu ara mos­wav­les

teq­s­tis struq­tu­ru­li er­Te­u­le­bis - ab­za­cis, wi­na­da­de­bis, sity­vis - aR­q­
ma;

teq­s­t­Si mi­Ti­Te­bu­li ad­gi­lis mo­nax­va da wa­kiTx­va

teq­s­tis yu­radRe­biT wa­kiTx­va.
me­To­du­ri mi­Ti­Te­ba:
1. Tav­da­pir­ve­lad, sa­sur­ve­li­a, me­ti mi­niS­ne­ba miv­ceT mos­wav­le­ebs, mi­vu­Ti­
ToT maT mo­nak­ve­Ti an ab­za­ci, sa­dac un­da mo­Zeb­non esa Tu is wi­na­da­de­ba.
es ga­a­ad­vi­lebs da­va­le­bis Ses­ru­le­bas. Sem­d­gom­Si ki, ro­de­sac mas­wav­le­be­
li dar­w­mun­de­ba, rom mos­wav­le­ebs uk­ve Se­da­re­biT Ta­vi­suf­lad Se­uZ­li­aT
teq­s­t­Si ori­en­ti­re­ba, mas Se­uZ­lia Tan­da­Ta­no­biT ga­ar­Tu­los aq­ti­vo­ba da
aRar mi­u­Ti­Tos, ro­mel mo­nak­veT­Si un­da eZe­bon mos­wav­le­eb­ma esa Tu is wi­
na­da­de­ba.
2. am aq­ti­vo­bis ga­mo­ye­ne­ba Se­saZ­le­be­lia mTel klas­Tan, jgu­feb­Sic da wyvi­
leb­Sic.
qarT. I. 12. mos­wav­les Se­uZ­lia an­ba­nis yve­la asos ga­mo­we­ra.
aq­ti­vo­ba #1: an­ban­-­p­la­kat­ze mi­Ti­Te­bu­li asos Ti­TiT Se­mo­xaz­va da aR­we­ra.
aq­ti­vo­bis Se­sa­xeb: aq­ti­vo­ba em­sa­xu­re­ba we­ri­saT­vis auci­le­be­li unar­-­C­ve­ve­
bis ga­mo­mu­Sa­ve­bas.
aq­ti­vo­bis miz­ne­bi:

mos­wav­le­Ta mom­za­de­ba we­ris pro­ce­si­saT­vis;

an­ba­nis aso­e­bis amoc­no­ba;

na­ti­fi mo­to­ri­kis gan­vi­Ta­re­ba;

we­ris pro­ce­sis ga­az­re­ba.
aq­ti­vo­bis or­ga­ni­ze­bis for­ma: in­di­vi­du­a­lu­ri.
re­sur­se­bi: an­ban­-­p­la­ka­ti.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra:
an­ba­nis Ses­wav­li­sas mas­wav­le­bel­ma Se­sa­ba­mis si­maR­le­ze da Tval­sa­Ci­no ad­gi­
las un­da ga­ak­ras an­ban­-­p­la­ka­ti. sa­nam mos­wav­le­e­bi Se­as­ru­le­ben am aq­ti­vo­bas, sa­
sur­ve­li­a, jer mas­wav­le­bel­ma aC­ve­nos da sity­vi­e­rad aux­s­nas maT, Tu ro­gor un­da
mo­xa­zon Ti­TiT esa Tu is aso. mas­wav­le­be­li usa­xe­lebs mos­wav­le­ebs ga­mo­sa­wer asos,
mag., ”a”-s da xe­lis ne­li moZ­ra­o­biT, or­jer­-­sam­jer, an­ban­-­p­la­kat­ze afiq­si­re­bi­nebs
mos­wav­le­ebs asos; Tan sity­vi­e­rad ux­s­nis, sa­i­dan iwye­ba mo­ce­mu­li asos ga­mo­we­ra:
”viwyebT ga­mo­we­ras qve­mo­dan, Sem­deg asos mu­ce­li un­da mo­vum­r­g­va­loT” - uC­ve­nebs,
ro­gor uke­Tebs qve­da rkals, ”bo­los ki wvers ga­mo­viy­vanT” - uC­ve­nebs, ro­gor da­as­
ru­lebs asos we­ras. Sem­deg mas­wav­le­be­li, mos­wav­le­e­bis an­ban­-­p­la­kat­Tan sa­Ti­Ta­od
mox­mo­biT, ame­o­re­bi­nebs maT ”a” asos ga­mo­we­ris gezs. amas­Ta­na­ve iTxovs, rom mos­
wav­lem, Tun­dac na­wi­lob­riv, sity­vi­e­rad aR­we­ros is pro­ce­si, ro­mel­sac igi axor­
118
ci­e­lebs.
aq­ti­vo­bis xan­g­r­Z­li­vo­ba: 8-10 wu­Ti.
Se­fa­se­ba: aq­ti­vo­biT fas­de­ba, Se­uZ­lia Tu ara mos­wav­les

aso­e­bis we­ra xe­lis swo­ri moZ­ra­o­biT da Se­sa­ba­mi­si mi­mar­Tu­le­bis dac­viT;

asos ga­mo­we­ris mi­mar­Tu­le­bis sity­vi­e­rad aR­we­ra (Tun­dac aras­ru­li sa­
xiT).
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
aq­ti­vo­ba #2: moZ­rav an­ban­Si Se­sas­wav­li asos mo­Zeb­na da xe­lis swo­ri moZ­
ra­o­biT fan­q­riT Se­mo­xaz­va.
aq­ti­vo­bis Se­sa­xeb: aq­ti­vo­ba em­sa­xu­re­ba we­ri­saT­vis auci­le­be­li unar­-­C­ve­ve­
bis ga­mo­mu­Sa­ve­bas.
aq­ti­vo­bis miz­ne­bi:

an­ba­nis aso­e­bis amoc­no­ba;

na­ti­fi mo­to­ri­kis gan­vi­Ta­re­ba;

we­ris pro­ce­sis ga­az­re­ba.
aq­ti­vo­bis or­ga­ni­ze­bis for­ma: in­di­vi­du­a­lu­ri.
re­sur­se­bi: sa­an­ba­no lo­to/­moZ­ra­vi an­ba­ni, fan­qa­ri.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra:
mas­wav­le­be­li sTxovs mos­wav­le­ebs, mo­Zeb­non sa­an­ba­no lo­to­Si an moZ­rav an­
ban­Si is aso, ro­mel­sac igi da­a­sa­xe­lebs. am sa­mu­Sa­os Se­sas­ru­leb­lad mos­wav­le­ebs
eZ­le­vaT 3-5 wu­Ti. mas Sem­deg, rac mos­wav­le­e­bi mo­Zeb­ni­an mas­wav­leb­lis mi­er da­sa­
xe­le­bul asos, maT fan­q­riT, xe­lis swo­ri moZ­ra­o­biT un­da Se­mo­xa­zon igi.­A es pro­ce­
du­ra xuT­jer­-eq­v­s­jer Se­iZ­le­ba gan­me­or­des.
aq­ti­vo­bis sa­er­To xan­g­r­Z­li­vo­ba 10 wuTs ar un­da aRe­ma­te­bo­des.
Se­fa­se­ba: aq­ti­vo­biT fas­de­ba, Se­uZ­lia Tu ara mos­wav­les:

aso­e­bis amoc­no­ba;

we­ris pro­ce­sis ga­az­re­ba, mi­si Zi­ri­Ta­di prin­ci­pe­bis (xe­lis swo­ri moZ­ra­
o­ba, Se­sa­ba­mi­si mi­mar­Tu­le­bis dac­va) aT­vi­se­ba.
aq­ti­vo­ba # 3: aso­e­bis ga­mo­Zer­w­va
aq­ti­vo­bis Se­sa­xeb: aq­ti­vo­ba em­sa­xu­re­ba we­ri­saT­vis auci­le­be­li unar­-­C­ve­ve­
bis ga­mo­mu­Sa­ve­bas.
aq­ti­vo­bis miz­ne­bi:

an­ba­nis aso­e­bis amoc­no­ba;

na­ti­fi mo­to­ri­kis gan­vi­Ta­re­ba;

we­ris pro­ce­sis ga­az­re­ba.
aq­ti­vo­bis or­ga­ni­ze­bis for­ma: in­di­vi­du­a­lu­ri.
re­sur­se­bi: plas­ti­li­ni, co­mi, Ti­xa, mar­c­v­le­bi (brin­jis, lo­bi­os, wi­wi­bu­ras),
da­fa, car­ci/­mar­ke­ri.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra:
mas­wav­le­be­li da­fa­ze or­jer­-­sam­jer wers da­sa­mu­Sa­ve­bel asos­/a­so­ebs, da­a­fiq­
si­re­bi­nebs mos­wav­le­ebs asos ga­mo­we­ris mi­mar­Tu­le­bas; uri­gebs maT mom­za­de­bul ma­
sa­las da sTxovs, rom wig­n­Si/­da­fa­ze mo­ce­mu­li ni­mu­Sis mi­xed­viT, ga­mo­Zer­won da­sa­
119
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
mu­Sa­ve­be­li aso­/a­so­e­bi an aawyon isi­ni brin­jis, lo­bi­os Tu wi­wi­bu­ras mar­c­v­le­biT.
aq­ti­vo­bi­sas re­ko­men­de­bu­lia er­Ti, ori an sa­mi asos ga­mo­Zer­w­va. Se­saZ­lo­a, Zer­w­vis
pro­ces­Si mos­wav­le­ebs mas­wav­leb­lis mci­re­di dax­ma­re­bac das­Wir­deT.
aq­ti­vo­bis xan­g­r­Z­li­vo­ba: 10-12 wu­Ti.
Se­fa­se­ba: aq­ti­vo­biT fas­de­ba, Se­uZ­lia Tu ara mos­wav­les aso­e­bis amoc­no­ba da
ma­Ti war­mod­ge­na sxva­das­x­va sa­Su­a­le­biT.
kav­Si­ri sxva sag­neb­Tan: Se­iZ­le­ba in­teg­ri­re­ba saxviT da gamoyenebiTa xe­lov­
ne­bas­Tan.
aq­ti­vo­ba #4. aso­e­bis ga­fe­ra­de­ba.
aq­ti­vo­bis Se­sa­xeb: aq­ti­vo­ba em­sa­xu­re­ba we­ri­saT­vis auci­le­be­li unar­-­C­ve­ve­
bis ga­mo­mu­Sa­ve­bas.
aq­ti­vo­bis miz­ne­bi:

an­ba­nis aso­e­bis amoc­no­ba;

we­ris pro­ce­sis ga­az­re­ba.
aq­ti­vo­bis or­ga­ni­ze­bis for­ma: in­di­vi­du­a­lu­ri.
re­sur­se­bi: ba­ra­Teb­ze gra­fi­ku­lad da­xa­tu­li aso­e­bi, da­fa, car­ci/­mar­ke­ri,
fe­ra­di fan­q­re­bi/­f­lo­mas­te­re­bi.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra:
mas­wav­le­be­li da­fa­ze or­jer­-­sam­jer wers da­sa­mu­Sa­ve­bel asos­/a­so­ebs, da­a­fiq­
si­re­bi­nebs mos­wav­le­ebs asos ga­mo­we­ris mi­mar­Tu­le­bas.
Sem­deg mas­wav­le­be­li mos­wav­le­ebs uri­gebs ba­ra­Teb­ze gra­fi­ku­lad da­xa­tul
asos­/a­so­ebs (Se­saZ­le­be­li­a, er­Ti aso nac­no­bi iyos, me­o­re – uc­no­bi) da ava­lebs maT,
sxva­das­x­va fe­ris fan­q­riT­/­f­lo­mas­t­eriT ga­a­fe­ra­don aso­/a­so­e­bi ise, rom da­ic­van
asos we­ris mi­mar­Tu­le­ba.
imi­saT­vis, rom mos­wav­le­eb­ma ukeT ga­ac­no­bi­e­ron aq­ti­vo­ba, mas­wav­le­bel­ma Se­
iZ­le­ba Tvi­To­nac ga­a­fe­ra­dos da­fa­ze ga­mo­we­ri­li aso (we­ris mi­mar­Tu­le­ba­ze xaz­
gas­miT).A
aq­ti­vo­bis xan­g­r­Z­li­vo­ba: 5-8 wu­Ti.
Se­fa­se­ba: aq­ti­vo­biT fas­de­ba, Se­uZ­lia Tu ara mos­wav­les

asos we­ris mi­mar­Tu­le­bis da­fiq­si­re­ba;

we­ris mi­mar­Tu­le­bis dac­va.
me­To­du­ri mi­Ti­Te­ba: aR­we­ri­li aq­ti­vo­be­bi sa­u­ke­Te­sod esa­da­ge­ba 5-6 wlis
mos­wav­lis in­te­leq­tu­a­lur gan­vi­Ta­re­bas, rad­gan am asa­kis bav­S­vis az­rov­ne­ba “moq­
me­de­bi­Ti­a”. es niS­navs, rom bav­S­vi srul­fa­sov­nad iaz­rebs mxo­lod imas, ra­sac Ta­vi­
si xe­liT as­ru­lebs. Se­sa­ba­mi­sad, an­ban­-­p­la­kat­ze mi­Ti­Te­bu­li asos Ti­TiT mo­xaz­va
da aR­we­ra, asos mo­Zeb­na da xe­lis swo­ri moZ­ra­o­biT mi­si fan­q­riT mo­xaz­va, aso­e­bis
ga­mo­Zer­w­va, aso­e­bis ga­fe­ra­de­ba da a. S. xels uwyobs we­ris pro­ce­sis ga­az­re­bas,
rad­gan yo­ve­li­ve es we­ris er­T­g­var imi­ta­ci­as war­mo­ad­gens.
aq­ti­vo­ba #5: ni­mu­Sis mi­xed­viT asos de­ta­lis ga­mo­we­ra.
aq­ti­vo­bis Se­sa­xeb: aq­ti­vo­ba em­sa­xu­re­ba we­ri­saT­vis auci­le­be­li unar­-­C­ve­ve­
bis ga­mo­mu­Sa­ve­bas.
120
aq­ti­vo­bis miz­ne­bi:

an­ba­nis aso­e­bis amoc­no­ba;

na­ti­fi mo­to­ri­kis gan­vi­Ta­re­ba;

we­ris mi­mar­Tu­le­bis dac­va;

we­ris pro­ce­sis ga­az­re­ba.
aq­ti­vo­bis or­ga­ni­ze­bis for­ma: in­di­vi­du­a­lu­ri.
re­sur­se­bi: sa­var­ji­So­e­bis rve­u­li, sa­xel­m­ZR­va­ne­lo, ka­la­mi.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra:
mas­wav­le­be­li ava­lebs mos­wav­le­ebs, ga­mo­we­ron asos de­ta­le­bi mo­ce­mu­li ni­mu­
Sis mi­xed­viT. am­g­va­ri ni­mu­Se­bi, ro­gorc we­si, mo­ce­mu­lia mos­wav­lis sa­xel­m­ZR­va­ne­
lo­eb­sa da sa­mu­Sao rve­u­leb­Si.
aq­ti­vo­bis xan­g­r­Z­li­vo­ba: 10-12 wu­Ti.
Se­fa­se­ba: aq­ti­vo­biT fas­de­ba, Se­uZ­lia Tu ara mos­wav­les

sa­wer ba­de­Si ori­en­ti­re­ba;

we­ris mi­mar­Tu­le­bis dac­va;

na­ti­fi mo­to­ru­li sa­mu­Sa­os Ses­ru­le­ba.
me­To­du­ri mi­Ti­Te­ba: sa­xel­m­ZR­va­ne­lo­eb­sa da rve­u­leb­Si am eta­pi­saT­vis war­
mod­ge­ni­lia ag­reT­ve Sem­de­gi sa­xis sa­var­ji­So­e­bi: mi­Ti­Te­bu­li gzis gav­la kal­miT/
fan­q­riT­/car­ciT (mag., ”mi­iy­va­ne ka­cu­na xes­Tan/ mo­xa­ze na­xe­var­r­ka­li mar­cx­ni­dan
mar­j­v­niv”); wer­ti­le­bis Se­er­Te­ba ni­mu­Sis mi­xed­viT, sxv. am ti­pis sa­var­ji­So­e­bis Ses­
ru­le­ba ag­reT­ve xels uwyobs na­ti­fi mo­to­ri­kis gan­vi­Ta­re­bas da, am­de­nad, sa­sar­
geb­lo iq­ne­ba mos­wav­le­e­bi­saT­vis.
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
aq­ti­vo­ba #6: wer­ti­le­bis Se­er­Te­biT asos ni­mu­Sis ga­mo­we­ra.
aq­ti­vo­bis Se­sa­xeb: aq­ti­vo­ba em­sa­xu­re­ba we­ri­saT­vis auci­le­be­li unar­-­C­ve­ve­
bis ga­mo­mu­Sa­ve­bas.
aq­ti­vo­bis miz­ne­bi:

an­ba­nis aso­e­bis amoc­no­ba;

na­ti­fi mo­to­ri­kis gan­vi­Ta­re­ba;

we­ris mi­mar­Tu­le­bis dac­va;

we­ris pro­ce­sis ga­az­re­ba.
aq­ti­vo­bis or­ga­ni­ze­bis for­ma: in­di­vi­du­a­lu­ri.
re­sur­se­bi: sa­var­ji­So­e­bis rve­u­li, sa­xel­m­ZR­va­ne­lo, ka­la­mi, saC­ve­ne­be­li jo­
xi, da­fa, car­ci/­mar­ke­ri. Se­saZ­le­be­lia an­ban­-­p­la­ka­tis, lo­tos, moZ­ra­vi an­ba­nis ga­
mo­ye­ne­bac.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra:
mas­wav­le­be­li mos­wav­le­ebs da­u­sa­xe­lebs ga­mo­sa­wer asos. mos­wav­le­e­bi an­ban­-­
pla­kat­ze, sa­xel­m­ZR­va­ne­los Se­sa­ba­mis gver­d­ze, sa­an­ba­no lo­to­sa Tu moZ­rav an­ban­
Si eZe­ben da po­u­lo­ben mas. mas­wav­le­be­li xe­lis ne­li moZ­ra­o­biT da­fa­ze wers ga­
mo­sa­wer asos (or­jer an sam­jer), da­a­fiq­si­re­bi­nebs mos­wav­le­ebs, rom aso­sa da asos
So­ris er­Ti uj­ra un­da ga­mo­to­von; uC­ve­nebs mos­wav­le­ebs da Tan sity­vi­e­rad ux­s­nis
maT, sa­i­dan iwye­ba mo­ce­mu­li asos ga­mo­we­ra.
mas­wav­le­be­li rig­ri­go­biT mo­ix­mobs mos­wav­le­ebs da­fas­Tan da ame­o­re­bi­nebs
121
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
maT asos ga­mo­we­ris gezs (a­mi­saT­vis mos­wav­le­e­bi saC­ve­ne­bel TiTs iye­ne­ben). Sem­deg
mas­wav­le­be­li amow­mebs mos­wav­le­Ta mzad­yof­nas we­ri­Ti da­va­le­bis Ses­ru­le­bis­T­vis
(mo­mar­j­ve­bu­li aqvT Tu ara mos­wav­le­ebs kal­me­bi, swo­rad udevT Tu ara mer­x­ze rve­
u­le­bi, ga­daS­li­li aqvT Tu ara rve­u­le­bi sa­Ta­na­do gver­d­ze). amis Sem­deg mos­wav­le­
e­bi Se­ud­ge­bi­an mu­Sa­o­bas - sa­wer rve­ul­Si mo­ce­mu­li ni­mu­Se­bis mi­xed­viT ga­mo­we­ren
asoTa gan­sazR­v­rul ra­o­de­no­bas.
aq­ti­vo­bis xan­g­r­Z­li­vo­ba: 13-15 wu­Ti.
Se­fa­se­ba: aq­ti­vo­biT fas­de­ba, Se­uZ­lia Tu ara mos­wav­les

an­ban­Si asos amoc­no­ba;

sa­wer ba­de­Si ori­en­ti­re­ba;

we­ris mi­mar­Tu­le­bis dac­va;

asos ga­mo­we­ra.
me­To­du­ri Se­niS­v­na: Se­Ze­ni­li cod­nis ga­sam­ya­reb­lad da pro­ce­sis ga­sa­xa­li­
seb­lad, aq­ti­vo­ba Se­iZ­le­ba gam­did­r­des im ti­pis mar­ti­vi sa­var­ji­So­Ti, ro­go­ri­ca­a
”Ca­we­re sity­va­Si ga­mo­to­ve­bu­li aso”. mag., Tu mos­wav­le­e­bi swav­lo­ben aso ”g”-s ga­
mo­we­ras, mas­wav­le­bels Se­uZ­li­a, da­fa­ze ga­mo­we­ros or­mar­c­v­li­a­ni sity­ve­bi, sa­dac
aR­niS­nu­li aso ga­mo­to­ve­bu­li­a. mos­wav­le­ebs da­e­va­le­baT sity­vis sa­Ta­na­do aso­Ti
Sev­se­ba (mag., Ta- vi, qol- a, go- ra, -emi da sxv). am ti­pis sa­var­ji­So­e­bi xSi­rad sa­xel­
m­ZR­va­ne­lo­eb­Si­caa mo­ce­mu­li.
qarT. I. 13. mos­wav­les Se­uZ­lia kar­na­xiT we­ra da na­beW­di teq­s­ti­dan / da­fi­
dan mar­ti­vi wi­na­da­de­be­bis ga­da­we­ra.
aq­ti­vo­ba #1: ga­da­we­ra.
aq­ti­vo­bis Se­sa­xeb: aq­ti­vo­ba ga­mo­i­ye­ne­ba we­ris etap­ze. igi em­sa­xu­re­ba we­ri­Ti
mety­ve­le­bis teq­ni­kis gan­vi­Ta­re­bas.
aq­ti­vo­bis miz­ne­bi:

we­ris teq­ni­kis gan­vi­Ta­re­ba;

we­ris pro­ce­sis ga­az­re­ba.
aq­ti­vo­bis or­ga­ni­ze­bis for­ma: in­di­vi­du­a­lu­ri.
re­sur­se­bi: rve­u­li, sa­xel­m­ZR­va­ne­lo, da­fa, car­ci/­mar­ke­ri, ka­la­mi.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra:
sa­mu­Sa­os dawye­bam­de mas­wav­le­bel­ma mos­wav­le­ebs ze­pi­ri in­s­t­ruq­ci­is sa­xiT
un­da aux­s­nas, rom ma­Ti amo­ca­na­a, zus­tad ga­da­we­ron Se­Ta­va­ze­bu­li ni­mu­Si (da­fi­dan,
sa­xel­m­ZR­va­ne­lo­dan Tu sa­mu­Sao rve­u­li­dan). mas­wav­le­be­li ux­s­nis­/­Se­ax­se­nebs mos­
wav­le­ebs, rom sa­Ta­u­ri iwe­re­ba Su­a­Si, Zi­ri­Ta­di teq­s­tis ga­da­we­ra ki iwye­ba sa­Ta­u­
ri­dan sa­mi xa­zis ga­mo­to­ve­biT. auci­le­be­lia ag­reT­ve imis Sex­se­ne­bac, rom ga­da­we­
ri­sas mos­wav­le­eb­ma sity­vebs So­ris ori uj­ra un­da ga­mo­to­von, wi­na­da­de­bis bo­los
ki wer­ti­li das­van.
we­ris dawye­bam­de mas­wav­le­bel­ma or­jer ma­inc un­da wa­u­kiTxos mos­wav­le­ebs ga­
da­sa­we­ri teq­s­ti, mka­fi­od da sa­Ta­na­do in­to­na­ci­u­ri aq­cen­te­bis das­miT. amis Sem­
deg mas­wav­le­be­li amow­mebs mos­wav­le­Ta mzad­yof­nas we­ri­Ti da­va­le­bi­saT­vis (mo­mar­
j­ve­bu­li aqvT Tu ara mos­wav­le­ebs kal­me­bi, swo­rad udevT Tu ara mer­x­ze rve­u­le­bi,
122
ga­daS­li­lia aqvT Tu ara rve­u­le­bi sa­Ta­na­do gver­d­ze).
amis Sem­deg mos­wav­le­ebs eZ­le­vaT da­ax­lo­e­biT 10 wu­Ti teq­s­tis ga­da­sa­we­rad.
aR­we­ri­li aq­ti­vo­bi­saT­vis adek­va­tu­ri sa­var­ji­So­e­bi­a: ”ga­da­we­re an­da­za”, ”ga­da­we­
re moTx­ro­bis sa­Ta­u­ri da pir­ve­li ab­za­ci”, ”ga­da­we­re leq­si” (mi­si mo­cu­lo­ba erT
strofs ar un­da aRe­ma­te­bo­des).
aq­ti­vo­bis xan­g­r­Z­li­vo­ba: 10-12 wu­Ti.
Se­fa­se­ba: aq­ti­vo­biT fas­de­ba, Se­uZ­lia Tu ara mos­wav­les

sa­wer ba­de­Si ori­en­ti­re­ba;

we­ris mi­mar­Tu­le­bis dac­va;

na­beW­di teq­s­tis ga­da­we­ra;

sa­Ta­urs, aso­eb­sa da sity­vebs So­ris sa­Ta­na­do man­Zi­lis dac­va.
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
aq­ti­vo­ba #2: sxvis mi­er naT­q­va­mi sity­vis­/­f­ra­zis Ca­we­ra.
aq­ti­vo­bis Se­sa­xeb: aq­ti­vo­ba kom­p­leq­su­ri sa­xi­saa - igi fa­ravs ze­pir­mety­ve­le­
bi­sa da we­ris mi­mar­Tu­le­bebs. aq­ti­vo­ba em­sa­xu­re­ba mos­me­ni­li in­for­ma­ci­is we­ra­Si
tran­s­fe­ri­re­bis (ga­da­ta­nis) unar­-­C­ve­ve­bis ga­mo­mu­Sa­ve­bas.
aq­ti­vo­bis miz­ne­bi:

fo­no­lo­gi­u­ri una­re­bis gan­vi­Ta­re­ba;

mos­me­ni­li in­for­ma­ci­is we­ra­Si asax­vis una­ris gan­vi­Ta­re­ba;

we­ris teq­ni­kis gan­vi­Ta­re­ba;

sa­si­cocx­lo unar­-­C­ve­ve­bis (Ta­nam­S­rom­lo­bis una­ris) gan­vi­Ta­re­ba.
aq­ti­vo­bis or­ga­ni­ze­bis for­ma: in­di­vi­du­a­lu­ri/­wy­vi­lu­ri2.
re­sur­se­bi: rve­u­li, da­fa, car­ci/­mar­ke­ri, ka­la­mi.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra: aq­ti­vo­ba kom­p­leq­su­ri sa­xi­saa - igi fa­ravs ze­pir­mety­ve­le­
bi­sa da we­ris mi­mar­Tu­le­bebs.
Ca­sa­we­ri sity­va/­f­ra­za jer ze­pir­mety­ve­le­bis do­ne­ze mu­Sav­de­ba. da­mu­Sa­ve­bis
Sem­deg mos­wav­le­ebs eva­le­baT, rom Ta­vi­anT sa­mu­Sao rve­u­leb­Si an da­fa­ze da­we­ron
igi. mag., mas­wav­le­be­li eub­ne­ba mos­wav­le­ebs: ”me gety­viT sity­vas, Tqven ki Ca­i­we­reT
es sity­va rve­ul­Si”. cxa­di­a, mas­wav­le­be­li ar­Cevs mos­wav­le­e­bis mi­er ara­er­T­g­zis
wa­kiTxul, nac­nob, erT an or­mar­c­v­li­an sity­vebs (mag: de­da, bu, me­fe, bi­Wi). Se­saZ­
le­be­li­a, rom mas­wav­le­bel­ma mar­c­v­le­ba­dac da­a­na­wev­ros sity­va, mos­wav­le­eb­ma ki
sity­vad aq­ci­on mar­c­v­le­bi da M­Ca­i­we­ron isi­ni rve­ul­Si (gra­fi­ku­li ni­mu­Sis ga­mo­u­
ye­neb­lad).
mos­wav­le­Ta ga­sa­xa­li­seb­lad kla­si Se­iZ­le­ba dav­yoT wyvi­le­bad da aq­ti­vo­bas
kiTx­va-­pa­su­xis for­ma mi­va­ni­WoT. am Sem­Tx­ve­va­Si wyvi­leb­Si mu­Sa­o­ba am­g­va­rad wa­ri­
mar­Te­ba: mos­wav­le ekiTxe­ba Ta­vis mewy­vi­les: ”ra gqvia Sen?” Ppa­su­xis mos­me­nis Sem­
deg ki Ca­i­wers mewy­vi­lis sa­xels rve­ul­Si.
aq­ti­vo­bis xan­g­r­Z­li­vo­ba: 10-12 wu­Ti.
Se­fa­se­ba: aq­ti­vo­biT fas­de­ba, Se­uZ­lia Tu ara mos­wav­les

mos­me­nis Sem­deg (an kar­na­xiT) nac­no­bi or­Tog­ra­fi­u­li xa­tis mqo­ne sity­ve­
bis da­we­ra;
2
aRniSnul punqtSi (”aqtivobis organizebis forma”) daxrili xazi sityvebs Soris miuTiTebs, rom
aqtivobis organizeba SeiZleba ori formiT (am SemTxvevaSi rogorc individualurad, ise wyvilebSi
muSaobis gziT).
123
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi


bge­re­bi­sa­gan­/­mar­c­v­le­bi­sa­gan sity­vis Sed­ge­na da Ca­we­ra;
Ta­nam­S­rom­lo­ba.
aq­ti­vo­ba #3. wi­na­da­de­ba­Si na­xa­tis nac­v­lad sity­vis Cas­ma.
aq­ti­vo­bis Se­sa­xeb: aq­ti­vo­ba em­sa­xu­re­ba vi­zu­a­lu­ri wig­ni­e­re­bi­sa da, zo­ga­dad,
se­mi­o­ti­ku­ri kom­pe­ten­ci­is sawyi­sis una­re­bis ga­mo­mu­Sa­ve­bas.
aq­ti­vo­bis miz­ne­bi:

mos­me­ni­li in­for­ma­ci­is we­ra­Si tran­s­fe­ri­re­ba (ga­da­ta­na);

vi­zu­a­lu­ri in­for­ma­ci­is we­ra­Si tran­s­fe­ri­re­ba.
aq­ti­vo­bis or­ga­ni­ze­bis for­ma: in­di­vi­du­a­lu­ri.
re­sur­se­bi: rve­u­li, sa­xel­m­ZR­va­ne­lo, ka­la­mi.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra:
aq­ti­vo­ba kom­bi­ni­re­bu­li sa­xi­saa - igi fa­ravs ze­pir­mety­ve­le­bi­sa da we­ris mi­
mar­Tu­le­bebs.
aR­niS­nu­li aq­ti­vo­ba jer mu­Sav­de­ba ze­pir­mety­ve­le­bis do­ne­ze. mos­wav­le­eb­ma
zus­tad un­da gan­sazR­v­ron, ro­me­li sity­va un­da Cas­van wi­na­da­de­ba­Si na­xa­tis nac­v­
lad (am ti­pis sa­var­ji­So­e­bi xSi­ra­daa mo­ce­mu­li sa­xel­m­ZR­va­ne­lo­eb­sa da sa­var­ji­So
rve­u­leb­Si). mas­wav­le­be­li ga­da­aS­le­vi­nebs mos­wav­le­ebs sa­xel­m­ZR­va­ne­los­/­r­ve­uls
sa­Ta­na­do gver­d­ze, mo­a­mar­j­ve­bi­nebs kal­mebs da ux­s­nis maT we­ri­Ti sa­mu­Sa­os arss
de­ta­lu­ri in­s­t­ruq­ci­is mi­ce­mis gziT. in­s­t­ruq­cia Sem­de­gi na­bi­je­bi­sa­gan Sed­ge­ba:

ga­mo­i­ca­niT, ro­me­li sity­va un­da Ca­we­roT wi­na­da­de­ba­Si;

ga­moc­no­bis Sem­deg ga­da­we­reT wi­na­da­de­ba;

ga­da­we­ris dros sa­Ta­na­do ad­gil­ze Cas­viT na­xa­tis nac­v­lad sity­va;

wi­na­da­de­bis bo­los das­viT wer­ti­li.
mag. ”ni­nom (xa­tia wig­ni) wa­i­kiTxa”.
mos­wav­lem un­da ga­da­we­ros wi­na­da­de­ba, amo­ic­nos, rom sity­va ”wig­ni” un­da Cas­
vas, da­mo­u­ki­deb­lad un­da Ca­we­ros igi, wi­na­da­de­bis bo­los ki das­vas wer­ti­li.
aq­ti­vo­bis xan­g­r­Z­li­vo­ba: 10-12 wu­Ti.
Se­fa­se­ba: aq­ti­vo­biT fas­de­ba, Se­uZ­lia Tu ara mos­wav­les

nac­no­bi or­Tog­ra­fi­u­li xa­tis mqo­ne sity­ve­bis da­mo­u­ki­deb­lad Ca­we­ra;

ze­pi­ri da­/an vi­zu­a­lu­ri in­for­ma­ci­is we­ra­Si tran­s­fe­ri­re­ba.
aq­ti­vo­ba #4 . wi­na­da­de­bis das­ru­le­ba.
aq­ti­vo­bis Se­sa­xeb: aq­ti­vo­ba ga­miz­nu­lia we­ris eta­pi­saT­vis. igi em­sa­xu­re­ba
mos­wav­le­Ta az­ris we­ri­lo­biT gad­mo­ce­mi­saT­vis auci­le­be­li unar­-­C­ve­ve­bis ga­mo­mu­
Sa­ve­bas; sti­muls aZ­levs mos­wav­le­Ta TviT­ga­mo­xat­vis pro­cess.
aq­ti­vo­bis miz­ne­bi:

das­ru­le­bu­li az­ris we­ri­lo­biT ga­mo­xat­vis una­ris gan­vi­Ta­re­ba;

kon­teq­s­tis adek­va­tu­rad aR­q­mis una­ris gan­vi­Ta­re­ba;

TviT­ga­mo­xat­vis una­ris gan­vi­Ta­re­ba.
aq­ti­vo­bis or­ga­ni­ze­bis for­ma: in­di­vi­du­a­lu­ri.
re­sur­se­bi: rve­u­li, sa­xel­m­ZR­va­ne­lo, da­fa, car­ci/­mar­ke­ri, ka­la­mi.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra:
124
mas­wav­le­be­li da­fa­ze wers mar­tiv wi­na­da­de­bebs (a­ras­ru­li sa­xiT) da ava­lebs
mos­wav­le­ebs: a) rve­u­leb­Si ga­da­i­we­ron da­fa­ze Ses­ru­le­bu­li na­we­ri; b) da­mo­u­ki­
deb­lad da­as­ru­lon wi­na­da­de­ba (mos­wav­le­eb­ma wi­na­da­de­ba un­da da­as­ru­lon kon­te­­
qs­tis gaT­va­lis­wi­ne­biT, pi­ra­di mo­saz­re­bis sa­fuZ­vel­ze).
mas­wav­le­be­li ga­da­aS­le­vi­nebs mos­wav­le­ebs rve­uls, mo­a­mar­j­ve­bi­nebs kal­mebs;
ux­s­nis mos­wav­le­ebs we­ri­Ti sa­mu­Sa­os arss da aZ­levs de­ta­lur in­s­t­ruq­ci­as. in­s­t­
ruq­cia Sem­de­gi sa­xi­sa­a:

ga­mo­i­ca­niT, ro­me­li sity­va un­da Ca­we­roT wi­na­da­de­ba­Si;

ga­moc­no­bis Sem­deg ga­da­we­reT wi­na­da­de­ba;

ga­da­we­ris dros da­as­ru­leT wi­na­da­de­ba Ser­Ce­u­li sity­viT;

wi­na­da­de­bis bo­los das­viT wer­ti­li.
mos­wav­le­eb­ma Cu­mad un­da wa­i­kiTxon wi­na­da­de­ba da sa­ku­Ta­ri Tval­saz­ri­sis sa­
fuZ­vel­ze, kon­teq­s­tis gaT­va­lis­wi­ne­biT, gan­sazR­v­ron, ro­me­li sity­viT un­da da­
as­ru­lon wi­na­da­de­ba.
mag.
”Ce­mi say­va­re­li wig­nia /------------/”.
”yve­la­ze kar­gad ver­To­bi /------------/”.
mos­wav­lem un­da Se­ar­Ci­os Ta­vi­si say­va­re­li wig­nis sa­Ta­u­ri Tu say­va­re­li ga­
sar­To­bi TamaSi, ga­da­we­ros wi­na­da­de­ba da da­mo­u­ki­deb­lad da­as­ru­los igi. wi­na­da­
de­bis bo­los un­da das­vas wer­ti­li.
aq­ti­vo­bis xan­g­r­Z­li­vo­ba: 10-12 wu­Ti.
Se­fa­se­ba: aq­ti­vo­biT fas­de­ba, Se­uZ­lia Tu ara mos­wav­les

kon­teq­s­tis gaT­va­lis­wi­ne­biT, sity­ve­bis adek­va­tu­rad da da­mo­u­ki­deb­lad
Ca­we­ra;

sa­ku­Ta­ri Tval­saz­ri­sis ga­mo­xat­va;

Se­moq­me­de­bi­Ti unar­-­C­ve­ve­bis ga­mov­le­na.
me­To­du­ri Se­niS­v­na: pi­ra­di Tval­saz­ri­sis sa­fuZ­vel­ze wi­na­da­de­bis das­ru­
le­ba TviT­ga­mo­xat­vas gu­lis­x­mobs da ma­Ra­li do­nis sa­az­rov­no una­rebs mo­iTxovs.
ami­tom re­ko­men­de­bu­li­a, sir­Tu­le­e­bis Ta­vi­dan asa­ci­leb­lad, mos­wav­le­eb­ma da­a­sa­
xe­lon ki­dec Ta­vi­an­Ti pa­su­xe­bi. Se­saZ­lo­a, mas­wav­le­bel­ma da­fa­ze Ca­mo­we­ros ram­de­
ni­me pa­su­xi, rac er­T­g­va­ri mo­de­li iq­ne­ba kla­si­saT­vis. Se­saZ­le­be­li­a, am dros ga­i­
mar­Tos sa­u­ba­ri/­dis­ku­si­a.
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
qarT. I. 14. mos­wav­les Se­uZ­lia mar­ti­vi wi­na­da­de­be­bis Sed­ge­na nac­nob Te­meb­
ze.
aq­ti­vo­be­bi ##1-2. Se­kiTx­vis das­ma da kiTx­va­ze pa­su­xis ga­ce­ma.
aq­ti­vo­bis Se­sa­xeb: aq­ti­vo­ba xels uwyobs sas­ve­ni niS­ne­bis (kiTx­vis niS­ni­sa da
wer­ti­lis) mar­Te­bu­lad ga­mo­ye­ne­bis Cve­vis ga­mo­mu­Sa­ve­bas; da­mo­u­ki­deb­lad we­ris
unar­-­C­ve­ve­bis ga­vi­Ta­re­bas.
aq­ti­vo­bis miz­ne­bi:

teq­s­tis ga­ge­bis una­ris gan­vi­Ta­re­ba;

teq­s­tis ana­li­zis una­ris gan­vi­Ta­re­ba;

sa­si­cocx­lo unar­-­C­ve­ve­bis (Ta­nam­S­rom­lo­bis una­ris) gan­vi­Ta­re­ba;
125
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
aq­ti­vo­bis or­ga­ni­ze­bis for­ma: in­di­vi­du­a­lu­ri/ wyvi­lu­ri.
re­sur­se­bi: rve­u­li, sa­xel­m­ZR­va­ne­lo, da­fa, car­ci/­mar­ke­ri, ka­la­mi.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra:
mas­wav­le­bel­ma jer ze­pi­rad, Sem­deg ki we­ri­lo­biT (da­wers da­fa­ze) un­da das­vas
ra­i­me mar­ti­vi Se­kiTx­va. mag: ”vin aris Se­ni say­va­re­li zRap­ris­/­mul­t­fil­mis gmi­ri?”,
”ra aris Se­ni say­va­re­li saW­me­li?” ”vin aris Se­ni sa­u­ke­Te­so me­go­ba­ri?” mos­wav­le­eb­
ma kiTx­va un­da ga­da­i­we­ron rve­u­leb­Si, Sem­deg ki da­mo­u­ki­deb­lad un­da gas­cen sru­
li pa­su­xi (a­mi­saT­vis mas­wav­le­be­lma maT un­da uC­ve­nos sru­li pa­su­xis mo­de­li).
we­ris pro­ce­sis dawye­bam­de un­da da­mu­Sav­des sas­ve­ni niS­ne­bis sa­kiTxi. mas­wav­
le­be­li ekiTxe­ba mos­wav­le­ebs: ”ra ni­Sans dav­s­vamT wi­na­da­de­bis bo­los, Tu wi­na­da­
de­ba ra­i­mes gve­kiTxe­ba?” ”ra ni­Sans dav­s­vamT wi­na­da­de­bis bo­los, ro­ca kiTx­va­ze
pa­suxs gav­cemT?”.
kiTx­veb­ze pa­su­xis ga­ce­mis Sem­deg mos­wav­le­e­bi we­ras Se­ud­ge­bi­an. am aq­ti­vo­bis
gan­xor­ci­e­le­ba Se­saZ­le­be­lia ag­reT­ve mos­wav­le­Ta dawy­vi­le­bi­Tac. aseT Sem­Tx­ve­
va­Si, mewy­vi­le­e­bi Ta­vad mo­i­fiq­re­ben mar­tiv kiTx­vas mas­wav­leb­lis kiTx­vis ni­mu­Sis
mi­xed­viT. er­Ti mos­wav­le Ta­vis mewy­vi­les da­us­vams ra­i­me Se­kiTx­vas da mo­is­mens mis
pa­suxs. amis Sem­deg ori­ve mewy­vi­le rve­u­leb­Si Ca­i­wers das­mul Se­kiTx­va­sa da ga­ce­
mul pa­suxs.
magaliTi:
”ri­Ti er­To­bi yve­la­ze kar­gad?
me yve­la­ze kar­gad ver­To­bi fex­bur­TiT”.
aq­ti­vo­bis ”kiTx­va­ze/­kiTx­veb­ze pa­su­xis ga­ce­ma” Ca­ta­re­ba Se­saZ­le­be­lia ag­reT­
ve sa­xel­m­ZR­va­ne­lo­eb­ze day­r­d­no­biT (sa­xel­m­ZR­va­ne­lo­eb­Si, ro­gorc we­si, mrav­la­
daa war­mod­ge­ni­li am aq­ti­vo­bi­saT­vis sa­Wi­ro ma­sa­la).
mag., ”ro­go­ri bi­Wi iyo gi­go? (moTx­ro­ba “Txa da gi­go”)
gi­go iyo Tav­mom­wo­ne”.
aq­ti­vo­bis xan­g­r­Z­li­vo­ba: 12-15 wu­Ti.
Se­fa­se­ba: am­g­va­ri aq­ti­vo­be­biT fas­de­ba, Se­uZ­lia Tu ara mos­wav­les

sa­Ta­na­do sas­ve­ni niS­ne­bis ga­mo­ye­ne­ba;

TviT­ga­mo­xat­va;

sag­ne­bis, sa­ku­Ta­ri da sxve­bis Tvi­se­be­bis, moq­me­de­be­bis ga­mom­xat­ve­li
sity­ve­bis mar­Te­bu­lad ga­mo­ye­ne­ba sxvi­si dax­ma­re­bis ga­re­Se;

Ta­nam­S­rom­lo­ba.
aq­ti­vo­ba #3. sity­ve­bis mi­xed­viT wi­na­da­de­bis Sed­ge­na.
aq­ti­vo­bis miz­ne­bi:

teq­s­tis aR­q­mis, ga­az­re­bi­sa da ga­a­na­li­ze­bis una­ris gan­vi­Ta­re­ba;

pun­q­tu­a­ci­is we­se­bis aT­vi­se­ba.
aq­ti­vo­bis or­ga­ni­ze­bis for­ma: in­di­vi­du­a­lu­ri.
re­sur­se­bi: rve­u­li, da­fa, car­ci/­mar­ke­ri, ka­la­mi.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra:
mas­wav­le­be­li da­fa­ze wers ram­de­ni­me mar­tiv, mos­wav­le­e­bis­T­vis nac­nob sity­
vas da sTxovs mos­wav­le­ebs: a) Se­ad­gi­non wi­na­da­de­ba mo­ce­mu­li sity­ve­bis ga­mo­ye­ne­
126
biT; b) Sed­ge­ni­li wi­na­da­de­ba Ca­we­ron rve­u­leb­Si; g) wi­na­da­de­bis bo­los das­van Se­
sa­ba­mi­si sas­ve­ni ni­Sa­ni. mag:
yva­vi­le­bi, lar­nak­Si, de­dam, Ca­awyo /de­dam yva­vi­le­bi lar­nak­Si Ca­awyo/.
bav­S­ve­bi, mu­ze­um­Si, mas­wav­le­bel­ma, wa­iy­va­na /mas­wav­le­bel­ma bav­S­ve­bi mu­ze­um­Si
wa­iy­va­na./
ni­no, awyo­ben, ku­bi­ke­biT, da, gi­ga, koSks /ni­no da gi­ga ku­bi­ke­biT koSks awyo­ben.
aq­ti­vo­bis xan­g­r­Z­li­vo­ba: 8-10 wu­Ti.
Se­fa­se­ba: aq­ti­vo­biT fas­de­ba, Se­uZ­lia Tu ara mos­wav­les

sa­Ta­na­do sas­ve­ni niS­ne­bis ga­mo­ye­ne­ba;

Txro­bi­Ti/­kiTx­vi­Ti wi­na­da­de­be­bis age­ba;

sity­va­Ta da­sa­kav­Si­reb­lad kav­Si­re­bis ga­mo­ye­ne­ba;

mo­ce­mu­li sity­ve­bis ga­mo­ye­ne­biT wi­na­da­de­bis Sed­ge­na;

das­ru­le­bu­li az­ris we­ri­lo­biT Ca­mo­ya­li­be­ba.
me­To­du­ri Se­niS­v­na: sa­sur­ve­li­a, rom mas­wav­leb­lis mi­er Se­Ta­va­ze­bu­li wi­na­
da­de­be­bi iyos mar­ti­vi, nas­wavl teq­s­teb­Si mra­val­jer wa­kiTxu­li; sa­xe­le­bi da zmne­
bi ki mo­ce­mu­li iyos sa­Ta­na­do brun­veb­sa da for­meb­Si, ro­gorc es ni­muS­Sia naC­ve­ne­
bi.
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
aq­ti­vo­ba #4. wi­na­da­de­bis ”Car­Co”
aq­ti­vo­bis Se­sa­xeb: az­ris we­ri­lo­biT gad­mo­ce­ma sa­Wi­ro­ebs sity­vebs da struq­
tu­ras, rom­li­Tac es sity­ve­bi un­da ”da­lag­des”. nak­le­bi ga­moc­di­le­bis mqo­ne mos­
wav­le­ebs, ro­gorc we­si, uWirT az­ris we­ri­lo­biT gad­mo­ce­ma. aq­ti­vo­ba ga­u­ad­vi­lebs
mos­wav­le­ebs az­ris we­ri­lo­biT ga­mo­xat­vis unar­-­C­ve­ve­bi­sa da we­ri­Ti mety­ve­le­bis
nor­me­bis aT­vi­se­bas.
aq­ti­vo­bis miz­ne­bi:

az­ris ze­pi­rad da we­ri­lo­biT ga­mo­xat­vis unar­-­C­ve­ve­bis gan­vi­Ta­re­ba;

sas­ve­ni niS­ne­bis (wer­ti­lis) sa­Ta­na­dod ga­mo­ye­ne­bis unar­-­C­ve­vis ga­mo­mu­Sa­
ve­ba;

we­ri­lo­bi­Ti mety­ve­le­bis gan­vi­Ta­re­ba.
aq­ti­vo­bis or­ga­ni­ze­bis for­ma: in­di­vi­du­a­lu­ri.
re­sur­se­bi: da­fa, car­ci/­mar­ke­ri, rve­u­li, ka­la­mi.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra:
”wi­na­da­de­bis Car­Cos” mas­wav­le­be­li qmnis mar­ti­vi wi­na­da­de­be­bis sa­xiT, rom­
leb­sac da­fa­ze Ca­mo­wers, mag., ”me mqvi­a.....”, ”me maqvs....”, ”me miy­vars .....”, ”me vxe­dav
.....” da a.S. mas­wav­le­bel­ma un­da aux­s­nas mos­wav­le­ebs, ro­gor ga­mo­i­ye­non ”wi­na­da­de­
bis Car­Co”, ga­af­r­Txi­los isi­ni, rom wi­na­da­de­bis bo­los das­van wer­ti­li. sa­sur­ve­
li­a, ax­s­ni­sas mas­wav­le­bel­ma Tvi­Ton Se­av­sos ”Car­Co” ni­mu­Sis saC­ve­neb­lad.
mos­wav­le­e­bi ga­da­i­we­ren ”wi­na­da­de­bis Car­Cos” da da­as­ru­le­ben mas Ta­vi­an­Ti
Se­xe­du­le­bi­sa­mebr. mag., ”me miy­vars Ta­ma­Si”, ”me vxe­dav burTs” da a.S.
aq­ti­vo­bis xan­g­r­Z­li­vo­ba: 8-10 wu­Ti.
Se­fa­se­ba: aq­ti­vo­biT fas­de­ba, Se­uZ­lia Tu ara mos­wav­les:

az­ris we­ri­lo­biT gad­mo­ce­ma;

mo­ce­mu­li mo­de­lis mi­xed­viT wi­na­da­de­bis Sed­ge­na;
127
qarTuli ena da literatura
128
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi

sas­ve­ni niS­ne­bis (wer­ti­lis) mar­Te­bu­lad ga­mo­ye­ne­ba.
aq­ti­vo­ba #5. mov­le­nis­/­per­so­na­Jis da­ma­xa­si­a­Te­be­li ni­San­-­T­vi­se­be­bis war­
mod­ge­na we­ri­lo­bi­Ti sa­xiT.
aq­ti­vo­bis Se­sa­xeb: aq­ti­vo­ba kom­p­leq­su­ri sa­xi­saa - igi fa­ravs ze­pir­mety­ve­le­
bi­sa da we­ris mi­mar­Tu­le­bebs.
aq­ti­vo­ba em­sa­xu­re­ba teq­s­tis ana­li­zis, in­for­ma­cis mo­Zi­e­bi­sa da da­xa­ris­xe­bis
sawyi­si unar­-­C­ve­ve­bis ga­mo­mu­Sa­ve­bas.
aq­ti­vo­bis miz­ne­bi:

teq­s­tis ana­li­zis una­ris gan­vi­Ta­re­ba;

teq­s­t­Si ar­se­bu­li in­for­ma­ci­is da­xa­ris­xe­bis una­ris gan­vi­Ta­re­ba;

lo­gi­ku­ri az­rov­ne­bis una­ris gan­vi­Ta­re­ba.
aq­ti­vo­bis or­ga­ni­ze­bis for­ma: in­di­vi­du­a­lu­ri.
re­sur­se­bi: ka­la­mi, rve­u­li, da­fa, car­ci/­mar­ke­ri.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra:
wa­kiTx­vis Sem­deg teq­s­ti jer mu­Sav­de­ba ze­pir­mety­ve­le­bis do­ne­ze - per­so­na­
Ji­saT­vis da­ma­xa­si­a­Te­bel ni­San­-­T­vi­se­beb­ze mu­Sa­o­ba war­mo­ebs kiTx­va-­pa­su­xis meS­
ve­o­biT. mag., mas­wav­le­be­li das­vams Se­kiTx­vas: ”ro­go­ri bi­Wi iyo va­no?” (moTx­ro­ba
“swav­la­Si zar­ma­ci, cek­va­Si ma­ma­ci”), an ”ro­go­ria zam­Ta­ri?” (moTx­ro­ba “zam­Ta­ri”).
kla­si pa­su­xobs mas­wav­leb­lis Se­kiTx­vebs. K
am mo­sam­za­de­be­li sa­mu­Sa­os Ca­ta­re­bis mem­deg mas­wav­le­be­li sTxovs mos­wav­le­
ebs, rve­ul­Si Ca­i­we­ron ori-­sa­mi ni­San­-­T­vi­se­ba, ro­me­lic per­so­naJ­s­/­mov­le­nas axa­si­
a­Tebs da Seq­m­nan gmi­ris­/­mov­le­nis da­xa­si­a­Te­bis er­T­g­va­ri sqe­ma, rom­lis ni­mu­Si da­
fa­ze iq­ne­ba da­we­ri­li.
ni­mu­Si: va­no iyo
 zar­ma­ci
 mxi­a­ru­li
an
zam­Ta­ri aris
 ci­vi
 TeT­ri
 sus­xi­a­ni
aq­ti­vo­ba Se­iZ­le­ba das­rul­des isev ze­pi­ri sa­mu­Sa­os Ses­ru­le­biT. ker­Zod, we­
ris das­ru­le­bis Sem­deg mas­wav­le­bels Se­uZ­li­a mos­wav­le­ebs sTxo­vos, xma­maR­la wa­
i­kiTxon Ta­vi­an­Ti Ca­na­we­re­bi da ze­pir­mety­ve­le­bis do­ne­ze da­a­sa­bu­Ton, er­T­g­va­rad
ax­s­nan isi­ni.
am miz­niT mas­wav­le­be­li svams sa­Ta­na­do Se­kiTx­vebs. mag., ”ra­tom ggo­ni­a, rom va­
no su­le­li/­zar­ma­ci/­m­xi­a­ru­li iyo?” aA n ”ra­tom aris zam­Ta­ri TeT­ri/­sus­xi­a­ni/­ci­vi?”
aq­ti­vo­bis xan­g­r­Z­li­vo­ba: 15 wu­Ti.
Se­fa­se­ba: aq­ti­vo­biT fas­de­ba, Se­uZ­lia Tu ara mos­wav­les

teq­s­tis ga­a­na­li­ze­ba;

teq­s­t­Si ar­se­bu­li in­for­ma­ci­is da­xa­ris­xe­ba mo­ce­mu­li amo­ca­nis Se­sa­ba­mi­sad;

sa­ku­Ta­ri Tval­saz­ri­sis Se­mu­Sa­ve­ba da da­mo­u­ki­deb­lad Ca­we­ra;


az­ris Ca­mo­ya­li­be­ba ze­pi­ri gziT;
sa­ku­Ta­ri Tval­saz­ri­sis da­sa­bu­Te­ba.
qarT. I. 15. mos­wav­les Se­uZ­lia gar­k­ve­u­li say­r­de­ne­bis dax­ma­re­biT mar­ti­vi
yo­fi­Ti teq­s­te­bis we­ra.
aq­ti­vo­ba #1: av­to­bi­og­ra­fi­u­li sa­xis an­ke­tis Sev­se­ba.
aq­ti­vo­bis Se­sa­xeb: aq­ti­vo­ba em­sa­xu­re­ba in­for­ma­ci­is da­xa­ris­xe­bi­sa da mi­si
or­ga­ni­ze­bis unar­-­C­ve­ve­bis ga­mo­mu­Sa­ve­bas. aq­ti­vo­ba da­ex­ma­re­ba mos­wav­lebs yo­fi­Ti
teq­s­te­bis spe­ci­fi­kis ga­az­re­ba­Si.
aq­ti­vo­bis miz­ne­bi:

sxva­das­x­va sa­xis in­for­ma­ci­is or­ga­ni­ze­bis unar­-­C­ve­ve­bis gan­vi­Ta­re­ba;

in­for­ma­ci­is we­ri­lo­bi­Ti sa­xiT war­mod­ge­nis unar­-­C­ve­ve­bis gan­vi­Ta­re­ba.
aq­ti­vo­bis or­ga­ni­ze­bis for­ma: in­di­vi­du­a­lu­ri.
re­sur­se­bi: fur­ce­li, ka­la­mi, da­fa, car­ci/­mar­ke­ri.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra: mas­wav­le­be­li da­fa­ze wers mar­ti­vi an­ke­tis for­mis ni­muSs.
mag:
me mqvia /sa­xe­li da gva­ri/
var /a­sa­ki/
vcxov­rob /qa­la­qi, so­fe­li/
vswav­lob /sko­la/
da­xa­te Se­ni Ta­vi.
an­ke­tis Sev­se­bam­de mos­wav­le­e­bi da mas­wav­le­be­li er­Tad ga­ni­xi­la­ven, sad ra
un­da Ca­i­we­ros an­ke­tis Sev­se­bi­sas. sa­sur­ve­li­a, gan­xil­va mox­des ro­me­li­me mos­wav­
lis mo­na­ce­me­bis da­sa­xe­le­bis ma­ga­liT­ze.
mas­wav­le­be­li mos­wav­le­ebs da­a­va­lebs:

da­fi­dan ga­da­i­we­ron an­ke­tis for­ma;

in­di­vi­du­a­lu­rad Se­av­son Ta­vi­an­Ti an­ke­ta;

da­xa­ton av­to­por­t­re­ti.
gak­ve­Ti­lis Sem­deg mos­wav­le­Ta na­mu­Sev­re­bi Se­iZ­le­ba ga­mo­i­fi­nos kla­sis er­T­erT kuTxe­Si.
aq­ti­vo­bis xan­g­r­Z­li­vo­ba: 13-15 wu­Ti.
Se­fa­se­ba: aq­ti­vo­biT fas­de­ba, Se­uZ­lia Tu ara mos­wav­les

in­for­ma­ci­is da­xa­ris­xe­ba da or­ga­ni­ze­ba mo­ce­mu­li mo­de­lis mi­xed­viT;

mo­ce­mu­li mo­de­lis sa­fuZ­vel­ze yo­fi­Ti teq­s­tis Seq­m­na.
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
aq­ti­vo­ba #2: we­ri­lo­bi­Ti ko­men­ta­ri
aq­ti­vo­bis Se­sa­xeb: aq­ti­vo­ba em­sa­xu­re­ba vi­zu­a­lu­ri wig­ni­e­re­bis Zi­ri­Ta­di unar­
-­C­ve­ve­bis ga­mo­mu­Sa­ve­bas, mniS­v­ne­lov­nad Se­uwyobs xels Se­moq­me­de­bi­Ti unar­e­bis ga­
nviTare­bas.
aq­ti­vo­bis miz­ne­bi:

se­mi­o­ti­ku­ri kom­pe­ten­ci­is ga­mo­mu­Sa­ve­ba da gan­vi­Ta­re­ba;

vi­zu­a­lu­ri in­for­ma­ci­is we­ri­lo­biT war­mod­ge­nis unar­-­C­ve­ve­bis gan­vi­Ta­
re­ba;
129
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi

Se­moq­me­de­bi­Ti unar­-­C­ve­ve­bis gan­vi­Ta­re­ba.
aq­ti­vo­bis or­ga­ni­ze­bis for­ma: in­di­vi­du­a­lu­ri.
re­sur­se­bi: rve­u­li, na­xa­te­bi, ka­la­mi.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra: mas­wav­le­be­li mos­wav­le­ebs rig­ri­go­biT aC­ve­neb­s­/­da­fis Ta­
ro­ze awyobs mar­tiv na­xa­tebs (a­ra­u­me­tes ori­sa), rom­le­bic de­ta­le­biT ar aris ga­
dat­vir­Tu­li da mxo­lod er­Ti mniS­v­ne­lo­bis aR­q­mis­ken ubiZ­gebs mos­wav­les, mag., go­
go­na mde­lo­ze yva­vi­lebs krefs. Sem­deg sTxovs mos­wav­le­ebs, da­we­ron, ras xe­da­ven
am na­xat­ze. sa­sur­ve­li­a, rom Ca­sa­we­ri fra­za jer ze­pi­rad da­mu­Sav­des; da­mu­Sa­ve­bis
Sem­deg mos­wav­le­e­bi fra­zas rve­u­leb­Si iwe­ren.
aR­we­ri­li aq­ti­vo­bis Se­da­re­biT gar­Tu­le­bu­li va­ri­an­tia ori na­xa­tis meS­ve­o­
biT er­T­g­va­ri si­u­Je­tu­ri xa­zis age­ba, na­xa­te­bis da­sa­Ta­u­re­ba da mi­si Ca­we­ra., mag;
go­go­na mde­lo­ze yva­vi­lebs krefs; go­go­nam de­das Ta­i­gu­li mi­ar­T­va. (sa­Ta­u­ris Se­
saZ­lo va­ri­an­te­bi: “kar­gi Svi­li,” “de­dis dRe”, sxv.).
aq­ti­vo­bis xan­g­r­Z­li­vo­ba: 10-12 wu­Ti.
Se­fa­se­ba: aq­ti­vo­biT fas­de­ba, Se­uZ­lia Tu ara mos­wav­les:

vi­zu­a­lu­ri in­for­ma­ci­is aR­q­ma;

vi­zu­a­lu­ri in­for­ma­ci­is ver­ba­li­za­cia da mi­si war­mod­ge­na we­ri­lo­bi­Ti
sa­xiT;

da­mo­u­ki­deb­lad mar­ti­vi teq­s­tis Seq­m­na;

sa­ku­Ta­ri da­mo­ki­de­bu­le­bis ga­mo­xat­va da Ca­we­ra;

adek­va­tu­ri sas­ve­ni niS­ne­bis­/­kav­Si­re­bis ga­mo­ye­ne­ba.
aq­ti­vo­ba #3: afi­Sis Seq­m­na.
aq­ti­vo­bis miz­ne­bi:

se­mi­o­ti­ku­ri kom­pe­ten­ci­is ga­mo­mu­Sa­ve­ba da gan­vi­Ta­re­ba;

vi­zu­a­lu­ri wig­ni­e­re­bis unar­-­C­ve­ve­bis gan­vi­Ta­re­ba;

Se­moq­me­de­bi­Ti unar­-­C­ve­ve­bis gan­vi­Ta­re­ba.
aq­ti­vo­bis or­ga­ni­ze­bis for­ma: in­di­vi­du­a­lu­ri.
re­sur­se­bi: fur­ce­li, fe­ra­di fan­q­re­bi/­f­lo­mas­te­re­bi, sa­bav­S­vo wig­ne­bi, afi­
Se­bi, da­fa, car­ci/­mar­ke­ri.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra: mas­wav­le­be­li da­a­va­lebs mos­wav­le­ebs say­va­re­li wig­nis ydis­
/­mul­t­fil­mis afi­Sis Seq­m­nas. wi­nas­war ga­nu­mar­tavs maT, rom wig­nis yda­ze, pir­vel
rig­Si, mi­Ti­Te­bu­li un­da iyos av­to­ri; Su­a­Si, ga­mok­ve­Ti­lad, di­di aso­e­biT, sa­Ta­u­ri
un­da ewe­ros; yda ga­for­me­bu­li un­da iyos na­xa­tiT. afi­Sa­ze di­di aso­e­biT­/­fe­ra­dad
un­da ewe­ros mul­t­fil­mis sa­Ta­u­ri, war­mod­ge­ni­li un­da iyos ra­i­me na­xa­ti/­fo­to­/
i­lus­t­ra­ci­a; mi­Ti­Te­bu­li iyos mul­t­fil­mis dawye­bis dro. Se­saZ­lo­a, mas­wav­le­bel­
ma ni­mu­Se­bis da­sa­xa­tad da­fa ga­mo­i­ye­nos. Tval­sa­Ci­no­e­bi­saT­vis re­ko­men­de­bu­lia,
ag­reT­ve, ram­de­ni­me sa­bav­S­vo wig­nis ydis / afi­Se­bis Cve­ne­ba.
mo­sam­za­de­be­li sa­mu­Sa­os Ca­ta­re­bis Sem­deg, mos­wav­le­e­bi ni­mu­Sis mi­xed­viT Ta­
vad Seq­ni­an say­va­re­li wig­nis ydas­/­mul­t­fil­mis afi­Sas. gak­ve­Ti­lis das­ru­le­bis
Sem­deg afi­Se­bi da wig­nis yde­bi Se­iZ­le­ba kla­sis er­T­-erT kuTxe­Si ga­mo­i­fi­nos.
aq­ti­vo­bis xan­g­r­Z­li­vo­ba: 12-15 wu­Ti.
Se­fa­se­ba: aq­ti­vo­biT fas­de­ba, Se­uZ­lia Tu ara mos­wav­les
130

mo­de­lis mi­xed­viT mar­ti­vi teq­s­tis Sed­ge­na/­ga­for­me­ba;
in­for­ma­ci­is war­mod­ge­na vi­zu­a­le­bis ga­mo­ye­ne­biT;

ver­ba­lu­ri da ara­ver­ba­lu­ri in­for­ma­ci­is er­T­ma­neT­Tan da­kav­Si­re­ba.
me­To­du­ri mi­Ti­Te­be­bi:

xuT­i-eq­v­si ­w­lis bav­S­ve­bis­T­vis da­mo­u­ki­deb­lad we­ra Zal­ze rTul sa­mu­Sa­
os war­mo­ad­gens. ami­tom mi­zan­Se­wo­ni­li­a, rom Se­sas­ru­le­be­li sa­mu­Sao jer
ze­pi­rad da­mu­Sav­des ma­ga­li­Tis­/­mo­de­lis Cve­ne­biT. mxo­lod amis Sem­deg Se­
iZ­le­ba da­va­va­loT mos­wav­le­ebs da­va­le­bis we­ri­lo­biT Ses­ru­le­ba.

mos­wav­le­e­bis mo­ti­va­ci­is amaR­le­bis miz­niT, re­ko­men­de­bu­lia da­mo­u­ki­
deb­lad Ses­ru­le­bu­li yo­ve­li we­ri­Ti sa­mu­Sa­os wa­xa­li­se­ba (Ri­mi­liT,
sity­vi­e­ri ko­men­ta­riT, we­ri­lo­bi­Ti ko­men­ta­riT, sim­bo­lu­ri niS­niT, ta­
SiT, sxv.).

kar­gi iq­ne­ba, Tu aq­ti­vo­bas­Tan er­Tad da­i­geg­me­ba mos­wav­le­Ta vi­zi­ti Te­
at­r­Si da­/an ki­no­Te­at­r­Si, am­g­va­rad mas­wav­le­bels sa­Su­a­le­ba eq­ne­ba, ki­dev
er­Txel ga­a­max­vi­los bav­S­ve­bis yu­radRe­ba afi­Sis ga­for­me­bis wes­ze.

qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
aq­ti­vo­ba #4: moTx­ro­bis ”Car­Co”.
aq­ti­vo­bis Se­sa­xeb: aq­ti­vo­ba ga­miz­nu­lia we­ris eta­pis­T­vis, ey­r­d­no­ba kiTx­va-­
pa­su­xis for­mats. igi xels uwyobs az­ris we­ri­lo­biT gad­mo­ce­mis unar­-­C­ve­ve­bis ga­
mo­mu­Sa­ve­bas; sti­muls aZ­levs mos­wav­le­Ta TviT­ga­mo­xat­vis pro­cess.
aq­ti­vo­bis miz­ne­bi:

az­ris we­ri­lo­biT gad­mo­ce­mis unar­-­C­ve­ve­bis gan­vi­Ta­re­ba;

we­ri­Ti mety­ve­le­bis gan­vi­Ta­re­ba;

pun­q­tu­a­ci­is nor­me­bis aT­vi­se­ba;

mos­wav­le­Ta TviT­ga­mo­xat­vis xel­Sewyo­ba;

Se­moq­me­de­bi­Ti una­re­bis gan­vi­Ta­re­ba.
aq­ti­vo­bis or­ga­ni­ze­bis for­ma: in­di­vi­du­a­lu­ri.
re­sur­se­bi: da­fa, car­ci/­mar­ke­ri, rve­u­li, ka­la­mi.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra: mas­wav­le­be­li sTa­va­zobs mos­wav­le­ebs, war­mo­id­gi­non Ta­vi
nam­d­vil mwer­le­bad da da­we­ron moTx­ro­ba Ta­vi­an­Ti say­va­re­li niv­Tis­/­cxo­ve­lis­/­
ga­sar­To­bis/saq­mi­a­no­bis Se­sa­xeb.
Sem­deg mas­wav­le­be­li da­fa­ze Ca­mo­wers Se­kiTx­vebs da sTxovs bav­S­vebs, upa­su­
xon am Se­kiTx­vebs we­ri­lo­biT; yo­ve­li pa­su­xis­/­wi­na­da­de­bis bo­los ki das­van wer­ti­
li. sa­va­ra­u­do pa­su­xe­bi Tav­da­pir­ve­lad auci­leb­lad un­da da­mu­Sav­des ze­pir­mety­
ve­le­bis do­ne­ze. Ca­mo­we­ril Se­kiTx­veb­ze pa­su­xe­bis ga­ce­mis gziT bav­S­ve­bi qmni­an
mci­re zo­mis moTx­ro­bas.
ni­mu­Si.
Te­ma: Ce­mi ZaR­li.
ra hqvia Sens ZaRls? ra fe­ri­saa is? ri­si ga­ke­Te­ba Se­uZ­li­a? ras fiq­rob Sens
ZaR­l­ze?
Cems ZaRls hqvia
.
is
fe­ri­sa­a.
131
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
mas Se­uZ­lia
is
.
(mag., Ce­mi me­go­ba­ri­a/ me miy­vars Ce­mi ZaR­li, sxv.).
aq­ti­vo­bis xan­g­r­Z­li­vo­ba: 10-12 wu­Ti.
Se­fa­se­ba: aq­ti­vo­biT fas­de­ba, Se­uZ­lia Tu ara mos­wav­les

az­ris we­ri­lo­biT gad­mo­ce­ma;

mo­ce­mu­li mo­de­lis mi­xed­viT mci­re zo­mis teq­s­tis Sed­ge­na;

TviT­ga­mo­xat­va;

sas­ve­ni niS­ne­bis (wer­ti­lis) mar­Te­bu­lad ga­mo­ye­ne­ba.
me­To­du­ri mi­Ti­Te­be­bi:

”Car­Co” kon­s­t­ruq­ci­e­bi mos­wav­le­Ta we­ri­Ti mety­ve­le­bis gan­vi­Ta­re­bis
efeq­tur sa­Su­a­le­bas war­mo­ad­gens. ma­Ti ga­mo­ye­ne­ba Se­iZ­le­ba, ag­reT­ve,
swav­le­bis mom­dev­no sa­fe­xu­reb­zec (cxa­di­a, Se­kiTx­ve­bi yve­la Sem­Tx­ve­va­Si
un­da iT­va­lis­wi­neb­des mos­wav­le­Ta ga­moc­di­le­ba­sa da cod­nis do­nes).

”Car­Co” kon­s­t­ruq­ci­eb­Tan da­kav­Si­re­biT da­ma­te­biT ix. ag­reT­ve: qarT. I. 14,
aq­ti­vo­ba ##4 (”wi­na­da­de­bis Car­Co”); qarT. II. 10, aq­ti­vo­ba ##1 (”xu­Ti kiTx­
va: vin? sad? ra? ro­dis? ra­tom? - am­bis ”Car­Co”); qarT. III. 12, aqtivoba ##4
(”zRap­ris, moTx­ro­bis ”Car­Co”).
aq­ti­vo­ba # 5: ga­maf­r­Txi­le­be­li ab­ra.
aq­ti­vo­bis Se­sa­xeb: aq­ti­vo­ba em­sa­xu­re­ba mos­wav­le­Ta we­ri­Ti mety­ve­le­bis gan­
vi­Ta­re­bas, usaf­r­Txo qce­vis ele­men­ta­ru­li we­se­bis aT­vi­se­bas.
aq­ti­vo­bis miz­ne­bi:

mos­wav­le­Ta we­ri­Ti da cxov­re­bi­se­u­li ga­moc­di­le­bis er­T­ma­neT­Tan da­kav­
Si­re­ba;

mar­ti­vi yo­fi­Ti teq­s­te­bis Seq­m­nis unar­-­C­ve­ve­bis gan­vi­Ta­re­ba;

ga­re­mo­Si qce­vis ele­men­ta­ru­li we­se­bis ga­mo­mu­Sa­ve­ba.
aq­ti­vo­bis or­ga­ni­ze­bis for­ma: in­di­vi­vi­du­a­lu­ri.
re­su­rse­bi: da­fa, car­ci/­bor­d­mar­ke­ri, ka­la­mi, rve­u­li, fan­q­re­bi, flo­mas­t­re­
bi.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra: mas­wav­le­be­li mos­wav­le­ebs ga­e­sa­ub­re­ba usaf­r­Txo qce­vis
we­seb­ze; gan­mar­tavs, ram­de­nad mniS­v­ne­lo­va­nia ma­Ti dac­va; aux­s­nis mos­wav­le­ebs,
rom usaf­r­Txo­e­bis we­se­bis da­sa­ca­vad sa­Wi­roa yu­radRe­biT wa­vi­kiTxoT ga­maf­r­Txi­
le­be­li ab­re­bi; da­fa­ze da­wers an ga­ak­ravs ga­maf­r­Txi­le­be­li ab­re­bis er­T­-or ni­
muSs. amis Sem­deg mas­wav­le­be­li mos­wav­le­ebs sTxovs ga­ix­se­non, una­xavT Tu ara maT
ga­maf­r­Txi­le­be­li ab­re­bi da sad (vTqvaT, qu­Ca­Si: ”man­qa­nis ga­Ce­re­ba ak­r­Za­lu­li­a”;
tran­s­por­t­Si: ”da­i­ca­viT mgzav­ro­bis we­se­bi”; sxv.).
mas­wav­le­be­li yu­radRe­bas ga­a­max­vi­lebs er­T­-erT Te­ma­ze, mag., qu­Ca­Si moZ­ra­o­
bis we­seb­ze. Se­ax­se­nebs mos­wav­le­ebs, rom qu­Ca­Si moZ­ra­o­bas Suq­m­ni­Sa­ni awes­ri­gebs;
sTxovs maT, ga­ix­se­non, ra ici­an Suq­niS­nis Se­sa­xeb.
sa­kiTxis ze­pi­ri msje­lo­bis gziT da­mu­Sa­ve­bis Sem­deg mas­wav­le­be­li da­fa­ze Ca­
mo­wers Te­mas­Tan da­kav­Si­re­bul cal­ke­ul sity­vebs da Ses­Ta­va­zebs mos­wav­le­ebs, am
sity­ve­bis ga­mo­ye­ne­biT Seq­m­nan ga­maf­r­Txi­le­be­li ab­ra.
132
ni­mu­Si. we­se­bi Suq­ni­Sans moZ­ra­o­bis da­i­ca­viT da da­u­je­reT (”da­i­ca­viT moZ­ra­o­
bis we­se­bi da da­u­je­reT Suq­m­ni­Sans”).
sa­Si­nao da­va­le­bis sa­xiT mas­wav­le­be­li sTxovs mos­wav­le­ebs, Seq­m­nan er­Ti ga­
maf­r­Txi­le­be­li ab­ra (Te­ma mas­wav­le­bel­ma un­da da­u­sa­xe­los). sur­vi­li­sa­mebr, mos­
wav­le­ebs Se­uZ­li­aT, ga­a­for­mon maT mi­er mo­fiq­re­bu­li ni­mu­Se­bi.
Se­fa­se­ba: aq­ti­vo­biT fas­de­ba, Se­uZ­lia Tu ara mos­wav­les

we­ris dros cxov­re­bi­se­u­li ga­moc­di­le­bis ga­mo­ye­ne­ba;

mo­de­lis mi­xed­viT mar­ti­vi yo­fi­Ti teq­s­tis Seq­m­na;

da­sa­xu­li miz­nis adek­va­tu­ri sti­lis­tu­ri nor­me­bi­sa da gra­ma­ti­ku­li ele­
men­te­bis ga­mo­ye­ne­ba.
me­To­du­ri mi­Ti­Te­ba: ama­ve Te­mas­Tan (qu­Ca­Si moZ­ra­o­bis we­se­bi) da­kav­Si­re­bu­li
aq­ti­vo­ba war­mod­ge­ni­lia da­nar­T­Si (ix. sa­in­for­ma­cio teq­s­te­bis 4 ti­pi da mi­si gra­
fi­ku­li ma­or­ga­ni­zeb­le­bi, aq­ti­vo­ba ”sap­nis buS­te­bi”), Tum­ca am uka­nas­k­nel­Si Te­ma
da­mu­Sa­ve­bu­lia gra­fi­ku­li ma­or­ga­ni­zeb­lis ga­mo­ye­ne­biT. erT Te­mas­Tan da­kav­Si­re­
bu­li ori aq­ti­vo­ba na­Tel ma­ga­liTs war­mo­ad­gens imis sa­i­lus­t­ra­ci­od, Tu ro­gor
Se­iZ­le­ba er­Ti da ima­ve sa­kiTxis sxva­das­x­vag­va­rad da­mu­Sa­ve­ba.
kav­Si­ri sxva sag­neb­Tan: aq­ti­vo­ba xels uwyobs usaf­r­Txo qce­vis ele­men­ta­ru­
li nor­me­bis ga­mo­mu­Sa­ve­bas da, am­de­nad, da­kav­Si­re­bu­lia bu­ne­bis­mety­ve­le­bas­Tan
(ix. bun. I. 7).
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
II kla­si
qarT. II.1. mos­wav­les Se­uZ­lia adek­va­tu­rad re­a­gi­re­ba mar­tiv sa­mety­ve­lo
si­tu­a­ci­eb­Si.
aq­ti­vo­ba #1: „di­a­lo­ge­bi“.
re­sur­se­bi: audi­o­mag­ni­to­fo­ni, di­a­lo­ge­bis Ca­na­we­re­bi.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra: mas­wav­le­be­li as­me­ni­nebs mos­wav­le­ebs sam sxva­das­x­va di­a­
logs, rom­leb­Sic mo­na­wi­le­o­ben: 1) de­da da Svi­li, 2) ezo­Si sa­Ta­ma­Sod Ca­su­li bav­S­vi
da mi­si me­zo­be­li qal­ba­to­ni, 3) sko­la­Si stum­rad mi­su­li po­e­ti da mi­si mas­pin­Ze­li
(mos­wav­le).
di­a­lo­ge­bi da­ax­lo­e­biT am Si­na­ar­sis Se­iZ­le­ba iyos:
di­a­lo­gi 1.
-
dRes ro­mel sa­aT­ze gim­Tav­r­de­ba gak­ve­Ti­le­bi?
-
or­ze.
-
ga­reT da­ge­lo­de­bi da wig­nis ma­Ra­zi­a­Si wa­vi­deT. min­da air­Cio wig­ne­bi,
rom­leb­sac am zafxuls so­fel­Si wa­vi­RebT wa­sa­kiTxad.
-
me sa­bav­S­vo en­cik­lo­pe­dia min­da da wig­ni me­kob­re­eb­ze.
-
kar­gi, Se­var­Ci­oT.
di­a­lo­gi 2.
-
ga­mar­jo­ba, li­ka! ro­gor xar? ga­mo­jan­m­r­Tel­di?
133
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
-
-
-
di­ax. Se­uZ­lod vi­ya­vi. an­gi­na mqon­da. Tqven ro­gor brZan­de­biT?
gmad­lob, kar­gad. Tval­Si da­mak­l­di, ezo­Si rom ar Can­di.
mec mo­me­nat­reT. am sa­Ra­mos de­da nam­cx­vars acxobs da mob­r­Zan­diT, ga­u­
xar­de­ba. Tan Cems na­xa­tebs gaC­ve­nebT.
-
di­di mad­lo­ba auci­leb­lad mo­val. aba, sa­Ra­mom­de!
-
kar­gad brZan­de­bo­deT.
di­a­lo­gi 3.
-
ga­mar­jo­baT. mob­r­Zan­diT. dRes me gi­mas­pin­Z­lebT. Cvens mos­wav­le­ebs Za­li­
an uy­varT Tqve­ni leq­se­bi, bev­r­ma ze­pi­ra­dac icis. min­da ga­gac­noT Cve­ni
sko­la. es Cve­ni mos­wav­le­e­bis ga­mo­fe­na­a. Za­li­an gTxovT, rom da­aT­va­li­e­
rebT, STa­beW­di­le­ba­Ta wig­n­Si dag­vi­to­voT Tqve­ni Ca­na­we­ri.
-
auci­leb­lad.
-
aqeT spor­tu­li dar­ba­zi­a. ax­la aq mex­u­Tek­la­sel­Ta mxi­a­ru­li star­te­bi­a.
Tqvens bav­S­vo­ba­Sic imar­Te­bo­da msgav­si Se­jib­re­be­bi?
-
sam­wu­xa­rod, ara.
-
Tu gne­bavT, sa­aq­to dar­baz­sac da­gaT­va­li­e­re­bi­nebT.
-
di­di si­a­mov­ne­biT.
mos­wav­le­e­bi is­me­nen di­a­lo­gebs da amo­ic­no­ben, ro­mel di­a­log­Si vin mo­na­wi­le­
obs da xsni­an, Tu ra­tom fiq­ro­ben ase.
Se­fa­se­ba: Se­fas­de­ba sa­mety­ve­lo si­tu­a­ci­is ad­re­san­tis (vin la­pa­ra­kobs), ad­
re­sa­ti­sa (vis ela­pa­ra­ke­bi­an) da sa­ub­ris Te­mis amoc­no­bis una­ri; dak­vir­ve­bu­lo­ba,
mi­niS­ne­beb­ze day­r­d­no­biT va­ra­u­de­bis ga­moT­q­mis una­ri.
me­To­du­ri mi­Ti­Te­ba: sa­sur­ve­li­a, rom Tav­da­pir­ve­lad mas­wav­le­bel­ma Ti­To
di­a­lo­gi mis­ces mos­wav­le­ebs amo­sac­no­bad. Sem­deg, ro­ca isi­ni ”ga­i­wa­fe­bi­an”, Se­saZ­
le­be­lia er­T­d­ro­u­lad ram­de­ni­me di­a­lo­gis mos­me­na da ad­re­sa­tis, ad­re­san­ti­sa da
sa­ub­ris Te­mis gan­sazR­v­ra.
aq­ti­vo­ba #2: „gac­no­bebT, rom...“ (ze­pi­ri gan­cxa­de­ba)
re­sur­si: ba­ra­Te­bi, rom­leb­ze­dac Ca­mo­we­ri­lia mo­na­ce­me­bi.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra: mas­wav­le­be­li mos­wav­le­ebs uri­gebs ram­de­ni­me mo­na­cems,
ro­mel­Ta mi­xed­vi­Tac maT un­da ga­a­ke­Ton ze­pi­ri gan­cxa­de­ba. es mo­na­ce­me­bi Se­iZ­le­ba
iyos:
pir­ve­li Sem­Tx­ve­vi­saT­vis - Ro­nis­Zi­e­bis da­sa­xe­le­ba: speq­tak­li To­ji­ne­bis Te­
at­r­Si; Ta­ri­Ri: 21 mar­ti; dro: Tor­me­ti sa­a­Ti.
me­o­re Sem­Tx­ve­vi­saT­vis - Ro­nis­Zi­e­bis da­sa­xe­le­ba: an­ba­nis ga­ci­le­ba; Ta­ri­Ri: 17
ap­ri­li; dro: dRis sa­mi sa­a­Ti.
am mo­na­ce­meb­ze day­r­d­no­biT mos­wav­le­e­bi ake­Te­ben ze­pir gan­cxa­de­bas.
Se­fa­se­ba: Se­fas­de­ba is, axer­xebs Tu ara mos­wav­le mo­na­ce­meb­ze day­r­d­no­bi­Ta
da Se­sa­ba­mi­si enob­ri­vi for­mu­le­bis ga­mo­ye­ne­biT ze­pi­ri gan­x­ca­de­bis ga­ke­Te­bas.
me­To­du­ri mi­Ti­Te­ba: amis msgav­sad Se­iZ­le­ba ze­pi­ri mi­pa­ti­Je­bis imi­ti­re­bac.
134
qarT. II. 2. mos­wav­les Se­uZ­lia mo­is­mi­nos da ga­i­gos nac­nob Te­ma­ti­ka­ze Seq­
m­ni­li mci­re zo­mis sxva­das­x­va sa­xis teq­s­te­bi da ga­mo­xa­tos Ta­vi­si da­mo­ki­de­bu­
le­ba.
aq­ti­vo­ba #1: „er­Ti sa­in­te­re­so am­ba­vi“ (teq­s­tis Sed­ge­na su­ra­Te­bis mi­xed­viT)
re­sur­se­bi: si­u­Je­tu­ri na­xa­te­bi (im­de­ni kom­p­leq­ti, ram­de­ni oTxe­u­lic Se­iZ­
le­ba klas­Si iyos) an, uki­du­res Sem­Tx­ve­va­Si, er­Ti kom­p­leq­ti ma­inc.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra: sa­sur­ve­li­a, es iyos sa­sa­ci­lo cxov­re­bi­se­u­li si­tu­a­ci­a,
ro­me­lic am etap­ze maq­si­mum oTx na­xat­Si iq­ne­ba gan­fe­ni­li. kla­si oTx­ka­ci­an jgu­
fe­bad Se­iZ­le­ba da­i­yos Sem­Tx­ve­vi­To­bis prin­ci­piT swo­red am su­ra­Te­bis kom­p­leq­
te­bis ga­mo­ye­ne­biT. klas­Si Seg­vaqvs ka­la­Ta / yu­Ti, ro­mel­Sic yria na­xa­te­bis im­de­ni
kom­p­leq­ti, ram­de­ni oTx­ka­ci­a­ni jgu­fic Se­iZ­le­ba Ca­mo­ya­lib­des. Ti­To­e­u­li mos­wav­
le iRebs Ti­To na­xats da ra­i­me Tval­sa­Ci­no niS­nis mi­xed­viT (fo­ni / niv­Ti, ro­me­lic
me­or­de­ba er­Ti si­u­Je­tis yve­la su­raT­Si, pe­i­za­Ji da sxva) po­u­lobs Ta­vis oTxe­uls.
mos­wav­le­e­bi ala­ge­ben su­ra­Tebs Ta­na­mim­dev­ro­biT da Txza­ven mci­re zo­mis is­to­ri­
as, ro­mel­sac Ta­vad asa­Ta­u­re­ben. Ti­To­e­u­li jgu­fi aC­ve­nebs na­xa­tebs Ta­nak­la­se­
lebs da uam­bobs SeTx­zul is­to­ri­as.
Se­fa­se­ba: Se­fas­de­ba dak­vir­ve­bu­lo­ba, war­mo­sax­vis, Ta­na­mim­dev­ru­li Txro­bis
una­ri.
me­To­du­ri mi­Ti­Te­ba: Se­iZ­le­ba er­Ti kom­p­leq­ti da­u­rig­des yve­la jgufs da
er­Ti si­u­Je­tis sxva­das­x­vag­va­ri in­ter­p­re­ta­cia mo­vis­mi­noT. me­sa­me (an uf­ro ma­Ral)
klas­Si Se­saZ­le­be­lia am da­va­le­bis mo­di­fi­ci­re­bac. er­Ti mos­wav­le iRebs pir­vel na­
xats, sxve­bi ki ga­moT­q­va­men va­ra­uds, ro­gor Se­iZ­le­ba gan­vi­Tar­des am­ba­vi. mos­wav­le
aC­ve­nebs me­o­re su­raTs, sxve­bi ki amow­me­ben sa­ku­Tar va­ra­u­debs.
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
aq­ti­vo­ba #2: „Ce­mi wi­na­da­de­ba“ (si­u­Je­tu­ri am­bis gan­vi­Ta­re­ba wi­na­da­de­be­bis
da­ma­te­biT).
re­sur­si: es aq­ti­vo­ba sa­Wi­ro­ebs mxo­lod ada­mi­a­nur re­surss.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra: mos­wav­le­e­bi sxe­dan wre­Si. mas­wav­le­be­li usa­xe­lebs maT im
is­to­ri­is sa­Ta­urs (ma­ga­li­Tad, ”Tav­ga­da­sa­va­li tye­Si”), ro­mel­ze­dac maT un­da Seq­
m­nan am­ba­vi. pir­ve­li mos­wav­le am­bobs pir­vel wi­na­da­de­bas (ma­ga­li­Tad, sa­Ra­mo xa­ni
iyo...), me­o­re ag­r­Ze­lebs da a.S. Ti­To mos­wav­les mxo­lod er­Ti wi­na­da­de­bis Tqmis
uf­le­ba aqvs. Tu erT wre­ze is­to­ria ar dam­Tav­r­de­ba, pir­ve­li mos­wav­le iwyebs me­o­
re wres ma­nam, sa­nam is­to­ria das­ru­le­bul sa­xes ar mi­i­Rebs.
Se­fa­se­ba: Se­fas­de­ba Ta­na­mim­dev­ru­li Txro­bis, fan­ta­zi­is una­ri, lo­gi­ku­ro­ba,
enob­ri­vi ga­mar­Tu­lo­ba.
me­To­du­ri mi­Ti­Te­ba: Se­iZ­le­ba, sa­Ta­u­ris nac­v­lad miv­ceT na­xa­ti da amis sa­
fuZ­vel­ze Se­iq­m­nas am­ba­vi. am aq­ti­vo­bis mo­di­fi­ci­re­ba Se­saZ­le­be­lia me­sa­me da mom­
dev­no kla­seb­Sic.
135
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
qarT. II. 3. mos­wav­les Se­uZ­lia aq­ti­u­ri leq­si­ki­sa da Zi­ri­Ta­di enob­ri­vi
for­me­bis mety­ve­le­ba­Si ga­mo­ye­ne­ba.
aq­ti­vo­ba #1: sity­ve­bis „ar­qe­o­lo­gi­a”.
re­sur­si: es aq­ti­vo­ba sa­Wi­ro­ebs mxo­lod ada­mi­a­nur re­surss.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra: mos­wav­le­e­bi xde­bi­an sity­vis ar­qe­o­lo­ge­bi (mas­wav­le­be­li
ux­s­nis / Se­ax­se­nebs maT sity­va ar­qe­o­lo­gis mniS­v­ne­lo­bas); ma­Ti mi­za­ni­a, ipo­von mos­
me­nil sity­veb­Si ”fes­ve­bi” da da­a­sa­xe­lon sxva sity­ve­bi, ro­mel­Tac igi­ve fes­ve­bi
aqvT. ase­Ti sity­ve­bi Se­iZ­le­ba iyos: gzat­ke­ci­li, ci­sar­tye­la, bi­ZaS­vi­li, de­i­daS­vi­
li, iis­fe­ri, Tav­g­za­ab­ne­u­li, did­gu­la da sxv.
Se­fa­se­ba: Se­fas­de­ba dak­vir­ve­bu­lo­ba, leq­si­ku­ri er­Te­u­le­bis Si­na­ar­si­sa da
struq­tu­ris amoc­no­bis una­ri.
me­To­du­ri mi­Ti­Te­ba: sa­sur­ve­li­a, pir­vel etap­ze Se­vi­ta­noT Se­da­re­biT ad­vi­
lad amo­sac­no­bi sity­ve­bi, Sem­deg, me­sa­me kla­si­dan, nel–ne­la ga­var­Tu­loT.
aq­ti­vo­ba #2: ”me vi­ci, rom...” (in­for­ma­ci­is mi­wo­de­ba)
re­sur­si: mik­ro­fo­ni an mik­ro­fons mim­s­gav­se­bu­li sa­ga­ni.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra: mos­wav­le­eb­ma wi­nas­war un­da mo­am­za­don sa­in­te­re­so in­for­
ma­cia maT­T­vis sa­sur­vel sa­kiTx­ze. ami­saT­vis maT un­da mo­us­mi­non Se­mec­ne­biT te­
le­ga­da­ce­mas an sTxo­von uf­ro­sebs, wa­u­kiTxon / uam­bon. ma­ga­li­Tad, ”me vi­ci, rom
Tbi­li­sis zo­o­par­kis si­a­ma­ye TeT­ri spi­lo­e­bis oja­xi­a. maT dRe­Si oTx­jer sWir­de­
baT kve­ba. gan­sa­kuT­re­biT sa­in­te­re­so sa­na­xa­vi­a, ro­ca spi­lo­e­bi wyliT Ta­ma­So­ben.
isi­ni xor­Tu­me­bi­dan wa­mo­su­li Sxa­piT as­ve­le­ben er­T­ma­neTs.” Ti­To­e­ul­ma Ta­vi­si
in­for­ma­cia un­da da­iwyos fra­ziT: ”me vi­ci, rom...” pir­vel mos­wav­les, vinc iwyebs
in­for­ma­ci­is Ta­nak­la­se­le­bi­saT­vis gac­no­bas, da­nar­Ce­ne­bi yu­radRe­biT us­me­nen.
mas­wav­leb­lis sig­na­lis Sem­deg (ga­mos­v­li­saT­vis dro wi­nas­war un­da iyos gan­sazR­v­
ru­li. ma­ga­li­Tad, 3 wu­Ti Ti­To­e­uls) ga­mos­v­las da­iwyebs Sem­de­gi mos­wav­le. imi­saT­
vis, rom ga­mom­s­v­le­lis ro­li iyos uf­ro Tval­sa­Ci­no, Se­iZ­le­ba mos­wav­le­ebs Sev­Ta­
va­zoT, xel­Si da­i­Wi­ron sim­bo­lu­ri mik­ro­fo­ni, ro­mel­sac mas­wav­leb­lis sig­na­lis
Sem­deg ga­das­cems sxva ga­mom­s­v­lels.
Se­fa­se­ba: Se­fas­de­ba faq­te­bis Ta­na­mim­dev­ro­biT gad­mo­ce­mi­sa da in­for­ma­ci­is
mo­Zi­e­bis una­ri, enob­ri­vi ga­mar­Tu­lo­ba, mka­fio mety­ve­le­ba, wi­na­da­de­bis mo­da­lo­
bis, Se­sa­ba­mi­si leq­si­kis, kav­Si­re­bis adek­va­tu­rad ga­mo­ye­ne­bis una­ri.
me­To­du­ri mi­Ti­Te­ba: pir­vel etap­ze mos­wav­le­e­bi Tav­lad ir­Ce­ven Te­mebs, sa­
kiTxs; Sem­deg mas­wav­le­be­li Ta­vad usa­xe­lebs mos­wav­le­ebs Te­mas. sa­sur­ve­li­a, war­
mod­ge­ni­li in­for­ma­cia ar aRe­ma­te­bo­des 7–10 wi­na­da­de­bas.
kav­Si­ri sxva sag­neb­Tan: bu­ne­bis­mety­ve­le­ba, sax­vi­Ti da ga­mo­ye­ne­bi­Ti xe­lov­
ne­ba.
qarT. II. 4. mos­wav­les Se­uZ­lia we­ri­lo­bi­Ti ko­dis ga­Sif­v­ra.
aq­ti­vo­ba #1: „ra mo­u­vi­daT sity­vebs?“ (o­ri teq­s­tis Se­da­re­ba)
aq­ti­vo­bis Se­sa­xeb: am­g­va­ri aq­ti­vo­be­bi em­sa­xu­re­ba mos­wav­le­Ta ga­waf­vas kiTx­
136
va­Si, anu kiTx­vis moq­ni­lo­bis una­ris gan­vi­Ta­re­bas. ma­Ti sa­Su­a­le­biT mos­wav­le­e­bi
euf­le­bi­an kiTx­vis teq­ni­kas, eC­ve­vi­an swra­fad da dak­vir­ve­bu­lad kiTx­vas.
aq­ti­vo­bis mi­za­ni: mos­wav­le­e­bi
1. ivar­ji­Se­ben da dax­ve­wa­ven kiTx­vis teq­ni­kas;
2. er­T­ma­neTs Se­a­da­re­ben er­Ti teq­s­tis or gan­s­x­va­ve­bul va­ri­ants.
re­sur­se­bi: sa­xel­m­ZR­va­ne­lo/­sa­kiTxa­vi wig­ni, da­fa, car­ci/­mar­ke­ri, fur­cel­
ze da­beW­di­li teq­s­tis ori va­ri­an­ti, rve­u­li, sa­we­ri ka­la­mi.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra:
1. teq­s­tis Ses­wav­lis Sem­deg mas­wav­le­be­li wi­nas­war am­za­debs mis or va­ri­
ants da uri­gebs mos­wav­le­ebs. er­Ti va­ri­an­ti zus­tad ime­o­rebs nas­wavl
­teqsts, xo­lo me­o­re­Si zo­gi­er­Ti sity­va ga­mo­to­ve­bu­li­a, zo­gic - da­ma­te­
bu­li, zo­gi ki - Sec­v­li­li­a.
2. mas­wav­le­bels Se­uZ­lia kla­si da­yos jgu­fe­bad da da­fa­ze da­we­ros Ti­To­e­
u­li jgu­fis­T­vis gan­kuT­v­ni­li er­Ti kon­k­re­tu­li in­s­t­ruq­ci­a, ma­ga­li­Tad:

ga­da­i­we­re sity­ve­bi, rom­le­bic gam­q­ra­lia me­o­re teq­t­Si.

ga­da­i­we­re sity­ve­bi, rom­le­bic gaC­n­da me­o­re teq­t­Si.

ga­da­i­we­re sity­ve­bi, rom­le­bic Sec­v­li­lia me­o­re teq­s­t­Si.

ga­da­i­we­re sity­ve­bi, rom­le­bic ga­da­a­ad­gi­le­bu­lia me­o­re teq­s­t­Si.
Se­fa­se­ba: am aq­ti­vo­biT mas­wav­le­bels Se­saZ­leb­lo­ba eZ­le­va da­ak­vir­des,

ra do­ne­ze flo­ben mos­wav­le­e­bi kiTx­vis teq­ni­kas (Ta­vi­suf­lad Se­uZ­li­aT
Tu ara maT sity­ve­bis de­ko­di­re­ba);

ram­de­nad Ta­vi­suf­lad Se­uZ­li­aT maT nac­no­bi sity­ve­bis amoc­no­ba teq­s­t­
Si;

ram­de­nad Ta­vi­suf­lad axer­xe­ben mos­wav­le­e­bi nac­nob teq­s­t­Si Se­ta­ni­li
cvli­le­be­bis amoc­no­bas;

Se­uZ­li­aT Tu ara mos­wav­le­ebs in­s­t­ruq­ci­is mi­xed­viT da­va­le­bis Ses­ru­le­
ba.
me­To­du­ri mi­Ti­Te­ba: am­g­va­ri aq­ti­vo­bis Ca­ta­re­ba Se­iZ­le­ba jgu­feb­Sic da wyvi­
leb­Sic.
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
qarT. II. 5. mos­wav­les Se­uZ­lia sxva­das­x­va sa­xis prag­ma­tu­li teq­s­te­bis (mag.,
gak­ve­Ti­le­bis cxri­lis, dRis­/­k­vi­ris gan­ri­gis, ku­li­na­ri­u­li re­cep­tis, te­le­
p­rog­ra­mis) struq­tu­ru­li ma­xa­si­a­Teb­le­bis amoc­no­ba da maT­ze day­r­d­no­biT in­
for­ma­ci­is mo­Zi­e­ba.
aq­ti­vo­ba #1: ”ga­mo­i­ca­ni, ra­ze­a!”
aq­ti­vo­bis Se­sa­xeb: es aq­ti­vo­ba or eta­pad iyo­fa. kiTx­vis dawye­bam­de mos­wav­
le ak­vir­de­ba teq­s­tis for­ma­lur niS­nebs, mis struq­tu­ras, mar­tiv ma­or­ga­ni­ze­bel
ele­men­tebs, ro­mel­Ta sa­Su­le­bi­Tac amo­ic­nobs, ra sa­xis in­for­ma­cia Se­iZ­le­ba mi­i­
Ros am teq­s­ti­dan. amis Sem­deg ki igi uk­ve ad­vi­lad SeZ­lebs mo­ce­mul teq­s­t­Si ori­
en­ti­re­bas sa­Wi­ro in­for­ma­ci­is mo­Zi­e­bis miz­niT.
aq­ti­vo­bis mi­za­ni:
1. da­ak­vir­de­ba da ga­ar­Cevs sxva­das­x­va ti­pis prag­ma­tu­li teq­s­te­bis for­ma­
137
qarTuli ena da literatura
138
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
lur mxa­res (struq­tu­ras, mar­tiv ma­or­ga­ni­ze­bel ele­men­tebs);
2. teq­s­tis for­ma­lur mxa­re­ze day­r­d­no­biT wi­nas­war ga­sazR­v­ravs in­for­ma­
ci­is tips, ro­mel­sac es teq­s­ti Se­i­cavs;
3. SeZ­lebs teq­s­t­Si ori­en­ti­re­bas in­for­ma­ci­is mo­po­ve­bis miz­niT.
re­sur­se­bi: mok­le prag­ma­tu­li teq­s­te­bi, ba­ra­Te­bi.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra:
1. mas­wav­le­be­li klas­Si ari­gebs erT fur­cel­ze da­beW­dil ram­de­ni­me sa­xis
teqsts. es teq­s­te­bi­a: amin­dis prog­no­zi, gak­ve­Ti­le­bis cxri­li, te­le­
prog­ra­ma. Se­niS­v­na: teq­s­te­bis ra­o­de­no­ba mas­wav­le­bel­ma Ta­vad un­da gan­
sazR­v­ros.
2. mas­wav­le­be­li mos­wav­le­ebs aZ­levs sak­ma­ris dros imi­saT­vis, rom maT mo­
as­w­ron teq­s­tis­T­vis Tva­lis ga­dav­le­ba da ram­de­ni­me Zi­ri­Ta­di de­ta­lis
(struq­tu­ris, cif­re­bis, sim­bo­lo­e­bis, ma­Ti gan­la­ge­bi­sa da, Se­saZ­le­be­
li­a, ram­de­ni­me sak­van­Zo sity­vis) aR­q­ma, ris Sem­de­gac us­vams maT kiTx­vebs,
Tu ra sa­xis in­for­ma­ci­as Se­i­ca­ven­/­g­vaw­v­di­an isi­ni. mos­wav­le­eb­ma Se­iZ­le­
ba da­a­sa­xe­lon ki­dec (Tum­ca es maT ar un­da mov­Txo­voT), xo­lo Tu ar ici­an
an ver ix­se­ne­ben Se­sa­ba­mis cne­bebs, ax­s­nan sa­ku­Ta­ri sity­ve­biT.
3. amis Sem­deg mas­wav­le­be­li yofs klass jgu­fe­bad (ram­de­ni teq­s­ti­ca­a, im­
den jgu­fad) da ava­lebs, Ti­To teq­s­t­Tan da­kav­Si­re­biT mo­i­fiq­ron da mo­
am­za­don pa­su­xe­bi kiTx­va­ze, Tu ro­gor amo­ic­nes / mix­v­d­nen isi­ni, ra in­
for­ma­ci­as Se­i­cavs esa Tu is teq­s­ti. mos­wav­le­e­bi mu­Sa­o­ben jgu­feb­Si, ris
Sem­de­gac sa­ku­Ta­ri sity­ve­biT aR­we­ren, ris sa­fuZ­vel­ze amo­ic­nes esa Tu
is teq­s­ti, mag., er­Ti jgu­fi am­bobs, rom maT da­i­na­xes qa­la­qe­bis sa­xe­le­bi,
iq­ve ki mzis, Rrub­le­bi­sa da wvi­mis su­ra­Te­bi da mix­v­d­nen, rom es un­da yo­
fi­li­yo amin­dis prog­no­zi; me­o­re jgu­fi ki am­bobs, rom maT da­i­na­xes, rom
sity­ve­bi er­T­ma­ne­Tis qveS iyo Ca­mo­we­ri­li, gver­d­ze ki mi­we­ri­li hqon­daT
sa­a­Te­bi, ase­ve Se­am­C­ni­es er­T­-er­Ti ar­xis lo­go / say­va­re­li ga­da­ce­mis sa­Ta­
u­ri da mix­v­d­nen, rom es iyo te­lep­rog­ra­ma da a.S.
4. iwye­ba kiTx­vis eta­pi, ri­si das­ru­le­bis Sem­de­gac mos­wav­le­e­bi pa­su­xo­ben
mas­wav­leb­lis mi­er das­mul kon­k­re­tul kiTx­vebs. mas­wav­le­bel­ma sa­ku­Ta­ri
Se­xe­du­le­bi­sa­mebr un­da da­geg­mos aq­ti­vo­bis es eta­pi; mas Se­uZ­lia aar­Ci­os
er­Ti an ori teq­s­ti, rom­leb­sac da­a­mu­Sa­ve­ben, an rig­ri­go­biT wa­i­kiTxon
klas­Si yve­la teq­s­ti, xo­lo Sem­deg isi­ni jgu­feb­Si ga­da­a­na­wi­los. uka­nas­k­
nel Sem­Tx­ve­va­Si, mas­wav­le­be­li Ti­To­e­ul jgufs aZ­levs ba­raT­ze da­we­ril
or­-­sam kiTx­vas, rom­le­bic Se­sa­ba­mi­si teq­s­ti­dan in­for­ma­ci­is mo­Zi­e­bas mo­
iTxovs, ma­ga­li­Tad:

ro­go­ri amin­di iq­ne­ba xval zug­did­Si? (mzi­a­ni)

sad iw­vi­mebs xval? (Te­lav­Si. Se­saZ­le­be­lia ase­Ti pa­su­xic: Te­lav­Si da
ax­me­ta­Si)

ram­de­ni gra­du­si siT­bo iq­ne­ba Tbi­lis­Si? (31 gra­du­si)

sam­Sa­baTs me­ram­de­ne gak­ve­Ti­lia ma­Te­ma­ti­ka? (me-3)

kvi­ra­Si ram­den­jer gaqvT bu­ne­bis­mety­ve­le­ba? (or­jer)

ram­de­ni ga­kev­Ti­li gaqvT xuT­Sa­baTs? (xu­Ti)

xval ro­mel sa­aT­zea mul­t­fil­mi? (12 sa­aT­ze)
aris Tu ara dRes ga­da­ce­ma ”a­na­ba­na”? (a­ra) da a.S.
Se­fa­se­ba: am aq­ti­vo­biT Se­fas­de­ba, Se­uZ­lia Tu ara mos­wav­les:

in­for­ma­ci­is ti­pis amoc­no­ba teq­s­tis for­ma­lur niS­neb­ze dak­vir­ve­biT;

mar­ti­vi prag­ma­tu­li teq­s­ti­dan in­for­ma­ci­is amok­re­ba (da da­xa­ris­xe­ba);

sa­ku­Ta­ri sity­ve­biT gad­mos­ces, Tu ra xerxs mi­mar­Ta da­va­le­bis Se­sas­ru­
leb­lad;

mas­wav­leb­lis in­s­t­ruq­ci­e­bis ga­ge­ba da Ses­ru­le­ba;

jguf­Si mu­Sa­o­ba.
me­To­du­ri mi­Ti­Te­ba:
1. Ser­Ce­u­li teq­s­te­bi Se­saZ­le­be­lia iyos av­Ten­tu­ri, auci­leb­lad mar­ti­vi da,
amas­Ta­na­ve, ga­mok­ve­Ti­li for­ma­lu­ri da struq­tu­ru­li ma­xa­si­a­Teb­le­biT.
2. Se­saZ­le­be­lia sru­li­ad sak­ma­ri­si iyos erT gak­ve­Til­ze aq­ti­vo­bis pir­ve­
li ori eta­pis Ca­ta­re­ba (pun­q­te­bi 1, 2, 3), kiTx­vis eta­pi ki mom­dev­no gak­ve­
Ti­lis­T­vis ga­da­i­dos, rom­lis mim­di­na­re­o­ba­sac mas­wav­le­be­li kla­sis Se­
saZ­leb­lo­be­bi­sa da sa­Wi­ro­e­be­bis gaT­va­lis­wi­ne­biT da­geg­mavs.

qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
qarT. II. 6. mos­wav­les Se­uZ­lia mas­wav­leb­lis mi­er wa­kiTxul mxat­v­rul teqs­­
teb­Si in­for­ma­ci­is mo­Zi­e­ba, mo­nak­ve­Te­bis wa­kiTx­va da ga­ge­ba.
aq­ti­vo­ba #1: ”ga­mo­ca­na ” (wa­kiTxu­li/­mos­me­ni­li teq­s­tis per­so­naJ­Ta amoc­no­
bas ma­Ti da­ma­xa­si­a­Te­be­li ni­San­-­T­vi­se­be­bis mi­xed­viT).
aq­ti­vo­bis Se­sa­xeb: teq­s­tis yur­da­Re­biT mos­me­ni­sa da sa­Ta­na­do de­ta­leb­ze
dak­vir­ve­bis una­ri mos­wav­lis mkiTx­ve­lad Ca­mo­ya­li­be­bis er­T­-er­Ti auci­le­be­li wi­
na­pi­ro­ba­a.
aq­ti­vo­bis mi­za­ni: es aq­ti­vo­ba mTli­a­no­ba­Si xels uwyobs mos­me­ni­li teq­s­tis
Si­na­ar­sis wvdo­ma-­ga­ge­bas. uf­ro kon­k­re­tu­lad ki mos­wav­le­e­bi:
1. da­ak­vir­de­bi­an per­so­naJ­Ta ni­San­-­T­vi­se­bebs;
2. SeZ­le­ben maT amoc­no­bas sxva­das­x­va ma­xa­si­a­Teb­le­bis mi­xed­viT;
3. SeZ­le­ben mos­me­ni­li/­wa­kiTxu­li teq­s­tis da­kav­Si­re­bas wi­na­re cod­na­sa da
pi­rad ga­moc­di­le­bas­Tan.
re­sur­se­bi: sa­kiTxa­vi teq­s­ti, da­fa, car­ci/­­mar­ke­ri.
aq­ti­vo­bis aRwera:
1. teq­s­tis wa­kiTx­vis Sem­deg mas­wav­le­be­li da­fa­ze wers ram­de­ni­me fra­zas,
rom­le­bic aR­wers an axa­si­a­Tebs sa­gans an per­so­naJs teq­s­ti­dan, ma­ga­li­Tad:
gul­C­vi­lia da ba­laxs Wams
eS­ma­kia da Wkvi­a­ni
is aris
sis­x­lis­m­s­me­lia da usa­mar­T­lo
is aris
is aris
mos­wav­le­e­bi pa­su­xebs we­ren rve­u­leb­Si.
139
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
2.
mas­wav­le­be­li xe­lax­la kiTxu­lobs zRa­pars. Sem­deg mos­wav­le­ebs sTxovs,
ze­pi­rad Ca­moT­va­lon Ti­To­e­u­li per­so­na­Jis sxva da­ma­xa­si­a­Te­be­li ni­San­-­
T­vi­se­be­bic. am Sem­Tx­ve­va­Si mos­wav­le­e­bi Se­iZ­le­ba teq­s­t­sac da­ey­r­d­non da
sa­ku­Tar ga­moc­di­le­ba­sac. yve­la adek­va­tu­ri pa­su­xi mi­sa­Re­bi­a.
Se­fa­se­ba: am aq­ti­vo­biT fas­de­ba,

igebs Tu ara mos­wav­le wa­kiTxu­li/­mos­me­ni­li teq­s­tis Si­na­arss;

ak­vir­de­ba Tu ara per­so­na­Jis da­ma­xa­si­a­Te­bel ni­San­-­T­vi­se­bebs;

Se­uZ­lia Tu ara sxva­das­x­va ma­xa­si­a­Teb­le­bis mi­xed­viT per­so­na­Jis amoc­no­
ba;

amax­vi­lebs Tu ara yu­radRe­bas de­ta­leb­ze;

Se­uZ­lia Tu ara wa­kiTxu­lis da­kav­Si­re­ba ar­se­bul ga­moc­di­le­bas­Tan.
me­To­du­ri mi­Ti­Te­ba: am­g­va­ri aq­ti­vo­be­bis­T­vis, sa­sur­ve­li­a, Se­ir­Ces na­war­mo­
e­bi, rom­lis gmi­reb­sac ga­mok­ve­Ti­li da mos­wav­lis­T­vis ad­vi­lad aR­saq­me­li ni­San­
-­T­vi­se­be­bi axa­si­a­TebT. yve­la­ze xel­say­re­li am Sem­Tx­ve­va­Si zRap­re­bi da iga­ve­bi­a,
ro­mel­Ta per­so­na­Je­bad cxo­ve­le­bi da frin­ve­le­bi gvev­li­ne­bi­an. mo­ce­mu­li aq­ti­vo­
bis­T­vis ma­sa­lad Se­var­Ci­eT otia iose­li­a­nis zRa­pa­ri ”spi­lo da me­la”.
qarT. II. 7. mos­wav­les Se­uZ­lia mar­ti­vi teq­s­tis ar­se­bi­Ti enob­riv­-­g­ra­ma­ti­
ku­li niS­ne­bis amoc­no­ba.
aq­ti­vo­ba #1: vin da ra
aq­ti­vo­bis Se­sa­xeb: es aq­ti­vo­ba axa­li ma­sa­lis aq­ti­u­ri, de­duq­ci­u­ri gziT Ses­
wav­la­sa da aT­vi­se­bas isa­xavs miz­nad. gar­da imi­sa, rom mos­wav­le­e­bi ec­no­bi­an vin da
ra jgu­fis ar­se­biT sa­xe­lebs, aq­ti­vo­bis mim­di­na­re­o­bi­sas sak­ma­ri­si yu­radRe­ba eT­
mo­ba ga­var­ji­Se­bi­sa da ax­lad mi­Re­bu­li cod­nis Se­ja­me­bis eta­peb­sac.
aq­ti­vo­bis mi­za­ni: mos­wav­le­e­bi:
1. da­aj­gu­fe­ben ar­se­biT sa­xe­lebs sxva­das­x­va niS­nis mi­xed­viT;
2. aq­ti­u­ri swav­lis me­To­diT Se­is­wav­li­an vin da ra jgu­fis ar­se­biT sa­xe­
lebs;
3. imu­Sa­ve­ben az­rob­ri­vi ru­ke­bis Sev­se­ba­ze;
4. mi­eC­ve­vi­an ur­Ti­er­T­Ta­nam­S­rom­lo­bas.
re­sur­se­bi: da­fa, car­ci/­­mar­ke­ri, ba­ra­Te­bi, sa­we­ri kal­me­bi.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra:
1. mxat­v­ru­li teq­s­tis wa­kiTx­vi­sa da leq­si­ku­rad da­mu­Sa­ve­bis Sem­deg, mas­wav­
le­be­li da­fa­ze xa­zavs cxrils da mos­wav­le­e­bis dax­ma­re­biT av­sebs mas.
Sev­se­bu­li cxri­lis ni­mu­Si
adamiani
biWi
bebo
nino
rezo
140
cxoveli
bombora
lekvi
fiso
frinveli
mtredi
mercxali
qori
sagani
aivani
mTa
bude
kibe
2.
mas­wav­le­be­li mos­wav­le­ebs uri­gebs wi­nas­war gam­za­de­bul ba­ra­Tebs. mos­
wav­le­eb­ma un­da Se­av­son ga­mo­to­ve­bu­li ad­gi­le­bi da sa­Wi­ro ad­gi­las Ca­we­
ron kiTx­vi­Ti sity­ve­bi vin? da ra? ma­ga­li­Tad:
ni­nom aivan­ze Ca­mo­var­d­ni­li mer­cx­lis bar­tyi da­i­na­xa
3.
4.
5.
da­i­na­xa mer­cx­lis bar­tyi?
da­i­na­xa ni­nom?
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
mer­cxa­li bu­des Tavs das­t­ri­a­leb­da.
das­t­ri­a­leb­da bu­des Tavs?
das­t­ri­a­leb­da Tavs mer­cxa­li?
bom­bo­ram ye­fa aute­xa aivan­ze Se­mo­pa­rul fi­sos.
aute­xa ye­fa bom­bo­ram?
aute­xa ye­fa fi­sos?
be­bom bar­tyi cxvir­sa­xoc­Si ga­ax­vi­a.
ga­ax­via bar­tyi cxvir­sa­xoc­Si?
ga­ax­via be­bom cxvir­sa­xoc­Si?
sa­mu­Sa­os das­ru­le­bis Sem­deg mos­wav­le­e­bi Ta­vi­anT mewy­vi­le­ebs uc­v­li­an
Sev­se­bul ba­ra­Tebs da amow­me­ben er­T­ma­ne­Tis na­mu­Sev­rebs. Tu Sec­do­ma aR­
mo­a­Ci­nes, ga­da­as­wo­re­ben da ux­s­ni­an Ta­nak­la­sels, ro­me­li Sec­do­ma ga­as­wo­
res da ra­tom.
mas­wav­le­be­li wa­a­kiTxebs mos­wav­le­ebs Ses­ru­le­bul da­va­le­bas, Ti­To­e­ul
maT­gans sTxovs da­a­sa­bu­Tos Ta­vi­si ga­dawy­ve­ti­le­ba da Tan kiTx­ve­bis das­
miT cdi­lobs mi­iy­va­nos das­k­v­nam­de, ma­ga­li­Tad, ase­Ti sa­ub­riT: mas­wav­le­
be­li: ”Se­ni az­riT, ra­tom da­es­mis be­bos kiTx­va vin?” mos­wav­le: ”i­mi­tom,
rom be­bo ada­mi­a­ni­a”; mas­wav­le­be­li: ”mer­cxals da­es­mis ra kiTx­va. ra aris
mer­cxa­li?” mos­wav­le: ”frin­ve­li”. mas­wav­le­be­li: ”ra kiTx­va da­es­mis bu­de­
sac. bu­dec frin­ve­li­a?” mos­wav­le: ”a­ra”. mas­wav­le­be­li: ”da ra aris bu­de?”
mos­wav­le: ”sa­ga­ni”. mas­wav­le­be­li: ”e­se igi sa­gan­sac da fin­vel­sac da­es­mis
kiTx­va ra” da a.S.
amas moh­y­ve­ba aq­ti­vo­bis Se­ma­ja­me­be­li eta­pi: mas­wav­le­be­li da­fa­ze xa­zavs
ca­ri­el az­rob­riv ru­kebs da ava­lebs mos­wav­le­ebs, ga­mo­ic­non, ro­gor un­
da Se­iv­sos isi­ni.
141
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
maswavlebeli unda ecados, rom moswavleebi Tavad mixvdnen rukebis Sevsebis princips. amisaTvis man unda misces moswavleebs dro, rom dafiqrdnen, SesaZlebelia Seaxsenos, raze imsjeles manamde da Tuki saWiro gaxdeba, misaniSneblad Caweros erTi sityva romelime wreSi.
Sevsebuli rukis nimuSi:
cxoveli
vin
adamiani
ra
frinveli
sagani
Se­fa­se­ba: rad­ga­nac es aq­ti­vo­ba axa­li ma­sa­lis gac­no­bas da ga­var­ji­Se­bas isa­
xavs miz­nad, mi­si mim­di­na­re­o­bi­sas re­ko­men­de­bu­lia gan­ma­vi­Ta­re­be­li Se­fa­se­bis ga­
mo­ye­ne­ba. am­ri­gad, am aq­ti­vo­biT Seg­viZ­lia Se­va­fa­soT,

axer­xebs Tu ara mos­wav­le ar­se­bi­Ti sa­xe­le­bis amo­we­ras teq­s­ti­dan da maT
da­xa­ris­xe­bas;

Se­uZ­lia Tu ara mos­wav­les, sa­Ta­na­do kiTx­ve­bis da­us­vas ar­se­biT sa­xe­lebs;

as­ru­lebs Tu ara mos­wav­le da­va­le­bas in­s­t­ruq­ci­is mi­xed­viT;

Se­uZ­lia Tu ara mos­wav­les mar­ti­vi das­k­v­ne­bis ga­mo­ta­na;

Se­uZ­lia Tu ara mos­wav­les Ses­wav­li­li ma­sa­lis sa­fuZ­vel­ze az­rob­ri­vi
ru­kis Sev­se­ba;

Se­uZ­lia Tu ara mos­wav­les da­mo­u­ki­deb­lad mu­Sa­o­ba;

Se­uZ­lia Tu ara mos­wav­les, ax­s­nas Ta­vi­si ar­Ce­va­ni;

av­lens Tu ara mos­wav­le Ta­nam­S­rom­lo­bis sur­vils.
me­To­du­ri mi­Ti­Te­ba: ro­gorc ze­moT aR­v­niS­neT, es aq­ti­vo­ba mra­va­le­ta­pi­a­nia
da Se­saZ­le­be­lia mo­sa­lod­nel­ze me­ti dro mo­iTxo­vos gak­ve­Til­ze. ami­tom, mas­wav­
le­bels Se­uZ­lia gar­k­ve­u­li mo­di­fi­ka­ci­e­bi Se­i­ta­nos mas­Si, an ga­a­na­wi­los or gak­ve­
Til­ze.
qar. II. 8. mos­wav­les Se­uZ­lia mos­me­ni­li / wa­kiTxu­li teq­s­ti an teq­s­tis cal­
ke­u­li frag­men­ti gar­daq­m­nas az­rob­riv na­xa­tad.
aq­ti­vo­ba #1: sak­la­so ga­mo­fe­na
aq­ti­vo­bis Se­sa­xeb: am­g­va­ri aq­ti­vo­ba Se­saZ­leb­lo­bas aZ­levs mos­wav­le­ebs, ga­
mo­xa­ton na­war­mo­e­bis wa­kiTx­viT aR­Z­ru­li STa­beW­di­le­be­bi sxva­das­x­va for­miT: we­
ri­lo­biT, ze­pi­rad da xat­vis sa­Su­a­le­biT.
aq­ti­vo­bis mi­za­ni: mos­wav­le­e­bi SeZ­le­ben:
142
1.
sa­ku­Ta­ri da­mo­ki­de­bu­le­bis, STa­beW­di­le­be­bis gad­mo­ce­mas na­war­mo­e­bis Se­
sa­xeb;
2. sakuTari Se­moq­me­de­bi­Ti una­re­bis ga­aq­ti­u­re­ba­sa da ga­mo­ye­ne­bas;
3. wa­kiTxu­li na­war­mo­e­bis ukeT ga­az­re­bas;
4. sa­ga­mo­fe­no dar­ba­zis ga­re­mos gac­no­bas;
5. na­mu­Sev­re­bis Se­fa­se­ba­sa da sa­ku­Ta­ri az­ris da­sa­bu­Te­bas.
re­sur­se­bi: sa­xa­ta­vi qa­Ral­di, fan­q­re­bi/­f­lo­mas­te­re­bi/­sa­Re­ba­ve­bi, rve­u­li/­
sa­Su­a­lo zo­mis blok­no­ti.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra: ro­gorc cno­bi­li­a, am asa­kis bav­S­vebs Za­li­an uy­varT xat­va.
ami­tom, un­da miv­ceT maT Se­saZ­leb­lo­ba, rom xat­vis sa­Su­a­le­biTac gad­mos­cen sa­
ku­Ta­ri STa­beW­di­le­be­bi wa­kiTxu­li na­war­mo­e­be­bis, ma­Ti per­so­na­Je­bis mi­marT. teq­
s­tis Ses­wav­lis Sem­deg, mas­wav­le­be­li sTa­va­zobs mos­wav­le­ebs, Se­ar­Ci­on da Seq­m­nan
teq­s­tis ro­me­li­me epi­zo­dis ilus­t­ra­ci­a, per­so­na­Jis por­t­re­ti an moq­me­de­bis ad­
gi­lis am­sax­ve­li su­ra­Ti.
bav­S­ve­bi xa­ta­ven su­ra­Tebs maT mi­er Ser­Ce­ul Te­ma­ze. xat­vis das­ru­le­bis Sem­
deg mas­wav­le­be­li sTxovs mos­wav­le­ebs, Ta­vi­anT na­mu­Sev­rebs ga­u­ke­Ton Se­sa­ba­mi­si
war­we­re­bi, sa­dac mi­Ti­Te­bu­li iq­ne­ba, Tu ro­me­li epi­zo­di, per­so­na­Ji an ad­gi­lia
asa­xu­li su­raT­ze, ase­ve na­war­mo­e­bis sa­Ta­u­ri da av­to­ris sa­xe­li. sa­sur­ve­li­a, Tav­
da­pir­ve­lad mas­wav­le­bel­ma mos­wav­le­ebs Ses­Ta­va­zos ase­Ti war­we­ris ni­mu­Si.
sak­la­so oTax­Si ewyo­ba ga­mo­fe­na. mos­wav­le­e­bi aT­va­li­e­re­ben er­T­ma­ne­Tis na­mu­
Sev­rebs da spe­ci­a­lu­rad gam­za­de­bul STa­beW­di­le­be­bis wig­n­Si Ca­we­ren, ro­me­li na­
xa­ti mo­e­wo­naT yve­la­ze me­tad. Se­uZ­li­aT iq­ve ax­s­nan, Tu ra­tom mo­e­wo­naT es na­xa­ti.
ga­mo­fe­nis das­ru­le­bis Sem­deg iwye­ba na­xa­te­bis gan­xil­va. mos­wav­le­e­bi sa­ub­ro­
ben er­T­ma­ne­Tis na­mu­Sev­reb­ze, ga­mo­xa­ta­ven sa­ku­Tar azrs imis Se­sa­xeb, Tu ro­me­li
maT­ga­ni asa­xavs adek­va­tu­rad Ser­Ce­ul epi­zod­s­/­per­so­naJs da ro­me­li - nak­le­bad.
isi­ni cdi­lo­ben da­a­sa­bu­Ton sa­ku­Ta­ri mo­saz­re­be­bi.
Se­fa­se­ba: am­g­va­ri aq­ti­vo­biT Se­fas­de­ba, Se­uZ­lia Tu ara mos­wav­les:

teq­s­tis de­ta­leb­ze yu­radRe­bis ga­max­vi­le­ba, wa­kiTxu­lis ga­az­re­ba;

wa­kiTxu­li teq­s­tis an teq­s­tis cal­ke­u­li frag­men­tis gar­daq­m­na az­rob­riv
na­xa­tad;

sxvi­si na­mu­Sev­ris Sefaseba sa­ku­Ta­ri da­mo­ki­de­bu­le­bis da­sa­bu­Te­ba.
me­To­du­ri mi­Ti­Te­ba: mas­wav­le­be­li Se­sa­ba­mi­si in­s­t­ruq­ci­e­bi un­da mis­ces mos­
wav­le­ebs, ra­Ta ”STa­beW­di­le­be­bis wig­n­Si” az­ris Ca­we­ri­sas da Sem­deg sa­ku­Ta­ri Se­fa­
se­be­bis ze­pi­rad ga­mo­xat­vi­sas isi­ni maq­si­ma­lu­rad ko­req­tul­ni iy­v­nen er­T­ma­ne­Tis
mi­marT.
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
qarT. II. 9. mos­wav­les Se­uZ­lia kiTx­vis mar­ti­vi stra­te­gi­e­bis ga­mo­ye­ne­ba.
aq­ti­vo­ba #1: „Zve­li da axa­li sity­ve­bi“ (ar­se­bu­li leq­si­ku­ri ma­ra­gis aq­ti­va­
ci­a; ax­lad Se­Ze­ni­li leq­si­ku­ri ma­ra­gis ga­mo­ye­ne­ba).
aq­ti­vo­bis Se­sa­xeb: mo­gex­se­ne­baT, dawye­bi­Ti sa­fe­xu­ris mos­wav­le­ebs uk­ve ga­
aC­ni­aT gar­k­ve­u­li leq­si­ku­ri ma­ra­gi, mag­ram, mi­u­xe­da­vad ami­sa, ma­Ti leq­si­ka ma­inc
sak­ma­od mwi­ri­a, rac maT kiTx­vis pro­ces­Si dab­r­ko­le­bebs uq­m­nis. ami­tom, sa­Wi­ro­a,
143
qarTuli ena da literatura
144
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
rom mas­wav­le­bel­ma ga­a­aq­ti­u­ros da ga­am­did­ros ma­Ti leq­si­ku­ri fon­di ise, rom es
pro­ce­si sa­xa­li­so da Se­de­gis­mom­ta­ni iyos mos­wav­le­e­bis­T­vis. ami­saT­vis Se­saZ­le­be­
lia da­i­geg­mos da Ca­tar­des ise­Ti sak­la­so aq­ti­vo­be­bi, rom­le­bic da­ex­ma­re­ba mos­
wav­le­ebs, ga­ix­se­non uk­ve nac­no­bi sity­ve­bi da, amas­Ta­na­ve, Se­i­Zi­non axa­li leq­si­ku­
ri ma­ra­gi.
aq­ti­vo­be­bis mi­za­ni: am aq­ti­vo­be­bis Se­de­gad mos­wav­le­e­bi:
1. is­wav­li­an Ta­nam­S­rom­lo­bas, jgu­fur mu­Sa­o­bas;
2. SeZ­le­ben sa­ku­Ta­ri leq­si­ku­ri ma­ra­gis ga­aq­ti­u­re­bas;
3. SeZ­le­ben sity­va­Ta jgu­fe­bis kon­k­re­tul Te­meb­Tan da­kav­Si­re­bas;
4. is­wav­li­an az­rob­ri­vi ru­ke­bis age­ba­sa da ga­mo­ye­ne­bas.
re­sur­se­bi: sa­xel­m­ZR­va­ne­lo, an ro­me­li­me da­ma­te­bi­Ti sa­kiTxa­vi wig­ni; ba­ra­
Te­bi; sa­we­ri kal­me­bi.
aq­ti­vo­be­bis aR­we­ra:
1. go­neb­ri­vi ieri­Si ide­e­bis ge­ne­ri­re­bis miz­niT - ne­bis­mi­e­ri teq­s­tis wa­kiTx­
vis Sem­deg mas­wav­le­be­li sTxovs mos­wav­le­ebs, da­a­sa­xe­lon am teq­s­t­Tan da­
kav­Si­re­bu­li Te­me­bi, ma­ga­li­Tad, ga­re­u­li cxo­ve­le­bi, we­li­wa­dis dro­e­bi,
oke­a­nis Tev­ze­bi (Tu teq­s­ti exe­ba bu­ne­bas), fe­re­bi, ada­mi­a­nis emo­ci­e­bi (Tu
moTx­ro­ba­a) da a.S.
2. amis Sem­deg mas­wav­le­be­li ise da­geg­mavs gak­ve­Tils, rom yve­la mos­wav­les
mi­e­ces sa­Su­a­le­ba, mi­i­Ros mas­Si mo­na­wi­le­o­ba, ga­ix­se­nos da da­a­sa­xe­los
sity­va, ro­me­lic ukav­Sir­de­ba Ca­moT­v­lil Te­mebs (mag., ga­re­u­li cxo­ve­
le­bi: daT­vi, mge­li, Sve­li, kur­dRe­li, ciy­vi, mta­ce­be­li, so­ro, bu­na­gi
da sxv.; we­li­wa­dis dro­e­bi: zafxu­li, zam­Ta­ri, Se­mod­go­ma, ga­zafxu­li,
sicxe, wvi­ma, nis­li, Tov­li, fif­qi, yi­nu­li da sxv.; ada­mi­a­nis grZno­be­bi:
bed­ni­e­ri, mowye­ni­li, mxi­a­ru­li, naR­v­li­a­ni, gab­ra­ze­bu­li da sxv.). Se­
niS­v­na: mas­wav­le­be­li wi­nas­war mom­za­de­bul ba­ra­Teb­ze gar­k­ve­viT Ca­i­wers
mos­wav­le­e­bis mi­er da­sa­xe­le­bul Ti­To­e­ul sity­vas.
3. az­rob­ri­vi ru­ka - mas­wav­le­be­li ana­wi­le­bs Te­me­bs jgu­feb­Si. yve­la jguf­ma
un­da Ca­i­we­ros Te­mis da­sa­xe­le­ba da fur­ce­li mo­a­Tav­sos ma­gi­dis cen­t­r­Si.
amis Sem­deg mas­wav­le­be­li er­T­ma­neT­Si aurevs ba­ra­Teb­ze da­we­ril sity­vebs
da ga­a­na­wi­le­bs maT jgu­febSi. mos­wav­le­e­bi cen­t­r­Si mo­Tav­se­bu­li ba­ra­Tis
gar­Se­mo awyo­ben Te­mas­Tan da­kav­Si­re­bul sity­vebs. bu­neb­ri­vi­a, maT Sex­v­de­
baT im Te­meb­Tan da­kav­Si­re­bu­li sity­ve­bic, rom­le­bic sxva jgu­febs Sex­v­
daT, ase­ve ise­Ti sity­ve­bic, rom­le­bic arc erT Te­mas ar ukav­Sir­de­ba.
4. amis Sem­deg mas­wav­le­be­li sTxovs mos­wav­le­ebs, dar­Ce­ni­li ba­ra­Te­bi ga­
yon or na­wi­lad. cal-calki da­lag­de­ba sity­ve­bi, rom­le­bic sxva Te­mas­Tan
aris da­kav­Si­re­bu­li da sity­ve­bi, rom­le­bic arc erT Te­mas­Tan ar aris da­
kav­Si­re­bu­li. amis Sem­deg jgu­febs eZ­le­vaT dro, da­a­xa­ris­xon da ga­das­cen
Se­sa­ba­mis jgu­febs ”TavianTi” sityvebi. Se­niS­v­na: aq­ti­vo­bis es eta­pi sa­sar­
geb­lo­a, rad­gan Ti­To­e­ul mos­wav­les ki­dev er­Txel uwevs da­fiq­re­ba yve­la
Te­mas­Tan da­kav­Si­re­bul sity­veb­ze. amas­Ta­na­ve, ex­ma­re­ba mas ur­Ti­er­Ta­nam­
S­rom­lo­bi­sa da jgu­fu­ri mu­Sa­o­bis unar­-­C­ve­ve­bis Ca­mo­ya­li­be­ba­Si .
5. Ta­ma­Si „sity­ve­bis jaW­vi“ - mas­wav­le­be­li xma­maR­la kiTxu­lobs er­T­-erT
sity­vas da rig­ri­go­biT aT­q­me­vi­ne­ebs mos­wav­le­ebs am da yo­vel mom­dev­no
sity­vas­Tan az­rob­ri­vad da­kav­Si­re­bul sity­vebs, mag., oke­a­ne  ve­Sa­pi 
Tev­zi  ba­de  me­Tev­ze  na­vi  af­ra  me­kob­re da a.S., an fe­ri  wi­Te­
li  vaS­li  mar­wy­vi  ba­li  ata­mi  nes­vi  zafxu­li  Se­mod­go­ma 
Cur­Cxe­la da a.S. Se­saZ­le­be­lia am aq­ti­vo­bas Se­jib­ris sa­xec mi­e­ces. Se­niS­v­
na: es aq­ti­vo­bac xels uwyobs ar­se­bu­li leq­si­ku­ri fon­dis ga­aq­ti­u­re­ba­sa
da Sev­se­bas.
Se­fa­se­ba: am aq­ti­vo­bis mim­di­na­re­o­bi­sas mi­zan­Se­wo­ni­lia gan­ma­vi­Ta­re­be­li Se­
fa­se­bis ga­mo­ye­ne­ba. mas­wav­le­be­li ak­vir­de­ba mos­wav­le­ebs, ram­de­nad:

swra­fad ix­se­ne­ben da asa­xe­le­ben isi­ni sity­vebs;

kar­gad Se­uZ­li­aT ma­Ti kla­si­fi­ka­ci­a;

efeq­tu­rad age­ben da iye­ne­ben az­rob­riv ru­kebs;

aq­ti­u­rad ari­an Car­Tul­ni mu­Sa­o­ba­Si aq­ti­vo­bis Ti­To­e­ul etap­ze;

aqvT sur­vi­li, da­ex­ma­ron sa­ku­Tar Ta­nak­la­se­lebs.
me­To­du­ri mi­Ti­Te­ba:
1. imi­saT­vis, rom mTe­li kla­si aq­ti­u­rad Ca­er­Tos aq­ti­vo­beb­Si, mas­wav­le­bel­
ma auci­leb­lad un­da Seq­mnas ise­Ti ga­re­mo, rom yve­la mos­wav­lis mo­saz­re­
ba iyos yu­radRe­bu­li, ra­Ta Ti­To­e­ul maT­gans hqon­des gan­c­da imi­sa, rom
mi­si azrs ar uar­yo­fen an das­ci­ne­ben.
2. sa­Wi­roa imis gaT­va­lis­wi­ne­ba, rom Se­Ta­va­ze­bu­li aq­ti­vo­be­bis sa­Su­a­le­biT
mos­wav­le­e­bis leq­si­ku­ri fon­di mxo­lod ise­Ti sity­ve­biT ga­vam­did­roT,
ro­mel­Ta ga­mo­ye­ne­bac maT re­a­lu­rad sWir­de­baT sas­ko­lo Tu yo­fiT si­tu­
a­ci­eb­Si.
3. am aq­ti­vo­bis TiToeuli etapi Se­iZ­le­ba da­i­geg­mos ram­den­jer­me sas­wav­lo
wlis gan­mav­lo­ba­Si. ma­Ti ga­mo­ye­ne­ba Ta­vi­suf­lad aris Se­saZ­le­be­li III da IV
kla­seb­Sic, bu­neb­ri­vi­a, - Se­sa­ba­mi­si mo­di­fi­ka­ci­iT.
kav­Si­ri sxva sag­neb­Tan: in­ter­dis­cip­li­na­ru­li kav­Si­re­bis gan­sazR­v­ra Se­saZ­
le­be­lia imis mi­xed­viT, Tu ra Te­mas­/­Te­mebs exe­ba kon­k­re­tu­li aq­ti­vo­ba. mo­ce­mul
Sem­Tx­ve­va­Si, mo­mij­na­ve sa­ga­nia bu­ne­bis­mety­ve­le­ba.
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
qarT. II. 10. mos­wav­les Se­uZ­lia sxva­das­x­va sa­xis mar­ti­vi in­for­ma­ci­u­li
teq­s­te­bis (mo­saw­ve­vi ba­ra­Tis, dRis re­Ji­mis, sxva­das­x­va ti­pis si­e­bi­sa da sxv.)
Sed­ge­na da ga­for­me­ba kom­po­zi­ci­u­ri ma­xa­si­a­Teb­le­bis dac­viT.
aq­ti­vo­ba #1: xu­Ti kiTx­va: vin? sad? ra? ro­dis? ra­tom?
aq­ti­vo­bis Se­sa­xeb: aR­niS­nu­li aq­ti­vo­ba ga­mo­i­ye­ne­ba we­ris wi­na etap­ze da ex­
ma­re­ba mos­wav­le­ebs si­u­Je­tis ga­az­re­ba­Si, teq­s­tis Si­na­ar­sob­ri­vi mo­na­ce­me­bis or­
ga­ni­ze­ba­Si. igi Zal­ze ga­mo­sa­de­gi iq­ne­ba ama Tu im teq­s­tis­/­teq­s­te­bis da­mu­Sa­ve­bis
dros, ag­reT­ve, im Sem­Tx­ve­veb­Sic, ro­de­sac mos­wav­le­e­bi Ta­vad Txza­ven mar­ti­vi si­u­
Je­tis mqo­ne ra­i­me teqsts.
aq­ti­vo­bis miz­ne­bi:

teq­s­tis ana­li­zis una­ris gan­vi­Ta­re­ba;

teq­s­t­Si ar­se­bu­li in­for­ma­ci­is da­xa­ris­xe­bis, or­ga­ni­ze­bi­sa da we­ri­lo­
145
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
biT gad­mo­ce­mis una­ris gan­vi­Ta­re­ba;

TviT­ga­mo­xat­vis una­ris gan­vi­Ta­re­ba;

sa­si­cocx­lo (Ta­nam­S­rom­lo­bis) unar­-­C­ve­ve­bis gan­vi­Ta­re­ba.
aq­ti­vo­bis or­ga­ni­ze­bis for­ma: jgu­fu­ri/­wy­vi­lu­ri.
re­sur­se­bi: da­fa, car­ci/markeri, rve­u­li, ka­la­mi.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra:
mas­wav­le­be­li da­fa­ze xa­zavs ”am­bis Car­Cos”, ro­me­lic war­mo­ad­gens mar­ti­vi
struq­tu­ris mqo­ne xuT­s­ve­ti­an cxrils. Ti­To­e­u­li sve­ti Se­e­saty­vi­se­ba ze­moT war­
mod­ge­ni­li xu­Ti Se­kiTx­vi­dan er­T­-erTs. mas­wav­le­be­li sity­vi­e­rad ux­s­nis mos­wav­
le­ebs, ro­gor un­da Se­av­son cxri­li. mo­de­lis saC­ve­neb­lad, sa­sur­ve­li­a, mas­wav­le­
bel­ma er­Ti Ca­na­we­riT Se­av­sos ro­me­li­me sve­ti.
”am­bis Car­Cos” mos­wav­le­e­bi Ta­vi­anT rve­u­leb­Si ga­da­xa­za­ven. ga­da­xaz­vis Sem­deg
upa­su­xe­ben kiTx­vebs (”vin? sad? ra? ro­dis? ra­tom?”) da Ta­vi­anT pa­su­xebs sa­Ta­na­do
sve­teb­Si Ca­we­ren.
ni­mu­Si #1.
vin?
sad?
ra?
rodis?
mefe
tyeSi
nadirobda
Zvelad
vaxtang
 sadac axla gawvrTnili
 didi xnis
gorgasali
Tbilisia
mimino xevSi
ukan
gaSenebuli
daekarga
mefis
Tavisi
amala
amaliT
miminos
daedevna
 xevSi cxel
nakaduls
waawyda
brZaneba
gasca,
rom tye
gaekafaT da
mis adgilas
qalaqi
gaeSenebinaT
ratom?
mefes
Zalian
moewona es
adgili
vaxtang
gorgasalma
gadawyvita,
rom im
adgilas
qalaqi
gaeSenebina
aqtivoba SeiZleba Catardes moswavleebis wyvilebad an mcire jgufebSi gaerTianebis gziT. am SemTxvevaSi, moswavleebs saSualeba eqnebaT, imsjelon adekvaturi pasuxis SesarCevad da teqstidan srulfasovnad amokribon saWiro informacia.
146
nimuSi #2.
vin?
me

Cemi mama
 Cemi Zma
sad?
ra?
rodis?
stadionze
fexburTis
kviras
sayureblad
wavediT
 Cemi Zma
dagvekarga
erTxel
ratom?
mamas xeli
gauSva da
sul win
mirboda

qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
aq­ti­vo­bis xan­g­r­Z­li­vo­ba: 15-17 wu­Ti.
Se­fa­se­ba: aq­ti­vo­biT fas­de­ba, Se­uZ­lia Tu ara mos­wav­les:

mar­ti­vi si­u­Je­tu­ri xa­zis da­fiq­si­re­ba;

in­for­ma­ci­is or­ga­ni­ze­ba;

Si­na­ar­sis sqe­ma­tu­rad da Ta­na­mim­dev­ru­lad war­mod­ge­na (say­r­de­ni kiTx­ve­
bi­sa da mo­de­lis dax­ma­re­biT);

Ta­nam­S­rom­lo­ba.
kav­Si­ri sxva sag­neb­Tan: teq­s­tis ana­li­zi­sa da in­for­ma­ci­is or­ga­ni­ze­bis unar­
-­C­ve­ve­bis gan­vi­Ta­re­ba mos­wav­le­ebs Zal­ze da­ex­ma­re­ba sa­bu­ne­bis­mety­ve­lo da zus­ti
mec­ni­e­re­be­bis (bi­o­lo­gi­a, qi­mi­a, fi­zi­ka, ma­Te­ma­ti­ka) Ses­wav­lis drosac.
aq­ti­vo­ba #2: 5 sity­va - 3 sity­va (fra­za)
aq­ti­vo­bis Se­sa­xeb: es aq­ti­vo­ba go­neb­ri­vi ieri­Sis er­T­-er­Ti va­ri­a­ciaa da we­
ris wi­na etap­ze ga­mo­i­ye­ne­ba. mi­si meS­ve­o­biT, mos­wav­le­e­bi wi­nas­war gan­sazR­v­ra­ven
mo­ma­va­li we­ri­Ti da­va­le­bis yve­la mniS­v­ne­lo­van as­peq­t­s­/­sa­kiTxs, SeZ­le­ben sa­ku­Ta­
ri ide­e­bis or­ga­ni­ze­bas.
aq­ti­vo­bis miz­ne­bi:

in­for­ma­ci­is or­ga­ni­ze­bi­sa da we­ri­lo­biT war­mod­ge­nis unar­-­C­ve­ve­bis gan­
vi­Ta­re­ba;

lo­gi­ku­ri az­rov­ne­bis (ar­gu­men­ti­re­bu­li, da­sa­bu­Te­bu­li msje­lo­bis)
unar­-­C­ve­ve­bis gan­vi­Ta­re­ba;

sa­si­cocx­lo unar­-­C­ve­ve­bis (Ta­nam­S­rom­lo­bis una­ris) gan­vi­Ta­re­ba.
aq­ti­vo­bis or­ga­ni­ze­bis for­ma: wyvi­lu­ri/­j­gu­fu­ri.
re­sur­se­bi: ka­la­mi, ba­ra­Te­bi, rve­u­li.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra:
mos­wav­le­ebs eva­le­baT Txro­bi­Ti teq­s­tis da­we­ra erT ro­me­li­me sa­kiTx­ze. ma­
nam­de, sa­nam mos­wav­le­e­bi teq­s­tis we­ras Se­ud­ge­bi­an, mas­wav­le­be­li da­yofs mos­wav­
le­ebs wyvi­le­bad an pa­ta­ra jgu­fe­bad da sTxovs maT, in­di­vi­du­a­lu­rad mo­i­fiq­ron
da da­we­ron 5 sity­va/­f­ra­za Se­sas­ru­le­be­li we­ri­Ti sa­mu­Sa­os Te­ma­ze.
in­di­vi­du­a­lu­ri sa­mu­Sa­os Ses­ru­le­bis Sem­deg, iwye­ba mu­Sa­o­ba wyvi­leb­Si an pa­
ta­ra jgu­feb­Si mewy­vi­lis­/­j­gu­fis wev­re­bis mi­er mo­fiq­re­bu­li va­ri­an­te­bi­dan sa­mi
yve­la­ze mniS­v­ne­lo­va­ni sity­vis­/­f­ra­zis Ser­Ce­vis miz­niT. wyvi­leb­Si/­j­gu­feb­Si mu­
Sa­o­bis Se­de­gad, mos­wav­le­e­bi Se­ar­Ce­ven sam yve­la­ze mniS­v­ne­lo­van sity­vas /fra­zas,
rom­leb­sac wa­rud­ge­nen mTel klass. war­d­ge­ni­sas mos­wav­le­eb­ma un­da ax­s­nan, ra­tom
147
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
Se­a­Ce­res ar­Ce­va­ni am va­ri­an­teb­ze.
sa­mu­Sa­os ga­ad­vi­le­bis miz­niT, sa­sur­ve­li­a, rom mas­wav­le­bel­ma mos­wav­le­ebs
da­u­ri­gos mci­re zo­mis xuT­-­xu­Ti ba­ra­Ti. es ga­a­mar­ti­vebs wyvi­leb­Si/­j­gu­feb­Si mu­
Sa­o­bis pro­cess: ba­ra­Te­biT mu­Sa­o­ba mos­wav­le­ebs ga­u­ad­vi­lebs da­wu­ne­bu­li va­ri­an­
te­bi­sa da gan­s­x­va­ve­bu­li ide­e­bis aR­q­mas.
ni­mu­Si:
mo­i­fiq­reT 5 sity­va/­f­ra­za, ro­m­lebic gax­sen­de­baT olim­pi­a­dis Se­sa­xeb.
olimpia
sportsmenebi
erTmaneTs
ejibrebodnen
dafnis
gvirgvini
oTx weliwadSi
erTxel
imarTeba
saberZneTi
aqtivobis xangrZlivoba - 17-18 wuTi.
Sefaseba: aqtivobiT fasdeba, SeuZlia Tu ara moswavles

informaciis Sejameba, Sejereba, organizeba;

argumentirebuli, dasabuTebuli msjeloba;
TanamSromloba;

namuSevris prezentacia.
aqtivoba #3: sayvareli nawarmoebebis meniu.
aqtivobis Sesaxeb: aqtivoba kompleqsuri xasiaTisaa da emsaxureba rogorc
weriTi metyvelebis, aseve zepirmetyvelebisa da kiTxvis unar-Cvevebis gamomuSavebas.
aqtivobis miznebi:

azris gamoTqmis/msjelobis unaris ganviTareba;

informaciis organizebis unar-Cvevebis ganviTareba;

SemoqmedebiTi unar-Cvevebis ganviTareba (mcire zomis teqstebis Sedgena
modelis mixedviT);

moswavleTa leqsikuri maragis gamdidreba;

sasicocxlo unar-Cvevebis (TanamSromlobis unaris) ganviTareba.
resursebi: kalami, furceli, menius modeli, feradi fanqrebi/flomastrebi,
dafa, carci, teqstebi.
aqtivobis aRwera:
aqtivobas win uZRvis msjeloba moswavleebis mier wakiTxuli moTxrobebis/
148
wignebis Sesaxeb. moswavleebi asaxeleben TavianT sayvarel nawarmoebebs; msjeloben, ratom moewonaT esa Tu is teqsti.
Semdeg maswavlebeli dayofs klass mcirericxovan jgufebad. TiToeul jgufs
urigebs menius models. SesaZloa, meniu dafazec daixatos. moswavleebi ecnobian
models, maswavlebeli yuradRebas amaxvilebs detalebze, pasuxobs moswavleebis
mier dasmul kiTxvebs. Semdeg ki sTxovs maT, rom Seadginon sayvareli nawarmoebebis meniu.
jgufis yvela wevri asaxelebs sayvareli nawarmoebis saTaurs, gaswvriv ki
miuwers „fass.“ moswavleebma meniu unda gaaformon martivi ilustraciebiTa da
ornamentebiT. mogvianebiT, jgufebi wyvildebian da erTmaneTs „umaspinZldebian“
TavianTi sayvareli moTxrobebiT; arCeven yvelaze saintereso, „gemriel“ nawarmoebs, uyvebian an ukiTxaven erTmaneTs SerCeul teqstebs.
aqtivobis xangrZlivoba: 15 -17 wuTi.
Sefaseba: aqtivobiT fasdeba, SeuZlia Tu ara moswavles

informaciuli teqstis Sedgena da gaformeba mocemuli modelis mixedviT;

informaciis mwyobrad da organizebulad gadmocema;

azris gamoTqma/msjeloba;
TviTgamoxatva;
TanamSromloba.
meToduri SeniSvna: aRweril aqtivobas SeiZleba daeTmos ori an meti gakveTili.
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
aqtivoba #4: Cemi saganZuri.
aqtivobis Sesaxeb: es aqtivoba emsaxureba informaciis moZiebis, daxarisxebisa da organizebisaTvis saWiro unar-Cvevebis gamomuSavebas; martivi sainformacio teqstebis Sedgenis unar-Cvevebis gamomuSavebas; analitikuri azrovnebis
unar-Cvevebis gamomuSavebas, araverbaluri informaciis weraSi transferirebis
unar-Cvevebis gamomuSavebas (fotoebis, samaxsovro nivTebis dasaTaurebis gziT),
SemoqmedebiTi unar-Cvevebis gamomuSavebas; xels uwyobs moswavleTa aRqmisa da
TviTgamoxatvis process.
aqtivobis miznebi:

informaciis Tavmoyris, daxarisxebisa da organizebis unar-Cvevebis ganviTareba;

SemoqmedebiTi unar-Cvevebis ganviTareba;

weriTi metyvelebis ganviTareba;

TviTgamoxatvisa da aRqmis stimulireba.
aqtivobis organizebis forma: mTeli klasis monawileobiT (pirveli nawili),
individualuri (meore nawili).
resursebi: konteineri (fexsacmlis yuTi an raime sxva mcire zomis yuTi/
konteineri), moswavlis mier SerCeuli fotoebi da samaxsovro nivTebi, kalami,
furceli, rveuli, feradi fanqrebi/flomasterebi, aplikaciebi.
aqtivobis aRwera:
149
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
maswavlebeli SesTavazebs moswavleebs, Seqmnan ”saganZuris yuTi”, romelSic
Seinaxaven maTTvis yvelaze Zvirfas nivTebs: sayvarel saTamaSos, wigns, alboms;
sxvadasxva dros gadaRebul sakuTar fotoebs; sayvareli adamianebis (ojaxis
wevrebis, megobrebis, naTesavebis, Sinauri cxovelebis) fotoebs; maTTvis samaxsovro adgilebze gadaRebul fotoebs; artefaqtebs (naxats/plastilinis figuras/xelnakeT saTamaSos), romelic, maTi azriT, ”yvelaze ukeT gamouvidaT”, sxv.
samaxsovro fotoebTan erTad an maT nacvlad, moswavleebs SeuZliaT, daxaton
saTanado naxatebi (saerTo jamSi, unda SeirCes, sul mcire, 4-5 erTeuli). moswavleebma unda Seadginon agreTve ”saganZuris sia” - moamzadon warwerebi da, SesaZloa, komentarebic yuTSi Cadebuli yvela nivTisaTvis (komentarebis Sesaxeb ix.
qvemoT, aqtivobis garTulebuli varianti, #1).
aucilebelia, maswavlebelma warwerebis da/an komentarebis modeli SesTavazos bavSvebs. am mizniT, aqtivobis sawyis etapze, maswavlebelma winaswar unda
SearCios 4-5 foto/naxati adamianis, cxovelis, nivTis gamosaxulebiT, warudginos moswavleebs da SesTavazos, daasaTauron foto. moswavleebi gonebrivi ieriSis gziT moifiqreben saxelwodebebs. maswavlebeli dafaze iwers SeTavazebul
variantebs. Semdeg gaimarTeba msjeloba saukeTeso saxelwodebis gamosavlenad.
saukeTeso variantis avtori dajildovdeba simboluri saCuqriT an taSiT. Semdeg maswavlebeli ganumartavs moswavleebs, rom ”saganZuris siis” Sedgenisas amgvaradve unda daasaTauron maT mier SerCeuli suraTebi, nivTebi da sxv.
moswavleebi Seagroveben ”saganZurs”. Segrovebis Semdeg moswavleebi furcelze Camoweren nivTebis CamonaTvals (”saganZuris sias”), romelic nivTebTan erTad yuTSi unda Caidos - amisaTvis maT unda moamzadon fotoebis, saTamaSoebis,
nivTebis, naxatebisa da sxva artefaqtebis warwerebi (mag., ”Cemi sayvareli Tojina,
saxelad ....”, ”Cemi yvelaze swrafi manqana”, ”me, rodesac 4 wlis viyavi”, ”me da Cemi
sabavSvo baRis megobrebi”, ”Cemi bebia gazeTis kiTxvis dros”, ”pirveli dRe skolaSi”, ”plastilinis kacuna”, ”Cemi ZaRli”, ”wiwilebi Cemi soflis ezoSi”, sxv.).
”saganZuris siis” daweris Semdeg moswavleebi moamzadeben ”saganZuris yuTs”
- morTaven mas naxatebiT da/an aplikaciebiT, gaaferadeben sxvadasxvafrad, misT.
dasasruls, moswavleebi ”saganZuris yuTSi” moaTavseben ”ganZeulobas” da ”saganZuris sias”.
maswavlebeli gaecnoba sias, daaTvalierebs ”ganZsa” da ”saganZuris yuTs”, saTanado komentarebiT gaamxnevebs da waaxalisebs moswavleebs.
SesaZlebelia aRniSnuli aqtivobis garTulebac. kerZod, maswavlebels SeuZlia, sTxovos moswavleebs:
1. moamzadon komentarebiani ”saganZuris sia”;
2. Seadginon sia qronologiuri mimdevrobis dacviT.
1.
150
moswavleebma CamonaTvalSi dasaxelebul TiToeul nivTs unda daurTon
mokle (erT an orwinadadebiani) komentari, mag.: ”plastilinis kacuna - es
kacuna me gamovZerwe xelovnebis gakveTilze”, ”Cemi yvelaze swrafi manqana - es manqana mamam dabadebis dReze maCuqa”, ”Cemi Tojina - es Tojina
bebiam miyida maRaziaSi. mas SeuZlia tirili”, ”Cemi sayvareli wigni - es
wigni maCuqes, rodesac 6 wlis viyavi. Zalian miyvars misi naxatebis daTvaliereba”, ”Cemi saxanZro manqana - SeuZlia kedelze asvla da wylis gamoSveba”, misT.
2. moswavleebma CamonaTvalis Sedgenisas unda daicvan qronologiuri Ta­
namimdevroba - fotoebi, nivTebi, artefaqtebi dalagdeba ”drois isris”
Sesabamisad: erTad dajgufdeba 4 wlis asakSi gadaRebuli foto da sabavSvo baRis megobrebis suraTi; 6 wlis asakSi Sesrulebuli naxati da 6
wlis aRsaniSnav dabadebis dReze naCuqari manqana da misT.
aqtivobis xangrZlivoba: 12-15 wuTi (sawyisi etapi); 15-18 wuTi (bolo etapi).
Sefaseba: aqtivobiT fasdeba, SeuZlia Tu ara moswavles

informaciis daxarisxeba da organizeba;

araverbaluri informaciis verbalurad gardaqmna;

martivi informaciuli teqstis Sedgena da saTanadod gaformeba;

SemoqmedebiTi unar-Cvevebis gamovlena;
TviTgamoxatva.
meToduri miTiTeba: ”drois isarTan” dakavSirebiT ix. danarTi 2. (”aramxatvruli teqstebis 4 tipi da maTi grafikuli maorganizeblebi”).
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
aqtivoba #5: mosawvevi baraTi.
aqtivobis miznebi:

informaciuli teqstis (mosawvevi baraTis) ZiriTadi enobrivi da stilisturi maxasiaTeblebis gacnoba;

informaciis organizebisa da werilobiT warmodgenis unar-Cvevebis ganviTareba.
aqtivobis organizebis forma: mTeli klasis monawileobiT (pirveli nawili),
individualuri (meore nawili).
resursebi: kalami, rveuli, sanimuSod SerCeuli mosawvevi baraTi/baraTebi,
saweri furclebi an baraTebi, feradi fanqrebi, aplikaciebi.
aqtivobis aRwera:
ama Tu im speqtaklis an prezentaciis momzadebis periodSi, maswavlebeli
SesTavazebs moswavleebs, moamzadon mosawvevi baraTebi RonisZiebaze damswrebi
stumrebisTvis (ojaxis wevrebisTvis, maswavleblebisTvis, megobrebisTvis, misT.).
maswavlebeli gaesaubreba bavSvebs mosawvevi baraTis raobaze; ganumartavs
maT, ra saxis informacia unda iyos warmodgenili mosawvev baraTze (mimarTva,
RonisZiebis dasaxeleba, RonisZiebis adgili, dro, organizatoris vinaoba, Txovna
daswrebis Taobaze, sxv.). modelis saCveneblad maswavlebeli warudgens moswavleebs mosawvevi baraTis nimuSs, gaamaxvilebs maTs yuradRebas mosawvevi baraTis
enobriv-gramatikul da stilur maxasiaTeblebze (mravlobiTi ricxvis formebi,
Tavazianobis gamomxatveli leqsika, misT.).
Semdeg maswavlebeli dafaze Camowers, ra saxis informaciaa saWiro mosawvevi
baraTis Sesadgenad da SesTavazebs bavSvebs, erTad daweron dagegmil RonisZiebaze mosawvevi baraTis teqsti. baraTis teqsti iwereba nabij-nabij, moswavleTa
uSualo TanamonawileobiT. teqstis dasrulebis Semdeg maswavlebeli sTxovs
151
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
bavSvebs, rveulebSi gadaiweron igi.
bolos, maswavlebeli sTxovs bavSvebs, daamzadon mosawvevi baraTebi. amisTvis
maT rveulSi Cawerili teqsti furclebze/baraTebze unda gadaweron da, survilisamebr, gaaformon igi naxatiT, fotoTi Tu aplikaciiT. TiToeuli moswavle
daamzadebs erT-or mosawvev baraTs Tavisi ojaxis wevrebisTvis, megobrebisTvis,
maswavleblisTvis, sxv. (man Tavad unda gadawyvitos, visTvis daamzadebs mosawvevs).
Semdeg gakveTilze maswavlebeli daaTvalierebs moswavleebis namuSevrebs,
gaamxnevebs da waaxalisebs maT pozitiuri komentarebiT. moswavleebis mier
damzadebuli mosawvevebi RonisZiebis Catarebamde garkveuli xniT adre daurigdebaT mosawvev stumrebs.
Sefaseba: aqtivobiT fasdeba, SeuZlia Tu ara moswavles

sainformacio teqstis enobrivi da stilisturi maxasiaTeblebis dadgena;

informaciis daxarisxeba da organizeba;

Sesabamisi enobrivi da stilisturi maxasiaTeblebis saTanadod gamoyeneba sainformacio teqstis weris dros;

sainformacio teqstis Sedgena modelis mixedviT.
meToduri miTiTeba: gasaTvaliswinebelia, rom am tipis teqstebze muSaoba
konkretuli konteqstis gareSe efeqturi ar aris. moswavleebi ufro motivirebulebi arian, roca ician, rom maT naSroms, maswavleblis garda, sxvac gaecnoba.
amitom sasurvelia, rom mosawvevi baraTis Sedgenaze muSaoba dakavSirebuli iyos
raime konkretul RonisZiebasTan.
kavSiri sxva sagnebTan: aqtivoba integrirebulia saxviT da gamoyenebiT
xelovnebasTan.
qarT. II. 11. moswavles SeuZlia mcire moculobis teqstebis damoukideblad Sedgena nacnobi leqsikis gamoyenebiT.
aqtivoba #1: davijero Tu ara?
aqtivobis Sesaxeb: aqtivoba xels uwyobs ZiriTadi saazrovno unar-Cvevebis
ganviTarebas da mimarTulia iqiTken, rom moswavleebma SeZlon Tanamimdevrobis
dacva konkretuli faqtis/movlenis werilobiT gadmocemisas. aqtivobis nawili
tardeba zepirmetyvelebis doneze; amgvarad, igi kompleqsuria da miemarTeba werisa da zepirmetyvelebis mimarTulebebs. aqtivobas aqvs TamaSisa da Sejibris saxe.
aqtivobis miznebi:

saazrovno unar-Cvevebis ganviTareba;

weris dros ambis/movlenis Tanamimdevrulad gadmocemis unar-Cvevebis
ganviTareba;

zepirmetyvelebis ganviTareba.
aqtivobis organizebis forma: individualuri (pirveli nawili), jgufuri
(meore nawili).
resursebi: kalami, rveuli, saniSnebi, dafa, carci/bordmarkeri.
aqtivobis aRwera:
maswavlebeli asaxelebs/ dafaze dawers moswavleebisTvis kargad nacnob Te-
152
mas (mag; raimes dakargva, gabrazeba, Cxubi, zrunva, mogzauroba, SiSi da sxv.). SesaZloa, Tema kavSirSi iyos saxelmZRvaneloSi damuSavebul raime sakiTxTan.
zepiri gziT, kiTxvebisa da miniSnebebis saxiT, maswavlebeli exmareba moswavleebs, gaiazron SerCeuli Tema da daukavSiron igi pirad gamocdilebas. maswavlebeli erT-or moswavles moayolebs SerCeul TemasTan dakavSirebul raime ambavs
piradi gamocdilebidan. amis Semdeg ki daavalebs moswavleebs, ramdenime winadadebiT daweron erTi patara ambavi - tyuili an marTali. moswavleTa motivaciis
amaRlebis mizniT, sasurvelia, maswavlebelic CaerTos muSaobaSi da daweros Tavisi tyuili an marTali ambavi, raTa Semdeg moswavleebs gauziaros igi.
weriTi davalebis dasrulebis Semdeg moswavleebi kiTxuloben TavianT nawe­
rebs da cdiloben gamoicnon, marTal ambavs ismenen Tu tyuils. aqtivobis am etapze
klasi SeiZleba daiyos or jgufad: pirvelma jgufma waikiTxos Tavisi tyuili da
marTali ambebi, meore jgufma ki amoicnos, wakiTxulidan romeli ambavi iyo gamo­
gonili, romeli - realurad momxdari. Semdeg jgufebi Seenacvlebian erTmaneTs.
SesaZloa, sagangebod damzaddes raime simboluri saniSnebi (mag., yviTeli webovani
furceli tyuili ambisTvis, wiTeli webovani furceli - marTali ambisTvis). simboluri niSnebi moswavleebma SeiZleba tansacmelze miakran erTmaneTs.
aqtivobis xangrZlivoba: 15-17 wuTi.
Sefaseba: aqtivobiT fasdeba, SeuZlia Tu ara moswavles

konkretuli faqtis/ movlenis aRwera, Sinaarsis Tanamimdevrulad gadmocema zepirad da/an werilobiTi saxiT;

teqstis gaanalizeba.
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
aqtivoba #2: Cemi kiTxva - Seni pasuxi.
aqtivobis Sesaxeb: aqtivoba xels uwyobs weriTi metyvelebis ganviTarebas da
mimarTulia iqiTken, rom moswavleebma SeZlon dialoguri metyvelebis dros saTanado enobriv-gramatikuli niSnebis dacva; saTanado sasveni niSnebis gamoyeneba
winadadebis modalobis gaTvaliswinebiT.
aqtivobis Catarebisas gaimarTeba werilobiTi dialogi, romlis meSveobiT
moswavleebi ganaviTareben siuJetur monaxazs.
aqtivobis miznebi:
 dialoguri metyvelebis unaris ganviTareba (werilobiTi dialogis
safuZvelze);

weriTi metyvelebis ganviTareba;

TanamSromlobis unaris ganviTareba.
aqtivobis organizebis forma: wyviluri.
resursebi: kalami, rveuli, dafa, carci/markeri.
aqtivobis aRwera:
maswavlebeli naswavli teqstis Temas aviTarebs saTanado SekiTxviT. davuSvaT, naswavli teqstis Temaa ”mogzauroba”. maswavlebeli kiTxulobs: ”Tqven Tu gimogzauriaT sadme?” moswavleebis gaaqtiurebis Semdeg, maswavlebeli wyvilebad
dayofs moswavleebs da daavalebs maT, rom: 1. werilobiT dausvan SekiTxva mewyviles; 2. gaucvalon erTmaneTs rveulebi; 3. pasuxi gascen erTmaneTis SekiTxvas;
153
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
4. mewyvilis pasuxze dayrdnobiT, dausvan mas momdevno SekiTxva da ase ramdenjerme.
moswavleebis mier dasmuli SekiTxvebis nimuSebi: (stili daculia)







matarebelSi mjdarxar?
sad cxovroben Seni bebia da babua?
zRvaze yofilxar?
ra erqva im adgils, zRva ro iyo?
TviTfrinaviT Tu gimogzauria?
saqarTvelos garda, sxvagan yofilxar?
rogori iyo Seni mogzauroba?
me­o­re gak­ve­Til­ze mewy­vi­le­e­bi kiTxu­lo­ben Ta­vi­anT mi­er da­we­ril di­a­logs da
we­ren ram­de­ni­me wi­na­da­de­bis­gan Sem­d­gar Txzu­le­bas: „Ce­mi me­gob­ris am­ba­vi“, ro­mel­
Sic mewy­vi­lis pa­su­xe­bis sa­fuZ­vel­ze, gad­mos­ce­men am­bavs me­gob­ris ga­moc­di­le­bi­dan.
aq­ti­vo­bis xan­g­r­Z­li­vo­ba: 15-17 wu­Ti (pir­ve­li gak­ve­Ti­li), 15 wu­Ti (me­o­re gak­
ve­Ti­li).
Se­fa­se­ba: aq­ti­vo­biT fas­de­ba, Se­uZ­lia Tu ara mos­wav­les

kiTx­vi­Ti da Txro­bi­Ti wi­na­da­de­be­bis mar­Te­bu­lad ga­mo­ye­ne­ba we­ri­Ti
mety­ve­le­bis dros;

we­ri­Ti mety­ve­le­bi­saT­vis auci­le­be­li enob­riv­-­g­ra­ma­ti­ku­li nor­me­bis
dac­va: adek­va­tu­ri sas­ve­ni niS­ne­bis das­ma, zmnu­ri for­me­bis swo­rad ga­mo­
ye­ne­ba, sxv.;

kon­k­re­tu­li faq­tis­/am­bis (pi­ra­di ga­moc­di­le­bi­dan) we­ri­lo­biT gad­mo­
ce­ma;

faq­tiT­/­mov­le­niT mi­Re­bu­li STa­beW­di­le­be­bis we­ri­lo­biT ga­mo­xat­va;

Ta­nam­S­rom­lo­ba.
me­To­du­ri Se­niS­v­na: mos­wav­le­ebs gar­k­ve­u­li ni­mu­Se­bi esa­Wi­ro­e­baT si­u­Je­tu­
ri xa­zis asa­ge­bad da kiTx­ve­bis mo­sa­fiq­reb­lad, mag­ram Tu­ki mas­wav­le­be­li sa­va­
ra­u­do kiTx­ve­bis ni­mu­Sebs da­fa­ze Ca­mo­wers, mos­wav­le­e­bi das­jer­de­bi­an mxo­lod
mas­wav­leb­lis mi­er ni­mu­Se­bad mo­ta­nil kiTx­vebs da aRar mo­i­fiq­re­ben sa­ku­Tars.
ami­tom um­jo­be­si­a, mas­wav­le­bel­ma da­fa­ze da­we­ros ara kiTx­ve­bis ni­mu­Se­bi, ara­med
say­r­de­ni kiTx­ve­bi: ”ra? vis­Tan er­Tad? sad? ram­den­jer? ri­Ti? ram­de­ni xniT? ra­
tom? ro­dis?”
qarT. II. 12. mci­re mo­cu­lo­bis teq­s­te­bis Seq­m­ni­sas mos­wav­les Se­uZ­lia Zi­ri­
Ta­di gra­ma­ti­ku­li ele­men­te­bis ga­mo­ye­ne­ba.
aq­ti­vo­ba #1: we­ri­li me­go­bars.
aq­ti­vo­bis Se­sa­xeb: aq­ti­vo­ba em­sa­xu­re­ba we­ri­Ti di­a­lo­gu­ri mety­ve­le­bis unar­
-­C­ve­ve­bis ga­mo­mu­Sa­ve­bas.
aq­ti­vo­bis miz­ne­bi:
154

pi­ra­di da saq­mi­a­ni we­ri­lis tra­di­ci­u­li struq­tu­ru­li ele­men­te­bis ga­
az­re­ba;

we­ri­Ti di­a­lo­gu­ri mety­ve­le­bi­saT­vis auci­le­be­li enob­riv­-­g­ra­ma­ti­ku­li
da sti­lis­tu­ri ele­men­te­bis mar­Te­bu­lad ga­mo­ye­ne­bis una­ris gan­vi­Ta­re­ba;

we­ri­Ti di­a­lo­gu­ri mety­ve­le­bi­saT­vis da­ma­xa­si­a­Te­be­li enob­riv­-­s­ti­lis­
tu­ri nor­me­bis mar­Te­bu­lad ga­mo­ye­ne­bis una­ris gan­vi­Ta­re­ba;
aq­ti­vo­bis or­ga­ni­ze­bis for­ma: mTe­li kla­sis mo­na­wi­le­o­biT (pir­ve­li na­wi­li),
in­di­vi­du­a­lu­ri (me­o­re na­wi­li).
re­sur­se­bi: ka­la­mi, rve­u­li, da­fa, car­ci/­bor­d­mar­ke­ri.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra:
sawyis etap­ze mas­wav­le­be­li ux­s­nis mos­wav­le­ebs, rom we­ri­le­bi, Zi­ri­Ta­dad,
ori sa­xi­sa­a: pi­ra­di xa­si­a­Tis (we­ri­le­bi me­gob­re­bis, oja­xis wev­re­bis, nac­no­be­bis
mi­marT) da saq­mi­a­ni. mos­wav­le­eb­ma un­da ga­ac­no­bi­e­ron, rom we­rils aqvs tra­di­ci­
u­li for­ma/­s­t­ruq­tu­ra, ro­me­lic we­ri­sas auci­leb­lad un­da ga­iT­va­lis­wi­non. mas­
wav­le­be­li mos­wav­le­ebs aC­ve­nebs Se­sa­ba­mi­si ti­pis we­ri­lis mo­dels, ga­a­max­vi­lebs
mos­wav­le­e­bis yu­radRe­bas we­ri­lis Zi­ri­Tad struq­tu­rul ele­men­teb­ze (mi­mar­T­va/­
mi­sal­me­ba, Zi­ri­Ta­di na­wi­li, dam­S­vi­do­be­ba). mniS­v­ne­lo­va­ni­a, rom mos­wav­le­eb­ma aiT­
vi­son ag­reT­ve kon­ver­tis ga­for­me­bis we­sic (sa­fos­to in­deq­si, mi­sa­mar­Ti, sa­fos­to
mar­kis da­we­be­ba, misT.).
ni­mu­Si 1. we­ri­li me­go­bars
Zvirfaso
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
,
Seni megobari (saxeli, gvari)
adgili, TariRi
ni­mu­Si 2. saqmiani we­ri­li
Zvirfaso batono/qalbatono
,
pativiscemiT (saxeli, gvari)
adgili, TariRi
155
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
mas­wav­le­be­li da­fa­ze da­wers er­T­-erT mo­dels da Ses­Ta­va­zebs mos­wav­le­ebs,
er­Tad Se­ad­gi­non we­ri­li Ser­Ce­u­li mo­de­lis mi­xed­viT. sa­sur­ve­li­a, sawyi­si eta­pis­
T­vis mos­wav­le­ebs da­e­va­loT pi­ra­di xa­si­a­Tis we­ri­lis da­we­ra (mag., we­ri­li me­go­
bars).
we­ri­lis Te­ma Ser­Ce­u­lia mas­wav­leb­lis mi­er (mag., ”mo­u­ye­vi Sens me­go­bars, vis­
Tan iya­vi stum­rad bo­lo dros”, sxv.).
mas­wav­le­be­li esa­ub­re­ba bav­S­vebs we­ri­lis Te­ma­ze. ze­pi­ri sa­ub­ri­sa da kiTx­va-­
pa­su­xis re­Jim­Si mos­wav­le­ebs aZ­levs gezs we­ri­lis da­sa­we­rad. sa­mu­Sa­os ga­sa­ad­vi­
leb­lad da ni­mu­Sis saC­ve­neb­lad, mas­wav­le­be­li Ta­vad Se­av­sebs da­fa­ze Ca­mo­we­ril
mo­dels mos­wav­le­e­bis Ta­na­mo­na­wi­le­o­biT.
mos­wav­le­e­bi rve­u­leb­Si ga­da­i­ta­nen Ser­Ce­ul mo­dels. maT da­e­va­le­baT, da­we­
ron we­ri­li klas­Si Ca­ta­re­bu­li sa­mu­Sa­o­sa da ga­da­we­ri­li mo­de­lis sa­fuZ­vel­ze.
mom­dev­no gak­ve­Til­ze mas­wav­le­be­li Se­a­mow­mebs mos­wav­le­Ta na­mu­Sev­rebs, ga­am­
x­ne­vebs da wa­a­xa­li­sebs maT na­mu­Sev­re­bis po­zi­ti­u­ri mxa­re­e­bis ga­mok­ve­TiT.
aq­ti­vo­bis xan­g­r­Z­li­vo­ba: 14-15 wu­Ti (pir­ve­li gak­ve­Ti­li), 8-10 wu­Ti (me­o­re gak­
ve­Ti­li).
Se­fa­se­ba: aq­ti­vo­biT fas­de­ba, Se­uZ­lia Tu ara mos­wav­les

teq­s­tis (we­ri­lis) tra­di­ci­u­li struq­tu­ru­li ele­men­te­bis ga­mo­ye­ne­ba
we­ris dros;

Se­sa­ba­mi­si enob­riv­-­g­ra­ma­ti­ku­li da sti­lis­tu­ri nor­me­bis dac­va we­ris
dros;

cxov­re­bi­se­u­li ga­moc­di­le­bis we­ri­lo­biT gad­mo­ce­ma;

TviT­ga­mo­xat­va.
me­To­du­ri mi­Ti­Te­ba: pi­ra­di Se­xe­du­le­bi­sa Tu sa­Wi­ro­e­bis mi­xed­viT, mas­wav­le­
bels Se­uZ­lia Sec­va­los, ga­a­mar­ti­vos an uf­ro de­ta­lu­ri ga­xa­dos we­ri­le­bis ze­moT
moy­va­ni­li ni­mu­Se­bi.
aq­ti­vo­ba #2: Ce­mi kla­se­li.
aq­ti­vo­bis Se­sa­xeb: aq­ti­vo­ba da­ex­ma­re­ba mos­wav­le­ebs, mar­Te­bu­lad ga­mo­i­ye­non
sa­Ta­na­do enob­riv­-­g­ra­ma­ti­ku­li nor­me­bi da gra­ma­ti­ku­li ele­men­te­bi mci­re zo­mis
teq­s­te­bis SeTx­z­vis dros.
aq­ti­vo­bis miz­ne­bi:

we­ri­Ti mety­ve­le­bi­sas enob­rivi sa­Su­a­le­be­bi­sa da gra­ma­ti­ku­li ele­men­te­
bis mar­Te­bu­lad ga­mo­ye­ne­bis unar­-­C­ve­ve­bis gan­vi­Ta­re­ba;

TviT­ga­mo­xat­vis una­ris gan­vi­Ta­re­ba;

Ta­nam­S­rom­lo­bis una­ris gan­vi­Ta­re­ba.
aq­ti­vo­bis or­ga­ni­ze­bis for­ma: wyvi­lu­ri.
re­sur­se­bi: ka­la­mi, rve­u­li.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra:
mas­wav­le­be­li da­awy­vi­lebs mos­wav­le­ebs. yo­ve­li mos­wav­le wers mci­re zo­mis
teqsts sa­ku­Ta­ri Ta­vis Se­sa­xeb (av­to­bi­og­ra­fi­a, da­ma­xa­si­a­Te­be­li Tvi­se­be­bi). Sem­
deg mos­wav­le­e­bi er­T­ma­neTs na­we­rebs ga­uc­v­li­an; mas­wav­le­be­li da­a­va­lebs maT, rom
Ta­nak­la­se­lis na­we­ris yo­ve­li wi­na­da­de­ba me­sa­me pir­Si ga­da­iy­va­non da da­we­ron
156
Txzu­le­ba: „Ce­mi kla­se­li“.
na­we­re­bis gas­wo­re­bi­sas, mas­wav­le­be­li, sa­va­ra­u­dod, aR­mo­a­Cens iseT na­we­reb­
sac, sa­dac mos­wav­lis sa­xe­li da gva­ri ar iq­ne­ba mi­Ti­Te­bu­li. mas­wav­le­bels Se­uZ­lia
ram­de­ni­me ase­Ti na­we­ri Sek­ri­bos da „ga­moc­no­ba­na“ mo­awyos: igi wa­i­kiTxavs am­g­var
na­mu­Sev­rebs mTe­li kla­sis wi­na­Se, mos­wav­le­e­bi ki Se­ec­de­bi­an ga­mo­ic­non, ro­mel Ta­
nak­la­sel­zea da­we­ri­li mas­wav­leb­lis mi­er wa­kiTxu­li na­mu­Se­va­ri.
aq­ti­vo­bis xan­g­r­Z­li­vo­ba: 15-17 wu­Ti.
Se­fa­se­ba: aq­ti­vo­biT fas­de­ba, Se­uZ­lia Tu ara mos­wav­les

sa­Ta­na­do enob­rivi sa­Su­a­le­be­bi­sa da gra­ma­ti­ku­li ele­men­te­bis mar­Te­bu­
lad ga­mo­ye­ne­ba we­ris dros;

kon­teq­s­tis Se­sa­ba­mi­si leq­si­ku­ri er­Te­u­le­bis ga­mo­ye­ne­ba;

TviT­ga­mo­xat­va;

Ta­nam­S­rom­lo­ba.
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
aq­ti­vo­ba #3: gu­Sin, dRes, xval - vTa­ma­SobT zmne­biT.
aq­ti­vo­bis miz­ne­bi:

we­ri­Ti mety­ve­le­bi­sas enob­rivi sa­Su­a­le­be­bi­sa da gra­ma­ti­ku­li ele­men­te­
bis mar­Te­bu­lad ga­mo­ye­ne­bis una­re­bis gan­vi­Ta­re­ba;

Se­moq­me­de­bi­Ti unar­-­C­ve­ve­bis gan­vi­Ta­re­ba.
aq­ti­vo­bis or­ga­ni­ze­bis for­ma: jgu­fu­ri.
re­sur­se­bi: ka­la­mi, rve­u­li.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra:
mas­wav­le­be­li da­yofs klass or na­wi­lad. erT na­wils mo­ma­va­li (”xval”) hqvi­a,
me­o­res - war­su­li (”gu­Sin”), mas­wav­le­be­li war­mo­ad­gens aw­m­yo dros (”dRes”). igi asa­
xe­lebs zmnebs aw­m­yo dro­Si, „mo­mav­lis“ mos­wav­le­ebs mas­wav­leb­lis mi­er aw­m­yo dro­
Si da­sa­xe­le­bu­li zmna ga­dah­yavT mo­ma­val dro­Si da rve­ul­Si iwe­ren mas, „war­su­lis“
mos­wav­le­ebs ki zmna war­sul dro­Si ga­dah­yavT da Se­sa­ba­mi­si for­miT iwe­ren rve­u­
leb­Si. 5-6 zmnis aw­m­yo dro­is for­miT da­sa­xe­le­bis Sem­deg, mas­wav­le­be­li da­a­va­lebs
mos­wav­le­ebs, rom Se­ad­gi­non wi­na­da­de­be­bi rve­u­leb­Si Ca­we­ri­li sity­ve­bis ga­mo­ye­ne­
biT.
aq­ti­vo­bis bo­los, mos­wav­le­e­bi mo­nac­v­le­o­biT kiTxu­lo­ben Ta­vi­anT mi­er Seq­
m­nil wi­na­da­de­bebs, rom­leb­Sic zmne­bi war­mod­ge­ni­lia war­su­li an mo­ma­va­li dro­is
for­me­biT.
aq­ti­vo­bis xan­g­r­Z­li­vo­ba: 12-15 wu­Ti.
Se­fa­se­ba: aq­ti­vo­biT fas­de­ba, Se­uZ­lia Tu ara mos­wav­les:

enob­riv­-­g­ra­ma­ti­ku­li ele­men­te­bi­sa da enob­ri­vi nor­me­bis mar­Te­bu­lad
ga­mo­ye­ne­ba: zmnis war­su­li, aw­m­yo da mo­ma­va­li dro­is for­me­bis, sas­ve­ni
niS­ne­bis, ga­mo­ye­ne­ba;

sa­Wi­ro leq­si­ku­ri er­Te­u­le­bis ga­mo­ye­ne­ba;

Se­moq­me­de­bi­Ti unar­-­C­ve­ve­bis ga­mov­le­na.
157
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
qarT. II. 13. mos­wav­les Se­uZ­lia na­we­ris gas­wo­re­bis mar­ti­vi xer­xe­bis ga­mo­
ye­ne­ba.
aq­ti­vo­ba #1: mas­wav­leb­lis ko­men­ta­ris mi­xed­viT na­we­ris re­daq­ti­re­ba.
aq­ti­vo­bis Se­sa­xeb: aq­ti­vo­ba ga­mo­i­ye­ne­ba we­ris Sem­d­gom etap­ze.
aq­ti­vo­bis miz­ne­bi:

we­ri­Ti mety­ve­le­bis unar­-­C­ve­ve­bis gan­vi­Ta­re­ba;

na­we­ris re­daq­ti­re­bi­saT­vis sa­Wi­ro unar­-­C­ve­ve­bis ga­mo­mu­Sa­ve­ba.
aq­ti­vo­bis or­ga­ni­ze­bis for­ma: in­di­vi­du­a­lu­ri.
re­sur­se­bi: ka­la­mi, rve­u­li.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra:
mas­wav­le­be­li da­u­ri­gebs mos­wav­le­ebs gas­wo­re­bul na­we­rebs, rom­leb­sac er­Ti
an ori mok­le we­ri­lo­bi­Ti ko­men­ta­ri eq­ne­ba dar­Tu­li. (mag: kiTx­vi­Ti wi­na­da­de­bis
bo­los das­vi kiTx­vis ni­Sa­ni; ro - aras­wo­ri­a, swo­ria - rom, ga­da­a­ke­Te!).
mos­wav­le­eb­ma un­da wa­i­kiTxon mas­wav­leb­lis ko­men­ta­re­bi, Sem­deg Ta­vi­an­Ti na­
we­ri da ko­men­ta­ris mi­xed­viT un­da Ca­as­wo­ron Sec­do­me­bi.
sa­Wi­ro­e­bis Sem­Tx­ve­va­Si, mas­wav­le­be­li ga­e­sa­ub­re­ba mos­wav­le­ebs, pa­su­xobs das­
mul Se­kiTx­veb­ze.
aq­ti­vo­bis xan­g­r­Z­li­vo­ba: 8-10 wu­Ti.
Se­fa­se­ba: aq­ti­vo­biT fas­de­ba, Se­uZ­lia Tu ara mos­wav­les:

mas­wav­leb­lis we­ri­lo­bi­Ti ko­men­ta­ris mi­xed­viT Ta­vis na­wer­Si Sec­do­me­
bis iden­ti­fi­ci­re­ba da Cas­wo­re­ba.
III kla­si
qarT. III. 1. mos­wav­les Se­uZ­lia teq­s­tis da­niS­nu­le­bi­sa da ad­re­sa­tis amoc­
no­ba mos­me­niT; Se­uZ­lia sa­mety­ve­lo qce­vis war­mar­T­va ad­re­sa­tis gaT­va­lis­wi­
ne­biT.
aq­ti­vo­ba #1: „in­ter­viu cno­bil ada­mi­an­Tan”.
re­sur­sebi: diq­to­fo­ni an mag­ni­to­fo­ni (Tu Se­saZ­le­be­li­a, vi­de­o­ka­me­ra).
aq­ti­vo­bis aR­we­ra: mos­wav­le­e­bi wi­nas­war am­za­de­ben Se­kiTx­vebs in­ter­vi­us ad­
re­sa­tis gaT­va­lis­wi­ne­biT. mniS­v­ne­lo­va­ni­a, rom in­ter­vi­us hqon­des kon­k­re­tu­li mi­
za­ni. ma­ga­li­Tad, mos­wav­le­eb­ma Se­is­wav­les teq­s­ti ko­lum­bis Se­sa­xeb da surT, me­ti
ga­i­gon mog­za­u­ro­be­bi­sa da mog­za­u­re­bis Se­sa­xeb. isi­ni iw­ve­ven cno­bil mog­za­urs (ma­
ga­li­Tad, jum­ber le­Ja­vas) da am­za­de­ben mis­T­vis Se­kiTx­vebs.
in­ter­vi­um­de un­da Se­ir­Ces dro da ad­gi­li da wi­nadRiT ga­da­mow­m­des, aris Tu
ara in­ter­vi­u­e­ri Ta­nax­ma. auci­le­be­lia in­for­ma­ci­is mo­Zi­e­ba ga­sa­ub­re­bis Te­ma­ze da
Te­mas­Tan da­kav­Si­re­bu­li leq­si­kis Ses­wav­la.
in­ter­vi­us dros mos­wav­le­ebs mo­u­wevT Ta­va­zi­a­no­bis ga­mom­xat­ve­li enob­ri­vi
for­mu­le­bis ga­me­o­re­ba da Ser­Ce­va (Tu Se­iZ­le­ba, gviTxa­riT... Tqven ro­gor fiq­
158
robT...). mniS­v­ne­lo­va­ni­a, mos­wav­le­ebs avux­s­naT, rom isi­ni gan­s­x­va­ve­bu­lad un­da
esa­ub­ron Ta­na­to­leb­sa da uf­ro­sebs, in­ter­vi­u­ers uyu­ron Tva­leb­Si, ume­te­sad
asa­ub­ron is, ami­tom Se­kiTx­ve­bi un­da iyos mok­le da mka­fi­o. sa­sur­ve­li­a, Tu ga­keT­
de­ba in­ter­vi­us audio an vi­de­o­Ca­na­we­ri, ra­Ta mos­wav­le­eb­ma ad­vi­lad SeZ­lon mi­si
Se­fa­se­ba.
Se­fa­se­ba: Se­fa­se­ba Se­iZ­le­ba mox­des qve­moT mo­ce­mu­li cxri­lis sa­Su­a­le­biT:
Sedegi
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
Sefaseba
flobs gasaubrebis /intervius Temas
flobs sasaubro Temis leqsikas
iTvaliswinebs interviueris reaqciebs
saWiroebis SemTxvevaSi, svams damatebiT SekiTxvebs
aris Tavaziani, amJRavnebs interess
me­To­du­ri mi­Ti­Te­ba: pir­vel etap­ze sa­sur­ve­lia in­ter­vi­u­saT­vis Se­kiTx­ve­bi
mom­zad­des mci­re jgu­feb­Si. mos­wav­le­e­bi­saT­vis sa­xa­li­soa e. w. war­mo­sax­vi­Ti in­
ter­vi­u­e­bi per­so­na­Jeb­Tan, av­to­reb­Tan.
qarT. III. 2. mos­wav­les Se­uZ­lia li­te­ra­tu­ru­li teq­s­te­bis mos­me­na, ga­ge­ba da
ma­Ti Si­na­ar­sis gad­mo­ce­ma.
aq­ti­vo­ba #1: „da­u­viwya­ri am­be­bi”.
re­sur­si: fo­to­e­bi, Zve­li mo­saw­ve­ve­bi, afi­Se­bi da sxva.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra: mas­wav­le­be­li wi­na dRiT ava­lebs mos­wav­le­ebs, mo­i­ta­non
fo­to­e­bi, Zve­li mo­saw­ve­ve­bi, afi­Se­bi da sxva niv­Te­bi, rom­le­bic maT ra­Rac mniS­v­ne­
lo­van am­bebs ax­se­nebs. Ti­To­e­u­li war­mo­ad­gens mis mi­er mo­ta­nil nivTs / niv­Tebs da
hyve­ba im am­bavs, ro­me­lic am nivTs ukav­Sir­de­ba.
Se­fa­se­ba: Se­fas­de­ba Ta­na­mim­dev­ru­li Txro­bis, mov­le­ne­bis, TSa­beW­di­le­be­bis,
gan­c­de­bis, emo­ci­e­bis gad­mo­ce­mis una­ri, lo­gi­ku­ro­ba, enob­ri­vi ga­mar­Tu­lo­ba.
me­To­du­ri mi­Ti­Te­ba: Se­saZ­le­be­lia am aq­ti­vo­bis mo­di­fi­ci­re­ba: wyvi­leb­ma
gac­va­lon is­to­ria er­T­ma­neT­Si da Sem­deg er­T­ma war­mo­ad­gi­nos me­o­ris na­am­bo­bi da
pi­ri­qiT.
aq­ti­vo­ba #2: „gi­am­bobT sa­in­te­re­so wig­nis Se­sa­xeb”.
re­sur­si: es aq­ti­vo­ba sa­Wi­ro­ebs mxo­lod ada­mi­a­nur re­surss.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra: mos­wav­le­e­bi Se­ar­Ce­ven wa­kiTxul wigns / moTx­ro­bas da
Ta­nak­la­se­lebs ga­das­ce­men wa­kiTxu­lis Si­na­arss da sa­ku­Tar mo­saz­re­bebs wa­
kiTxul­Tan da­kav­Si­re­biT. imi­saT­vis, rom mo­saz­re­bis Ca­mo­ya­li­be­ba ga­u­ad­vil­
deT, Se­iZ­le­ba mas­wav­le­bel­ma mis­ces Txro­bis sa­va­ra­u­do kon­s­t­ruq­ci­a: me es
na­war­mo­e­bi mo­me­wo­na imiT, rom... es na­war­mo­e­bi sa­in­te­re­so iyo imiT, rom... sa­
sur­ve­li­a, mas­wav­le­bel­ma mis­ces mos­wav­le­ebs ram­de­ni­me sa­o­ri­en­ta­cio Se­kiTx­va.
ma­ga­li­Tad:
159
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi

ra aris wig­nis sa­Ta­u­ri?

vin ari­an wig­nis mTa­va­ri per­so­na­Je­bi / per­so­na­Ji?

sad xde­ba wig­n­Si moTx­ro­bi­li am­ba­vi?

ra sir­Tu­le Sex­v­da mTa­var gmirs?

ro­gor daZ­lia es sir­Tu­le?

ra mo­ge­wo­na? ra ar mo­ge­wo­na?
Se­fa­se­ba: aq­ti­vo­ba kom­p­leq­su­ri­a. Se­fas­de­ba ro­gorc ga­az­re­bu­li kiTx­vis, ise
wa­kiTxu­lis Se­sa­xeb mo­saz­re­be­bis / STa­beW­di­le­be­bis gad­mo­ce­mis, sxve­bi­saT­vis ga­
zi­a­re­bis una­ri.
me­To­du­ri mi­Ti­Te­ba: sa­sur­ve­li­a, mas­wav­le­bel­ma ­wi­nas­war mo­am­za­dos kiTx­va­
ri da da­u­ri­gos mos­wav­le­ebs, ra­Ta isi­ni mo­em­za­don pre­zen­ta­ci­i­saT­vis.
qarT. III. 3. mos­wav­les Se­uZ­lia Zi­ri­Ta­di enob­riv­-­g­ra­ma­ti­ku­li sa­Su­a­le­be­
bis sa­Ta­na­dod ga­mo­ye­ne­ba.
aq­ti­vo­ba #1: „zRa­par iyo...“
aq­ti­vo­bis Se­sa­xeb: es aq­ti­vo­ba avi­Ta­rebs yu­radRe­bas, mex­si­e­re­bas, war­mo­sax­
vas, afar­To­ebs sity­va­Ta ma­rags, mi­mar­Te­be­bis, da­mo­ki­de­bu­le­bis ga­mo­xat­vis unars,
amas­Ta­na­ve, aya­li­bebs da­de­biT gan­wyo­bas li­te­ra­tu­ris mi­marT.
re­sur­se­bi: es aq­ti­vo­ba sa­Wi­ro­ebs mxo­lod ada­mi­a­nur re­surss.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra: mos­wav­le­e­bi mas­wav­le­bel­Tan er­Tad ir­Ce­ven wam­y­vans (Se­iZ­
le­ba wam­y­va­ni iyos uf­ros­k­la­se­li an Ta­vad mas­wav­le­be­li). is asa­xe­lebs ro­me­li­
me zRa­pars, xo­lo da­nar­Ce­neb­ma un­da ga­ix­se­non da Ca­moT­va­lon am zRap­ris gmi­re­bi.
ma­ga­li­Tad, wam­y­va­ni am­bobs: ”bu­ra­ti­no”. mos­wav­le­e­bi asa­xe­le­ben: mal­vi­na, ar­te­mo­
ni, ku tor­ti­la, mamilo kar­lo... wam­y­va­ni ir­Cevs er­T­-erT da­sa­xe­le­bul per­so­naJs,
vTqvaT, pa­pa kar­los da sTxovs mos­wav­les, isa­ub­ros mis Se­sa­xeb: ra mos­wons, ra­Si
ar eTan­x­me­ba mas, ras usur­veb­da, agreTve, ris Sec­v­las mo­in­do­meb­da am zRap­arSi da
ra­tom. pa­is mi­xed­viT mos­wav­le iRebs qu­las. wam­y­va­ni ki­dev asa­xe­lebs axal zRa­pars.
ga­mar­j­ve­bu­li xde­ba is, vinc yve­la­ze met qu­las mo­ag­ro­vebs.
Se­fa­se­ba: Se­fas­de­ba sis­xar­te, zRap­re­bis cod­nis aq­ti­va­ci­a, yu­radRe­ba, de­ta­
lu­ri Txro­bis una­ri; da­mo­ki­de­bu­le­be­bis, Se­fa­se­be­bis gad­mo­ce­mis una­ri.
me­To­du­ri mi­Ti­Te­ba: Se­iZ­le­ba am aq­ti­vo­bis mo­di­fi­ci­re­bac. ma­ga­li­Tad, wam­y­
va­ni asa­xe­lebs ja­dos­nur nivTs, mos­wav­le­eb­ma ki un­da da­a­sa­xe­lon zRa­pa­ri, ro­mel­
Sic es ja­dos­nu­ri niv­Ti gvxvde­ba, zus­tad un­da ga­ix­se­non kon­teq­s­ti, ro­mel­Sic es
niv­Ti pir­ve­lad ga­moC­n­de­ba.
aq­ti­vo­ba #2: „ga­mo­i­can, ro­me­li­a!” (leq­sis ga­riT­m­va)
re­sur­si: mar­ti­vi leq­si.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra: mas­wav­le­be­li mos­wav­le­ebs ukiTxavs leqss, rom­lis stro­
fis bo­lo sa­riT­mo sity­va sa­mi da­sa­xe­le­bu­li­dan Ta­vad mos­wav­le­eb­ma un­da Se­ar­Ci­
on ise, rom leq­si ga­i­riT­mos. ma­ga­li­Tad, vu­kiTxavT maia wik­la­u­ris leqss ”er­Ti,
ori, sa­mi”:
er­Ti, ori, sa­mi,
160
Tvla vis­wav­leT yve­lam,
be­bo nam­cx­vars gvicxobs,
ba­bu zRa­pars (am­bobs, mog­viTx­robs, yve­ba).
oTxi, xu­Ti, eq­v­si,
dab­ra­wu­la (qa­da, keq­si, fun­Tu­Sa),
Svi­di, rva, cxra, aTi,
mo­pa­ru­la (Ci­ti, me­la, daT­vi).
keq­si drun­Cas Se­u­san­s­lavs,
xa­xam­S­ra­li dav­r­CiT.
Se­fa­se­ba: Se­fas­de­ba dak­vir­ve­bu­lo­ba, sa­riT­mo sity­ve­bis amoc­no­bis una­ri, sa­
Ta­na­do kon­teq­s­t­Si sity­ve­bis swo­rad ga­mo­ye­ne­bis una­ri.
me­To­du­ri mi­Ti­Te­ba: mas­wav­le­bel­ma un­da ga­iT­va­lis­wi­nos, rom Si­na­ar­sob­ri­
vad da for­mis Tval­saz­ri­siT leq­si ad­vi­lad aR­saq­me­li iyos.
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
qarT. III. 4. mos­wav­le flobs kiTx­vis teq­ni­kas.
aq­ti­vo­ba #1: uc­no­bi teq­s­tis kiTx­va.
aq­ti­vo­bis Se­sa­xeb: imi­saT­vis, rom mos­wav­le ga­da­vi­des kiTx­vis uf­ro ma­Ral
sa­fe­xur­ze - SeZ­los wa­kiTxu­lis ga­az­re­ba, auci­le­be­li­a, rom mas ga­mo­u­mu­Sav­des
kiTx­vis moq­ni­lo­ba, rac na­we­ri/­na­beW­di sity­ve­bis av­to­ma­tu­ri de­ko­di­re­bis unars
gu­lis­x­mobs. es aq­ti­vo­ba aris er­T­-er­Ti di­ag­nos­ti­ku­ri sa­Su­a­le­ba imis ga­sar­k­ve­
vad, Tu ram­de­nad srul­yo­fi­lad flobs mos­wav­le am unars.
aq­ti­vo­bis mi­za­ni: am­g­va­ri aq­ti­vo­be­bis mi­za­ni upir­ve­le­sad aris mos­wav­le­Ta
ga­var­ji­Se­ba kiTx­va­Si. igi xels uwyobs kiTx­vis teq­ni­kis da­uf­le­bas. gar­da ami­sa,
es aq­ti­vo­ba mas­wav­le­bels aZ­levs sa­Su­a­le­bas ga­i­gos, ram­de­nad av­to­ma­ti­ze­bu­lia
mos­wav­le­Ta de­ko­di­re­bis una­ri, ram­de­nad aqvT maT gan­vi­Ta­re­bu­li kiTx­vis moq­ni­
lo­ba, rac sa­Su­a­le­bas mis­cems mas, gan­sazR­v­ros, ra sa­xis prob­le­me­bi aqvT mos­wav­
le­ebs kiTx­va­Si da sa­Ta­na­dod da­geg­mos kiTx­vis swav­le­bis Semdgomi pro­ce­si.
re­sur­se­bi: uc­no­bi teq­s­te­bi.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra: gTa­va­zobT or me­Tods, rom­le­bic xels Se­uwyobs mos­wav­
le­Ta ga­var­ji­Se­bas kiTx­va­Si da amas­Ta­na­ve, da­ex­ma­re­ba mas­wav­le­bels mos­wav­le­Ta
kiTx­vis moq­ni­lo­bis di­ag­nos­ti­re­ba­Si.
1. mas­wav­le­be­li sTa­va­zobs mos­wav­le­ebs mci­re zo­mis teqsts, ro­me­lic ar
Se­i­cavs mos­wav­le­e­bis­T­vis uc­nob da Zne­lad wa­sa­kiTx sity­vebs, mag­ram isi­
ni stri­qo­neb­Si sak­ma­od moz­r­di­li da gan­s­x­va­ve­bu­li da­So­re­be­bi­Ta gan­la­
ge­bu­li, ma­ga­li­Tad, ase:
so­lo­mon
ro­me­lic
Ta­vi­si
me­fem,
da­vi­Tis
di­dad
sib­r­Z­niT,
Zem,
gan­T­qm
­ u­li
ki­dev
iyo
uf­ro
161
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
ga­a­mag­ra
ieru­sa­li­mi.
qa­la­qi
man
Crdi­lo­e­Tis­ken;
mud­mi­vi
da
samS­vi­do­bo
Seq­m­na
laS­qa­ri
de­da­qa­la­qis
kav­Si­ri
ga­a­far­To­va
qvey­ni­sa
da­sa­ca­vad;
Sek­ra
me­zo­bel
qvey­neb­Tan.
2.
am­je­rad mas­wav­le­be­li wa­sa­kiTxad aZ­levs mos­wav­le­ebs teqsts, ro­mel­
Sic sity­ve­bis ume­te­so­ba maT­T­vis sru­li­ad uc­no­bi da ga­u­ge­ba­ri­a. Se­sa­ba­
mi­sad, isi­ni am teq­s­tis Si­na­ar­s­sac ver ga­i­ge­ben. sa­a­mi­sod Se­saZ­le­be­lia
ga­mod­ges, ma­ga­li­Tad, stri­qo­ne­bi al. Wav­Wa­va­Zis er­T­-er­Ti leq­si­dan:
„ba­laxS be­ze­kis ba­giT sity­va war­mo­na­So­bi
mes­ma ra mu­niT­gan, mwylavs me glax isa­ri mso­bi!
aha yovl gva­ri vne­ba er­T­ba­maT wa­me­ki­da.
gsur­sa Senc Se­nad mce me mi­ze­zi da­sam­xo­bi,
be­diT gmo­bil­sa, Ce­mebr sim­r­Te­le war­na­tac­sa?
jer­-ar­sa Sen­ca dam­r­To ris­x­va sur­vi­lis mgmo­bi!“
Se­fa­se­ba: am aq­ti­vo­biT Se­fas­de­ba, Se­uZ­lia Tu ara mos­wav­les Ta­vi­suf­lad da
Se­u­fer­xeb­lad wa­i­kiTxos teq­s­ti,

rom­lis sity­ve­bis mniS­v­ne­lo­bac mis­T­vis ga­sa­ge­bi­a, mag­ram isi­ni ga­fan­tu­
la­daa da­we­ri­li/­da­beW­di­li (pir­vel Sem­Tx­ve­va­Si);

rom­lis sity­ve­bis mniS­v­ne­lo­ba da, Se­sa­ba­mi­sad, Si­na­ar­sic mas ar es­mis (me­
o­re Sem­Tx­ve­va­Si).
me­To­du­ri mi­Ti­Te­ba: Tu mos­wav­le sity­va­Ta So­ris zed­me­ti da­So­re­bis ga­mo
Se­fer­xe­be­biT kiTxu­lobs, ake­Tebs pa­u­zebs, es imas niS­navs, rom mas jer ki­dev sWir­
de­ba mu­Sa­o­ba kiTx­vis moq­ni­lo­bis da­sax­ve­wad. moqnilad kiTxvisTvis ase­ve mniS­v­ne­
lo­va­ni­a, rom mos­wav­les Se­eZ­los av­to­ma­tu­rad da swo­rad amo­i­kiTxos mis­T­vis Tun­
dac sru­li­ad ucxo da ga­u­ge­ba­ri sity­ve­bi.
qarT. III. 5. mos­wav­les Se­uZ­lia sxva­das­x­va sa­xis sa­in­for­ma­cio xa­si­a­Tis
ilus­t­ri­re­bul teq­s­teb­Si in­for­ma­ci­is mo­Zi­e­ba da ga­ge­ba (mag., sa­in­for­ma­cio
teq­s­ti­sa sa­bav­S­vo en­cik­lo­pe­di­a­Si, mar­ti­vi eniT da­we­ri­li mra­val­sa­fe­xu­ri­a­
ni in­s­t­ruq­ci­e­bis, gan­cxa­de­bi­sa da sxv.).
qarT. III. 10. mos­wav­les Se­uZ­lia kiTx­vis zo­gi­er­Ti stra­te­gi­is ga­mo­ye­ne­ba.
aq­ti­vo­ba #1: 3-2-1
aq­ti­vo­bis Se­sa­xeb: aram­xat­v­ru­li teq­s­te­bis ga­mar­Tu­lad kiTx­va war­ma­te­bu­
li, ga­wa­fu­li mkiTx­ve­lis er­T­-er­Ti Zi­ri­Ta­di ma­xa­si­a­Te­be­li­a. es aq­ti­vo­ba sa­Su­a­
le­bas mis­cems mas­wav­le­bels dar­w­mun­des, ga­i­go da ga­i­az­ra Tu ara mos­wav­lem wa­
kiTxu­li teq­s­ti. gar­da ami­sa, es aq­ti­vo­ba kiTx­vis stra­te­gi­e­bis da­uf­le­ba­sac
162
gu­lis­x­mobs da xels uwyobs mos­wav­les wa­kiTxu­lis ga­az­re­ba­Si.
aq­ti­vo­bis mi­za­ni: mos­wav­le­e­bi
1. war­mo­a­Ce­nen, ga­i­ges Tu ara wa­kiTxu­li teq­s­ti;
2. da­e­uf­le­bi­an kiTx­vis konkretul stra­te­gi­as wa­kiTxu­lis ga­sa­az­reb­lad.
re­sur­se­bi: da­fa, car­ci/mar­ke­ri, ­fan­qa­ri.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra:
1. mas­wav­le­be­li da­fa­ze wers, ra Te­mas exe­ba sa­in­for­ma­cio teq­s­ti (mag.,
Crdi­lo­e­Tis daT­vi) da sTxovs mos­wav­le­ebs, isa­ub­ron, ra ici­an mis Se­sa­
xeb, ra­sac iq­ve Ca­mo­wers mos­wav­le­e­bis kar­na­xiT (mag., isi­ni TeT­ri daT­ve­bi
ari­an; isi­ni cxov­ro­ben Tov­l­sa da yi­nul­Si).
2. kiTxu­lo­ben teqsts, amu­Sa­ve­ben mas leq­si­ku­rad da Si­na­ar­sob­ri­vad.
3. amis Sem­deg mas­wav­le­be­li wers da­fa­ze sa­Ta­urs: `3 ram, rac aR­mo­va­Ci­neT~
da ava­lebs mos­wav­le­ebs, jer fan­q­riT ga­xa­zon an mar­ke­riT mo­niS­non teq­
s­t­Si sa­mi ase­Ti ad­gi­li, xo­lo Sem­deg rve­u­leb­Si ga­da­i­we­ron isi­ni. mas­wav­
le­be­li sa­Su­a­le­bas aZ­levs mos­wav­le­ebs, da­a­sa­xe­lon, ro­me­li ad­gi­le­bi
amo­i­we­res teq­s­ti­dan. mas­wav­le­be­li Se­ar­Cevs maT­gan sams da Ca­mo­wers da­
fa­ze (mag., Crdi­lo­e­Tis daT­vi cxov­robs ar­q­ti­ka­Si; Crdi­lo­e­Tis daT­ve­bi,
Zi­ri­Ta­dad, se­la­pe­biT ik­ve­be­bi­an; Crdi­lo­e­Tis daT­v­ma Se­iZ­le­ba er­T­d­ro­
u­lad sa­mi be­li da­ba­dos).
4. amis Sem­deg mas­wav­le­be­li da­fa­ze wers sa­Ta­urs `2 ram, ri­Tac da­vin­te­
res­diT~. me­or­de­ba igi­ve pro­ce­du­ra (da­fa­ze iwe­re­ba, mag.: ar­q­ti­ka­Si bi­
nad­robs 25-dan 40 aTa­sam­de Crdi­lo­e­Tis daT­vi; Crdi­lo­e­Tis daTvs Se­uZ­
lia sru­li­ad Se­um­C­nev­lad mi­e­pa­ros da Tavs da­es­xas Ta­vis msxverpls).
5. da­bo­los, mas­wav­le­be­li sTxovs mos­wav­le­ebs da­fiq­r­d­nen, ra kiTx­va dar­
CaT mo­ce­mul Te­mas­Tan da­kav­Si­re­biT. mas­wav­le­be­li da­fa­ze wers sa­Ta­urs:
`1 kiTx­va, ro­me­lic dag­v­r­Ca~ (mag., ram­den xans cocx­lo­ben Crdi­lo­e­Tis
daT­ve­bi?) .
Se­fa­se­ba: am aq­ti­vo­biT Se­fas­de­ba,

ga­i­ges Tu ara mos­wav­le­eb­ma wa­kiTxu­li teq­s­tis Sinaarsi;

ram­de­nad ga­az­re­bu­lad Se­uZ­li­aT mos­wav­le­ebs teq­s­tis wa­kiTx­va;

Se­uZ­li­aT Tu ara mos­wav­le­ebs Se­sa­ba­mi­si ad­gi­le­bis pov­na da amo­we­ra wakiTxuli teq­s­ti­dan.
me­To­du­ri mi­Ti­Te­ba:
1. am aq­ti­vo­bis mo­di­fi­ci­re­ba da ga­mo­ye­ne­ba Ta­vi­suf­lad aris Se­saZ­le­be­li
uf­ro ma­Ral kla­seb­Sic kiTx­vis stra­te­gi­e­bis da­uf­le­ba­sa da ga­mo­ye­ne­
bas­Tan da­kav­Si­re­bu­li Se­de­ge­bis mi­saR­we­vad. es Se­de­ge­bi­a: IV.10, V.12 da
VI.13;
2. mos­wav­le­Ta asa­ki­sa da una­re­bis gaT­va­lis­wi­ne­biT, mas­wav­le­bel­ma wi­nas­war
un­da gan­sazR­v­ros, ra sa­xiT mo­iTxovs igi we­ri­Ti da­va­le­bis Ses­ru­le­bas.
am etap­ze al­baT sak­ma­ri­si iq­ne­ba, Tu mos­wav­le­e­bi teq­s­ti­dan pir­da­pir ga­
da­i­we­ren sam aR­mo­Ce­nas da or sa­in­te­re­so ad­gils. uf­ro ma­Ral kla­seb­Si ki
Se­saZ­le­be­lia maT mov­Txo­voT wa­kiTxu­lis Se­ja­me­ba da/an perefrazireba.
kav­Si­ri sxva sag­neb­Tan: am­g­va­ri aq­ti­vo­be­bi karg sa­Su­a­le­bas iZ­le­va in­ter­dis­
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
163
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
cip­li­na­ru­li kav­Si­re­bis da­sam­ya­reb­lad. sa­in­for­ma­ci­o, Se­mec­ne­bi­Ti Tu sxva ti­pis
aram­xat­v­ru­li teq­s­te­bis Ser­Ce­va Se­saZ­le­be­lia ne­bis­mi­e­ri sfe­ro­dan, mos­wav­le­Ta
asa­kob­ri­vi Se­saZ­leb­lo­be­bis, in­te­re­se­bi­sa da mo­mij­na­ve sag­ne­bis prog­ra­me­bis gaT­
va­lis­wi­ne­biT.
qarT. III. 6. mos­wav­les Se­uZ­lia mci­re zo­mis sxva­das­x­va sa­xi­sa da Jan­ris
Txro­bi­Ti teq­s­te­bis (zRap­ris, no­ve­lis, moTx­ro­bis, igav­-a­ra­kis, we­ri­lis, nam­
d­vi­li am­bis...) da­mo­u­ki­deb­lad wa­kiTx­va da ga­ge­ba-­ga­az­re­ba.
aq­ti­vo­ba #1: „sa­sa­ci­lo ka­cu­ne­bi“ (per­so­na­Jis emo­ci­e­bis, grZno­be­bis aR­we­
ra).
aq­ti­vo­bis Se­sa­xeb: es aq­ti­vo­ba wa­kiTxu­lis ga­az­re­bas­Tan er­Tad, mos­wav­lis
Se­moq­me­de­bi­Ti una­re­bis gan­vi­Ta­re­ba­sac uwyobs xels. amas­Ta­na­ve, mo­iTxovs cif­ru­
li teq­no­lo­gi­e­bis Se­sa­xeb gar­k­ve­u­li cod­nis ga­mo­ye­ne­ba­sac. es aq­ti­vo­ba in­ter­dis­
cip­li­na­ru­lia da Se­i­cavs sax­vi­Ti da gamoyenebiTi xe­lov­ne­bis ele­men­teb­sac.
aq­ti­vo­bis mi­za­ni: mos­wav­le­e­bi
1. SeZ­le­ben Tva­li mi­a­dev­non , Tu ro­gor ic­v­le­ba per­so­na­Jis gan­wyo­ba­/e­mo­
ci­e­bi si­u­Je­tis gan­vi­Ta­re­bas­Tan er­Tad;
2. SeZ­le­ben sxva­das­x­va gan­wyo­bis­/e­mo­ci­e­bis iden­ti­fi­ci­re­ba­sa da ga­mo­sax­
vas;
3. SeZ­le­ben sxva­das­x­va gan­wyo­bis­/e­mo­ci­e­bis sa­xel­de­bas.
re­sur­se­bi: fur­c­le­bi, da­fa, car­ci/­bor­d­mar­ke­ri, mrgvlad ga­moW­ri­li
qaRaldis fur­c­le­bi, mSra­li we­bo, flo­mas­te­re­bi/­fe­ra­di fan­q­re­bi.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra:
1. mas­wav­le­be­li yofs wa­kiTxul teqsts sam, oTx an xuT na­wi­lad si­u­Je­tis
gan­vi­Ta­re­bis sa­fe­xu­re­bis an epi­zo­de­bis mi­xed­viT da nom­ravs maT. imi­saT­
vis, rom mos­wav­le­eb­ma kar­gad da­i­max­sov­ron, sad mTav­r­de­ba er­Ti na­wi­li
da sad iwye­ba me­o­re, sa­sur­ve­li­a, mas­wav­le­bel­ma ki­dev er­Txel wa­a­kiTxos
sxva­das­x­va mos­wav­les Ti­To­e­u­li na­wi­li (gag­r­Ze­le­bi­Ti kiTx­va).
2. Tval­sa­Ci­no­e­bi­saT­vis mas­wav­le­be­li da­fa­ze xa­zavs mar­tiv cxrils, ro­
mel­Sic mar­cxe­na mxa­res, er­T­ma­ne­Tis qveS mos­wav­le­e­bis dax­ma­re­biT Ca­mo­
wers moTx­ro­bis per­so­na­Jebs, ze­moT ki er­T­ma­ne­Tis gver­diT da­wers teq­s­
tis na­wi­le­bis nu­me­ra­ci­as.
3. mas­wav­le­be­li yofs klass im­den jgu­fad, ram­de­ni per­so­na­Ji­caa Ca­mo­we­
ri­li, Ti­To­e­ul jgufs ga­das­cems re­sur­se­bis Ti­To kom­p­leqts: mrgvlad
ga­moW­ril fur­c­lebs (sa­Su­a­lo zo­mis), flo­mas­te­rebs an fe­rad fan­q­rebs,
mSra­li we­bos da fur­c­lebs, rom­leb­zec ga­mo­sa­xu­lia cxri­li.
4. amis Sem­deg mas­wav­le­be­li jgu­febs aZ­levs da­va­le­bas, mrgvlad ga­moW­ril
fur­c­leb­ze da­xa­ton cif­rul siv­r­ce­Si gav­r­ce­le­bu­li emo­ci­is ga­mom­xat­
ve­li sim­bo­lo­e­bis (e.w. „e­mo­ti­ko­ne­bis“) msgav­si fi­gu­re­bi. isi­ni un­da ga­mo­
xa­tav­d­nen im gan­wyo­bas­/e­mo­ci­as, ro­mel­sac ga­nic­dis es per­so­na­Ji teq­s­tis
Ti­To­e­ul na­wil­Si da da­a­we­bon igi teq­s­tis na­wi­lis­/­mo­nak­ve­Tis Se­sa­ba­mi­si
cif­ris qveS.
164
5.
6.
mos­wav­le­e­bi mu­Sa­o­ben jgu­feb­Si. isi­ni Ta­vad ina­wi­le­ben fun­q­ci­ebs. Se­niS­
v­na: mas­wav­le­bel­ma Tval­yu­ri un­da adev­nos Ti­To­e­u­li jgu­fis mu­Sa­o­bas
da, sa­Wi­ro­e­bis Sem­Tx­ve­va­Si, Ca­e­ri­os ki­dec pro­ces­Si.
jgu­fe­bi war­mo­ad­ge­nen Ta­vi­anT na­mu­Sev­rebs, xo­lo mas­wav­le­be­li ak­ravs
maT da­fa­ze da ga­ni­xi­lavs mTel klas­Tan er­Tad. ix. ni­mu­Si:
personaJi
I nawili
II nawili
III nawili
IV nawili
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
..........................
7.
amis Sem­deg mas­wav­le­be­li sTxovs mos­wav­le­ebs, Ti­To­e­ul „sa­sa­ci­lo ka­cu­
nas“ (e­.i. gan­wyo­bis­/e­mo­ci­is ga­mom­xat­vel ga­mo­mety­ve­le­bas) Se­ur­Ci­on Se­sa­
ba­mi­si sity­va (zed­sar­Ta­vi sa­xe­li).
Se­fa­se­ba: aq­ti­vo­bis mim­di­na­re­o­bi­sas Se­fas­de­ba, ram­de­nad kar­gad Se­uZ­li­aT
mos­wav­le­ebs:

wa­kiTxu­li mxat­v­ru­li teq­s­tis Si­na­ar­sis ga­ge­ba-­ga­az­re­ba;

per­so­na­Jis emo­ci­e­bi­sa da gan­wyo­bis amoc­no­ba teq­s­tis sxva­das­x­va mo­nak­
veT­Si;

gan­wyo­bis­/e­mo­ci­is Se­sa­ba­mi­si zed­sar­Ta­vi sa­xe­le­bis da­sa­xe­le­ba;

jguf­Si mu­Sa­o­ba.
me­To­du­ri mi­Ti­Te­ba: im Sem­Tx­ve­va­Si, Tu mas­wav­le­be­li ar aris dar­w­mu­ne­bu­
li, rom mos­wav­le­e­bi sak­ma­ri­sad kar­gad ic­no­ben cif­rul siv­r­ce­Si gav­r­ce­le­bul
am sim­bo­lo­ebs, mas Se­uZ­lia da­beW­di­li sa­xiT wi­nas­war aC­ve­nos an da­fa­ze/­ke­del­ze
ga­ak­ras ram­de­ni­me ni­mu­Si.
mas­wav­le­be­li un­da eca­dos, rom maq­si­ma­lu­rad Se­uwyos xe­li mos­wav­le­Ta Se­
moq­me­de­bi­Ti TviT­ga­mo­xat­vis sur­vils, wa­a­xa­li­sos ma­Ti iumo­ris grZno­ba. mas­wav­
le­bel­ma sa­Su­a­le­ba un­da mis­ces mos­wav­le­ebs, ga­mo­i­go­non da Seq­m­nan Tun­dac sru­
li­ad axa­li, gan­s­x­va­ve­bu­li sim­bo­lo­e­bi.
kav­Si­ri sxva sag­neb­Tan: es aq­ti­vo­ba in­ter­dis­cip­li­na­ru­lia da kav­Sir­Sia Sem­
deg sag­neb­Tan: sax­vi­Ti da ga­mo­ye­ne­bi­Ti xe­lov­ne­ba, in­for­ma­ci­u­li da sa­ko­mu­ni­ka­
cio teq­no­lo­gi­e­bi.
165
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
qarT. III. 7. mos­wav­les Se­uZ­lia li­te­ra­tu­ru­li teq­s­tis mi­marT sa­ku­Ta­ri
da­mo­ki­de­bu­le­bis ga­mo­xat­va.
aq­ti­vo­ba #1: „3 ra“ (per­so­na­Jis Se­sa­xeb in­for­ma­ci­is amok­re­ba teq­s­ti­dan da
das­k­v­ne­bis ga­mo­ta­na; per­so­na­Jis al­ter­na­ti­u­li saq­ci­e­lis mo­fiq­re­ba).
aq­ti­vo­bis Se­sa­xeb: es aq­ti­vo­ba mo­i­cavs kiTx­vis or mniS­v­ne­lo­van etaps, ese­ni­a:
kiTx­vis­T­vis mza­de­ba da wa­kiTxu­lis ga­az­re­ba. amas­Ta­na­ve, igi leq­si­ku­ri sa­var­ji­
Sos fun­q­ci­a­sac as­ru­lebs.
aq­ti­vo­bis mi­za­ni: mos­wav­le
1. da­ak­vir­de­ba per­so­naJ­Ta qme­de­bas, maT sity­vebs da gan­c­debs;
2. ga­mo­i­tans sa­Ta­na­do das­k­v­nebs per­so­na­Jis Se­sa­xeb;
3. Se­a­fa­sebs per­so­na­Jis saq­ci­els;
4. da­a­xa­si­a­Tebs per­so­naJs;
5. SeZ­lebs per­so­na­Jis al­ter­na­ti­u­li saq­ci­e­lis mo­fiq­re­bas;
6. SeZ­lebs zed­sar­Ta­vi sa­xe­le­bis Ser­Ce­vas per­so­na­Je­bis­T­vis;
7. SeZ­lebs an­to­ni­meb­ze mu­Sa­o­bas.
re­sur­se­bi: sa­kiTxa­vi teq­s­ti (mxat­v­ru­li), da­fa, car­ci/­bor­d­mar­ke­ri, rve­u­li,
sa­we­ri ka­la­mi.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra:
1. teq­s­tis wa­kiTx­vis Sem­deg mas­wav­le­be­li mos­wav­le­e­bis dax­ma­re­biT Ca­mo­
wers da­fa­ze na­war­mo­e­bis per­so­na­Jebs.
2. da­yofs klass im­den jgu­fad, ram­de­ni per­so­na­Jic aris da­sa­xe­le­bu­li. ga­
da­a­na­wi­le­ebs am per­so­na­Jebs jgu­febs So­ris.
3. mas­wav­le­be­li Ca­mo­wers da­fa­ze kiTx­vebs da sTxovs mos­wav­le­ebs, ga­da­i­ta­
non isi­ni rve­ul­Si.
per­so­na­Ji
ras ake­Tebs?
ro­go­ri­a?
ras am­bobs?
ro­go­ri­a?
ras fiq­robs?
ro­go­ri­a?
Se­niS­v­na: yo­ve­li me­o­re kiTx­va - ro­go­ri­a? - mos­wav­li­sa­gan mo­iTxovs das­k­v­nis
sa­xiT mok­le Se­fa­se­bis ga­ke­Te­bas. mas­wav­le­bel­ma un­da ga­af­r­Txi­los isi­ni wi­nas­war,
rom mxo­lod er­Ti sity­viT Se­a­fa­son per­so­na­Ji da ami­sat­vis da­u­sa­xe­los ram­de­ni­me
ma­ga­li­Ti: ke­Ti­li­a/­bo­ro­ti­a, Wkvi­a­ni­a/­su­le­lia da a.S.
4. ro­de­sac yve­la jgu­fi da­am­Tav­rebs mu­Sa­o­bas, mas­wav­le­be­li ga­ni­xi­lavs
Ti­To­e­ul na­mu­Se­vars klas­Tan er­Tad. mos­wav­le­e­bi war­mo­ad­ge­nen Ta­vi­anT
pa­su­xebs, msje­lo­ben, moh­yavT ar­gu­men­te­bi, Tu ra­tom, ris sa­fuZ­vel­ze ga­
mo­i­ta­nes esa Tu is das­k­v­na per­so­na­Jis Se­sa­xeb. mos­wav­le­e­bi ase­ve afa­se­ben
sxva jgu­fe­bis na­mu­Sev­rebs imis mi­xed­viT, Tu ram­de­nad adek­va­tu­ria maT
mi­er ga­mo­ta­ni­li das­k­v­ne­bi, ras eTan­x­me­bi­an, ras - ara da ra­tom.
166
5.
6.
7.
dis­ku­si­is Sem­deg jgu­febs Se­uZ­li­aT ko­req­ti­ve­bi Se­i­ta­non Ta­vi­anT pa­su­
xeb­Si.
mas­wav­le­be­li da­fa­ze Ca­mo­wers Ti­To­e­u­li jgu­fis mi­er ga­mo­ta­nil das­k­
v­nebs (mag., Zun­wi­a, ala­li­a, briy­vi­a, ga­naT­le­bu­lia da a.S.) da sTxovs mos­
wav­le­ebs, mo­i­fiq­ron da da­a­sa­xe­lon sa­pi­ris­pi­ro mniS­v­ne­lo­bis sity­ve­bi
(an­to­ni­me­bi). igi mos­wav­le­e­bis kar­na­xiT Ca­mo­wers am sity­vebs da­fa­ze.
amis Sem­deg mas­wav­le­be­li kvlav ga­daa­u­na­wi­lebs per­so­na­Jebs sxva­das­x­va
jgufebSi, oRond am­Ja­mad ise, rom yvela jgu­fs amjerad sxva per­so­na­Ji Sex­
v­des. Ca­mo­wers da­fa­ze axal kiTx­vebs da sTxovs mos­wav­le­ebs, ga­da­i­we­ron
isi­ni rve­u­leb­Si.
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
per­so­na­Ji
ra un­da ga­ak
­ e­Tos, rom iyos
?
(a­qac da qve­mo­Tac iwe­re­ba mo­ce­mu­li per­so­na­Jis da­ma­xa­si­a­Te­be­li sa­pi­ris­pi­ro mniS­v­ne­lo­bis sity­va, anu
antonimi, romelic daasaxeles moswavleebma)
ra un­da Tqvas, rom iyos
ra un­da ifiq­ros, rom iyos
?
?
Se­fa­se­ba: am aq­ti­vo­bis mim­di­na­re­o­bi­sas, sa­sur­ve­li­a, mas­wav­le­bel­ma ga­mo­i­ye­
nos gan­ma­vi­Ta­re­be­li Se­fa­se­ba. am aq­ti­vo­biT fas­de­ba, Se­uZ­lia Tu ara mos­wav­les;

per­so­na­Jis qme­de­bis aR­we­ra;

pir­da­pi­ri das­k­v­ne­bis ga­mo­ta­na;

per­so­na­Jis, mi­si saq­ci­e­lis Se­fa­se­ba;

per­so­na­Jis da­ma­xa­si­a­Te­be­li sity­ve­bis (zed­sar­Ta­ve­bis) mo­fiq­re­ba;

zed­sar­Ta­vi sa­xe­le­bis­T­vis Se­sa­ba­mi­si sa­pi­ris­pi­ro mniS­v­ne­lo­bis sity­ve­
bis (an­to­ni­me­bis) Ser­Ce­va;

sa­ku­Ta­ri mo­saz­re­bis da­sa­bu­Te­ba teq­s­t­ze day­r­d­no­biT;

Ta­nak­la­sel­Ta mo­saz­re­bis Se­fa­se­ba;

dis­ku­si­a­Si mo­na­wi­le­o­ba;

in­s­t­ruq­ci­is mi­xed­viT da­va­le­bis Ses­ru­le­ba;

jgu­fu­ri mu­Sa­o­ba.
me­To­du­ri mi­Ti­Te­ba: ro­gorc ze­moT aR­v­niS­neT, am aq­ti­vo­bis gan­xor­ci­e­le­ba
iva­ra­u­de­ba ma­Sin, ro­de­sac mos­wav­le­ebs na­war­mo­e­bis mxo­lod er­Ti, pir­ve­li na­wi­
li aqvT wa­kiTxu­li. sav­se­biT Se­saZ­le­be­lia da lo­gi­ku­ric, Tu mas­wav­le­be­li am aq­
ti­vo­bas gar­k­ve­u­li mo­di­fi­ka­ci­e­biT ga­mo­i­ye­nebs mo­ce­mu­li na­war­mo­e­bis mom­dev­no
na­wi­le­bis da­sa­mu­Sa­veb­la­dac. am aq­ti­vo­bis ga­mo­ye­ne­ba Se­saZ­le­be­lia IV, V da VI kla­
seb­Sic.
es aq­ti­vo­ba kom­p­leq­su­ri xa­si­a­Ti­saa da kiTx­vis gar­da, mo­i­cavs ze­pir­mety­ve­
le­bi­sa (msje­lo­ba, dis­ku­si­a, ar­gu­men­te­bis moy­va­na) da we­ris (kiTx­ve­bis ga­da­we­ra da
pa­su­xe­bis Ca­we­ra) ele­men­teb­sac. li­te­ra­tu­ru­li teq­s­tis ga­az­re­bas­Tan er­Tad ki
mos­wav­le­e­bi mu­Sa­o­ben leq­si­ko­lo­gi­is sa­kiTxeb­zec. rac Se­e­xe­ba gak­ve­Ti­lis or­ga­
ni­ze­bas, es aq­ti­vo­ba iT­va­lis­wi­nebs ro­gorc jgu­fur, ise mTel klas­Tan mu­Sa­o­bas.
167
qarTuli ena da literatura
168
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
qarT. III. 8. mos­wav­les Se­uZ­lia mar­ti­vi teq­s­tis ar­se­bi­Ti enob­riv­-­g­ra­ma­ti­
ku­li niS­ne­bis amoc­no­ba.
aq­ti­vo­ba #1: `vin? ra? ro­go­ri?~ (wa­kiTxu­li teq­s­ti­dan mety­ve­le­bis na­wi­le­
bis amok­re­ba da daj­gu­fe­ba).
aq­ti­vo­bis Se­sa­xeb: es aq­ti­vo­ba mos­wav­les aZ­levs sa­Su­a­le­bas, Se­is­wav­los da
da­a­mu­Sa­vos gra­ma­ti­ku­li sa­kiTxe­bi. igi sa­sar­geb­loa im Tval­saz­ri­si­Tac, rom xels
uwyobs mos­wav­le­Ta sxva­das­x­va do­nis kog­ni­tu­ri una­re­bis (ga­ge­bis, ga­az­re­bi­sa da
ga­mo­ye­ne­bis) da­uf­le­bas.
aq­ti­vo­bis mi­za­ni: mos­wav­le­e­bi
1. ivar­ji­Se­ben ar­se­bi­Ti sa­xe­le­bis amoc­no­ba­Si;
2. ivar­ji­Se­ben zed­sar­Ta­vi sa­xe­le­bis amoc­no­ba­Si;
3. ga­i­az­re­ben teq­s­tis Si­na­arss;
4. ga­ix­se­ne­ben nac­nob zed­sar­Tav sa­xe­lebs;
5. imu­Sa­ve­ben da­mo­u­ki­deb­lad.
re­sur­se­bi: sa­kiTxa­vi teq­s­ti, da­fa, car­ci/­bor­d­mar­ke­ri, rve­u­li, sa­we­ri ka­
la­mi.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra:
1. mas­wav­le­be­li ava­lebs mos­wav­le­ebs, daasaxelon wa­kiTxu­li teq­s­ti­dan
yve­la ar­se­bi­Ti sa­xe­li, rom­leb­sac mos­wav­le­e­bis kar­na­xiT Ca­mo­wers da­fa­
ze. mos­wav­le­e­bi ki ga­da­i­we­ren maT rve­u­leb­Si.
2. amis Sem­deg mas­wav­le­be­li sTxovs mos­wav­le­ebs, da­mo­u­ki­deb­lad da­Zeb­non
da ar­se­biT sa­xe­lebs gas­w­v­riv mi­u­we­ron is sity­va (an sity­ve­bi), ro­me­lic
axa­si­a­Tebs Ti­To­e­ul maT­gans (zed­sar­Ta­vi sa­xe­li).
3. bunebrivia, teq­s­t­Si yve­la ar­se­biT sa­xels Se­saZ­le­be­lia ar ax­l­des zed­
sar­Ta­vi. ami­tom, mas­wav­le­be­li sTxovs mos­wav­le­ebs, aseT ar­se­biT sa­xe­
lebs Ta­vad Se­ur­Ci­on Se­sa­ba­mi­si zed­sar­Ta­vi sa­xe­le­bi teq­s­tis Si­na­ar­sis
gaT­va­lis­wi­ne­biT.
4. ro­de­sac yve­la sity­vas da­awy­vi­le­ben, mos­wav­le­e­bma unda moaxsenon da­
ma­te­bi­Ti zed­sar­Ta­vi sa­xe­le­bi ar­se­bi­Ti sa­xe­le­bis da­sa­xa­si­a­Teb­lad, oRond teq­s­tis Si­na­ar­sis­gan da­mo­u­ki­deb­lad.
Se­fa­se­ba: am aq­ti­vo­biT Seg­viZ­lia Se­va­fa­soT, Se­uZ­lia Tu ara mos­wav­les:

ar­se­bi­Ti sa­xe­lebis amoc­no­ba;

zed­sar­Ta­vi sa­xe­lebis amoc­no­ba;

teq­s­tis Si­na­ar­sis ga­az­re­bis sa­fuZ­vel­ze zed­sar­Ta­vi sa­xe­le­bis mi­sa­da­
ge­ba ar­se­bi­Ti sa­xe­le­bis­T­vis;

nac­no­bi sity­ve­bis (zed­sar­Ta­vi sa­xe­le­bis) gax­se­ne­ba;

da­mo­u­ki­deb­lad mu­Sa­o­ba.
me­To­du­ri mi­Ti­Te­ba: Tu mas­wav­le­be­li am ti­pis aq­ti­vo­bas uf­ro ma­Ral kla­seb­
Sic ga­mo­i­ye­nebs, mas Se­uZ­lia ga­ar­Tu­los igi da mos­Txo­vos mos­wav­le­ebs, magaliTad, da­aj­gu­fon ar­se­bi­Ti da zed­sar­Ta­vi sa­xe­le­bi Si­na­ar­si­sa da for­mis mi­xed­viT.
am­g­va­ri aq­ti­vo­bis ga­mo­ye­ne­ba Se­iZ­le­ba sxva mety­ve­le­bis na­wi­lebis dasamuSaveb­
ladac.
qar. III. 9. mos­wav­les Se­uZ­lia vi­zu­a­lu­rad aRiq­vas da­/an Ta­vad Seq­m­nas sxva­
das­x­va ti­pis teq­s­ti, vi­deo da audi­o­ma­sa­la.
aq­ti­vo­ba #1: di­o­ra­mis Seq­m­na.
aq­ti­vo­bis Se­sa­xeb: di­o­ra­ma aris is­to­ri­u­li mov­le­nis (mag., ba­ta­lu­ri sce­ne­
bis), in­te­ri­e­ris, pe­i­za­Jis, qa­la­qis xe­dis sam­gan­zo­mi­le­bi­a­ni mi­ni­a­tu­ru­li mo­de­li,
ro­mel­sac qmni­an ga­sar­To­bi, Se­mec­ne­bi­Ti an sas­wav­lo miz­ne­bi­saT­vis. maT yve­la­ze
xSi­rad vxvde­biT mu­ze­u­meb­Si.
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
di­o­ra­mis ni­mu­Se­bi:
gar­da imi­sa, rom am ti­pis aq­ti­vo­ba Za­li­an mos­wonT bav­S­vebs, kiTx­vis swav­le­
bi­sas igi di­dad uwyobs xels teq­s­tis Si­na­ar­sis sa­fuZ­v­li­a­nad ga­ge­bas, aaq­ti­u­rebs
mos­wav­lis war­mo­sax­va­sa da Se­moq­me­de­biT una­rebs.
aq­ti­vo­bis mi­za­ni: mos­wav­le­e­bi
1. sa­fuZ­v­li­a­nad ga­i­ge­ben wa­kiTxu­li teq­s­tis Si­na­arss;
2. is­wav­li­an de­ta­leb­ze dak­vir­ve­bas;
3. ga­mo­av­le­nen war­mo­sax­vi­sa da Se­moq­me­de­biT una­rebs;
4. ivar­ji­Se­ben xel­na­ke­Ti niv­Te­bis Seq­m­na­Si;
5. imu­Sa­ve­ben jgu­feb­Si.
re­sur­se­bi: di­o­ra­mis Se­saq­m­ne­lad sa­Wi­ro sxva­das­x­va ma­sa­la. aseT ma­sa­lad ga­
mod­ge­ba, ma­ga­li­Tad, fex­sac­m­lis ko­lo­fi an mci­re zo­mis yu­Ti, we­bo, plas­ti­li­ni,
fe­ra­di fur­c­le­bi, mu­ya­os naW­re­bi, qso­vi­le­bi, fe­ra­di fan­q­re­bi / flo­mas­te­re­bi,
To­ji­ne­bi, gir­Ce­bi, gam­x­ma­ri foT­le­bi, to­te­bi, asan­Tis Re­re­bi, sa­Ta­ma­So Wur­We­li
da a.S.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra: aq­ti­vo­ba unda daigeg­mos er­Ti an ori dRiT ad­re.
1. teq­s­tis wa­kiTx­vi­sa da damu­Sa­ve­bis Sem­deg mas­wav­le­be­li ux­s­nis mos­wav­
le­ebs, ra aris ma­Ti amo­ca­na da sTxovs, Se­ar­Ci­on sce­ne­bi na­war­mo­e­bi­dan,
ro­mel­Ta di­o­ra­mis Seq­m­na­sac isi­ni isur­veb­d­nen. Se­niS­v­na: da­saS­ve­bi­a, rom
mos­wav­le­eb­ma di­o­ra­mis Se­saq­m­ne­lad Se­ar­Ci­on, ma­ga­li­Tad, in­te­ri­e­ri (ro­
me­li­me per­so­na­Jis oTa­xi), pe­i­za­Ji, qa­la­qis­/­sof­lis xe­di. me­tad sa­sur­ve­
li­a, rom Ti­To­e­u­li scena naTlad asaxavdes teq­s­tis Si­na­ar­sis ga­ge­bis
xa­risxs. ar aris mi­zan­Se­wo­ni­li ma­sob­ri­vi an ba­ta­lu­ri sce­ne­bis Ser­Ce­va,
rad­ganac maTi Seqmna Se­iZ­le­ba da­uZ­le­ve­li amo­ca­na aR­moC­n­des mos­wav­le­
e­bis­T­vis.
2. ram­de­ni­me sce­nis Ser­Ce­vis Sem­deg mas­wav­le­be­li yofs klass jgu­fe­bad da
169
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
ava­lebs, er­Tad mo­i­fiq­ron da Se­ar­Ci­on ma­sa­la am sce­nis am­sax­ve­li di­o­ra­
mis Se­saq­m­ne­lad. Se­niS­v­na: ma­sa­la auci­leb­lad un­da iyos mar­ti­vi da ad­vi­
lad xel­mi­saw­v­do­mi.
3. Se­Tan­x­me­bul dRes mos­wav­le­ebs mo­aqvT sa­Wi­ro ma­sa­la skolaSi da iwye­ben
mu­Sa­o­bas. mas­wav­le­be­li ze­dam­xed­ve­lo­bas uwevs am pro­cess da, sa­Wi­ro­e­
bis Sem­Tx­ve­va­Si, ex­ma­re­ba maT zo­gi­er­Ti ope­ra­ci­is Ses­ru­le­ba­Si.
4. mu­Sa­o­bis das­ru­le­bis Sem­deg klas­Si ga­ni­xi­la­ven Ti­To­e­ul na­mu­Se­vars.
mos­wav­le­e­bi ga­moT­q­va­men azrs Ta­vi­an­Ti Ta­nak­la­se­le­bis mi­er Seq­m­ni­li
di­o­ra­me­bis Se­sa­xeb, afa­se­ben, ra aris zed­me­ti, ra ak­lia (mag., na­war­mo­
eb­Si we­ri­a, rom ba­bua bu­xars mi­uj­da, di­o­ra­ma­ze ki bu­xa­ri ar aris...) da
a.S.
5. kar­gi iq­ne­ba, Tu mos­wav­le­Ta na­mu­Sev­re­bi kla­sis an sko­lis mu­ze­um­Si ga­mo­
i­fi­ne­ba.
Se­fa­se­ba: am aq­ti­vo­biT Se­fas­de­ba,

ga­i­go Tu ara mos­wav­lem wa­kiTxu­li teq­s­tis Si­na­ar­si;

Se­uZ­lia Tu ara mos­wav­les kiTx­vi­sas yu­radRe­bis ga­max­vi­le­ba de­ta­leb­ze;

Se­uZ­lia Tu ara mos­wav­les na­war­mo­eb­Si aR­we­ri­li ad­gi­le­bis, sce­ne­bis,
per­so­na­Je­bis war­mo­sax­va­Si ga­cocx­le­ba;

Se­uZ­lia Tu ara mos­wav­les sa­ku­Ta­ri war­mo­sax­vis mi­xed­viT na­mu­Sev­ris Seq­
m­na;

Se­uZ­lia Tu ara mos­wav­les sxvi­si na­mu­Sev­ris Se­fa­se­ba.
me­To­du­ri mi­Ti­Te­ba: sa­sur­ve­li­a, mas­wav­le­be­li Ca­e­ri­os ma­sa­lis Ser­Ce­vis
pro­ces­Si, ra­Ta mos­wav­le­eb­ma sax­li­dan ar wa­mo­i­Ron da ar ga­mo­i­ye­non oja­xis­T­vis
sa­Wi­ro an Zvir­fa­si niv­Te­bi.
kav­Si­ri sxva sag­neb­Tan: sax­vi­Ti da ga­mo­ye­ne­bi­Ti xe­lov­ne­ba.
qarT. III. 11. mos­wav­les Se­uZ­lia sxva­das­x­va sa­xis mar­ti­vi miz­nob­ri­vi teq­s­
te­bis da­we­ra da Se­sa­ba­mi­sad ga­for­me­ba.
aq­ti­vo­ba #1: a, b, g.
aq­ti­vo­bis Se­sa­xeb: aq­ti­vo­ba da­ex­ma­re­ba mos­wav­le­ebs in­s­t­ruq­ci­is ti­pis
teq­s­te­bis ar­se­bi­Ti niS­nis (mov­le­nis­/­q­me­de­bis­/am­bis war­mod­ge­na Ta­na­mim­dev­ru­
li na­bi­je­bis­/e­ta­pe­bis sa­xiT) ga­az­re­ba­Si. Se­de­gad, mos­wav­le­e­bi Ta­va­dac SeZ­le­ben
in­s­t­ruq­ci­is ti­pis teq­s­te­bis Sed­ge­nas Ta­na­mim­dev­ru­li na­bi­je­bis­/e­ta­pe­bis war­
mod­ge­nis gziT.
aq­ti­vo­bis miz­ne­bi:

teq­s­tis ana­li­zis una­ris gan­vi­Ta­re­ba;

in­for­ma­ci­is da­mu­Sa­ve­bis una­ris gan­vi­Ta­re­ba;

kon­k­re­tu­li amo­ca­nis­/­da­va­le­bis ga­daW­ri­saT­vis auci­le­be­li na­bi­je­bis
Ta­na­mim­dev­ro­bis (al­go­riT­mis) dad­ge­nis una­ris gan­vi­Ta­re­ba;

sas­wav­lo una­re­bis (dro­is mar­T­vis, da­geg­m­vis) gan­vi­Ta­re­ba;

lo­gi­ku­ri az­rov­ne­bis una­ris gan­vi­Ta­re­ba;

ana­li­ti­ku­ri az­rov­ne­bis una­ris gan­vi­Ta­re­ba;
170

wig­ni­e­re­bis Zi­ri­Ta­di unar­-­C­ve­ve­bis gan­vi­Ta­re­ba.
aq­ti­vo­bis or­ga­ni­ze­bis for­ma: mTe­li kla­sis mo­na­wi­le­o­biT (pir­ve­li na­wi­li),
in­di­vi­du­a­lu­ri (me­o­re na­wi­li).
re­sur­se­bi: da­fa, car­ci/­mar­ke­ri, rve­u­li, ka­la­mi.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra:
mas­wav­le­be­li mos­wav­le­ebs sTxovs, da­we­ron er­Ti wi­na­da­de­ba da­mu­Sa­ve­bu­li
teq­s­tis an klas­Si war­mo­e­bu­li msje­lo­bis sa­fuZ­vel­ze. mag., ”ras gviy­ve­ba es moTx­
ro­ba?”, ”ra in­for­ma­cia mi­i­Res teq­s­tis wa­kiTx­vis Sem­deg?”, ”ra ga­i­ges axa­li msje­
lo­bis dros?”, ”ra­ze Se­Tan­x­m­d­nen msje­lo­bi­sas?” da a. S.
wi­na­da­de­bis da­we­ris Sem­deg mos­wav­le­e­bi xma­maR­la wa­i­kiTxa­ven Ta­vi­anT wi­na­
da­de­bebs. mas­wav­le­be­li da­fa­ze Ca­mo­wers er­T­ma­ne­Tis­gan az­rob­ri­vad gan­s­x­va­ve­bul
wi­na­da­de­bebs (a­ra­u­me­tes oTxi-­xu­Ti­sa), Sem­deg ki sTxovs mos­wav­le­ebs: da­a­la­gon
wi­na­da­de­be­bi lo­gi­ku­ri Ta­na­mim­dev­ro­bis mi­xed­viT da an­ba­nis aso­e­bis meS­ve­o­biT
da­nom­ron isi­ni (ro­me­li wi­na­da­de­ba un­da iyos pir­ve­li (a), ro­me­li - ­me­o­re (b), ro­
me­li - ­me­sa­me (g) da ra­tom...). an­ba­nis aso­e­biT wi­na­da­de­bis da­nom­v­ra Tav­da­pir­ve­lad
xde­ba jer ze­pi­ri gziT, Sem­deg mos­wav­le­e­bi da­fi­dan ga­da­i­we­ren Ta­nak­la­se­le­bis
mi­er Sed­ge­nil Se­ma­ja­me­bel wi­na­da­de­bebs lo­gi­ku­ri Ta­na­mim­dev­ro­bis dac­viT da
Ta­vad da­nom­ra­ven Ti­To­e­ul maT­gans (a., b., g., da a.S.). aq­ti­vo­bis das­ru­le­bi­sas, sa­
sur­ve­li­a, rom mos­wav­le­eb­ma Ses­ru­le­bu­li sa­mu­Sa­os er­Ti an ori sru­li ver­sia wa­
i­kiTxon.
ma­ga­li­Ti: mos­wav­le­e­bi msje­lo­ben sak­la­so we­se­bis Se­sa­xeb. sa­kiTxis ze­pi­ri
gziT da­mu­Sa­ve­bis Sem­deg, Ti­To­e­u­li maT­ga­ni Se­ar­Cevs da rve­ul­Si Ca­i­wers ro­me­li­
me erT wess msje­lo­bi­sas gan­xi­lu­li we­se­bi­dan. amis Sem­deg mos­wav­le­e­bi xma­maR­la
kiTxu­lo­ben Ta­vi­anT Ca­na­we­rebs. Ca­na­we­re­bis sa­fuZ­vel­ze, mas­wav­le­be­li da­fa­ze da­
wers ram­de­ni­me az­rob­ri­vad gan­s­x­va­ve­bul wi­na­da­de­bas:
”klas­Si Se­mos­v­li­sas yve­las un­da mi­ve­sal­moT.
sko­li­dan was­v­lam­de mas­wav­le­bels un­da da­vem­S­vi­do­boT.
wya­li das­ve­ne­ba­ze un­da dav­li­oT.
Tu iatak­ze fur­ce­li ag­di­a, un­da avi­Ro da nag­vis yuT­Si un­da Ca­vag­do.
gak­ve­Ti­lis dros ar un­da vix­ma­u­roT”.
wi­na­da­de­be­bis lo­gi­kur Ta­na­mim­dev­ro­bas mos­wav­le­e­bi (mas­wav­leb­lis dax­ma­re­
biT) jer da­ad­ge­nen ze­pi­ri gziT, Sem­deg ga­da­i­we­ren wi­na­da­de­bebs rve­u­leb­Si (Ta­na­
mim­dev­ro­bis dac­viT) da Se­sa­ba­mi­si aso­e­biT da­nom­ra­ven maT.
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
ni­mu­Si:
a.
klas­Si Ses­v­li­sas yve­las un­da mi­ve­sal­moT.
b. gak­ve­Ti­lis dros ar uda vix­ma­u­roT.
g. wya­li das­ve­ne­baze un­da dav­li­oT.
d. Tu iatak­ze fur­ce­li ag­di­a, un­da avi­RoT da nag­vis yuT­Si Ca­vag­doT.
e.
sko­li­dan was­v­lam­de mas­wav­le­bels un­da da­vem­S­vi­do­boT.
aq­ti­vo­bis xan­g­r­Z­li­vo­ba: 16-18 wu­Ti.
Se­fa­se­ba: am­g­va­ri aq­ti­vo­biT fas­de­ba, Se­uZ­lia Tu ara mos­wav­les:

in­for­ma­ci­is Se­ja­me­ba;
171
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi

in­for­ma­ci­is or­ga­ni­ze­ba Ta­na­mim­dev­ro­bis dac­viT;
mar­ti­vi Txro­bi­Ti wi­na­da­de­bis ga­mar­Tu­lad Ca­mo­ya­li­be­ba;

adek­va­tu­ri kav­Si­re­bis ga­mo­ye­ne­ba;

msje­lo­bis dros adek­va­tu­rad re­a­gi­re­ba da az­ris naT­lad ga­mo­xat­va.
me­To­du­ri mi­Ti­Te­ba:
mas­wav­le­bel­ma da­fa­ze un­da Ca­mo­we­ros mxo­lod is wi­na­da­de­be­bi, rom­leb­Sic
az­ri naT­lad iq­ne­ba Ca­mo­ya­li­be­bu­li, Tum­ca yu­radRe­bi­sa da mar­ti­vi sity­vi­e­ri ko­
men­ta­ris ga­re­Se arc sxva mos­wav­le­Ta wi­na­da­de­be­bi un­da dar­Ces.
da­fa­ze wi­na­da­de­be­bis Ca­mo­we­ram­de mas­wav­le­bel­ma un­da ga­nu­mar­tos mos­wav­le­
ebs, rom Ca­mo­wers mxo­lod az­rob­ri­vad gan­s­x­va­ve­bul wi­na­da­de­bebs (sa­va­ra­u­dod,
mos­wav­le­e­bis mi­er Sed­ge­nil wi­na­da­de­beb­Si az­ri mra­val­jer ga­me­or­de­ba).
kav­Si­ri sxva sag­neb­Tan: aq­ti­vo­ba ”a, b, g” lo­gi­ku­ri az­rov­ne­bis unar­-­C­ve­vebs
avi­Ta­rebs, rac da­ex­ma­re­ba mos­wav­le­ebs ara mxo­lod mSob­li­u­ri eni­sa da li­te­
ra­tu­ris aramed ne­bis­mi­e­ri sxva sag­nis (mag., sa­bu­ne­bis­mety­ve­lo da zus­ti mec­
ni­e­re­be­bis) Ses­wav­lis dro­sac. sa­in­for­ma­cio teq­s­te­bis da­mu­Sa­ve­bis Se­sa­xeb ix.
ag­reT­ve da­nar­Ti 2 (”a­ram­xat­v­ru­li teq­s­te­bis 4 ti­pi da ma­Ti gra­fi­ku­li ma­or­ga­
ni­zeb­le­bi”).

aq­ti­vo­ba #2: sa­Wi­ro sity­ve­bis nus­xa.
aq­ti­vo­bis Se­sa­xeb: aq­ti­vo­ba ”sa­Wi­ro sity­ve­bis nus­xa” Zal­ze uwyobs xels mos­
wav­le­Ta leq­si­ku­ri ma­ra­gis gam­did­re­bas - igi er­T­g­var leq­si­kur ba­zas (si­no­ni­me­
bis, an­to­ni­me­bis, adek­va­tu­ri zmne­bis, zed­sar­Ta­vi sa­xe­le­bi­sa da sxv.) uq­m­nis mos­wav­
le­ebs we­ri­Ti da­va­le­bis Se­sas­ru­leb­lad. am­de­nad, sa­sur­ve­li­a, rom mis ga­mo­ye­ne­bas
sis­te­ma­tu­ri sa­xe hqon­des. aq­ti­vo­ba tar­de­ba we­ris wi­na etap­ze.
aq­ti­vo­bis miz­ne­bi:

mos­wav­le­Ta leq­si­ku­ri ma­ra­gis gam­did­re­ba;

da­sa­xu­li miz­nis adek­va­tu­ri in­for­ma­ci­is Ser­Ce­vi­sa da or­ga­ni­ze­bis unar­
-­C­ve­ve­bis gan­vi­Ta­re­ba;

sa­si­cocx­lo (Ta­nam­S­rom­lo­bis) unar­-­C­ve­ve­bis gan­vi­Ta­re­ba.
aq­ti­vo­bis or­ga­ni­ze­bis for­ma: wyvi­lu­ri.
re­sur­se­bi: ka­la­mi, rve­u­li.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra:
mas­wav­le­be­li klass da­yofs wyvi­le­bad. wyvi­le­bad da­yo­fi­li mos­wav­le­e­bi,
da­va­le­bis Si­na­ar­si­dan ga­mom­di­na­re, ad­ge­nen da­va­le­bis Se­sas­ru­leb­lad sa­Wi­ro
sity­va­Ta nus­xas (Ca­mo­we­ren si­is sa­xiT, ga­u­ke­Te­ben nu­me­ra­ci­as). am nus­xis Zi­ri­Tad
na­wils mos­wav­le­e­bi da­va­le­bis da­we­ri­sas ga­mo­i­ye­ne­ben (mas­wav­le­bel­ma ar un­da mos­
Txo­vos mos­wav­le­ebs nus­xa­Si war­mod­ge­ni­li yve­la sity­vis ga­mo­ye­ne­ba).
ni­mu­Si: mas­wav­le­be­li mos­wav­le­ebs aC­ve­nebs pe­i­za­Jis rep­ro­duq­ci­as. mos­wav­
le­eb­ma un­da aR­we­ron na­xa­ti da Se­ad­gi­non sa­Wi­ro sity­ve­bis nus­xa Ta­vi­an­Ti emo­ci­e­
bis da STa­beW­di­le­be­bis we­ri­lo­biT gad­mo­sa­ce­mad.
172
saWiro sityvebis nusxa:
1.lamazi
2.mSvenieri
3.momxibvleli
4.feradi
5.moyviTalo
6.oqrosferi
7.saxaliso
8.mxiaruli
9.usayvarlesi
10.sasacilo
da sxv.
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
aq­ti­vo­bis xan­g­r­Z­li­vo­ba: 10-12 wu­Ti.
Se­fa­se­ba: aq­ti­vo­biT fas­de­ba, Se­uZ­lia Tu ara mos­wav­les

da­sa­xu­li miz­nis adek­va­tu­ri in­for­ma­ci­is Ser­Ce­va da or­ga­ni­ze­ba;

sa­xe­le­bi­sa da moq­me­de­bis aR­m­niS­v­ne­li sity­ve­bis adek­va­tu­rad Ser­Ce­va;

si­no­ni­me­bi­sa da an­to­ni­me­bis ga­mo­ye­ne­ba;

Ta­nam­S­rom­lo­ba.
aq­ti­vo­ba #3: ka­len­da­ri.
aq­ti­vo­bis Se­sa­xeb: aq­ti­vo­ba kom­p­leq­su­ri xa­si­a­Ti­saa da em­sa­xu­re­ba ro­gorc
we­ri­s, ase­ve ze­pir­mety­ve­le­bi­sa da kiTx­vis una­re­bis ga­mo­mu­Sa­ve­bas. aq­ti­vo­ba ram­
de­ni­me eta­pi­sa­gan Sed­ge­ba. da­sas­ruls, mos­wav­le­e­bi Seq­m­ni­an xel­na­keT ka­len­dars.
aq­ti­vo­bis miz­ne­bi:

teq­s­tis kom­po­zi­ci­u­ri ma­xa­si­a­Teb­le­bis dad­ge­nis unar­-­C­ve­ve­bis gan­vi­Ta­
re­ba;

in­for­ma­ci­is or­ga­ni­ze­bis unar­-­C­ve­ve­bis gan­vi­Ta­re­ba;

vi­zu­a­lu­ri wig­ni­e­re­bis unar­-­C­ve­ve­bis gan­vi­Ta­re­ba;

az­ris ga­moT­q­mis­/­m­s­je­lo­bis una­ris gan­vi­Ta­re­ba;

sa­si­cocx­lo unar­-­C­ve­ve­bis (Ta­nam­S­rom­lo­bis una­ris) gan­vi­Ta­re­ba;

Se­moq­me­de­bi­Ti unar­-­C­ve­ve­bis gan­vi­Ta­re­ba.
aq­ti­vo­bis or­ga­ni­ze­bis for­ma: jgu­fu­ri.
re­sur­se­bi: ka­la­mi, fur­ce­li, ka­len­d­ris mo­de­li, fe­ra­di fan­q­re­bi/­f­lo­mas­
te­re­bi, we­bo, teq­s­ti.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra:
Te­mis ”we­li­wa­dis dro­e­bi/­we­li­wa­dis Tve­e­bi” da­mu­Sa­ve­bis Sem­deg, mas­wav­le­be­
li mos­wav­le­ebs sam­ka­ci­an jgu­fe­bad da­yofs da da­u­na­wi­lebs maT we­li­wa­dis dro­ebs
(mo­de­lis saC­ve­neb­lad da­fa­ze Se­iZ­le­ba sa­Ta­na­dod ga­for­me­bu­li ka­len­d­ris gak­v­
ra). er­Ti jgu­fi ”ga­zafxu­li” iq­ne­ba, me­o­re - ”zafxu­li”, me­sa­me - ”Se­mod­go­ma”, me­
oTxe - ”zam­Ta­ri”.
mos­wav­le­e­bi jgu­feb­Si im­s­je­le­ben, ra axa­si­a­Tebs Ti­To­e­ul se­zons, Se­ad­ge­nen
173
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
sa­Wi­ro sity­ve­bis­/­f­ra­ze­bis nus­xas. jgu­fis Ti­To­e­u­li wev­ri fur­c­lis na­xe­var­ze
da­xa­tavs we­li­wa­dis mo­ce­mu­li dro­is pe­i­zaJs (Se­saZ­le­be­li­a, mas­wav­le­bel­ma Car­Cos
da­xat­viT mo­u­niS­nos mos­wav­le­ebs es na­xe­va­ri). Sem­deg Ti­To­e­u­li mos­wav­le na­xats
da­a­wers Se­sa­ba­mi­si Tvis sa­xels, fur­c­le­bis ze­da vels ki er­T­ma­neTs ga­da­a­we­bebs.
bo­los, er­Ti­-o­ri wi­na­da­de­biT, fur­c­lis ca­ri­el ad­gi­las un­da da­sa­xa­si­a­Tos we­
li­wa­dis dro/ Tve.
aq­ti­vo­bis da­sas­ruls, mas­wav­leb­lis dax­ma­re­biT, jgu­fe­bi ga­da­a­we­be­ben er­T­
ma­neTs qa­Ral­debs, rom­leb­zec we­li­wa­dis oTxi­ve droa war­mod­ge­ni­li da xel­na­keT
ka­len­dars sak­la­so oTax­Si Ca­mo­ki­de­ben.
aq­ti­vo­bis xan­g­r­Z­li­vo­ba: 20-25 wu­Ti.
Se­fa­se­ba: aq­ti­vo­biT fas­de­ba, Se­uZ­lia Tu ara mos­wav­les:

mo­de­lis kom­po­zi­ci­u­ri Ta­vi­se­bu­re­be­bis aR­q­ma;

Se­Ta­va­ze­bu­li mo­de­lis mi­xed­viT ori­gi­na­lu­ri na­mu­Sev­ris Sed­ge­na/ ga­
for­me­ba;

in­for­ma­ci­is mog­ro­ve­ba da or­ga­ni­ze­ba;

mar­ti­vi aR­we­ri­Ti teq­s­tis SeTx­z­va;

Ta­nam­S­rom­lo­ba.
me­To­du­ri Se­niS­v­na: aq­ti­vo­bas Se­iZ­le­ba da­eT­mos ram­de­ni­me gak­ve­Ti­li.
qarT. III. 12. mos­wav­les Se­uZ­lia mci­re zo­mis teq­s­tis da­mo­u­ki­deb­lad Seq­m­na
da az­ris ga­sa­ge­bad Ca­mo­ya­li­be­ba.
aq­ti­vo­ba #1: da­a­sa­Ta­u­re epi­zo­di da gad­mo­e­ci mi­si mok­le Si­na­ar­si!
aq­ti­vo­bis Se­sa­xeb: aq­ti­vo­ba Zal­ze ga­mo­sa­de­gia Se­da­re­biT grZel, ram­de­ni­me
Ta­vad da­yo­fil teq­s­teb­ze mu­Sa­o­bis dros. aq­ti­vo­bis das­kv­ni­Ti na­wi­li xels uwyobs ze­pir­mety­ve­le­bis unar­-­C­ve­ve­bis gan­vi­Ta­re­bas.
aq­ti­vo­bis miz­ne­bi:

teq­s­tis ana­li­zis unar­-­C­ve­ve­bis gan­vi­Ta­re­ba;

Zi­ri­Ta­di in­for­ma­ci­is dad­ge­ni­sa da mi­si we­ri­lo­biT gad­mo­ce­mis unar­-­
Cve­ve­bis gan­vi­Ta­re­ba;

mos­wav­le­Ta leq­si­ku­ri ma­ra­gis Sev­se­ba;

ar­gu­men­ti­re­bis unar­-­C­ve­ve­bis ga­mo­mu­Sa­ve­ba.
aq­ti­vo­bis or­ga­ni­ze­bis for­ma: in­di­vi­du­a­lu­ri.
re­sur­se­bi: ka­la­mi, rve­u­li, teq­s­ti, da­fa, car­ci/­bor­d­mar­ke­ri.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra:
mas­wav­le­be­li mos­wav­le­ebs ukiTxavs teqsts. er­Ti epi­zo­dis wa­kiTx­vis Sem­
deg mas­wav­le­be­li Se­Cer­de­ba, ram­de­ni­me Se­kiTx­vas da­us­vams klass, ra­Ta dar­w­mun­
des, rom mos­wav­le­eb­ma kar­gad aRiq­ves wa­kiTxu­li epi­zo­dis Si­na­ar­si. amis Sem­deg
sTxovs maT, da­we­ron wa­kiTxu­li epi­zo­dis mok­le Si­na­ar­si (2-3 wi­na­da­de­biT) Ta­vi­
anT rve­u­leb­Si da da­a­sa­Ta­u­ron epi­zo­di. sa­sur­ve­li­a, mos­wav­le­eb­ma am da­va­le­bis
Ses­ru­le­bi­sas SeZ­le­bis­dag­va­rad sru­lad ga­mo­i­ye­non av­to­ri­se­u­li leq­si­ka.
we­ri­Ti sa­mu­Sa­os das­ru­le­bis Sem­deg mos­wav­le­e­bi wa­i­kiTxa­ven SeTx­zul sa­Ta­
u­rebs, ra­sac moh­y­ve­ba ma­Ti gan­xil­va (”ra­tom da­a­sa­Ta­u­re ase moTx­ro­bis/ zRap­ris
174
es na­wi­li”). Se­saZ­le­be­li­a, ga­mo­i­yos sa­u­ke­Te­so­/o­ri­gi­na­lu­ri sa­Ta­u­re­bi da isi­ni
da­fa­ze Ca­mo­i­we­ros.
aq­ti­vo­bis xan­g­r­Z­li­vo­ba: 15-17 wu­Ti.
Se­fa­se­ba: aq­ti­vo­biT fas­de­ba, Se­uZ­lia Tu ara mos­wav­les:

kon­k­re­tu­li faq­tis/ mov­le­nis aR­we­ra;

epi­zo­dis da­sa­Ta­u­re­ba;

wa­kiTxu­lis Si­na­ar­sis Tan­mim­dev­ru­lad gad­mo­ce­ma;

av­to­ri­se­u­li leq­si­ku­ri ele­men­te­bis ga­mo­ye­ne­ba;

msje­lo­ba da sa­ku­Ta­ri az­ris da­sa­bu­Te­ba.
me­To­du­ri mi­Ti­Te­ba: aq­ti­vo­ba ram­de­ni­me eta­pad Se­iZ­le­ba da­i­yos (moTx­ro­bis­/­
zRap­ris epi­zo­de­bis mi­xed­viT) da mo­ic­vas er­Ti, ori an sa­mi gak­ve­Ti­lis na­wi­li.
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
aq­ti­vo­ba #2: sa­o­ca­ri faq­te­bis dav­Ta­ri.
aq­ti­vo­bis Se­sa­xeb: aq­ti­vo­ba em­sa­xu­re­ba sxva­das­x­va wya­ro­dan in­for­ma­ci­is
mo­Zi­e­bis, or­ga­ni­ze­bi­sa da pre­zen­ta­ci­is unar­-­C­ve­ve­bis ga­mo­mu­Sa­ve­bas. aq­ti­vo­bis
Zi­ri­Tad na­wils (in­for­ma­ci­is mo­Zi­e­ba da or­ga­ni­ze­ba) mos­wav­le­e­bi axor­ci­e­le­ben
da­mo­u­ki­deb­lad (mu­Sa­o­ben sax­leb­Si). na­mu­Sev­re­bis pre­zen­ta­ci­i­saT­vis mas­wav­le­
bel­ma Se­iZ­le­ba ga­mo­yos kvi­ris ro­me­li­me dRis gak­ve­Ti­lis bo­lo 15 wu­Ti.
aq­ti­vo­bis miz­ne­bi:

mul­ti­me­di­u­r teq­s­teb­ze mu­Sa­o­bis unar­-­C­ve­ve­bis gan­vi­Ta­re­ba;

in­for­ma­ci­is mo­Zi­e­bi­sa da or­ga­ni­ze­bis unar­-­C­ve­ve­bis gan­vi­Ta­re­ba;

sap­re­zen­ta­cio unar­-­C­ve­ve­bis gan­vi­Ta­re­ba.
aq­ti­vo­bis or­ga­ni­ze­bis for­ma: in­di­vi­du­a­lu­ri.
re­sur­se­bi: ka­la­mi, blok­no­ti, sa­bav­S­vo wig­ne­bi, te­le­ga­da­ce­me­bi, in­ter­ne­ti,
en­cik­lo­pe­di­a.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra:
mas­wav­le­be­li sTxovs mos­wav­lebs, kvi­ris gan­mav­lo­ba­Si da­mo­u­ki­deb­lad mo­i­
Zi­on sa­o­ca­ri faq­ti: sa­bav­S­vo wig­ne­bi­dan, te­le­ga­da­ce­me­bi­dan, in­ter­ne­ti­dan, en­
cik­lo­pe­di­i­dan Tu sxv. sa­o­ca­ri faq­ti yve­la­sa da yve­la­fers Se­iZ­le­ba exe­bo­des:
cxo­vel­Ta sam­ya­ros, var­s­k­v­la­vebs, is­to­ri­as, ge­og­ra­fi­as, cal­ke­ul pi­rov­ne­bebs da
sxv. mos­wav­le­eb­ma sa­gan­ge­bod ga­mo­yo­fil pa­ta­ra blok­not­Si un­da aR­we­ron es sa­o­
ca­ri faq­ti ram­de­ni­me wi­na­da­de­biT, da­ur­Ton mas mar­ti­vi ilus­t­ra­cia da da­a­sa­Ta­
u­ron igi.
kvi­ris erT daT­q­mul dRes mos­wav­le­eb­ma klas­Si un­da mo­i­ta­non ”sa­o­ca­ri faq­
te­bis dav­Ta­ri” (blok­no­ti), wa­u­kiTxon Ta­nak­la­se­lebs maT mi­er mo­Zi­e­bu­li sa­o­ca­
ri faq­te­bi da ga­a­ge­bi­non me­gob­rebs sam­ya­ros sa­oc­re­be­bis Se­sa­xeb.
aq­ti­vo­bis xan­g­r­Z­li­vo­ba: 15 wu­Ti.
Se­fa­se­ba: aq­ti­vo­biT fas­de­ba, Se­uZ­lia Tu ara mos­wav­les:

in­for­ma­ci­is da­mo­u­ki­deb­lad mo­Zi­e­ba da or­ga­ni­ze­ba;

kon­k­re­tu­li faq­tis/ mov­le­nis aR­we­ra/­da­sa­Ta­u­re­ba;

Si­na­ar­sis Ta­na­mim­dev­ru­lad gad­mo­ce­ma av­to­ri­se­u­li leq­si­ku­ri ele­men­
te­bi­sa da axa­li sity­ve­bis ga­mo­ye­ne­biT;

sxva­das­x­va wya­ro­dan mi­Re­bu­li in­for­ma­ci­is we­ri­lo­biT gad­mo­ce­ma.
175
qarTuli ena da literatura
176
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
me­To­du­ri mi­Ti­Te­be­bi:

mra­val­ricxo­va­ni kla­sis Sem­Tx­ve­va­Si, mas­wav­le­bel­ma Se­iZ­le­ba er­T­g­va­ri
mo­ri­ge­o­ba da­a­we­sos sap­re­zen­ta­ci­od.

sa­sur­ve­li­a, rom aq­ti­vo­bas er­T­g­va­ri tra­di­ci­is sa­xe mi­e­ces da Catar­de­s
araerTxel mTe­li sas­wav­lo wlis gan­mav­lo­ba­Si.
aq­ti­vo­ba #3: kar­gi am­ba­vi - cu­di am­ba­vi.
aq­ti­vo­bis Se­sa­xeb: aq­ti­vo­ba em­sa­xu­re­ba we­ri­Ti mety­ve­le­bis unar­-­C­ve­ve­bis
gan­vi­Ta­re­bas. aq­ti­vo­bis Zi­ri­Tad na­wils (aR­we­ri­Ti teq­s­tis Sed­ge­na) mos­wav­le­e­bi
axor­ci­e­le­ben da­mo­u­ki­deb­lad (mu­Sa­o­ben sax­leb­Si). sa­sur­ve­li­a, aq­ti­vo­bis am na­
wil­ze mu­Sa­o­bas Sa­baT­-­k­vi­ra da­eT­mos.
aq­ti­vo­bis miz­ne­bi:

we­ri­Ti mety­ve­le­bis gan­vi­Ta­re­ba;

am­bis­/­mov­le­nis­/­faq­tis we­ri­lo­bi­Ti sa­xiT gad­mo­ce­mis una­ris gan­vi­Ta­re­
ba;

teq­s­tis ana­li­zis una­ris gan­vi­Ta­re­ba;

mos­me­ni­li in­for­ma­ci­is aR­q­mi­sa da we­ri­lo­biT gad­mo­ce­mis unar­-­C­ve­ve­bis
gan­vi­Ta­re­ba;

TviT­ga­mo­xat­vis unar­-­C­ve­ve­bis gan­vi­Ta­re­ba;

sap­re­zen­ta­cio una­re­bis gan­vi­Ta­re­ba.
aq­ti­vo­bis or­ga­ni­ze­bis for­ma: in­di­vi­du­a­lu­ri.
re­sur­se­bi: sa­we­ri ka­la­mi, rve­u­li, te­le­ga­da­ce­me­bi, in­ter­ne­ti, klas­ga­re­Se
sa­kiTxa­vi ma­sa­la.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra:
mas­wav­le­be­li sTxovs mos­wav­le­ebs (es un­da mox­des pa­ras­kev dRes), rom or­Sa­
baTs war­sad­ge­nad mo­am­za­don (rve­ul­Si Ca­i­we­ron) Sa­baT­-­k­vi­ras mom­x­da­ri ori am­ba­vi:
er­Ti - kar­gi, me­o­re - cu­di (maT So­ris, pi­ra­di ga­moc­di­le­bi­dan).
or­Sa­baTs sak­la­so aq­ti­vo­bis Ca­ta­re­bas cu­di am­be­bis kiTx­viT da­iwye­ben da da­
as­ru­le­ben kar­gi am­be­bis kiTx­viT. cxa­di­a, ro­gorc cud, ase­ve karg am­bebs mas­wav­
leb­lis adek­va­tu­ri, in­te­re­sis ga­mom­xat­ve­li ko­men­ta­ri un­da sdev­des Tan.
aq­ti­vo­ba gag­r­Zel­de­ba sak­la­so we­riT. mos­wav­le­ebs da­e­va­le­baT, da­we­ron mci­
re zo­mis ko­men­ta­ri (mag., ”ro­me­li kar­gi am­ba­vi mo­me­wo­na yve­la­ze me­tad da ra­tom”,
”ro­mel­ma cud­ma am­bav­ma da­ma­in­te­re­sa yve­la­ze me­tad da ra­tom”). da­sas­ruls, mos­
wav­le­e­bi kla­sis wi­na­Se wa­i­kiTxa­ven Ta­vi­anT ko­men­ta­rebs.
aq­ti­vo­bis xan­g­r­Z­li­vo­ba: 17-18 wu­Ti.
Se­fa­se­ba: aq­ti­vo­biT fas­de­ba, Se­uZ­lia Tu ara mos­wav­les:

kon­k­re­tu­li faq­tis/ mov­le­nis aR­we­ra, (maT So­ris, pi­ra­di ga­moc­di­le­bi­
dan);

Si­na­ar­sis Tan­mim­dev­ru­lad gad­mo­ce­ma;

sxva­das­x­va wya­ro­dan mi­Re­bu­li cod­ni­sa da in­for­ma­ci­is Tav­moy­ra;

faq­tiT­/­mov­le­niT mi­Re­bu­li STa­beW­di­le­be­bis ka­te­go­ri­za­cia da we­ri­
lo­biT gad­mo­ce­ma;

ma­sa­lis pre­zen­ta­ci­a;

sxvi­si na­mu­Sev­ris Se­fa­se­ba.
me­To­du­ri mi­Ti­Te­ba: Se­saZ­le­be­li­a, rom aq­ti­vo­bas er­T­g­va­ri tra­di­ci­is sa­xe
mi­e­ces da araerTxel Catar­de­s mTe­li sas­wav­lo wlis gan­mav­lo­ba­Si.
aq­ti­vo­ba #4: zRap­ris, moTx­ro­bis ”Car­Co”.
aq­ti­vo­bis Se­sa­xeb: aq­ti­vo­ba sTa­va­zobs mos­wav­le­ebs, Seq­m­nan sa­ku­Ta­ri teq­s­
te­bi gar­k­ve­u­li say­r­de­ne­bis dax­ma­re­biT, Jan­rob­ri­vi spe­ci­fi­kis gaT­va­lis­wi­ne­biT.
aq­ti­vo­ba em­sa­xu­re­ba mos­wav­le­Ta Se­moq­me­de­bi­Ti unar­-­C­ve­ve­bis ga­mo­mu­Sa­ve­bas, sti­
muls aZ­levs ma­Ti TviT­ga­mo­xat­vis pro­cess.
aq­ti­vo­bis miz­ne­bi:

we­ri­Ti mety­ve­le­bis gan­vi­Ta­re­ba;

Se­moq­me­de­bi­Ti unar­-­C­ve­ve­bis gan­vi­Ta­re­ba;

TviT­ga­mo­xat­vis xel­Sewyo­ba.
aq­ti­vo­bis or­ga­ni­ze­bis for­ma: in­di­vi­du­a­lu­ri.
re­sur­se­bi: sa­we­ri ka­la­mi, rve­u­li, da­fa, car­ci/­mar­ke­ri.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra:
mas­wav­le­be­li da­fa­ze ga­mo­sa­xavs ”am­bis Car­Cos”. Sem­deg sTxovs mos­wav­le­ebs,
ga­da­xa­zon igi rve­u­leb­Si da Se­av­son sa­Ta­na­do in­for­ma­ci­iT. Car­Co­Si mo­ce­mu­li
say­r­de­ne­bi, kon­k­re­tu­lad, gar­k­ve­u­li Jan­ris mci­re zo­mis teq­s­tis (zRap­ris, moTx­
ro­bis, sxv.) Seq­m­nas isa­xavs miz­nad.
”Car­Cos” Sev­se­bis Sem­deg mas­wav­le­be­li da­a­va­lebs mos­wav­le­ebs, da­we­ron zRa­
pa­ri/­moTx­ro­ba ”Car­Cos” mi­xed­viT. sur­vi­li­sa­mebr, maT Se­uZ­li­aT ilus­t­ra­ci­e­biT
ga­a­for­mon Ta­vi­an­Ti na­mu­Sev­re­bi.
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
ni­mu­Si #1. moTx­ro­bis ”Car­Co”
saTauri:
„Jirafi da safrTxe“
avtori:
III klasis moswavle...
dasawyisi
moqmedi pirebi
ra moxda?
dasasruli
erT qalaqSi
didi zooparki
iyo...
Jirafi
1 ................................
2 ................................
3 ................................
4 ................................
5 ................................
amis Semdeg
Jirafi
daWkvianda.
cxovelebis
momvleli
spilo
177
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
nimuSi #2. zRapris CarCo
saTauri:
koSkSi Caketili keTili dinozavri
avtori:
III klasis moswavle...
dasawyisi
moqmedi pirebi
ra moxda?
dasasruli
iyo da ara iyo
ra...
boroti
1 ................................
2 ................................
3 ................................
4 ................................
5 ................................
amis Semdeg pepi,
biWi da dinozavri
bednierad
cxovrobdnen.
Wiri - iqa, lxini
- aqa, qato - iqa,
fqvili - aqa.
kaciWamia
keTili
dinozavri

biWi da misi
da, pepi
aq­ti­vo­bis xan­g­r­Z­li­vo­ba: 14-15 wu­Ti.
Se­fa­se­ba: aq­ti­vo­biT fas­de­ba, Se­uZ­lia Tu ara mos­wav­les:

mo­de­lis kom­po­zi­ci­u­ri Ta­vi­se­bu­re­be­bis aR­q­ma da ori­gi­na­lu­ri teq­s­tis
Sed­ge­na ma­Ti gaT­va­lis­wi­ne­biT;

sxva­das­x­va Jan­ris mci­re zo­mis teq­s­tis sqe­me­bis ga­mo­ye­ne­ba;

mo­de­lis Se­sa­ba­mi­si Jan­ris teq­s­tis Sed­ge­na da ga­for­me­ba;

adek­va­tu­ri leq­si­kis ga­mo­ye­ne­ba;

in­for­ma­ci­is or­ga­ni­ze­bu­lad gad­mo­ce­ma.
178
aq­ti­vo­ba #5: dav­xa­toT - aR­v­we­roT - dav­we­roT.
aq­ti­vo­bis Se­sa­xeb: aq­ti­vo­ba kom­p­leq­su­ri sa­xi­saa da em­sa­xu­re­ba ro­gorc we­ri­
Ti mety­ve­le­bis, ise ze­pir­mety­ve­le­bi­sa da kiTx­vis una­re­bis ga­mo­mu­Sa­ve­bas. igi aer­
Ti­a­nebs sam etaps (da­xat­va, aR­we­ra, da­we­ra) da em­sa­xu­re­ba vi­zu­a­lu­ri wig­ni­e­re­bis
unar­-­C­ve­ve­bis ga­mo­mu­Sa­ve­bas.
aq­ti­vo­bis miz­ne­bi:

vi­zu­a­lu­ri wig­ni­e­re­bis Zi­ri­Ta­di unar­-­C­ve­ve­bis gan­vi­Ta­re­ba;

teq­s­tis ana­li­zis unar­-­C­ve­ve­bis gan­vi­Ta­re­ba; de­ta­leb­ze kon­cen­t­ri­re­bis
una­ris ga­mo­mu­Sa­ve­ba;

Se­moq­me­de­bi­Ti unar­-­C­ve­ve­bis gan­vi­Ta­re­ba.
re­sur­se­bi: teq­s­ti, ka­la­mi, rve­u­li, di­di zo­mis sa­xa­ta­vi fur­c­le­bi, fe­ra­di
fan­q­re­bi/­f­lo­mas­te­re­bi, ilus­t­ra­ci­e­bi.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra:
da­xat­va - mas­wav­le­be­li sTxovs mos­wav­le­ebs, rom da­xa­ton ro­me­li­me epi­zo­di,
sce­na ama Tu im teq­s­ti­dan. mag., yi­nu­lis de­do­fa­li Ta­vis sa­sax­le­Si; na­car­qe­qi­a­sa da
de­vis vax­Sa­mi; ro­gor upi­re­ben msa­xu­re­bi na­xe­var­wi­wi­las cecx­l­Si Cag­de­bas da sxv.
xat­vas win uZR­vis teq­s­tis Se­sa­ba­mi­si epi­zo­dis wa­kiTx­va, epi­zod­ze de­ta­lu­ri
msje­lo­ba, Sem­deg ki da­mu­Sa­ve­bu­li sce­nis de­ta­lu­rad da­xat­va.
da­xa­tul sce­nas mos­wav­le­e­bi war­mo­ad­ge­nen kla­sis wi­na­Se, aR­we­ren er­T­ma­ne­Tis
na­xa­tebs. mas­wav­leb­lis dax­ma­re­biT, aq­cents ake­Te­ben gan­s­x­va­ve­bul de­ta­leb­ze
(mag.: ”aq ori msa­xu­ri dgas, iq - oTxi”, ”aq suf­ra­ze bev­ri saW­me­li­a, iq ara­fe­ri ar
devs”, ”aq yi­nu­lis de­do­fals TeT­ri fe­ris tan­sac­me­li ac­vi­a, Tav­ze gvir­g­vi­ni ad­
gas, im na­xat­Si - wi­Te­li fe­ris tan­sac­me­li ac­via da gvir­g­vi­nis nac­v­lad, qu­di axu­
ravs” da misT.).
Se­saZ­lo­a, aq­ti­vo­bis es na­wi­li Ca­tar­des pa­ta­ra jgu­feb­Si. am Sem­Tx­ve­va­Si
jgu­fe­bi imu­Sa­ve­ben mas­wav­leb­lis mi­er mi­ce­mu­li in­s­t­ruq­ci­is mi­xed­viT (”i­po­veT
gan­s­x­va­ve­be­bi na­xa­teb­Si”). Se­iZ­le­ba mos­wav­le­eb­ma ara mar­to da­xa­ton, ara­med ko­
la­Je­bic ga­a­ke­Ton: amoW­ran pa­tar­-­pa­ta­ra na­wi­le­bi Se­sa­ba­mi­si na­xa­te­bi­dan, ilus­t­
ra­ci­e­bi­dan, Ta­vi­an­Ti na­xa­te­bi­dan da ma­Ti kom­bi­ni­re­biT ra­i­me axa­li kom­po­zi­cia
Se­ad­gi­non.
aR­we­ra - aq­ti­vo­bis me­o­re eta­pi­a, rom­lis dro­sac da­fa­ze ga­ik­v­re­ba de­ta­le­
biT dat­vir­Tu­li ram­de­ni­me na­xa­ti. mos­wav­le­ebs da­e­va­le­baT, rac Se­iZ­le­ba de­ta­
lu­rad aR­we­ron na­xa­teb­ze war­mod­ge­ni­li sce­ne­bi we­ri­lo­bi­Ti sa­xiT: ga­mo­i­ye­non
bev­ri „sa­Wi­ro sity­va“ (”am­bis Car­Cos” ga­moc­di­le­ba­ze day­r­d­no­biT), da­we­ron na­xa­
teb­Si aR­mo­Ce­ni­li gan­s­x­va­ve­be­bis Se­sa­xeb.
Se­saZ­le­be­li­a, mas­wav­le­bel­ma mos­wav­le­ebs ga­nu­sazR­v­ros wi­na­da­de­be­bis ra­o­
de­no­ba (mag,. ”da­we­reT aTi wi­na­da­de­ba imis Se­sa­xeb, Tu ro­go­ria yi­nu­lis de­do­f­lis
sa­sax­le ga­re­dan da Sig­ni­dan”). aR­we­ril sce­nebs mos­wav­le­e­bi xma­maR­la kiTxu­lo­
ben, Sem­deg ki msje­lo­ben, ra mo­e­wo­naT er­T­ma­ne­Tis na­we­reb­Si.
da­we­ra - aq­ti­vo­bis me­sa­me eta­pi­a, rom­lis dro­sac mos­wav­le­e­bi am­bavs we­ri­lo­
bi­Ti sa­xiT gad­mos­ce­men. maT da­e­va­le­baT, rom Ta­vi­an­Ti Txro­ba­Si Car­Ton aR­we­ri­li
sce­na/ epi­zo­di.
aq­ti­vo­bis xan­g­r­Z­li­vo­ba: 16-18 wu­Ti (pir­ve­li eta­pi), 15-17 wu­Ti (me­o­re eta­pi),
13-15 wu­Ti (me­sa­me eta­pi).
Se­fa­se­ba: aq­ti­vo­biT fas­de­ba, Se­uZ­lia Tu ara mos­wav­les:

in­for­ma­ci­i­saT­vis Ta­vis moy­ra, or­ga­ni­ze­bu­lad gad­mo­ce­ma;

sxva­das­x­va Jan­ris mci­re zo­mis teq­s­tis Sed­ge­na;

epi­zo­dis de­ta­lu­rad aR­we­ra;

adek­va­tu­ri da mra­val­fe­ro­va­ni leq­si­kis ga­mo­ye­ne­ba;

mos­me­ni­li in­for­ma­ci­is vi­zu­a­li­za­ci­a;

vi­zu­a­lu­ri xa­te­bis mi­xed­viT teq­s­tis Seq­m­na.
me­To­du­ri mi­Ti­Te­be­bi:
1. am­bis­/­teq­s­tis ama Tu im epi­zo­dis war­mod­ge­na vi­zu­a­lu­ri xa­tis (na­xa­tis)
sa­xiT aZ­li­e­rebs mos­wav­le­Ta war­mo­sax­va­sa da fan­ta­zi­as. es, Ta­vis mxriv,
mkveT­rad amaR­lebs ga­ge­bis, aR­q­mi­sa da Se­mec­ne­bis xa­risxs. xat­vis pro­
ces­Si mos­wav­le­e­bi sxva­das­x­vag­va­rad da­i­na­xa­ven sce­nebs, Se­am­C­ne­ven­/aR­mo­
a­Ce­nen de­ta­lebs, rac mra­val­fe­rov­ne­bas Ses­Zens maTs msje­lo­bas, ni­a­dags
mo­am­za­debs epi­zo­dis de­ta­lu­ri aR­we­ris­T­vis.
2. aq­ti­vo­ba, eta­pe­bis mi­xed­viT, Se­iZ­le­ba ga­da­na­wil­des ram­de­ni­me gak­ve­Til­
ze (a­seT Sem­Tx­ve­va­Si aq­ti­vo­bas da­eT­mo­ba gak­ve­Ti­lis­/­gak­ve­Ti­le­bis gar­k­
ve­u­li na­wi­li).
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
179
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
qarT. III. 13. mos­wav­les Se­uZ­lia Zi­ri­Ta­di gra­ma­ti­ku­li ele­men­te­bis mar­Te­
bu­lad ga­mo­ye­ne­ba teq­s­tis Seq­m­ni­sas.
aq­ti­vo­ba #1: ase vam­bobT - ase vwerT.
aq­ti­vo­bis Se­sa­xeb: aq­ti­vo­ba kom­p­leq­su­ri sa­xi­sa­a. igi em­sa­xu­re­ba mos­wav­le­Ta
ze­pi­ri da we­ri­Ti mety­ve­le­bis gan­vi­Ta­re­bas, mar­Te­bu­lad mety­ve­le­bi­sa da we­ris
una­re­bis ga­mo­mu­Sa­ve­bas.
aq­ti­vo­bis miz­ne­bi:

ze­pi­ri da we­ri­Ti mety­ve­le­bis gan­vi­Ta­re­ba;

mar­Te­bu­lad (e­nob­riv­-­g­ra­ma­ti­ku­li nor­me­bis dac­viT) mety­ve­le­bis unar­-­
C­ve­ve­bis gan­vi­Ta­re­ba.
aq­ti­vo­bis or­ga­ni­ze­bis for­ma: in­di­vi­du­a­lu­ri.
re­sur­se­bi: fur­c­leb­ze da­beW­di­li/­ba­ra­Teb­ze da­we­ri­li teq­s­ti, sa­we­ri ka­la­
mi, rve­u­li.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra: mas­wav­le­be­li da­u­ri­gebs mos­wav­le­ebs mar­tiv, mci­re zo­mis
teqsts (fur­c­leb­ze da­beW­dil­s­/­ba­ra­Teb­ze da­we­rils), ro­mel­Sic ko­loq­vi­a­liz­
mis, bar­ba­riz­mis, di­a­leq­tiz­mis ni­mu­Se­bi iq­ne­ba mo­ce­mu­li. ase­ve, teq­s­t­Si Se­iZ­le­
ba (na­wi­lob­riv ma­inc) ga­mo­to­ve­bu­li iyos sas­ve­ni niS­ne­bi. mas­wav­le­be­li xma­maR­la
kiTxu­lobs teqsts, ro­mel­sac mos­wav­le­e­bi Tvals adev­ne­ben.
mas­wav­leb­lis dax­ma­re­biT da msje­lo­bis meS­ve­o­biT, mos­wav­le­eb­ma un­da mo­a­xer­
xon teq­s­tis ga­mar­T­va sa­li­te­ra­tu­ro enis nor­me­bis mi­xed­viT da das­van sas­ve­ni
niS­ne­bi. aq­ti­vo­ba das­rul­de­ba Se­ma­ja­me­be­li msje­lo­biT.
aq­ti­vo­bis xan­g­r­Z­li­vo­ba: 12-15 wu­Ti.
Se­fa­se­ba: am­g­va­ri aq­ti­vo­biT fas­de­ba, Se­uZ­lia Tu ara mos­wav­les:

di­a­leq­tiz­me­bis, bar­ba­riz­me­bis da misT. amoc­no­ba;

di­a­lo­gis ga­for­me­bis­T­vis sa­Wi­ro enob­riv-gra­ma­ti­ku­li sa­Su­a­le­be­bis da
gra­ma­ti­ku­li ele­men­te­bis swo­rad ga­mo­ye­ne­ba.
aq­ti­vo­ba #2: vi­mety­ve­loT swo­rad.
aq­ti­vo­bis Se­sa­xeb: aq­ti­vo­ba em­sa­xu­re­ba mos­wav­le­Ta ze­pi­ri da we­ri­Ti mety­ve­
le­bis gan­vi­Ta­re­bas, moswavleTa mar­Tlmety­ve­le­bi­sa da marTlwe­ris una­re­bis ga­
mo­mu­Sa­ve­bas.
aq­ti­vo­bis miz­ne­bi:

ze­pi­ri da we­ri­Ti mety­ve­le­bis gan­vi­Ta­re­ba;

mar­Te­bu­lad (e­nob­riv­-­g­ra­ma­ti­ku­li nor­me­bis dac­viT) mety­ve­le­bis unar­-­
C­ve­ve­bis gan­vi­Ta­re­ba.
re­sur­se­bi: audi­o­ma­sa­la, sa­we­ri ka­la­mi, rve­u­li.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra:
mas­wav­le­be­li mos­wav­le­ebs mo­as­me­ni­nebs sa­ub­ris audi­o­Ca­na­we­ris erT nawy­
vets, ro­mel­Sic ux­vad iq­ne­ba ko­loq­vi­a­liz­me­bi, bar­ba­riz­me­bi da sxv., Sem­deg ki
mo­as­me­ni­nebs ga­mar­Tu­li mety­v­le­bis am­sax­vel audi­o­ma­sa­las. das­vams Se­kiTx­vas:
”ro­gor fiq­robT, ro­mel Ca­na­wer­Si Can­da, rom ada­mi­a­ni ze­pi­rad la­pa­ra­kob­da da
ro­mel Ca­na­wer­Si Can­da, rom ada­mi­a­ni da­we­ril teqsts kiTxu­lob­da?” mos­wav­le­eb­
180
ma un­da SeZ­lon or Ca­na­wers So­ris gan­s­x­va­ve­bis dad­ge­na. Se­saZ­lo­a, mas­wav­le­bel­ma
me­o­re­je­rac mo­as­me­ni­nos mos­wav­le­ebs audi­o­Ca­na­we­re­bi da da­a­va­los maT, Ca­i­niS­non
ze­pir­mety­ve­le­bis da­ma­das­tu­re­be­li sity­ve­bi/ga­moT­q­me­bi da enob­ri­vad dax­ve­wi­li
teq­s­tis ma­xa­si­a­Teb­le­bi. aq­ti­vo­ba Se­ma­ja­me­be­li msje­lo­bi­Ta da Ca­na­we­re­bi­dan ma­
ga­li­Te­bis da­sa­xe­le­biT srul­de­ba.
aq­ti­vo­bis xan­g­r­Z­li­vo­ba: 16-18 wu­Ti.
Se­fa­se­ba: am­g­va­ri aq­ti­vo­biT fas­de­ba, Se­uZ­lia Tu ara mos­wav­les:

di­a­leq­tiz­me­bis, bar­ba­riz­me­bis da misT. amoc­no­ba mos­me­niT;

mos­me­ni­li in­for­ma­ci­is asax­va we­ri­lo­bi­Ti sa­xiT;

sas­ve­ni niS­ne­bis, di­a­lo­gis ga­for­me­bis­T­vis sa­Wi­ro enob­riv-gra­ma­ti­ku­li
sa­Su­a­le­be­bis, gra­ma­ti­ku­li ele­men­te­bis mar­Te­bu­lad ga­mo­ye­ne­ba.
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
qarT. III. 14. mos­wav­les Se­uZ­lia teq­s­tis Cas­wo­re­bis mar­ti­vi xer­xe­bis ga­mo­
ye­ne­ba.
aq­ti­vo­ba #1: ra mom­wons da ra ar mom­wons?
aq­ti­vo­bis Se­sa­xeb: aq­ti­vo­ba ga­mo­i­ye­ne­ba we­ris Sem­d­gom etap­ze. igi em­sa­xu­re­ba
TviT­Se­fa­se­bi­sa da ur­Ti­er­T­Se­fa­se­bis unar­-­C­ve­ve­bis ga­mo­mu­Sa­ve­bas.
aq­ti­vo­bis miz­ne­bi:

we­ri­Ti mety­ve­le­bis gan­vi­Ta­re­ba;

ana­li­zi­sa da msje­lo­bis unar­-­C­ve­ve­bis gan­vi­Ta­re­ba;

me­ta­kog­ni­tu­ri una­re­bis gan­vi­Ta­re­ba;

TviT­Se­fa­se­bis unar­-­C­ve­ve­bis gan­vi­Ta­re­ba;

ur­Ti­er­T­Se­fa­se­bis unar­-­C­ve­ve­bis gan­vi­Ta­re­ba.
aq­ti­vo­bis or­ga­ni­ze­bis for­ma: in­di­vi­du­a­lu­ri.
re­sur­se­bi: ka­la­mi, rve­u­li.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra: mos­wav­le­ebs da­e­va­le­baT, we­ri­lo­biT upa­su­xon or kiTx­vas:

ra mom­wons? (sa­ku­Tari an Ta­nak­la­se­lis na­wer­i)

ra­tom mom­wons? (sa­ku­Tar an Ta­nak­la­se­lis na­wer­Si)
aq­ti­vo­ba gan­xor­ci­el­de­ba klas­Si, na­we­re­bis xma­maR­la wa­kiTx­vis Sem­deg. mos­
wav­le­e­bi er­T­ma­neTs uzi­a­re­ben Tval­saz­riss sa­ku­Ta­ri da Ta­nak­la­se­le­bis na­we­re­
bis Se­sa­xeb.
ni­mu­Si (sti­li da­cu­li­a):
ra mom­wons da ra ar mom­wons?

”me Cem na­Ser­Si ar mom­wons is ro S da w ki­de ame­ria bev­r­jel.

”i­ga­ra­va­ki Za­li­an mo­me­wo­na. mxat­va­ri Wkvi­ni iyo da me­fe Sa­ri­a­ni”.

”me le­ni­kos na­wer­Si mom­wons rom la­ma­zaT wers da suf­TaT”.

”ar mo­me­wo­na is rom ro­me­lic Se­mo­xa­za ar iyo swo­ri. gu­li­Ta­di ar un­da
Se­mo­e­xa­za iq gu­la­di iyo swo­ri”.
aq­ti­vo­bis xan­g­r­Z­li­vo­ba: 10-12 wu­Ti.
Se­fa­se­ba: aq­ti­vo­biT fas­de­ba, Se­uZ­lia Tu ara mos­wav­les:
181
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi





teq­s­tis ga­a­na­li­ze­ba;
sa­ku­Tar da sxvis na­wer­Si Sec­do­mis aR­mo­Ce­na da Cas­wo­re­ba;
ko­men­ti­re­ba;
TviT­Se­fa­se­ba;
ur­Ti­er­T­Se­fa­se­ba.
aq­ti­vo­ba #2: us­wav­le­li bav­S­vis na­we­ri.
aq­ti­vo­bis Se­sa­xeb: aq­ti­vo­ba ga­mo­i­ye­ne­ba we­ris Sem­d­gom etap­ze. igi em­sa­xu­re­ba
enob­riv­-­g­ra­ma­ti­ku­li nor­me­bi­sa da gra­ma­ti­ku­li ele­men­te­bis mar­Te­bu­lad ga­mo­ye­
ne­bis, ana­li­zi­sa da Se­fa­se­bis una­re­bis ga­mo­mu­Sa­ve­bas.
aq­ti­vo­bis miz­ne­bi:

we­ri­Ti mety­ve­le­bis gan­vi­Ta­re­ba;

ana­li­zi­sa da msje­lo­bis unar­-­C­ve­ve­bis gan­vi­Ta­re­ba;

me­ta­kog­ni­tu­ri una­re­bis gan­vi­Ta­re­ba.
aq­ti­vo­bis or­ga­ni­ze­bis for­ma: in­di­vi­du­a­lu­ri/­wy­vi­lu­ri.
re­sur­se­bi: sa­we­ri ka­la­mi, mos­wav­le­e­bi­saT­vis dam­za­de­bu­li teq­s­te­bi, na­we­ri
Sec­do­me­biT.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra:
mas­wav­le­be­li mos­wav­le­ebs uri­gebs ba­ra­Teb­ze/ fur­c­leb­ze da­we­ril teqsts,
da­we­rils „us­wav­le­li bav­S­vis“ mi­er. na­wer­Si daS­ve­bu­li un­da iyos ise­Ti Sec­do­me­bi,
rom­le­bic ti­pu­ria mo­ce­mu­li asa­kob­ri­vi jgu­fi­saT­vis.
Sem­deg mas­wav­le­be­li sTxovs mos­wav­le­ebs, da­ex­ma­ron ”us­wav­lel mos­wav­les”
da ga­us­wo­ron mas Sec­do­me­bi. mos­wav­le­e­bi as­wo­re­ben „us­wav­le­li bav­S­vis“ na­wers
(Se­saZ­le­be­li­a, mas­wav­le­bel­ma am aq­ti­vo­bi­saT­vis da­awy­vi­los mos­wav­le­e­bi. am Sem­
Tx­ve­va­Si mewy­vi­le­e­bi erT teq­s­t­ze imu­Sa­ve­ben).
na­we­ris gas­wo­re­bis Sem­deg mos­wav­le­e­bi ze­pi­rad Ca­moT­v­li­an mik­v­le­ul Sec­
do­mebs; im­s­je­le­ben, Tu ro­gor Se­as­wo­res Sec­do­me­bi.
aq­ti­vo­bis xan­g­r­Z­li­vo­ba: 12-15 wu­Ti.
Se­fa­se­ba: aq­ti­vo­biT fas­de­ba, Se­uZ­lia Tu ara mos­wav­les;

na­wer­Si ti­pu­ri Sec­do­mis aR­mo­Ce­na da Cas­wo­re­ba;

sxvi­si na­we­ris Se­fa­se­ba;

enob­riv­-­g­ra­ma­ti­ku­li nor­me­bis, gra­ma­ti­ku­li ele­men­te­bis mar­Te­bu­lad
ga­mo­ye­ne­ba;

sa­ku­Ta­ri Tval­saz­ri­sis ga­moT­q­ma;

Ta­nam­S­rom­lo­ba.
aq­ti­vo­ba #3: vi­po­voT Sec­do­me­bi er­T­ma­ne­Tis na­we­reb­Si.
aq­ti­vo­bis Se­sa­xeb: aq­ti­vo­ba ga­mo­i­ye­ne­ba we­ris Sem­d­gom etap­ze. igi em­sa­xu­re­ba
enob­riv­-­g­ra­ma­ti­ku­li nor­me­bi­sa da gra­ma­ti­ku­li ele­men­te­bis mar­Te­bu­lad ga­mo­ye­
ne­bis, teq­s­tis ana­li­zis, msje­lo­bi­sa da Se­fa­se­bis una­re­bis ga­mo­mu­Sa­ve­bas.
aq­ti­vo­bis miz­ne­bi:

we­ri­Ti mety­ve­le­bis gan­vi­Ta­re­ba;

teq­s­tis ana­li­zis unar­-­C­ve­ve­bis gan­vi­Ta­re­ba;
182

enob­riv­-­g­ra­ma­ti­ku­li nor­me­bi­sa da gra­ma­ti­ku­li ele­men­te­bis mar­Te­bu­
lad ga­mo­ye­ne­bis una­re­bis ga­mo­mu­Sa­ve­ba;

me­ta­kog­ni­tu­ri una­re­bis gan­vi­Ta­re­ba.
aq­ti­vo­bis or­ga­ni­ze­bis for­ma: in­di­vi­du­a­lu­ri.
re­sur­se­bi: ka­la­mi, rve­u­li.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra: mas­wav­leb­lis da­va­le­biT, mos­wav­le­e­bi na­we­rebs ga­uc­v­li­an
er­T­ma­neTs da as­wo­re­ben Ta­nak­la­se­le­bis mi­er daS­ve­bul Sec­do­mebs. Sec­do­mas qve­
moT ga­us­va­men xazs, xo­lo min­dor­ze an na­we­ris qveS ga­mo­we­ren sity­vis swor for­
mas an asos, mar­Te­bu­li mo­xa­zu­lo­biT.
aq­ti­vo­bis xan­g­r­Z­li­vo­ba: 8-10 wu­Ti.
Se­fa­se­ba: aq­ti­vo­biT fas­de­ba, Se­uZ­lia Tu ara mos­wav­les

sxvis na­wer­Si Sec­do­mis aR­mo­Ce­na da Cas­wo­re­ba.
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
aq­ti­vo­ba #4: TviT­Se­fa­se­bis sqe­mis Sev­se­ba
aq­ti­vo­bis Se­sa­xeb: aq­ti­vo­ba ga­mo­i­ye­ne­ba we­ris Sem­d­gom etap­ze. igi em­sa­xu­re­ba
swav­lis una­re­bis ga­mo­mu­Sa­ve­bas.
aq­ti­vo­bis mi­z­nebi:

me­ta­kog­ni­tu­ri una­re­bis gan­vi­Ta­re­ba;

mos­wav­lis mo­ti­va­ci­is amaR­le­ba;

TviT­Se­fa­se­bis una­ris ga­mo­mu­Sa­ve­ba.
aq­ti­vo­bis or­ga­ni­ze­bis for­ma: wyvi­lu­ri/­j­gu­fu­ri.
re­sur­se­bi: ka­la­mi, rve­u­li, da­fa, car­ci/­mar­ke­ri.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra:
aq­ti­vo­ba er­T­g­va­rad Se­ma­ja­me­be­li sa­xi­saa da Se­iZ­le­ba hqon­des mra­val­g­va­ri
for­ma. es da­mo­ki­de­bu­lia ima­ze, Tu ras amow­mebs mas­wav­le­be­li: Sec­do­me­bis ra­o­de­
no­bas, am­bis age­bis Ta­na­mim­dev­ro­bas, Si­na­ar­sis ori­gi­na­lu­ro­bas, gra­ma­ti­kul laf­
su­sebs Tu sxv.
mas­wav­le­be­li xa­tavs da­fa­ze mar­ti­vi sa­xis, xuT­s­ve­ti­an cxrils, ro­mel­sac
mos­wav­le­e­bi ga­da­i­xa­za­ven er­Ti ro­me­li­me kon­k­re­tu­li na­we­ris qve­moT. mas­wav­le­be­
li sTxovs mos­wav­le­ebs, Se­a­fa­son Ta­vi­an­Ti na­we­ri cxril­Si mo­ce­mu­li maC­ve­neb­le­
bis mi­xed­viT, kon­k­re­tu­li ricx­vis Se­mo­xaz­viT.
ni­mu­Si:
1
uamravi
Secdoma
2
bevri
Secdoma
3
cota
Secdoma
4
ramdenime
Secdoma
5
erTi Secdoma/
uSecdomo
maC­ve­neb­lis Se­mo­xaz­vis Sem­deg, mas­wav­le­be­li da­awy­vi­lebs an da­aj­gu­febs mos­
wav­le­ebs da sTxovs, aux­s­nan er­T­ma­neTs, ra­tom Se­mo­xa­zes esa Tu is maC­ve­ne­be­li da­/an
mo­ma­val­Si ras ga­a­ke­Te­ben imis­T­vis, rom uf­ro ma­Ra­li maC­ve­neb­lis Se­mo­xaz­va SeZ­lon.
aq­ti­vo­bis xan­g­r­Z­li­vo­ba: 10-12 wu­Ti.
183
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
Se­fa­se­ba: aq­ti­vo­biT fas­de­ba, Se­uZ­lia Tu ara mos­wav­les

TviT­Se­fa­se­ba­/ur­Ti­er­T­Se­fa­se­ba;

sje­lo­bi­sas az­ris Ca­mo­ya­li­be­ba.
me­To­du­ri Se­niS­v­na: aR­we­ri­li aq­ti­vo­be­bi ex­ma­re­ba mos­wav­les swav­lis pro­
ce­sis gac­no­bi­e­re­ba­Si; xels uwyobs me­ta­kog­ni­ci­is gan­vi­Ta­re­bas, swav­lis una­re­bis
ga­mo­mu­Sa­ve­ba­sa da mo­ti­va­ci­is amaR­le­bas.
IV kla­si
qarT. IV. 1. mos­wav­les Se­uZ­lia adek­va­tu­rad aRiq­vas sxva­das­x­va sa­xis teq­s­
ti da gad­mos­ces ma­Ti Si­na­ar­si.
aq­ti­vo­ba #1: „am­be­bi, am­be­bi, am­be­bi” (sxva­das­x­va ti­pis Txro­ba)
re­sur­se­bi: teq­s­ti sa­xel­m­ZR­va­ne­lo­dan.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra:
pir­vel etap­ze, sa­nam mos­wav­le­e­bi Ta­vad da­iwye­ben ama Tu im sa­xis (de­ta­lu­ri
Txro­ba, mok­le Si­na­ar­sis Txro­ba, ga­mok­re­bi­li Si­na­ar­sis Txro­ba, Txro­ba mTxro­
be­lis Sec­v­liT) Txro­bi­Ti aq­ti­vo­be­bis ga­mo­ye­ne­bas, maT un­da mi­e­ceT sa­Su­a­le­ba,
sis­te­ma­ti­u­rad mo­us­mi­non sxva (pro­fe­si­o­nal) mTxrob­lebs, rom­le­bic maT si­a­mov­
ne­bas mi­a­ni­We­ben da sa­ni­mu­So Txro­bis ma­ga­li­Te­biT ga­am­did­re­ben mos­wav­le­Ta ga­
moc­di­le­bas. am miz­niT sa­sur­ve­lia gak­ve­Ti­leb­ze cno­bi­li ada­mi­a­ne­bis mow­ve­va, an
ma­Ti vi­deo da audi­o­Ca­na­we­re­bis ga­mo­ye­ne­ba.
Txro­ba mos­wav­le­ebs sa­Su­a­le­bas aZ­levs:

ga­i­Ta­vi­son moTx­ro­bis / am­bis da­sawyi­si­sa da da­sas­ru­lis, ga­re­mos, moq­me­
di pi­re­bis da si­u­Je­tu­ri xa­ze­bis mniS­v­ne­lo­va­ni as­peq­te­bi;

am­bis naT­lad gad­mo­ce­mi­saT­vis ga­mo­i­ye­non xa­to­va­ni da aR­we­ri­Ti ena;

da­ic­van Ta­na­mim­dev­ro­ba;

Se­ar­Ci­on adek­va­tu­ri da efeq­tu­ri leq­si­ka;

mo­Zeb­non audi­to­ri­is da­in­te­re­se­bis, mas­ze ze­moq­me­de­bis xer­xe­bi da sa­
Sua­­le­be­bi (ma­ga­li­Tad, Jes­te­bi, mi­mi­ka, xmis to­nis mo­nac­v­le­o­ba da sxva).
Txro­ba xels uwyobs kiTx­vi­sa da we­ris mo­ti­va­ci­as.
mos­wav­le­eb­ma Se­iZ­le­ba upi­ra­te­so­ba mi­a­ni­Won imis mo­yo­las, rac Tavs ga­dax­
daT, an rac ga­mo­i­go­nes da ara wa­kiTxu­li moTx­ro­bis Si­na­ar­sis gad­mo­ce­mas; Se­saZ­
loa mo­in­do­mon ga­go­ni­li moTx­ro­bis / am­bis, na­na­xi fil­mis Si­na­ar­sis gad­mo­ce­ma.
ase­Ti ini­ci­a­ti­ve­bi un­da wa­va­xa­li­soT, ra­Ta mos­wav­les mo­ex­s­nas Si­Sis an uxer­xu­lo­
bis gan­c­da, Se­eC­vi­os audi­to­ri­is wi­na­Se ga­mos­v­la­sa da efeq­tu­ri Txro­bis sa­Su­a­le­
be­bis ga­mo­ye­ne­bas. pi­ra­di am­be­bi Se­iZ­le­ba exe­bo­des, ma­ga­li­Tad, mos­wav­lis pi­rad
Tav­ga­da­sa­vals, oja­xis re­lik­vi­ebs, oja­xis wi­nap­re­bis am­bebs, Si­na­ur cxo­ve­leb­Tan
da­kav­Si­re­bul is­to­ri­ebs da a.S.
Se­iZ­le­ba mos­wav­le­ebs Ta­vad surT moTx­ro­bis Seq­m­na. es ini­ci­a­ti­vac un­da wa­xa­
lis­des. maT Se­uZ­li­aT:
184

tra­di­ci­u­li an e. w. mo­a­ru­li si­u­Je­te­bis, Te­me­bis ga­mo­ye­ne­ba (ses­xe­ba);
ram­de­ni­me ver­si­i­dan er­T­-er­Tis aRe­ba an am ver­si­e­bis ga­er­Ti­a­ne­ba;

am­bis / moTx­ro­bis ga­da­nac­v­le­ba dro­Si: war­su­li­dan aw­m­yo­Si an mo­ma­val­Si;

am­bis / moTx­ro­bis ga­da­nac­v­le­ba er­Ti ge­og­ra­fi­u­li ga­re­mo­dan sxva­Si.
mTxro­bels un­da hqon­des mo­xer­xe­bu­li mdgo­ma­re­o­ba. igi pir­da­pir un­da uyu­
reb­des audi­to­ri­as, ra­Ta ad­vi­lad da­am­ya­ros mxed­ve­lo­bi­Ti kon­taq­ti mas­Tan.
mTxro­bels Se­uZ­lia mo­awyos Txro­bis­T­vis Se­sa­fe­ri­si ga­re­mo: spe­ci­a­lu­ri
ga­na­Te­ba, mu­si­ka, Txro­bis efeq­tu­ro­bis ga­maZ­li­e­re­be­li vi­zu­a­lu­ri sa­Su­a­le­be­
bi, mag., Se­sa­ba­mi­si ta­ni­sa­mo­si, Tun­dac ro­me­li­me at­ri­bu­ti: qu­di, Sar­fi, man­tia an
sxva ram; ilus­t­ra­ci­e­bi, fil­me­bi da a.S. msgavs „dax­ma­re­bas“ ram­de­ni­me upi­ra­te­so­ba
aqvs. igi:

xels uwyobs mos­wav­lis mo­ti­vi­re­bas, in­te­re­sis aR­Z­v­ras;

aer­Ti­a­nebs vi­zu­a­lur da ze­pir saq­mi­a­no­bas;

uz­run­vel­yofs mor­cx­vi mTxro­blis mxar­da­We­ras (morcxv mTxro­bels aZ­
levs say­r­dens, rac si­Ta­ma­mes hma­teb­s­ mas).

qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
de­ta­lu­ri Txro­ba
de­ta­lu­ri Txro­ba Se­iZ­le­ba iyos ori sa­xis: Ta­vi­su­fa­li, ro­me­lic ukav­Sir­de­
ba wa­kiTxu­li an mos­me­ni­li na­war­mo­e­biT mi­Re­bul pir­vel STa­beW­di­le­bas. mos­wav­le
sa­ku­Ta­ri sity­ve­biT gad­mos­cems na­war­mo­e­bis de­ta­lur Si­na­arss. da­nar­Ce­ne­bi us­me­
nen da afa­se­ben, ram­de­nad zus­tad da Ta­na­mim­dev­ro­biT aris gad­mo­ce­mu­li Si­na­ar­
si, xom ar aris ga­mo­to­ve­bu­li mniS­v­ne­lo­va­ni mov­le­na / faq­ti. ma­ga­li­Tad, mos­wav­
le­eb­ma mo­is­mi­nes zRa­pa­ri ”mi­wa Ta­vi­sas mo­iTxovs”. maT er­Ti mos­me­nis Sem­deg rac
Se­iZ­le­ba zus­tad un­da aRad­gi­non mi­si Si­na­ar­si. me­o­re sa­xe ase­Ti Txro­bi­sa gu­lis­x­
mobs imas, Tu ram­de­nad ax­los aris mos­wav­lis mo­naTx­ro­bi av­to­ri­se­ul ver­si­as­Tan
ara mar­to Si­na­ar­siT, ara­med mwer­lis enis Tval­saz­ri­siT. ga­mo­ye­ne­bu­lia Tu ara
av­to­ri­se­u­li leq­si­ka, mxat­v­ru­li sa­Su­a­le­be­bi.
re­sur­se­bi: teq­s­ti sa­xel­m­ZR­va­ne­lo­dan an audi­o­Ca­na­we­ri.
Se­fa­se­ba: ori­ve Sem­Tx­ve­va­Si, Se­fas­de­ba Txro­bis Ta­na­mim­dev­ru­lo­ba, teq­s­tis
Si­na­ar­s­Tan si­ax­lo­ve, enob­ri­vi ga­mar­Tu­lo­ba, xo­lo me­o­re Sem­x­T­ve­va­Si, da­e­ma­te­ba
Sem­de­gi kri­te­ri­u­me­bi: mwer­li­se­u­li leq­si­ki­sa da mxat­v­rul­-­g­mom­sax­ve­lo­bi­Ti sa­
Su­a­le­be­bis ga­mo­ye­ne­ba.
me­To­du­ri mi­Ti­Te­ba: de­ta­lu­ri Txro­ba ar gu­lis­x­mobs teq­s­tis ze­pi­rad das­
wav­las. es aq­ti­vo­ba er­T­d­ro­u­lad amow­mebs ga­az­re­bu­li kiTx­vis unars (Tu mos­wav­
lem wa­i­kiTxa teq­s­ti) an mos­me­nis unars, yu­radRe­bis kon­cen­t­ra­ci­as, mex­si­e­re­bas
(Tu mos­wav­les mo­vas­me­ni­nebT teqsts).
mok­le Si­na­ar­sis Txro­ba
mok­le Si­na­ar­sis gad­mo­ce­ma ga­ci­le­biT rTu­li­a, vid­re de­ta­lu­ri Si­na­ar­si­sa,
rad­gan mos­wav­lem un­da SeZ­los teq­s­tis ise Se­kum­S­va, rom ar da­i­kar­gos Txro­bis
lo­gi­ka, mxat­v­ru­li teq­s­tis yve­la­ze mniS­v­ne­lo­va­ni de­ta­le­bi. anu un­da SeZ­los
mTa­va­ri­sa da ar­se­bi­Tis gar­Ce­va me­o­re­xa­ris­xo­va­ni­sa­gan. ami­saT­vis auci­le­be­lia
mo­sam­za­de­be­li sa­mu­Sa­o­e­bis Ca­ta­re­ba. ab­za­cis an Ta­vis mTa­va­ri az­ris gan­sazR­v­ra,
185
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
amis sa­fuZ­vel­ze geg­mis Sed­ge­na da me­re im geg­mis isev Txro­biT teq­s­tad ga­daq­ce­va.
ma­ga­li­Tad, Tu mos­wav­les vTxovT, gvi­am­bos ”i­av­na­nam ra hqmnas?!” Si­na­ar­si, ami­saT­
vis mas un­da da­vex­ma­roT sa­Ta­u­reb­ze day­r­d­no­biT Ti­To­e­u­li Ta­vi­dan amo­i­Ros mTa­
va­ri. Se­iZ­le­ba klas­Si mo­vis­mi­noT al­ter­na­ti­u­li va­ri­an­te­bi da Sev­Cer­deT iseT­ze,
ro­mel­Sic Se­nar­Cu­ne­bu­li iq­ne­ba mTa­va­ri da Tan yve­la­ze da­wu­ru­lad. ase ava­goT
mok­le Si­na­ar­si er­Tob­li­vad.
Se­fa­se­ba: Se­fas­de­ba Txro­bis Ta­na­mim­dev­ro­ba, ar­se­bi­Ti­sa da mTa­va­ris me­o­re­
xa­ris­xo­va­ni­sa­gan gar­Ce­vis una­ri.
me­To­du­ri mi­Ti­Te­ba: es aq­ti­vo­ba kom­p­leq­su­ri­a, rad­gan is ze­pir­mety­ve­le­bis
una­ris gan­vi­Ta­re­bas­Tan er­Tad, xels uwyobs ga­az­re­bu­li kiTx­vi­sa da we­ris una­ris
gan­vi­Ta­re­ba­sac im Sem­Tx­ve­va­Si, Tu mos­wav­le­e­bi Txro­bis geg­mas we­ri­lo­biT Se­ad­ge­
nen.
ga­mok­re­bi­li Si­na­ar­si
es aris teq­s­tis cal­ke­u­li frag­men­tis Txro­ba mas­wav­leb­lis mi­er mi­Ti­Te­bu­
lis sa­fuZ­vel­ze (ma­ga­li­Tad, mi­am­be is mo­nak­ve­Ti, ro­mel­Sic aR­we­ri­lia qar­T­ve­la­
Ze­e­bis oja­xi; mi­am­be qe­Tos ga­ta­ce­bis am­ba­vi...).
re­sur­si: teq­s­ti sa­xel­m­R­va­ne­lo­dan.
Se­fa­se­ba: Se­fas­de­ba, axer­xebs Tu ara mos­wav­le mTli­a­ni teq­s­ti­dan mi­Ti­T­e­bu­
li ad­gi­lis zus­tad amo­Re­ba­sa da mis de­ta­lu­rad gad­mo­ce­mas ise, rom ar kar­gavs
yve­la­ze mniS­v­ne­lo­vans.
me­To­du­ri mi­Ti­Te­ba: imi­saT­vis rom Se­mow­m­des, ram­de­nad kar­gad aqvs mos­wav­
les teq­s­ti ga­az­re­bu­li, Se­saZ­le­be­lia da­va­le­bis pi­ro­bis gar­Tu­le­ba ra­i­me sa­xis
da­ma­te­bi­Ti mi­niS­ne­biT. ma­ga­li­Tad, mi­am­be is epi­zo­di, ro­mel­Sic Cans, rom zu­rab
qar­T­ve­la­Ze go­ni­e­ri da win­da­xe­du­li ada­mi­a­ni­a.
mTxro­blis Sec­v­la
es aq­ti­vo­ba gu­lis­x­mobs teq­s­tis an mi­si epi­zo­dis Txro­bas ro­me­li­me per­so­na­
Jis po­zi­ci­i­dan. ma­ga­li­Tad, ro­gor moh­y­ve­bo­da qe­Tos mo­ta­ce­bis am­bavs ga­di­a; mi­am­
be, ro­gor mox­v­da qe­To na­i­bis ojax­Si na­i­bis pi­riT; mi­am­be Ta­vi ”i­av­na­nam ra hqmna?!”
qe­Tos piriT da a. S. imi­saT­vis, rom ase­Ti da­va­le­ba Se­as­ru­los, mos­wav­les kar­gad
un­da es­mo­des per­so­na­Jis xa­si­a­Ti, Se­ar­Ci­os Se­sa­ba­mi­si mxat­v­ru­li sa­Su­a­le­be­bi,
rac, cxa­di­a, gu­lis­x­mobs mas­wav­leb­lis mi­er mo­sam­za­de­be­li sa­mu­Sa­o­e­bis Ca­ta­re­bas.
ma­nam­de mos­wav­le­eb­ma un­da im­s­je­lon per­so­na­Jis xa­si­a­Tis Tvi­se­beb­ze, da­uk­vir­d­nen
mis mety­ve­le­bas, imas, Tu ra sa­Su­a­le­be­biT aR­wers mwe­ra­li gmi­ris emo­ci­ur mdgo­
ma­re­o­bas.
Se­fa­se­ba: Se­fas­de­ba in­ter­p­re­ta­ci­is, teq­s­tis ga­az­re­bis una­ri, Se­moq­me­de­bi­
To­ba.
me­To­du­ri mi­Ti­Te­ba: es aq­ti­vo­bac kom­p­leq­su­ri­a. mi­si Ca­ta­re­ba Se­iZ­le­ba mxo­
lod im Sem­Tx­ve­va­Si, Tu mos­wav­le­ebs Rrmad da sa­fuZ­v­li­a­nad aqvT teq­s­ti da­mu­Sa­ve­
bu­li kiTx­vis pro­ces­Si, ga­mo­mu­Sa­ve­bu­li aqvT per­so­na­Jis emo­ci­ur mdgo­ma­re­o­ba­ze,
mis xa­si­aT­ze dak­vir­ve­bis una­ri, Se­uZ­li­aT im mxat­v­ru­li sa­Su­a­le­be­bis amoc­no­ba,
rom­li­Tac mwe­ra­li axer­xebs Cve­nam­de saT­q­me­lis mo­ta­nas.
186
er­Tob­li­vi aR­we­ra
mas Sem­deg, rac mos­wav­le­e­bi Se­is­wav­li­an mxat­v­rul teqsts, ro­mel­Sic aris
bu­ne­bis su­ra­Tis / in­te­ri­e­ris / per­so­na­Jis ga­reg­no­bis aR­we­ra, mas­wav­le­be­li mos­
wav­le­ebs sTxovs da­ak­vir­d­nen, ro­me­li sity­ve­bi sWar­bobs aR­we­ri­sas. amo­ic­non es
kiTx­vis das­miT (uf­ro xSi­rad ga­mo­i­ye­ne­ben kiTx­vas ”ro­go­ri?”). am gziT mos­wav­le­
e­bi aR­mo­a­Ce­nen zed­sar­Ta­vi sa­xe­lis fun­q­ci­as. amis Sem­deg mas­wav­le­be­li mos­wav­le­
ebs aZ­levs Ti­To-­Ti­To wi­na­da­de­bad aR­we­ris ele­men­tebs da sTxovs, ga­am­did­ron
es wi­na­da­de­be­bi si­no­ni­mu­ri zed­sar­Ta­vi sa­xe­le­biT. ma­ga­li­Tad, dad­ga Se­mod­go­ma.
mos­wav­le­e­bi am­bo­ben Se­sa­ba­mis zed­sar­Tav sa­xe­lebs. ma­ga­li­Tad, dad­ga ba­ra­qi­a­ni,
gu­lux­vi Se­mod­go­ma... an ga­Ten­da di­la da ax­ma­ur­da so­fe­li. ga­Ten­da mSvi­di, Tbi­li
da mzi­a­ni di­la da ax­ma­ur­da ga­rin­de­bu­li so­fe­li. mas­wav­le­be­li mos­wav­le­Ta mi­er
”gam­did­re­bul” wi­na­da­de­bebs wers da­fa­ze. ase iq­m­ne­ba er­Tob­li­vad aR­we­ri­Ti teq­
s­ti.
re­sur­sebi: es aq­ti­vo­ba sa­Wi­ro­ebs mxo­lod ada­mi­a­nur re­surss. Se­saZ­le­be­lia
na­xa­tis - Se­mod­go­mis pe­i­za­Jis - ga­mo­ye­ne­bac.
Se­fa­se­ba: Se­fas­de­ba mos­wav­le­Ta leq­si­ku­ri ma­ra­gi da mi­si adek­va­tu­ri ga­mo­ye­
ne­bis una­ri.
me­To­du­ri mi­Ti­Te­ba: kla­sis do­ni­dan ga­mom­di­na­re, Se­iZ­le­ba da­fa­ze wi­nas­war
Ca­mo­we­ros mas­wav­le­bel­ma zed­sar­Ta­vi sa­xe­le­bi da am Ca­mo­naT­va­li­dan mos­wav­le­eb­
ma aar­Ci­on Se­sa­ba­mi­si. imi­saT­vis, rom yve­la mos­wav­lem mi­i­Ros er­Tob­liv aR­we­ra­Si
mo­na­wi­le­o­ba, mas­wav­le­bel­ma un­da da­ic­vas ri­gi­To­ba. Tu mas­wav­le­be­li teq­s­tis wa­
kiTx­vis Sem­deg da­geg­mavs am aq­ti­vo­bas, is kom­p­leq­su­ri gax­de­ba, rad­gan er­T­d­ro­u­
lad ori­en­ti­re­bu­li iq­ne­ba ro­gorc ze­pir­mety­ve­le­bis, ise kiTx­vis una­ris gan­vi­
Ta­re­ba­ze.
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
qarT. IV. 2. mos­wav­les Se­uZ­lia ga­mo­xa­tos sa­ku­Ta­ri da­mo­ki­de­bu­le­ba mxat­v­
ru­li na­war­mo­e­bis mi­marT.
aq­ti­vo­ba #1: cxe­li ska­mi.
re­sur­se­bi: ada­mi­a­nu­ri re­sur­se­bi, sa­Ta­na­do at­ri­bu­ti­ka.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra: mos­wav­le­ebs sTxo­ven, mo­ir­gon teq­s­tis er­T­-er­Ti per­so­na­
Jis ro­li. Ser­Ce­u­li mos­wav­le ga­mo­dis kla­sis win, jde­ba skam­ze, ”mo­ir­gebs” per­
so­na­Jis rols da pa­su­xobs Ta­nak­la­se­le­bis mi­er das­mul Se­kiTx­vebs, rom­le­bic am
per­so­na­Jis­T­vi­saa ga­miz­nu­li (Se­iZ­le­ba amor­Ce­u­li per­so­na­Ji­saT­vis da­ma­xa­si­a­Te­
be­li ra­i­me at­ri­bur­ti­kis ga­mo­ye­ne­ba: vTqvaT, na­car­qe­qi­a­saT­vis (qar­Tu­li xal­xu­ri
zRa­pa­ri ”na­car­qe­qi­a”) - gu­da/­to­ma­ra; qe­Tos de­di­saT­vis (i­a­kob go­ge­baS­vi­li, ”i­av­
na­nam ra hqmna?!”) - Con­gu­ri/­fan­du­ri da misT. kar­gi iq­ne­ba, Tu­ki da­sawyi­sis­T­vis
iseT moswavles amo­var­CevT, ro­me­lic am da­va­le­bas, Tqve­ni az­riT, kar­gad ga­ar­T­
mevs Tavs. ni­mu­Sis saC­ve­neb­lad Se­iZ­le­ba Ser­Ce­u­li per­so­na­Jis ro­li Tav­da­pir­ve­
lad Tvi­Ton mas­wav­le­bel­ma ga­na­sa­xi­e­ros.
zo­ga­dad, mniS­v­ne­lo­va­ni­a, rom mas­wav­le­bel­ma wa­a­qe­zos bav­S­ve­bi, das­van efeq­
tu­ri Se­kiTx­ve­bi da ma­ga­li­Tis saC­ve­neb­lad, Tvi­To­nac da­us­vas Se­kiTx­ve­bi ”cxel
skam­ze” mjdom mos­wav­les.
187
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
Se­kiTx­ve­bis ni­mu­Se­bi:
Se­kiTx­ve­bi na­car­qe­qi­as (qar­Tu­li xal­xu­ri zRa­pa­ri ”na­car­qe­qi­a”): ra­tom wax­ve­
di sax­li­dan? ro­gor mix­v­di, rom de­vis motyu­e­ba ad­vi­li­a? sa­er­Tod, ge­Si­nia Tu ara
ra­i­me­si? ra­tom da­u­Za­xe Sens Zmebs, maT xom sax­li­dan ga­mo­gag­des? ra­tom giy­vars
nac­ris qeq­va? sxv.
Se­kiTx­ve­bi devs (qar­Tu­li xal­xu­ri zRa­pa­ri ”na­car­qe­qi­a”): vin xar Sen? sad
cxov­rob? ras Wam? ra gqvi­a? gyavs da-­Z­ma? ro­gor cxov­ro­ben de­ve­bi? ro­go­re­bi
ari­an de­vi qa­le­bi? ro­gor gax­di ege­Ti Ro­ni­e­ri, var­ji­SiT? Se­giZ­lia ja­doq­ro­ba?
ri­Ti er­To­bi xol­me? ras fiq­rob na­car­qe­qi­a­ze? sxv.
Se­kiTx­ve­bi qe­Tos de­das (i­a­kob go­ge­baS­vi­li, ”i­av­na­nam ra hqmna?!”): ras fiq­rob
qe­Tos lek ded­-­ma­ma­ze? mar­T­la da­ab­ru­neb­di qe­Tos da­Res­tan­Si? ro­gor fiq­rob,
vin uf­ro uy­vars qe­Tos - Sen Tu le­ki de­da? sxv.
Tu­ki bav­S­ve­bi kar­gad aiT­vi­se­ben aq­ti­vo­bas, amas­Tan, igi maT­T­vis sa­in­te­re­so
da sa­xa­li­so aR­moC­n­de­ba, Se­iZ­le­ba aq­ti­vo­bis gar­Tu­le­ba - ”cxel skam­ze” da­sas­me­
lad Se­var­CevT me­o­re­xa­ris­xo­van per­so­naJs, rom­lis Se­sa­xeb teq­s­t­Si mci­re in­for­
ma­ci­as vxvde­biT. mag., qe­Tos Zi­Za (”i­av­na­nam ra hqmna?”), na­car­qe­qi­as Zme­bi, misT. me­o­
re­xa­ris­xo­va­ni per­so­na­Je­bis ro­lis mo­sar­ge­bad bav­S­vebs de­ta­le­bis ukeT ga­az­re­ba
da fan­ta­zi­i­sa da war­mo­sax­vis una­ris me­ti mo­bi­li­ze­ba das­Wir­de­baT.
me­To­du­ri mi­Ti­Te­ba: aq­ti­vo­ba­Si Car­Tu­li un­da iyos mTe­li kla­si. Tu­ki da­i­na­
xavT, rom kla­si pa­si­u­ria da aq­ti­u­robs mxo­lod is mos­wav­le, ro­me­lic per­so­naJs
asa­xi­e­rebs, aq­ti­vo­bis gag­r­Ze­le­bas az­ri ar aqvs.
aq­ti­vo­ba #2: grZno­ba­Ta yu­la­ba.
re­sur­si: es aq­ti­vo­ba sa­Wi­ro­ebs mxo­lod ada­mi­a­nur re­surss.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra: mas­wav­le­be­li Ca­mo­wers da­fa­ze grZno­bebs, rom­le­bic Se­iZ­
le­ba aReZ­ras ada­mi­ans mxat­v­ru­li na­war­mo­e­bis wa­kiTx­vi­sas / mos­me­ni­sas (ma­ga­li­Tad,
aR­S­fo­Te­ba, aR­f­r­To­va­ne­ba, sib­ra­lu­li, gul­g­ri­lo­ba, Ta­nag­r­Z­no­ba, mo­wo­ne­ba da
sxv.) da sTxovs mos­wav­le­ebs, amo­ir­Ci­on am Ca­mo­naT­va­li­dan is grZno­ba, ro­mel­sac
aRuZ­ravs mis mi­er wa­kiTxu­li epi­zo­di. mas­wav­le­be­li ga­mom­sax­ve­lo­biT kiTxu­lobs
epi­zods. mos­wav­le­e­bi asa­xe­le­ben grZno­bas da asa­bu­Te­ben sa­ku­Tar pa­suxs. ma­ga­li­
Tad, me aR­maf­r­To­va­na am epi­zod­Si per­so­na­Jis moq­me­de­bam imi­tom, rom... / Cem­Si am
per­so­na­Jis mar­cx­ma aR­Z­ra Ta­nag­r­Z­no­ba, rad­gan...
Se­fa­se­ba: Se­fas­de­ba emo­ci­u­ri da­mo­ki­de­bu­le­bis ga­mo­xat­vi­sa da ar­gu­men­ta­ci­
is una­ri.
me­To­du­ri mi­Ti­Te­ba: imi­saT­vis, rom mos­wav­le­eb­ma Ta­vi­suf­lad ga­mo­xa­ton sa­
ku­Ta­ri grZno­be­bi, mas­wav­le­bel­ma un­da Seq­m­nas Se­sa­ba­mi­si ga­re­mo. da­uS­vas is, rom
er­T­ma da ima­ve epi­zod­ma Se­iZ­le­ba sxva­das­x­va mos­wav­le­Si sxva­das­x­va grZno­ba ga­mo­
iw­vi­os.
188
qarT. IV. 3. mos­wav­les Se­uZ­lia mi­u­sa­da­gos sa­mety­ve­lo qce­va da­sa­xul sa­ko­
mu­ni­ka­cio amo­ca­nas.
aq­ti­vo­ba #1: kon­kur­si ga­mom­sax­ve­lo­biT kiTx­va­Si.
re­sur­si: Se­fa­se­bis kri­te­ri­u­me­bis qse­ro­as­le­bi.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra: mas­wav­le­be­li mos­wav­le­ebs sTa­va­zobs, mo­awyon kon­kur­si ga­
mom­sax­ve­lo­biT kiTx­va­Si. kon­kur­s­Si mo­na­wi­le­o­ba pir­vel jer­ze, sa­sur­ve­li­a, ne­ba­yof­
lo­bi­Ti iyos. is, vinc ar mi­i­Rebs mo­na­wi­le­o­bas kon­kur­s­Si, iq­ne­ba Sem­fa­se­bel­Ta jguf­
Si. es jgu­fi er­Tob­li­vad Se­mu­Sa­ve­bu­li kri­te­ri­u­me­bis mi­xed­viT Se­a­fa­sebs kon­kur­sis
mo­na­wi­le­ebs. Se­saZ­le­be­li­a, kon­kur­si Ca­tar­des or ”tu­rad”. jer mo­na­wi­le­e­bi kiTxu­
lo­ben er­T­sa da ima­ve na­war­mo­ebs, Sem­deg teqsts ir­Ce­ven sa­ku­Ta­ri sur­vi­liT.
Se­fa­se­ba: Se­fa­se­ba Se­iZ­le­ba mox­des imis mi­xed­viT, iyo Tu ara

yve­la sity­va mka­fi­od war­moT­q­mu­li;

ga­ke­Te­bu­li aq­cen­ti sak­van­Zo sity­veb­ze;

gad­mo­ce­mu­li av­to­ri­se­u­li gan­wyo­bi­le­ba da grZno­be­bi;

swo­rad ga­ge­bu­li pun­q­tu­a­ci­a;

efeq­tu­rad ga­mo­ye­ne­bu­li xmis to­ni;

Se­nar­Cu­ne­bu­li mxed­ve­lo­bi­Ti kon­taq­ti audi­to­ri­as­Tan;

Se­nar­Cu­ne­bu­li zo­mi­e­re­ba grZno­be­bis ga­mo­xat­vi­sas.
me­To­du­ri mi­Ti­Te­ba: sa­va­ra­u­dod, im mos­wav­le­e­bis na­wi­li rom­elic ar mi­i­Re­
bs kon­kur­s­Si mo­na­wi­le­o­bas, mo­ma­val­Si da­in­te­res­de­ba da sxve­bis ma­ga­li­TiT Ca­er­
T­ve­ba masSi. am etap­ze mniS­v­ne­lo­va­nia isic, rom moswavleebi Se­fa­se­bi­sas dax­ve­wen
sa­ku­Tar ge­mov­ne­bas, ki­dev er­Txel ga­i­az­re­ben wa­kiTxuls / mos­me­nils. imi­saT­vis,
rom mos­wav­le­e­bi uf­ro ga­be­du­lad Ca­er­Ton ga­mom­sax­ve­lo­bi­Ti kiTx­vis kon­kur­s­Si,
re­ko­men­de­bu­li­a, xSi­rad mo­vas­me­ni­noT maT qar­T­vel msa­xi­ob­Ta mi­er wa­kiTxu­li na­
war­mo­e­be­bis audi­o­Ca­na­we­re­bi da va­sa­ub­roT STa­beW­di­le­beb­ze.
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
aq­ti­vo­ba #2: ga­cocx­le­bu­li su­ra­Te­bi.
re­sur­se­bi: ilus­t­ra­ci­e­bi.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra: mas­wav­le­be­li ir­Cevs ram­de­ni­me ilus­t­ra­ci­as, rom­leb­ze­
dac ga­mo­sa­xu­lia tyis bi­nad­re­bi (ma­ga­li­Tad, va­Ja-­f­Sa­ve­las `Cxik­v­Ta qor­wi­li”) da
sTxovs mos­wav­le­ebs, ga­a­cocx­lon es su­ra­Ti: ga­ax­mo­va­non, ris­T­vi­sac un­da Se­ar­Ci­
on Se­sa­ba­mi­si in­to­na­ci­a, tem­b­ri; gan­sazR­v­ron per­so­na­Je­bis da­ma­xa­si­a­Te­be­li moZ­
ra­o­be­bi, risTvisac unda Se­ar­Ci­on Se­sa­ba­mi­si Jes­te­bi, mi­mi­ka. Ti­To ilus­t­ra­ci­a­ze
mu­Sa­obs Ti­To jgu­fi. jgu­fe­bi war­mo­ad­ge­nen na­mu­Se­vars, sxve­bi ki afa­se­ben.
Se­fa­se­ba: Se­fas­de­ba is, Tu ram­de­nad Se­uZ­lia mos­wav­les mi­u­sa­da­gos sa­mety­ve­
lo qce­va, ver­ba­lu­ri da ara­ver­ba­lu­ri xer­xe­bi da­sa­xul amo­ca­nas. ami­saT­vis Se­iZ­
le­ba mom­zad­des ur­Ti­er­T­Se­fa­se­bis kiTx­va­re­bi, rom­le­bi­Tac jgu­fe­bi Se­a­fa­se­ben
er­T­ma­neTs. kri­te­ri­u­me­bi Se­iZ­le­ba am­g­va­rad Ca­mo­ya­lib­des:

ram­de­nad swo­rad gad­mos­cems per­so­na­Jis xa­si­aTs in­to­na­ci­i­Ta da mi­mi­kiT;

ram­de­nad Se­sa­ba­mi­sad ar­Cevs Jes­teb­sa da moZ­ra­o­bebs;

iye­nebs Tu ara per­so­na­Jis Tvi­se­be­bi­sa da grZno­be­bis ga­mom­xat­vel mi­niS­
ne­bebs.
189
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
me­To­du­ri mi­Ti­Te­ba: sa­sur­ve­li­a, am­g­va­ri aq­ti­vo­bi­saT­vis Se­ir­Ces ise­Ti
ilus­t­ra­ci­e­bi, rom­le­bic xels uwyobs per­so­na­Jis xa­si­aT­Si wvdo­mas da rom­leb­Sic
war­mod­ge­ni­lia mTe­li sce­na na­war­mo­e­bi­dan.
qarT. IV. 4. mos­wav­les Se­uZ­lia Se­sa­ba­mi­si enob­riv­-­g­ra­ma­ti­ku­li sa­Su­a­le­be­
bis ga­mo­ye­ne­ba kon­k­re­tul sa­mety­ve­lo si­tu­a­ci­a­Si.
aq­ti­vo­ba #1: si­no­nim­Ta da an­to­nim­Ta wre.
re­sur­se­bi: es aq­ti­vo­ba sa­Wi­ro­ebs mxo­lod ada­mi­a­nur re­surss.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra: mos­wav­le­e­bi sxde­bi­an wre­Si. er­Ti mos­wav­le am­bobs sity­vas,
me­o­re - mis si­no­nims, ase grZel­de­ba ma­nam, sa­nam ar amo­i­wu­re­ba va­ri­an­te­bi. is, vinc
ver mo­i­fiq­rebs si­no­nims, am­bobs da­sa­xe­le­bu­li sity­vis an­to­nims, Sem­de­gi mos­wav­
le asa­xe­lebs an­to­ni­mis si­no­nims da ase grZel­de­ba ma­nam, sa­nam sity­va­Ta ma­ra­gi ar
ga­mo­e­le­vaT. Ta­ma­Si ga­nax­l­de­ba im ad­gi­li­dan, sa­dac mos­wav­le am­bobs axal leq­si­
kur er­Te­uls.
Se­fa­se­ba: Se­fas­de­ba yu­radRe­bis kon­cen­t­ra­ci­is una­ri da leq­si­ku­ri ma­ra­gi.
me­To­du­ri mi­Ti­Te­ba: me­xu­Te an me­eq­v­se klas­Si Se­iZ­le­ba am aq­ti­vo­bis mo­di­fi­
ci­re­ba wre­Si fra­ze­o­lo­giz­me­bi­sa da ma­Ti gan­mar­te­be­bis Se­mo­ta­niT. ma­ga­li­Tad,
er­Ti am­bobs fra­ze­o­lo­gizms, me­o­re - mis gan­mar­te­bas, Sem­deg is, vinc swo­rad gan­
mar­ta fra­ze­o­lo­giz­mi, am­bobs sxva xa­to­van ga­moT­q­mas da a.S.
aq­ti­vo­ba #2: leq­si­ku­ri ru­ka.
re­sur­si: leq­si­ku­ri ru­ka.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra: leq­si­ku­ri ru­kis ga­mo­ye­ne­ba efeq­tu­ria mos­wav­le­Ta leq­si­
ku­ri ma­ra­gis Se­sav­se­bad an mis ga­sa­aq­ti­u­reb­lad. mas­wav­le­be­li sTa­va­zobs mos­wav­
le­ebs, air­Ci­on uc­no­bi sity­ve­bi­dan er­T­-er­Ti. ma­Ti mo­na­wi­le­o­biT dgin­de­ba, ro­
mel leq­si­kon­Si Se­iZ­le­ba am sity­vis gan­mar­te­bis pov­na. mas Sem­deg, rac mos­wav­le­e­bi
gan­sazR­v­ra­ven leq­si­ko­nis sa­xe­o­bas, mas­wav­le­be­li aZ­levs maT Se­sa­ba­mis leq­si­kons
da sTxovs, mo­na­xon mi­si gan­mar­te­ba (sa­sur­ve­li­a, sak­la­so bib­li­o­Te­ka­Si ar­se­bob­
des ase­Ti leq­si­ko­ne­bi. Tu amis sa­Su­a­le­ba ar aris, ma­Sin mas­wav­le­be­li Ta­vad mi­aw­v­
dis mos­wav­le­ebs sity­vis gan­mar­te­bas). Sem­deg sTxovs, da­a­sa­xe­lon am sity­vis si­no­
ni­mi.
mom­dev­no etap­ze mos­wav­le­e­bi ix­se­ne­ben yve­la­ze gav­r­ce­le­bul sity­vaT­Se­Tan­
x­me­bas / sity­vaT­Se­Tan­x­me­bebs. Tu amas ver mo­a­xer­xe­ben, isev mas­wav­le­be­li ex­ma­re­
ba. Sem­d­go­mi sa­fe­xu­ri sity­vis an­to­ni­mis da­sa­xe­le­ba­a, ris Sem­de­gac isi­ni teq­s­t­
Si kiTxu­lo­ben fra­zas, ro­mel­Sic es sity­vaa ga­mo­ye­ne­bu­li, xo­lo bo­los Tvi­Ton
qmni­an wi­na­da­de­bas am sity­vis ga­mo­ye­ne­biT. ma­Ti pa­su­xe­bis sa­fuZ­vel­ze Se­iZ­le­ba Se­
iv­sos qve­moT mo­ce­mu­li leq­si­ku­ri ru­ka:
190
sinonimi
ucnobi sityva
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
ucnobi sityvis
ganmarteba
am sityvis Semcveli yvelaze
gavrcelebuli
sityvaTSexameba
antonimi
fraza
teqstidan
moswavlis
fraza
Se­fa­se­ba: Se­fas­de­ba leq­si­ku­ri ma­ra­gi da mi­si ga­mo­ye­ne­bis una­ri, in­for­ma­ci­is
or­ga­ni­ze­bis una­ri.
me­To­du­ri mi­Ti­Te­ba: am­g­va­ri leq­si­ku­ri sa­mu­Sa­os Ca­ta­re­ba Se­saZ­le­be­lia ro­
gorc teq­s­tis wa­kiTx­vam­de, ise misi wa­kiTx­vis Sem­d­gom. es kom­bi­ni­re­bu­li aq­ti­vo­
ba­a, ro­me­lic er­T­d­ro­u­lad xels uwyobs ro­gorc ze­pir­mety­ve­le­bis, ise kiTx­vi­sa
da, na­wi­lob­riv, we­ris una­ris gan­vi­Ta­re­bas (im Sem­Tx­ve­va­Si, Tu mos­wav­le­e­bi leq­si­
kur ru­kas Ta­vad av­se­ben).
qarT. IV. 5. mos­wav­les Se­uZ­lia mis­T­vis nac­no­bi Te­me­bis Sem­c­ve­li sxva­das­
x­va sa­xis aram­xat­v­ru­li teq­s­te­bis (rek­la­mis, say­maw­vi­lo Jur­na­lis gan­cxa­de­
bis, say­maw­vi­lo en­cik­lo­pe­di­is sta­ti­i­sa da sxv.) wa­kiTx­va da ga­ge­ba.
aq­ti­vo­ba #1: kiTx­ve­bis das­ma.
aq­ti­vo­bis Se­sa­xeb: am aq­ti­vo­bis sa­Su­a­le­biT mos­wav­le­e­bi SeZ­le­ben, Ta­vad das­
van faq­teb­ze ori­en­ti­re­bul kiTx­ve­bi wa­kiTxu­lis gar­Se­mo. kiTx­ve­bis ge­ne­ri­re­ba ki
er­T­-er­Ti sa­u­ke­Te­so sa­Su­a­le­baa imi­saT­vis, rom mos­wav­lem sa­fuZ­v­li­a­nad ga­i­gos da
ga­i­az­ros teq­s­tis Si­na­ar­si.
aq­ti­vo­bis mi­za­ni: mos­wav­le­e­bi
1. SeZ­le­ben teq­s­tis ga­az­re­bas;
2. mo­i­fiq­re­ben kiTx­vebs teq­s­tis gar­Se­mo;
3. pa­suxs gas­ce­men das­mul kiTx­vebs;
191
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
4. SeZ­le­ben das­mu­li kiTx­ve­bis adek­va­tu­ro­bis Se­fa­se­bas.
re­sur­se­bi: aram­xat­v­ru­li teq­s­ti (da­ma­te­bi­Ti sa­kiTxa­vi wig­ni­dan), da­fa, car­
ci/­bor­d­mar­ke­ri.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra: mos­wav­le­e­bi kiTxu­lo­ben mas­wav­leb­lis mi­er Ser­Ce­ul aram­
xat­v­rul teqsts. kiTx­vis das­ru­le­bis Sem­deg mas­wav­le­be­li da­fa­ze Ca­mo­wers kiTx­
viT sity­vebs: vin? ra? sad? ro­dis? ro­gor? ra­tom? mas­wav­le­be­li aZ­levs mos­wav­
le­ebs da­va­le­bas, rom maT wa­kiTxul teq­s­t­ze day­r­d­no­biT mo­i­fiq­ron rac Se­iZ­le­ba
me­ti kiTx­va Ca­moT­v­li­li kiTx­vi­Ti sity­ve­bis ga­mo­ye­ne­biT. Se­saZ­le­be­lia mas­wav­le­
bel­ma kla­si da­yos jgu­fe­bad an wyvi­le­bad da aq­ti­vo­bis am etaps Se­jib­ris sa­xe mis­
ces.
sa­mu­Sa­os das­ru­le­bis Sem­deg mas­wav­le­be­li akiTxebs mos­wav­le­ebs maT mi­er Seq­
m­nil kiTx­vebs da sxva mos­wav­le­eb­Tan er­Tad afa­sebs maT adek­va­tu­ro­bas. bu­neb­ri­
vi­a, zo­gi­er­Ti kiTx­va amo­var­de­ba Ca­mo­naT­va­li­dan. var­gis kiTx­vebs ki mas­wav­le­be­li
da­fa­ze Ca­mo­wers.
amis Sem­deg mas­wav­leb­lis mi­Ti­Te­biT mos­wav­le­e­bi kiTxu­lo­ben da ze­pi­rad pa­
su­xo­ben da­fa­ze da­we­ril kiTx­vebs. Se­saZ­le­be­lia am da­va­le­bis we­ri­lo­biT Ses­ru­
le­bac.
Se­fa­se­ba: am aq­ti­vo­biT Se­iZ­le­ba Se­va­fa­soT:

ga­i­go Tu ara mos­wav­lem wa­kiTxu­li teq­s­tis Si­na­ar­si;

Se­uZ­lia Tu ara mos­wav­les adek­va­tu­ri kiTx­ve­bis mo­fiq­re­ba wa­kiTxu­lis
gar­Se­mo.
me­To­du­ri mi­Ti­Te­ba: rad­ga­nac sa­xel­m­ZR­va­ne­lo­Si war­mod­ge­nili teq­s­tebis
ume­te­sobas ax­lavs Se­kiTx­ve­bis blo­ki, sa­sur­ve­li­a, mas­wav­le­bel­ma am aq­ti­vo­bis­T­
vis sa­Wi­ro teq­s­tis mo­sa­Zi­eb­lad sxva re­sur­si ga­mo­i­ye­nos.
qarT. IV. 6. mos­wav­les Se­uZ­lia sxva­das­x­va Te­ma­ze Seq­m­ni­li mxat­v­ru­li teq­
s­te­bis da­mo­u­ki­deb­lad wa­kiTx­va.
aq­ti­vo­ba #1: „mos­wav­le mas­wav­le­be­li“ (zRap­ris ma­xa­si­a­Teb­le­bis amoc­no­ba).
aq­ti­vo­bis Se­sa­xeb: me­oTxek­la­se­le­bi uk­ve sak­ma­od ga­moc­di­li mkiTx­ve­le­bi
ari­an. maT wa­kiTxu­li aqvT ara­er­Ti sxva­das­x­va Jan­ris mxat­v­ru­li Txzu­le­ba: moTx­
ro­be­bi, leq­se­bi, igav­-a­ra­ke­bi, Tqmu­le­be­bi, xal­xu­ri da li­te­ra­tu­ru­li zRap­re­bi.
am ti­pis teq­s­te­bi mos­wav­le­e­bis­T­vis sak­ma­od kar­ga­daa nac­no­bi. cxa­di­a, maT uk­ve
Ta­vi­suf­lad un­da SeZ­lon, amo­ic­non maT­T­vis nac­no­bi Jan­ris teq­s­te­bis zo­gi­er­Ti
ma­xa­si­a­Te­be­li da Se­a­da­ron isi­ni er­T­ma­neTs. es aq­ti­vo­ba swo­red am ga­moc­di­le­bis
gaq­ti­u­re­bas, mis sis­te­ma­ti­za­ci­as, ase­ve axa­li ma­xa­si­a­Teb­le­bis gac­no­bas uwyobs
xels.
aq­ti­vo­bis mi­za­ni: mos­wav­le­e­bi
1. gas­ce­men pa­suxs kiTx­veb­ze da maT sa­fuZ­vel­ze da­ak­vir­de­bi­an zRap­ris Jan­
rul ma­xa­si­a­Teb­lebs;
2. Se­a­da­re­ben er­T­ma­neTs wa­kiTxul teq­s­tebs;
3. gan­zo­ga­de­bis sa­fuZ­vel­ze ga­mo­i­ta­nen sa­Ta­na­do das­k­v­nebs;
4. aux­s­ni­an­/­ga­u­zi­a­re­ben Ta­vi­anT das­k­v­nebs audi­to­ri­as;
192
5. mo­na­wi­le­o­bas mi­i­Re­ben jgu­fur mu­Sa­o­ba­Si;
6. imu­Sa­ve­ben da­mo­u­ki­deb­lad.
re­sur­se­bi: qu­di/­pa­ta­ra to­ma­ra, ba­ra­Te­bi, da­fa, car­ci/­bor­d­mar­ke­ri.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra:
1. zRap­ris wa­kiTx­vis Sem­deg mas­wav­le­be­li ram­de­ni­me wuTs aZ­levs mos­wav­le­
ebs da sTxovs, ki­dev er­Txel, da­mo­u­ki­deb­lad da­ak­vir­d­nen teqsts da da­
fiq­r­d­nen, ra ga­nas­x­va­vebs mas uk­ve wa­kiTxu­li sxva na­war­mo­e­be­bis­gan, mag.,
moTx­ro­bis­gan, igav­-a­ra­kis­gan, leq­sis­gan. Se­niS­v­na: Se­saZ­le­be­lia mas­wav­
le­bel­ma da­u­sa­xe­los maT kon­k­re­tu­li na­war­mo­e­be­bi, rom­le­bic co­ta xniT
ad­re Se­is­wav­les.
2. mas­wav­le­bel­ma wi­nas­war un­da ga­am­za­dos ba­ra­Te­bi, rom­leb­zec we­ria kiTx­
ve­bi zRap­ris Se­sa­xeb. mag., ba­ra­Ti #1: ”ra sity­ve­biT iwye­ba zRa­pa­ri? ra
sity­ve­biT mTav­r­de­ba?” ba­ra­Ti #2: ”Ca­moT­va­le zRap­ris per­so­na­Je­bi. ar­
se­bo­ben Tu ara ase­Ti ar­se­be­bi?” ba­ra­Ti #3: ”ro­go­ria mTa­va­ri gmi­ri? ra
aris gmi­ris mi­za­ni? gax­sen­de­baT sxva na­war­mo­e­bi, ro­mel­Sic gmi­rebs ase­Ti
an amis msgav­si mi­za­ni aqvT?” ba­ra­Ti #4: ”vin ga­i­mar­j­va zRa­par­Si? yo­vel­
T­vis ase xde­ba na­war­mo­e­beb­Si, rom­leb­sac Tqven kiTxu­lobT?” es kiTx­ve­bi
er­T­g­va­ri ori­en­ti­re­bis rols as­ru­lebs.
3. mas­wav­le­be­li yris ba­ra­Tebs qud­Si an pa­ta­ra to­ma­ra­Si, yofs klass ju­fe­
bad da sTxovs Ti­To­e­u­li jgu­fis war­mo­mad­ge­nels, amo­i­Ros Ti­To ba­ra­Ti.
aZ­levs mi­Ti­Te­bas, rom Ta­vi­an­Ti pa­su­xe­bi mi­xed­viT amo­ic­non zRap­ris kon­
k­re­tu­li ma­xa­si­a­Te­be­li da Sem­deg aux­s­nan Ta­nak­la­se­lebs.
4. jgu­fe­bi pa­suxs sce­men ba­raT­ze mo­ce­mul kiTx­vebs.
5. yve­la jgu­fi­dan rig­ri­go­biT ga­mo­dis Ti­To mos­wav­le, ro­me­lic mas­wav­
leb­lis rols ir­gebs da cdi­lobs aux­s­nas klass zRap­ris er­T­-er­Ti ma­
xa­si­a­Te­be­li. Se­niS­v­na: aq­ti­vo­bis am etap­ze mniS­v­ne­lo­va­nia mas­wav­leb­lis
mo­na­wi­le­o­ba. mas Se­uZ­lia dam­x­ma­re kiTx­ve­bi­sa da rep­li­ke­bis sa­Su­a­le­biT,
sa­Wi­ro­e­bis Sem­Tx­ve­va­Si, swor ka­la­pot­Si Ca­a­ye­nos ”mas­wav­leb­lis” msje­
lo­ba.
6. sa­mu­Sa­os Se­ja­me­bis miz­niT, mas­wav­le­be­li mos­wav­le­e­bis dax­ma­re­biT da­fa­
ze das­k­v­ne­bis sa­xiT Ca­mo­wers zRap­ris Jan­rul ma­xa­si­a­Teb­lebs. mag.:
1) zRap­re­bis ume­te­so­ba iwye­ba sity­ve­biT: ”i­yo da ara iyo ra...” da mTav­
r­de­ba ase: ”Wi­ri - iqa, lxi­ni - aqa, qa­to - iqa, fqvi­li - aqa...”
2) zRap­ris per­so­na­Je­bi xSi­rad ari­an ise­Ti ar­se­be­bi, rom­le­bic re­a­lur
cxov­re­ba­Si ar ar­se­bo­ben.
3) mTa­va­ri gmi­ri yo­vel­T­vis ke­Ti­li­a. gmi­ris mi­za­ni zRa­par­Si aris de­vis
an gve­le­Sa­pis da­mar­cxe­ba, sat­r­fos dax­s­na da sxv.
4) zRa­par­Si yo­vel­T­vis ke­Ti­li imar­j­vebs.
mos­wav­le­e­bi rve­ul­Si Ca­i­we­ren am Te­zi­sebs.
Se­fa­se­ba: es aq­ti­vo­ba kom­p­leq­su­ria da kiTx­vas­Tan er­Tad, ze­pir­mety­ve­le­bis
mi­mar­Tu­le­ba­sac mo­i­cavs. igi aq­ti­u­ri swav­le­bis prin­cip­zea age­bu­li da, am­de­nad,
me­tad mi­zan­Se­wo­ni­lia gan­ma­vi­Ta­re­be­li Se­fa­se­bis ga­mo­ye­ne­ba. am aq­ti­vo­bis mim­di­na­
re­o­bi­sas fas­de­ba, ram­de­nad kar­gad Se­uZ­lia mos­wav­les
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
193
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi

teq­s­tis enob­ri­vi, struq­tu­ru­li da Si­na­ar­sob­ri­vi ma­xa­si­a­Teb­le­bis iden­
ti­fi­ci­re­ba;

wa­kiTxu­lis da­kav­Si­re­ba re­a­lur cxov­re­bas­Tan;

wa­kiTxu­lis Se­da­re­ba mis­T­vis nac­nob teq­s­teb­Tan da maT So­ris ar­se­bul
msgav­se­ba-­gan­s­x­va­ve­beb­ze msje­lo­ba;

sa­kiTxis da­mu­Sa­ve­bis sa­fuZ­vel­ze das­k­v­ne­bis ga­mo­ta­na;

audi­to­ri­is wi­na­Se ga­mos­v­la da sa­ku­Ta­ri Se­xe­du­le­bis ga­zi­a­re­ba;

az­ris ga­mar­Tu­lad, lo­gi­ku­rad Ca­mo­ya­li­be­ba;

jgu­fu­ri mu­Sa­o­ba.
me­To­du­ri mi­Ti­Te­ba: am­g­va­ri aq­ti­vo­be­bis ga­mo­ye­ne­ba, bu­neb­ri­vi­a, Ta­vi­suf­
lad aris Se­saZ­le­be­li uf­ro ma­Ral kla­seb­Si, sxva Jan­ris na­war­mo­e­be­bis ma­xa­si­a­
Teb­leb­ze da­sak­vir­veb­la­dac. mo­sa­xer­xe­be­li iq­ne­ba mi­si adap­ti­re­ba VI.8. Se­de­gis
mi­saR­we­va­dac.
qarT. IV. 7. mos­wav­les Se­uZ­lia mxat­v­ru­li da aram­xat­v­ru­li teq­s­te­bis Zi­
ri­Ta­di enob­riv­-­g­ra­ma­ti­ku­li niS­ne­bis amoc­no­ba.
aq­ti­vo­ba #1: „zmni­ze­do­ba­na“ (mety­ve­le­bis na­wi­le­bis mar­Te­bu­lad ga­mo­ye­ne­ba
wi­na­da­de­bis age­bi­sas da sxva­das­x­va sa­mety­ve­lo si­tu­a­ci­a­Si).
aq­ti­vo­bis Se­sa­xeb: es gra­ma­ti­ku­li aq­ti­vo­ba, ro­me­lic Se­i­cavs Ta­ma­Sis ele­
men­tebs, mas­wav­le­bels sTa­va­zobs me­Tods, Tu ro­gor Se­iZ­le­ba aux­s­nas mos­wav­le­ebs
vi­Ta­re­bis zmni­ze­dis fun­q­cia da ga­a­var­ji­Sos isi­ni maT ga­mo­ye­ne­ba­Si. es aq­ti­vo­ba
kom­bi­ni­re­bu­lia da mo­i­cavs ze­pir­mety­ve­le­bis mi­mar­Tu­le­ba­sac.
aq­ti­vo­bis mi­za­ni: mos­wav­le­e­bi

ga­ac­no­bi­e­re­ben, rom vi­Ta­re­bis zmni­ze­da axa­si­a­Tebs zmniT ga­mo­xa­tul
moq­me­de­bas;

is­wav­li­an da da­i­max­sov­re­ben -ad da­bo­lo­e­bis mqo­ne zmni­ze­de­bis mar­T­l­
we­ras;

ga­nim­t­ki­ce­ben ara­ver­ba­lu­ri ko­mu­ni­ka­ci­is unar­-­C­ve­vebs
re­sur­se­bi: da­fa, car­ci/­bor­d­mar­ke­ri, ba­ra­Te­bi, sa­we­ri kal­me­bi.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra:
1. mos­wav­le­e­bi mas­wav­leb­lis meT­val­yu­re­o­biT Se­ad­ge­nen zmne­bis Ca­mo­naT­
vals wa­kiTxu­li teq­s­ti­dan. es Ca­mo­naT­va­li iwe­re­ba da­fa­ze, mar­cxe­na mxa­
res da ifa­re­ba da­fis frTiT an qa­Ral­diT.
2. amis Sem­deg mas­wav­le­be­li ze­pi­rad sTa­va­zobs mos­wav­le­ebs er­T­-or ni­muSs
(mag., swra­fad/ mSvi­dad...) da sTxovs maT ukar­na­xon msgav­si sity­ve­bi (a­nu
-ad bo­lo­sar­Tis mqo­ne zmni­ze­de­bi). mos­wav­le­e­bi kar­na­xo­ben, mas­wav­le­be­
li ki Ca­mo­wers maT da­fa­ze zmne­bis Ca­mo­naT­va­lis gas­w­v­riv, mar­j­ve­na mxa­
res.
3. amis Sem­deg mas­wav­le­be­li ga­mo­a­Cens da­fis mar­cxe­na mxa­re­sac. da­fa­ze Ca­
mo­we­ri­lia zmne­bi­sa da vi­Ta­re­bis zmni­ze­de­bis wyvi­le­bi.
4. mas­wav­le­be­li sTxovs mos­wav­le­ebs, rig­ri­go­biT ga­mo­vid­nen da­fas­Tan da
ga­na­sa­xi­e­ron zmniT ga­mo­xa­tul moq­me­de­ba ise, ro­gorc amas zmni­ze­da kar­
194
na­xobs. ma­ga­li­Tad, Tu zmna aris „xto­ma“, xo­lo zmni­ze­da - „Cu­mad“, mos­wav­
le xte­ba Cu­mad, an Tu­ki zmna aris „Wams“, xo­lo zmni­ze­daa „zan­tad“, mos­
wav­le cdi­lobs ga­na­sa­xi­e­ros zan­tad Wa­ma.
sas­wav­lo miz­nis Se­sa­ba­mi­sad es aq­ti­vo­ba Se­iZ­le­ba sxvag­va­ra­dac da­i­geg­mos,
ma­ga­li­Tad: mas­wav­le­be­li Ta­vad ad­gens zmni­ze­de­bis Ca­mo­naT­vals, ba­ra­Teb­ze wers
da ma­gi­da­ze awyobs. mos­wav­le kiTxu­lobs zmnas da­fi­dan da Sem­deg ma­gi­di­dan iRebs
erT ba­raTs. mos­wav­le cdi­lobs ga­na­sa­xi­e­ros zmniT ga­mo­xa­tu­li moq­me­de­ba vi­Ta­re­
bis zmni­ze­dis Se­sa­ba­mi­sad. mos­wav­le­e­bi ki cdi­lo­ben, ga­mo­ic­non es zmni­ze­da. kla­
sis wi­na­Se Sem­de­gi ga­mo­dis is mos­wav­le, ro­me­lic pir­ve­li amo­ic­nobs zmni­ze­das.
Se­fa­se­ba: rad­ga­nac es aq­ti­vo­ba ga­miz­nu­lia axa­li ma­sa­lis asax­s­ne­lad, mi­si
mim­di­na­re­o­bi­sas mi­zan­Se­wo­ni­lia gan­ma­vi­Ta­re­be­li Se­fa­se­bis ga­mo­ye­ne­ba. mas­wav­le­
be­li ak­vir­de­ba mos­wav­le­ebs, ram­de­nad

aq­ti­u­rad ari­an isi­ni Car­Tul­ni sa­gak­ve­Ti­lo pro­ces­Si;

am­J­Rav­ne­ben sa­ba­zi­so cod­nas (a­sa­xe­le­ben zmnebs, -ad bo­lo­sar­Ti­an sity­
vebs zmniT ga­mo­xa­tu­li moq­m­ede­bis da­sa­xa­si­a­Teb­lad);

aq­ti­u­rad iye­ne­ben Ta­vi­anT leq­si­kur ma­rags sity­ve­bis (am Sem­Tx­ve­va­Si,
zmni­ze­de­bis) da­sa­xe­le­bi­sas;

kar­gad flo­ben ara­ver­ba­lu­ri ko­mu­ni­ka­ci­is una­rebs.
me­To­du­ri mi­Ti­Te­ba: aq­ti­vo­ba Se­iZ­le­ba Se­i­cavds gro­tes­kul ele­men­teb­sac,
rac Ta­vis­Ta­vad sa­xa­li­so­a, mag­ram, ama­ve dros, mo­iTxovs gan­sa­kuT­re­bul yu­radRe­
bas mas­wav­leb­li­sa­gan. Tu mas­wav­le­be­li Se­atyobs, rom kla­sis wi­na­Se zmnis gan­sa­
sa­xi­e­reb­lad ga­mo­su­li mos­wav­le ba­ra­Tis aRe­bis Sem­deg uk­ma­yo­fi­loa da ara aqvs
sur­vi­li, Se­as­ru­los da­va­le­ba, un­da mis­ces mas sa­Su­a­le­ba, Ta­vad Se­ar­Ci­os zmni­sa
da zmni­ze­dis wyvi­li.
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
qarT. IV. 8. mos­wav­les Se­uZ­lia sa­ku­Ta­ri da­mo­ki­de­bu­le­bis ga­mo­xat­va wa­
kiTxu­li teq­s­tis (mxat­v­ru­lis­/a­ram­xat­v­ru­lis) mi­marT; av­lens es­Te­ti­ku­ri da
eTi­ku­ri Se­fa­se­bis sur­vils.
aq­ti­vo­ba: ”sak­la­so bib­li­o­Te­ka” (bib­li­o­Te­kis­T­vis wig­ne­bis Ser­Ce­va).
aq­ti­vo­bis Se­sa­xeb: kiTx­vis mo­ti­va­ci­is asa­maR­leb­lad Za­li­an sa­sar­geb­lo­a,
rom mos­wav­le­eb­ma ga­u­zi­a­ron er­T­ma­neTs kiTx­viT ga­mow­ve­u­li emo­ci­e­bi, STa­beW­di­
le­be­bi, ur­Ci­on er­T­ma­neTs, ra wig­ne­bi wa­i­kiTxon da ra­tom. am aq­ti­vo­bis mo­sam­za­
deb­lad da Ca­sa­ta­reb­lad Se­saZ­le­be­lia mas­wav­le­bels 2-3 gak­ve­Ti­li das­Wir­des.
aq­ti­vo­bis mi­za­ni: mos­wav­le­e­bi
1. ga­ix­se­ne­ben da da­a­sa­xe­le­ben maT­T­vis say­va­rel da sa­in­te­re­so wig­nebs;
2. ax­s­ni­an, ra­tom mo­e­wo­naT esa Tu is wig­ni;
3. da­a­sa­bu­Te­ben, Tu ra­tom un­da wa­i­kiTxon sxveb­mac ma­Ti say­va­re­li wig­ni;
4. Seq­m­ni­an sak­la­so bib­li­o­Te­kas.
re­sur­se­bi: wig­ne­bi, ba­ra­Te­bi, pa­ta­ra yu­Ti, da­fa, car­ci/­bor­d­mar­ke­ri, kom­pi­
u­te­ri (Tu dai­geg­meba aq­ti­vo­bis mom­dev­no etap­ic).
aq­ti­vo­bis aR­we­ra:
1. aq­ti­vo­bis wi­na dRes tar­de­ba mo­sam­za­de­be­li sa­mu­Sa­o. mas­wav­le­be­li ga­e­
195
qarTuli ena da literatura
196
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
sa­ub­re­ba mos­wav­le­ebs da ga­mo­kiTxavs, ra wig­ne­bi, moTx­ro­be­bi, Jur­na­le­
bi wa­i­kiTxes bo­lo pe­ri­od­Si, ro­me­li maT­ga­ni mo­e­wo­naT yve­la­ze me­tad da
ram da­a­in­te­re­sa isi­ni gan­sa­kuT­re­biT. am sa­ub­ris Sem­deg is ux­s­nis mos­wav­
le­ebs, rom ma­Ti er­Tob­li­vi mi­za­nia sak­la­so bib­li­o­Te­kis Seq­m­na, ris­T­vi­
sac maT dro­e­biT un­da mo­i­ta­non sko­la­Si Ta­vi­an­Ti say­va­re­li wig­ne­bi da
ga­mo­ce­me­bi. Se­niS­v­na: wi­nas­wa­ri ga­sa­ub­re­ba mas­wav­le­bels mis­cems sa­Su­a­
le­bas, met­-­nak­le­bad da­a­re­gu­li­ros pro­ce­si, ra­Ta Ta­vi­dan aici­los bib­
li­o­Te­kis­T­vis Ser­Ce­u­li wig­ne­bis er­T­fe­rov­ne­ba (mag., mxo­lod mxat­v­ru­li
li­te­ra­tu­ra), ag­reT­ve isic, rom ram­de­ni­me mos­wav­lem er­Ti da igi­ve wig­ni
ar mo­i­ta­nos.
2. me­o­re dRes mos­wav­le­ebs mo­aqvT Ta­vi­an­Ti say­va­re­li wig­ne­bi da ga­mo­ce­
me­bi sak­la­so bib­li­o­Te­kis­T­vis (sa­sur­ve­li­a, Ti­To mos­wav­lem Ti­To wig­ni
mo­i­ta­nos). es Se­iZ­le­ba iyos mxat­v­ru­li li­te­ra­tu­ra (wig­ni, ase­ve moTx­
ro­be­bis, leq­se­bis, zRap­re­bis kre­bu­li, sa­bav­S­vo li­te­ra­tu­ru­li Jur­na­
li da sxv.), ase­ve aram­xat­v­ru­li da Se­mec­ne­bi­Ti li­te­ra­tu­ra (sa­bav­S­vo Se­
mec­ne­bi­Ti Jur­na­li, sa­bav­S­vo en­cik­lo­pe­dia da msgavsi ga­mo­ce­me­bi).
3. mas­wav­le­be­li mos­wav­le­ebs us­vams kiTx­vebs da aZ­levs sa­Su­a­le­bas, isa­ub­
ron im wig­nis (Tu ga­mo­ce­mis) Se­sa­xeb, ro­me­lic mo­i­ta­nes, da­a­xa­si­a­Ton igi,
isaubron, ra mo­e­wo­naT da ratom. Za­li­an mniS­v­ne­lo­va­ni­a, rom Ti­To­e­ul­
ma maT­gan­ma da­a­sa­bu­Tos, Tu ra­tom aris auci­le­be­li, rom swo­red es wig­ni
ina­xe­bo­des sak­la­so bib­li­o­Te­ka­Si da ra­tom ur­Cevs Ta­nak­la­se­lebs, rom
ma­in­c­da­ma­inc es wig­ni wa­i­kiTxon. Se­niS­v­na: uf­ro ma­Ral kla­seb­Si Se­saZ­le­
be­lia mos­wav­le­eb­ma mo­awyon wi­nas­war mom­za­de­bu­li pre­zen­ta­ci­e­bi.
4. amis Sem­deg mos­wav­le­e­bi iwye­ben bib­li­o­Te­kis kar­to­Te­kis Sed­ge­nas. isi­ni
ba­ra­Teb­ze we­ren in­for­ma­ci­as wig­nis Se­sa­xeb gar­k­ve­u­li Ta­na­mim­dev­ro­biT
(sa­Ta­u­ri, av­to­ri­/av­to­re­bi, gver­de­bis ra­o­de­no­ba, Tu Jur­na­li­a, ro­me­li
ga­mo­ce­ma­a/­no­me­ri­a, ga­mo­ce­mis we­li da a.S.). Se­niS­v­na: sa­sur­ve­li­a, mas­wav­
le­be­lma wi­nas­war ga­am­za­dos ba­ra­Tis Sab­loni Tval­sa­Ci­no­e­bis­T­vis. aq­ti­
vo­bis am na­wil­Si mos­wav­le­eb­ma Se­iZ­le­ba imu­Sa­on jgu­feb­Sic da da­mo­u­ki­
deb­la­dac.
5. mos­wav­le­e­bi Se­av­se­ben ba­ra­Tebs da awyo­ben Se­sa­ba­mi­si zo­mis yuT­Si an­ba­nis
ri­gis mi­xed­viT. pe­ri­o­dul ga­mo­ce­mebs da en­cik­lo­pe­di­ebs mi­u­Ce­nen cal­ke
ad­gils. Ta­vad wig­nebs axa­ris­xe­ben da ala­ge­ben sak­la­so oTax­Si spe­ci­a­lu­
rad ga­mo­yo­fil Ta­ro­ze, sa­dac cal­-­cal­ke awyo­ben mxat­v­rul da aram­xat­v­
rul li­te­ra­tu­ras, pe­ri­o­dul ga­mo­ce­mebs, en­cik­lo­pe­di­ebs da a.S.
Se­fa­se­ba: am aq­ti­vo­bis mim­di­na­re­o­bi­sas fas­de­ba, Se­uZ­lia Tu ara mos­wav­les

wa­kiTxu­li mxat­v­ru­li na­war­mo­e­bis Se­fa­se­ba es­Te­ti­ku­ri Tval­saz­ri­siT;

sxva­das­x­va sa­xis teq­s­tis Se­fa­se­ba in­for­ma­ti­u­lo­bis Tval­saz­ri­siT;

wa­kiTxu­li teq­s­tis adek­va­tu­rad Se­fa­se­ba;

sa­ku­Ta­ri Se­xe­du­le­bis sxve­bis­T­vis ga­zi­a­re­ba da da­sa­bu­Te­ba;

msme­ne­lis dar­w­mu­ne­ba;

wig­nis­/­ga­mo­ce­mis Se­sa­xeb in­for­ma­ci­is Sek­re­ba;

in­s­t­ruq­ci­is mi­xed­viT an­ke­tis­/­kiTx­va­ris Sev­se­ba;

da­mo­u­ki­deb­lad mu­Sa­o­ba;
(bib­li­o­Te­kis eleq­t­ro­nu­li ka­ta­lo­gis Seq­m­na­Si mo­na­wi­le­o­ba)*
me­To­du­ri mi­Ti­Te­ba: kar­gi iq­ne­ba, Tu klas­Si er­Ti­-o­ri Tvis gan­mav­lo­ba­Si ma­
inc Se­nar­Cun­de­ba bib­li­o­Te­ka. sa­sur­ve­li­a, Tu mos­wav­le­e­bi isar­geb­le­ben am bib­li­
o­Te­kiT. ma­Ral kla­seb­Si am aq­ti­vo­bis bo­lo eta­pi Se­iZ­le­ba iyos bib­li­o­Te­kis eleq­
t­ro­nu­li ka­ta­lo­gis Seq­m­na.

qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
qar. IV. 9. mos­wav­les Se­uZ­lia mci­re zo­mis miz­nob­ri­vi teq­s­te­bis sa­Ta­na­
dod ga­for­me­ba da teq­s­tis ara­ver­ba­lu­ri na­wi­le­bis amoc­no­ba; av­lens teq­s­tis
ara­ver­ba­lu­ri in­ter­p­re­ta­ci­is unars.
aq­ti­vo­ba #1: ”cocxa­li su­ra­Te­bi” (Tab­leau Vi­vant) (im­p­ro­vi­zi­re­bul dad­g­meb­Si
mo­na­wi­le­o­ba; Jes­te­bi­sa da mi­mi­ke­bis sa­Su­a­le­biT per­so­na­Jis gan­sa­xi­e­re­ba / amoc­no­
ba).
aq­ti­vo­bis Se­sa­xeb: mos­wav­le­e­bi dga­men wa­kiTxu­li teq­s­tis yve­la­ze mniS­v­ne­
lo­van epi­zods. es gax­lavT kos­ti­u­mi­re­bu­li uZ­ra­vi sce­na, ro­me­lic mxo­lod erT
kadrs war­mo­ad­gens da na­xe­va­ri wu­Ti gZel­de­ba. am aq­ti­vo­bis mo­sam­za­deb­lad, sa­va­
ra­u­dod, mos­wav­le­ebs 2-3 dRe das­Wir­de­baT.
aq­ti­vo­bis mi­za­ni: mos­wav­le­e­bi
1. SeZ­le­ben ga­mo­ar­Ci­on yve­la­ze mniS­v­ne­lo­va­ni, sa­xa­si­a­To epi­zo­de­bi wa­
kiTxu­li na­war­mo­e­bi­dan;
2. Se­ar­Ce­ven da da­am­za­de­ben sce­nis­/e­pi­zo­dis Se­sa­ba­mis rek­vi­zits da kos­ti­
u­mebs per­so­na­Je­bis­T­vis;
3. Jes­ti­sa da mi­mi­kis meS­ve­o­biT gad­mos­ce­men per­so­na­Jis xa­si­aT­sa da grZno­
bebs;
4. ”sce­na­ze” de­ko­ra­ci­i­sa da mo­Ta­ma­Se­Ta gan­la­ge­bis sa­Su­a­le­biT war­mo­ad­ge­
nen sce­nas na­war­mo­e­bi­dan;
5. amo­ic­no­ben na­war­mo­ebs, Se­sa­ba­mis epi­zods da per­so­na­Jebs;
6. Se­a­fa­se­ben er­T­ma­ne­Tis na­mu­Se­vars.
re­sur­se­bi: kos­ti­u­me­bi­sa da rek­vi­zi­tis­T­vis sa­Wi­ro ma­sa­la.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra:
1. mos­wav­le­e­bi iyo­fi­an jgu­fe­bad. Tav­da­pir­ve­lad ir­Ce­ven na­war­mo­ebs, ro­
me­lic bo­lo pe­ri­od­Si is­wav­les, ris Sem­de­gac Se­ar­Ce­ven maT­T­vis sa­sur­
vel sce­nas­/e­pi­zods.
2. jgu­fe­bi mu­Sa­o­ben er­Tob­li­vad da Ta­vad­ve, an uf­ro­sis dax­ma­re­biT qmni­an
mar­tiv kos­ti­ums, an rek­vi­zits. mos­wav­le­e­bi wi­nas­war ga­di­an re­pe­ti­ci­ebs.
3. da­niS­nul dRes mos­wav­le­e­bi ga­mo­di­an sce­na­ze an sak­la­so oTa­xis Su­a­Si da
Ti­To­e­u­li maT­ga­ni SeS­de­ba gar­k­ve­ul po­za­Si.
4. da­nar­Ce­ni mos­wav­le­eb­ma un­da ga­mo­ic­non na­war­mo­e­bi, kon­k­re­tu­li epi­zo­di
da da­a­sa­xe­lon war­mod­ge­ni­li per­so­na­Je­bi.
5. mas Sem­deg, rac yve­la jgu­fi war­mo­ad­gens epi­zods, mos­wav­le­e­bi msje­lo­
ben, ro­me­li war­mod­ge­na mo­e­wo­naT yve­la­ze me­tad, ga­sa­ge­bi iyo Tu ara per­
so­na­Je­bis xa­si­a­Ti, emo­ci­a, ga­ni­xi­la­ven kos­ti­u­mebs.
197
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
Se­fa­se­ba: am­g­va­ri aq­ti­vo­biT Se­fas­de­ba, Se­uZ­lia Tu ara mos­wav­les

ga­i­az­ros teq­s­ti, ga­mo­yos yve­la­ze mniS­v­ne­lo­va­ni an sa­xa­si­a­To epi­zo­di;

Ser­Ce­u­li ro­lis­T­vis Seq­m­nas kos­ti­u­mi, ni­Ra­bi (an ma­Ti es­ki­zi) da de­ko­ra­
ci­a;

ro­lis gan­sa­sa­xi­e­reb­lad adek­va­tu­rad ga­mo­i­ye­nos Jes­ti, mi­mi­ka, grZno­be­
bis ga­mom­xat­ve­li mi­niS­ne­be­bi;

amo­ic­nos Ta­nak­la­se­lis mier gan­sa­xi­e­re­bu­li per­so­na­Ji da na­war­mo­e­bis
epi­zo­di;

Se­a­fa­sos da ga­mo­xa­tos sa­ku­Ta­ri da­mo­ki­de­bu­le­ba war­mod­ge­nis mi­marT.
me­To­du­ri mi­Ti­Te­ba: war­mod­ge­nis mo­sam­za­deb­lad ar aris sa­Wi­ro, rom mos­
wav­le­eb­ma aawyon sru­li de­ko­ra­cia an Seq­m­nan mTli­a­ni kos­ti­u­me­bi per­so­na­Je­bis­­
Tvis. sak­ma­ri­si iq­ne­ba mxo­lod ram­de­ni­me sa­Wi­ro, sa­xa­si­a­To de­ta­lis Seq­m­na da ga­
mo­ye­ne­ba, rac ki­dev uf­ro me­tad war­mo­a­Cens maT Se­moq­me­de­biT una­rebs.
kav­Si­ri sxva sag­neb­Tan: sax­vi­Ti da ga­mo­ye­ne­bi­Ti xe­lov­ne­ba.
qarT. IV. 10. mos­wav­les Se­uZ­lia sxva­das­x­va stra­te­gi­is ga­mo­ye­ne­ba in­for­ma­
ci­is mo­sa­Zi­eb­lad da kon­k­re­tu­li sa­kiTxis da­sa­mu­Sa­veb­lad.
aq­ti­vo­ba: “ras va­ke­Teb kiTx­vis dawye­bam­de, kiTx­vis dros da kiTx­vis dasrulebis Sem­deg?” (kiTx­vis mar­ti­vi stra­te­gi­e­bis amoc­no­ba)
aq­ti­vo­bis Se­sa­xeb: es aq­ti­vo­ba mos­wav­le­ebs sTa­va­zobs kiTx­vis ram­de­ni­me mniS­
v­ne­lo­van stra­te­gi­as da sa­Su­a­le­bas aZ­levs maT, da­ak­v­rid­nen da Ta­vad gan­sazR­v­
ron, Tu ro­dis aris mi­zan­Se­wo­ni­li Ti­To­e­u­li maT­ga­nis ga­mo­ye­ne­ba.
aq­ti­vo­bis mi­za­ni: mo­wav­le­e­bi
1. mo­a­xer­xe­ben kiTx­vis im stra­te­gi­e­bis amoc­no­ba­sa da sa­xel­de­bas, rom­leb­
sac xSi­rad mi­mar­Ta­ven;
2. SeZ­le­ben am stra­te­gi­e­bis kla­si­fi­ci­re­bas kiTx­vis eta­pe­bis mi­xed­viT;
3. aiT­vi­se­ben kiTx­vis axal stra­te­gi­ebs.
re­sur­se­bi: da­fa, car­ci/­bor­d­mar­ke­ri, ba­ra­Te­bi, da­fis mag­ni­ti.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra:
1. mas­wav­le­be­li da­fa­ze xa­zavs cxrils, ro­me­lic da­yo­fi­lia sam sve­tad (ix.
cxrili #1 ), xo­lo Ta­vis ma­gi­da­ze awyobs amob­ru­ne­bul ba­ra­Tebs, rom­
leb­zec Ca­mo­we­ri­lia kiTx­vis mar­ti­vi stra­te­gi­e­bi:

vix­se­neb, ra vi­ci an ra msme­nia im Te­ma­ze, ro­mel­sac teq­s­ti exe­ba
(wi­na­re cod­nis ga­aq­ti­u­re­ba);

vak­vir­de­bi teq­s­tis sa­Ta­urs, ilus­t­ra­ci­ebs da vcdi­lob ga­mo­
vic­no teq­s­tis Si­na­ar­si (va­ra­u­de­bis ga­moT­q­ma teq­s­tis sa­Ta­ur­sa da
ilus­t­ra­ci­eb­ze day­r­d­no­biT);

vcdi­lob ga­vix­se­no, xom ar msme­ni­a, ga­dam­x­de­nia an wa­mi­kiTxavs
msgav­si ram (wa­kiTxu­lis sa­ku­Tar ga­moc­di­le­bas­Tan, sxva teq­s­t­Tan
da­kav­Si­re­ba);

sa­ku­Ta­ri sity­ve­biT vyve­bi wa­kiTxuls (wa­kiTxu­lis sa­ku­Ta­ri sity­
ve­biT gad­mo­ce­ma);
198

fan­q­riT mov­niS­nav im ad­gi­lebs, rom­le­bic yve­la­ze mTa­va­ria teq­s­
t­Si (mniS­v­ne­lo­va­ni sa­kiTxe­bis ga­mo­yo­fa);

fan­q­riT mov­niS­nav im ad­gi­lebs, rom­le­bic kar­gad ver ga­vi­ge da
un­da da­va­zus­to;

er­Ti mo­nak­ve­Tis wa­kiTx­vis Sem­deg vcdi­lob ga­mo­vic­no, ra mox­de­
ba Sem­deg (va­ra­u­de­bis ga­moT­q­ma);

ro­ca ro­me­li­me sity­vis mniS­v­ne­lo­ba ver vi­geb, ve­Zeb leq­si­kon­Si
(leq­si­ko­nis ga­mo­ye­ne­ba) da sxv.
Se­niS­v­na: mas­wav­le­bels Se­uZ­lia gar­k­ve­u­li cvli­le­be­bi Se­i­ta­nos am Ca­mo­naT­
val­Si (mag., da­u­kav­Si­ros ro­me­li­me kon­k­re­tul ma­sa­las), xo­lo uf­ro ma­Ra­li kla­
se­bis mos­wav­le­e­bis­T­vis ga­nav­r­cos es Ca­mo­naT­va­li stan­dar­tis moTxov­ne­bis Se­sa­
ba­mi­sad.
kiTxvis dawyebamde
kiTxvis dros
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
kiTxvis Semdeg
cxrili #1
2.
3.
maswavlebeli sTxo­vs mos­wav­le­ebs da­fiq­r­d­nen, ras ake­Te­ben isi­ni kiTx­
vis dawye­bam­de, ro­ca win udevT ga­daS­li­li wig­ni da api­re­ben ro­me­li­me
moTx­ro­bis, leq­sis, igav­-a­ra­kis, zRap­ris an sa­in­for­ma­ci­o-­Se­mec­ne­bi­Ti
teq­s­tis wa­kiTx­vas, kiTx­vis dros da bo­los, mo­ce­mu­li teq­s­tis wa­kiTx­
vis Sem­deg.
amis Sem­deg mas­wav­le­be­li mo­ri­ge­o­biT iZa­xebs da­fas­Tan mos­wav­le­ebs. maT
un­da air­Ci­on ba­ra­Ti, xma­maR­la wa­i­kiTxon ra we­ria mas­ze da ba­ra­Ti mag­ni­
tis sa­Su­a­le­biT mi­a­mag­ron da­fa­ze, sa­Wi­ro svet­Si (ix. Sev­se­bu­li cxri­lis
ni­mu­Si, su­ra­Ti #.....).
kiTxvis dawyebamde
vixseneb, ra vici an
ra msmenia Temaze,
romelsac teqsti
exeba
kiTxvis dros
fanqriT movniSnav im
adgilebs, romlebic
yvelaze mTavaria
teqstSi
kiTxvis Semdeg
vcdilob gavixseno, xom ar msmenia, gadamxdenia an
wamikiTxavs msgavsi
ram
199
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
vakvirdebi
teqstis saTaurs,
ilustraciebs da
vcdilob gamovicno
teqstis Sinaarsi
fanqriT movniSnav im
adgilebs, romlebic
kargad ver gavige da
unda davazusto
sakuTari sityvebiT
vyvebi wakiTxuls
erTi monakveTis
wakiTxvis Semdeg
vcdilob gamovicno,
ra moxdeba Semdeg
roca romelime
sityvis mniSvnelobas
ver vigeb, veZeb
leqsikonSi
cxrili #2
Se­fa­se­ba: am aq­ti­vo­bis um­Tav­re­si mi­za­ni kiTx­vis stra­te­gi­e­bis swav­le­ba­a. am­
de­nad, mi­si mim­di­na­re­o­bi­sas sa­sur­ve­lia gan­ma­vi­Ta­re­be­li Se­fa­se­bis ga­mo­ye­ne­ba. am
aq­ti­vo­biT Se­iZ­le­ba Se­fas­des,

ak­vir­de­ba Tu ara mos­wav­le sa­ku­Ta­ri kiTx­vis pro­cess;

Se­uZ­lia Tu ara mos­wav­les mis mi­er ga­mo­ye­ne­bu­li mar­ti­vi stra­te­gi­e­bis
iden­ti­fi­ci­re­ba;

ak­vir­de­ba da iT­vi­sebs Tu ara mos­wav­le kiTx­vis axal stra­te­gi­ebs.
me­To­du­ri mi­Ti­Te­ba: es aq­ti­vo­ba eq­s­p­li­ci­tu­rad sTa­va­zobs mos­wav­le­ebs
kiTx­vis stra­te­gi­e­bis Ca­mo­naT­vals. ami­tom, Za­li­an mniS­v­ne­lo­va­ni­a, rom mas­wav­le­
bel­ma maT mos­wav­lis­T­vis ga­sa­ge­bi, mar­ti­vi eniT mi­a­wo­dos da­va­le­bis pi­ro­bac da
Ta­vad stra­te­gi­e­bis Ca­mo­naT­va­lic. ar aris sa­sur­ve­li spe­ci­a­lu­ri ter­mi­no­lo­gi­
iT ga­je­re­bu­li teq­s­te­bis Se­Ta­va­ze­ba. amgvari aq­ti­vo­bebis ga­mo­ye­ne­ba Se­saZ­le­be­
lia V da VI kla­seb­Sic.
qarT. IV. 11. mos­wav­les Se­uZ­lia sxva­das­x­va sa­xis mci­re zo­mis teq­s­tis SeTx­
z­va.
200
aq­ti­vo­be­bi ##1-4: we­ri­li me­go­bars; we­ri­li mas­wav­le­bels; si­mu­la­ci­u­ri
we­ri­le­bi.
aq­ti­vo­bis Se­sa­xeb: aq­ti­vo­bebi fo­ku­si­re­bu­lia we­ri­lo­bi­Ti di­a­lo­gu­ri mety­
ve­le­bis gra­ma­ti­kul ele­men­teb­sa da enob­riv­-­s­ti­lis­tu­r nor­meb­ze.
sa­sur­ve­li­a, rom we­ri­Ti sa­mu­Sa­o­e­bi da­kav­Si­re­bu­li iyos mos­wav­le­e­bi­saT­vis
nac­nob, sa­xel­m­ZR­va­ne­lo­Si da­mu­Sa­ve­bul Te­meb­Tan.
aq­ti­vo­bebis miz­ne­bi:

we­ri­Ti di­a­lo­gu­ri mety­ve­le­bi­saT­vis auci­le­be­li gra­ma­ti­ku­li ele­men­
te­bis mar­Te­bu­lad ga­mo­ye­ne­bis una­ris gan­vi­Ta­re­ba;

we­ri­Ti di­a­lo­gu­ri mety­ve­le­bi­saT­vis da­ma­xa­si­a­Te­be­li enob­riv­-­s­ti­lis­
tu­ri nor­me­bis mar­Te­bu­lad ga­mo­ye­ne­bis una­ris gan­vi­Ta­re­ba;

teq­s­tis ana­li­zis una­ris gan­vi­Ta­re­ba;

teq­s­tis in­tep­re­ta­ci­i­saT­vis sa­Wi­ro unar­-­C­ve­ve­bis ga­mo­mu­Sa­ve­ba;

war­mo­sax­vis una­ris gan­vi­Ta­re­ba;

Se­moq­me­de­bi­Ti unar­-­C­ve­ve­bis gan­vi­Ta­re­ba;

TviT­ga­mo­xat­va;

Ta­nam­S­rom­lo­bis una­ris gan­vi­Ta­re­ba.
aq­ti­vo­bebis or­ga­ni­ze­bis for­ma: in­di­vi­du­lu­ri/­wy­vi­lu­ri.
re­sur­se­bi: ka­la­mi, rve­u­li, Jur­nal­-­ga­ze­Te­bi, pro­eq­to­ri, in­ter­ne­ti.
aq­ti­vo­bebis aR­we­ra:
sa­mu­Sao sa­kiTxi Tav­da­pir­ve­lad ze­pir­mety­ve­le­bis do­ne­ze mu­Sav­de­ba. am dros
aq­cen­te­bi un­da ga­keT­des: mi­mar­T­vis for­meb­ze, zmnis dro­eb­ze, me­o­re pi­ris for­
meb­ze; kiTx­vi­Ti, Txro­bi­Ti da brZa­ne­bi­Ti wi­na­da­de­be­bis in­to­na­ci­eb­sa da Se­sa­ba­mis
sas­ven niS­neb­ze.
amis Sem­deg mas­wav­le­be­li asa­xe­lebs erT kon­k­re­tul Te­mas da ava­lebs mos­wav­
le­ebs am Te­mas­Tan da­kav­Si­re­bu­li we­ri­lis da­we­ras­/in­ter­vi­us Ca­mor­T­me­vas. mag;
”Ca­mo­ar­T­vi in­ter­viu iakob go­ge­baS­vils Ta­vi­si bav­S­vo­bis Se­sa­xeb”; ”war­mo­id­gi­ne,
rom sa­mog­za­u­rod wax­ve­di. mis­we­re we­ri­li me­go­bars ucxo qvey­ni­dan”.
mniS­v­ne­lo­va­ni­a, rom we­ri­Ti sa­mu­Sa­os dawye­bam­de mos­wav­le­ebs ga­vac­noT we­ri­
lis­/in­ter­vi­us for­ma­ti. sa­a­mi­sod yve­la­ze mar­ti­vi gza ni­mu­Sis da­fa­ze da­xat­va­a,
mag­ram uf­ro sa­xa­li­so da Se­moq­me­de­bi­Ti iq­ne­ba, Tu­ki in­ter­vi­us da­we­ram­de mos­
wav­le­ebs da­e­va­le­baT, amoW­ran in­ter­vi­u­e­bi Zve­li Jur­nal­-­ga­ze­Te­bi­dan da Sem­deg
jgu­feb­Si ga­ni­xi­lon isi­ni.
we­ri­le­bis da­we­ram­de (aq­ti­vo­bis pir­vel na­wil­Si), Se­saZ­lo­a, mas­wav­le­bel­ma,
pro­eq­to­ris meS­ve­o­biT, mos­wav­le­ebs aC­ve­nos sxva­das­x­va epo­qeb­Si da­we­ri­li we­ri­
le­bis ni­mu­Se­bi.
mos­wav­le­e­bi im­s­je­le­ben we­ri­lis for­mis Ta­vi­se­bu­re­beb­ze da mxo­lod amis
Sem­deg mis­we­ren we­rils ad­re­sats Se­sa­ba­mi­si for­me­bis ga­mo­ye­ne­biT.
si­mu­la­ci­u­ri we­ri­le­bi. Se­saZ­le­be­li­a, mos­wav­le­ebs da­e­va­loT si­mu­la­ci­u­ri
we­ri­le­bis da­we­ra. si­mu­la­ci­u­ri we­ri­le­bis da­we­ri­sas mos­wav­le­e­bi Tavs aigi­ve­ben
ama Tu im per­so­naJ­Tan, is­to­ri­ul pir­Tan, sxv. we­ri­lis ad­re­sa­ti Se­iZ­le­ba iyos ama­
ve (an sxva na­war­mo­e­bis) per­so­na­Ji, esa Tu is is­to­ri­u­li pi­ri.
si­mu­la­ci­u­ri we­ri­le­bis da­we­ris miz­niT, Se­saZ­le­be­lia mos­wav­le­e­bis dawy­vi­
le­bac. am Sem­Tx­ve­va­Si, maT Se­iZ­le­ba we­ri­le­bi mis­we­ron er­T­ma­neTs ama Tu im per­so­
na­Je­bis sa­xe­liT - vTqvaT, ra­Rac sa­kiTxis da­sa­zus­teb­lad, Ta­vi­an­Ti qce­vis mo­ti­vis
gan­sa­mar­ta­vad, si­na­nu­lis ga­mo­sa­xa­ta­vad, mad­lo­bis ga­da­sax­de­lad, bo­di­Sis mo­sax­
de­lad, rCe­vis sa­kiTxa­vad, Ta­nag­r­Z­no­bis ga­mo­sa­xa­ta­vad, sxv. si­mu­la­ci­u­ri we­ri­le­
bis da­we­ra karg sa­Su­a­le­bas war­mo­ad­gens imi­saT­vis, rom mos­wav­lem SeZ­los teq­s­tis
in­ter­p­re­ti­re­bis, sa­ku­Ta­ri da­mo­ki­de­bu­le­bis ga­mo­xat­vi­saT­vis auci­le­be­li unar­-­
C­ve­ve­bis gan­vi­Ta­re­ba; war­mo­sax­vis una­ris gan­vi­Ta­re­ba. mag., mos­wav­le­eb­ma Se­iZ­le­ba
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
201
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
we­ri­le­bi da­we­ron: in­gi­lo qa­li­sa da me­fe erek­les sa­xe­liT - war­mo­id­gi­non, rom
me­fe erek­lem qor­wil­Si mzi­Tev­Tan er­Tad mi­sa­lo­ci we­ri­li ga­ug­zav­na in­gi­lo qals,
am uka­nas­k­nel­ma ki mad­lo­bis we­ri­li mis­we­ra me­fes, sxv.).
swav­lis Sem­d­gom sa­fe­xur­ze si­mu­la­ci­u­ri we­ri­le­bi Se­iZ­le­ba da­i­we­ros,
­vTqvaT, zu­rab qar­T­ve­la­Zi­sa da na­i­bis sa­xe­liT - dawy­vi­le­bu­li mos­wav­le­e­bi war­
mo­id­ge­nen, rom zu­rab qar­T­ve­la­Ze mo­saw­vev we­rils ug­zav­nis na­ib­sa da mis cols
rTvel­Si da­sa­pa­ti­Jeb­lad, na­i­bi ki sa­pa­su­xo sa­mad­lo­bel we­rils ug­zav­nis mas; mag­
da­ni­sa da na­i­bis co­lis sa­xe­liT - mag­da­ni we­rils wers da­me­gob­re­bul lek qals,
atyo­bi­nebs, rom qe­To Txov­de­ba da iw­vevs qor­wil­Si, misT.
aq­ti­vo­bis xan­g­r­Z­li­vo­ba: 15-18 wu­Ti.
Se­fa­se­ba: aq­ti­vo­bebiT fas­de­ba, Se­uZ­lia Tu ara mos­wav­les:

we­ri­Ti di­a­lo­gu­ri mety­ve­le­bis enob­riv­-­g­ra­ma­ti­ku­li sa­Su­a­le­be­bi­sa da
gra­ma­ti­ku­li ele­men­te­bis mar­Te­bu­lad ga­mo­ye­ne­ba;

teq­s­tis struq­tu­ru­li ele­men­te­bis amoc­no­ba;

we­ri­sas teq­s­tis Si­na­ar­sis or­ga­ni­ze­ba;

Se­moq­me­de­bi­Ti unar­-­C­ve­ve­bis ga­mov­le­na.
aq­ti­vo­ba #5: ine­beT ba­ra­Ti.
aq­ti­vo­bis Se­sa­xeb: aq­ti­vo­ba em­sa­xu­re­ba tra­di­ci­u­li (we­ri­lo­bi­Ti sa­xis) da
mul­ti­me­dia teq­s­te­bis, ag­reT­ve, ze­pi­ri gziT mi­Re­bu­li in­for­ma­ci­is ga­ge­bis, ga­az­
re­bi­sa da we­ri­lo­biT Se­fa­se­bis una­re­bis ga­mo­mu­Sa­ve­bas.
aq­ti­vo­bis miz­ne­bi:

tra­di­ci­u­li da mul­ti­me­diuri teq­s­te­bis aR­q­mi­sa da ana­li­zis una­re­bis
gan­vi­Ta­re­ba;

ze­pi­ri in­for­ma­ci­is aR­q­mi­sa da ana­li­zi­s u­na­ris gan­vi­Ta­re­ba;

sa­ku­Ta­ri Tval­saz­ri­sis­/­mo­saz­re­bis­/­Se­fa­se­bis we­ri­lo­biT gad­mo­ce­mis
una­ris gan­vi­Ta­re­ba.
aq­ti­vo­bis or­ga­ni­ze­bis for­ma: in­di­vi­du­a­lu­ri.
re­sur­se­bi: ka­la­mi, ba­ra­Ti.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra:
gak­ve­Ti­lis das­ru­le­bam­de 10 wu­TiT ad­re mas­wav­le­be­li mos­wav­le­ebs da­u­ri­
gebs mci­re zo­mis fur­c­leb­s­/­ba­ra­Tebs da sTxovs: 1. ga­a­for­mon igi (da­a­we­ron Ta­vi­
an­Ti sa­xe­li da gva­ri, Ta­ri­Ri da a. S.); 2. mwyob­rad da mar­T­l­we­ris nor­me­bis dac­viT,
da­we­ron Ta­vi­an­Ti az­ri (er­Ti mci­re zo­mis ab­za­ci) imis Se­sa­xeb, Tu ra as­wav­la da
ga­a­ge­bi­na maT am kon­k­re­tul­ma gak­ve­Til­ma (mas­wav­leb­lis mi­er wa­kiTxul­ma teq­s­t­ma,
na­nax­ma an ­mos­me­nil­ma vi­de­o­/a­u­dio ma­sa­lam; mow­ve­u­li stum­ris mi­er Ca­ta­re­bul­ma
mi­ni-­leq­ci­am an Ta­nak­la­se­lis mi­er ga­ke­Te­bul­ma pre­zen­ta­ci­am); 3. ra da­a­max­sov­r­
de­baT, ro­ca kla­sis ka­rebs mi­i­xu­ra­ven. kla­si­dan gas­v­lis win mos­wav­le­e­bi aba­re­ben
mas­wav­le­bels Sev­se­bul fur­cels sity­ve­biT: “i­ne­beT ba­ra­Ti!”.
202
ni­mu­Si:
baraTi
saxeli da gvari
klasi
TariRi
Tema/ ra damamaxsovrdeba
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
aq­ti­vo­bis xan­g­r­Z­li­vo­ba: 10 wu­Ti.
Se­fa­se­ba: aq­ti­vo­biT fas­de­ba, Se­uZ­lia Tu ara mos­wav­les

teq­s­tis ­vi­de­o­/a­u­di­o­ma­sa­lis, sa­ub­ris Si­na­ar­sis adek­va­tu­ri aR­q­ma;

sa­ku­Ta­ri da­mo­ki­de­bu­le­bi­sa da das­k­v­ne­bis we­ri­lo­biT Ca­mo­ya­li­be­ba;

na­we­ris ga­mar­T­va sa­li­te­ra­tu­ro enis nor­me­bis mi­xed­viT.
me­To­du­ri mi­Ti­Te­be­bi:

Sev­se­bu­li ba­ra­Te­bi pe­da­gogs na­Tel war­mod­ge­nas Se­uq­m­nis imis Se­sa­xeb,
Tu ram­de­na­daa Car­Tu­li mos­wav­le sas­wav­lo pro­ces­Si.

da­sa­xu­li Se­de­gis mi­saR­we­vad, Se­iZ­le­ba ag­reT­ve ga­mo­vi­ye­noT aq­ti­vo­be­
bi: ”we­ri­li me­go­bar­s­/­mas­wav­le­bels, in­ter­vi­u” (ix. II. 12), ”xu­Ti kiTx­va”
(ix. II.10). aq vgu­lis­x­mobT mxo­lod am aq­ti­vo­be­bis or­ga­ni­ze­bis for­ma­sa da
wess, ro­me­lic Se­iZ­le­ba uc­v­le­li dar­Ces. rac Se­e­xe­ba maT Si­na­ar­sob­riv
mxa­res, igi, cxa­di­a, un­da Se­ic­va­los Ses­wav­li­li ma­sa­li­sa da mos­wav­le­Ta
cod­nis do­nis gaT­va­lis­wi­ne­biT.
aq­ti­vo­ba #6: si­u­Je­tis da­mo­u­ki­deb­lad age­ba (moTx­ro­ba; zRa­pa­ri; ”Ce­mi Tav­
ga­da­sa­va­li”).
aq­ti­vo­bis Se­sa­xeb: aq­ti­vo­ba (sru­li sa­xiT) 5 etaps aer­Ti­a­nebs. am­de­nad, mis Ca­
ta­re­bas ram­de­ni­me gak­ve­Ti­li un­da da­eT­mos.
aq­ti­vo­bis di­di na­wi­li eT­mo­ba daT­va­li­e­re­bas, fiq­ris pro­ces­Si Ca­niS­v­ne­bis­
/­Ca­na­we­re­bis ga­ke­Te­bas, xat­vas, xaz­vas, sa­u­bar­sa da msje­lo­bas. ase rom, am Sem­Tx­
ve­va­Si, we­ra/­da­we­ra war­mog­vid­ge­ba, ro­gorc mxo­lod Se­de­gi. sa­zo­ga­dod, fiq­re­bis
ver­ba­li­ze­ba, go­ne­ba­Si war­mod­ge­ni­lis da­xat­va Zal­ze uwyobs xels az­ris gan­vi­Ta­
re­bi­sa Tu Ca­mo­ya­li­be­bis pro­cess da mTe­li aq­ti­vo­bis ise­Ti­ve srul­fa­so­va­ni da
203
qarTuli ena da literatura
204
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
mniS­v­ne­lo­va­ni Se­mad­ge­ne­li na­wi­li­a, ro­gorc Ta­vad we­ris pro­ce­si.
aq­ti­vo­ba em­sa­xu­re­ba msje­lo­bis, TviT­ga­mo­xat­vis, ga­mar­Tu­li we­ri­Ti mety­ve­
le­bi­sa da Se­moq­me­de­bi­Ti unar­-­C­ve­ve­bis ga­mo­mu­Sa­ve­bas.
aq­ti­vo­bis miz­ne­bi:

TviT­ga­mo­xat­vis una­ris gan­vi­Ta­re­ba;

war­mo­sax­vis una­ris gan­vi­Ta­re­ba;

Se­moq­me­de­bi­Ti unar­-­C­ve­ve­bisCamoyalibe­ba;

Ta­nam­S­rom­lo­ba;

sap­re­zen­ta­cio unar­-­C­ve­ve­bis gan­vi­Ta­re­ba.
aq­ti­vo­bis or­ga­ni­ze­bis for­ma: in­di­vi­du­a­lu­ri (pir­ve­li, me­sa­me, me­oTxe, me­
xu­Te eta­pe­bi), jgu­fu­ri (me­o­re eta­pi).
re­sur­se­bi: sa­mu­ze­u­mo eq­s­po­zi­ci­a, rve­u­li, ka­la­mi, fe­ra­di fan­q­re­bi, da­fa,
car­ci.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra:
mas­wav­le­be­li aT­va­li­e­re­bi­nebs mos­wav­le­ebs rep­ro­duq­ci­ebs (mag.: fi­ros­ma­nis
na­xa­tebs) an mih­yavs qa­la­qis, ra­i­o­nis mu­ze­um­Si (mxa­reT­m­cod­ne­o­bis, eT­nog­ra­fi­u­l,
xe­lov­ne­bis). mu­ze­um­Si yof­ni­sas mos­wav­le­ebs eZ­le­vaT gar­k­ve­u­li dro sa­i­mi­sod,
rom ara mxo­lod da­aT­va­li­e­ron na­xa­te­bi, ave­ji, or­na­men­te­bi, sa­mu­Sao iara­Re­bi da
sxv., ara­med zo­gi ram ga­da­xa­ton, Ca­i­weron STa­beW­di­le­be­bi, aR­we­ron na­xa­te­bi da
sag­ne­bi we­ri­lo­biT, yu­radRe­ba ga­a­max­vi­lon de­ta­leb­ze da Ca­i­niS­non isi­ni.
mas­wav­le­be­li sTxovs mos­wav­le­ebs, rom sa­mu­ze­u­mo eq­s­po­zi­ci­is sa­fuZ­vel­ze,
SeTx­zan­/­mo­i­go­non am­be­bi­/is­to­ri­e­bi, ker­Zod: na­xa­te­bi­dan­/eq­s­po­zi­ci­i­dan aiRon
ide­e­bi, erT na­xat­ze ga­mo­xa­tu­li am­ba­vi ga­da­a­ban me­o­res, eq­s­po­na­te­bi/­fo­to­eb­ze
ga­mo­sa­xu­li pe­i­za­Je­bi, por­t­re­te­bi da­u­kav­Si­ron er­T­ma­neTs, ga­a­er­Ti­a­non de­ta­le­
bi da am­be­bi.
Aam­g­va­rad, mos­wav­le­e­bis fan­ta­zi­as di­di ga­sa­qa­ni mi­e­ce­ma: mos­wav­le­e­bi er­T­g­
va­rad imog­za­u­re­ben sxva epo­qa­Si, war­mo­id­ge­nen Ta­vi­an­Ti am­be­bis­/is­to­ri­e­bis gmi­
rebs, ga­a­cocx­le­ben mu­ze­um­Si na­naxs. mu­ze­um­Si na­na­xis, STa­beW­di­le­be­bis Ca­we­ris,
cal­ke­u­li eq­s­po­na­te­bis, mu­ze­u­mis in­te­ri­e­ris de­ta­le­bis ga­da­xat­vi­sa Tu ga­da­xaz­
vis meS­ve­o­biT, mos­wav­le­e­bi Tavs mo­uy­ri­an si­u­Je­tis Seq­m­nis­T­vis sa­Wi­ro ma­sa­las
(sa­a­mi­sod Se­iZ­le­ba mu­ze­um­Si ori-­sa­mi eq­s­kur­sia da­i­geg­mos).
sko­lis dab­ru­ne­bi­sas (aq­ti­vo­bis me­o­re etap­ze), mos­wav­le­eb­ma un­da mi­i­Ron
mniS­v­ne­lo­va­ni ga­dawy­ve­ti­le­ba - SearCion ma­Ti na­mu­Sev­re­bis si­u­Je­ti: sa­Si­Si, mxi­
a­ru­li, bav­S­veb­ze, mwyem­s­ze, mo­na­di­re­ze, cxo­vel­ze, Tu sxv. moifiqron ro­go­ri da­
sas­ru­li eq­ne­ba - ke­Ti­li Tu sev­di­a­ni? sad ga­iS­le­ba moq­me­de­ba? moTx­ro­ba iq­ne­ba es
Tu zRa­pa­ri, ro­go­ri iq­ne­ba sa­Ta­u­ri – Te­ma­tu­ri Tu az­rob­ri­vi? Dda a. S.
ga­dawy­ve­ti­le­bis mi­sa­Re­bad mas­wav­le­be­li mos­wav­le­ebs mci­re­ricxo­van jgu­fe­
bad da­yofs. jgu­febs eZ­le­vaT gar­k­ve­u­li dro imi­saT­vis, rom mos­wav­le­eb­ma er­T­ma­
neTs ga­ac­non Ta­vi­an­Ti Ca­na­we­re­bi, ide­e­bi da Ca­mo­a­ya­li­bon zRap­ri­sa Tu moTx­ro­bis
si­u­Je­tu­ri mo­na­xa­zi (yve­la jguf­ma un­da Seq­m­nas sa­ku­Ta­ri, ori­gi­na­lu­ri si­u­Je­tu­
ri mo­na­xa­zi). amis Sem­deg Ti­To­e­u­li jgu­fi Ta­nak­la­se­lebs ga­ac­nobs er­Tob­liv na­
mu­Se­vars. mas­wav­le­be­li da mos­wav­le­e­bi er­Tad ga­mo­av­le­nen sa­u­ke­Te­so, yve­la­ze
Ca­mo­ya­li­be­bul, sa­in­te­re­so si­u­Jets da Se­Tan­x­m­de­bi­an, rom mTe­li kla­si da­wers
swo­red am si­u­Je­tu­ri mo­na­xa­zis mi­xed­viT (Se­saZ­lo­a, sa­u­ke­Te­so si­u­Je­tis ga­mo­sav­
le­nad er­T­g­va­ri kon­kur­sic mo­ewyos. am Sem­Tx­ve­va­Si kar­gi iq­ne­ba, Tu­ki mas­wav­le­
be­li da­fa­ze Ca­mo­wers kri­te­ri­u­mebs, rom­leb­sac un­da ak­ma­yo­fi­leb­des sa­u­ke­Te­so
si­u­Je­ti).
aq­ti­vo­bis Sem­de­gi, me­sa­me eta­pi war­mo­ad­gens uSu­a­lod we­ris pro­cess. mos­wav­
le­Ta ukeT ori­en­ti­re­bis miz­niT, mas­wav­le­bel­ma Se­iZ­le­ba da­ma­te­biT mo­iS­ve­li­os
sxva aq­ti­vo­be­bic, ro­go­re­bi­ca­a, mag., ”xu­Ti kiTx­va: vin? sad? ra? ro­dis? ra­tom?”
(ix. ze­moT, II. 10.), “dav­xa­toT - aR­v­we­roT - dav­we­roT (ix. ze­moT, II. 11.). mos­wav­le­e­bi
Se­ud­ge­bi­an we­ras - iwye­ben moTx­ro­bis­/­zRap­ris SeTx­z­vas.
moTx­ro­bis­/­zRap­ris Seq­m­nis Sem­deg (aq­ti­vo­bis me­oTxe eta­pi) mas­wav­le­be­li
amow­mebs na­we­rebs, mos­wav­le­ebs aZ­levs rCe­vebs, uwers ko­men­ta­rebs: ro­gor Sec­va­
los esa Tu is epi­zo­di, da­u­ma­tos per­so­naJs da­xa­si­a­Te­bis­T­vis er­Ti­-o­ri de­ta­li,
ga­mar­Tos wi­na­da­de­be­bi da a. S. mas­wav­leb­lis ko­men­ta­re­bis gaT­va­lis­wi­ne­biT, mos­
wav­le­e­bi Seq­m­ni­an Ta­vi­an­Ti na­we­re­bis me­o­re re­daq­ci­as, Se­i­ta­nen Ses­wo­re­bebs, dax­
ve­wen teqsts, ga­as­wo­re­ben Sec­do­mebs da a. S.
na­mu­Sev­re­bis sa­bo­loo re­daq­ci­is mom­za­de­bis Sem­deg, Se­saZ­le­be­lia mo­ewyos
ma­Ti pre­zen­ta­cia (aq­ti­vo­bis me­xu­Te eta­pi), rom­lis dro­sac mos­wav­le­e­bi mTe­li
kla­sis wi­na­Se wa­i­kiTxa­ven Ta­vi­anT na­war­mo­e­bebs. pre­zen­ta­ci­as Se­iZ­le­ba es­w­re­bod­
nen mow­ve­u­li stum­re­bic: mSob­le­bi, sko­lis mas­wav­leb­le­bi, mu­ze­u­mis Ta­nam­S­rom­
le­bi da a.S. audi­to­ria ta­SiT ajil­do­vebs av­to­rebs.
Se­saZ­le­be­li­a, moTx­ro­be­bis xel­na­ke­Ti/­xel­na­beW­di kre­bu­lis mom­za­de­bac, ro­
mel­sac mos­wav­le­e­bi ilus­t­ra­ci­ebs da­ur­Ta­ven.
Se­fa­se­ba: aq­ti­vo­biT fas­de­ba, Se­uZ­lia Tu ara mos­wav­les

STa­beW­di­le­be­bis, az­re­bis we­ri­lo­biT da­fiq­si­re­ba ko­men­ta­ris sa­xiT;

we­ri­Ti mety­ve­le­bis dros si­u­Je­tis age­ba da gan­vi­Ta­re­ba;

war­mo­sax­vis una­ris ga­mov­le­na;

TviT­ga­mo­xat­va;

Te­mis, Jan­ris, audi­to­ri­is Ser­Ce­va da gaT­va­lis­wi­ne­ba, ar­se­bi­Ti mo­men­te­
bis ga­mok­ve­Ta, de­ta­leb­ze aq­cen­tis ga­ke­Te­ba;

faq­tis­/­mov­le­nis aR­we­ra;

per­so­na­Jis da­xa­si­a­Te­ba;

teq­s­tis ga­mar­T­va sa­li­te­ra­tu­ro enis nor­me­bis mi­xed­viT, re­daq­ti­re­ba;

Ta­nam­S­rom­lo­ba.
me­To­du­ri mi­Ti­Te­be­bi:

mi­u­xe­da­vad imi­sa, rom mos­wav­le­e­bi am­bavs Txza­ven er­Ti si­u­Je­tu­ri mo­na­
xa­zis mi­xed­viT, maT sru­li Ta­vi­suf­le­ba un­da hqon­deT de­ta­le­bis ga­mo­
sax­vi­sas (mu­ze­um­Si mi­Re­bu­li STa­beW­di­le­be­bi­dan), ra­Ta yve­la na­mu­Se­va­ri
ori­gi­na­lu­ri, ra­Ra­ciT ga­mor­Ce­u­li da Ta­vis­Ta­va­di iyos.

mos­wav­le­ebs sak­ma­ri­si dro un­da hqon­deT xat­vis­T­vis, jgu­fu­ri msje­lo­
bis­T­vis, si­u­Je­tis de­ta­lu­ri da Ta­na­mim­dev­ru­li mo­yo­lis­T­vis (kon­kur­
sis dros). wi­na­aR­m­deg Sem­Tx­ve­va­Si, isi­ni ver SeZ­le­ben na­az­re­vis, gan­c­di­
li­sa da war­mo­sa­xu­lis we­ri­lo­biT for­mu­li­re­bas (a­mas­Tan da­kav­Si­re­biT
ix. ag­reT­ve ze­moT, ”aq­ti­vo­bis Se­sa­xeb”).
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
205
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi

pre­zen­ta­ci­is Ca­ta­re­bam­de, mos­wav­le­ebs Se­iZ­le­ba da­e­va­loT mo­saw­ve­vi ba­
ra­Te­bis SeTx­z­va da ga­for­me­ba.
kav­Si­ri sxva sag­neb­Tan: aq­ti­vo­ba in­teg­ri­re­bu­li saxviT da gamoyenebiT xe­
lov­ne­bas­Tan.
aq­ti­vo­ba #7: mar­ti­vi dar­gob­ri­vi teq­s­te­bis Sed­ge­na.
aq­ti­vo­bis Se­sa­xeb: aq­ti­vo­ba ga­mo­i­ye­ne­ba we­ris wi­na etap­ze. igi kom­p­leq­su­ri
sa­xi­saa - fa­ravs ze­pir­mety­ve­le­bis, kiTx­vi­sa da we­ris mi­mar­Tu­le­bebs. aq­ti­vo­ba em­
sa­xu­re­ba teq­s­tis ana­li­zis unar­-­C­ve­ve­bis ga­mo­mu­Sa­ve­bas; xels uwyobs mos­wav­le­Ta
leq­si­ku­ri ma­ra­gis Sev­se­bas.
aq­ti­vo­bis miz­ne­bi:

teq­s­ti­dan in­for­ma­ci­is amok­re­bis, ga­a­na­li­ze­bi­sa da or­ga­ni­ze­bis unar­-­C­
ve­ve­bis gan­vi­Ta­re­ba;

in­for­ma­ci­is da­xa­ris­xe­bi­sa da or­ga­ni­ze­bis miz­niT gra­fi­ku­li ma­or­ga­ni­
zeb­lis ga­mo­ye­ne­bis unar­-­C­ve­ve­bis ga­mo­mu­Sa­ve­ba;

Se­moq­me­de­bi­Ti unar­-­C­ve­ve­bis gan­vi­Ta­re­ba;

leq­si­ku­ri ma­ra­gis Sev­se­ba.
aq­ti­vo­bis or­ga­ni­ze­bis for­ma: mTe­li kla­sis mo­na­wi­le­o­biT (pir­ve­li na­wi­li),
in­di­vi­du­a­lu­ri (me­o­re na­wi­li).
re­sur­se­bi: da­fa, car­ci/­mar­ke­ri, ka­la­mi, rve­u­li, sa­in­for­ma­cio sta­ti­e­bi.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra: mos­wav­le­ebs da­e­va­le­baT mci­re zo­mis sa­in­for­ma­ci­o/­dar­
gob­ri­vi sa­xis teq­s­tis da­mu­Sa­ve­ba. da­vuS­vaT, rom am teq­s­tis Te­maa mta­ce­be­li cxo­
ve­le­bi. mos­wav­le­e­bis amo­ca­nas war­mo­ad­gens teq­s­tis ga­a­na­li­ze­ba; sa­Wi­ro in­for­ma­
ci­is amok­re­ba, da­xa­ris­xe­ba da or­ga­ni­ze­ba. mos­wav­le­e­bis sa­o­ri­en­ta­ci­od / ni­mu­Sis
saC­ve­neb­lad mas­wav­le­be­li da­fa­ze ga­mo­sa­xavs Sem­de­gi sa­xis mar­tiv sqe­mas:
ni­mu­Si.
sad cxov- rogor gadaad- riT ikverobs?
gildeba?
beba?
Seferiloba
gamorCeuli
Tviseba
I mtacebeli
cxoveli
II mtacebeli
cxoveli
III mtacebeli
cxoveli
206
mas­wav­le­be­li ga­nu­mar­tavs mos­wav­le­ebs sqe­mis Sev­se­bis wess da sa­ni­mu­Sod er­
Ti mo­na­ce­miT Se­av­sebs mas. mos­wav­le­e­bi ga­da­i­xa­za­ven sqe­mas rve­u­leb­Si da Se­ud­ge­
bi­an mis Sev­se­bas. sa­mu­Sa­os das­ru­le­bis Sem­deg ga­i­mar­Te­ba ze­pi­ri msje­lo­ba, rom­
lis dro­sac mos­wav­le­ebs sa­Su­a­le­ba eq­ne­baT ga­da­a­mow­mon Ta­vi­an­Ti na­mu­Sev­re­bi.
amis Sem­deg mas­wav­le­be­li da­a­va­lebs mos­wav­le­ebs, Ta­vad mo­i­Zi­on in­for­ma­cia
maT­T­vis sa­sur­vel cxo­vel­ze / frin­vel­ze. da­a­mu­Sa­on in­for­ma­cia aR­niS­nu­li sqe­mis
mi­xed­viT da da­we­ron ama­ve ti­pis teq­s­ti.
Se­fa­se­ba: aq­ti­vo­biT fas­de­ba, Se­uZ­lia Tu ara mos­wav­les

teq­s­tis ga­a­na­li­ze­ba;

teq­s­ti­dan sa­Wi­ro in­for­ma­ci­is amok­re­ba, da­xa­ris­xe­ba da or­ga­ni­ze­ba;

gra­fi­ku­li ma­or­ga­ni­zeb­lis sa­Ta­na­dod ga­mo­ye­ne­ba;

say­r­de­ne­bis dax­ma­re­biT mci­re zo­mis mar­ti­vi dar­gob­ri­vi teq­s­tis Seq­m­na;

dar­gob­ri­vi leq­si­ku­ri er­Te­u­le­bis sa­Ta­na­dod ga­mo­ye­ne­ba.
me­To­du­ri mi­Ti­Te­ba: ze­moT war­mod­ge­ni­li sqe­mis Se­kiTx­ve­bi Se­ic­v­le­ba da­sa­
mu­Sa­veb­lad Ser­Ce­u­li dar­gob­ri­vi teq­s­tis Te­mis Se­sa­ba­mi­sad, am uka­nas­k­ne­lis spe­
ci­fi­ki­dan ga­mom­di­na­re, Se­iZ­le­ba Se­ic­va­los ag­reT­ve sqe­mac - Sem­cir­des an ga­i­zar­
dos sve­te­bi­sa da mwkri­ve­bis ricx­vi.
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
qarT. IV. 12. mos­wav­les Se­uZ­lia Ses­wav­li­li teq­s­tis Si­na­ar­sis da­we­ra; av­
lens TviT­ga­mo­xat­vis sur­vils.
aq­ti­vo­ba #1. Ee­pi­zo­dis aR­we­ra.
aq­ti­vo­bis Se­sa­xeb: aq­ti­vo­ba kom­p­leq­su­ri sa­xi­saa da fa­ravs kiTxvis, ze­pir­
mety­ve­le­bi­sa da we­ris mi­mar­Tu­le­bebs. igi ga­mo­i­ye­ne­ba we­ris wi­na etap­ze da xels
uwyobs teq­s­tis Si­na­ar­si­sa da ga­a­na­li­ze­bis una­re­bis ga­mo­mu­Sa­ve­bas, ris­T­vi­sac,
sxva­Ta So­ris, iye­nebs ara­ver­ba­lur sa­Su­a­le­bebs.
aq­ti­vo­bis miz­ne­bi:

teq­s­tis Si­na­ar­sis adek­va­tu­rad gad­mo­ce­ma ara­ver­ba­lu­ri gziT (na­xa­tis
meS­ve­o­biT);

Si­na­ar­sis we­ri­lo­biT gad­mo­ce­mis unar­-­C­ve­ve­bis gan­vi­Ta­re­ba;

TviT­ga­mo­xat­vis unar­-­C­ve­ve­bis gan­vi­Ta­re­ba;

ver­ba­lu­ri da ara­ver­ba­lu­ri in­for­ma­ci­is aR­q­mis, er­T­ma­neT­Tan da­kav­Si­
re­bi­sa da er­Ti­an kon­teq­s­t­Si ga­az­re­bis unar­-­C­ve­ve­bis gan­vi­Ta­re­ba; ze­pir­
mety­ve­le­bis gan­vi­Ta­re­ba;

me­ta­kog­ni­tu­ri una­re­bis (ur­Ti­er­T­Se­fa­se­bis) una­ris gan­vi­Ta­re­ba.
aq­ti­vo­bis or­ga­ni­ze­bis for­ma: in­di­vi­du­a­lu­ri.
re­sur­se­bi: teq­s­ti­/i­lus­t­ra­ci­a, sa­xa­ta­vi qa­Ral­de­bi, fe­ra­di fan­q­re­bi/­f­lo­
mas­te­re­bi, rve­u­li, ka­la­mi.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra:
we­ri­lo­biT aR­we­ras Se­iZ­le­ba win uZRo­des kiTx­va, ilus­t­ra­ci­is daT­va­li­e­re­
ba, epi­zo­dis de­ta­lu­rad da­xat­va. xat­vi­sas mos­wav­le­e­bi yu­radRe­bas ga­a­max­vi­le­ben
ni­u­an­seb­ze, rac teq­s­tis ga­ge­ba­sa da aR­q­mas Zal­ze Suwyobs xels. mniS­v­ne­lo­va­ni­a,
rom mos­wav­le­eb­ma kla­sis wi­na­Se war­mo­ad­gi­non Ta­vi­an­Ti na­xa­te­bi - Ta­nak­la­se­le­bis
Se­niS­v­ne­bis gaT­va­lis­wi­ne­biT, isi­ni da­a­ma­te­ben nak­lul in­for­ma­ci­as, Se­u­da­re­ben
na­xa­tebs er­T­ma­neTs, im­s­je­le­ben maT­ze.
ze­pi­ri msje­lo­bis Sem­deg mos­wav­le­ebs da­e­va­le­baT, we­ri­lo­biT gad­mos­cen epi­
zo­dis Si­na­ar­si.
aq­ti­vo­bis xan­g­r­Z­li­vo­ba: 17-18 wu­Ti.
Se­fa­se­ba: aq­ti­vo­biT fas­de­ba, Se­uZ­lia Tu ara mos­wav­les

da­va­le­bis miz­nis gan­sazR­v­ra;
207
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi

ver­ba­lu­ri in­for­ma­ci­is gad­mo­ce­ma ara­ver­ba­lu­ri gziT;
de­ta­leb­ze yu­radRe­bis ga­max­vi­le­ba;

ze­pir­mety­ve­le­bis do­ne­ze az­ris Ca­mo­ya­li­be­ba da da­sa­bu­Te­ba;

we­ris dros aR­sa­we­ri ma­sa­lis Ta­na­mim­dev­ro­bis dac­va;

adek­va­tu­ri leq­si­kis ga­mo­ye­ne­ba;

sa­li­te­ra­tu­ro enis nor­me­bis dac­va, sas­ve­ni niS­ne­bis mar­Te­bu­lad ga­mo­ye­
ne­ba.
kav­Si­ri sxva sag­neb­Tan: Se­saZ­le­be­lia in­teg­ri­re­ba sax­viT da ga­mo­ye­ne­biT xe­
lov­ne­bas­Tan.

aq­ti­vo­ba #2. Agmi­ris da­xa­si­a­Te­ba.
aq­ti­vo­bis Se­sa­xeb: aq­ti­vo­ba em­sa­xu­re­ba teq­s­tis ana­li­zis Se­de­gad mi­Re­bu­li
das­k­v­ne­bi­sa da Se­sa­ba­mi­si ar­gu­men­te­bis war­mod­ge­nis unar­-­C­ve­ve­bis ga­mo­mu­Sa­ve­bas
(gra­fi­ku­li sqe­mis ga­mo­ye­ne­biT).
aq­ti­vo­bis miz­ne­bi:

teq­s­tis ana­li­zis unar­-­C­ve­ve­bis gan­vi­Ta­re­ba;

ana­li­zis Se­de­ge­bis sqe­ma­tu­ri sa­xiT war­mod­ge­nis unar­-­C­ve­ve­bis gan­vi­Ta­
re­ba;

lo­gi­ku­ri az­rov­ne­bis unar­-­C­ve­ve­bis gan­vi­Ta­re­ba.
aq­ti­vo­bis or­ga­ni­ze­bis for­ma: in­di­vi­du­a­lu­ri/­wy­vi­lu­ri/­j­gu­fu­ri.
re­sur­se­bi: teq­s­ti, gra­fi­ku­li or­ga­ni­ze­bis sqe­ma, ka­la­mi.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra: per­so­na­Jis da­xa­si­a­Te­bis tra­di­ci­u­li geg­mis Sed­ge­nam­de an
mis nac­v­lad, Se­saZ­le­be­li­a, ga­mo­vi­ye­noT gra­fi­ku­li ma­or­ga­ni­zeb­le­bi.
ni­mu­Si:
nawarmoebis saTauri
personaJi
fiqrobs
akeTebs
ambobs
grZnobs
Sedegi
gmiris mizani
208
sa­nam mos­wav­le­e­bi mu­Sa­o­bas Sud­ge­bi­an, mas­wav­le­bel­ma un­da gan­mar­tos am kog­
ni­tu­ri sqe­mis Sev­se­bis we­si - mi­u­Ti­Tos mos­wav­le­ebs, rom Ta­vi­an­Ti for­mu­li­re­be­
bis gar­da, maT teq­s­ti­dan un­da amo­i­we­ron ci­ta­te­bi, Se­ad­gi­non gmi­ris qme­de­be­bis,
grZno­be­bis, ga­moT­q­me­bis Ca­mo­naT­va­li.
aq­ti­vo­ba Se­iZ­le­ba gan­xor­ci­el­des ro­gorc in­di­vi­du­a­lu­rad, ase­ve wyvi­leb­sa
da jgu­feb­Si. mu­Sa­o­bis das­ru­le­bas un­da moh­y­ves sa­er­To sak­la­so msje­lo­ba, rom­lis
dro­sac mos­wav­le­e­bi ga­u­zi­a­re­ben er­T­ma­neTs na­fiqrs da ga­mor­Ce­ni­li in­for­ma­ci­iT
Se­av­se­ben Ta­vi­anT sqe­mas. mog­vi­a­ne­biT, sqe­ma­Si or­ga­ni­ze­bu­li in­for­ma­ci­is meS­ve­o­
biT, mos­wav­le­e­bi da­xa­si­a­Te­bis uf­ro vrcel da Ca­mo­ya­li­be­bul ver­si­as Seq­m­ni­an.
aq­ti­vo­bis xan­g­r­Z­li­vo­ba: 13-15 wu­Ti.
Se­fa­se­ba: aq­ti­vo­biT fas­de­ba, Se­uZ­lia Tu ara mos­wav­les

we­ri­Ti da­va­le­bis amo­ca­nis gan­sazR­v­ra;

teq­s­tis Si­na­ar­sis ar­se­bi­Ti mo­men­te­bis gan­sazR­v­ra/­ga­mok­ve­Ta, de­ta­le­
bis moS­ve­li­e­ba;

sa­ku­Ta­ri Tval­saz­ri­sis for­mu­li­re­ba;

ana­li­zis Se­de­ge­bis war­mod­ge­na gra­fi­ku­li sqe­mis ga­mo­ye­ne­biT.
me­To­du­ri mi­Ti­Te­ba: ze­moT war­mod­ge­ni­li sqe­ma (or eg­zem­p­la­rad) mos­wav­le­
eb­ma Se­iZ­le­ba ga­mo­i­ye­non, ag­reT­ve, per­so­na­Je­bis Se­pi­ris­pi­re­bi­Ti da­xa­si­a­Te­bis da­
sa­we­rad.
kav­Si­ri sxva sag­neb­Tan: gra­fi­ku­li ma­or­ga­ni­zeb­lis ga­mo­ye­ne­ba avi­Ta­rebs ana­
li­zi­sa da, zo­ga­dad, lo­gi­ku­ri az­rov­ne­bis tran­s­fe­rul unar­-­C­ve­vebs, rom­le­bic
auci­le­be­lia ne­bis­mi­e­ri hu­ma­ni­ta­ru­li, sa­bu­ne­bis­met­ve­lo da zus­ti mec­ni­e­re­be­bis
Ses­wav­lis dros.
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
aq­ti­vo­ba #3: pe­rif­ra­zi­sa da ko­men­ta­ris ”wig­na­ke­bi”.
aq­ti­vo­bis Se­sa­xeb: aq­ti­vo­ba em­sa­xu­re­ba teq­s­tis ana­li­zi­sa da lo­gi­ku­ri az­
rov­ne­bis unar­-­C­ve­ve­bis ga­mo­mu­Sa­ve­bas; ag­reT­ve sa­ku­Ta­ri da­mo­ki­de­bu­le­bis /Tval­
saz­ri­sis / das­k­v­ne­bis / da­mo­ki­de­bu­le­bis ga­mo­xat­vis unar­-­C­ve­ve­bis ga­mo­mu­Sa­ve­bas.
aq­ti­vo­ba mniS­v­ne­lo­van dax­ma­re­bas ga­u­wevs mos­wav­le­ebs we­ris wi­na etap­ze.
aR­we­ri­li aq­ti­vo­bis Sem­Tx­ve­va­Si, ”wig­na­ki” pi­ro­biT sa­xel­wo­de­bas war­mo­ad­
gens, ker­Zod, ”wig­na­ki” aq gu­lis­x­mobs mar­tiv ma­or­ga­ni­ze­bel cxrils, ro­me­lic
da­ex­ma­re­ba mos­wav­le­ebs teq­s­tis Si­na­ar­sis aR­q­ma­Si, ga­a­na­li­ze­ba­Si, sa­ku­Ta­ri Tval­
saz­ri­sis­/­Se­xe­du­le­be­bis­/­da­mo­ki­de­bu­le­bis Ca­mo­ya­li­be­ba­Si (cxri­le­bis ni­mu­Se­bi
war­mod­ge­ni­lia qve­moT. ix. ”aq­ti­vo­bis aR­we­ra”). aq­ti­vo­bis Ca­sa­ta­reb­lad mos­wav­le­
eb­ma cxri­li rve­u­leb­Si un­da ga­da­i­xa­zon.
aq­ti­vo­bis miz­ne­bi:

mos­wav­le­Ta leq­si­ku­ri ma­ra­gis gam­did­re­ba;

teq­s­tis Si­na­ar­sis ga­az­re­bi­sa da ana­li­zis unar­-­C­ve­ve­bis gan­vi­Ta­re­ba;

sa­ku­Ta­ri da­mo­ki­de­bu­le­bis­/­T­val­saz­ri­sis ze­pi­rad da we­ri­lo­biT ga­mo­
xat­vis unar­-­C­ve­ve­bis gan­vi­Ta­re­ba.
aq­ti­vo­bis or­ga­ni­ze­bis for­ma: in­di­vi­du­a­lu­ri/­j­gu­fu­ri/­wy­vi­lu­ri.
re­sur­se­bi: cxri­li, ka­la­mi, rve­u­li, qar­Tu­li enis gan­mar­te­bi­Ti leq­si­ko­ni
(Se­saZ­le­be­lia sa­xel­m­ZR­va­ne­lo­ze dar­Tu­li leq­si­ko­nis ga­mo­ye­ne­bac).
209
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
aq­ti­vo­bis aR­we­ra:
teq­s­te­bis da­mu­Sa­ve­bis dros, mos­wav­le­ebs da­va­le­bad eZ­le­vaT, Se­av­son ori
wig­na­ki - ”pe­rif­ra­zi­sa da gan­mar­te­bis wig­na­ki” da ”ko­men­ta­ris wig­na­ki”.
”pe­rif­ra­zi­sa da gan­mar­te­bis wig­na­kis” Sev­se­bi­sas mos­wav­le­eb­ma, ci­ti­re­bis
we­se­bis dac­viT, teq­s­ti­dan un­da amo­we­ron is ad­gi­le­bi, rom­leb­Sic ucxo sity­ve­
bi, idi­o­me­bi, ar­qa­iz­me­bi Sex­v­de­baT, gas­w­v­riv ki un­da mi­u­we­ron Ta­vi­an­Ti sa­va­ra­u­do
gan­mar­te­be­bi da­/an pe­rif­ra­zi (Tun­dac mcda­ri), rom­leb­sac isi­ni da­we­ren kon­te­
qst­ze day­r­d­no­biT.
ni­mu­Si 1: ”pe­rif­ra­zi­sa da gan­mar­te­bis wig­na­ki”. teq­s­ti: iro­di­on ev­doS­vi­
li, `ras ga­lobs SaS­vi~?
(mos­wav­lis na­mu­Sev­ris sti­li da­cu­li­a)
citata:
ganmarteba, perifrazi:
„nuTu am yiamaTSi aravin
Semibralebs...“
yiamaTi aris albaT did ubedureba da
gasaWiri
„....xarebisTvis bze daeyaraT.“
bze - iqneba xarebis saWmeli
„...mteri Turme Cvens daarxeinebas
ucdida.“
daarxeinebas - gaZRomas
„...rogorc beladi, gavuZexi win Cems
amxanagebs ...“
beladi - vinc amxanagebis win midis ase
mgonia
„zevidan damawva lasti...“
lasti - albaT xanfangia
„...maT ramdenime groSi aCuqa...“
groSi - kamfeti an saCuqari
„...ar minda me Tqveni lala-ZiZaoba...“
lala-ZiZaoba - mofereba da pativiscema.
cxrilis Sevsebis Semdeg masawavlebeli sTxovs moswavleebs, moZebnon saTa­
nado sityva leqsikonSi da Seadaron TavianTi ganmarteba leqsikonis ganmartebas.
Cemi da saleqsikono ganmartebebi:
yiamaTi aris albaT did ubedureba da gasaWiri (ar yofila swori - sicive!!!)
bze - iqneba xarebis saWmeli (pureulis nalewi)
daarxeinebas - gaZRomas (ara!!! udardelad yofnas, uzrunvelad yofnas,
modunebas)
210
beladi - vinc amxanagebis win midis ase mgonia (xalxis winamRoli, lideri)
lasti - albaT xanfangia (wneliT dawnuli kalaTasaviT)
groSi - kamfeti an saCuqari (fuli yofila)
lala-ZiZaoba - mofereba da pativiscema. (sworiaaaa!)
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
2. ”ko­men­ta­ris wig­na­ki”.
”ko­men­ta­ris wig­na­ki” war­mo­ad­gens ”pe­rif­ra­zi­sa da gan­mar­te­bis wig­na­kis” gar­
Tu­le­bul va­ri­ants. am Sem­Tx­ve­va­Si mos­wav­le­ebs eva­le­baT, rom da­sa­mu­Sa­ve­be­li
teqs­­ti­dan amo­i­Ron ra­i­me az­ri, av­to­ris re­mar­ka, moq­me­di pi­ris ma­xa­si­a­Te­be­li pa­sa­
Ji Tu sxva (ci­ta­tis an pe­rif­ra­zis sa­xiT) da gver­diT mi­u­we­ron Ta­vi­an­Ti ko­men­ta­ri.
ko­men­ta­ri am Sem­Tx­ve­va­Si Se­iZ­le­ba iyos mos­wav­lis su­bi­eq­tu­ri Se­fa­se­ba, ana­lo­gi­a,
pa­ra­le­li, pi­rad ga­moc­di­le­bas­Tan iden­ti­fi­ci­re­ba, sa­kiTxis gan­zo­ga­de­ba Tu sxv.
“gan­mar­te­bi­sa da pe­rif­ra­zis wig­na­kis­gan” gan­s­x­va­ve­biT, “ko­men­ta­ris wig­na­ki” uf­
ro ana­li­zis­ke­naa mi­mar­Tu­li. Tu gan­mar­te­bis dros mos­wav­le mxo­lod av­to­ris na­
az­re­vis da/an Si­na­ar­sis wvdo­ma­sa da sxvag­va­ri for­mu­li­re­biT gad­mo­ce­mas cdi­lob­s­,
­kM o­men­ti­re­bi­sas moTxov­na ic­v­le­ba - mos­wav­le avi­Ta­rebs sa­ku­Tar ide­ebs, aya­li­bebs
maT, po­u­lobs zust ver­ba­lur for­mu­li­re­bebs, sicxa­de­sa da si­zus­tes sZens Ta­vis mo­
saz­re­bas, ra­sac, Sem­d­gom, we­ris me­o­re etap­ze, das­ru­le­bu­li for­ma­tis na­wer­Si (Si­na­
ar­sis da­we­ra, da­xa­si­a­Te­ba da a. S.) uf­ro Ca­mo­ya­li­be­bu­lad da vrclad war­mo­ad­gens.
ni­mu­Si 2: ”ko­men­ta­ris wig­na­ki” (mos­wav­lis na­mu­Sev­ris sti­li da­cu­li­a).
avtoris naTqvami:
Cemi komentari:
1)
„u­ceb Tav­ze ra­Ra­ca da­me­ca. Cem­ma
am­xa­na­geb­ma ga­as­w­res, me ki vfar­
Txa­leb­di, min­do­da Ta­vi ga­me­Ta­
vi­suf­le­bi­na, mag­ram ver Sev­Ze­li;
ze­vi­dan da­maw­va las­ti, ro­me­lic
bi­Webs ise eS­ma­ku­rad da­e­goT,
rom ve­ra­vin Se­vam­C­ni­eT.“
me SaS­vi Za­li­an Se­me­co­da. da bi­We­bi ki­de
bo­ro­te­bi iy­v­nen rom ar Se­e­co­daT ise­
dac mSi­e­ri da co­do SaS­vi.
2)
”mar­Ta­li­a, me aq saW­me­li ar mak­
li­a, Sa­qar­sac ki mo­mar­T­me­ven
xol­me, mag­ram yve­la es Cem­T­vis
uge­mu­ri­a, Sxa­mi­a! ara, ar min­da me
Tqve­ni la­la-­Zi­Za­o­ba, ga­miS­viT
aqe­dan, rom mec Ca­vu­Wik­Wi­ko ga­
zafxu­lis ay­va­ve­bul tye-­vels!”
SaS­vi vaJ­ka­cia da Ta­vi­si am­xa­na­ge­bi ur­
Cev­nia ada­mi­a­neb­Tan ga­li­a­Si jdo­mas. ar
un­da me er­Ti mul­t­fil­mi maqvs na­na­xi
mus­tan­geb­ze da iqac ada­mi­a­ne­bi cdi­lo­
ben rom da­aty­ve­von mus­tan­gi da una­gi­ri
da­ad­gan, mag­ram mus­tan­gi ma­inc gar­bis
da Ta­vis me­gob­reb­Tan un­da da SaS­vic
asea imi­to ro am­bobs es Sa­qa­ric da saW­
me­lic Cem­T­vis Sxa­mi­a­o.
211
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
”wig­na­keb­ze” mu­Sa­o­ba Se­iZ­le­ba wa­ri­mar­Tos in­di­vi­du­a­lu­rad, mas­wav­leb­lis
mi­er ga­mo­yo­fi­li dro­is gan­mav­lo­ba­Si. mu­Sa­o­bis das­ru­le­bis Sem­deg mos­wav­le­e­bi
wa­i­kiTxa­ven Ta­vi­anT na­wers da im­s­je­le­ben ko­men­ta­ris­/­pe­rif­ra­zis Zli­er da sust
mxa­re­eb­ze.
”wig­na­ke­bis” Sev­se­bi­sa da ma­Ti gan­xil­vis Sem­deg, mos­wav­le­e­bi mzad ari­an we­ri­
Ti da­va­le­bis (teq­s­tis Si­na­ar­sis, per­so­na­Jis da­xa­si­a­Te­bis da a.S.) da­sa­we­rad.
“pe­rif­ra­zi­sa da ko­men­ta­ris wig­na­keb­ze” mu­Sa­o­ba efeq­ti­an sak­la­so aq­ti­vo­bad
iq­ce­va jgu­feb­Si an wyvi­leb­Si Ta­nam­S­rom­lo­biT. am Sem­Tx­ve­va­Si mas­wav­le­be­li klass
wyvi­le­bad da­yofs.
da­vuS­vaT, kla­si da­i­yo wyvi­lebad. pir­vel wyvils mas­wav­le­be­li da­a­va­lebs
mxo­lod “pe­rif­ra­zis wig­nak­ze” mu­Sa­o­bas, me­o­res ki - “ko­men­ta­ris wig­nak­ze.” ”wig­na­
ke­bis” Sev­se­bis Sem­deg wyvi­le­bi war­mo­ad­ge­nen Ta­vi­anT na­we­rebs da aana­li­ze­ben maT.
ama­ve gziT wa­ri­mar­Te­ba mu­Sa­o­ba kla­sis jgu­fe­bad da­yo­fis Sem­Tx­ve­va­Sic: jgu­fe­bis
er­Ti na­wi­li “pe­rif­ra­zis wig­nak­ze” imu­Sa­vebs, me­o­re ki “ko­men­ta­ris wig­nak­ze.”
sa­mi­ve Sem­Tx­ve­va­Si (in­di­vi­du­a­lu­ri aq­ti­vo­ba, wyvi­lu­ri aq­ti­vo­ba, jgu­fu­ri aq­
ti­vo­ba) ”wig­na­ke­bis” Sev­se­bas un­da mos­dev­des Ca­na­we­re­bis sa­er­To sak­la­so gan­xil­
va. aq­ti­vo­bis xan­g­r­Z­li­vo­ba: 17-18 wu­Ti.
Se­fa­se­ba: aq­ti­vo­biT fas­de­ba, Se­uZ­lia Tu ara mos­wav­les

we­ri­Ti da­va­le­bis amo­ca­nis gan­sazR­v­ra;

teq­s­tis ga­a­na­li­ze­ba;

pi­ra­di Tval­saz­ri­sis­/­da­mo­ki­de­bu­le­bis ga­mo­xat­va ze­pi­rad da we­ri­lo­
biT;

ga­mar­Tu­li sin­taq­su­ri kon­s­t­ruq­ci­e­bis age­ba, sas­ve­ni niS­ne­bis mar­Te­bu­
lad ga­mo­ye­ne­ba;

mra­val­fe­ro­va­ni leq­si­kis ga­mo­ye­ne­ba, ci­ti­re­ba;

Ta­nam­S­rom­lo­ba.
me­To­du­ri mi­Ti­Te­ba: mniS­v­ne­lo­va­ni­a, rom ”wig­na­ke­bis” Sev­se­bas ma­Ti ze­pi­ri
gan­xil­va da msje­lo­ba moh­y­ves - es Se­iZ­le­ba mos­wav­le­ebs da­ex­ma­ros axa­li ide­e­bis,
xed­vi­sa da mid­go­me­bis ga­mo­mu­Sa­ve­ba­Si.
aq­ti­vo­ba #4. Agra­fi­ku­li ma­or­ga­ni­zeb­le­bi: ve­nis di­ag­ra­ma.
aq­ti­vo­bis Se­sa­xeb: aq­ti­vo­ba em­sa­xu­re­ba lo­gi­ku­ri az­rov­ne­bis unar­-­C­ve­ve­bis
ga­mo­mu­Sa­ve­bas gra­fi­ku­li ma­or­ga­ni­zeb­lis ga­mo­ye­ne­bis gziT. qve­moT war­mod­ge­ni­
li iq­ne­ba gra­fi­ku­li ma­or­ga­ni­zeb­lis er­Ti ni­mu­Si - e.w. ve­nis di­ag­ra­ma3. daw­v­ri­le­
biT gra­fi­ku­li ma­or­ga­ni­zeb­le­bis Se­sa­xeb ix. da­nar­Ti 2 (”a­ram­xat­v­ru­li teq­s­te­bis
4 ti­pi da ma­Ti gra­fi­ku­li ma­or­ga­ni­zeb­le­bi”).
aq­ti­vo­bis miz­ne­bi: aq­ti­vo­ba em­sa­xu­re­ba teq­s­tis ana­li­zis, ana­li­ti­ku­ri da
lo­gi­ku­ri az­rov­ne­bis unar­-­C­ve­ve­bis ga­mo­mu­Sa­ve­bas. igi ga­mo­i­ye­ne­ba we­ris wi­na
etap­ze.
3
212
jon veni (1834-1923 ww.) - ingliseli filosofosi, logikosi. venis mier SemuSavebuli diagrama (e.w.
venis diagrama) gamoiyeneba mecnierebis mraval sferoSi: simravleTa TeoriaSi, albaTobis TeoriaSi,
logikaSi, statistikaSi, informatikaSi.
aq­ti­vo­bis or­ga­ni­ze­bis for­ma: in­di­vi­du­a­lu­ri/­wy­vi­lu­ri/­j­gu­fu­ri.
re­sur­se­bi: da­fa, car­ci, rve­u­li, ka­la­mi, teq­s­ti.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra: sa­kiTxis­/­teq­s­tis da­mu­Sa­ve­bis dros an da­mu­Sa­ve­bis Sem­deg,
mas­wav­le­be­li da­fa­ze ga­mo­sa­xavs ve­nis di­ag­ra­mas, ux­s­nis mos­wav­le­ebs di­ag­ra­mis
ga­mo­ye­ne­bis wess da da­a­va­lebs mis Sev­se­bas.
Sev­se­bis Sem­deg auci­le­be­lia mos­wav­le­Ta Ca­na­we­re­bis gan­xil­va, ra­Ta mos­wav­
le­eb­ma SeZ­lon in­for­ma­ci­is da­zus­te­ba, ga­da­mow­me­ba, Ses­wo­re­ba, gav­r­co­ba da a. S.
aq­ti­vo­ba Se­iZ­le­ba gan­xor­ci­el­des ro­gorc in­di­vi­du­a­lu­rad, ase­ve wyvi­leb­Si da
pa­ta­ra jgu­feb­Si.
am gziT mzad­de­ba ni­a­da­gi Se­da­re­biT vrce­li da Ca­mo­ya­li­be­buli we­ri­Ti da­va­
le­bis Se­sas­ru­leb­lad.
nimuSi: venis diagrama.
pirveli personaJis
niSan-Tvisebebi
saerTo
niSanTvisebebi
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
meore personaJis
niSan-Tvisebebi
gra­fi­ku­li ma­or­ga­ni­zeb­lis, ve­nis di­ag­ra­mis dax­ma­re­biT, Seg­viZ­lia ga­va­a­na­li­
zoT ori an me­ti sa­ga­ni/­mov­le­na/­faq­ti/­c­ne­ba da misT. gra­fi­ku­lad di­ag­ra­ma, mar­
ti­vi for­miT, war­mo­ad­gens or ur­Ti­er­T­ga­dam­k­veT wres.
ve­nis di­ag­ra­ma war­ma­te­biT Se­iZ­le­ba ga­mo­vi­ye­noT teq­s­tis ana­li­zis, per­so­na­
Je­bis­/is­to­ri­u­li pi­re­bis­/­mi­To­lo­gi­u­ri gmi­re­bis, misT. Se­da­re­bi­Ti da­xa­si­a­Te­bis
dros. di­ag­ra­mis Sev­se­ba na­Tel war­mod­ge­nas Se­uq­m­nis mos­wav­le­ebs mo­ma­va­li we­ri­Ti
sa­mu­Sa­os ar­se­biT mxa­re­eb­ze - da­ex­ma­re­ba maT, in­for­ma­ci­is ga­a­na­li­ze­ba­Si, mo­na­ce­
me­bis da­xa­ris­xe­ba­Si, ga­mo­av­li­non da Tval­sa­Ci­nod ga­mo­sa­xon cne­be­bis­/­faq­te­bis­/­
mov­le­ne­bis­/­per­so­na­Je­bis, misT. sa­er­To da gan­s­x­va­ve­bu­li niS­ne­bi.
ro­gor un­da Se­vav­soT di­ag­ra­ma?
ori wris ur­Ti­er­T­ga­dak­ve­Tis Se­de­gad mi­Re­bul sa­er­To seg­men­t­Si iwe­re­ba ori
per­so­na­Jis sa­er­To ni­San­-­T­vi­se­be­bi, mar­j­ve­na da mar­cxe­na wre­eb­Si ki Ca­i­we­re­ba Ti­
To­e­u­li per­so­na­Jis da­nar­Ce­ni - gan­s­x­va­ve­bu­li ni­San­-­T­vi­se­be­bi.
di­ag­ra­mis Sev­se­bis Sem­deg mos­wav­le­bi mzad ari­an we­ri­Ti da­va­le­bis Se­sas­ru­
leb­lad.
213
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
aq­ti­vo­bis xan­g­r­Z­li­vo­ba: 13-15 wu­Ti.
Se­fa­se­ba: aq­ti­vo­biT fas­de­ba, Se­uZ­lia Tu ara mos­wav­les:

mo­na­ce­me­bis da­xa­ris­xe­ba da or­ga­ni­ze­ba;

na­wil­sa da mTels So­ris ur­Ti­er­T­mi­mar­Te­bis dad­ge­na.
me­To­du­ri mi­Ti­Te­ba: ve­nis di­ag­ra­mis ga­mo­ye­ne­ba Se­iZ­le­ba gag­r­Zel­des mom­dev­
no kla­seb­Sic.
kav­Si­ri sxva sag­neb­Tan: gra­fi­ku­li ma­or­ga­ni­zeb­le­bis, ker­Zod, ve­nis di­ag­ra­
mis ga­mo­ye­ne­ba avi­Ta­rebs ana­li­ti­ku­ri da lo­gi­ku­ri az­rov­ne­bis tran­s­fe­rul unar­
-­C­ve­vebs, rom­le­bic sa­Wi­roa ne­bis­mi­e­ri sag­nis Ses­wav­lis dros.
qarT. IV. 13. mos­wav­les Se­uZ­lia gra­ma­ti­ku­li da or­Tog­ra­fi­u­li Tval­saz­
ri­siT swo­ri for­me­bis ga­mo­ye­ne­ba wi­na­da­de­bis age­bi­sas da pun­q­tu­a­ci­is Zi­ri­Ta­
di we­se­bis dac­va.
aq­ti­vo­ba #1: tav­to­lo­gi­is da­mar­cxe­bis­T­vis.
aq­ti­vo­bis Se­sa­xeb: aq­ti­vo­ba ga­mo­i­ye­ne­ba we­ris Sem­d­gom etap­ze. igi em­sa­xu­re­ba
teq­s­tis ana­li­zis, re­daq­ti­re­bis, ga­mar­Tu­li we­ri­Ti mety­ve­le­bi­saT­vis sa­Wi­ro unar­
-­C­ve­ve­bis ga­mo­mu­Sa­ve­bas. mniS­v­ne­lo­va­ni­a, rom aR­niS­nu­li aq­ti­vo­bis Ca­ta­re­bis dros
mos­wav­le­e­bi sa­ku­Tar na­wers afa­se­ben uk­ve mkiTx­ve­lis (a­u­di­to­ri­is) po­zi­ci­i­dan.
mkiTx­ve­lis rol­Si yof­na aval­de­bu­lebs mos­wav­le­ebs, ki­dev er­Txel Ca­uR­r­mav­d­nen
sa­ku­Ta­ri naS­ro­mis Si­na­ar­s­sa da struq­tu­ras, mis enob­riv­-­s­ti­lis­tur mxa­re­ebs, Caw­
v­d­nen kon­teqts; Se­a­fa­son, ram­de­nad ga­sa­ge­bad, cxa­dad da ga­mar­Tu­lad aqvT ga­moT­q­
mu­li esa Tu is az­ri/­T­val­saz­ri­si­/i­de­a; Tval­sa­Ci­nod da­i­na­xon Ta­vi­an­Ti naS­ro­me­bis
nak­li da Rir­se­ba. es xels uwyobs kri­ti­ku­li az­rov­ne­bis unar­-­C­ve­ve­bis ga­mo­mu­Sa­ve­
bas da sti­muls aZ­levs me­ta­kog­ni­tu­ri una­re­bis gan­vi­Ta­re­bis pro­cess.
aq­ti­vo­bis miz­ne­bi:

teq­s­tis ana­li­zis unar­-­C­ve­ve­bis gan­vi­Ta­re­ba; kri­ti­ku­li az­rov­ne­bis unar­
-­C­ve­ve­bis gan­vi­Ta­re­ba;

we­ri­Ti mety­ve­le­bi­sas sa­Ta­na­do enob­riv­-­s­ti­lis­tu­ri nor­me­bis mar­Te­bu­
lad ga­mo­ye­ne­bis unar­-­C­ve­ve­bis gan­vi­Ta­re­ba;

mos­wav­le­Ta leq­si­ku­ri ma­ra­gis Sev­se­ba; leq­si­kon­ze mu­Sa­o­bis unar­-­C­ve­ve­
bis ga­mo­mu­Sa­ve­ba;

na­we­ris re­daq­ti­re­bis unar­-­C­ve­ve­bis ga­mo­mu­Sa­ve­ba;

TviT­Se­fa­se­bis una­ris gan­vi­Ta­re­ba.
aq­ti­vo­bis or­ga­ni­ze­bis for­ma: in­di­vi­du­a­lu­ri (pir­ve­li-­me­sa­me na­wi­le­bi),
wyvi­lu­ri/­j­gu­fu­ri (me­o­re na­wi­li).
re­sur­se­bi: da­fa, car­ci/­mar­ke­ri, rve­u­li, ka­la­mi.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra:
na­wer­Si tav­to­lo­gi­e­bis aR­mo­safx­v­re­lad, mas­wav­le­be­li da­a­va­lebs mos­wav­
le­ebs, rom Ta­vi­anT rve­u­leb­Si er­Ti gver­di or na­wi­lad ga­yon; erT svet­Si Ca­mo­we­
ron maT mi­er ga­mo­ye­ne­bu­li zmne­bi­/ar­se­bi­Ti sa­xe­le­bi, zed­sar­Ta­vi sa­xe­le­bi, me­o­re
svet­Si ki mi­u­Ti­Ton (a­ra­bu­li cif­re­biT), ram­den­jer aqvT ga­mo­ye­ne­bu­li Se­sa­ba­mi­si
sity­va.
214
ni­mu­Si:
7-jer
Zlieri
sinonimebi:
Ronieri, Zlevamosili, uzarmazari
Zalis patroni, devgmiri, jan-Ronis
mqone.
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
am­g­va­ri cxri­li Tval­sa­Ci­nod da­a­na­xebs mos­wav­le­ebs, rom xSi­rad ga­mo­ye­ne­
bu­li sity­va si­no­ni­mi­Taa Se­sac­v­le­li. si­no­ni­me­bis Zi­e­ba­ze mos­wav­le­eb­ma Se­iZ­le­ba
wyvi­leb­Si/­j­gu­feb­Si imu­Sa­on er­Tob­li­vad, leq­si­ko­nis dax­ma­re­biT.
si­no­ni­me­bis mo­Zeb­nis Sem­deg mos­wav­le­ebs da­e­va­le­baT, Se­sa­ba­mi­si kon­teq­s­tis
gaT­va­lis­wi­ne­biT, mo­Zi­e­bu­li si­no­ni­miT­/­si­no­ni­me­biT Ca­a­nac­v­lon xSi­rad ga­mo­ye­ne­
bu­li sity­va da am sa­xiT da­we­ron wi­na­da­de­be­bi.
aq­ti­vo­bis xan­g­r­Z­li­vo­ba: 15-18 wu­Ti.
Se­fa­se­ba: aq­ti­vo­biT fas­de­ba, Se­uZ­lia Tu ara mos­wav­les

leq­si­ko­nis ga­mo­ye­ne­ba;

wi­na­da­de­bis age­bi­sas adek­va­tu­ri leq­si­ku­ri er­Te­u­le­bis ga­mo­ye­ne­ba;

si­no­ni­me­bis mo­Zi­e­ba, kon­teq­s­tis mi­xed­viT Ser­Ce­va da sa­Ta­na­dod ga­mo­ye­ne­
ba;

na­we­ris re­daq­ti­re­bis mar­ti­vi xer­xe­bis ga­mo­ye­ne­ba;

we­ris stra­te­gi­e­bis ga­mo­ye­ne­ba;

TviT­Se­fa­se­ba;

Ta­nam­S­rom­lo­ba.
qarT. IV. 14. mos­wav­les Se­uZ­lia we­ris sawyi­si stra­te­gi­e­bis ga­mo­ye­ne­ba.
aq­ti­vo­ba #1: sity­ve­bis ”ra­xa­ru­xis­T­vis”.
aq­ti­vo­bis Se­sa­xeb: aq­ti­vo­ba da­kav­Si­re­bu­lia we­ris Sem­d­gom etap­Tan. igi em­sa­
xu­re­ba teq­s­tis ga­az­re­bis, re­daq­ti­re­bis, ga­mar­Tu­li we­ri­Ti mety­ve­le­bi­saT­vis sa­
Wi­ro unar­-­C­ve­ve­bis ga­mo­mu­Sa­ve­bas.
aq­ti­vo­bis miz­ne­bi:

teq­s­tis ga­az­re­bis unar­-­C­ve­ve­bis gan­vi­Ta­re­ba;

we­ri­Ti mety­ve­le­bi­sas sa­Ta­na­do enob­riv­-­g­ra­ma­ti­ku­li, sin­taq­su­ri da
sti­lis­tu­ri nor­me­bis mar­Te­bu­lad ga­mo­ye­ne­bis unar­-­C­ve­ve­bis gan­vi­Ta­
re­ba;

na­we­ris re­daq­ti­re­bis unar­-­C­ve­ve­bis gan­vi­Ta­re­ba.
aq­ti­vo­bis or­ga­ni­ze­bis for­ma: in­di­vi­du­a­lu­ri (pir­ve­li na­wi­li), wyvi­lu­ri /
jgu­fu­ri (me­o­re na­wi­li).
re­sur­se­bi: da­fa, car­ci/­mar­ke­ri, rve­u­li, ka­la­mi.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra:
aq­ti­vo­ba naT­lad da­a­na­xebs mos­wav­le­ebs, rom we­ri­sas isi­ni sak­ma­od xSi­rad iye­
215
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
ne­ben zed­met, araf­ris­m­T­q­mel sity­vebs, ris ga­moc wi­na­da­de­be­bi mo­u­xe­Sa­vi da sin­
taq­su­rad ga­u­mar­Ta­vi ga­mo­dis.
mos­wav­le­Ta na­we­re­bis sin­taq­su­rad ga­mar­T­vis miz­niT, mas­wav­le­be­li ava­lebs
mos­wav­le­ebs, rom rve­u­lis gver­di or na­wi­lad ga­yon. pir­vel na­wil­Si mos­wav­le­eb­ma
un­da Ca­mo­we­ron wi­na­da­de­be­bis ricx­vi­Ti Se­saty­vi­se­bi (1., 2., 3...) da yo­vel wi­na­da­de­
ba­Si daT­va­lon sity­va­Ta ra­o­de­no­ba; sqe­mis me­o­re mxa­res ki, Ti­To­e­ul wi­na­da­de­bas­
Tan, aR­niS­non­/­mi­u­we­ron, ram­de­ni sity­vis­gan Sed­ge­ba igi (ix. ni­mu­Si).
sity­ve­bis daT­v­lis Sem­deg mos­wav­le­e­bi yu­radRe­bas ga­a­max­vi­le­ben grZel wi­na­
da­de­beb­ze. sa­va­ra­u­dod, grZe­li wi­na­da­de­be­bi sin­taq­su­rad ga­u­mar­Ta­vi iq­ne­ba. amis
dad­ge­nis Sem­deg mas­wav­le­be­li wyvi­leb­Si/ jgu­feb­Si ga­da­a­na­wi­lebs mos­wav­le­ebs.
wyvi­lis­/­j­gu­fis wev­re­bi am­g­var wi­na­da­de­bebs xma­maR­la wa­u­kiTxa­ven er­T­ma­neTs da
Se­ec­de­bi­an maT Se­mok­le­bas, ga­mar­T­vas, dax­ve­was da na­we­ris ga­suf­Ta­ve­bas sity­va­Ta
”ra­xa­ru­xi­sa­gan”.
ni­mu­Si:
winadadeba #1
winadadeba #2
winadadeba #3
winadadeba #4
winadadeba #5
winadadeba #6
winadadeba #7
5 sityva
7 sityva
12- sityva -----------------!!!!!!!!
6 -sityva
14- sityva ----------------------------!!!!!!!!
9 -sityva
11 –sityva----------------------!!!!!!!!!
aq­ti­vo­bis xan­g­r­Z­li­vo­ba: 15-18 wu­Ti.
Se­fa­se­ba: aq­ti­vo­biT fas­de­ba, Se­uZ­lia Tu ara mos­wav­les
 wi­na­da­de­bis age­bi­sas swo­ri gra­ma­ti­ku­li for­me­bis ga­mo­ye­ne­ba,
 zmnu­ri kon­s­t­ruq­ci­e­bis mar­Te­bu­lad ga­mo­ye­ne­ba;
 adek­va­tu­ri leq­si­ku­ri er­Te­u­le­bis ga­mo­ye­ne­ba;
 we­ris sawyi­si stra­te­gi­e­bis ga­mo­ye­ne­ba;
 na­we­ris re­daq­ti­re­ba;
 Ta­nam­S­rom­lo­ba.
aq­ti­vo­ba #2: we­ris dRi­u­ri.
aq­ti­vo­bis Se­sa­xeb: aq­ti­vo­ba da­kav­Si­re­bu­lia we­ris Sem­d­gom etap­Tan. igi em­sa­
xu­re­ba teq­s­tis re­daq­ti­re­bis da TviT­Se­fa­se­bis unar­-­C­ve­ve­bis ga­mo­mu­Sa­ve­bas;
aq­ti­vo­bis miz­ani:
 TviT­Se­fa­se­bis unar­-­C­ve­ve­bis gan­vi­Ta­re­ba.
aq­ti­vo­bis or­ga­ni­ze­bis for­ma: in­di­vi­du­a­lu­ri.
re­sur­se­bi: da­fa, car­ci/­bor­d­mar­ke­ri, rve­u­li, sa­we­ri ka­la­mi.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra:
mas­wav­le­be­li sTxovs mos­wav­le­ebs, rom er­T­g­va­ri dRi­u­ris for­miT, Te­o­ri­u­
lad mo­i­az­ron da aR­niS­non is Sec­do­me­bi, rom­leb­sac yve­la­ze xSi­rad uS­ve­ben.A
216
am­g­va­ri sa­mu­Sa­os Ca­ta­re­bi­sas adek­va­tu­ri kiTx­ve­bi­a: ”ra Sec­do­mas vuS­veb yve­
la­ze xSi­rad? ra ar ga­mo­mi­vi­da? ra un­da ga­mo­vas­wo­ro? ra un­da max­sov­des we­ris
dros?” mniS­v­ne­lo­va­nia isic, rom we­ra­ze we­ris dRi­u­ri mxo­lod uar­yo­fiT ga­moc­
di­le­ba­ze ar iyos ori­en­ti­re­bu­li da mos­wav­le­e­bi ima­sac aR­niS­nav­d­nen, Tu ra ga­
mos­diT kar­gad, ra aris maT na­we­re­bis Zli­e­ri mxa­re, ra SeZ­les, ra ga­mo­u­vi­daT da
sxv.
Se­sa­ba­mi­sad, sak­la­so aq­ti­vo­bis dros, mas­wav­le­be­li da­fa­ze Ca­mo­wers ram­de­
ni­me kiTx­vas, ro­mel­zec mos­wav­le­eb­ma un­da gas­cen pa­su­xe­bi. sa­a­mi­sod mos­wav­le­eb­ma
yu­radRe­biT un­da ga­da­i­kiTxon gan­v­li­li uax­lo­e­si pe­ri­o­dis man­Zil­ze Ses­ru­le­
bu­li na­we­re­bi (sa­sur­ve­li­a, es iyos wi­na ori kvi­ris gan­mav­lo­ba­Si mom­za­de­bu­li na­
mu­Sev­re­bi), ra­Ta Se­a­fa­son: ra ga­mos­diT kar­gad, ras ver ar­T­me­ven Tavs, upa­su­xon
mas­wav­leb­lis mi­er da­fa­ze Ca­mo­we­ril kiTx­vebs. TviT­Se­fa­se­bis sa­i­lus­t­ra­ci­od,
mas­wav­le­bel­ma Se­iZ­le­ba mos­Txo­vos mos­wav­le­ebs na­we­re­bi­dan adek­va­tu­ri amo­na­ri­
de­bis ci­ti­re­ba. aq­ti­vo­bas un­da mos­dev­des msje­lo­ba, rom­lis dro­sac mos­wav­le­e­bi gac­no­bi­e­
re­ben, rom Sec­do­mebs yve­la uS­vebs, rom we­ra rTu­li pro­ce­si­a, mag­ram Sec­do­me­bis
ga­mos­wo­re­ba yve­las Se­uZ­lia da misT.
aq­ti­vo­bis xan­g­r­Z­li­vo­ba: 15-17 wu­Ti.
Se­fa­se­ba: aq­ti­vo­biT fas­de­ba

Se­uZ­lia Tu ara mos­wav­les we­ris sawyi­si stra­te­gi­e­bis ga­mo­ye­ne­ba;

aqvs Tu ara ganviTarebuli metakognituri unarebi.
me­To­du­ri mi­Ti­Te­ba: aq­ti­vo­ba Se­ma­ja­me­be­li xa­si­a­Ti­saa da sa­sur­ve­li­a, srul­
de­bo­des sis­te­ma­tu­rad (or kvi­ra­Si er­Txel).
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
aq­ti­vo­ba #3: ra mas­wav­la me­go­bar­ma?
aq­ti­vo­bis Se­sa­xeb: es aq­ti­vo­ba em­sa­xu­re­ba ga­mar­Tu­li we­ri­Ti mety­ve­le­bis,
me­ta­kog­ni­tu­ri una­re­bis - ur­Ti­er­T­Se­fa­se­bi­sa da TviT­Se­fa­se­bis unar­-­C­ve­ve­be­bis
- ga­mo­mu­Sa­ve­bas.
aq­ti­vo­bis miz­ne­bi:

na­we­ris re­daq­ti­re­bis unar­-­C­ve­ve­bis gan­vi­Ta­re­ba;

ur­Ti­er­T­Se­fa­se­bis­/­T­viT­Se­fa­se­bis una­ris gan­vi­Ta­re­ba.
aq­ti­vo­bis or­ga­ni­ze­bis for­ma: wyvi­lu­ri (pir­ve­li na­wi­li), in­di­vi­du­a­lu­ri
(me­o­re na­wi­li).
re­sur­se­bi: rve­u­li, ka­la­mi.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra:
aq­ti­vo­ba Se­ma­ja­me­be­li sa­xi­sa­a. Mmas­wav­le­be­li mos­wav­le­ebs da­awy­vi­lebs da
sTxovs, ga­as­wo­ron er­T­ma­ne­Tis na­we­re­bi, gas­wo­re­bis Sem­deg ki ga­nu­mar­ton er­T­ma­
neTs, ra Ses­wo­re­be­bi Se­i­ta­nes me­gob­ris na­wer­Si. Aam sa­mu­Sa­os Ca­ta­re­bis Sem­deg Ti­
To­e­u­li mos­wav­le me­gob­ris mi­er gas­wo­re­bu­li na­we­ris qveS wers mok­le, pun­q­te­bis
sa­xiT Ca­mo­we­ril das­k­v­nebs imis Se­sa­xeb, Tu ra as­wav­la mas me­go­bar­ma. das­k­v­ne­bi Se­
iZ­le­ba exe­bo­des: or­Tog­ra­fi­as, ka­lig­ra­fi­as, Si­na­ar­sob­riv mxa­res, tav­to­lo­gi­as,
sas­ven niS­nebs da a. S.A
am ti­pis na­we­re­bi Zal­ze da­ex­ma­re­ba mas­wav­le­bels mos­wav­lis we­ri­Ti mety­ve­le­
217
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
bis do­nis gan­sazR­v­ra­Si.
ni­mu­Si: ra mas­wav­la me­go­bar­ma? (sti­li da­cu­li­a)

sity­ve­bi ki­de mqon­da ga­mo­to­ve­bu­li da Ca­mi­we­ra.

zog­jer wi­na­da­de­bis bo­los wer­ti­li ar mqon­da.

sa­Ta­u­ri ar me­we­ra bWya­leb­Si.

is ar dav­we­re rom daT­vis ro­me­li Wri­lo­ba aR­moC­n­da mo­ur­Ce­ni­li.

ex­la uk­ve vi­ci ese­ni da ga­viT­va­lis­wi­neb sxva da­va­le­be­bis Ses­ru­le­bis
dros.
aq­ti­vo­bis xan­g­r­Z­li­vo­ba: 18-19 wu­Ti.
Se­fa­se­ba: aq­ti­vo­biT fas­de­ba, Se­uZ­lia Tu ara mos­wav­les

na­we­ris re­daq­ti­re­bis mar­ti­vi xer­xe­bis ga­mo­ye­ne­ba;

we­ris sawyi­si stra­te­gi­e­bis ga­mo­ye­ne­ba;

sxvi­si na­mu­Sev­ris Se­fa­se­ba;

TviT­Se­fa­se­ba.
me­To­du­ri mi­Ti­Te­be­bi: da­sa­xu­li Se­de­gis mi­saR­we­vad, Se­iZ­le­ba ag­reT­ve ga­
mo­vi­ye­noT aq­ti­vo­be­bi: “vi­po­voT Sec­do­me­bi er­T­ma­ne­Tis na­we­reb­Si” (ix. III. 14),
”mas­wav­leb­lis ko­men­ta­ris mi­xed­viT na­we­ris re­daq­ti­re­ba” (ix. II. 13), ”TviT­Se­fa­
se­bis sqe­mis Sev­se­ba” (ix. III. 14). ma­Ti ga­mo­ye­ne­bi­sas uc­v­le­li dar­Ce­ba am aq­ti­vo­
be­bis or­ga­ni­ze­bis for­ma da we­si, Si­na­ar­sob­ri­vi mxa­re Se­ic­v­le­ba sas­wav­lo ma­sa­
lis Se­sa­ba­mi­sad.
V kla­si
qarT. V. 1. mos­wav­les aqvs asa­kis Se­sa­fe­ri­si sir­Tu­lis teq­s­te­bis mos­me­ni­sa
da in­ter­p­re­ta­ci­is sawyi­si una­ri.
aq­ti­vo­ba #1: STa­beW­di­le­ba­Ta wre.
re­sur­se­bi: mik­ro­fo­ni an mas mim­s­gav­se­bu­li niv­Ti.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra: mos­wav­le­e­bi sxde­bi­an wre­Si. Ti­To­e­u­li ix­se­nebs wig­nis,
fil­mis, sa­ga­ze­To sta­ti­is, speq­tak­lis, sa­te­le­vi­zio ga­da­ce­mis, ga­mo­fe­nis, sa­er­
Tod, ra­i­me faq­tis an mov­le­nis Se­de­gad mi­Re­bul yve­la­ze mZafr STa­beW­di­le­bas.
imi­saT­vis, rom mos­wav­le­e­bi Ta­na­bar mdgo­ma­re­o­ba­Si Ca­va­ye­noT da yve­las miv­ceT ga­
mo­xat­vis sa­Su­a­le­ba, un­da da­vic­vaT ri­gi­To­ba. ami­saT­vis Se­iZ­le­ba mik­ro­fo­nis (Se­
iZ­le­ba mik­ro­fo­nis fun­q­cia da­va­kis­roT ra­i­me nivTs, ma­ga­li­Tad, ka­lams) ga­mo­ye­ne­
ba, ro­me­lic Se­mo­iv­lis wris yve­la mo­na­wi­les.
Se­fa­se­ba: Se­fas­de­ba mos­me­nil teq­s­t­Si asa­xu­li faq­te­bis, da­mo­ki­de­bu­le­be­bis
Se­fa­se­bis, sa­ku­Ta­ri gan­c­de­bis, emo­ci­e­bis ga­mo­xat­vis una­ri;
me­To­du­ri mi­Ti­Te­ba: imi­saT­vis, rom da­vex­ma­roT mos­wav­le­ebs Ta­vi­suf­lad
ga­mo­xa­ton sa­ku­Ta­ri gan­c­de­bi, wre­Si mas­wav­le­be­lic un­da mo­na­wi­le­ob­des. pir­vel
jer­ze man un­da mis­ces mos­wav­le­ebs amis ma­ga­li­Ti.
218
aq­ti­vo­ba #2: swra­fi ur­Ti­er­Ta­nam­S­rom­lo­ba .
aq­ti­vo­bis Se­sa­xeb: ase­Ti aq­ti­vo­be­bi ar mo­iTxovs did dros da efeq­ti­a­nia
mos­wav­le­Ta wyvi­leb­Si az­r­Ta ga­zi­a­re­bi­saT­vis. am­g­va­ri aq­ti­vo­be­bis sxva­das­x­va va­
ri­an­ti ar­se­bobs. ker­Zod:
re­sur­se­bi: Se­sa­ba­mi­si teq­s­te­bi.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra:
wyvi­le­bis mi­er wi­nas­war ga­moT­q­mu­li va­ra­u­di. mos­wav­le­ebs vaw­v­diT ram­de­ni­me
sak­van­Zo sity­vas moTx­ro­bi­dan, ro­me­lic un­da wa­i­kiTxon da vTxovT, wyvi­leb­ma am
sity­ve­bi­sa da ur­Ti­er­T­Se­Tan­x­me­bis sa­fuZ­vel­ze ga­moT­q­van va­ra­u­de­bi moTx­ro­bis
Se­saZ­lo Si­na­ar­sis Se­sa­xeb. isi­ni kiTxu­lo­ben moTx­ro­bas da wa­kiTx­vis Sem­deg kvlav
sa­ub­ro­ben er­T­ma­neT­Si, ra da­em­Tx­va, ra - ara.
fiq­ri / dawy­vi­le­ba / az­ris ga­zi­a­re­ba. mi­e­ciT wyvi­lebs Te­ma gan­s­ji­saT­vis. Te­ma
un­da iyos sa­in­te­re­so. ma­ga­li­Tad: Se­iZ­le­ba Tu ara tyu­i­lis ga­mar­T­le­ba? ar­se­bobs
Tu ara mfri­na­vi Tef­Se­bi? sTxo­veT mos­wav­le­ebs jer in­di­vi­du­a­lu­rad ifiq­ron am
sa­kiTx­ze, xo­lo Sem­deg sa­ku­Ta­ri mo­saz­re­be­bi ga­u­zi­a­ron er­T­ma­neTs wyvi­leb­Si da
war­mo­ad­g­non kla­sis wi­na­Se.
Se­ja­me­ba / dawy­vi­le­ba / az­ris ga­zi­a­re­ba. es aq­ti­vo­ba mniS­ve­lo­va­nia aram­xat­v­
ru­li teq­s­tis da­mu­Sa­ve­bi­sas (ma­ga­li­Tad, sa­ga­ze­To sta­ti­a, sa­in­for­ma­cio teq­s­ti).
mas­wav­le­be­li sTxovs mos­wav­le­ebs Se­a­ja­mon sta­tia ori an sa­mi wi­na­da­de­biT. Sem­deg
ki Ta­vi­an­Ti mo­saz­re­be­bi ga­u­zi­a­ron er­T­ma­neTs par­t­ni­o­reb­ma, im­s­je­lon am mo­saz­
re­be­bis msgav­se­ba-­gan­s­x­va­ve­ba­ze da Se­Tan­x­m­d­nen sa­er­To Se­ma­ja­me­bel mo­saz­re­beb­
ze.
Se­fa­se­ba: Se­fas­de­ba ko­mu­ni­ka­ci­i­sa da Ta­nam­S­rom­lo­bis una­ri, mTa­va­ri­sa da
ar­se­bi­Tis me­o­re­xa­ris­xo­va­ni­sa­gan gar­Ce­vis una­ri, ar­gu­men­ti­re­bu­li msje­lo­bis
una­ri.
me­To­du­ri mi­Ti­Te­ba: es aq­ti­vo­be­bi kom­p­leq­su­ri­a. mi­mar­Tu­lia ro­gorc ga­az­
re­bu­li kiTx­vis, ise we­ris (Tu mos­wav­le­ebs vTxovT ga­a­ke­Ton mo­saz­re­be­bis mok­le
Ca­na­we­re­bi) una­ris gan­vi­Ta­re­ba­ze da ga­mo­i­ye­ne­ba ne­bis­mi­e­ri Te­mis, sxva­das­x­va sa­xis
teq­s­te­bis da­mu­Sa­ve­bi­sas.
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
qarT. V. 2. mos­wav­les Se­uZ­lia jgu­fu­ri da in­di­vi­du­a­lu­ri sa­ko­mu­ni­ka­cio
amo­ca­ne­bis gan­xor­ci­e­le­ba.
aq­ti­vo­ba #1: go­neb­ri­vi ieri­Si.
„go­neb­ri­vi ieri­Sis“ mi­zans war­mo­ad­gens ama Tu im Te­mis / sa­kiTxis gar­Se­mo
dro­is mok­le mo­nak­veT­Si rac Se­iZ­le­ba me­ti ide­is mo­fiq­re­ba, Tval­saz­ri­sis Ca­mo­
ya­li­be­ba. Te­mis Ser­Ce­va Se­iZ­le­ba kla­sis ga­moc­di­le­bis sa­fuZ­vel­ze. jgu­fis wev­re­
bis mi­er Se­mo­Ta­va­ze­bu­li yo­ve­li az­ri aRi­nus­xe­ba for­mat­ze da ar da­iS­ve­ba (gan­sa­
kuT­re­biT pir­vel etap­ze) ara­vi­Ta­ri kri­ti­ka an Se­fa­se­ba, rad­ga­nac am saq­mi­a­no­bis
mi­za­ni swo­red rac Se­iZ­le­ba me­ti Se­moq­me­de­bi­Ti ide­is ga­mov­le­na­a.
„go­neb­ri­vi ieri­Si“ sa­mi eta­pi­sa­gan Sed­ge­ba:
1. ide­e­bis ge­ne­ri­re­ba (moq­me­debs prin­ci­pi: yve­la az­ri mi­i­Re­ba yo­vel­g­va­ri
kri­ti­kis ga­re­Se);
219
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
2.
ide­e­bis ga­da­xed­va (Se­iZ­le­ba ram­de­ni­me idea me­or­de­bo­des sxva­das­x­vag­va­ri
for­mu­li­re­biT. ma­Sin dar­Ce­ba mxo­lod er­Ti. Se­iZ­le­ba idea scde­ba Te­mas,
ma­Sin mas un­da Se­ve­li­oT da a.S.);
3. ide­e­bis kla­si­fi­ci­re­ba-­ka­te­go­ri­za­cia / ran­Ji­re­ba.
re­sur­se­bi: for­ma­ti/­da­fa, mar­ke­re­bi.
Se­fa­se­ba: Se­fas­de­ba az­ris Ta­vi­suf­lad gamoT­q­mis una­ri da is, Tu ro­gor mo­i­
Zi­ebs da ga­mo­i­ye­nebs mos­wav­le az­ris ga­moT­q­mi­saT­vis auci­le­bel leq­si­kur da gra­
ma­ti­kul sa­Su­a­le­bebs.
me­To­du­ri mi­Ti­Te­ba: mas­wav­le­bel­ma un­da wa­a­xa­li­sos mos­wav­le­e­bi, un­da da­ex­
ma­ros ima­Si, rom ig­r­Z­non, ram­de­nad mniS­v­ne­lo­va­nia maT mi­er ga­moT­q­mu­li Ti­To­e­u­
li mo­saz­re­ba.
aq­ti­vo­ba #2: sa­sa­ub­ro wre­e­bi.
aq­ti­vo­bis Se­sa­xeb: sa­sa­ub­ro wre­e­bi qmnis xel­Sem­wyob ga­re­mos imi­saT­vis, rom
mos­wav­le­eb­ma ga­be­du­lad SeZ­lon Ta­vi­an­Ti az­re­bis ga­zi­a­re­ba sxve­bi­saT­vis. sa­sa­
ub­ro wre­e­bi gan­sa­kuT­re­biT sa­sar­geb­loa ma­Sin, ro­de­sac mos­wav­le­e­bi ga­ni­xi­la­ven
mo­ra­lur an eTi­kur sa­kiTxebs.
re­sur­se­bi: mik­ro­fo­ni an mas mim­s­gav­se­bu­li niv­Ti.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra: mos­wav­le­e­bi rka­li­sebu­rad sxe­dan da yo­vel maT­gans aqvs sa­
ub­ris sa­Su­a­le­ba. Tu­ki wre di­di­a, ma­Sin um­jo­be­sia wre dav­yoT or­-­sam­ka­ci­an jgu­fe­
bad. imi­saT­vis, rom yve­las mi­e­ces az­ris ga­moT­q­mis sa­Su­a­le­ba da vin­mem ar da­i­ka­vos
do­mi­ni­re­bu­li mdgo­ma­re­o­ba, Ta­vi da­vaR­wi­oT uwes­ri­go­ba­sa da xma­urs, mos­wav­le­ebs
/ jgu­febs Se­iZ­le­ba miv­ceT mik­ro­fo­ni (an ra­me niv­Ti mik­ro­fo­nis ”fun­q­ci­iT”). mxo­
lod mas un­da mi­e­ces la­pa­ra­kis uf­le­ba, vinc am sa­gans im wuT­Si flobs, Sem­deg is
sxva mos­wav­les / jgufs ga­da­e­ce­ma. es ma­nam­de grZel­de­ba, sa­nam wre­Si myof yve­la
mos­wav­les / jgufs ar mi­e­ce­ma la­pa­ra­kis sa­Su­a­le­ba. auci­le­be­lia im we­sis dac­va,
rom mxo­lod er­Ti mos­wav­le / jgu­fis war­mo­mad­ge­ne­li sa­ub­rob­des, da­nar­Ce­ne­bi ki
Cu­mad is­men­d­nen da yo­vel­g­va­ri Se­fa­se­bi­sa­gan Tavs ika­veb­d­nen; ne­ba­dar­Tu­li un­da
iyos is, rom mos­wav­lem / jguf­ma Tqvas „ga­mov­to­veb“, Tu­ki isi­ni Tavs uxer­xu­lad
grZno­ben. wam­y­va­nis rols Se­iZ­le­ba mas­wav­le­be­li an mos­wav­le as­ru­leb­des, ro­
melic:

uz­run­vel­yofs in­s­t­ruq­ci­e­bis Ses­ru­le­bas;

yu­radRe­bis ga­re­Se ar to­vebs Ti­To­e­u­lis mi­er sa­u­bar­Si Se­ta­nil wvlils
(Tun­dac ase­Ti fra­ziT: „gmad­lobT Tqve­ni az­re­bi­saT­vis / wvli­li­saT­vis“);

sa­Wi­ro­e­bis Sem­Tx­ve­va­Si azus­tebs, gan­mar­tavs ko­men­tars / Se­niS­v­nebs / mo­
saz­re­bebs (ma­ga­li­Tad, „Tu swo­rad ga­vi­ge, Tqven am­bobT, rom“...).
sa­sur­ve­li­a, mos­wav­le­ebs miv­ceT rCe­va, rom maT Ta­vi­an­Ti ko­men­ta­re­bi / Se­niS­
v­ne­bi / mo­saz­re­be­bi gad­mos­cen rac Se­iZ­le­ba uf­ro mar­ti­vad da ga­sa­ge­bad (saT­q­me­
lis gaT­val­sa­Ci­no­e­bi­saT­vis ga­mo­i­ye­non pi­ra­di ga­moc­di­le­ba, efeq­ti­saT­vis _ pa­
ra­le­le­bi, Se­da­re­be­bi da sxva); vTxo­voT msme­ne­lebs, rom ga­mom­s­v­lels in­te­re­si­Ta
da yu­radRe­biT mo­us­mi­non, fo­ku­si­re­ba ga­a­ke­Ton ga­mom­s­v­le­lis sa­u­bar­ze da ara
ima­ze, Tu ras ity­vi­an, ro­de­sac ma­Ti je­ri dad­ge­ba.
Se­fa­se­ba: Se­fas­de­ba ze­pi­ri ga­mos­v­lis, ar­gu­men­ti­re­bis una­ri, az­ris si­zus­te
220
da la­ko­nu­ro­ba, dad­ge­ni­li we­se­bis dac­va, jgu­fu­ri mu­Sa­o­bis una­ri.
me­To­du­ri mi­Ti­Te­ba: Te­me­bi un­da Se­ir­Ces mos­wav­le­Ta in­te­re­se­bis gaT­va­lis­
wi­ne­biT. ami­tom, sa­sur­ve­li­a, mas­wav­le­bel­ma ”go­neb­ri­vi ieri­Sis” ga­mo­ye­ne­biT da­ad­
gi­nos, ra Te­meb­ze surT mos­wav­le­ebs sa­u­ba­ri.
qarT. V. 3. mos­wav­les Se­uZ­lia enob­riv­-­g­ra­ma­ti­ku­li for­me­bis aR­q­ma da
mar­Te­bu­lad ga­mo­ye­ne­ba Se­sa­ba­mis sa­mety­ve­lo si­tu­a­ci­eb­Si.
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
aq­ti­vo­ba #1: da­kar­gu­lis amoc­no­ba
re­sur­se­bi: gan­cxa­de­be­bis teq­s­te­bi, su­ra­Te­bi.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra: mas­wav­le­be­li ir­Cevs mos­wav­le­Ta wyvils. maT­gan er­T­-erTs
wa­sa­kiTxad aZ­levs gan­cxa­de­bas, ro­mel­Sic aR­we­ren, rom sa­vaW­ro cen­t­r­Si an ro­me­
li­me did obi­eq­t­Si ga­ib­na sa­mi bav­S­vi. me­o­re mewy­vi­les ki aZ­levs su­ra­Tebs, oRond
su­ra­Teb­ze ga­ci­le­biT me­ti bav­S­vi­a. pir­vel­ma un­da aRu­we­ros gan­cxa­de­bis teq­s­tis
mi­xed­viT Ta­vis mewy­vi­les gab­ne­u­li bav­S­ve­bi, me­o­rem ki teq­s­tis mi­xed­viT su­raT­ze
amo­ic­nos, ro­me­li bav­S­via es.
Se­fa­se­ba: Se­fas­de­ba, ram­de­nad Se­uZ­lia mos­wav­les enob­riv­-­g­ra­ma­ti­ku­li for­
me­bis (ma­ga­li­Tad, qo­na-­yo­lis, grZno­ba­-aR­q­mis ara­we­si­e­ri zmne­bis, msazR­v­rel­-­
sazR­v­ru­lis Se­Tan­x­me­bis) ga­mo­ye­ne­ba.
me­To­du­ri mi­Ti­Te­ba: gan­cxa­de­bis teq­s­ti un­da Se­i­cav­des im gra­ma­ti­kul for­
mebs, ro­mel­Ta mar­Te­bu­lad ga­mo­ye­ne­bis mi­za­ni da­u­sa­xa mos­wav­le­ebs mas­wav­le­bel­
ma.
aq­ti­vo­ba #2: mog­za­u­ro­ba dro­sa da siv­r­ce­Si.
re­sur­se­bi: sa­sur­ve­li­a, Tu am­bis SeTx­z­vi­sas ga­mo­vi­ye­nebT ilus­t­ra­ci­ebs.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra: mas Sem­deg, rac mos­wav­le­e­bi da­ad­ge­nen mos­me­nil teq­s­t­Si
asa­xu­li moq­me­de­bis dro­sa da ad­gils, mas­wav­le­be­li mos­wav­le­ebs sTa­va­zobs, ga­da­i­
ta­non es moq­me­de­ba war­sul­Si / aw­m­yo­Si / mo­ma­val­Si ise rom ar Sec­va­lon moq­me­de­bis
ad­gi­li da per­so­na­Je­bi. sxva Sem­Tx­ve­va­Si Se­iZ­le­ba mxo­lod moq­me­de­bis ad­gi­li Sev­
c­va­loT. mos­wav­le­e­bi­sa­Tis sa­xa­li­so iq­ne­ba, Tu er­Ti moTx­ro­bis / zRap­ris per­so­
naJs Se­viy­vanT me­o­re moTx­ro­ba­Si / zRa­par­Si, ma­ga­li­Tad, Se­vax­ved­rebT er­T­ma­neTs
pe­pis (as­t­rid lin­g­re­nis ”pe­pi grZe­li win­da”) da ko­wo­waS­vi­lebs (re­vaz ina­niS­vi­lis
”u­kuR­ma da­We­di­li”), na­car­qe­qi­as - wi­qa­ra­sa da biWs da sxv. mos­wav­le­e­bi qmni­an axal
is­to­ri­ebs, rom­leb­Sic iye­ne­ben ro­gorc na­war­mo­e­bis cod­ni­sa da ga­az­re­bis unars,
ise war­mo­sax­vas, fan­ta­zi­as. amas­Tan, war­sul­Si, aw­m­yo­sa da / an mo­ma­val­Si am­bis ga­
da­ta­nis dros vak­vir­de­biT, ram­de­nad swo­rad awar­mo­ebs mos­wav­le dro­is for­mebs.
Se­fa­se­ba: Se­fas­de­ba ana­li­zis (ram­de­nad swvde­ba per­so­na­Jis xa­si­aTs) da war­
mo­sax­vis una­ri, enob­riv­-­g­ra­ma­ti­ku­li for­me­bis aR­q­ma da mar­Te­bu­lad ga­mo­ye­ne­ba.
me­To­du­ri mi­Ti­Te­ba: mas Sem­deg, rac mos­wav­le­e­bi am aq­ti­vo­bas ze­pi­rad war­ma­
te­biT ga­ar­T­me­ven Tavs, Se­iZ­le­ba igi­ve da­va­le­ba miv­ceT da­sa­we­ra­dac; Se­sa­ba­mi­sad,
aq­ti­vo­ba Seg­viZ­lia ga­mo­vi­ye­noT kom­p­leq­su­ri miz­ne­bis­T­vis.
221
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
qarT. V. 4. mos­wav­les aqvs li­te­ra­tu­ru­li na­war­mo­e­bis es­Te­ti­ku­ri Se­fa­se­
bis sawyi­si una­ri.
aq­ti­vo­ba #1: ro­go­ria per­so­na­Ji?
re­sur­si: da­xa­si­a­Te­bis sqe­me­bi.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra: mas­wav­le­be­li mos­wav­le­ebs as­me­ni­nebs teqsts da sTxovs ga­
ix­se­non per­so­na­Jis xa­si­aT­Tan, qme­de­beb­Tan da­kav­Si­re­bu­li ad­gi­le­bi teq­s­ti­dan da
gan­sazR­v­ron, mi­si ra Tvi­se­be­bi vlin­de­ba am mo­nak­ve­Teb­Si. maT un­da da­a­sa­xe­lon sul
mci­re sa­mi ni­Sa­ni, ro­mel­Ta mi­xed­vi­Tac un­da da­a­xa­si­a­Ton kon­k­re­tu­li per­so­na­Ji.
ami­saT­vis is mos­wav­le­ebs sTa­va­zobs sxva­das­x­va sqe­mas, ro­mel­Ta Ti­To­e­ul rgol­Si
gan­Tav­s­de­ba mos­wav­le­Ta pa­su­xe­bi. ma­ga­li­Tad,
personaJi
xasiaTis Tviseba da Sesabamisi
epizodi
xasiaTis Tviseba da Sesabamisi
epizodi
xasiaTis Tviseba da Sesabamisi
epizodi
Tvisebebi / maxasiaTeblebi
Tviseba /
maxasiaTebeli
Tviseba /
maxasiaTebeli
Tviseba /
maxasiaTebeli
Tviseba /
maxasiaTebeli
222
personaJi
Tviseba /
maxasiaTebeli
Tviseba /
maxasiaTebeli
Se­fa­se­ba: Se­fas­de­ba teq­s­t­Si asa­xu­li moq­me­de­be­bis, mos­me­ni­li teq­s­tis ana­li­
zi­sa da Se­fa­se­bis una­ri;
me­To­du­ri mi­Ti­Te­ba: es sa­mu­Sao win un­da uZRo­des per­so­na­Jis we­ri­lo­biT da­
xa­si­a­Te­bas, ase rom, is kom­p­leq­su­ri aq­ti­vo­bis (kiTx­va-­ze­pir­mety­ve­le­ba-­we­ra) er­
Ti Se­mad­ge­ne­li na­wi­li­a.
aq­ti­vo­ba #2: li­te­ra­tu­ru­li wre.
aq­ti­vo­bis Se­sa­xeb: li­te­ra­tu­ru­li wre mos­wav­le­ebs ex­ma­re­ba ima­Si, rom maT
me­ti Se­ityon sxva­das­x­va ti­pis, Jan­ri­sa da sti­lis teq­s­te­bis Se­sa­xeb da ase­ve Se­a­
fa­son sa­ku­Ta­ri Se­saZ­leb­lo­be­bi, ram­de­nad Se­uZ­li­aT ze­pi­rad gad­mos­cen wa­kiTxu­
liT aR­Z­ru­li gan­c­de­bi, STa­beW­di­le­be­bi, gan­wyo­ba.
re­sur­se­bi: es aq­ti­vo­ba sa­Wi­ro­ebs mxo­lod ada­mi­a­nur re­surss. Se­saZ­le­be­li­a,
mo­ewyos sa­dis­ku­sio wig­nis ir­g­v­liv Seq­m­ni­li / mo­Zi­e­bu­li ma­sa­le­bis (i­lus­t­ra­ci­e­
bi, pla­ka­te­bi) ga­mo­fe­na.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra: li­te­ra­tu­rul wre­Si mos­wav­le­Ta mci­re jgu­fe­bi er­T­sa da
ima­ve va­deb­Si kiTxu­lo­ben wigns da re­gu­la­ru­lad ga­ni­xi­la­ven uk­ve wa­kiTxul cal­
ke­ul epi­zods, mo­nak­veTs. maT Se­uZ­li­aT Ta­vad ga­dawy­vi­ton, er­T­sa da ima­ve wigns
wa­i­kiTxa­ven Tu sxva­das­x­va wigns er­T­sa da ima­ve Te­ma­ze. mas Sem­deg, rac mos­wav­le­e­bi
da­as­ru­le­ben wig­nis kiTx­vas, mo­ewyo­ba dis­ku­si­a.
Se­fa­se­ba: Se­fas­de­ba mxat­v­ru­li teq­s­tis ana­li­zi­sa da Se­fa­se­bis, pre­zen­ta­ci­
is una­ri.
me­To­du­ri mi­Ti­Te­ba: sa­sur­ve­li­a, mas­wav­le­bel­ma mos­wav­le­ebs ar­da­de­geb­ze
Ses­Ta­va­zos wa­sa­kiTxi wig­ne­bis Ca­mo­naT­va­li; Tu li­te­ra­tu­rul wre­Si sas­wav­lo
pro­ce­sis dros kiTxu­lo­ben wigns, mas­wav­le­bel­ma un­da ga­nu­sazR­v­ros mos­wav­le­ebs
kiTx­vis­T­vis sa­Wi­ro dro.
kav­Si­ri sxva sag­neb­Tan: sax­vi­Ti da ga­mo­ye­ne­bi­Ti xe­lov­ne­ba.
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
aq­ti­vo­ba #3: emo­ci­u­ri ko­men­ta­ri.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra: mas­wav­le­be­li uri­gebs mos­wav­le­ebs sxva­das­x­va po­e­tis im
leq­se­bis Ca­mo­naT­vals, ro­mel­Ta audi­o­Ca­na­we­ric un­da mo­is­mi­non da sTxovs, Ti­To­
e­u­lis gas­w­v­riv Ca­we­ron, ra gan­wyo­bi­le­bas ga­mo­xa­tavs isi­ni. mas Sem­deg, rac mos­wav­
le­e­bi Se­as­ru­le­ben pir­vel da­va­le­bas, mas­wav­le­be­li xe­lax­la as­me­ni­nebs Ca­na­wers
da am­je­rad maT un­da isa­ub­ron sa­ku­Tar emo­ci­eb­sa da STa­beW­di­le­beb­ze, ro­me­li
leq­si / nawy­ve­ti mo­e­wo­naT gan­sa­kuT­re­biT da ra­tom da a.S.
re­sur­se­bi: leq­se­bis audi­o­Ca­na­we­re­bi, fur­c­le­bi leq­se­bis Ca­mo­naT­va­liT.
Se­fa­se­ba: Se­fas­de­ba mxat­v­ru­li na­war­mo­e­bis es­Te­ti­ku­ri Se­fa­se­bis una­ri.
me­To­du­ri mi­Ti­Te­ba: mas­wav­le­bels Se­uZ­lia Ta­vad wa­u­kiTxos leq­se­bi mos­wav­
le­ebs. Se­saZ­le­be­li­a, mos­wav­le­eb­ma we­ri­lo­biT Ca­mo­a­ya­li­bon emo­ci­u­ri ko­men­ta­ri;
aseT Sem­Tx­ve­va­Si aq­ti­vo­ba kom­p­leq­su­ri iq­ne­ba da we­ris una­ris gan­vi­Ta­re­ba­sac Se­
uwyobs xels.
223
qarTuli ena da literatura
224
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
qarT. V. 5. mos­wav­les Se­uZ­lia sa­dis­ku­sio stra­te­gi­e­bis amoc­no­ba da ga­mo­
ye­ne­ba.
aq­ti­vo­ba #1: dis­ku­sia.
aq­ti­vo­bis Se­sa­xeb: dis­ku­sia xels uwyobs mos­wav­le­eb­Si msje­lo­bis, kri­ti­ku­
li az­rov­ne­bi­sa da prob­le­mis ga­dawy­ve­tis una­ris gan­vi­Ta­re­bas. avar­ji­Sebs mos­
wav­le­ebs az­re­bis ze­pi­rad, mwyob­rad ga­mo­xat­va­sa da das­k­v­ne­bis ga­mo­ta­na­Si, sa­da­vo
sa­kiTxe­bis ga­daW­ra­sa da al­ter­na­ti­u­li ga­dawy­ve­ti­le­be­bis mo­Zeb­na­Si. dis­ku­si­eb­
Si mos­wav­le­ebs mo­eTxo­ve­baT ar­gu­men­ti­re­bu­li msje­lo­ba; ga­dawy­ve­ti­le­bis mi­Re­
ba; dis­ku­si­is we­se­bis dac­va (sa­sur­ve­li­a, es we­se­bi Ta­vad mos­wav­le­eb­ma Se­i­mu­Sa­von.
ma­ga­li­Tad, ro­ca ra­mis Tqma gvsurs, xe­li avi­wi­oT; ar Se­vawy­ve­ti­noT er­T­ma­neTs
sity­va; da­vic­vaT reg­la­men­ti da a.S.). dis­ku­si­i­sas mos­wav­le­e­bi Se­iZ­le­ba wa­awy­d­nen
gan­s­x­va­ve­bul Tval­saz­ri­sebs. isi­ni rwmun­de­bi­an, rom ar­se­bobs uam­ra­vi prob­le­ma,
ro­mel­Tac ara aqvT mxo­lod er­Ti ga­dawy­ve­ta. dis­ku­si­i­saT­vis kar­gia da na­yo­fi­e­
ri sam­-­xuT wev­ri­a­ni jgu­fe­bi, rad­ga­nac yve­las eq­ne­ba Se­saZ­leb­lo­ba wvli­li Se­i­ta­
nos dis­ku­si­a­Si ro­gorc msme­nel­ma da ro­gorc sity­viT ga­mom­s­v­lel­ma. gar­da ami­sa,
pa­ta­ra jgu­fe­bi sa­la­pa­ra­kod ga­mo­iw­vevs ga­u­be­dav da pa­si­ur mos­wav­le­eb­sac, rom­
le­bic, sa­va­ra­u­do­a, rom did jgu­feb­Si ga­mar­Tul gan­xil­va­Si mo­na­wi­le­o­bas ar mi­i­
Re­ben. mci­re sa­dis­ku­sio jgu­feb­Si mos­wav­le­ebs Se­uZ­li­aT Ca­mo­a­ya­li­bon sa­ku­Ta­ri
az­re­bi da ga­a­aq­ti­u­ron su­bi­eq­tu­ri ga­moc­di­le­ba. vi­Ta­re­bi­dan ga­mom­di­na­re, jgu­
fe­bi Se­iZ­le­ba Ca­mo­ya­lib­des:

mos­wav­le­e­bis sur­vi­lis gaT­va­lis­wi­ne­biT;

sti­qi­u­rad (ma­ga­li­Tad, mos­wav­le­ebs vu­ri­gebT na­xa­te­bi­an / sxva­das­x­va fe­
ris ba­ra­Tebs. er­T­na­ir­na­xa­ti­a­ni / er­Ti fe­ris ba­ra­Te­bis mflo­be­le­bi er­
Ti­an­de­bi­an erT jguf­Si);

Se­mad­gen­lo­ba Se­iZ­le­ba gan­sazR­v­ros Ta­vad mas­wav­le­bel­ma.
re­ko­men­de­bu­lia Ti­To­e­u­li jgu­fis wev­ri­saT­vis kon­k­re­tu­li mo­va­le­o­bis da­
kis­re­ba (ma­ga­li­Tad, er­Ti ar­gu­men­tebs Ca­mo­wers, me­o­re eZebs da­ma­te­biT ma­sa­las,
me­sa­me Se­kiTx­vebs am­za­debs, me­oTxe war­mo­ad­gens jgu­fis sa­er­To azrs da a.S.). jgu­
fe­bi dro­dad­ro un­da ga­da­xa­lis­des, ra­Ta mos­wav­le­ebs mi­e­ceT sa­Su­a­le­ba sxva Ta­
na­to­leb­Tan er­Ta­dac imu­Sa­on.
sa­dis­ku­si­od un­da Se­ir­Ces ise­Ti sa­kiTxi, rom­lis ir­g­v­li­vac gan­s­x­va­ve­bu­li
Tval­saz­ri­se­bi Se­iZ­le­ba ar­se­bob­des an da­is­vas ise­Ti prob­le­ma, rom­lis ga­daW­ris
al­ter­na­ti­u­li gze­bi ar­se­bobs. dis­ku­si­i­sas mniS­v­ne­lo­va­nia imis cod­na, rom:

ar ar­se­bobs mcda­ri da swo­ri az­ri; ar­se­bobs da­u­sa­bu­Te­be­li da da­sa­bu­
Te­bu­li mo­saz­re­ba;

dis­ku­si­is miz­ne­bi da we­se­bi wi­nas­war aris gan­sazR­v­ru­li;

dis­ku­si­is mTa­va­ri mi­za­ni­a, xe­li Se­uwyos jgufs gan­sa­xil­ve­li sa­kiTxis
Se­sa­xeb cod­nis ga­mom­J­Rav­ne­ba­sa da prob­le­mis ga­dawy­ve­ti­saT­vis am cod­
nis ga­mo­ye­ne­ba­Si;

dis­ku­sia pa­su­xe­bis ga­nu­sazR­v­rel ra­o­de­no­bas war­mo­Sobs da ar mo­iTxovs
er­Ta­derT das­k­v­nas;

rad­ga­nac ar­se­bobs gan­s­x­va­ve­bu­li mo­saz­re­be­bi, sa­ku­Ta­ri Tval­saz­ri­sis
dac­vas­Tan er­Tad sxve­bis Tval­saz­ris­sac un­da scen pa­ti­vi;

ak­ri­ti­ke­ben az­rebs da ara ada­mi­a­nebs. dis­ku­si­is dros sa­Wi­roa mos­wav­le­
ebs xe­li Se­vuwyoT ima­Si, rom maT:

gul­mod­gi­ned mo­is­mi­non yve­la az­ri;

das­van Se­kiTx­ve­bi;

pe­rif­ra­zi­re­bis, kiTx­vis das­mis gziT da­a­zus­ton ga­moT­q­mu­li Tval­saz­
ri­si (ma­ga­li­Tad, „Tu swo­rad ga­vi­ge, Sen am­bob, rom...“);

ika­ma­Ton kon­s­t­ruq­ci­u­lad;

Se­a­ja­mon dis­ku­si­i­sas ga­moT­q­mu­li az­ri;

ga­da­a­mow­mon va­ri­an­te­bi.
re­sur­se­bi: sa­sur­ve­li­a, mos­wav­le­TaT­vis Tval­sa­Ci­no ad­gi­las iyos ga­mok­ru­
li dis­ku­si­is we­se­bi.
Se­fa­se­ba: dis­ku­si­is dros mas­wav­le­be­li mxo­lod akon­t­ro­lebs mo­na­wi­le­Ta mi­
er dis­ku­si­is we­se­bis dac­vas da iniS­navs maT pa­su­xebs, rom Se­a­fa­sos mos­wav­le­e­bi.
ar aris mi­zan­Se­wo­ni­li, rom mas­wav­le­bel­ma dis­ku­si­a­Si aS­ka­rad ga­mo­xa­tos sa­ku­Ta­ri
po­zi­ci­a. man un­da Se­a­fa­sos ar­gu­men­te­bi da ara po­zi­ci­is sis­wo­re. sa­sur­ve­lia ga­
mo­vi­ye­noT jgu­fis Se­fa­se­bis an­ke­ta, ro­me­lic Se­iZ­le­ba Se­av­sos jgu­fis er­T­ma wev­
r­ma, ro­me­lic sa­er­To po­zi­ci­is ga­mom­xat­ve­li iq­ne­ba, an jgu­fis Ti­To­e­ul­ma wev­r­ma.
gTa­va­zobT ase­Ti an­ke­tis ni­muSs:
diax
ara
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
zogjer
diskusiis procesSi yvela
monawileobda da azrs
gamoTqvamda. komunikacia
interaqtiuri iyo.
jgufis wevrebi xSirad
svamdnen SekiTxvebs azris
dasazusteblad, diskusiis
procesis srulyofisaTvis.
diskusia jgufSi Temas ar
gascilebia.
daculi iyo diskusiis wesebi.
me­To­du­ri mi­Ti­Te­ba: ama Tu im sa­ka­ma­To sa­kiTx­Tan da­kav­Si­re­biT dis­ku­si­is
mowyo­ba Se­saZ­le­be­lia me­oTxe klas­Sic (mi­ni­dis­ku­si­i­sa – me­sa­me klas­Sic). me­xu­Te
kla­si­dan am aq­ti­vo­bas Tan­da­Tan un­da mi­e­ces sis­te­ma­tu­ri xa­si­a­Ti. me­eq­v­se kla­sis
aq­ti­vo­ba­Ta aR­we­ri­sas dis­ku­si­is Se­sa­xeb aRar Sev­Cer­de­biT.
225
qarTuli ena da literatura
226
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
qarT. V. 6. mos­wav­les ga­mo­mu­Sa­ve­bu­li aqvs xma­ma­Ra­li kiTx­vis sawyi­si unar­
-­C­ve­ve­bi.
qarT. VI. 6. mos­wav­les Se­uZ­lia wa­u­kiTxos msme­nels teq­s­ti/­nawy­ve­ti.
aq­ti­vo­ba #1: mxat­v­ru­li kiTx­vis dRe.
aq­ti­vo­bis Se­sa­xeb: am ti­pis aq­ti­vo­be­bis ga­mo­ye­ne­ba Se­saZ­le­be­lia VI klas­Si Se­
sa­ba­mi­si Se­de­gis mi­saR­we­vad (ix. Se­de­gi VI.6.).
aq­ti­vo­bis mi­za­ni: mos­wav­le­e­bi
1. war­mo­a­Ce­nen, Se­uZ­li­aT Tu ara ga­mar­Tu­lad kiTx­va;
2. war­mo­a­Ce­nen, ga­i­ges Tu ara teq­s­tis Si­na­ar­si;
3. ivar­ji­Se­ben ga­mo­mety­ve­le­biT kiTx­va­Si;
4. da­ak­vir­de­bi­an da Se­a­fa­se­ben Ta­nak­la­se­le­bis xma­ma­Ra­li kiTx­vis unars;
5. sxvis (Ta­nak­la­se­lis, mas­wav­leb­lis, mow­ve­u­li stum­ris) ma­ga­liT­ze dax­ve­
wa­ven sa­ku­Ta­ri kiTx­vis una­rebs.
re­sur­se­bi: sa­bav­S­vo wig­ne­bi.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra:
sa­gan­ge­bod Ser­Ce­ul dRes klas­Si cxad­de­ba `mxatvruli kiTxvis dRe~.
mos­wav­le­ebs sax­li­dan mo­aqvT Ta­vi­an­Ti say­va­re­li wig­ne­bi da Ta­nak­la­se­lebs
ga­moT­q­miT da sa­Wi­ro aq­cen­te­bis das­miT ukiTxa­ven mci­re zo­mis leq­seb­sa da moTx­
ro­bebs. sa­sur­ve­li­a, rom mas­wav­le­bel­mac wa­u­kiTxos bav­S­vebs mis mi­er Ser­Ce­u­li
leq­si an moTx­ro­bis nawy­ve­ti. ase­ve, Se­saZ­le­be­lia e.w. „sa­av­to­ro ska­mis“ me­To­dis
ga­mo­ye­ne­bac, ro­de­sac ga­mom­s­v­le­li/­m­kiTx­ve­li dab­r­Zan­de­ba oTa­xis Su­a­gul­Si an
mer­xe­bis win sa­gan­ge­bod dad­g­mul skam­ze da ise ukiTxavs na­war­mo­e­bis nawy­vets Ta­
nak­la­se­lebs. mos­wav­le­e­bi yu­radRe­biT us­me­nen ga­mom­s­v­lels da cdi­lo­ben Se­a­fa­
son, ra mo­e­wo­naT da ra - ara, ma­ga­li­Tad, cvli­da Tu ara mkiTx­ve­li in­to­na­ci­as mo­
da­lo­bis mi­xed­viT, SeZ­lo Tu ara man na­war­mo­e­bis­/­per­so­naJ­Ta gan­wyo­bis gad­mo­ce­ma,
ake­Teb­da Tu ara pa­u­zebs sa­Wi­ro ad­gi­las, iye­neb­da Tu ara Jes­t­sa da mi­mi­kas da a.S.
Se­saZ­le­be­li­a, am dRes sko­la­Si mo­iw­vi­on ro­me­li­me sa­bav­S­vo mwe­ra­li, ro­me­lic
wa­u­kiTxavs Ta­vis na­war­mo­ebs bav­S­vebs, an Tun­dac msa­xi­o­bi stu­den­ti, ro­me­lic aC­
ve­nebs bav­S­vebs mxat­v­ru­li kiTx­vis ma­ga­liTs.
Se­fa­se­ba: am­g­va­ri aq­ti­vo­biT fas­de­ba, es­mis Tu ara mos­wav­les teq­s­tis Si­na­ar­
si, ase­ve, Se­uZ­lia Tu ara mas

xma­maR­la da ga­mar­Tu­lad wa­u­kiTxos msme­nels Ser­Ce­u­li nawy­ve­ti nac­no­bi
teq­s­ti­dan;

ga­mo­mety­ve­le­biT kiTx­va;

xma­maR­la kiTx­vis dros Se­sa­ba­mi­si in­to­na­ci­is Ser­Ce­va;

Jes­te­bi­sa da mi­mi­kis adek­va­tu­rad ga­mo­ye­ne­ba;

Se­a­fa­sos Ta­nak­la­se­lis kiTx­va Se­sa­ba­mi­si kri­te­ri­u­me­bis mi­xed­viT.
me­To­du­ri mi­Ti­Te­ba: sa­sur­ve­li­a, rom aseT gak­ve­Ti­lebs er­T­g­va­ri tra­di­ci­is
sa­xe mi­e­ces.
qarT. V. 7. mos­wav­les Se­uZ­lia mis­T­vis sa­in­te­re­so Te­ma­ti­kis Sem­c­ve­li sxva­
das­x­va sa­xis aram­xat­v­ru­li teq­s­te­bis (say­maw­vi­lo Jur­na­le­bis, dar­gob­riv­-­
Se­mec­ne­bi­Ti sta­ti­e­bis, sxva­das­x­va Si­na­ar­sis cno­ba­re­bis, in­ter­vi­u­e­bi­sa da
sxv.) wa­kiTx­va da ga­az­re­ba.
aq­ti­vo­ba #1: mov­le­na­Ta gan­vi­Ta­re­ba.
aq­ti­vo­bis Se­sa­xeb: war­mod­ge­ni­li me­To­di, ro­me­lic gu­lis­x­mobs gra­fi­ku­li
ma­or­ga­ni­zeb­lis, ker­Zod, mov­le­na­Ta ri­gis sqe­mis Sev­se­bas, da­ex­ma­re­ba mos­wav­le­ebs
da­i­na­xon da aRiq­van mi­zez­-­Se­de­gob­ri­vi kav­Si­re­bi teq­s­t­Si gad­mo­ce­mul faq­teb­sa
Tu mov­le­nebs So­ris.
aq­ti­vo­bis mi­z­nebi: mos­wav­le­e­bi
1. ga­i­az­re­ben wa­kiTxu­li teq­s­tis Si­na­arss;
2. amok­re­ben da da­a­xa­ris­xe­ben in­for­ma­ci­as;
3. da­i­na­xa­ven faq­tebs da mov­le­nebs So­ris ar­se­bul mi­zez­-­Se­de­gob­riv kav­Si­
rebs.
re­sur­se­bi: aram­xat­v­ru­li sa­in­for­ma­cio an Se­mec­ne­bi­Ti xa­si­a­Tis teq­s­ti,
fur­cel­ze amo­beW­di­li gra­fi­ku­li ma­or­ga­ni­zeb­lis as­le­bi.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra: ro­de­sac mos­wav­le­e­bi kiTxu­lo­ben iseT teqsts, ro­me­lic
mog­viTx­robs ro­me­li­me is­to­ri­u­li faq­tis Tu epo­qis Se­sa­xeb, aR­wers ra­i­me pro­
cess, an gvaw­v­dis in­for­ma­ci­as gar­k­ve­u­li mov­le­nis­/­mov­le­ne­bis Se­sa­xeb, maT auci­
leb­lad sWir­de­baT dax­ma­re­ba, rom kar­gad aRiq­van mov­le­na­Ta Ta­na­mim­dev­ro­ba da
ga­mo­i­ta­non das­k­v­ne­bi maT So­ris ar­se­bu­li mi­zez­-­Se­de­gob­ri­vi kav­Si­re­bis Se­sa­xeb.
ami­saT­vis sa­kiTxa­vi/­da­sa­mu­Sa­ve­be­li teq­s­tis Ser­Ce­vis Sem­deg mas­wav­le­bel­ma Se­iZ­
le­ba Ses­Ta­va­zos mos­wav­le­ebs am­g­va­ri gra­fi­ku­li ma­or­ga­ni­ze­be­li:
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
mas­wav­le­be­li ux­s­nis mos­wav­le­ebs, Tu ra prin­ci­piT iv­se­ba es sqe­ma. mar­cxe­na
mxa­res, qve­moT­ken mi­mar­Tul is­reb­Si maT un­da Ca­we­ron Zi­ri­Ta­di mov­le­nis­/­faq­tis
aR­m­niS­v­ne­li Za­li­an mok­le fra­ze­bi, an Se­saZ­le­be­lia ga­mo­i­ye­non mxo­lod sak­van­Zo
227
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
sity­ve­bi. mar­j­ve­na mxa­res ki mos­wav­le­eb­ma un­da Se­a­ja­mon es mov­le­ne­bi da mi­u­Ti­
Ton, ra sa­xis mi­zez­-­Se­de­gob­ri­vi kav­Si­re­bia maT So­ris.
Se­fa­se­ba: am aq­ti­vo­biT Se­iZ­le­ba Se­fas­des, Se­uZ­lia Tu ara mos­wav­les

wa­kiTxu­l teq­s­t­Si Zi­ri­Ta­di faq­te­bis, mov­le­ne­bis mo­Zi­e­ba da amok­re­ba;

faq­te­bis­/­mov­le­ne­bis sa­xel­de­ba;

ma­Ti ga­az­re­ba da Se­ja­me­ba;

mi­zez­-­Se­de­gob­ri­vi kav­Si­re­bis da­nax­va teq­s­t­Si aRweril faq­teb­sa Tu mov­
le­nebs So­ris;

wa­kiTxul teq­s­t­Si mov­le­na­Ta Ta­na­mim­dev­ro­bis aR­q­ma.
me­To­du­ri mi­Ti­Te­ba: sqe­mis mar­j­ve­na na­wi­lis Sev­se­bi­sas mos­wav­le­ebs Se­uZ­li­
aT ga­mo­xa­ton Ta­vi­an­Ti da­mo­ki­de­bu­le­ba ama Tu im mov­le­nis mi­marT. sqe­mis Sev­se­bis
Sem­deg mos­wav­le­ebs sa­Su­a­le­ba un­da mi­e­ceT, im­s­je­lon, Se­a­ja­mon mTli­a­ni teq­s­ti,
ase­ve da­a­kav­Si­ron igi sxva teq­s­teb­Tan da­/an pi­rad ga­moc­di­le­bas­Tan.
qarT. V. 8. mos­wav­les Se­uZ­lia sxva­das­x­va Jan­ris mxat­v­ru­li teq­s­te­bis wa­
kiTx­va da adek­va­tu­rad ga­ge­ba-­ga­a­na­li­ze­ba.
aq­ti­vo­ba #1: „Zvir­fa­so me­go­ba­ro!“ (teq­s­tis gav­r­co­ba si­u­Je­tis ga­az­re­bis
sa­fuZ­vel­ze)
aq­ti­vo­bis Se­sa­xeb: imi­saT­vis, rom mos­wav­lem uf­ro kar­gad ga­ic­nos pre­so­na­Ji,
mi­si Tvi­se­be­bi, msof­l­m­xed­ve­lo­ba, un­da da­vex­ma­roT mas, sa­fuZ­v­li­a­nad da­fiq­r­des,
Tu ras grZnobs igi da ro­go­ri da­mo­ki­de­bu­le­ba aqvs ga­re­sam­ya­ro­sad­mi. yo­ve­li­ve es
ki xels uwyobs wa­kiTxu­li teq­s­tis ga­az­re­bas.
aq­ti­vo­bis mi­z­nebi: mos­wav­le­e­bi
1. ukeT ga­ic­no­ben wa­kiTxu­li na­war­mo­e­bis per­so­naJ­s­/­per­so­na­Jebs;
2. da­ak­vir­de­bi­an per­so­na­Jis­/­per­so­na­Je­bis Tvi­se­bebs;
3. da­ak­vir­de­bi­an per­so­naJ­Ta ur­Ti­er­T­da­mo­ki­de­bu­le­bas.
re­sur­se­bi: sa­xel­m­ZR­va­ne­lo, rve­u­li, ka­la­mi.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra:
1. mas­wav­le­be­li Se­ar­Cevs per­so­naJs Ses­wav­li­li mxat­v­ru­li na­war­mo­e­bi­dan
da ga­ni­xi­lavs mTel klas­Tan er­Tad. mos­wav­le­e­bis dax­ma­re­biT igi da­fa­ze
Ca­mo­wers am per­so­na­Jis Zi­ri­Tad da­ma­xa­si­a­Te­be­l Tvi­se­bebs.
2. mas­wav­le­be­li ime­o­rebs ama­ve pro­ce­du­ras sxva per­so­naJ­Tan da­kav­Si­re­
biT. Se­niS­v­na: Ser­Ce­ul per­so­naJ­Ta ra­o­de­no­ba da­mo­ki­de­bu­lia teq­s­t­ze,
ase­ve mas­wav­leb­lis ga­dawy­ve­ti­le­ba­ze.
3. mas­wav­le­be­li ava­lebs mos­wav­le­ebs da­fiq­r­d­nen Sem­deg­ze: erT per­so­naJs
me­o­ris­T­vis we­ri­li rom mi­e­we­ra, ma­Ti az­riT, ras da­wer­da igi? yofs klass
jgu­fe­bad da aZ­levs dros (2-3 wuTs) Te­mis mo­sa­fiq­reb­lad.
4. jgu­fe­bis kar­na­xiT mas­wav­le­be­li da­fa­ze Ca­mo­wers we­ri­lis sa­va­ra­u­do
Te­mebs.
5. imar­Te­ba dis­ku­si­a, rom­lis dro­sac ga­ni­xi­le­ba, ram­de­nad adek­va­tu­rad
Se­ar­Ci­es jgu­feb­ma Te­me­bi. mas­wav­le­be­li wi­nas­war aZ­levs mi­Ti­Te­bas mos­
wav­le­ebs, rom jgu­fis po­zi­ci­is da­sa­ca­vad mi­sa­Re­bia mxo­lod is ar­gu­men­
228
te­bi, rom­le­bic teqsts em­ya­re­ba.
6. dis­ku­si­is Se­de­gad Se­ir­Ce­va Te­me­bi we­ri­lis­T­vis (er­Ti an ori, Se­saZ­le­be­
lia sa­mic).
7. amis Sem­deg mas­wav­le­be­li ava­lebs mos­wav­le­ebs, da­mo­u­ki­deb­lad da­we­ron
we­ri­li. Se­niS­v­na: we­ri­lis mo­cu­lo­ba un­da iyos im­de­ni, ram­de­nis da­we­ra­
sac mo­as­w­re­ben mos­wav­le­e­bi 10-15 wu­Tis gan­mav­lo­ba­Si.
8. we­ris das­ru­le­bis Sem­deg mas­wav­le­be­li ram­de­ni­me mos­wav­les wa­a­kiTxebs
na­wers da ga­ni­xi­lavs klas­Tan er­Tad. Se­niS­v­na: gan­xil­vam­de mos­wav­le­ebs
Se­ax­se­nebs, rom na­we­ris Se­fa­se­bi­sas maT un­da ixel­m­ZR­va­ne­lon ori kri­te­
ri­u­miT. ese­ni­a: 1) Se­sa­ba­mi­so­ba da­fa­ze Ca­mo­we­ril per­so­na­Je­bis da­ma­xa­si­a­
Te­bel Tvi­se­beb­Tan, 2) Se­sa­ba­mi­so­ba teq­s­t­Tan, ro­mel­Sic asa­xu­lia per­so­
naJ­Ta ur­Ti­er­T­da­mo­ki­de­bu­le­ba.
Se­fa­se­ba: es aq­ti­vo­ba kom­p­leq­su­ria da kiTx­vis gar­da, ze­pir­mety­ve­le­bi­sa da
we­ris mi­mar­Tu­le­beb­sac mo­i­cavs. am­de­nad, mi­si mim­di­na­re­o­bi­sas Se­fas­de­ba

wa­kiTxu­lis ga­az­re­bis una­ri - ram­de­nad kar­gad Se­uZ­lia mos­wav­les, amo­
ic­nos per­so­naJ­Ta Tvi­se­be­bi, ma­Ti ur­Ti­er­T­da­mo­ki­de­bu­le­be­bi;

dis­ku­si­i­a­Si mo­na­wi­le­o­bis una­ri - ram­de­nad kar­gad Se­uZ­lia mos­wav­les sa­
ku­Ta­ri mo­saz­re­bis da­sa­bu­Te­ba Se­sa­ba­mi­si ar­gu­men­te­bis moS­ve­li­e­biT;

we­ris una­ri - ram­de­nad kar­gad Se­uZ­lia mos­wav­les miz­nob­ri­vi teq­s­tis
(mo­ce­mul Sem­Tx­ve­va­Si, we­ri­lis) Seq­m­na da ga­for­me­ba;

war­mo­sax­vis una­ri - ram­de­nad Se­moq­me­de­bi­Tad mi­ud­ga mos­wav­le mo­ce­mul
da­va­le­bas.
aq­ti­vo­bis msvle­lo­bi­sas yu­radRe­ba un­da da­eT­mos mos­wav­le­Ta ur­Ti­er­T­Se­fa­
se­bas.
me­To­du­ri mi­Ti­Te­ba: sas­wav­lo miz­ni­dan da teq­s­tis spe­ci­fi­ki­dan ga­mom­di­na­
re, mas­wav­le­bels Se­uZ­lia gar­k­ve­u­li mo­di­fi­ka­ci­e­bi Se­i­ta­nos am aq­ti­vo­ba­Si. ma­ga­
li­Tad, Seq­m­nas „gan­cxa­de­be­bis da­fa“ we­ri­le­bi­saT­vis, rom­leb­Sic ga­mo­to­ve­bu­li
iq­ne­ba per­so­naJ­Ta sa­xe­le­bi, xo­lo mos­wav­le­ebs da­e­va­le­baT ma­Ti (ad­re­san­tis da
ad­re­sa­tis) ga­moc­no­ba. am aq­ti­vo­bis ga­mo­ye­ne­ba Se­saZ­le­be­lia IV da VI kla­seb­Sic.
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
qarT. V. 9. mos­wav­les aqvs wa­kiTxu­li mxat­v­ru­li teq­s­tis in­ter­p­re­ta­ci­is
sawyi­si una­ri.
aq­ti­vo­ba #1: in­ter­viu per­so­naJ­Tan.
aq­ti­vo­bis Se­sa­xeb: es aq­ti­vo­ba xels uwyobs teq­s­tis mra­val­m­x­riv ga­az­re­bas.
mos­wav­le da­i­na­xavs, rom teq­s­tis Si­na­ar­si Se­saZ­le­be­lia gan­s­x­va­ve­bu­lad iq­nas aR­q­
mu­li da gad­mo­ce­mu­li imis mi­xed­viT, Tu vin yve­ba mas. ase­ve da­fiq­r­de­ba ima­zec, rom
sxva­das­x­va per­so­naJs Se­saZ­le­be­lia er­T­ma­ne­Ti­sa­gan gan­s­x­va­ve­bu­li mi­mar­Te­ba hqon­
des na­war­mo­eb­Si asa­xu­li er­Ti da ima­ve mov­le­nis an faq­tis mi­marT.
aq­ti­vo­bis mi­za­ni: mos­wav­le­e­bi SeZ­le­ben
1. wa­kiTxu­li teq­s­tis Si­na­ar­sis aR­q­mas da gad­mo­ce­mas sxva­das­x­va per­s­peq­ti­
vi­dan;
2. na­war­mo­eb­Si das­mu­li prob­le­mis ga­az­re­bas sxva­das­x­va kuTxi­dan;
229
qarTuli ena da literatura
230
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
3. teq­s­ti­dan Zi­ri­Ta­di da mniS­v­ne­lo­va­ni sa­kiTxe­bis ga­mo­yo­fas;
4. kiTx­ve­bis Ca­mo­ya­li­be­bas wa­kiTxu­lis gar­Se­mo;
5. ze­pi­ri mety­ve­le­bis una­re­bis gan­vi­Ta­re­bas;
6. ur­Ti­er­T­Se­fa­se­bas.
re­sur­se­bi: sa­kiTxa­vi teq­s­ti, da­fa, car­ci/­bor­d­mar­ke­ri.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra:
1. go­neb­ri­vi ieri­Sis sa­Su­a­le­biT mos­wav­le­e­bi qmni­an sa­va­ra­u­do sa­kiTxe­bis /
Te­me­bis Ca­mo­naT­vals, ro­mel­Ta Se­sa­xe­bac Se­iZ­le­ba da­us­van kiTx­ve­bi res­
pon­den­tebs (per­so­na­Jebs). mas­wav­le­be­li ki da­fa­ze Ca­mo­wers am sa­kiTxeb­s­/­
Te­mebs or sve­tad. sa­kiTxe­bi un­da exe­bo­des sak­van­Zo mo­men­tebs na­war­mo­e­
bi­dan.
2. mas­wav­le­be­li aZ­levs mos­wav­le­ebs mi­Ti­Te­bas, rom „Jur­na­lis­t­ma“ (anu in­
ter­vi­u­erma) Ta­vad un­da mo­i­fiq­ros, ra Te­ma­ze da­us­vams kiTx­vebs per­so­
naJs. mas aqvs mxo­lod 3 kiTx­vis das­mis uf­le­ba, mag­ram pa­su­xis mos­me­nis
dros Se­uZ­lia da­zus­te­bis miz­niT das­vas da­ma­te­bi­Ti Se­kiTx­ve­bic.
3. ga­mo­dis mos­wav­le­Ta er­Ti wyvi­li. isi­ni ina­wi­le­ben ro­lebs da sxde­bi­an
er­T­ma­ne­Tis pi­ris­pir. er­Ti ir­Cevs Jur­na­lis­tis rols, xo­lo me­o­re - per­
so­na­Ji­sas. Se­niS­v­na: mos­wav­le­eb­ma ro­le­bi Se­iZ­le­ba Ta­vad Se­ar­Ci­on, an mas­
wav­leb­lis dax­ma­re­biT. in­ter­viu grZel­de­ba 3-4 wu­Ti.
4. Sem­deg res­pon­den­tis ad­gils ika­vebs sxva mos­wav­le, ro­me­lic sxva per­
so­naJs ga­na­sa­xi­e­rebs. `Jurnalisti~ zus­tad ima­ve kiTx­vebs us­vams me­o­re
per­so­naJs. me­or­de­ba igi­ve pro­ce­du­ra.
5. das­k­v­ne­bis ga­mo­ta­na / Se­ja­me­ba: mos­wav­le­e­bi aja­me­ben per­so­na­Je­bis pa­su­
xebs - gan­sazR­v­ra­ven, ra msgav­se­be­bi da gan­s­x­va­ve­be­bi aR­mo­a­Ci­nes maT pa­su­
xeb­Si, cdi­lo­ben ax­s­nan mi­ze­ze­bi.
6. mos­wav­le­e­bi afa­se­ben ro­gorc Jur­na­lis­tis mi­er das­mul kiTx­vebs, ise
Ti­To­e­u­li per­so­na­Jis mi­er ga­ce­mul pa­su­xebs.
Se­fa­se­ba: am aq­ti­vo­ba­Si, Jur­na­lis­ti­sa da res­pon­den­te­bis ro­le­bis Sem­s­ru­le­
bel­Ta gar­da, aq­ti­u­rad mo­na­wi­le­obs mTe­li kla­si. ami­tom, igi mos­wav­le­Ta mra­val­
m­x­ri­vi Se­fa­se­bis karg sa­Su­a­le­bas iZ­le­va.
amas­Ta­na­ve, sru­li­ad aS­ka­ra­a, rom es aq­ti­vo­ba mniS­v­ne­lov­nad fa­ravs ze­pir­
mety­ve­le­bis mi­mar­Tu­le­ba­sac da, Se­sa­ba­mi­sad, am mi­mar­Tu­le­ba­Si aR­we­ri­li una­re­
bis Se­fa­se­ba­sac iT­va­lis­wi­nebs. am­ri­gad, am aq­ti­vo­biT Se­iZ­le­ba Se­fas­des, Se­uZ­lia
Tu ara mos­wav­les

li­te­ra­tu­ru­li teq­s­tis Si­na­ar­sis ga­ge­ba da ga­az­re­ba;

per­so­naJ­Ta grZno­be­bis, emo­ci­e­bi­sa da saq­ci­e­lis ga­ge­ba;

na­war­mo­e­bi­dan Zi­ri­Ta­di sa­kiTxe­bis ga­mo­yo­fa;

kiTx­ve­bis Ca­mo­ya­li­be­ba Te­mis ir­g­v­liv;

saT­q­me­lis mka­fi­od Ca­mo­ya­li­be­ba;

am­bis gab­mu­lad Txro­ba;

mos­me­ni­lis ga­a­na­li­ze­ba da mis sa­fuZ­vel­ze das­k­v­ne­bis ga­mo­ta­na.
am­g­va­ri kom­p­leq­su­ri xa­si­a­Tis aq­ti­vo­be­bi kar­gi ma­sa­laa grogorc an­ma­vi­Ta­
re­be­li, ise da gan­m­sazR­v­re­li Se­fa­se­bis ga­mo­sa­ye­neb­lad. rac Se­e­xe­ba mos­wav­le­
Ta ur­Ti­er­T­Se­fa­se­bas, sa­sur­ve­li­a, mos­wav­le­eb­ma in­ter­vi­us msvle­lo­ba Se­a­fa­son
Sem­de­gi kri­te­ri­u­me­bis mi­xed­viT: a) exe­bo­da Tu ara das­mu­li kiTx­ve­bi na­war­mo­e­bis
mniS­v­ne­lo­van / sak­van­Zo sa­kiTxebs; b) iyo Tu ara kiTx­ve­bi mka­fi­od da ga­sa­ge­bad Ca­
mo­ya­li­be­bu­li; g) iyo Tu ara res­pon­den­tis pa­su­xe­bi amom­wu­ra­vi; d) iyo Tu ara res­
pon­den­tis pa­su­xe­bi mka­fi­od da ga­sa­ge­bad Ca­mo­ya­li­be­bu­li. Se­niS­v­na: kri­te­ri­u­me­bi
Se­saZ­le­be­lia mas­wav­le­bel­ma wi­nas­war Se­i­mu­Sa­os klas­Tan er­Tad, ase­ve wi­nas­war ga­
am­za­dos Se­fa­se­bis fur­c­le­bi da da­u­ri­gos mos­wav­le­ebs.
me­To­du­ri mi­Ti­Te­ba: am aq­ti­vo­bis Ca­ta­re­ba mi­zan­Se­wo­ni­lia na­war­mo­e­bis wa­
kiTx­vi­sa da mi­si Si­na­ar­sis sa­Ta­na­dod da­mu­Sa­ve­bis Sem­deg. sa­kiTxav ma­sa­lad sa­Wi­
roa mka­fio si­u­Je­tis mqo­ne teq­s­tis Ser­Ce­va, sa­dac ar­se­bobs opo­zi­ci­a, ori mxa­re,
rom­leb­sac gan­s­x­va­ve­bu­li da­mo­ki­de­bu­le­ba aqvT na­war­mo­eb­Si das­mu­li prob­le­mis
mi­marT. am­g­va­ri aq­ti­vo­be­bis da­geg­m­va da gan­xor­ci­e­le­ba Se­saZ­le­be­lia ma­Ral kla­
seb­Sic. teq­s­tis sir­Tu­lis gaT­va­lis­wi­ne­biT, bu­neb­ri­vi­a, Se­saZ­le­be­lia kiTx­ve­bis
Si­na­ar­si­sa da ra­o­de­no­bis Sec­v­lac.
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
qarT. V. 10. mos­wav­les Se­uZ­lia sxva­das­x­va xa­si­a­Tis teq­s­tis struq­tu­ru­li
da enob­ri­vi Ta­vi­se­bu­re­be­bis amoc­no­ba.
aq­ti­vo­ba #1: ipo­ve da ga­as­wo­re Sec­do­ma!
aq­ti­vo­bis Se­sa­xeb: enob­ri­vi sa­kiTxe­bis cod­nis praq­ti­ka­Si ga­mo­ye­ne­bis er­T­er­Ti kar­gad ap­ro­bi­re­bu­li da efeq­tu­ri sa­Su­a­le­baa Sec­do­me­bis gas­wo­re­ba. war­
mod­ge­ni­li aq­ti­vo­ba sxvis mi­er daS­ve­bu­li Sec­do­me­bis gas­wo­re­bis da Sec­do­me­bis
ge­ne­ri­re­bis gziT gra­ma­ti­ku­li cod­nis aq­ti­va­ci­i­sa da ga­mo­ye­ne­bis sa­Su­a­le­bas aZ­
levs mos­wav­le­ebs.
aq­ti­vo­bis mi­z­nebi: mos­wav­le­e­bi
1. ga­mo­i­ye­ne­ben sity­va­Ta So­ris sin­taq­su­ri mi­mar­Te­be­bis cod­nas Sec­do­me­
bis ga­sas­wo­reb­lad;
2. gra­ma­ti­ku­li we­se­bis cod­nis ga­mo­ye­ne­biT spe­ci­a­lu­rad da­uS­ve­ben Sec­do­
mebs;
3. imu­Sa­ve­ben wyvi­leb­Si.
re­sur­se­bi: pro­eq­to­ri, fur­c­le­bi, rve­u­le­bi, sa­we­ri kal­me­bi.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra:
1. mas­wav­le­be­li pro­eq­to­ris sa­Su­a­le­biT mos­wav­le­ebs aC­ve­nebs teqsts, ro­
mel­Sic daS­ve­bu­lia ra­m­de­ni­me gra­ma­ti­ku­li Sec­do­ma, ma­ga­li­Tad, dar­R­ve­
u­lia sa­xe­lebs So­ris brun­va­Si Se­Tan­x­me­ba, zmni­sa da sa­xe­lis Se­Tan­x­me­ba
ricx­v­Si, wi­na­da­de­bas ak­lia moq­me­de­bis ga­mom­xat­ve­li sity­va da a.S. mas­
wav­le­be­li wi­nas­war eub­ne­ba mos­wav­le­ebs, ram­de­ni Sec­do­maa daS­ve­bu­li
teq­s­t­Si da sTxovs, ipo­von da ga­as­wo­ron isi­ni. mos­wav­le­e­bi yu­radRe­biT
kiTxu­lo­ben teqsts da as­wo­re­ben Sec­do­mebs. am da­va­le­bis Ses­ru­le­ba Se­
saZ­le­be­lia ze­pi­ra­dac da we­ri­lo­bi­Tac.
2. Sem­deg mas­wav­le­be­li yofs mos­wav­le­ebs wyvi­le­bad da aZ­levs maT da­va­le­
bas, Ta­vad mo­i­fiq­ron da fur­cel­ze da­we­ron 2-3 wi­na­da­de­ba, ro­mel­Sic
daS­ve­bu­li iq­ne­ba Sec­do­me­bi. mewy­vi­le­e­bi cvli­an ba­ra­Tebs da as­wo­re­ben
231
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
er­T­ma­ne­Tis Sec­do­mebs, Sem­deg ki ac­no­ben Se­de­gebs Ta­nak­la­se­leb­sa da
mas­wav­le­bels.
Se­fa­se­ba: am aq­ti­vo­biT fas­de­ba,

icis Tu ara mos­wav­lem sity­va­Ta So­ris Zi­ri­Ta­di si­na­taq­su­ri mi­mar­Te­be­
bi;

Se­uZ­lia Tu ara mos­wav­les gra­ma­ti­ku­li cod­nis ga­mo­ye­ne­ba kon­k­re­tu­li
enob­ri­vi amo­ca­ne­bis ga­da­sawy­ve­tad.
me­To­du­ri mi­Ti­Te­ba: am­g­va­ri aq­ti­vo­be­bis ga­mo­ye­ne­ba Ta­vi­suf­lad aris Se­saZ­
le­be­li da­bal kla­seb­Sic (III kla­si­dan).
qar. V. 11. mos­wav­les Se­uZ­lia teq­s­tis ver­ba­lu­ri da ara­ver­ba­lu­ri na­wi­le­
bis er­T­ma­neT­Tan da­kav­Si­re­ba, in­ter­p­re­ti­re­ba da msje­lo­ba maTs ur­Ti­er­T­mi­
mar­Te­ba­ze; aqvs me­di­a­wig­ni­e­re­bis sawyi­si unar­-­C­ve­ve­bi.
aq­ti­vo­ba: leq­sis awyo­ba (i­lus­t­ra­ci­e­bis mi­xed­viT wa­sa­kiTxi na­war­mo­e­bis Si­
na­ar­si­sa da gan­wyo­bis amoc­no­ba).
aq­ti­vo­bis Se­sa­xeb: ilus­t­ra­ci­e­bis sa­Su­a­le­biT wa­sa­kiTxi teq­s­tis sa­va­ra­u­do
si­u­Jet­ze da­fiq­re­ba sak­ma­od ap­ro­bi­re­bu­li me­To­dia kiTx­vis­T­vis mza­de­bis etap­
ze. am ti­pis aq­ti­vo­be­bi xels uwyobs ara mxo­lod kiTx­vis, ara­med ze­pir­mety­ve­le­bis
unar­-­C­ve­ve­bis gan­vi­Ta­re­ba­sac.
Se­niS­v­na: un­da aR­v­niS­noT, rom nam­d­vi­lad ar aR­moC­n­da ioli qar­T­ve­li av­to­ris
mi­er Seq­m­ni­li, sa­Ta­na­dod ilus­t­ri­re­bu­li ise­Ti na­ra­ti­u­li leq­sis mo­Zi­e­ba, ro­me­
lic arc erT sa­xel­m­ZR­va­ne­lo­Si ar aris Se­ta­ni­li. ami­tom ga­dav­wy­vi­teT, sa­ni­mu­So
aq­ti­vo­bi­saT­vis Seg­ver­Cia ga­mo­Ce­ni­li ame­ri­ke­li mwer­lis, ed­gar alan pos cno­bi­li
leq­si „a­na­bel li“, rom­lis ara­er­Ti Se­sa­niS­na­vi Tar­g­ma­ni ar­se­bobs qar­Tul ena­ze.
amas­Ta­na­ve, da­vad­gi­neT, rom ame­ri­kul sko­leb­Si es leq­si swo­red mo­ce­mu­li asa­kob­
ri­vi jgu­fis­T­vi­saa gan­kuT­v­ni­li.
aq­ti­vo­bis mi­za­ni: mos­wav­le­e­bi
1. da­ak­vir­de­bi­an teq­s­tis ilus­t­ra­ci­ebs da Se­ec­de­bi­an ma­Ti dax­ma­re­biT
amo­ic­non teq­s­tis Se­saZ­lo Si­na­ar­si da gan­wyo­ba;
2. mo­a­xer­xe­ben teq­s­tis ver­ba­lu­ri da ara­ver­ba­lu­ri na­wi­le­bis er­T­ma­neT­
Tan da­kav­Si­re­bas;
3. ze­pi­rad ga­moT­q­va­men va­ra­u­debs wa­sa­kiTx teq­s­t­Tan da­kav­Si­re­biT;
4. SeZ­le­ben Si­na­ar­sis ze­pi­rad gad­mo­ce­mas;
5. SeZ­le­ben ilus­t­ra­ci­e­bis adek­va­tu­ro­bis Se­fa­se­bas;
6. SeZ­le­ben teq­s­tis mTli­a­ni Si­na­ar­sis ga­ge­bas;
7. Se­eC­ve­vi­an mu­Sa­o­bas da­mo­u­ki­deb­lad, wyvi­leb­Si da jgu­feb­Si;
8. SeZ­le­ben sak­la­so dis­ku­si­a­Si mo­na­wi­le­o­bas.
re­sur­se­bi: fur­c­le­bi ilus­t­ra­ci­e­biT, ba­ra­Te­bi, rom­leb­zec amo­we­ri­li­a/­da­
beW­di­lia leq­sis na­wi­le­bi, mTli­a­ni teq­s­ti/­wig­ni.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra:
1. mas­wav­le­be­li ga­ac­nobs mos­wav­le­ebs Se­sas­wav­li leq­sis sa­Ta­urs da ux­s­nis
maT, rom ana­bel li aris sa­ku­Ta­ri sa­xe­li. Se­niS­v­na: Se­saZ­le­be­lia uke­Te­si
232
2.
3.
4.
iyos, Tvi­Ton mos­wav­le­e­bi da­fiq­r­de­nen da da­ad­gi­non, ro­me­lia sa­xe­li da
ro­me­li - gva­ri, ka­cis sa­xe­lia ana­bel li Tu qa­lis da a.S.
amis Sem­deg mas­wav­le­be­li mos­wav­le­ebs uri­ge­ebs fur­cel­ze da­beW­dil
ilust­ra­ci­ebs (ix. ilustraciebi).
mas­wav­le­be­li sTxovs mos­wav­le­ebs, da­ak­vir­d­nen su­ra­Tebs, da­fiq­r­d­nen,
ra Se­iZ­le­ba iyos am leq­sis Te­ma. Se­niS­v­na:­ mas­wav­le­bel­ma mos­wav­le­ebs un­
da mis­ces sak­ma­ri­si dro, rom ifiq­ron. mTel klas­Tan mu­Sa­o­bi­sas ar aris
auci­le­be­li, rom mxo­lod swraf pa­su­xeb­ze gaT­v­li­li Se­kiTx­ve­bi da­is­vas.
amis Sem­deg mas­wav­le­be­li sTxovs mos­wav­le­ebs, ga­moT­q­van Ta­vi­an­Ti ver­si­
e­bi. dis­ku­si­a­Si mo­na­wi­le­obs mTe­li kla­si. Se­niS­v­na: sa­sur­ve­li­a, mas­wav­le­
bel­ma war­mar­Tos da rep­li­ke­bi­sa Tu ko­men­ta­re­bis sa­Su­a­le­biT gar­k­ve­ul
ka­la­pot­Si mo­aq­ci­os es dis­ku­si­a.
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
ilustraciebi
233
qarTuli ena da literatura
234
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
5.
mas Sem­deg, rac ga­mo­ik­ve­Te­ba ver­si­a, ro­mel­sac yve­la eTan­x­me­ba (da ro­
me­lic im­de­nad ax­los aris teq­s­t­Tan, rom Se­saZ­le­be­lia swo­rad Ca­iT­va­
los), mas­wav­le­be­li yofs klass 5-6 mos­wav­li­sa­gan Sem­d­gar jgu­fe­bad da
ava­lebs maT, ilus­t­ra­ci­e­bis mi­xed­viT aagon na­war­mo­e­bis Si­na­ar­si.
6. mu­Sa­o­bis das­ru­le­bis Sem­deg jgu­fis war­mo­mad­ge­ne­li mTels klass uzi­
a­rebs Se­mu­Sa­ve­bul ver­si­as. aq­ti­vo­bis es eta­pic mTe­li kla­sis mo­na­wi­le­
o­bas iT­va­lis­wi­nebs. Se­niS­v­na: a) zo­gi­er­T­ma ilus­t­ra­ci­am Se­saZ­le­be­lia
dab­ne­u­lo­ba ga­mo­iw­vi­os, mag­ram mas­wav­le­bel­ma un­da mis­ces mos­wav­le­ebs
sa­Su­a­le­ba, ika­ma­Ton, im­s­je­lon, da­a­sa­bu­Ton Ta­vi­an­Ti Se­xe­du­le­be­bi da
ga­dawy­ve­ti­le­be­bi. b) aq­ti­vo­bis wi­na eta­pis msgav­sad, sa­sur­ve­li­a, mas­wav­
le­bel­ma war­mar­Tos es dis­ku­sia da da­ma­te­bi­Ti kiTx­ve­bis, mi­Ti­Te­be­bi­sa
da ko­men­ta­re­bis sa­Su­a­le­biT mos­wav­le­ebs da­ex­ma­ros, maq­si­ma­lu­rad mi­u­
ax­lov­d­nen nam­d­vil ver­si­as.
7. amis Sem­deg mas­wav­le­be­li ga­ac­nobs mos­wav­le­ebs na­war­mo­ebs, mag­ram ara mTli­
a­nad, ara­med Ti­To­e­ul ilus­t­ra­ci­as­Tan da­kav­Si­re­bul stro­feb­s­/­na­wi­lebs,
rom­le­bic amo­we­ri­lia an da­beW­di­lia ba­ra­Teb­ze. Se­niS­v­na: mas­wav­le­bel­ma wi­
nas­war un­da da­yos leq­si na­wi­le­bad. rad­ga­nac es leq­si stan­dar­tu­li, oTx­
s­t­ri­qo­ni­a­ni stro­fe­bi­sa­gan ar Sed­ge­ba, mas­wav­le­bels Se­uZ­lia sxva­das­x­va
ra­o­de­no­bis stri­qo­ne­bis­gan Sem­d­gar na­wi­le­bad da­yos igi. am Sem­Tx­ve­va­Si
mTa­va­ria Si­na­ar­sob­ri­vi da­yo­fa da ara - for­ma­lur­-­s­t­ruq­tu­ru­li.
baraTebis nimuSebi.
es gax­da mi­ze­zi, rom is yi­a­me­Ti
cxovrobda zRvis piras lamazi asuli
Ca­mow­va na­pir­ze zRvis
sul winaT mravali wlis,
da qa­ri sus­xav­da, mqro­la­vi Sa­ve­TiT,
egeba Tqvenc gyavdeT odesme naxuli,
Cems la­maz ana­bel lis.
eZaxdnen anabel lis.
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
gax­s­na ze­na­ar­ma laJ­var­dis ka­re­di
da ze­cad mi­ix­mo myis,
gaC­n­da gu­lis­s­wo­ris bne­li saZ­va­le­Ti
mTvare gzad macilebs, satrfosTan mawyvilebs,
ima­ve na­pir­ze zRvis.
masizmrebs anabel lis,
da misTa TvalTa Suqs Cems sulSi abrwyinebs
maSin bavSvi iyo, mec viyav ymawvili,
o, winaT mravali wlis...
da es siyvaruli ise zeawvdili
gvxvda me da anabel lis,
rom gaocebuli da SuriT aRvsili
varskvlavi, maRliT rom krTis,
yovelRam masTan var, vinc me maTrTolebda,
yovelRam saflavSi vrCebi sacolesTan,
saflavSi napirze zRvis,
napirze mRelvare zRvis.
iyo serafimi cis.
avni angelozni Surian laciciT
rom gadmogvyurebdnen Zirs,
da verc angelozi cis,
es iyo mizezi (diax, kargad icis
da verca demoni zRvis,
yvelam am napirze zRvis),
ver gamyris verara, ragind ra Zlieri,
risxva bneleTidan movardnil qariSxlis
Cems Zvirfas anabel lis.
ver ascda anabel lis.
235
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
8.
amis Semdeg mos­wav­le­e­bi mu­Sa­o­ben wyvi­leb­Si. ma­Ti amo­ca­na­a, Se­u­sa­ba­mon
teq­s­tis Ti­To­e­u­li na­wi­li Se­sa­ba­mis ilus­t­ra­ci­as. Se­niS­v­na: imis gaT­va­
lis­wi­ne­biT, rom mos­wav­le­e­bi pir­ve­lad kiTxu­lo­ben leqss, mas­wav­le­bel­
ma sak­ma­ri­si dro un­da mis­ces maT am da­va­le­bis Se­sas­ru­leb­lad.
9. wyvi­le­bi war­mo­ad­ge­nen Ta­vi­anT ver­si­ebs. iwye­ba gan­xil­va, ro­mel­Sic
­kvlav mTe­li kla­si mo­na­wi­le­obs. mos­wav­le­e­bi Tan­x­m­de­bi­an erT ver­si­a­ze.
Se­niS­v­na: ra Tqma un­da, mas­wav­leb­lis ro­li am etap­zec mniS­v­ne­lo­va­ni­a.
10. da­sas­ruls mas­wav­le­be­li xma­maR­la kiTxu­lobs mTli­an leqss, Sem­deg mos­
wav­le­e­bi kiTxu­lo­ben ga­moT­q­miT. amis Sem­deg iwye­ben teq­s­tis da­mu­Sa­ve­bas.
ana­bel li
236
cxov­rob­da zRvis pi­ras la­ma­zi asu­li
sul wi­naT mra­va­li wlis,
ege­ba Tqvenc gyav­deT odes­me na­xu­li,
eZax­d­nen ana­bel lis.
mas­Tan ma­er­Teb­da mxo­lod siy­va­ru­li
da TviT maR­mer­Teb­da is.
ma­Sin bav­S­vi iyo, mec vi­yav ymaw­vi­li,
o, wi­naT mra­va­li wlis...
da es siy­va­ru­li ise ze­aw­v­di­li
gvxvda me da ana­bel lis,
rom ga­o­ce­bu­li da Su­riT aR­v­si­li
iyo se­ra­fi­mi cis.
es gax­da mi­ze­zi, rom is yi­a­me­Ti
Ca­mow­va na­pir­ze zRvis
da qa­ri sus­xav­da, mqro­la­vi Sa­ve­TiT,
Cems la­maz ana­bel lis.
gax­s­na ze­na­ar­ma laJ­var­dis ka­re­di
da ze­cad mi­ix­mo myis,
gaC­n­da gu­lis­s­wo­ris bne­li saZ­va­le­Ti
ima­ve na­pir­ze zRvis.
av­ni an­ge­loz­ni Su­ri­an la­ci­ciT
rom gad­mog­v­yu­reb­d­nen Zirs,
es iyo mi­ze­zi (di­ax, kar­gad icis
yve­lam am na­pir­ze zRvis),
ris­x­va bne­le­Ti­dan mo­var­d­nil qa­riS­x­lis
ver as­c­da ana­bel lis.
am trfo­biT dav­jab­neT TviT Cven­ze xni­er­ni,
mzid­vel­ni mra­va­li wlis,
Cven­ze ub­r­Ze­nes­ni, Cven­ze go­ni­er­ni.
da verc an­ge­lo­zi cis,
da ver­ca de­mo­ni zRvis,
ver gam­y­ris ve­ra­ra, ra­gind ra Zli­e­ri,
Cems Zvir­fas ana­bel lis.
mTva­re gzad ma­ci­lebs, sat­r­fos­Tan mawy­vi­lebs,
ma­siz­m­rebs ana­bel lis,
da mis­Ta Tval­Ta Suqs Cems sul­Si ab­r­wyi­nebs
var­s­k­v­la­vi, maR­liT rom krTis,
yo­vel­Ram mas­Tan var, vinc me maT­r­To­leb­da,
yo­vel­Ram saf­lav­Si vrCe­bi sa­co­les­Tan,
saf­lav­Si na­pir­ze zRvis,
na­pir­ze mRel­va­re zRvis.
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
Se­fa­se­ba: aq­ti­vo­bis mim­di­na­re­o­bi­sas mi­zan­Se­wo­ni­lia gan­ma­vi­Ta­re­be­li Se­fa­se­
bis ga­mo­ye­ne­ba. am aq­ti­vo­biT Se­fas­de­ba,

ram­de­nad aq­ti­u­rad aris Car­Tu­li mos­wav­le mu­Sa­o­ba­Si aq­ti­vo­bis yve­la
etap­ze;

ram­de­nad aqvs mos­wav­les gan­vi­Ta­re­bu­li ze­pir­mety­ve­le­bi­Ti (sxvi­si az­
ris mos­me­nis da ga­zi­a­re­bis, ka­ma­Tis, sa­ku­Ta­ri mo­saz­re­bis Ca­mo­ya­li­be­bi­sa
da da­sa­bu­Te­bis) una­re­bi;

ram­de­nad kar­gad Se­uZ­lia mos­wav­les teq­s­tis ara­ver­ba­lu­ri na­wi­le­bis
fun­q­ci­u­rad ga­mo­ye­ne­ba;

ram­de­nad aqvs gan­vi­Ta­re­bu­li mos­wav­les da­mo­u­ki­deb­lad mu­Sa­o­bis unar­-­
C­ve­ve­bi;

Se­uZ­lia Tu ara mos­wav­les ur­Ti­er­T­Ta­nam­S­rom­lo­ba.
me­To­du­ri mi­Ti­Te­ba: es aq­ti­vo­ba gak­ve­Til­ze kiTx­vis mra­va­li stra­te­gi­is ga­
mo­ye­ne­bis sa­Su­a­le­bas iZ­le­va. maT So­ri­sa­a: in­di­vi­du­a­lu­ri kiTx­va, sa­zi­a­ro kiTx­va,
xma­ma­Ra­li kiTx­va, wa­kiTxu­lis ga­az­re­ba, ze­pir­mety­ve­le­ba: mos­me­na, la­pa­ra­ki, ga­
moT­q­miT kiTx­va da dis­ku­si­a.
qarT. V. 12. mos­wav­les Se­uZ­lia kiTx­vis sxva­das­x­va stra­te­gi­is ga­mo­ye­ne­ba
teq­s­tis ukeT ga­az­re­bis miz­niT.
aq­ti­vo­ba #1: mniS­v­ne­lo­va­ni sity­ve­bi.
aq­ti­vo­bis mi­z­nebi: mos­wav­le­e­bi SeZ­le­ben
1. sak­van­Zo sity­veb­ze day­r­d­no­biT teq­s­t­Si ori­en­ti­re­bas;
2. sak­van­Zo sity­ve­bis ga­mo­ye­ne­biT teq­s­t­Si in­for­ma­ci­is mo­Zi­e­bas.
re­sur­se­bi: pro­eq­to­ri, da­mu­Sa­ve­bu­li teq­s­ti.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra:
237
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
mas­wav­le­be­li pro­eq­to­ris dax­ma­re­biT mos­wav­le­ebs aC­ve­nebs sa­in­for­ma­cio
xa­si­a­Tis uc­nob teqsts. mas­wav­le­be­li mxo­lod aC­ve­nebs mos­wav­le­ebs am teqsts ar
sTxovs mis wa­kiTx­vas. war­mo­vid­gi­noT, rom es teq­s­ti mog­viTx­robs Wi­an­W­ve­le­bis Se­
sa­xeb. teq­s­ti da­yo­fi­lia ab­za­ce­bad da Ti­To­e­u­li ab­za­ci ­e­xe­ba Wi­an­W­ve­le­bis cxov­
re­bis mxo­lod erT as­peqts. yo­vel ab­zac­Si sxva Srif­tis zo­miT an fe­riT ga­mo­yo­fi­
li un­da iyos sak­van­Zo sity­va, ro­me­lic mi­ax­ved­rebs mos­wav­les, Tu ra sa­kiTxs e­xe­ba
mo­ce­mu­li ab­za­ci. mas­wav­le­be­li svams kiTx­vebs:
1. Tu gva­in­te­re­sebs, sad bi­nad­ro­ben Wi­an­W­ve­le­bi, ro­mel ab­zac­Si un­da
ve­Ze­boT es in­for­ma­ci­a?
2. Tu gva­in­te­re­sebs, ram­den xans cocx­lo­ben Wi­an­W­ve­le­bi, ro­me­li ab­za­
ci un­da wa­vi­kiTxoT?
mos­wav­le­eb­ma teq­s­tis wa­kiTx­vis ga­re­Se un­da amo­ic­non, ro­mel ab­zac­Sia mo­ce­
mu­li maT­T­vis sa­in­te­re­so in­for­ma­ci­a.
Se­fa­se­ba: am aq­ti­vo­biT Se­fas­de­ba, Se­uZ­li­aT Tu ara mos­wav­le­ebs teq­s­t­Tan da­
kav­Si­re­bul kiTx­veb­ze pa­su­xis ga­ce­ma sak­van­Zo sity­veb­ze day­r­d­no­biT.
me­To­du­ri mi­Ti­Te­ba: sa­sur­ve­li­a, rom Sem­d­gom­Si mos­wav­le­eb­ma uk­ve mas­wav­
leb­lis dax­ma­re­bis ga­re­Se, da­mo­u­ki­deb­lad SeZ­lon teq­s­t­Si sak­van­Zo sity­ve­bis
amoc­no­ba da da­sa­xe­le­ba.
qarT. V. 13. mos­wav­les Se­uZ­lia sxva­das­x­va sa­xis teq­s­te­bis da­mo­u­ki­deb­lad
Seq­m­na.
aq­ti­vo­ba #1: Ca­mo­a­ya­li­be – ga­u­zi­a­re – Se­Tan­x­m­diT – da­as­k­ve­niT.
aq­ti­vo­bis Se­sa­xeb: aq­ti­vo­ba em­sa­xu­re­ba ver­ba­lu­ri da ara­ver­ba­lu­ri in­for­ma­
ci­is aR­q­mi­s, ga­a­na­li­ze­bis, sa­ku­Ta­ri Tval­saz­ri­sis­/­po­zi­ci­is­/­das­k­v­ne­bis ga­mo­xat­vis
unar­-­C­ve­ve­bis ga­mo­mu­Sa­ve­bas; tra­di­ci­u­li (we­ri­lo­bi­Ti) da mul­ti­me­diuri teq­s­te­bis
aR­q­mi­sa da er­Ti­an kon­tes­t­Si ga­az­re­bi­saT­vis sa­Wi­ro unar­-­C­ve­ve­bis ga­mo­mu­Sa­ve­bas.
aq­ti­vo­bis miz­ne­bi:

ver­ba­lu­ri da ara­ver­ba­lu­ri in­for­ma­ci­is er­T­ma­neT­Tan da­kav­Si­re­bi­sa da
ga­a­na­li­ze­bis unare­bis gan­vi­Ta­re­ba;

teq­s­tis ana­li­zis unare­bis gan­vi­Ta­re­ba;

Ta­nam­S­rom­lo­bis una­ris gan­vi­Ta­re­ba.
aq­ti­vo­bis or­ga­ni­ze­bis for­ma: in­di­vi­du­a­lu­ri (pir­ve­li na­wi­li), wyvi­lu­ri
(me­o­re na­wi­li).
re­sur­se­bi: rve­u­li, ka­la­mi, teq­s­ti (vi­de­o­ma­sa­la).
aq­ti­vo­bis aR­we­ra:
aq­ti­vo­bis da­sawyis­Si mas­wav­le­be­li ava­lebs mos­wav­le­ebs, rom in­di­vi­du­a­lu­
rad, we­ri­lo­biT Ca­mo­a­ya­li­bon Ta­vi­an­Ti mo­saz­re­ba (mag: sas­wav­lo teq­s­ti­dan ga­
mom­di­na­re, gax­s­nan me­ta­fo­ra “cas sa­xe Ca­mos­ti­ris,” an for­mu­li­re­ba ga­u­ke­Ton
na­war­mo­e­bis/ er­T­-er­Ti Ta­vis mTa­var Te­mas da da­u­kav­Si­ron igi sa­Ta­urs; mul­t­fil­
mis­/­fil­mis nax­vis Sem­deg da­we­ron das­k­v­na, ra iyo fil­mis de­da­az­ri da sxv.). Sem­deg
mas­wav­le­be­li awy­vi­lebs mos­wav­le­ebs. mewy­vi­le­e­bi er­T­ma­neTs ga­ac­no­ben Ta­vi­anT
Ca­na­we­rebs, ax­s­ni­an, ra­tom fiq­ro­ben ase, mo­iS­ve­li­e­ben teqsts, ci­ta­tebs, Bbo­los
238
ki er­Tob­li­vad Ca­mo­a­ya­li­be­ben sa­er­To azrs, ro­mel­Sic ga­mo­i­ye­ne­ben Ta­vi­anT na­we­
reb­Si ga­mo­ye­ne­bul sity­vebs, fra­zeb­sa da az­rebs. Aaq­ti­vo­ba na­yo­fi­er ni­a­dags am­za­
debs msje­lo­bis­T­vis.
aq­ti­vo­bis xan­g­r­Z­li­vo­ba: 13-15 wu­Ti.
Se­fa­se­ba: aq­ti­vo­biT fas­de­ba, Se­uZ­lia Tu ara mos­wav­les:

teq­s­tis­/­vi­de­o­/a­u­dioma­sa­lis Si­na­ar­sis adek­va­tu­ri aR­q­ma;

sa­ku­Ta­ri da­mo­ki­de­bu­le­bis we­ri­lo­biT Ca­mo­ya­li­be­ba, we­ri­sas av­to­ri­se­
ul leq­si­ka­ze dayr­d­no­biT;

teq­s­tis da­niS­nu­le­bis gan­sazR­v­ra,

teq­s­tis ga­mar­T­va sa­li­te­ra­tu­ro enis nor­me­bis mi­xed­viT, mi­si cal­ke­u­li
mo­nak­ve­Te­bis Sec­v­la, dax­ve­wa;

Ta­nam­S­rom­lo­ba.
me­To­du­ri mi­Ti­Te­ba: aq­ti­vo­ba kom­p­leq­su­ri xa­si­a­Ti­saa da xels uwyobs kiTx­
vis, ze­pir­mety­ve­le­bis da Ta­nam­S­rom­lo­biT mu­Sa­o­bis una­re­bis Ca­mo­ya­li­be­bas.
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
aq­ti­vo­ba #2: dav­fiq­r­deT Si­na­ar­s­ze.
aq­ti­vo­bis Se­sa­xeb: aq­ti­vo­ba em­sa­xu­re­ba teq­s­tis Si­na­ar­sis ga­az­re­bi­sa da la­
ko­ni­u­rad gad­mo­ce­mis unar­-­C­ve­ve­bis ga­mo­mu­Sa­ve­bas.
aq­ti­vo­bis miz­ne­bi:

teq­s­tis ga­az­re­bi­sa da ana­li­zis unar­-­C­ve­ve­bis Camoyalibe­ba;

Si­na­ar­sis la­ko­ni­u­rad gad­mo­ce­mis unar­-­C­ve­ve­bis Camoyalibe­ba;

Ta­nam­S­rom­lo­bis unaris gan­vi­Ta­re­ba.
aq­ti­vo­bis or­ga­ni­ze­bis for­ma: jgu­fu­ri.
re­sur­se­bi: ka­la­mi, fur­c­le­bi.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra:
ma­sa­lis wa­kiTx­vis Sem­deg mos­wav­le­e­bi daj­guf­de­bi­an oTx­-­xuT­ka­ci­an jgu­fe­
bad. Mmas­wav­le­be­li Ti­To­e­ul jgufs mo­u­niS­navs teq­s­tis na­wil­s­/­Tavs. Yyve­la jgufs
sa­mu­Sa­od aqvs er­Ti fur­ce­li, ro­mel­zec jgu­fis wev­reb­ma rig­-­ri­go­biT un­da da­
we­ron Ti­To-­Ti­To Se­ma­ja­me­be­li wi­na­da­de­ba mocemuli monakveTis Se­sa­xeb (Ti­To­e­
u­li da­wers erT Se­ma­ja­me­bel wi­na­da­de­bas). me­ti or­ga­ni­ze­bu­lo­bis­T­vis, Se­iZ­le­ba
jgu­fis wev­re­bis nu­me­ra­ci­ac. Se­sa­ba­mi­sad, pir­vel Se­ma­ja­me­bel wi­na­da­de­bas da­wers
pir­ve­li no­me­ri, me­o­re Se­ma­ja­me­bel wi­na­da­de­bas – me­o­re da a.S.
mu­Sa­o­bis das­ru­le­bis Sem­deg, mas­wav­leb­lis dax­ma­re­biT, jgu­fe­bis na­mu­Sev­
re­bi da­lag­de­ba Si­na­ar­sis Ta­na­mim­dev­ro­bis dac­viT (da­fa­ze, ma­gi­da­ze) da Se­fas­de­
ba kla­si­sa da mas­wav­leb­lis mi­er, ze­pi­ri msje­lo­bis­/­gan­xil­vis gziT.
ni­mu­Si: iakob go­ge­baS­vi­li, “i­av­na­nam ra hqmna?”

Mpir­ve­li jgu­fis wev­re­bi we­ren Se­ma­ja­me­bel wi­na­da­de­bebs moTx­ro­bis pir­
ve­li Ta­vis Se­sa­xeb “sam­Sob­lo Rvi­ni­sa”.

me­o­re jgu­fis wev­re­bi we­ren Se­ma­ja­me­bel wi­na­da­de­bebs moTx­ro­bis me­o­re
Ta­vis Se­sa­xeb “so­fe­li vaS­lo­va­ni”.

me­sa­me jgu­fi – “le­ke­bi ka­xeT­Si”.

me­oTxe – “qe­Tos ita­ce­ben.”
239
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
(sti­li da­cu­li­a)
pirveli jgufi “samSoblo Rvinisa.”
1.
2.
3.
4.
meore jgufi “sofeli vaSlovani.”
1.
2.
3.
4.
mesame jgufi –
“lekebi kaxeTSi”
1.
2.
3.
4.
meoTxe jgufi –
“qeTos itaceben.”
1.
2.
3.
4.
240
Tbi­li­si­dan rom aR­mo­sav­leT­Si wax­vi­de aris er­Ti
mTa da qvia ci­vi.
im mTi­dan mo­Cans ve­na­xe­bis zRva da lap­la­pa zo­
li, mdi­na­re ala­za­ni, ro­me­lic ka­xeTs or na­wi­lad
yofs.
ka­xeTs di­di mTe­bi yofs da­Res­t­nis­gan.
im mi­da­mo­Si er­Ti Re­lea mag­ram ax­los rom mix­vi­de
da­i­na­xav rom iq ad­re so­fe­li yo­fi­la da ex­la na­
sof­la­ri­a.
Zve­lad am ad­gi­las iyo moz­r­di­li so­fe­li da im so­
fel­Si ki iyo an­ka­ra wya­ro.
vaS­lo­van­Si cxov­rob­da Ta­va­di zu­rab qar­T­ve­li­Ze,
ro­me­lic gan­T­q­mu­li iyo Ta­vi­si sim­did­riT.
zu­rabs co­lad yav­da mag­da­ni da mag­da­ni ki­dev gan­
T­q­mu­li iyo imiT rom Za­an mag­ra mRe­ro­da.
zu­rabs da mag­da­nas hav­daT Svi­li sa­xe­lad qe­To,
ro­me­lic sa­mi wlis iyo da Za­li­an la­ma­zi iyo.
ad­re ka­xeT­Si le­ke­bi xSi­rad da­Ta­re­Sob­d­nen.
qar­T­ve­lebs da le­kebs So­ris Za­an kar­gi me­gob­ro­ba
iyo da ar em­te­re­bod­nen ma­Sin.
me­zob­lo­bis ga­mo le­ke­bi ka­xeT­Si iara­Ris da nab­de­
bis sa­vaW­rod da­di­od­nen.
le­ke­bi gan­T­q­mul­ni iy­ven iara­Ris da nab­de­u­lo­bis
ke­Te­ba­Si.
ka­xeT­Si xSi­rad da­i­a­re­bod­nen ori ba­jaj­gu­na le­ki,
rom­leb­sac yve­la abu­Cad ig­deb­da da wyal­wa­Re­bu­
le­bi iy­v­nen.
er­Txel er­T­ma ba­jaj­gu­na lek­ma me­o­re leks uTx­
ra, rom ro­den­de un­da vi­yoT ase Ra­ta­ke­bio da mo­di
zu­rab qar­T­ve­li­Zis qe­To mo­vi­ta­co­To.
am­xa­nags mo­e­wo­na es az­ri da ga­dawy­vi­tes rom uT­
val­­­T­va­lon qe­Tos da mo­i­ta­con tyved da­Res­tan­Si.
le­ke­bi tye­Si Ca­u­saf­r­d­nen qe­Tos da mis Zi­Zas da mo­
i­ta­ces qe­To, Zi­Zas ki­dev ke­ti Ca­ar­tyes Tav­Si.
aq­ti­vo­bis xan­g­r­Z­li­vo­ba: 17-19 wu­Ti.
Se­fa­se­ba: aq­ti­vo­biT fas­de­ba, Se­uZ­lia Tu ara mos­wav­les

Si­na­ar­sob­ri­vi Ta­na­mim­dev­ro­bis dac­va;

av­to­ri­se­u­li leq­si­kis adek­va­tu­rad ga­mo­ye­ne­ba;

we­ri­sas mTa­var da ar­se­biT mo­men­teb­ze yu­radRe­bis ga­max­vi­le­ba;

mar­T­l­we­ris we­se­bis, sas­ve­ni niS­ne­bis sa­Ta­na­dod ga­mo­ye­ne­ba;

Ta­nam­S­rom­lo­ba.
me­To­du­ri mi­Ti­Te­ba: da­sa­xu­li Se­de­gis mi­saR­we­vad, Se­iZ­le­ba, ag­reT­ve, ga­mo­
vi­ye­noT aq­ti­vo­be­bi: ”we­ri­li me­go­bar­s­/­mas­wav­le­bels, in­ter­vi­u” (ix. II. 12), ”xu­Ti
kiTx­va” (ix. II.10). aq vgu­lis­x­mobT mxo­lod am aq­ti­vo­be­bis or­ga­ni­ze­bis for­ma­sa da
wess, rac Se­iZ­le­ba uc­v­le­li dar­Ces. rac Se­e­xe­ba maT Si­na­ar­sob­riv mxa­res, igi, cxa­
di­a, un­da Se­ic­va­los Ses­wav­li­li ma­sa­li­sa da mos­wav­le­Ta cod­nis do­nis gaT­va­lis­
wi­ne­biT.
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
qarT. V. 14. mos­wav­les Se­uZ­lia we­ri­Ti da­va­le­bis amo­ca­nis gan­sazR­v­ra da
fun­q­ci­u­ri sti­lis ar­Ce­va.
aq­ti­vo­ba #1: in­ter­viu (Se­pi­ris­pi­re­bi­Ti da­xa­si­a­Te­ba).
aq­ti­vo­bis Se­sa­xeb: aq­ti­vo­ba ga­mo­i­ye­ne­ba we­ris wi­na etap­ze. igi em­sa­xu­re­ba in­
for­ma­ci­is Seg­ro­ve­bis­/a­mok­re­bis, da­xa­ris­xe­bi­sa da or­ga­ni­ze­bis una­re­bis ga­mo­mu­
Sa­ve­bas.
aq­ti­vo­bis miz­ne­bi:

in­for­ma­ci­is Tav­moy­ri­sa da or­ga­ni­ze­bis unar­-­C­ve­ve­bis gan­vi­Ta­re­ba;

teq­s­tis struq­tu­ru­li ele­men­te­bi­sa da Si­na­ar­sis adek­va­tu­ri ga­az­re­bi­
saT­vis sa­Wi­ro unar­-­C­ve­ve­bis gan­vi­Ta­re­ba;

TviT­ga­mo­xat­vis xel­Sewyo­ba;

Ta­nam­S­rom­lo­bis unar­-­C­ve­ve­bis gan­vi­Ta­re­ba.
aq­ti­vo­bis or­ga­ni­ze­bis for­ma: pir­ve­li ma­ga­li­Ti - jgu­fu­ri­/in­di­vi­du­a­lu­ri
(pir­ve­li na­wi­li), in­di­vi­du­a­lu­ri (me­o­re na­wi­li); me­o­re ma­ga­li­Ti - wyvi­lu­ri (pir­
ve­li na­wi­li), in­di­vi­du­a­lu­ri (me­o­re na­wi­li), me­sa­me ma­ga­li­Ti - in­di­vi­du­a­lu­ri.
re­sur­se­bi: da­fa, car­ci/­mar­ke­ri, rve­u­li, ka­la­mi, teq­s­ti, gra­fi­ku­li ma­or­ga­
ni­ze­be­li.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra:
in­ter­viu Se­moq­me­de­bi­Ti da sa­xa­li­so aq­ti­vo­ba­a, ro­me­lic mos­wav­le­ebs mo­am­za­
debs Se­pi­ris­pi­re­bi­Ti da­xa­si­a­Te­bis da­sa­we­rad. Mmos­wav­le­e­bi Ca­mo­we­ren Se­kiTx­vebs
res­po­den­te­bis­T­vis - per­so­na­Je­bis­T­vis an maT­T­vis, vis Se­sa­xe­bac api­re­ben Txzu­
le­bis da­we­ras; maT nac­v­lad ki Tvi­Ton­ve mo­i­fiq­re­ben pa­su­xebs (per­so­na­Je­bis pa­su­
xe­bi mom­zad­de­ba teq­s­t­ze day­r­d­no­biT). am for­ma­tiT (kiTx­va-­pa­su­xis) war­mo­e­bu­li
mu­Sa­o­ba Zal­ze ga­u­ad­vi­lebs mos­wav­le­ebs in­for­ma­ci­is amok­re­bis­/­Seg­ro­ve­bis, da­
xa­ris­xe­bi­sa da or­ga­ni­ze­bis pro­cess. in­ter­vi­us da­we­ris Sem­deg mos­wav­le­e­bi mzad
iq­ne­bi­an we­ri­Ti da­va­le­bis - Se­pi­ris­pi­re­bi­Ti da­xa­si­a­Te­bis da­sa­we­rad.
ma­ga­li­Ti #1. Te­ma ”di­de­bi da pa­ta­re­bi”. mM os­wav­le­e­bi, jgu­fu­rad an in­di­vi­du­a­
lu­rad, mo­am­za­de­ben er­T­sa da ima­ve Se­kiTx­vebs uf­ro­se­bis­T­vis da Ta­na­to­le­bis­T­vis,
in­ter­vi­us Ca­mo­ar­T­me­ven res­pon­den­tebs da pa­su­xe­bis mi­xed­viT ga­mok­ve­Ten, ro­go­re­
bi ari­an uf­ro­se­bi: ra ain­te­re­sebT, ra uy­varT, ri­si eSi­ni­aT; ro­go­re­bi ari­an bav­S­ve­
bi. in­for­ma­ci­is mar­ti­vad da­xa­ris­xe­bi­sa da or­ga­ni­ze­bis miz­niT, maT Se­iZ­le­ba ga­mo­i­
ye­non romelime gra­fi­ku­li ma­or­ga­ni­ze­be­li, mag., ve­nis di­ag­ra­ma (ix. ze­moT, aq­ti­vo­ba
4
# , IV. 12). mo­na­ce­me­bis Seg­ro­ve­basa da sqe­mis Seq­m­nas msje­lo­ba un­da am­ya­reb­des.
241
qarTuli ena da literatura
242
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
sa­bo­loo etap­ze, msgav­se­ba-­gan­s­x­va­ve­be­bis gaT­va­lis­wi­ne­biT, mos­wav­le­e­bi da­
we­ren di­de­bi­sa da pa­ta­re­bis Se­pi­ris­pi­re­biT da­xa­si­a­Te­bas.
ma­ga­li­Ti #2. Te­ma ”me da Ce­mi kla­se­li (Se­pi­ris­pi­re­bi­Ti da­xa­si­a­Te­ba)”. am Sem­
Tx­ve­va­Si mu­Sa­o­ba wa­ri­mar­Te­ba wyvi­leb­Si. wyvi­le­bi er­Tob­li­vad Ca­mo­a­ya­li­be­ben
Se­kiTx­vebs. Sem­deg Ca­mo­ar­T­me­ven er­T­ma­neTs in­ter­vi­us da Ca­i­we­ren pa­su­xebs. pa­su­
xe­bis sa­fuZ­vel­ze, mewy­vi­le­e­bi ga­mok­ve­Ten er­T­ma­ne­Tis msgav­se­ba-­gan­s­x­va­ve­bebs da
da­we­ren Ta­vi­anT Se­pi­ris­pi­re­biT da­xa­si­a­Te­bas.
sa­va­ra­u­do kiTx­ve­bis nus­xa:

ri­si ke­Te­ba giy­vars yve­la­ze me­tad?

ra aris Se­ni say­va­re­li saW­me­li?

sad gin­da, rom imog­za­u­ro?

ro­me­li sa­ga­ni mog­wons yve­la­ze me­tad?

spor­tis ro­me­li sa­xe­o­ba mog­wons yve­la­ze me­tad?

ri­si ge­Si­ni­a?

Se­ni Tvi­se­be­bi­dan ro­me­li mog­won­s­/ar mog­wons yve­la­ze me­tad?

ra aris Se­ni oc­ne­ba?

vin ari­an Se­ni say­va­re­li ada­mi­a­ne­bi? Dda sxv.
ma­ga­li­Ti #3. er­T­ma­neT­Tan Se­sa­da­reb­lad Ser­Ce­u­lia ori mo­na­di­re qar­Tu­
li pro­zis ori ni­mu­Si­dan. ese­ni­a: va­Ja-­f­Sa­ve­las “Svlis nuk­ris na­am­bo­bi” da ser­go
kldi­aS­vi­lis “or­bi”. am teq­s­te­bis da­mu­Sa­ve­bis Sem­deg mas­wav­le­be­li sTxovs mos­
wav­le­ebs, Se­ad­gi­non kiTx­ve­bi am ori per­so­na­Jis­T­vis (war­mo­id­gi­non, rom in­ter­
vi­us ar­T­me­ven maT) da Tvi­Ton­ve gas­cen pa­su­xe­bi Ta­vi­an­Ti mo­saz­re­be­bi­sa da STa­
beW­di­le­be­bis mi­xed­viT, auci­leb­lad Ses­wav­lil teq­s­teb­ze day­r­d­no­biT. pa­su­xe­bis
mi­xed­viT, sa­Ta­na­do gra­fi­ku­li ma­or­ga­ni­zeb­lis ga­mo­ye­ne­biT, mos­wav­le­e­bi aage­ben
kog­ni­tur sqe­mas. sqe­ma­Si are­bu­li in­for­ma­ci­is sa­fuZ­vel­ze mos­wav­le­e­bi mo­am­za­
de­ben ori mo­na­di­ris Se­pi­ris­pi­re­biT da­xa­si­a­Te­bas.
aq­ti­vo­bis xan­g­r­Z­li­vo­ba: 20- 22 wu­Ti.
Se­fa­se­ba: am aq­ti­vo­biT fas­de­ba, Se­uZ­lia Tu ara mos­wav­les

we­ri­Ti da­va­le­bis amo­ca­nis gan­sazR­v­ra, ar­se­biT da mTa­var mo­men­teb­ze yu­
radRe­bis ga­max­vi­le­ba;

teq­s­tis struq­tu­ri­sa da Si­na­ar­sis aR­q­ma;

teq­s­tis mo­na­ce­me­bis ga­mo­ye­ne­ba sa­ku­Ta­ri po­zi­ci­is­/­T­val­saz­ri­sis­/­da­mo­
ki­de­bu­le­bis ga­mo­xat­vi­sas, de­ta­le­bis moS­ve­li­e­ba aq­cen­te­bis da­sas­me­
lad, sxv.

sa­ku­Ta­ri po­zi­ci­is­/­T­val­saz­ri­sis­/­da­mo­ki­de­bu­le­bis adek­va­tu­rad for­
mu­li­re­ba;

adek­va­tu­ri leq­si­kis ga­mo­ye­ne­ba.
A
aq­ti­vo­ba #2. sa­kiTxi – ro­li – audi­to­ria – for­ma­ti.
aq­ti­vo­bis Se­sa­xeb: aq­ti­vo­ba tar­de­ba we­ris wi­na etap­ze. igi ga­mo­i­ye­ne­ba na­ra­
ti­vis (Txro­bi­Ti teq­s­tis) age­bis sxva­das­x­va stra­te­gi­is asaT­vi­seb­lad.
aq­ti­vo­bis miz­ne­bi:

na­ra­ti­vis agebis sxva­das­x­va stra­te­gi­is ga­mo­ye­ne­bis unar­-­C­ve­ve­bis gan­vi­
Ta­re­ba (da­sa­xu­li miz­nis gaT­va­lis­wi­ne­biT);

Se­moq­me­de­bi­Ti unare­bis gan­vi­Ta­re­ba;

Ta­nam­S­rom­lo­bis unare­bis gan­vi­Ta­re­ba.
aq­ti­vo­bis or­ga­ni­ze­bis for­ma: mTe­li kla­sis mo­na­wi­le­o­biT (pir­ve­li na­wi­li),
wyvi­lu­ri (me­o­re na­wi­li).
re­sur­se­bi: da­fa, car­ci/­mar­ke­ri, rve­u­li, ka­la­mi.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra: we­ri­Ti sa­mu­Sa­os Ses­ru­le­bam­de mas­wav­le­be­li da­fa­ze xa­
zavs Sem­deg oTx­s­ve­ti­an cxrils:
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
nimuSi.
Tema
avtori
istorikosi
auditoria
ojaxis wevrebi
Jurnalisti
moswavleebi
mzis roli
mcenareTa
zrdis procesSi
mcenare
Txunela
monologi
mecnieri
studentebi
prezentacia
fesvebi

dialogi
EmefeTa
cxovreba
istorikosi

gmiri
gmiroba
TviTmxilveli

sxva mcenareebi
momavali Taoba

misi xelqveiTi didebulebi
dedofali
mefiswuli
formati
werili
interviu

zepiri Txroba

SemTxveviT aRmoCenili werilobiTi wyaro

saxotbo leqsi
dRiuri
mas­wav­leb­lis dax­ma­re­biT, mos­wav­le­e­bi er­Tob­li­vad av­se­ben mas hi­po­Te­tu­ri
va­ri­an­te­biT.
va­ri­an­te­bis Ca­mo­we­ris Sem­deg mos­wav­le­e­bi amo­ir­Ce­ven er­T­-erTs, ro­me­lic sa­
fuZ­v­lad da­e­de­ba maT we­riT na­mu­Se­vars. da­saS­ve­bia ag­reT­ve, rom Ti­To­e­ul­ma mos­
wav­lem da­mo­u­ki­deb­lad air­Ci­os sa­sur­ve­li va­ri­an­ti.
we­ris dawye­bam­de cxril­Si mo­ce­mu­li Ca­mo­naT­v­lis yo­ve­li kom­po­nen­ti ze­pir­
mety­ve­le­bis do­ne­ze un­da da­mu­Sav­des wyvi­leb­Si an jgu­feb­Si msje­lo­bis­/­gan­xil­vis
gziT.
gan­xil­vis Sem­deg mos­wav­le­ebs we­riT da­va­le­bad mi­e­ce­maT, air­Ci­on er­T­-er­Ti
Te­ma da aR­we­ron am­ba­vi 3 kom­po­nen­tis (mwer­lis, audi­to­ri­i­sa da for­ma­tis gaT­va­
lis­wi­ne­biT). mag., gmi­ro­bis am­ba­vi: a) Jur­na­lis­ti in­ter­vi­us ar­T­mevs gmi­ro­bis Cam­
dens; TviT­m­xil­ve­li aR­wers Ta­vis we­ril­Si oja­xis wev­re­bis mi­marT, is­to­ri­ko­si
uy­ve­ba mos­wav­le­ebs; b) mzis ro­li mce­na­re­Ta zrdis pro­ces­Si: mce­na­re war­moT­q­vams
mo­no­logs, us­me­nen sxve­bi; fes­ve­bi er­T­ma­neTs esa­ub­re­bi­an, xolo Txu­ne­la is­mens;
mec­ni­e­ri stu­den­te­bis wi­na­Se pre­zen­ta­ci­as mar­Tavs; g) me­fis cxov­re­ba: Sem­Tx­ve­viT
aR­mo­Ce­nil is­to­ri­ul wya­ro­Si uc­no­bi is­to­ri­ko­si mo­ma­va­l Ta­o­be­bs uyveba romelime mefis cxovrebisa da moRvaweobis Sesaxeb; xel­q­ve­i­Ti wers sa­xot­bo leqss, ro­
243
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
me­lic un­da war­moT­q­vas di­de­bu­le­bis­T­vis ga­mar­Tul na­dim­ze; dedoflis dRi­u­ri,
romelic unda wa­i­kiTxos mefiswulma mas Sem­deg, rac srul­w­lo­va­ni gax­de­ba, misT.
aq­ti­vo­bis xan­g­r­Z­li­vo­ba: 18-20 wu­Ti.
Se­fa­se­ba: aq­ti­vo­biT fas­de­ba, Se­uZ­lia Tu ara mos­wav­les

we­ri­Ti da­va­le­bis amo­ca­nis gan­sazR­v­ra;

sa­sur­ve­li mxat­v­ru­li for­mis Ser­Ce­va;

ori­gi­na­lu­ri ide­is for­mu­li­re­ba;

sa­kiTxis mi­marT sa­ku­Ta­ri da­mo­ki­de­bu­le­bis ga­mo­xat­va;

adek­va­tu­ri enob­ri­vi ma­sa­lis Ser­Ce­va da ga­mo­ye­ne­ba;

audi­to­ri­is gan­sazR­v­ra, ci­ti­re­ba.
aq­ti­vo­ba #3: si­nof­si­si.
aq­ti­vo­bis Se­sa­xeb: si­nof­si­si aris mok­le, uaR­re­sad kon­k­re­tu­li, la­ko­ni­u­ri
da saq­mi­a­ni Txro­ba. aq­ti­vo­ba ga­mo­i­ye­ne­ba we­ris wi­na etap­ze. si­nof­sis­Si mi­Ti­Te­bu­
li un­da iyos, ra ti­pis teq­s­tis Seq­m­nas geg­mavs mos­wav­le (moTx­ro­ba, zRa­pa­ri, leq­
si, in­ter­vi­u, sa­in­for­ma­cio teq­s­ti, gan­cxa­de­ba) da ro­gor war­mo­ud­ge­nia mas da­geg­
mi­li sa­mu­Sa­os Ses­ru­le­ba.
aq­ti­vo­ba ga­mo­i­ye­ne­ba we­ris sxva­das­x­va stra­te­gi­is asaT­vi­seb­lad.
aq­ti­vo­bis miz­ne­bi:

miz­nis adek­va­tu­ri leq­si­kis, enob­riv­-­g­ra­ma­ti­ku­li nor­me­bi­sa da gra­ma­ti­
ku­li ele­men­te­bis mar­Te­bu­lad ga­mo­ye­ne­bis una­ris gan­vi­Ta­re­ba;

teq­s­tis ana­li­zis una­ris gan­vi­Ta­re­ba.
aq­ti­vo­bis or­ga­ni­ze­bis for­ma: in­di­vi­du­a­lu­ri.
re­sur­se­bi: da­fa, car­ci/­mar­ke­ri, rve­u­li, ka­la­mi, teq­s­ti.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra:
Mmas­wav­le­be­li ava­lebs mos­wav­le­ebs, rom we­ri­Ti na­mu­Sev­ris da­we­ram­de ram­de­
ni­me kiTx­vas gas­cen pa­su­xi da amis saSualebiT ga­i­az­ron, da­geg­mon mo­ma­va­li we­ri­Ti
sa­mu­Sa­o. da­va­le­bis spe­ci­fi­ki­sa da miz­nis gaT­va­lis­wi­ne­biT, mas­wav­le­be­li Se­ad­gens
kiTx­vebs da da­fa­ze Ca­mo­wers maT.
ni­mu­Si:
1. ra aris Ce­mi mi­za­ni? ------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------ (1-2 wi­na­da­de­ba)
2.
244
ra ma­sa­las ga­mo­vi­ye­neb miz­nis mi­saR­we­vad? ----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- (teq­s­te­bis sa­Ta­u­re­bi,
kon­k­re­tu­li ci­ta­te­bi, da­ma­te­bi­Ti ma­sa­la: ki­no­fil­mi, klas­ga­re­Se li­te­
ra­tu­ra da sxv.)
3. ro­go­ri iq­ne­ba Ce­mi na­we­ris for­ma­ti? ------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------ (moTx­ro­ba, in­ter­vi­u, da­xa­si­a­Te­ba, aR­we­ra,
am­bis­/­Si­na­ar­sis gad­mo­ce­ma)
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
4. ZiriTadi sity­ve­bi, Ta­ri­Re­bi, ter­mi­ne­bi, rom­leb­sac ga­mo­vi­ye­neb ----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------5. ras un­da mi­vaq­cio gan­sa­kuT­re­bu­li yu­radRe­ba we­ris dros? --------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------aq­ti­vo­bis xan­g­r­Z­li­vo­ba: 10-12 wu­Ti.
Se­fa­se­ba: aq­ti­vo­biT fas­de­ba, Se­uZ­lia Tu ara mos­wav­les

we­ri­Ti da­va­le­bis amo­ca­nis gan­sazR­v­ra;

for­ma­tis adek­va­tu­ri enob­ri­vi ma­sa­lis Ser­Ce­va da ga­mo­ye­ne­ba;

ci­ti­re­ba;

na­we­ris or­ga­ni­ze­ba.
aq­ti­vo­ba #5: Se­va­nac­v­loT mTxro­­be­­li.
aq­­­ti­­vo­­bis Se­­sa­­xeb: aq­­­ti­­vo­­ba da­­kav­­­Si­­re­­bu­­lia uSu­­a­­lod we­­ris pro­­ces­­­Tan da
or etaps aer­­­Ti­­a­­nebs. pir­­­ve­­li eta­­pi srul­­­de­­ba wyvi­­leb­­­Si mu­­Sa­­o­­biT, me­­o­­re ­­- in­­­di­­vi­­
du­­a­­lu­­rad. aq­­­ti­­vo­­bis pir­­­ve­­li eta­­pi mo­­i­­cavs ze­­pir­­­mety­­­ve­­le­­bi­­sa da kiTx­­­vis mi­­mar­­­
Tu­­le­­bebs.
aq­­­ti­­vo­­ba em­­­sa­­xu­­re­­ba teq­­­s­­­tis ga­­az­­­re­­bis, we­­ris dros enob­­­riv­­­-­­­g­­­ra­­ma­­ti­­ku­­li
nor­­­me­­bis, gra­­ma­­ti­­ku­­li ele­­men­­­te­­bis mar­­­Te­­bu­­lad ga­­mo­­ye­­ne­­bis unar­­­-­­­C­­­ve­­ve­­bis ga­­mo­­
mu­­Sa­­ve­­bas.
aq­­­ti­­vo­­bis miz­­­ne­­bi:

teq­­­s­­­tis ana­­li­­zis una­­ris gan­­­vi­­Ta­­re­­ba;

we­­ri­­Ti mety­­­ve­­le­­bis dros mar­­­Te­­bu­­li enob­­­riv­­­-­­­g­­­ra­­ma­­ti­­ku­­li nor­­­me­­bis,
gra­­ma­­ti­­ku­­li ele­­men­­­te­­bis ga­­mo­­ye­­ne­­bis unar­­­-­­­C­­­ve­­ve­­bis gan­­­vi­­Ta­­re­­ba;

mos­­­wav­­­le­­Ta leq­­­si­­ku­­ri ma­­ra­­gis Sev­­­se­­ba.
aq­­­ti­­vo­­bis or­­­ga­­ni­­ze­­bis for­­­ma: wyvi­­lu­­ri (pir­­­ve­­li eta­­pi), in­­­di­­vi­­du­­a­­lu­­ri (me­­
o­­re eta­­pi).
re­­sur­­­se­­bi: da­­fa, car­­­ci/­­­mar­­­ke­­ri, rve­­u­­li, ka­­la­­mi.
aq­­­ti­­vo­­bis aR­­­we­­ra:
Aam ti­­pis we­­ri­­Ti da­­va­­le­­ba gu­­lis­­­x­­­mobs teq­­­s­­­tis Si­­na­­ar­­­sis sxva mTxro­­b­­lis pi­­
riT gad­­­mo­­ce­­mas. sa­­mu­­Sao jer na­­war­­­mo­­e­­bis kiTx­­­vis, me­­re ki ze­­pir­­­mety­­­ve­­le­­bis do­­ne­­
245
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
ze un­­­da da­­mu­­Sav­­­des. Sem­­­deg mas­­­wav­­­le­­be­­li da­­awy­­­vi­­lebs mos­­­wav­­­le­­ebs.
wyvi­­leb­­­Si mu­­Sa­­o­­bis gziT, mos­­­wav­­­le­­e­­bi Se­­ad­­­ge­­nen im nac­­­val­­­sa­­xe­­le­­bis si­­as, rom­­­
leb­­­sac ga­­mo­­i­­ye­­ne­­ben ama Tu im personaJis aRsaniSnavad mTxro­­blis Sec­­­v­­­li­­sas. ma­­ga­­
li­­Tad, teq­­­s­­­t­­­Si “be­­bia da zu­­ri­­ke­­la” (n. dum­­­ba­­Ze) mTxro­­be­­li zu­­ri­­ke­­la­­a. aR­­­we­­ri­­li
aq­­­ti­­vo­­bis Se­­sas­­­ru­­leb­­­lad, mos­­­wav­­­le­­ebs da­­e­­va­­le­­baT, rom teq­­­s­­­tis mok­­­le Si­­na­­ar­­­si
gad­­­mos­­­cen zu­­ri­­ke­­las be­­bi­­is pi­­riT. igi­­ve aq­­­ti­­vo­­ba Se­­iZ­­­le­­ba Ca­­va­­ta­­roT, mag., teq­­­s­­­
t­­­ze “Svlis nuk­­­ris na­­am­­­bo­­bi”. mos­­­wav­­­le­­ebs Se­­iZ­­­le­­ba da­­e­­va­­loT, rom teq­­­s­­­tis ro­­me­­
li­­me epi­­zo­­di gad­­­mos­­­cen av­­­to­­ris (va­­Ja-­­­f­­­Sa­­ve­­las) pi­­riT.
aq­­­ti­­vo­­bis xan­­­g­­­r­­­Z­­­li­­vo­­ba: 10 wu­­Ti (pir­­­ve­­li eta­­pi), 10-12 wu­­Ti (in­­­di­­vi­­du­­a­­lu­­ri).
Se­­fa­­se­­ba: aq­­­ti­­vo­­biT fas­­­de­­ba, Se­­uZ­­­lia Tu ara mos­­­wav­­­les

nac­­­val­­­sa­­xel­­­Ta jgu­­fe­­bis gan­­­sazR­­­v­­­ra da mar­­­Te­­bu­­lad ga­­mo­­ye­­ne­­ba kon­­­teqs­­­­
tis mi­­xed­­­viT;

sa­­xel­­­Ta Sewyo­­ba brun­­­ve­­bi­­sa da ricx­­­vis mi­­xed­­­viT;

zmnu­­ri kon­­­s­­­t­­­ruq­­­ci­­e­­bis cva­­le­­ba­­do­­bis gaT­­­va­­lis­­­wi­­ne­­ba;

teq­­­s­­­tis Si­­na­­ar­­­sis Ta­­na­­mim­­­dev­­­ru­­lad gad­­­mo­­ce­­ma we­­ris dros;

sas­­­ve­­ni niS­­­ne­­bis mar­­­Te­­bu­­lad ga­­mo­­ye­­ne­­ba;

Ta­­nam­­­S­­­rom­­­lo­­ba.
qarT. V. 15. mos­­­wav­­­les Se­­uZ­­­lia gra­­ma­­ti­­ku­­li we­­se­­bis mar­­­Te­­bu­­lad ga­­mo­­ye­­ne­­
ba da mar­­­T­­­l­­­we­­ris nor­­­me­­bis dac­­­va.
aq­­­ti­­vo­­ba #1: Se­­vi­­mu­­Sa­­voT Se­­fa­­se­­bis kri­­te­­ri­­u­­me­­bi.
aq­­­ti­­vo­­bis Se­­sa­­xeb: aq­­­ti­­vo­­ba ga­­mo­­i­­ye­­ne­­ba we­­ris wi­­na da we­­ris Sem­­­d­­­gom eta­­peb­­­
ze. aq­­­ti­­vo­­ba Zal­­­ze mniS­­­v­­­ne­­lo­­va­­nia im Tval­­­saz­­­ri­­siT, rom xels uwyobs mos­­­wav­­­le­­Ta
TviT­­­Se­­fa­­se­­bis unar­­­-­­­C­­­ve­­ve­­bis gan­­­vi­­Ta­­re­­bas. aq­­­ti­­vo­­bis ga­­mo­­ye­­ne­­ba xels uwyobs, ag­­­
reT­­­ve, teq­­­s­­­tis SeTx­­­z­­­vis (gar­­­k­­­ve­­u­­li say­­­r­­­de­­ne­­bis sa­­fuZ­­­vel­­­ze) da mi­­si re­­daq­­­ti­­re­­
bis unar­­­-­­­C­­­ve­­ve­­bis gan­­­vi­­Ta­­re­­bas.
aq­­­ti­­vo­­bis miz­­­ne­­bi:

Se­­moq­­­me­­de­­bi­­Ti unare­­bis gan­­­vi­­Ta­­re­­ba;

me­­ta­­kog­­­ni­­tu­­ri una­­re­­bis gan­­­vi­­Ta­­re­­ba-­­­we­­ris pro­­ce­­sis gac­­­no­­bi­­e­­re­­ba;

nawe­­ris re­­daq­­­ti­­re­­bis una­­r-Cveve­­bis gamomuSave­­ba.
aq­­­ti­­vo­­bis or­­­ga­­ni­­ze­­bis for­­­ma: in­­­di­­vi­­du­­a­­lu­­ri.
re­­sur­­­se­­bi: da­­fa, car­­­ci/­­­mar­­­ke­­ri, rve­­u­­li, ka­­la­­mi.
aq­­­ti­­vo­­bis aR­­­we­­ra:
aq­­­ti­­vo­­bis Ca­­sa­­ta­­reb­­­lad mas­­­wav­­­le­­bel­­­ma un­­­da Se­­ad­­­gi­­nos kri­­te­­ri­­u­­me­­bi, ro­­
mel­­­Ta gaT­­­va­­lis­­­wi­­ne­­biT mos­­­wav­­­le­­e­­bi Seq­­­m­­­ni­­an teqsts da Semdeg SeZleben mis re­­daq­­­
ti­­re­­bas. na­­we­­rebs mas­­­wav­­­le­­be­­li ama­­ve kri­­te­­ri­­u­­me­­bis gaT­­­va­­lis­­­wi­­ne­­biT ga­­as­­­wo­­rebs.
am­­­de­­nad, mos­­­wav­­­le­­e­­bi da mas­­­wav­­­le­­be­­li Tan­­­x­­­m­­­de­­bi­­an er­­­T­­­g­­­var “Ta­­ma­­Sis we­­seb­­­ze”.
kri­­te­­ri­­u­­me­­bis Si­­na­­ar­­­si, ra­­o­­de­­no­­ba da sir­­­Tu­­lis xa­­ris­­­xi Ta­­vad mas­­­wav­­­le­­bel­­­
ma un­­­da gan­­­sazR­­­v­­­ros da­­va­­le­­bis ar­­­sis, sas­­­wav­­­lo miz­­­ne­­bi­­sa da mos­­­wav­­­le­­Ta we­­ri­­Ti
mety­­­ve­­le­­bis do­­nis mi­­xed­­­viT. erT Sem­­­Tx­­­ve­­va­­Si, Se­­saZ­­­lo­­a, mi­­saR­­­we­­vi mi­­za­­ni Si­­na­­ar­­­
sis lo­­gi­­ku­­ri da mwyob­­­ri gad­­­mo­­ce­­ma iyos, me­­o­­re Sem­­­Tx­­­ve­­va­­Si – pun­­­q­­­tu­­a­­ci­­a, me­­sa­­me­­Si
– mos­­­wav­­­lis pi­­rov­­­nu­­li ga­­moc­­­di­­le­­bis asax­­­va da a.S.
246
Se­­sa­­ba­­mi­­sad, yve­­la cal­­­ke­­ul Sem­­­Tx­­­ve­­va­­Si, kri­­te­­ri­­u­­me­­bi sxva­­das­­­x­­­vag­­­va­­ri iq­­­
ne­­ba. dro­­Ta gan­­­mav­­­lo­­ba­­Si mas­­­wav­­­le­­bels Se­­uZ­­­lia Seq­­­m­­­nas kri­­te­­ri­­u­­me­­bis “ban­­­ki”
erov­­­nu­­li sas­­­wav­­­lo geg­­­miT gaT­­­va­­lis­­­wi­­ne­­bu­­li miz­­­ne­­bi­­sa da amo­­ca­­ne­­bis mi­­saR­­­we­­
vad.M
mas­­­wav­­­le­­be­­li da­­va­­le­­bis mi­­ce­­mam­­­de da­­u­­ri­­geb­­­s­­­/­­­Ca­­a­­we­­ri­­nebs mos­­­wav­­­le­­ebs kri­­
te­­ri­­u­­mebs, rom­­­le­­bic mos­­­wav­­­le­­eb­­­ma un­­­da ga­­iT­­­va­­lis­­­wi­­non we­­ri­­Ti da­­va­­le­­bis Ses­­­ru­­
le­­bi­­sas. auci­­le­­be­­li­­a, rom kri­­te­­ri­­u­­me­­bis da­­ri­­ge­­bas mos­­­dev­­­des ma­­Ti de­­ta­­lu­­ri
gan­­­xil­­­va da ana­­li­­zi: ra moTxov­­­nas aye­­nebs es kri­­te­­ri­­u­­mi Cven wi­­na­­Se? ra ar un­­­da
ga­­mog­­­v­­­r­­­Ces? ra­­ze un­­­da ga­­va­­max­­­vi­­loT we­­ri­­sas yu­­radRe­­ba? da misT., rac da­­ex­­­ma­­re­­ba
mos­­­wav­­­le­­ebs am kri­­te­­ri­­u­­me­­bis ga­­az­­­re­­ba­­Si.
kri­­te­­ri­­u­­me­­biT we­­ri­­Ti mety­­­ve­­le­­bis pro­­ce­­sis mar­­­T­­­va xels uwyobs me­­ta­­kog­­­ni­­
ci­­is, we­­ris pro­­ce­­sis gac­­­no­­bi­­e­­re­­bis zrdas mos­­­wav­­­le­­eb­­­Si.
we­­ri­­Ti da­­va­­le­­bis das­­­ru­­le­­bis Sem­­­deg mos­­­wav­­­le­­e­­bi re­­daq­­­ti­­re­­bas uke­­Te­­ben Ta­­
vi­­anT na­­mu­­Sev­­­rebs Se­­Tan­­­x­­­me­­bul kri­­te­­ri­­u­­meb­­­ze day­­­r­­­d­­­no­­biT. bo­­lo etap­­­ze mos­­­wav­­­
le­­Ta na­­mu­­Sev­­­re­­bis sa­­bo­­loo ver­­­si­­ebs mas­­­wav­­­le­­be­­li as­­­wo­­rebs ima­­ve kri­­te­­ri­­u­­me­­bis
mi­­xed­­­viT.
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
ni­­mu­­Si: kri­­te­­ri­­u­­me­­bi K­­­per­­­so­­na­­Jis da­­xa­­si­­a­­Te­­bis­­­T­­­vis.

un­­­da da­­va­­sa­­xe­­loT na­­war­­­mo­­e­­bis saTauri, na­­war­­­mo­­e­­bis av­­­to­­ri da per­­­so­­na­­Ji;

un­­­da ga­­mo­­vi­­ye­­noT ci­­ta­­ta;

ci­­ta­­tis Sem­­­deg per­­­so­­na­­Ji Cve­­ni sity­­­ve­­biT un­­­da aR­­­v­­­we­­roT;

un­­­da aR­­­v­­­we­­roT per­­­so­­na­­Jis ga­­reg­­­no­­ba, Cac­­­mu­­lo­­ba;

un­­­da mov­­­y­­­veT per­­­so­­na­­Jis Tvi­­se­­be­­bis Se­­sa­­xeb;

aR­­­we­­ri­­li per­­­so­­na­­Ji un­­­da Se­­va­­da­­roT sxva per­­­so­­naJs; av­­­x­­­s­­­naT, ra Tval­­­saz­­­
ri­­siT­­­/­­­ra­­tom­­­/­­­ra miz­­­niT va­­da­­rebT maT er­­­T­­­ma­­neTs;

un­­­da dav­­­we­­roT Cve­­ni az­­­ri am per­­­so­­na­­Jis Se­­sa­­xeb;

na­­we­­ri un­­­da dav­­­yoT ab­­­za­­ce­­bad;

wi­­na­­da­­de­­bis bo­­los un­­­da dav­­­s­­­vaT wer­­­ti­­li;

ci­­ta­­ta un­­­da Cav­­­s­­­vaT brWya­­leb­­­Si;

rom kav­­­Si­­ris win un­­­da dav­­­s­­­vaT mZi­­me;

ar un­­­da ga­­vi­­me­­o­­roT er­­­Ti da igi­­ve sity­­­ve­­bi, isini si­­no­­ni­­me­­biT un­­­da Ca­­va­­
nac­­­v­­­loT.
aq­­­ti­­vo­­bis xan­­­g­­­r­­­Z­­­li­­vo­­ba: 20-22 wu­­Ti.
Se­­fa­­se­­ba: aq­­­ti­­vo­­biT fas­­­de­­ba, Se­­uZ­­­lia Tu ara mos­­­wav­­­les

da­­sa­­xu­­li miz­­­ne­­bi­­sa da amo­­ca­­ne­­bis gaT­­­va­­lis­­­wi­­ne­­biT teq­­­s­­­tis age­­ba;

gra­­ma­­ti­­ku­­li we­­se­­bis mar­­­Te­­bu­­lad ga­­mo­­ye­­ne­­ba; sa­­li­­te­­ra­­tu­­ro enis nor­­­me­­
bis dac­­­va;

ci­­ti­­re­­ba, re­­daq­­­ti­­re­­ba;

TviT­­­ga­­mo­­xat­­­va.
me­­To­­du­­ri mi­­Ti­­Te­­be­­bi:
1. ”Se­­fa­­se­­bis kri­­te­­ri­­u­­me­­bi” swav­­­le­­bis Zal­­­ze moq­­­ni­­li me­­To­­dia da gan­­­sa­­kuT­­­
re­­biT efeq­­­tu­­ria in­­­k­­­lu­­zi­­u­­r mos­­­wav­­­le­­e­­bTan muSaobisas. maT, vi­­sac spe­­ci­­
fi­­ku­­ri prob­­­le­­me­­bi aqvT we­­riT mety­­­ve­­le­­ba­­Si, mas­­­wav­­­le­­bel­­­ma sa­­gan­­­ge­­bod,
247
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
2.
in­­­di­­vi­­du­­a­­lu­­ri Ta­­vi­­se­­bu­­re­­be­­bis gaT­­­va­­lis­­­wi­­ne­­biT un­­­da Se­­ud­­­gi­­nos kri­­
te­­ri­­u­­me­­bi.
da­­sa­­xu­­li Se­­de­­gis mi­­saR­­­we­­vad, Se­­iZ­­­le­­ba ag­­­reT­­­ve ga­­mo­­vi­­ye­­noT aq­­­ti­­vo­­ba
”ase vam­­­bob­­­T ­­­- a­­se vwerT” (ix. ze­­moT, III. 13, #1).
VI kla­si
qarT. VI. 1. mos­wav­les aqvs in­for­ma­ci­is mi­Re­bi­sa da ga­da­ce­mi­saT­vis au­ci-­
le­be­li unar­-­C­ve­ve­bi.
aq­ti­vo­ba #1: teq­s­tis ga­da­ke­Te­ba.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra: mos­wav­le­ebs vas­me­ni­nebT sa­in­for­ma­cio xa­si­a­Tis teqsts da
vTa­va­zobT, mos­me­ni­lis sa­fuZ­vel­ze Seq­m­nan axa­li teq­s­ti, mos­me­ni­li in­for­ma­cia
ga­da­a­ke­Ton di­a­lo­gad, an in­ter­viu cno­bil fex­bur­Tel­Tan / ki­no­var­s­k­v­lav­Tan ga­
da­a­ke­Ton bi­og­ra­fi­ul teq­s­tad.
Se­fa­se­ba: Se­fa­se­ba Se­iZ­le­ba Sem­de­gi kri­te­ri­u­me­bis mi­xed­viT:

aris Tu ara Se­nar­Cu­ne­bu­li pir­ve­la­di teq­s­ti­dan mniS­v­ne­lo­va­ni in­for­ma­
ci­a;

ram­de­nad ga­mar­Tu­lia struq­tu­ru­li Tval­saz­ri­siT teq­s­tis ga­da­ke­Te­
bu­li va­ri­an­ti.
me­To­du­ri mi­Ti­Te­ba: mas Sem­deg, rac mos­wav­le­e­bi am da­va­le­bas ze­pi­rad Se­as­
ru­le­ben, Se­saZ­le­be­lia maT­T­vis ama­ve sa­xis we­ri­Ti da­va­le­bis mi­ce­mac; Se­sa­ba­mi­sad,
aq­ti­vo­bac kom­p­leq­su­ri iq­ne­ba.
248
aq­ti­vo­ba #2: fil­mis gax­mo­va­ne­ba.
re­sur­se­bi: fil­mis de­mon­s­t­ri­re­bi­saT­vis auci­le­be­li teq­ni­ku­ri sa­Su­a­le­be­
bi, fil­mis epi­zo­di.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra: mos­wav­le­e­bi uyu­re­ben fil­mis epi­zods xmis ga­re­Se da amo­
ic­no­ben, vin arian mo­na­wi­le­e­bi, ro­gor ari­anisini er­T­ma­neT­Tan da­kav­Si­re­bu­le­bi.
Sem­deg cdi­lo­ben amo­ic­non, ra xde­ba da ras la­pa­ra­ko­ben gmi­re­bi. isi­ni cdi­lo­ben
ga­ax­mo­va­non fil­mi. amiT mos­wav­le­e­bi eC­ve­vi­an imas, rom er­Ti mov­le­na ram­de­ni­me,
met­-­nak­le­bad gan­s­x­va­ve­bu­li enob­ri­vi sa­Su­a­le­biT Se­iZ­le­ba gad­mos­ce, Tum­ca yve­la
maT­ga­ni er­T­na­i­ri si­zus­tiT Se­iZ­le­ba ver asa­xav­des kon­k­re­tul si­tu­a­ci­as. Se­iZ­le­
ba kad­ri Se­va­Ce­roT, ra­Ta mos­wav­le­eb­ma yu­radRe­ba mi­aq­ci­on per­so­na­Jis Jest­-­mi­mi­
kas, moZ­ra­o­bas, sa­xis ga­mo­mety­ve­le­bas da a.S. xel­me­o­red Cve­ne­bi­sas (uk­ve gax­mo­va­ne­
biT) mos­wav­le­e­bi amow­me­ben Ta­vi­anT ver­si­ebs. G
Se­fa­se­ba: Se­fas­de­ba vi­zu­a­lu­ri ma­sa­li­dan in­for­ma­ci­is ga­ge­bi­sa da mi­si in­
ter­p­re­ta­ci­is una­ri.
me­To­du­ri mi­Ti­Te­ba: mas­wav­le­bel­ma un­da aar­Ci­os sa­in­te­re­so epi­zo­di, ro­
mel­Sic gmir­Ta sa­xe­eb­ze, maT Jes­teb­sa da mi­mi­ka­ze dak­vir­ve­ba da si­u­Je­tis amoc­no­ba
mos­wav­les ar ga­u­Wir­deba.
kav­Si­ri sxva sag­neb­Tan: sax­vi­Ti da ga­mo­ye­ne­bi­Ti xe­lov­ne­ba.
qarT. VI. 2. mos­wav­les aqvs mxat­v­ru­li teq­s­tis ga­az­re­bi­saT­vis ar­se­bi­Ti
mniS­v­ne­lo­bis mqo­ne de­ta­le­bis Se­fa­se­bis una­ri.
aq­ti­vo­ba #1: prob­le­me­bi, prob­le­me­bi...
re­sur­si: es aq­ti­vo­ba sa­Wi­ro­ebs ada­mi­a­nur re­surss.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra: mas­wav­le­be­li teq­s­t­ze mu­Sa­o­bis pro­ces­Si Cer­de­ba im epi­
zod­ze, ro­mel­Sic mo­ce­mu­lia kon­f­liq­tu­ri si­tu­a­cia da sTa­va­zobs mos­wav­le­ebs
mo­na­xon ga­mo­sa­va­li. ami­saT­vis kla­si un­da ga­i­yos jgu­fe­bad: kon­f­liq­t­Si mo­na­wi­le
mxa­re­e­bis war­mo­mad­gen­le­bad da me­di­a­to­re­bad. me­di­a­tor­Ta jguf­ma un­da mo­am­za­
dos Se­kiTx­ve­bi ro­gorc er­Ti, ise me­o­re mxa­ri­saT­vis, xo­lo kon­f­liq­tis mxa­re­eb­ma
- sa­ku­Ta­ri ver­si­is ga­ma­mar­T­le­be­li ar­gu­men­te­bi. am si­tu­a­ci­is ga­Ta­ma­Se­bis Sem­deg
Ti­To­e­u­li jgu­fi eZebs kon­f­liq­tis mog­va­re­bis gzebs da war­mo­ad­gens kla­sis wi­
na­Se. Sem­deg mos­wav­le­e­bi is­me­nen, Tu ro­gor vi­Tar­de­ba es kon­f­liq­tu­ri si­tu­a­cia
teq­s­t­Si da uk­ve msme­ne­lis po­zi­ci­i­dan afa­se­ben per­so­na­Je­bis qme­de­bas.
Se­fa­se­ba: Se­fas­de­ba teq­s­tis ga­az­re­bi­sa da kon­f­liq­tu­ri xa­si­a­Tis epi­zo­deb­
Si per­so­na­Jis qme­de­bis Se­fa­se­bis una­ri.
me­To­du­ri mi­Ti­Te­ba: es aq­ti­vo­ba er­T­d­ro­u­lad ori­en­ti­re­bu­lia ro­gorc ze­
pir­mety­ve­le­bis, ise kiTx­vis una­ris gan­vi­Ta­re­ba­ze. mi­si ga­mo­ye­ne­ba efeq­ti­a­nia ise­
Ti na­war­mo­e­be­bis Ses­wav­li­sas, ro­go­ri­caa no­dar dum­ba­Zis ”he­la­dos”, ar­Cil su­la­
ka­u­ris ”bi­Wi da ZaR­li”, go­der­Zi Co­xe­lis ”gaR­miv­le­bi”, gi­or­gi le­o­ni­Zis ”Ci­riki
da Ci­ko­te­la” da sxv.
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
aq­ti­vo­ba #2: gmi­ris / per­so­na­Jis war­mo­sax­vi­Ti aR­we­ra.
re­sur­si: teq­s­ti, fur­c­le­bi, sa­xa­ta­vi fan­q­re­bi / flo­mas­te­re­bi.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra: mas­wav­le­be­li ir­Cevs iseT teqsts, ro­mel­Sic ar aris gmi­
ris/per­so­na­Jis por­t­re­ti da mas Sem­deg, rac mos­wav­le­e­bi mo­is­me­nen an wa­i­kiTxa­ven
na­war­mo­ebs, jgu­feb­Si qmni­an mis war­mo­sax­viT por­t­rets, kla­sis wi­na­Se war­mo­ad­
ge­nen ga­reg­no­bis aR­we­ras da asa­bu­Te­ben, ra­tom fiq­ro­ben ase, ras ey­r­d­no­bi­an (sa­
sur­ve­li­a, Tu jgu­fe­bi da­xa­ta­ven ilus­t­ra­ci­ebs), xa­si­a­Tis ra Tvi­se­be­bi irek­le­ba
am­g­var war­mo­sax­viT por­t­ret­Si, ra de­ta­lebs ey­r­d­no­bod­nen teq­s­ti­dan, ro­ca mas
qmnid­nen da a.S.
Se­fa­se­ba: Se­fas­de­ba teq­s­tis ga­az­re­bi­sa da war­mo­sax­vis una­ri, leq­si­ku­ri ma­
ra­gi da mi­si ga­mo­ye­ne­ba aR­we­ri­saT­vis, aR­we­ri­Ti teq­s­tis Seq­m­nis una­ri; is, Tu ram­
de­nad iaz­rebs az­rob­ri­vi da mxat­v­ru­li Tval­saz­ri­siT mniS­v­ne­lo­van ad­gi­lebs da
ro­gor in­ter­p­re­ta­ci­as uke­Tebs maT.
me­To­du­ri mi­Ti­Te­ba: es aq­ti­vo­bac kom­p­leq­su­ri­a, mi­si ga­mo­ye­ne­ba Se­saZ­le­be­
lia ro­gorc ze­pir­mety­ve­le­bis, ase­ve kiTx­vis da we­ris una­rebis gan­sa­vi­Ta­reb­la­
dac (Tu mos­wav­le­ebs mov­TxovT, we­ri­lo­biT war­mo­ad­gi­non war­mo­sax­vi­Ti aR­we­ra).
249
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
qarT. VI. 3. mos­wav­les Se­uZ­lia mar­Te­bu­lad war­mar­Tos sa­ku­Ta­ri sa­mety­ve­
lo qce­va miz­ni­sa da kon­teq­s­tis Se­sa­ba­mi­sad.
aq­ti­vo­ba #1: ra­di­o­ga­da­ce­ma
re­sur­si: ra­di­o­ga­da­ce­me­bis audi­o­Ca­na­we­ri.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra: mas­wav­le­be­li sTa­va­zobs mos­wav­le­ebs war­mo­id­gi­non, rom
ari­an erT–er­Ti ra­di­os Jur­na­lis­te­bi da am­za­de­ben sa­in­for­ma­cio ga­da­ce­mas. mas­
wav­le­be­li jer as­me­ni­nebs maT msgav­si ga­da­ce­mis Ca­na­wers, Sem­deg sTa­va­zobs maT
Te­ma­ti­kas da aZ­levs ar­Ce­va­nis Se­saZ­leb­lo­bas. Te­me­bi Se­iZ­le­ba iyos: Cve­ni kla­
sis am­be­bi, ”bar­se­lo­nam” isev mo­i­go, sa­Ta­ma­So­e­bis ga­mo­fe­na ga­ix­s­na, qa­la­qis Tav­ze
mfri­na­vi Tef­Si ga­moC­n­da da sxv. er­T­-er­T­ma mos­wav­lem Se­iZ­le­ba it­vir­Tos ra­di­o­
wam­y­va­nis ro­li. mos­wav­le­e­bi am­za­de­ben teqsts da war­mo­ad­ge­nen kla­sis wi­na­Se. maT
un­da ga­iT­va­lis­wi­non mi­za­ni (msme­ne­lis in­for­mi­re­ba) da audi­to­ri­a, rom­lis­T­vi­
sac sa­in­for­ma­cio ga­da­ce­ma mzad­de­ba.
Se­fa­se­ba: Se­fas­de­ba, ic­nobs Tu ara mos­wav­le sa­in­for­ma­cio xa­si­a­Tis teq­s­tis
struq­tu­ras da age­bis Zi­ri­Tad prin­ci­pebs, ro­gor axer­xebs Seq­m­nas sa­in­for­ma­cio
teq­s­ti miz­ni­sa da audi­to­ri­is gaT­va­lis­wi­ne­biT.
me­To­du­ri mi­Ti­Te­ba: mas Sem­deg, rac mos­wav­le­e­bi ga­i­wa­fe­bi­an am ti­pis ra­di­o­
ga­da­ce­me­bis mom­za­de­ba­sa da ze­pi­rad war­mod­ge­na­Si, Se­saZ­le­be­lia ga­da­ce­mis gam­ra­
val­fe­rov­ne­ba sxva­das­x­va rub­ri­kiT, ma­ga­li­Tad, Cve­ni say­va­re­li anek­do­te­bi, rek­
la­mis xu­Ti wu­Ti, sen­sa­ci­e­bi, es sa­in­te­re­so­a, iciT Tu ara, rom... da a. S.
aq­ti­vo­ba #2: ze­pi­ri mox­se­ne­ba.
re­sur­se­bi: mos­wav­le­ebs xe­li un­da mi­uw­v­de­bo­deT pre­zen­ta­ci­i­saT­vis sa­Wi­ro
teq­ni­kur sa­Su­a­le­beb­ze, ma­ga­li­Tad, kom­pi­u­te­rze, pro­eq­to­rze.
aq­ti­vo­bis Se­sa­xeb: ze­pi­ri mox­se­ne­bis mom­za­de­ba mos­wav­le­ebs uvi­Ta­rebs miz­
ni­sa da audi­to­ri­is­T­vis Se­sa­fe­ri­si teq­s­tis age­bis / or­ga­ni­ze­bis unars. es ki
mo­iTxovs kri­ti­kul kiTx­vas, Ca­na­we­re­bis, mo­na­xa­zis ga­ke­Te­bas, re­zi­u­mi­re­bas.
audi­to­ri­is­T­vis in­for­ma­ci­is ukeT mi­sa­wo­deb­lad mi­zan­Se­wo­ni­lia vi­zu­a­lu­ri sa­
Su­a­le­be­bis, sqe­me­bis, gra­fi­ke­bis, ru­ke­bis, sla­i­de­bis, pro­eq­to­ris ga­mo­ye­ne­ba. mas­
wav­le­be­li cdi­lobs, ze­pi­ri mox­se­ne­ba mWid­rod da­u­kav­Si­ros sas­wav­lo pro­ce­sis
kon­k­re­tul sa­kiTxs. gTa­va­zobT ram­de­ni­me ni­muSs:
a.
mox­se­ne­ba, ro­gorc kiTx­vis gan­v­r­co­ba. ma­ga­li­Tad, wa­i­kiTxes moTx­ro­ba,
Se­ar­Ci­es moq­me­de­bis ad­gi­li da ga­dawy­vi­tes, mo­am­za­don mox­se­ne­ba am ad­gi­
lis / re­gi­o­nis adaT­-­we­se­bi­sa da tra­di­ci­e­bis Se­sa­xeb. Se­saZ­le­be­lia mos­
wav­le­eb­ma air­Ci­on moq­me­de­bis dro da ze­pi­ri mox­se­ne­ba epo­qis Zi­ri­Ta­di
mov­le­ne­bis, mniS­v­ne­lo­ba­ni am­be­bis Se­sa­xeb mo­am­za­don.
b. mox­se­ne­ba Se­sas­wav­li teq­s­tis mi­xed­viT Seq­m­ni­li fil­mis an speq­tak­lis Se­
sa­xeb. na­war­mo­e­bis wa­kiTx­vis Sem­deg mos­wav­le­e­bi Se­ar­Ce­ven am na­war­mo­e­bis
mi­xed­viT Seq­m­nil films / speq­takls da ze­pir mox­se­ne­bad war­mo­ad­ge­nen
mis mi­mo­xil­vas. ma­ga­li­Tad, iakob go­ge­baS­vi­lis „i­av­na­nam ra hqmna?“ da mi­
si ek­ra­ni­za­ci­a. mox­se­ne­ba­Si mos­wav­le­e­bi gan­sa­kuT­re­bul yu­radRe­bas mi­
aq­ce­ven im sxva­o­bebs, rom­le­bic teq­s­t­sa da ki­no­ver­si­as axa­si­a­Tebs.
250
imi­saT­vis, rom mos­wav­le­eb­ma SeZ­lon sxva­das­x­va audi­to­ri­i­saT­vis Se­sa­fe­ri­si
sti­lis Ser­Ce­va, Se­iZ­le­ba aq­ti­vo­bis uf­ro gar­Tu­le­bac. ma­ga­li­Tad, mas­wav­le­be­li
mos­wav­le­e­bis mci­re (3-4-ka­ci­an) jgu­febs, ro­mel­Tac uk­ve Se­ar­Ci­es mox­se­ne­bis Te­ma,
uri­gebs ba­ra­Tebs. am ba­ra­Teb­ze Ca­mo­we­ri­lia audi­to­ri­is Se­saZ­lo va­ri­an­te­bi:

Cve­u­li, kar­gad nac­no­bi audi­to­ri­a: me­gob­re­bi, Ta­nak­la­se­le­bi;

um­c­ros­k­la­se­le­bi;

uc­no­bi audi­to­ri­a: sko­lis stum­re­bi sxva re­gi­o­ni­dan.
Se­fa­se­ba: mas­wav­le­be­lma mos­wav­le­eb­Tan er­Tad un­da Ca­mo­a­ya­li­bos ze­pi­ri mox­
se­ne­bis Se­fa­se­bis kri­te­ri­u­me­bi. gTa­va­zobT Se­fa­se­bis kiTx­va­ris ni­muSs:
mas­wav­leb­lis mi­er ze­pi­ri mox­se­ne­bis Se­fa­se­bis kiTx­va­ri
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
Sinaarsi
masalis organizeba
informaciis sakmarisoba
informaciis sizuste
prezentacia
xma, metyveleba
Sesabamisi araverbaluri saSualebebi
(Jestebi, poza)
Sesaferisi ena (stili, sintaqsuri konstruqciebi, leqsika)
TvalsaCinoeba (diagramebi, cxrilebi,
naxatebi, slaidebi da sxv.)
me­To­du­ri mi­Ti­Te­ba: mniS­v­ne­lo­va­ni­a, rom ze­pi­ri mox­se­ne­bis dros klas­Si Se­
iq­m­nas sa­sur­ve­li ga­re­mo. ska­me­bi ise un­da iyos gan­la­ge­bu­li, rom audi­to­ria uyu­
reb­des mom­x­se­ne­bels. mom­x­se­ne­be­lic un­da xe­dav­des msme­ne­lebs. ga­saT­va­lis­wi­ne­
be­li­a, rom msme­ne­lebs hqon­deT Ca­na­we­re­bis ga­ke­Te­bis sa­Su­a­le­ba. Se­saZ­le­be­lia
mox­se­ne­biT mi­Re­bu­li in­for­ma­ci­is gan­v­r­co­ba dis­ku­si­is an we­ri­lo­bi­Ti pa­su­xe­bis
meS­ve­o­biT.
qarT. VI. 4. mos­wav­les Se­uZ­lia mos­me­niT ga­nas­x­va­vos sxva­das­x­va ti­pis teq­s­
te­bi enob­riv­-­g­ra­ma­ti­ku­li struq­tu­ris mi­xed­viT.
aq­ti­vo­ba #1: nawy­ve­tis mi­xed­viT kon­teq­s­tis / teq­s­tis re­kon­s­t­ruq­cia.
re­sur­se­bi: teq­s­tis nawy­ve­ti da sru­li teq­s­ti.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra: mas­wav­le­be­li mos­wav­le­ebs as­me­ni­nebs, kon­k­re­tu­li kon­
teq­s­ti­dan amo­Re­bul mok­le nawy­vets, ma­ga­li­Tad, di­a­lo­gis an dis­ku­si­is na­wils,
mos­wav­le­eb­ma un­da ga­moT­q­van va­ra­u­de­bi, aRad­gi­non kon­teq­s­ti / teq­s­ti: vin ari­an
mo­la­pa­ra­ke­e­bi, ra ur­Ti­er­T­da­mo­ki­de­bu­le­baa maT So­ris, ris Se­sa­xeb Se­iZ­le­bo­da
maT esa­ub­raT, xmis to­nis, sa­ub­ris nawy­ve­tis Si­na­ar­sis, sa­ub­ris sti­lis, enob­riv­-­g­
251
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
ra­ma­ti­ku­li struq­tu­ris mi­xed­viT in­ter­p­re­ta­ci­a, sad Se­iZ­le­ba iy­v­nen mo­sa­ub­re­e­
bi, ofi­ci­a­lu­ri di­a­lo­gia Tu me­gob­ru­li. Tan asa­bu­Te­ben, ra­tom fiq­ro­ben ase, ra
mi­niS­ne­bas ey­r­d­no­bi­an. es Se­iZ­le­ba iyos Ta­va­zi­a­no­bis ga­mom­xat­ve­li for­me­bi / fa­
mi­la­ru­li mi­mar­T­ve­bi, Ta­vad teq­s­tis Si­a­na­ar­si da sxv.
Se­fa­se­ba: Se­fas­de­ba enob­riv­-­g­ra­ma­ti­kul for­meb­ze dak­vir­ve­bis gziT sxva­
das­x­va ti­pis teq­s­tis amoc­no­bis una­ri.
me­To­du­ri mi­Ti­Te­ba: mas­wav­le­bel­ma un­da ga­iT­va­lis­wi­nos, rom ase­Ti mo­sas­me­
ni nawy­ve­ti ar iyos Za­li­an na­Te­li, anu in­ter­p­re­ta­ci­is sa­Su­a­le­bas iZ­le­o­des, wi­na­
aR­m­deg Sem­Tx­ve­va­Si, aq­ti­vo­ba uin­te­re­so ga­mo­va.
aq­ti­vo­ba #2: da­viwye­bu­li for­me­bis axa­li si­cocx­le.
re­sur­si: pla­ka­ti.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra: mas­wav­le­be­li ukiTxavs/as­me­ni­nebs mos­wav­le­ebs iseT na­war­
mo­ebs (ma­ga­li­Tad, ana ka­lan­da­Zis ”fe­xi da­mad­giT...”), ro­mel­Sic ga­mo­ye­ne­bu­lia ar­
qa­u­li for­me­bi da sTxovs, da­a­sa­xe­lon, ro­me­li for­ma eucxo­vaT da ra­tom / ro­me­li
for­me­bi ar ix­ma­re­ba Ta­na­med­ro­ve qar­Tul­Si. mas Sem­deg, rac mos­wav­le­e­bi da­a­sa­xe­
le­ben ar­qa­u­li for­me­bis Ta­na­med­ro­ve Se­saty­vi­sebs, mas­wav­le­be­li da­fa­ze ga­ak­ravs
pla­kats, ro­mel­ze­dac amo­we­ri­lia es for­me­bi Se­saty­vi­s Ta­na­med­ro­ve for­me­bTan
erTad. mos­wav­le­e­bi ak­vir­de­bi­an da da amo­ic­no­ben msgav­se­ba-­gan­s­x­va­ve­bebs. Sem­deg
mas­wav­le­be­li sTxovs maT, ”ga­a­Ta­na­med­ro­von” es na­war­mo­e­bi. imar­Te­ba msje­lo­ba,
ro­me­li va­ri­an­ti iyo uf­ro STam­beW­da­vi; ra­tom ga­mo­i­ye­na av­tor­ma ar­qa­u­li for­
me­bi. mas­wav­le­be­li cdi­lobs mos­wav­le­ebs aux­s­nas, ra mxat­v­rul–es­Te­ti­ku­ri fun­
q­cia aqvs ar­qa­ul enas.
Se­fa­se­ba: Se­fas­de­ba, ram­de­nad SeZ­le­ben mos­wav­le­e­bi ad­re­u­li pe­ri­o­dis sa­li­
te­ra­tu­ro enis Zi­ri­Tad enob­riv Ta­vi­se­bu­re­ba­Ta (sa­xel­Ta bru­ne­bis, zmnis­win­Ta
Zve­li da axa­li for­me­bis, ricx­vis war­mo­e­bis) amoc­no­bas da ma­Ti Ta­na­med­ro­ve va­ri­
an­te­bis da­sa­xe­le­bas, ar­qa­ul da Ta­na­med­ro­ve for­mebs So­ris msgav­se­ba–gan­s­x­va­ve­
bis Sem­C­ne­vas.
me­To­du­ri mi­Ti­Te­ba: uf­ro mar­ti­vi sa­xiT am aq­ti­vo­bis ga­mo­ye­ne­ba Se­saZ­le­be­
lia wi­na kla­seb­Sic. ma­ga­li­Tad, ro­me­li­me Se­sas­wavl leq­s­Si ga­mo­ye­ne­bu­li ar­qa­u­li
for­me­bis amoc­no­ba da mi­si Se­sa­ba­mi­si Ta­na­med­ro­ve for­mis da­sa­xe­le­ba.
qarT. VI. 5. mos­wav­les Se­uZ­lia dis­ku­si­a­Si mo­na­wi­le­o­bis jgu­fu­ri da in­di­
vi­du­a­lu­ri stra­te­gi­e­bis efeq­tu­rad ga­mo­ye­ne­ba.
aq­ti­vo­ba #1: ara­o­fi­ci­a­lu­ri ka­ma­Ti.
re­su­re­bi: es aq­ti­vo­ba sa­Wi­ro­ebs mxlod ada­mi­a­nur re­su­rebs.
aq­ti­vo­bis Se­sa­xeb: es aq­ti­vo­ba mos­wav­le­ebs aZ­levs sa­Su­a­le­bas, mo­us­mi­non
Ta­nak­la­se­le­bis mo­saz­re­bebs da ga­moT­q­van Ta­vi­an­Ti az­ri maT­T­vis sa­in­te­re­so sa­
kiTxeb­ze, mi­i­Ron mniS­v­ne­lo­va­ni ga­dawy­ve­ti­le­be­bi, Ca­mo­ya­lib­d­nen kri­ti­kul msme­
ne­le­bad. aq­ti­vo­ba mos­wav­le­ebs uya­li­bebs ka­ma­Tis kul­tu­ras. ka­ma­Ti/­de­ba­te­bi
na­yo­fi­e­ri me­To­dia cod­nis mi­sa­Re­bad, ga­moc­di­le­bis Se­sa­Ze­nad. mos­wav­le­e­bi, rom­
le­bic mo­na­wi­lo­e­ben ka­maT­Si/­de­ba­teb­Si, swav­lo­ben yve­la­ze mya­ri da da­ma­je­re­be­li
252
ar­gu­men­te­bis amor­Ce­vas da uya­lib­de­baT sa­ku­Ta­ri Ta­vi­sad­mi rwme­na; ka­ma­Ti/­de­ba­
te­bi gan­sa­kuT­re­biT avi­Ta­rebs gun­du­ri mu­Sa­o­bis unars, zrdis Ti­To­e­u­lis pa­su­
xis­m­geb­lo­bas gun­dis wi­na­Se.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra: sa­ka­ma­To Te­mis SerCevis Semdeg, Ca­mo­ya­lib­de­ba mos­wav­le­
Ta ori jgu­fi. mzad­de­ba in­s­t­ruq­ci­e­bis nus­xa, ro­mel­Sic gaT­va­lis­wi­ne­bu­li iq­ne­ba
ka­ma­Tis­/­de­ba­te­bis na­yo­fi­e­rad war­mar­T­vi­saT­vis sa­sur­ve­li pi­ro­be­bi (reg­la­men­ti
Ti­To­e­u­li mo­pa­eq­ri­saT­vis, ri­gi­To­bis dac­va, yu­radRe­biT mos­me­nis auci­leb­lo­ba,
jguf­Si mWid­ro Ta­nam­S­rom­lo­bis auci­leb­lo­ba da sxva). jgu­fe­bi ga­na­wil­de­bi­an
imis mi­xed­viT, ro­mel po­zi­ci­as izi­a­re­ben. sa­ka­ma­To Te­ma Se­iZ­le­ba Se­ir­Ces mos­wav­
le­eb­Tan Se­Tan­x­me­biT, ma­Ti sur­vi­le­bis gaT­va­lis­wi­ne­biT. Se­saZ­le­be­lia, sa­ka­ma­To
Te­ma ro­me­li­me Ses­wav­li­li na­war­mo­e­bis prob­le­ma­ti­kas da­u­kav­Sir­des. ara­o­fi­ci­
a­lu­ri ka­ma­Tis­/­de­ba­te­bis dros mos­wav­le­e­bi, rom­leb­mac wi­nas­war mo­am­za­des ar­
gu­men­te­bi, uer­T­de­bi­an Ta­vi­anT jgu­febs da 15-20 wu­Tis gan­mav­lo­ba­Si ac­no­ben Ta­
na­gun­de­lebs am ar­gu­men­tebs; gun­di ar­gu­men­te­bis gan­xil­vis Sem­deg ar­Cevs yo­ve­li
ar­gu­men­tis war­mom­T­q­mels. ar­gu­men­te­bis war­mom­T­q­me­le­bi rigri­go­biT sa­ub­ro­ben;
mos­wav­le­e­bi dar­w­mu­ne­bu­le­bi un­da iy­v­nen, rom ar ime­o­re­ben uk­ve ga­moT­q­muls da
un­da Caiweron yve­la ar­gu­men­ti. isi­ni ma­nam ag­r­Ze­le­ben de­ba­tebs, sa­nam ar­gu­men­te­
bi ar amo­i­wu­re­ba.
Se­fa­se­ba: Se­fa­se­bi­saT­vis Se­iZ­le­ba mos­wav­le­ebs da­vu­ri­goT kiTx­va­ri, ro­mel­
sac Se­av­sebs Ti­To­e­u­li maTgani. gTa­va­zobT kiTx­ve­bis ni­muSs:

ro­me­li ar­gu­men­te­bi Can­da yve­la­ze uf­ro sar­w­mu­no da da­ma­je­re­be­li?

war­mo­iS­va Tu ara ka­ma­Ti­sas ise­Ti mo­saz­re­be­bi, rom­le­bic mo­na­wi­le­ebs
mTa­va­ri prob­le­mis­T­vis nak­leb­m­niS­v­ne­lo­va­ni iyo, mag­ram mxa­re­eb­ma mas­ze
ma­inc da­xar­jes dro da ener­gi­a?

Tqve­ni az­riT, ro­me­li ar­gu­men­te­bi iyo im­de­nad Zli­e­ri, rom Se­eZ­lo zo­gi­
er­Ti mos­wav­lis mo­saz­re­be­bis Sec­v­la?
me­To­du­ri mi­Ti­Te­ba: ar aris re­ko­men­de­bu­li, rom ga­mocxad­des ka­maT­Si „ga­
mar­j­ve­bu­li“ jgu­fi. mag­ram, Tu mas­wav­le­be­li da mos­wav­le­e­bi ma­inc ga­dawy­ve­ten, es
Se­iZ­le­ba am­g­va­rad ga­keT­des:

yo­ve­li Za­li­an da­ma­je­re­be­li an ori­gi­na­lu­ri ar­gu­men­ti­saT­vis jgu­fi qu­
las mi­i­Rebs;

Tu ar­gu­men­ti me­or­de­ba, jgu­fi qu­las ar iRebs;

igebs is jgu­fi, ro­me­lic met qu­las mo­ag­ro­vebs.
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
aq­ti­vo­ba #2: er­Tob­li­vi (ko­o­pe­ra­ci­u­li) swav­la.
aq­ti­vo­bis Se­sa­xeb: ko­o­pe­ra­ci­u­li­/er­Tob­li­vi swav­la mniS­v­ne­lo­va­ni me­To­dia
im Tval­saz­ri­siT, rom ze­pir­mety­ve­le­bas­Tan er­Tad avi­Ta­rebs kiTx­vi­sa da, gar­k­
ve­ul­wi­lad, we­ris unar­sac, xels uwyobs mos­wav­le­e­bis jgu­fur Ta­nam­S­rom­lo­bas.
es aq­ti­vo­ba auci­le­bels xdis jgu­fis Ti­To­e­u­li wev­ris mo­na­wi­le­o­bas. war­ma­te­ba
efuZ­ne­ba jgu­fis wev­r­Ta Ta­nam­S­rom­lo­bas: ro­gorc in­di­vi­du­a­lu­ri wvli­lis Se­ta­
nas, ise jgu­fis Sig­niT saq­mi­a­no­bas. ko­o­pe­ra­ci­u­li/er­Tob­li­vi swav­la gan­sa­kuT­
re­biT Se­de­gi­a­nia me­eq­v­se klas­Si, rad­gan am asak­Si Zli­e­ria Se­jib­re­bi­sa­ken swraf­va
da in­di­vi­du­a­lu­ri Za­lis­x­me­va TviT­dam­k­vid­re­bi­saT­vis. ko­o­pe­ra­ci­ul­/er­Tob­liv
253
qarTuli ena da literatura
254
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
swav­las aqvs upi­ra­te­so­ba: mos­wav­le­e­bi er­Tad Sro­mo­ben da er­T­ma­neTs ex­ma­re­bi­an.
moq­me­debs prin­ci­pi: “er­Ti yve­la­saT­vis, yve­la er­Ti­saT­vis”.
aq­ti­vo­bis miz­ne­bi:

ur­Ti­er­To­bis, ur­Ti­er­T­Ta­nam­S­rom­lo­bis gaR­r­ma­ve­ba;

li­de­ro­bis una­ris gamomuSave­ba da sa­ku­Ta­ri Ta­vis mi­marT rwme­nis gaR­r­
ma­ve­ba; mos­wav­le­Ta TviT­Se­fa­se­bis gaz­r­da;

mos­wav­le­Ta sti­mu­li­re­ba, ra­Ta maT sa­ku­Tar Tav­ze aiRon swav­laze pa­su­
xis­m­geb­lo­ba;

jgu­fu­ri mu­Sa­o­bis­T­vis auci­le­be­li una­re­bis gan­vi­Ta­re­ba, sa­er­To saq­me­
ze pa­su­xis­m­geb­lo­bis aRe­ba;

sa­ko­mu­ni­ka­cio da so­ci­a­lu­ri una­re­bis gan­vi­Ta­re­ba, jgu­fis wev­reb­Tan
sa­mu­Sao si­tu­a­ci­a­Si war­ma­te­bu­li ko­mu­ni­ka­ci­a, yu­radRe­biT mos­me­na, sxva­
Ta az­ris pa­ti­vis­ce­ma.
re­sur­se­bi: teq­s­ti, da­yo­fi­li na­wi­le­bad; for­ma­te­bi, mar­ke­re­bi, fur­c­le­bi,
sa­we­ri kal­me­bi;
aq­ti­vo­bis aR­we­ra:
1. kla­si iyo­fa im­den 4-5 ka­ci­an jgu­fad, ram­den na­wi­la­dac aris teq­s­ti da­
yo­fi­li;
2. jgu­fis yo­vel wevrs aqvs no­me­ri (mi­ni­We­bu­li an ga­daT­v­liT, an ba­ra­Te­
biT); er­Ti nom­ris (Se­iZ­le­ba fe­ris) mqo­ne mos­wav­le­e­bi qmni­an “o­jaxs”;
3. mos­wav­le­e­bi ga­da­di­an “o­ja­xi­dan” “eq­s­per­t­Ta” jguf­Si im Ta­nak­la­se­leb­
Tan er­Tad, rom­leb­sac igi­ve no­me­ri aqvT (ma­ga­li­Tad, yve­la mos­wav­le, ro­
mel­sac aqvs ##2, er­T­ma­neTs Sex­v­de­ba). er­Ti nom­ris mos­wav­le­e­bi xde­bi­an
teq­s­tis kon­k­re­tu­li na­wi­lis eq­s­per­te­bi;
4. Ti­To­e­ul jgufs aqvs teq­s­tis kon­k­re­tu­li na­wi­li an qve­Te­ma da gar­k­ve­
u­li amo­ca­na. mos­wav­le­e­bi kiTxu­lo­ben, ik­v­le­ven Ta­vi­anT da­va­le­bas. maT
un­da gan­sazR­v­ron, Tu ro­gor aR­nus­xa­ven da ro­gor aux­s­ni­an Ses­wav­lil
da da­mu­Sa­ve­bul ma­sa­las Ta­vi­an­T “o­ja­xis wev­rebs”. mos­wav­le­eb­ma ise un­da
da­a­mu­Sa­von sa­ku­Ta­ri na­wi­li, rom da­a­in­te­re­son sxve­bi, ad­vi­lad aux­s­nan
da ga­a­ge­bi­non maT.
5. ro­de­sac amo­ca­na an qve­Te­ma das­ru­le­bu­li­a, mos­wav­le­e­bi ub­run­de­bi­an Ta­
vi­anT “o­ja­xebs”, anu Tav­da­pir­vel jgufs;
6. yo­ve­li mos­wav­le uzi­a­rebs da­nar­Ce­nebs Ta­vis ga­moc­di­le­bas imis Se­sa­xeb,
Tu ra is­wav­la an ga­a­ke­Ta, ro­de­sac is `eq­s­per­t­Ta~ jguf­Si iyo;
7. Ti­To­e­u­li jgu­fi (”o­ja­xi”) ake­Tebs sa­er­To na­mu­Sev­ris (gam­T­li­a­ne­bu­li
teq­s­tis) pre­zen­ta­ci­as.
Se­fa­se­ba: Se­fas­de­ba ga­az­re­bu­li kiTx­vis, ma­sa­lis or­ga­ni­ze­bi­sa da sxve­bi­saT­
vis ga­zi­a­re­bis una­ri, Ta­nam­S­rom­lo­bis una­ri. mas­wav­le­be­li afa­sebs mos­wav­le­Ta
mo­na­wi­le­o­ba­s da da­ad­gens Ses­ru­le­bu­li sa­mu­Sa­os xa­risxs, aja­mebs jgu­feb­ze dak­
vir­ve­bis Se­de­gebs. mos­wav­le­e­bi afa­se­ben ro­gorc sa­ku­Tar Tavs, ise jgu­fis wev­
rebs.
me­To­du­ri mi­Ti­Te­ba: es aq­ti­vo­ba kom­p­leq­su­ri­a. is ori­en­ti­re­bu­lia ro­gorc
ga­az­re­bu­li kiTx­vis (mos­wav­le­e­bi kiTxu­lo­ben uc­nob teqsts, ga­i­az­re­ben da or­ga­
ni­ze­bas uke­Te­ben mniS­v­ne­lo­van sa­kiTxebs), ise we­ri­sa (a­ke­Te­ben Ca­na­we­rebs) da ze­
pir­mety­ve­le­bis (ga­das­ce­men, ux­s­ni­an Ta­na­to­lebs) una­ris gan­vi­Ta­re­ba­ze. mas­wav­
le­bel­ma un­da ga­iT­va­lis­wi­nos, rom jgu­fe­bi­saT­vis da­ri­ge­bu­li teq­s­tis na­wi­le­bi
da­ax­lo­e­biT er­T­na­i­ri sir­Tu­lis iyos da mos­wav­le­e­bi ar aR­moC­n­d­nen ara­Ta­na­bar
mdgo­ma­re­o­ba­Si.
qarT. VI. 6. mos­wav­les Se­uZ­lia wa­u­kiTxos msme­nels teq­s­ti/­nawy­ve­ti. (ix. aq­
ti­vo­ba Se­de­gis­T­vis V.6.)
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
qarT. VI. 7. mos­wav­les Se­uZ­lia sxva­das­x­va sa­xis mxat­v­ru­li da aram­xat­v­ru­
li teq­s­te­bis wa­kiTx­va da ga­ge­ba-­ga­a­na­li­ze­ba.
aq­ti­vo­ba: „pi­ra­mi­da“ (wa­kiTxu­li na­war­mo­e­bis sqe­ma­tu­ri mo­na­xa­zis Seq­m­na).
aq­ti­vo­bis Se­sa­xeb: es aq­ti­vo­ba mos­wav­le­e­bis­gan mTli­a­ni teq­s­tis Se­ja­me­bas
mo­iTxovs. Tav­da­pir­ve­lad, sa­sur­ve­li­a, mas­wav­le­bel­ma pro­eq­to­ris sa­Su­a­le­biT,
mTel klas­Tan er­Tad imu­Sa­os. Tu xSi­rad Sev­Ta­va­zebT mos­wav­le­ebs am­g­var aq­ti­vo­
bas, maT Tan­da­Ta­no­biT ga­u­ad­vil­de­baT mi­si Ses­ru­le­ba.
aq­ti­vo­bis mi­za­ni: mos­wav­le­e­bi

SeZ­le­ben na­war­mo­e­bis mTa­va­ri xa­zis da­nax­vas;

SeZ­le­ben na­war­mo­eb­Si das­mu­li prob­le­mis Ca­mo­ya­li­be­bas;

da­i­na­xa­ven, ro­gor xde­ba na­war­mo­eb­Si das­mu­li prob­le­mis ga­dawy­ve­ta.
re­sur­se­bi: pro­eq­to­ri (pir­vel etap­ze), fur­c­le­bi, sa­we­ri kal­me­bi.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra: mas­wav­le­be­li wi­nas­war am­za­debs aseT sqe­mas:
1.
2.
3.
4.
5.
6.
7.
8.
mas­wav­le­be­li aC­ve­nebs mos­wav­le­ebs am sqe­mas da sTxovs maT, qve­moT Ca­moT­v­li­li
pun­q­te­bis mi­xed­viT, Se­sa­ba­mi­si in­for­ma­ci­iT Se­av­son pi­ra­mi­dis Ti­To­e­u­li ”sa­fe­xu­ri”:
1. da­we­reT na­war­mo­e­bis mTa­va­ri gmi­ris sa­xe­li
2. ori sity­viT aR­we­reT na­war­mo­e­bis mTa­va­ri gmi­ri
3. sa­mi sity­viT aR­we­reT moq­me­de­bis dro da ad­gi­li
4. oTxi sity­viT da­we­reT na­war­mo­eb­Si das­mu­li prob­le­mis Se­sa­xeb
5. xu­Ti sity­viT aR­we­reT er­Ti am­ba­vi­/e­pi­zo­di na­war­mo­e­bi­dan
6. eq­v­si sity­viT aR­we­reT me­o­re am­ba­vi­/e­pi­zo­di na­war­mo­e­bi­dan
7. Svi­di sity­viT aR­we­reT me­sa­me am­ba­vi­/e­pi­zo­di na­war­mo­e­bi­dan
8. rva sity­viT aR­we­reT, ro­gor ga­dawy­da na­war­mo­eb­Si das­mu­li prob­le­ma
255
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
Se­fa­se­ba: ro­gorc vxe­davT, es aq­ti­vo­ba kom­pleqsuria da mo­i­cavs we­ris mi­mar­
Tu­le­ba­sac. rac Se­e­xe­ba kiTx­vis una­rebs, am aq­ti­vo­biT Se­iZ­le­ba Se­fas­des

ram­de­nad srul­yo­fi­lad ga­i­go mos­wav­lem mTli­a­ni teq­s­tis Si­na­ar­si;

ram­de­nad ar­gad ga­i­go Ti­To­e­u­li epi­zo­dis Si­na­ar­si;

Se­uZ­lia Tu ara mos­wav­les na­war­mo­e­bis Zi­ri­Ta­di xa­zis aR­q­ma;

Se­uZ­lia Tu ara mos­wav­les na­war­mo­e­bis­/­mas­Si aR­we­ri­li am­be­bis la­ko­niu­
rad gad­mo­ce­ma;

Se­uZ­lia Tu ara mos­wav­les, ga­mo­yos na­war­mo­eb­Si das­mu­li prob­le­ma/prob­
le­me­bi da da­i­na­xos, Tu ro­gor xde­ba mi­si/ ma­Ti ga­daW­ra.
me­To­du­ri mi­Ti­Te­ba: am aq­ti­vo­bis ga­mo­ye­ne­ba Ta­vi­suf­lad Se­iZ­le­ba da­bal
kla­seb­Sic. Se­saZ­le­be­lia pi­ra­mi­dis sa­fe­xu­re­bis mo­di­fi­ci­re­ba, ma­Ti ga­da­ad­gi­le­
ba an ra­o­de­no­bis Sem­ci­re­ba teq­s­tis sir­Tu­li­sa da Si­na­ar­sis Se­sa­ba­mi­sad.
qarT. VI. 8. mos­wav­les Se­uZ­lia da­mo­u­ki­deb­lad wa­i­kiTxos sxva­das­x­va sa­xi­sa
da na­ir­g­va­ri Si­na­ar­sis teq­s­te­bi.
mo­de­li ”EXIT”.
es mo­de­li, ro­me­lic Se­i­mu­Sa­ves de­vid re­im da morin lu­is­ma, ga­mo­i­ye­ne­ba aram­
xat­v­rul teq­s­teb­ze sa­mu­Sa­od. Se­niS­v­na: EXIT (Exten­ding Inte­rac­ti­ons with Texts) - am ab­re­
vi­a­tu­ris Ta­vi­su­fa­li Tar­g­ma­nia ”far­To in­te­raq­cia teq­s­teb­Tan”. igi gu­lis­x­mobs
Tan­mim­dev­rul da sis­te­mur mid­go­mas am­g­va­ri teq­s­te­bis kiTx­vi­sa da da­mu­Sa­ve­bis
pro­ces­Si. mi­si sa­Su­a­le­biT mos­wav­le­e­bi ga­az­re­bu­lad kiTxu­lo­ben teqsts, ik­v­le­
ven mas­Si gad­mo­ce­mul in­for­ma­ci­as, iR­r­ma­ve­ben cod­nas mo­ce­mu­li Te­mis ir­g­v­liv da
Sem­deg am in­for­ma­ci­as war­mo­ad­ge­nen ze­pi­ri an we­ri­lo­bi­Ti sa­xiT. am mo­de­lis sa­
Su­a­le­biT mos­wav­le­e­bi Tav­da­pir­ve­lad iS­ve­li­e­ben sa­ku­Tar cxov­re­bi­se­ul ga­moc­
di­le­bas, ra­sac mos­devs ise­Ti sak­la­so aq­ti­vo­be­bi, rom­le­bic kiTx­vis­T­vis sa­Wi­ro
sxva­das­x­va sa­az­rov­no una­reb­Tan er­Tad, ze­pir­mety­ve­le­bi­sa da we­ris unar­-­C­ve­ve­bis
gan­vi­Ta­re­ba­sac uwyobs xels. es aris ur­Ti­er­T­Ta­nam­S­rom­lo­ba­ze da sak­la­so dis­
ku­si­eb­ze age­bu­li, er­T­ma­neT­Tan mWid­rod da­kav­Si­re­bu­li aq­ti­vo­be­bis se­ri­a.
es mo­de­li mos­wav­le­ebs sTa­va­zobs Tan­mim­dev­rul gzas, Tu ro­gor aris Se­saZ­
le­be­li sxva­das­x­va wya­ro­dan faq­tob­ri­vi ma­sa­lis ga­mo­ye­ne­ba kon­k­re­tu­l Te­mas­
Tan­/­sa­kiTx­Tan da­kav­Si­re­biT srul­yo­fi­li in­for­ma­ci­is mo­sa­po­veb­lad. am dros
gan­sa­kuT­re­biT sa­sar­geb­lo iq­ne­ba, Tu mos­wav­le­e­bi ga­mo­i­ye­ne­ben in­for­ma­ci­is rac
Se­iZ­le­ba mra­val­fe­ro­van wya­ro­ebs, maT So­ris, in­for­ma­ci­ul da sa­ko­mu­ni­ka­cio
teq­s­no­lo­gi­ebs, fil­mebs, fo­to­ma­sa­las, ar­te­faq­tebs, wig­nebs, ga­moh­kiTxa­ven gar­
Se­mo myo­febs Tu dar­gis spe­ci­a­lis­tebs da a.S.
mo­de­li ”EXIT” mo­i­cavs ram­de­ni­me etaps, ro­mel­Ta­gan Ti­To­e­u­li mo­iTxovs mas­
wav­leb­lis­gan swav­le­bis me­To­de­bis gul­das­miT Ser­Ce­va­sa da ga­mo­ye­ne­bas kla­sis
sa­Wi­ro­e­be­bis gaT­val­si­wi­ne­biT (mag., sak­la­so dis­ku­si­e­bi, jgu­feb­Si mu­Sa­o­ba, in­di­
vi­du­a­lu­ri we­ri­Ti Tu ze­pi­ri da­va­le­be­bi da a.S.). aq­ti­vo­bis Ti­To­e­u­li eta­pis­T­vis
or­ga­ni­ze­bis for­mis Ser­Ce­vis Sem­deg mas­wav­le­be­li mos­wav­le­ebs sTa­va­zobs kiTx­
vebs, rom­leb­Sic wi­nas­war aris gan­sazR­v­ru­li, Tu ra­ze un­da ga­a­ke­Tos aq­cen­ti mos­
wav­lem, sa­iT­ken un­da mi­mar­Tos az­rov­ne­ba.
256
1.
2.
3.
4.
wi­na­re cod­nis ga­aq­ti­u­re­ba: ”ra vi­ci uk­ve am Te­mis Se­sa­xeb?”
miz­nis gan­sazR­v­ra: ”ra min­da vi­co­de am Te­mis Se­sa­xeb?”
in­for­ma­ci­is mo­Zi­e­ba: ”sad da ro­gor mo­vi­po­vo/­mo­vi­Zio es in­for­ma­ci­a?”
Se­sa­ba­mi­si stra­te­gi­is Ser­Ce­va: ”ro­gor ga­mo­vi­ye­no in­for­ma­ci­is es wya­ro
imi­saT­vis, rom ga­vi­go, rac mWir­de­ba?”
5. in­te­raq­cia teq­s­t­Tan: ”ra aris sa­Wi­ro imi­saT­vis, rom ukeT ga­vi­go teq­s­
ti?”
6. kiTx­vis pro­ces­ze dak­vir­ve­ba: ”ra un­da gava­ke­To im Sem­Tx­ve­va­Si, Tu teq­s­
tis zo­gi­er­Ti na­wi­li kar­gad ar mes­mis?”
7. Ca­na­we­re­bis ga­ke­Te­ba: ”ra Ca­vi­niS­no (ri­si Ca­niS­v­na Rirs) am in­for­ma­ci­i­
dan?”
8. in­for­ma­ci­is Se­fa­se­ba: ”a­ris Tu ara san­do es in­for­ma­ci­a?”
9. da­max­sov­re­ba: ”ro­gor da­vi­max­sov­ro mniS­v­ne­lo­va­ni de­ta­le­bi?”
10. ko­mu­ni­ka­ci­a: ”ro­gor ga­vu­zi­a­ro sxvebs es in­for­ma­ci­a?”
ro­gorc uk­ve aR­v­niS­neT, es mo­de­li stan­dar­tiT gaT­va­lis­wi­ne­bul sa­mi­ve mi­
mar­Tu­le­bas mo­i­cavs. ma­ga­li­Tad, me-3, me-4, me-5, me-6 da me-7 eta­pe­bi karg sa­Su­a­le­
bas iZ­le­va kiTx­vis mra­val­fe­ro­va­ni stra­te­gi­e­bis ga­mo­sa­ye­neb­lad, me-10 etapi ki
xels uwyobs ze­pi­ri da we­ri­Ti ko­mu­ni­ka­ci­is unar­-­C­ve­ve­bis gan­vi­Ta­re­bas, rac gu­
lis­x­mobs kon­k­re­tu­li miz­niT in­for­ma­ci­is mi­wo­de­bas kon­k­re­tu­li audi­to­ris­T­
vis.
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
”DART-is aq­ti­vo­be­bi”
aram­xat­v­ru­li/­sa­in­for­ma­cio teq­s­tis kiTx­vi­sas ga­mo­i­ye­ne­ba, ag­reT­ve, e.w.
”DART-is aq­ti­vo­be­bi”, rom­le­bic gan­sa­kuT­re­biT ex­mi­a­ne­ba ”EXIT” mo­de­lis me-5
etaps. Se­niS­v­na: es me­To­di Se­i­mu­Sa­ves erik lun­cer­ma da ke­iT gar­d­ner­ma; ab­re­vi­a­tu­
ris DART (Di­rec­ted Acti­vi­ti­es re­la­ted to texts) Ta­vi­su­fa­li Tar­g­ma­ni aseTi Se­iZ­le­ba iyos:
”teq­s­teb­Tan da­kav­Si­re­bu­li mi­zan­mi­mar­Tu­li aq­ti­vo­be­bi”. es aq­ti­vo­be­bi mos­wav­le­
ebs sTa­va­zobs teq­s­t­Tan in­te­raq­ci­i­sa da mas­ze mu­Sa­o­bis ara­erT sa­in­te­re­so gzas,
aZ­levs sa­Su­a­le­bas maT, ga­az­re­bu­lad da­a­mu­Sa­on teq­s­t­Si mo­ce­mu­li in­for­ma­ci­a.
qve­moT war­mod­ge­ni­lia ram­de­ni­me ma­ga­li­Ti ”DART-is aq­ti­vo­be­bi­sa, rom­le­bic
teq­s­tis in­for­ma­ci­is da­mu­Sa­ve­bas ukav­Sir­de­ba da rom­le­bic kiTx­vas­Tan er­Tad, ze­
pir­mety­ve­le­bi­sa da we­ris mi­mar­Tu­le­beb­Si war­mod­ge­ni­li Se­de­ge­bis miR­we­va­sac uwyobs xels.
zogadi kiTxvebi
mas­wav­le­be­li svams or an sam kiTx­vas, rom­
leb­zec ar ar­se­bobs aS­ka­rad ga­mok­ve­Ti­li
swo­ri pa­su­xe­bi. ami­tom, mos­wav­lem xe­lax­la
un­da ga­da­i­kiTxos teq­s­ti swo­ri pa­su­xis ga­
sa­ce­mad.
257
qarTuli ena da literatura
258
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
mtkicebulebaTa SerCeva
mas­wav­le­be­li mos­wav­le­ebs sTavazobs teq­
s­tis Se­sa­xeb ram­de­ni­me mtki­ce­bu­le­bas, ro­
mel­Ta­gan zo­gi­er­Ti ewi­na­aR­m­de­ge­ba teqsts,
xo­lo zo­gi­er­Ti maT­ga­nis Si­na­ar­si sa­da­vo­a.
mos­wav­le­Ta jgu­febs an wyvi­lebs da­e­va­le­
baT ga­ar­k­vi­on, ram­de­nad Se­e­sa­ba­me­ba isi­ni
teqsts. maT un­da ga­mo­ar­Ci­on, ro­mel mtki­
ce­bu­le­bas eTan­x­me­bi­an an­/­da ar eTan­x­me­bi­
an, ase­ve, cal­ke ga­mo­yon ise­Te­bi, rom­le­bic
maT­T­vis da, amave dros, mag­ram ara aqvT zus­
ti pa­su­xi.
kiTxvebis dasma
mos­wav­le­Ta wyvi­lebs da­va­le­bad eZ­le­vaT,
mo­i­fiq­ron da das­van ise­Ti kiTx­ve­bi teq­s­tis
Se­sa­xeb, rom­leb­ze pa­su­xic maT nam­d­vi­lad
ain­te­re­sebT. es kiTx­ve­bi Se­iZ­le­ba exe­bo­
des ro­gorc eq­s­p­li­ci­tur (ze­da­pir­ze mo­ce­
mul), ise im­p­li­ci­tur (qve­teq­s­tur) in­for­
ma­ci­as. am aq­ti­vo­bis Sem­d­go­mi eta­pi Se­iZ­le­ba
iyos dis­ku­sia mTel klas­Si an jgu­feb­Si. Se­
saZ­le­be­lia wyvi­leb­ma er­T­ma­neTs da­us­van
kiTx­ve­bi.
teqstis moniSvna
mas­wav­leb­lis da­va­le­biT mos­wav­le­e­bi kiTx­
vis dros in­s­t­ruq­ci­is mi­xed­viT mo­niS­na­ven
ad­gi­lebs teq­s­t­Si da­/an ko­men­ta­rebs (mok­le
Ca­na­we­rebs) da­ur­Ta­ven mas. ma­ga­li­Tad, er­Ti
ti­pis mo­saz­re­be­bi / mtki­ce­bu­le­be­bi maT Se­
iZ­le­ba mo­niS­non er­Ti fe­ris mar­ke­riT, xo­lo
gan­s­x­va­ve­bu­li an sa­wi­na­aR­m­de­go - sxva fe­
riT. mos­wav­le­ebs ase­ve Se­uZ­li­aT iq­ve, wig­
nis ar­Si­a­ze Ca­i­niS­non sa­ku­Ta­ri ko­men­ta­re­bi
teq­s­tis an mi­si ro­me­li­me na­wi­lis Se­sa­xeb.
diagramebi da suraTebi
mos­wav­le­ebs eZ­le­vaT da­va­le­ba, teq­s­t­Si
gad­mo­ce­mu­li in­for­ma­cia an mo­saz­re­be­bi
war­mo­ad­gi­non vi­zu­a­lu­rad, ma­ga­li­Tad, na­
xa­tis, di­ag­ra­mis an cxri­lis sa­xiT.
teqstis gardaqmna
mos­wav­le­ebs eva­le­baT teq­s­ti an mi­si ro­me­
li­me na­wi­li ga­da­a­ke­Ton sxva ti­pis teq­s­tad.
ma­ga­li­Tad, is­to­ri­ul Te­ma­ze Seq­m­ni­li mxat­
v­ru­li na­war­mo­e­bi gar­daq­m­nan sa­in­for­ma­cio
teq­s­tad, xo­lo ro­me­li­me sa­mec­ni­e­ro eq­s­pe­ri­
men­tis aR­we­ri­lo­ba ga­da­a­ke­Ton in­s­t­ruq­ci­ad.
qarT. VI. 9. mos­wav­les Se­uZ­lia pi­rad ga­moc­di­le­ba­ze day­r­d­no­biT im­s­je­los
na­war­mo­eb­Si asa­xu­li mis­T­vis ga­sa­ge­bi da mniS­v­ne­lo­va­ni prob­le­me­bis Se­sa­xeb.
aq­ti­vo­ba #1: teq­s­ti da me - teq­s­ti da teq­s­ti - teq­s­ti da ga­re­sam­ya­ro.
aq­ti­vo­bis Se­sa­xeb: mos­wav­le­ebs, rom­leb­sac kiTx­vis dros Se­uZ­li­aT mxat­v­ru­
li teq­s­tis da­kav­Si­re­ba sa­ku­Tar ga­moc­di­le­bas­Tan, sxva teq­s­t­Tan (uk­ve wa­kiTxul
na­war­mo­eb­Tan) da re­a­lur cxov­re­bas­Tan, bu­neb­ri­vi­a, ukeT axer­xe­ben wa­kiTxu­lis
ga­ge­ba­sa da ga­az­re­bas. war­mod­ge­ni­li aq­ti­vo­ba da­ex­ma­re­ba mas­wav­le­bels, as­wav­los
mos­wav­le­ebs am­g­va­ri kav­Si­re­bis dam­ya­re­ba teq­s­t­Tan.
aq­ti­vo­bis mi­za­ni: mos­wav­le­e­bi:
1. ga­ec­no­bi­an sa­mi ti­pis kav­Sirs, ro­mel­sac kiTx­vis dros mkiTx­ve­li am­ya­
rebs teq­s­t­Tan;
2. ga­i­ge­ben da ga­i­az­re­ben teqts.
re­sur­se­bi: da­fa, car­ci/­bor­d­mar­ke­ri, pla­ka­te­bi, flo­mas­te­re­bi.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra:
1. teq­s­tis wa­kiTx­vis Sem­deg mas­wav­le­be­li mos­wav­le­ebs aC­ve­nebs pla­ka­tebs,
rom­leb­zec di­di aso­e­biT aris da­we­ri­li: ”teq­s­ti da me”, ” teq­s­ti da teq­
s­ti”, ”teq­s­ti da ga­re­sam­ya­ro” da ux­s­nis, ras gu­lis­x­mobs Ti­To­e­u­li
maT­ga­ni. sa­sur­ve­li­a, mas­wav­le­bel­ma sa­mi­ve ti­pis kav­Si­ris sa­i­lus­t­ra­
ci­od mo­iy­va­nos kon­k­re­tu­li ma­ga­li­Te­bi da ax­s­nas, ro­me­li maT­ga­ni ukeT
uwyobs xels wa­kiTxu­lis ga­ge­bas da ro­me­li - nak­le­bad (ma­ga­li­Tad: a. ”ro­
de­sac me­sa­me klas­Si vi­ya­vi, mec ga­da­miy­va­nes sxva sko­la­Si, ro­gorc levani.
max­sovs, ro­gor me­nat­re­bo­da Ce­mi Zve­li sko­la, ras vgrZnob­di, ro­ca me­go­
na, rom axal klas­Si yu­radRe­bas ara­vin maq­cev­da. ase rom, kar­gad mes­mis,
ra mdgo­ma­re­o­ba­Sia ax­la levani” - ase­Ti kav­Si­re­bi xels uwyobs teq­s­tis
ga­ge­ba-­ga­az­re­bas. b. ”Ta­mu­nas ise­ve uy­vars Sem­w­va­ri kar­to­fi­li, ro­gorc
me” - es ki ze­da­pi­ru­li kav­Si­ris ma­ga­li­Tia da nak­le­bad ex­ma­re­ba mkiTx­vels
teq­s­tis srul­yo­fi­lad ga­az­re­ba­Si).
2.
mas Sem­deg, rac mas­wav­le­be­li dar­w­mun­de­ba, rom mos­wav­le­eb­ma ga­i­ges, ras
gu­lis­x­mobs es kav­Si­re­bi, ava­lebs maT, da­iwyon wa­kiTxul teq­s­t­ze mu­Sa­o­
ba. mas­wav­le­be­li da­fa­ze wers kiTx­vebs da sTxovs mos­wav­le­ebs, da­fiq­r­d­
nen da pa­su­xi gas­cen maT.
 teq­s­ti da me:
¡
ras gax­se­nebs am moTx­ro­ba­Si aR­we­ri­li am­ba­vi?
¡
xom ar ga­go­nebs ro­me­li­me per­so­na­Ji vin­mes Sen gar­Se­mo?
¡
ra­i­me msgav­si am­ba­vi xom ar ga­dag­x­de­ni­a?

teq­s­ti da teq­s­ti:
¡
xom ar ga­go­nebs es moTx­ro­ba Sen mi­er wa­kiTxul ro­me­li­me sxva
moTx­ro­bas an wigns?
¡
ra msgav­se­baa maT So­ris?
¡
ra gan­s­x­va­ve­baa maT So­ris?

teq­s­ti da ga­re­sam­ya­ro:
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
259
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
¡
sad da ro­dis Se­iZ­le­ba mox­des­/­mom­x­da­ri­yo am moTx­ro­ba­Si aR­we­
ri­li am­ba­vi?
¡
Se­iZ­le­ba Tu ara mox­des ase­Ti am­be­bi re­a­lur cxov­re­ba­Si?
¡
ra Se­iZ­le­ba mox­des da ra - ara?
Se­fa­se­ba: am aq­ti­vo­bis mi­za­ni um­Tav­re­sad mos­wav­le­Ta maRali donis kiTx­vis
una­re­bis, ker­Zod ki, sin­Te­zi­re­bis una­ris gan­vi­Ta­re­ba­a. aq­ti­vo­biT Se­iZ­le­ba Se­fas­
des, Tu ram­de­nad sa­fuZ­v­li­a­nad ga­i­ges da gaiazres mos­wav­le­eb­ma wa­kiTxu­li mxat­v­
ru­li teq­s­tis Si­na­ar­si; SeZles Tu ara interteqstualuri kavSirebis damyareba; SeZles Tu ara wakiTxulis gasaazreblad winare codnisa da gamocdilebis miSvelieba.
qarT. VI. 10. mos­wav­les aqvs kiTx­vis pro­ce­siT ga­mow­ve­u­li gan­wyo­bi­le­bi­sa
da STa­beW­di­le­bis gad­mo­ce­mis una­ri.
aq­ti­vo­ba #1: sak­la­so al­bo­mi.
aq­ti­vo­bis Se­sa­xeb: es aq­ti­vo­ba xels uwyobs imas, rom mos­wav­lem SeZ­los wa­
kiTxu­li na­war­mo­e­biT ga­mow­ve­u­li STa­beW­di­le­be­bi­s, emo­ci­e­bi­sa da gan­c­de­bis mo­
xel­Te­ba da ver­ba­lu­rad gad­mo­ce­ma.
aq­ti­vo­bis mi­za­ni: mos­wav­le­e­bi
1. ga­i­me­o­re­ben Ses­wav­lil ma­sa­las;
2. Se­a­fa­se­ben wa­kiTxul na­war­mo­e­bebs mxat­v­rul­-es­Te­ti­ku­ri da Ri­re­bu­le­
bi­Ti Tval­saz­ri­siT;
3. isa­ub­re­ben mxat­v­ru­li na­war­mo­e­biT ga­mow­ve­u­li grZno­be­bi­sa da emo­ci­e­bis
Se­sa­xeb;
4. ivar­ji­Se­ben ka­lig­ra­fi­a­Si.
re­sur­se­bi: sa­xel­m­ZR­va­ne­lo, al­bo­mi, fur­c­le­bi, flo­mas­te­re­bi/­fe­ra­di fan­q­
re­bi/­sa­Re­ba­ve­bi, we­bo, sa­we­ri kal­me­bi.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra:
1. mas­wav­le­be­li sTxovs mos­wav­le­ebs, ga­ix­se­non bo­lo pe­ri­od­Si (Se­saZ­le­
be­lia er­Ti an ori Tvis, an su­lac se­mes­t­ris gan­mav­lo­ba­Si) Ses­wav­li­li
mxat­v­ru­li teq­s­te­bi. amis Sem­deg aZ­levs maT sa­Si­nao da­va­le­bas: ga­ix­se­non
es na­war­mo­e­be­bi, Tu sa­Wi­ro iq­ne­ba, Tva­li ga­da­av­lon maT da Sem­deg la­ma­
zad amo­i­we­ron fur­c­leb­ze maT­T­vis yve­la­ze say­va­re­li / mim­zid­ve­li ad­
gi­le­bi (es Se­iZ­le­ba iyos fra­za, wi­na­da­de­ba, ab­za­ci, sa­leq­so stri­qo­ni an
stro­fi) da ga­a­for­mon isi­ni (ga­for­me­ba gu­lis­x­mobs, ma­ga­li­Tad, fe­ra­di
an fi­gu­ru­li fo­nis da­de­bas teq­s­tis­T­vis, mis la­maz, gra­fi­kul Car­Co­Si
mo­Tav­se­bas, an ra­i­me mxat­v­ru­li ele­men­te­biT gam­did­re­bas). am da­va­le­bis
Se­sas­ru­leb­lad mas­wav­le­be­li klas­Tan er­Tad, wi­nas­war Se­i­mu­Sa­vebs kri­
te­ri­u­mebs, ro­mel­Ta mi­xed­vi­Tac un­da Se­as­ru­lon mos­wav­le­eb­ma da­va­le­ba,
ma­ga­li­Tad, maT unda Se­ar­Ci­on
1) Si­na­ar­sob­ri­vad yve­la­ze me­tad mniS­v­ne­lo­va­ni ad­gi­li na­war­mo­e­bi­dan;
2) ad­gi­li/­sity­ve­bi na­war­mo­e­bi­dan, ro­mel­mac yve­la­ze Zli­e­ri STa­beW­
di­le­ba mo­ax­di­na maT­ze emo­ci­u­ri Tval­saz­ri­siT;
3) mxat­v­ru­li­-es­Te­ti­ku­ri Tval­saz­ri­siT yve­la­ze mim­zid­ve­li ad­gi­li
260
na­war­mo­eb­idan;
4) av­to­ris an per­so­na­Jis mi­er ga­moT­q­mu­li mo­saz­re­ba, ro­me­lic Zal­ze
da­ma­fiq­re­be­li­a/­b­r­Z­nu­lia da sxv.
2. mos­wav­le­e­bi mom­dev­no gak­ve­Til­ze war­mo­ad­ge­nen Ses­ru­le­bul da­va­le­bas.
isi­ni kiTxu­lo­ben Ta­vi­anT na­mu­Sev­rebs da asa­bu­Te­ben, Tu ra­tom Se­ar­Ci­es
esa Tu is ad­gi­li/­sity­ve­bi na­war­mo­e­bi­dan. Se­saZ­le­be­lia klas­Si gan­xil­vac
mo­ewyos da sxva mos­wav­le­eb­mac ga­moT­q­van Ta­vi­an­Ti mo­saz­re­be­bi.
3. aq­ti­vo­bis bo­lo eta­pia al­bo­mis Seq­m­na. mos­wav­le­e­bi mas­wav­le­bel­Tan er­
Tad ga­da­ar­Ce­ven na­mu­Sev­rebs da ga­ni­xi­la­ven, ro­gor un­da ga­na­wil­des isi­
ni al­bom­Si. mos­wav­le­e­bi ak­ra­ven fur­c­lebs al­bom­Si, awe­ren sa­Ta­urs da
afor­me­ben mas
Se­fa­se­ba: am aq­ti­vo­bas er­T­g­va­rad Se­ma­ja­me­be­li sa­xe aqvs. am­de­nad, igi kar­gi
sa­Su­a­le­baa gan­m­sazR­v­re­li Se­fa­se­bis ga­mo­sa­ye­neb­lad. mas­wav­le­bels Se­uZ­lia Se­a­
fa­sos, ram­de­nad kar­gad aqvs mos­wav­les Ses­wav­li­li da da­mu­Sa­ve­bu­li gan­v­li­li ma­
sa­la. amas­Ta­na­ve, am aq­ti­vo­biT Se­fas­de­ba mos­wav­lis una­ri

Se­a­fa­sos mxat­v­ru­li na­war­mo­e­bi es­Te­ti­ku­ri da emociuri Tval­saz­ri­siT,
aseve sxvadasxva obieqturi kriteriumis mixedviT;

da­a­sa­bu­Tos Ta­vi­si ar­Ce­va­ni;

imu­Sa­os da­mo­u­ki­deb­lad;

mo­na­wi­le­o­ba mi­i­Ros jgu­fur aq­ti­vo­ba­Si;

ga­mo­av­li­nos Se­moq­me­de­bi­Ti mid­go­ma da­va­le­bis Ses­ru­le­bi­sas.
me­To­du­ri mi­Ti­Te­ba: am­g­va­ri aq­ti­vo­be­bis da­geg­m­va Se­saZ­le­be­lia IV da V kla­
seb­Sic, bu­neb­ri­vi­a, sas­wav­lo geg­miT gaT­val­si­wi­ne­bu­li moTxov­ne­bis Se­sa­ba­mi­sad.
mi­si Ca­ta­re­ba mi­zan­Se­wo­ni­lia se­mes­t­ris an sas­wav­lo wlis da­sas­ruls.
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
qarT. VI. 11. mos­wav­les Se­uZ­lia sxva­das­x­va ti­pis teq­s­te­bis enob­riv Ta­vi­se­
bu­re­beb­ze dak­vir­ve­ba da msje­lo­ba.
aq­ti­vo­ba #1: cocxa­li wi­na­da­de­ba.
aq­ti­vo­bis Se­sa­xeb: es aq­ti­vo­ba sa­xa­li­so da di­na­mi­u­ri for­miT ex­ma­re­ba mos­
wav­le­ebs sity­vebs So­ris ar­se­bul sin­taq­su­ri mi­mar­Te­be­bis ga­ge­ba­sa da wi­na­da­de­
bis wev­r­Ta fun­q­ci­is ga­az­re­ba­Si.
aq­ti­vo­bis mi­za­ni: mos­wav­le­e­bi

ivar­ji­Se­ben kiTx­ve­bis das­mis sa­Su­a­le­biT wi­na­da­de­bis wev­re­bis amoc­no­ba­
Si;

ivar­ji­Se­ben wi­na­da­de­bis age­ba­Si;

ga­i­az­re­ben sity­vebs So­ris ar­se­bul sin­taq­sur mi­mar­Te­bebs.
re­sur­se­bi: fur­c­le­bi, flo­mas­te­re­bi, teq­s­ti.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra:
1. mas­wav­le­be­li wi­nas­war ar­Cevs wi­na­da­de­bebs teq­s­ti­dan da di­di aso­e­biT
amo­i­wers an da­beW­davs cal­-­cal­ke fur­c­leb­ze. amis Sem­deg uri­gebs fur­c­
lebs ram­de­ni­me mos­wav­les, rom­le­bic kla­sis win mwkriv­de­bi­an da am sity­
ve­bis­gan qmni­an wi­na­da­de­bas (Tu­ki wi­na­da­de­ba aris Ser­wy­mu­li an rTu­li, an
261
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
Se­i­cavs Car­Tuls, mas­wav­le­bels Se­uZ­lia fur­c­leb­ze Se­sa­ba­mi­si sity­ve­bis
Sem­deg ga­mo­sa­xos mZi­me­e­bi. es gar­k­ve­ul ori­en­ti­ra­dac Se­iZ­le­ba ga­mo­ad­
geT mos­wav­le­ebs). isi­ni xel­Si iWe­ren fur­c­lebs ise, rom Ta­nak­la­se­leb­
ma wa­i­kiTxon maT­ze da­we­ri­li/­da­beW­di­li sity­ve­bi. da­nar­Ce­ni mos­wav­le­e­bi
xma­maR­la kiTxu­lo­ben wi­na­da­de­bas. isi­ni ak­vir­de­bi­an da afa­se­ben, ram­de­
nad swo­rad, ga­mar­Tu­lad aris wi­na­da­de­ba kon­s­t­ru­i­re­bu­li.
2. imi­saT­vis, rom mos­wav­le­eb­ma SeZ­lon wi­na­da­de­bis Zi­ri­Ta­di wev­re­bis
amoc­no­ba da ma­Ti fun­q­ci­is ga­az­re­ba, mas­wav­le­be­li svams ram­de­ni­me kiTx­
vas wi­na­da­de­bis gar­Se­mo, ma­ga­li­Tad: ”vis / ras exe­ba es wi­na­da­de­ba?” (qvem­
de­ba­re) ”ras ake­Tebs is am wi­na­da­de­ba­Si?” (Se­mas­me­ne­li). momdevno kiTx­ve­
bi Se­iZ­le­ba exe­bo­des pir­da­pi­ri da­ma­te­bis, ad­gi­lis, dro­i­sa da vi­Ta­re­bis
ga­re­mo­e­bis amoc­no­bas. kiTx­va­ze pa­su­xis ga­ce­mi­sas er­Ti na­bi­jiT win ga­mo­
dis is mos­wav­le, ro­mel­sac xel­Si uWi­ravs Se­sa­ba­mi­si sity­va.
3. es pro­ce­du­ra me­or­de­ba ram­den­jer­me, ris Sem­de­gac kiTxu­lo­ben teqsts.
mos­wav­le­e­bi me-2 pun­q­t­Si aR­we­ri­li prin­ci­piT amo­ic­no­ben wi­na­da­de­bis
wev­rebs da ga­i­az­re­ben maT fun­q­ci­as wi­na­da­de­ba­Si.
Se­fa­se­ba: am aq­ti­vo­biT fas­de­ba, Se­uZ­lia Tu ara mos­wav­les

wi­na­da­de­bis wev­re­bis amoc­no­ba;

wi­na­da­de­bis wev­re­bis fun­q­ci­is ga­az­re­ba;

sity­vebs So­ris sin­taq­su­ri mi­mar­Te­be­bis aR­q­ma;

wi­na­da­de­bis kon­s­t­ru­i­re­ba.
me­To­du­ri mi­Ti­Te­ba: am ti­pis aq­ti­vo­be­bis ga­mo­ye­ne­ba Ta­vi­suf­lad aris Se­saZ­
le­be­li da­bal kla­seb­Sic.
qarT. VI. 12. mos­wav­les Se­uZ­lia me­di­a­teq­s­te­bis ga­a­na­li­ze­ba; aqvs mul­ti­me­
dia teq­s­teb­ze mu­Sa­o­bis sawyi­si unar­-­C­ve­ve­bi.
eleq­t­ro­nu­li teq­s­te­bis kiTx­va
zo­ga­di mi­mo­xil­va: me­di­a­wig­ni­e­re­ba erov­nu­li sas­wav­lo geg­mis pri­o­ri­te­tu­
li gam­Wo­li kom­pe­ten­ci­a­a, rom­lis gan­vi­Ta­re­ba­zec zrun­va sul uf­ro met mniS­v­ne­
lo­bas iZens Ta­na­med­ro­ve sa­gan­b­ma­naT­leb­lo siv­r­ce­Si. am­de­nad, sa­Wi­rod mi­viC­ni­eT,
saTanado yu­radRe­ba gag­ve­max­vi­le­bi­na mul­ti­me­di­u­ri teq­s­te­bis kiTx­va­ze.
kvle­ve­bis mi­xed­viT, eleq­t­ro­nul for­mat­Si kiTx­va beW­du­ri teq­s­te­bis kiTx­
vis­gan gan­s­x­va­ve­bu­li una­re­bi­sa da stra­te­gi­e­bis flo­bas mo­iTxovs. es imi­tom, rom
eleq­t­ro­nul for­mat­Si kiTx­va ume­te­sad in­for­ma­ci­is mo­Zi­e­bas ukav­Sir­de­ba da am
pro­cess Ta­vad mkiTx­ve­li uZR­ve­ba (da ara mas­wav­le­be­li). amas­Ta­na­ve, ase­Ti teq­s­
te­bis kiTx­vis dros mkiTx­ve­li ar mih­y­ve­ba erT xazs teq­s­tis da­sawyi­si­dan bo­lom­
de. igi mih­y­ve­ba bmu­lebs, ga­da­dis er­Ti veb­g­ver­di­dan me­o­re­ze, xsnis da ec­no­ba sxva
fan­j­rebs da a.S. eleq­t­ro­nul for­mat­Si kiTx­vis­T­vis sa­Wi­roa Sem­de­gi una­re­bi: Se­
sa­ba­mi­si kiTx­ve­bis das­ma da for­mu­li­re­ba, san­do in­for­ma­ci­is mo­Zi­e­ba, ase­ve am in­
for­ma­ci­is Se­fa­se­ba, sin­Te­zi­re­ba da gaziareba.
kvle­ve­bis Ta­nax­mad ase­ve dam­t­ki­ce­bu­li­a, rom beW­du­ri teq­s­te­bis kiTx­va­Si
ga­wa­fu­li mos­wav­le yo­vel­T­vis ar aris mul­ti­me­di­u­ri teq­s­te­bis ase­Ti­ve kar­gi
262
mkiTx­ve­li da - pi­ri­qiT.
aq­ti­vo­bis mi­za­ni: war­mod­ge­ni­li me­To­de­bi da re­ko­men­da­ci­e­bi miz­nad isa­xavs,
da­ex­ma­ros mas­wav­le­bels mul­ti­me­di­u­ri, ker­Zod ki, eleq­t­ro­nu­li teq­s­te­bis kiTx­
vis swav­le­bis pro­ces­Si.
re­sur­se­bi: kom­pi­u­te­ri, sxva­das­x­va aq­ti­vo­bis da­sa­geg­mad da Ca­sa­ta­reb­lad sa­
Wi­ro ma­sa­la.
aq­ti­vo­be­bis aR­we­ra:
1. sawyis etap­ze mos­wav­le­e­bi var­ji­So­ben sa­sur­ve­li in­for­ma­ci­is mo­Zi­
ebisTvis saWiro kiTx­ve­bis Ca­mo­ya­li­be­ba­Si. ami­saT­vis maT un­da icod­nen,
rom kiTx­va mTli­a­nad ki ar un­da Ca­we­ron sa­Zi­e­bo vel­Si, ara­med SeZ­lon Se­
sa­ba­mi­si sa­kvanZo sity­ve­bis, ter­mi­ne­bi­sa da fra­ze­bis Ser­Ce­va da ga­mo­ye­ne­ba.
2. in­ter­net­Si mo­Zi­e­bu­li in­for­ma­ci­is ga­sa­a­na­li­zeb­lad da Se­sa­fa­seb­lad,
Se­saZ­le­be­lia sxva­das­x­va ti­pis sak­la­so aq­ti­vo­be­bis da­geg­m­va. ma­ga­li­Tad:
¡
mos­wav­le­e­bi ak­vir­de­bi­an da msje­lo­ben, ra gan­s­x­va­ve­ba­a, ma­ga­li­Tad,
Sem­deg do­me­i­nebs So­ris: .com, .gov, .org, .e­du da .ge da ra ti­pis in­for­ma­
cia Se­iZ­le­ba mo­i­po­von Ti­To­e­u­li maT­ga­ni­dan;
¡
mos­wav­le­e­bi amow­me­ben mas­wav­leb­lis mi­er Ser­Ce­ul veb­g­ver­debs (a­mi­
saT­vis maswavlebelma un­da Se­ar­Ci­os san­do da nak­le­bad san­do veb­g­
ver­de­bi). maT pa­su­xi un­da gas­cen Sem­deg kiTx­vebs: Se­saZ­le­be­lia Tu
ara am veb­r­g­ver­d­ze war­mod­ge­ni­li in­for­ma­ci­is ga­da­mow­me­ba sxva­gan?
aris Tu ara es in­for­ma­cia san­do? aris Tu ara es in­for­ma­cia axa­li?
aris Tu ara es in­for­ma­cia da­sa­bu­Te­bu­li (ax­lavs Tu ara mas Se­sa­ba­mi­
si fo­to­ma­sa­la, audi­o­ma­sa­la da a.S.)? aris Tu ara es veb­g­ver­di mi­ker­
Zo­e­bu­li (ne­it­ra­lu­ria Tu vin­mes an ra­mes pro­pa­gan­das ewe­va)? da a.S.
3. sa­sur­ve­lia ise­Ti aq­ti­vo­be­bis da­geg­m­va, rom­le­bic xels Se­uwyobs mos­wav­
le­Ta me­ta­kog­ni­tu­ri una­re­bis gan­vi­Ta­re­bas. ma­ga­li­Tad:
¡
mas­wav­le­be­li sTxovs mos­wav­le­ebs, da­xa­zon ru­ka, ro­mel­zec maT un­da
asa­xon, Tu ro­gor mi­ag­nes sa­sur­vel veb­g­verds da mo­i­po­ves sa­Wi­ro in­
for­ma­ci­a. mos­wav­le­e­bi sity­vi­e­ra­dac aR­we­ren maT mi­er ”gan­v­lil gzas”
da xsni­an, Tu ra­tom mi­i­Res esa Tu is ga­dawy­ve­ti­le­ba Ti­To­e­ul etap­ze.
¡
mos­wav­le­e­bi xsni­an, ra kri­te­ri­u­me­biT ixel­m­ZR­va­ne­les kon­k­re­tul
veb­g­ver­d­ze Se­mo­Ta­va­ze­bu­li in­for­ma­ci­is san­do­o­bis da­sad­ge­nad, ga­
da­a­mow­mes Tu ara es in­f­ro­ma­cia da ro­gor.
Se­fa­se­ba: aq­ti­vo­bis spe­ci­fi­ki­sa da sas­wav­lo miz­nis gaT­va­lis­wi­ne­biT, mas­wav­
le­bel­ma Ta­vad un­da gan­sazR­v­ros Se­fa­se­bis ti­pi da kri­te­ri­u­me­bi.
kav­Si­ri sxva sag­neb­Tan: in­for­ma­ci­u­li da sa­ko­mu­ni­ka­cio teq­no­lo­gi­e­bi.
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
qarT. VI. 13. mos­wav­les Se­uZ­lia kiTx­vis sxva­das­x­va stra­te­gi­is miz­nob­ri­
vad ga­mo­ye­ne­ba.
aq­ti­vo­ba #1: te­le­vi­zo­ri (vi­zu­a­li­za­ci­a).
aq­ti­vo­bis Se­sa­xeb: es aq­ti­vo­ba sTa­va­zobs mos­wav­le­ebs ki­dev erT xerxs wa­
kiTxu­lis ga­sa­az­reb­lad. es stra­te­gia gu­lis­x­mobs teq­s­tis su­ra­Te­bis ga­cocx­le­
263
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
bas go­ne­ba­Si (a­nu vi­zu­a­li­za­ci­as) da mis gad­mo­ce­mas Ca­na­xa­te­bis meS­ve­o­biT.
aq­ti­vo­bis mi­za­ni: mos­wav­le­e­bi
1. ga­ec­no­bi­an kiTx­vis axal stra­te­gi­as;
2. is­wav­li­an, ro­gor ga­mo­i­ye­non es stra­te­gia wa­kiTxu­li teq­s­tis ga­sa­az­reb­
lad da in­ter­p­re­ti­re­bi­saT­vis;
3. SeZ­le­ben teq­s­tis frag­men­te­bis vi­zu­a­li­za­ci­as;
4. aR­we­ren, ro­gor da­ex­ma­ra es stra­te­gia teq­s­tis ga­az­re­ba­Si.
re­sur­se­bi: sa­kiTxa­vi ma­sa­la, pla­ka­ti, sa­we­ri kal­me­bi/­fan­q­re­bi.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra:
1. mas­wav­le­be­li ux­s­nis mos­wav­le­ebs, ras gu­lis­x­mobs es stra­te­gia da sa­i­
lus­t­ra­ci­od aC­ve­nebs spe­ci­a­lu­rad gam­za­de­bul pla­kats (ix. nimuSi). imi­
saT­vis, rom mos­wav­le­e­bi ukeT Caw­v­d­nen stra­te­gi­is arss, mas­wav­le­bels es
pro­ce­si Se­uZ­lia Se­a­da­ros te­le­vi­zo­ris yu­re­bas, oRond im gan­s­x­va­ve­biT,
rom es te­le­vi­zo­ri mo­Tav­se­bu­lia Tavad mos­wav­lis Tav­Si. igi wi­nas­war
sTxovs mos­wav­le­ebs, rom teq­s­tis mos­me­ni­sas da­xu­Won Tva­le­bi da Ta­vi­anT
go­ne­ba­Si ga­a­cocx­lon kad­re­bi ise, TiT­qos te­le­vi­zors uyu­re­ben.
2. mas­wav­le­be­li ukiTxavs teqsts mos­wav­le­ebs. yo­ve­li pa­sa­Jis­/e­pi­zo­dis
das­ru­le­bis Sem­deg mas­wav­le­be­li sTxovs mos­wav­le­ebs, aR­we­ron maT go­ne­
ba­Si ga­cocx­le­bu­li kad­re­bi.
3. ro­de­sac mas­wav­le­be­li da­as­ru­lebs teq­s­tis kiTx­vas, igi ava­lebs mos­wav­
le­ebs ga­a­ke­Ton Ca­na­xa­te­bi. mas­wav­le­bel­ma un­da ga­af­r­Txi­los mos­wav­le­
e­bi, rom am Sem­Tx­ve­va­Si na­xa­tis Ses­ru­le­bis xa­ris­xi nak­le­bad mniS­v­ne­lo­
va­ni­a. es un­da iyos rac Se­iZ­le­ba
swra­fad ga­ke­Te­bu­li Ca­na­xa­te­bi.
am da­va­le­bis mi­za­ni aris is, rom
mos­wav­le­eb­ma Ta­vi­an­Ti xed­va (na­
war­mo­e­bis ma­Te­u­li in­ter­p­re­ta­
ci­a) gad­mos­cen ara­ver­ba­lu­ri
gziT da pir­da­pir sa­xa­tav fur­
cel­ze ga­da­i­ta­non.
4. aq­ti­vo­bis bo­lo na­wi­li Se­iZ­le­ba
da­eT­mos stra­te­gi­is Se­fa­se­bas.
mos­wav­le­e­bi ga­ni­xi­la­ven, da­ex­ma­
ra Tu ara vi­zu­a­li­za­cia teq­s­tis
ga­ge­ba­Si, riT hgavs es pro­ce­si te­
le­vi­zo­ris yu­re­bas da riT gan­s­x­
vav­de­ba mis­gan da a.S.
plakatis nimuSi
Se­fa­se­ba: am aq­ti­vo­bis mi­za­ni­a, mos­wav­le­e­bi ga­ec­non kiTx­vis er­T­-erT stra­te­
gi­as. am­de­nad, mi­si mim­di­na­re­o­bi­sas sa­sur­ve­lia gan­ma­vi­Ta­re­be­li Se­fa­se­bis ga­mo­ye­
ne­ba. mas­wav­le­be­li ak­vir­de­ba mos­wav­le­ebs,

is­me­nen Tu ara isi­ni teqsts yu­radRe­biT;
264

axerxeben Tu ara mosmenili teqstis vizualizacias (vizualurad gacocxlebas) gonebaSi;

ga­i­ges da aiT­vi­ses Tu ara kiTx­vis axa­li stra­te­gia.
me­To­du­ri mi­Ti­Te­ba: es aq­ti­vo­ba sa­in­te­re­soa im Tval­saz­ri­siT, rom mi­si sa­
Su­a­le­biT mos­wav­le­e­bi war­mo­a­Ce­nen wa­kiTxu­li/­mos­me­ni­li teq­s­tis er­T­ma­ne­Tis­gan
sru­li­ad gan­s­x­va­ve­bul xed­vas, rac sak­la­so dis­ku­si­e­bis ga­mar­T­vis karg Se­saZ­leb­
lo­bas iZ­le­va.
am aq­ti­vo­bis ga­mo­ye­ne­ba Se­saZ­le­be­lia me­oTxe kla­si­dan.
kav­Si­ri sxva sag­neb­Tan: sax­vi­Ti da ga­mo­ye­ne­bi­Ti xe­lov­ne­ba.
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
qarT. VI. 14. mos­wav­les Se­uZ­lia pi­rov­nu­li da Se­moq­me­de­bi­Ti ga­moc­di­le­
bis ga­mo­ye­ne­ba we­ris pro­ces­Si; aqvs mxat­v­ru­li war­mo­sax­vis una­ri.
aq­ti­vo­ba #1: we­ris dRe­sas­wa­u­li.
aq­ti­vo­bis Se­sa­xeb: aq­ti­vo­ba Se­ma­ja­me­be­li sa­xi­saa da, ro­gorc we­si, tar­de­ba
se­mes­t­ris an sas­wav­lo wlis bo­los. igi em­sa­xu­re­ba mos­me­nis, mxat­v­ru­li war­mos­ax­
vi­sa da teq­s­tis ana­li­zis unar­-­C­ve­ve­bis ga­mo­mu­Sa­ve­bas. aq­ti­vo­ba mos­wav­le­ebi­saT­
vis uf­ro sa­xa­li­sos gax­dis we­ri­Ti mety­ve­le­bis swav­le­bis pro­cess da Se­moq­me­de­
bi­To­bis iers Ses­Zens we­riT da­va­le­beb­ze mu­Sa­o­bas.
aq­ti­vo­bis miz­ne­bi:

mos­me­nis unar­-­C­ve­ve­bis gan­vi­Ta­re­ba;

teq­s­tis ana­li­zis unar­-­C­ve­ve­bis gan­vi­Ta­re­ba;

sa­ku­Ta­ri mo­saz­re­bis, da­mo­ki­de­bu­le­bis, po­zi­ci­is, Tval­saz­ri­sis ga­mo­
xat­vi­sa da ar­gu­men­ti­re­bis unar­-­C­ve­ve­bis gan­vi­Ta­re­ba;

mxat­v­ru­lad we­ris unar­-­C­ve­ve­bis gan­vi­Ta­re­ba.
aq­ti­vo­bis or­ga­ni­ze­bis for­ma: jgu­fu­ri.
re­sur­se­bi: mos­wav­le­Ta mi­er Ses­ru­le­bu­li na­we­re­bi, fur­c­le­bi, ka­la­mi, da­fa,
car­ci, mar­ti­vi jil­do­e­bi/­si­ge­le­bi.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra:
Mmas­wav­leb­lis dax­ma­re­biT, mos­wav­le­eb­ma un­da Se­ar­Ci­on se­mes­t­ris­/­w­lis gan­
mav­lo­ba­Si maT mi­er Ses­ru­le­bu­li er­T­-er­Ti na­mu­Se­va­ri da xma­maR­la wa­u­kiTxon igi
Ta­nak­la­se­lebs.
mas Sem­deg, rac er­Ti mos­wav­le wa­i­kiTxavs Ta­vis na­mu­Se­vars, da­nar­Ce­nebs da­ax­
lo­e­biT 15 wu­Ti mi­e­ce­maT sa­i­mi­sod, rom pa­ta­ra fur­cel­ze Ca­mo­we­ron Ta­vi­an­Ti po­
zi­ti­u­ri/­da­de­bi­Ti ko­men­ta­re­bi mos­me­ni­li na­mu­Sev­ris Se­sa­xeb (ne­ga­ti­ur mxa­re­ebs
am Sem­Tx­ve­va­Si yu­radRe­ba ar eq­ce­va).
mos­wav­le­Ta we­ri­lo­bi­Ti ko­men­ta­re­bi war­mod­ge­ni­li un­da iyos ori rub­ri­kis
sa­xiT (Ti­To­e­ul maT­gan­Si ori pa­ra­met­ri­a). mas­wav­le­be­li mos­wav­le­ebs wi­nas­war ga­
ac­nobs am kri­te­ri­u­mebs da da­fa­ze Ca­mo­wers maT. we­ri­lo­bi­Ti ko­men­ta­re­bi em­sa­xu­
re­ba ro­gorc mos­me­ni­sa da Se­da­re­bis unar­-­C­ve­vis gan­vi­Ta­re­bas, ase­ve mxat­v­ru­lad
we­ris una­ris ga­mo­mu­Sa­ve­bas.
es rub­ri­ke­bi­a:
1. “go­ne­bis sar­ke” (mos­me­nis una­ri)
265
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
¡
na­we­ri­dan da­a­fiq­si­re sity­va, wi­na­da­de­ba, fra­za an az­ri, ro­me­lic mo­
ge­wo­na da ax­se­ni, ra­tom mo­ge­wo­na igi.
¡
na­we­ris wa­kiTx­vis Sem­deg Ca­i­niS­ne, ra­ze da­ga­fiq­ra me­gob­ris na­wer­ma.
2. “gu­lis sar­ke” (Se­da­re­bi­sa da mxat­v­ru­lad we­ris una­ri)
¡
Ca­i­niS­ne, ra grZno­ba, gan­c­da aR­Z­ra Sen­Si me­gob­ris na­wer­ma.
¡
Se­a­da­re na­we­ri ra­Ra­cas, ro­me­lic ax­s­nis da gad­mos­cems am na­we­ris
arss da­/an xa­si­aTs.
ko­men­ta­reb­ze mu­Sa­o­bis das­ru­le­bis Sem­deg mos­wav­le­e­bi xma­maR­la kiTxu­lo­
ben Ta­vi­anT ko­men­ta­reb­s­/­Se­fa­se­bebs mos­me­nis dros ga­Ce­ni­li myi­si­e­ri gan­c­di­sa da
az­re­bis da­sa­fiq­si­reb­lad.
aq­ti­vo­bis Ca­ta­re­bi­sas, dRe­sas­wa­u­li­sa da ze­i­mis gan­wyo­bis Se­saq­m­ne­lad, sak­
la­so oTa­xic sadRe­sas­wa­u­lod un­da mo­ir­Tos. ”we­ris dRe­sas­wa­uls” Se­iZ­le­ba da­es­
w­ron mow­ve­u­li stum­re­bi: mas­wav­leb­le­bi, am­xa­na­ge­bi, mSob­le­bi, sko­lis Ta­nam­S­rom­
le­bi da sxv. (am Sem­Tx­ve­va­Si mos­wav­le­ebs Se­uZ­li­aT, da­am­za­don mo­saw­ve­vi ba­ra­Te­bi
stum­re­bi­saT­vis).
aq­ti­vo­bis xan­g­r­Z­li­vo­ba: mTe­li aq­ti­vo­bis Ca­ta­re­bas esa­Wi­ro­e­ba sa­mi 45-50 wu­
Ti­a­ni gak­ve­Ti­li (im Sem­Tx­ve­va­Si, Tu klas­Si 20-25 mos­wav­le­a).
Se­fa­se­ba: aq­ti­vo­biT fas­de­ba, Se­uZ­lia Tu ara mos­wav­les:

das­k­v­ne­bis, pi­ra­di da­mo­ki­de­bu­le­be­bis, Seg­r­Z­ne­be­bis we­ri­lo­biT Ca­mo­ya­
li­be­ba;

iri­bi naT­q­va­mi­sa da ci­ta­tis swo­rad ga­mo­ye­ne­ba;

gan­c­dis, STa­beW­di­le­bis ra­i­mes­Tan Se­da­re­ba;

sa­sur­ve­li mxat­v­ru­li for­mis Seq­m­na.
me­To­du­ri mi­Ti­Te­ba:
sa­sur­ve­li­a, rom we­ris dRe­sas­wa­u­lis da­sas­ruls, mas­wav­le­bel­ma mos­wav­le­e­bi
da­a­jil­do­vos si­ge­liT, sim­bo­lu­ri sa­Cuq­riT da sxv.
aq­ti­vo­ba #2: ”i­yo da ar iyo ra”.
aq­ti­vo­bis Se­sa­xeb: aq­ti­vo­ba em­sa­xu­re­ba teq­s­tis ana­li­zi­sa da Se­moq­me­de­bi­Ti
unar­-­C­ve­ve­bis ga­mo­mu­Sa­ve­bas.
aq­ti­vo­bis miz­ne­bi:

teq­s­tis ana­li­zis una­ris gan­vi­Ta­re­ba;

Se­moq­me­de­bi­Ti una­re­bis (fan­ta­zi­is­/­war­mo­sax­vis) gan­vi­Ta­re­ba;

TviT­Se­fa­se­bi­sa da ur­Ti­er­T­Se­fa­se­bis unar­-­C­ve­ve­bis gamomuSave­ba.
aq­ti­vo­bis or­ga­ni­ze­bis for­ma: in­di­vi­du­a­lu­ri.
re­sur­se­bi: zRa­pa­ri, sa­we­ri kal­me­bi, fe­ra­di fan­q­re­bi, ada­mi­a­nu­ri re­sur­se­bi.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra:
mas­wav­le­be­li sa­ub­robs zRa­pa­reb­ze, mos­wav­le­ebs Se­ax­se­nebs maT­T­vis cno­bil
zRap­rebs. Sem­deg mok­led mi­mo­i­xi­lavs zRap­ris Zi­ri­Tad struq­tu­ras da mis ele­
men­tebs. ese­ni­a: Se­sa­va­li (per­so­na­Je­bi da moq­me­de­bis ad­gi­li), si­u­Je­tis gan­vi­Ta­re­
ba, kvan­Zis Sek­v­ra, kul­mi­na­ci­a, kvan­Zis gax­s­na; Se­ax­se­nebs mos­wav­le­ebs zRap­ri­saT­
vis da­ma­xa­si­a­Te­bel enob­riv­-­s­ti­lis­tur nor­mebs.
Sem­deg mas­wav­le­be­li wa­i­kiTxavs ram­de­ni­me ab­zacs Ser­Ce­u­li zRap­ris Sua na­
266
wi­li­dan da sTxovs mos­wav­le­ebs, war­mo­id­gi­non da da­we­ron, ra mox­da am ab­za­ce­bam­
de, ra mox­da am ab­za­ce­bis Sem­deg; ag­reT­ve zRap­ris Se­sa­va­li da das­k­v­ni­Ti na­wi­le­bi.
mos­wav­le­eb­ma un­da ifiq­ron ”u­ka­na mi­mar­Tu­le­biT”: mo­ax­di­non Txro­bis nak­lu­li
na­wi­lis­/­na­wi­le­bis re­kon­s­t­ru­i­re­ba, da­ad­gi­non Txro­bis Se­sav­se­bad auci­le­be­li
kom­po­nen­te­bi da, amas­Tan, war­mo­ad­gi­non es ad­gi­le­bi Jan­ri­saT­vis da­ma­xi­a­si­a­Te­
be­li enob­riv­-­s­ti­lis­tu­ri nor­me­bis dac­viT. ga­saT­va­lis­wi­ne­be­li­a, rom aq­ti­vo­ba
mos­wav­le­e­bi­sa­gan mo­iTxovs, ”mo­er­gon” imas, rac aqvT Se­Ta­va­ze­bu­li da imu­Sa­on mo­
ce­mul faq­teb­ze day­r­d­no­biT. sur­vi­li­sa­mebr, mos­wav­le­ebs Se­uZ­li­aT da­a­su­ra­Ton
Ta­vi­an­Ti na­mu­Sev­re­bi.
sa­mu­Sa­os das­ru­le­bis Sem­deg mas­wav­le­be­li xma­maR­la kiTxu­lobs mos­wav­le­Ta
na­mu­Sev­rebs.
bo­los mas­wav­le­be­li xma­maR­la kiTxu­lobs zRap­ris ori­gi­na­lur teqsts Ta­vi­
dan bo­lom­de.
da­sas­ruls, Se­iZ­le­ba ga­i­mar­Tos msje­lo­ba imis Ta­o­ba­ze, Tu ro­me­li na­mu­Se­va­
ri dgas uf­ro ax­los zRap­ris ori­gi­na­lur teq­s­t­Tan. mos­wav­le­e­bi Tvi­Ton im­s­je­
le­ben Se­de­geb­ze, da­ad­ge­nen, ro­me­li zRa­pa­ri ga­mo­vi­da uf­ro sru­li, sa­in­te­re­so
da­/an ori­gi­na­lu­ri.
aq­ti­vo­bis xan­g­r­Z­li­vo­ba: 15-17 wu­Ti.
Se­fa­se­ba: aq­ti­vo­biT fas­de­ba, Se­uZ­lia Tu ara mos­wav­les:

teq­s­tis ga­a­na­li­ze­ba (si­u­Je­tu­ri xa­zis gan­sazR­v­ra, Zi­ri­Ta­di struq­tu­
ru­li ele­men­te­bis dad­ge­na);

Txro­bis nak­lu­li ele­men­tis­/e­le­men­te­bis re­kon­s­t­ru­i­re­ba Jan­ris spe­
ci­fi­kis gaT­va­lis­wi­ne­biT da sa­Ta­na­do enob­riv­-­s­ti­lis­tu­ri nor­me­bis ga­
mo­ye­ne­biT;

av­lens Tu ara mos­wav­le fan­ta­zi­is­/­war­mo­sax­vis unars;

ram­de­nad adek­va­tu­rad afa­sebs mos­wav­le sa­ku­Tar da sxvis na­mu­Sev­rebs.
me­To­du­ri mi­Ti­Te­ba: sa­sur­ve­li­a, mos­wav­le­ebs sa­mu­Sa­od Sev­Ta­va­zoT tra­di­
ci­u­li struq­tu­ri­sa da si­u­Je­tu­ri xa­zis mqo­ne, nak­le­bad cno­bi­li zRa­pa­ri.
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
aq­ti­vo­ba #3: vqmniT er­Tad.
aq­ti­vo­bis Se­sa­xeb: aq­ti­vo­ba em­sa­xu­re­ba Se­moq­me­de­bi­Ti we­ri­saT­vis auci­le­be­
li unar­-­C­ve­ve­bis ga­mo­mu­Sa­ve­bas. igi aer­Ti­a­nebs oTx etaps.
aq­ti­vo­bis miz­ne­bi:

teq­s­tis ana­li­zis unar­-­C­ve­ve­bis Camoyalibeba;

ana­li­ti­ku­ri da lo­gi­ku­ri az­rov­ne­bis unar­-­C­ve­ve­bis Camoyalibeba;

Se­moq­me­de­bi­Ti unare­bis gan­vi­Ta­re­ba;

we­ri­Ti mety­ve­le­bis unar­-­C­ve­ve­bis Camoyalibeba;

TviT­ga­mo­xat­vis unar­e­bis gan­vi­Ta­re­ba;

Ta­nam­S­rom­lo­bis unar­-­C­ve­ve­bis Camoyalibeba;

s­wav­lis procesis organizebis una­ris gan­vi­Ta­re­ba.
aq­ti­vo­bis or­ga­ni­ze­bis for­ma: in­di­vi­du­a­lu­ri.
re­sur­se­bi: kal­me­bi, sa­we­ri fur­c­le­bi Ti­To­e­u­li mos­wav­li­saT­vis.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra:
267
qarTuli ena da literatura
268
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
mas­wav­le­be­li ze­pi­rad ux­s­nis mos­wav­le­ebs, ra­Si mdgo­ma­re­obs aq­ti­vo­bis ar­si:
mos­wav­le­eb­ma un­da SeTx­zan da da­we­ron ra­i­me si­u­Je­ti/­moTx­ro­ba­/is­to­ri­a. aq­ti­vo­
bis pir­vel etap­ze mos­wav­le­e­bi Txza­ven si­u­Je­tis da­sawyiss, me­o­re etap­ze - Sua na­
wils, me­sa­me etap­ze - da­sas­ruls. amas­Tan, mos­wav­le­e­bi ar we­ren erT si­u­Jets Ta­vi­
dan bo­lom­de. isi­ni iwye­ben si­u­Je­tis we­ras, Sem­deg ag­r­Ze­le­ben Ta­nak­la­se­lis mi­er
dawye­bul si­u­Jets (we­ren Sua na­wils); da­bo­los, da­as­ru­le­ben Ta­nak­la­se­le­bis mi­er
mo­fiq­re­bu­li si­u­Jets (si­u­Je­tis da­sawyis­sa da Sua na­wils). aq­ti­vo­bis da­sas­ruls,
mos­wav­le­e­bi as­wo­re­ben Ta­nak­la­se­le­bis na­mu­Se­vars. mas­wav­le­be­li ga­af­r­Txi­lebs
mos­wav­le­ebs, rom Ti­To­e­u­li eta­pi­saT­vis ga­mo­yo­fi­lia gar­k­ve­u­li dro.
pir­ve­li eta­pi: mos­wav­le­e­bi Se­ud­ge­bi­an we­ras (sa­wer fur­c­leb­ze ar uTi­Te­ben
Ta­vi­anT vi­na­o­bas): Txza­ven si­u­Je­tis da­sawyiss, sa­dac war­mod­ge­ni­li iq­ne­ba per­so­
na­Je­bi, moq­me­de­bis dro da ad­gi­li.
me­o­re eta­pi: 5-7 wu­Tis Sem­deg Ti­To­e­u­li mos­wav­le, mas­wav­leb­lis mi­Ti­Te­biT,
Ta­vis erT Ta­nak­la­sels ga­uc­v­lis na­wers; wa­i­kiTxavs Ta­nak­la­se­lis mi­er mo­fiq­re­
bul da­sawyiss (per­so­na­Jebs, moq­me­de­bis ad­gils, dros) da ga­ag­r­Ze­lebs si­u­Je­tur
xazs Ta­vi­si war­mo­sax­viT.
me­sa­me eta­pi: 5-7 wu­Tis Sem­deg Ti­To­e­u­li mos­wav­le, mas­wav­leb­lis mi­Ti­Te­biT,
Ta­vis erT ro­me­li­me Ta­nak­la­sels ga­uc­v­lis na­wers; wa­i­kiTxavs Ta­nak­la­se­le­bis mi­
er mo­fiq­re­bul da­sawyis­sa da Sua na­wils da da­as­ru­lebs si­u­Jets Ta­vi­si war­mo­sax­
viT.
me­oTxe eta­pi: sa­mu­Sa­os das­ru­le­bis Sem­deg mos­wav­le­e­bi ki­dev er­Txel gac­v­li­
an sa­wer fur­c­lebs. Ti­To­e­ul maT­gans da­e­va­le­ba, ga­as­wo­ros Ta­nak­la­se­le­bis na­mu­
Se­va­ri, moaxdinos ­re­daq­tireba-­ko­req­ti­reba da ga­da­a­TeT­ros igi. am sa­mu­Sa­o­saT­
vis mos­wav­le­ebs 7-8 wu­Ti mi­e­ce­maT.
mos­wav­le­Ta mi­er Ses­ru­le­bu­li na­mu­Sev­re­bi Se­ik­ri­be­ba da er­Tad aikin­Ze­ba
bro­Su­ris sa­xiT, ro­me­lic xel­mi­saw­v­do­mi un­da iyos yve­la mos­wav­li­saT­vis. am gziT
Ti­To­e­ul maT­gans Se­eZ­le­ba, ga­ec­nos Ta­nak­la­se­le­bis na­mu­Sev­rebs; Tva­li ga­a­dev­
nos, ro­gor gan­vi­Tar­da/­ro­gor das­rul­da mis mi­er mo­fiq­re­bu­li si­u­Je­ti (da­sawyi­
si da­/an Sua na­wi­li).
aq­ti­vo­bis xan­g­r­Z­li­vo­ba: pir­ve­li sa­mi eta­pi­saT­vis mos­wav­le­ebs eZ­le­vaT 5-7
wu­Ti, me­oTxe eta­pis­T­vis - 7-8 wu­Ti.
aq­ti­vo­bis sa­er­To xan­g­r­Z­li­vo­baa da­axl. 30 -35 wu­Ti.
Se­fa­se­ba: aq­ti­vo­biT fas­de­ba, Se­uZ­lia Tu ara mos­wav­les

si­u­Je­tu­ri xa­zis amoc­no­ba da gan­vi­Ta­re­ba;

adek­va­tu­ri leq­si­kis ga­mo­ye­ne­ba;

Se­moq­me­de­bi­Ti unar­-­C­ve­ve­bis ga­mov­le­na;

sxvi­si na­mu­Sev­ris Se­fa­se­ba;

naweris gasworeba (redaqtireba, koreqtireba).
me­To­du­ri mi­Ti­Te­be­bi:

aq­ti­vo­bis pir­vel etap­ze mas­wav­le­bel­ma un­da mi­u­Ti­Tos mos­wav­le­ebs, rom
da­sawyi­sis we­ri­sas maT un­da war­mo­a­Ci­non: per­so­na­Ji/­per­so­na­Je­bi, moq­me­
de­bis dros, moq­me­de­bis ad­gi­li.

mi­zan­Se­wo­ni­li ar aris per­so­na­Je­bad Ta­nak­la­se­le­bis, mas­wav­leb­le­bi­sa da
misT. ga­moy­va­na.

aq­ti­vo­bis Se­u­fer­xeb­lad Ca­ta­re­bis miz­niT, Ti­To­e­ul mos­wav­les mas­wav­
le­be­li mi­u­Ti­Tebs, ro­mel Ta­nak­la­sels un­da ga­uc­va­los Ta­vi­si na­mu­Se­
va­ri (es ar un­da iyos gver­diT an ax­los mjdo­mi Ta­nak­la­se­li).
kav­Si­ri sxva sag­neb­Tan: aR­niS­nu­li aq­ti­vo­ba avi­Ta­rebs ana­li­ti­ku­ri da lo­gi­
ku­ri az­rov­ne­bis, ag­reT­ve Se­moq­me­de­biT unar­-­C­ve­vebs, rom­le­bic auci­le­be­lia hu­
ma­ni­ta­ru­li, sa­bu­ne­bis­mety­ve­lo da zus­ti mec­ni­e­re­be­bis Ses­wav­lis dros.
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
aq­ti­vo­ba #4: me da Ce­mi Ta­na­av­to­ri.
aq­ti­vo­bis Se­sa­xeb: aq­ti­vo­ba ga­miz­nu­lia we­ris eta­pi­saT­vis. igi xels uwyobs
pi­rov­nu­li da­/an li­te­ra­tu­ru­li ga­moc­di­le­bis we­ri­lo­biT gad­mo­ce­mis, Se­moq­me­
de­bi­Ti unar­-­C­ve­ve­bis ga­mo­mu­Sa­ve­bas; sti­muls aZ­levs mos­wav­le­Ta mxat­v­rul war­
mo­sax­vas, ma­Ti TviT­ga­mo­xat­vis pro­cess. aq­ti­vo­bis mim­di­na­re­o­bi­sas mos­wav­le­e­bi
mu­Sa­o­ben er­T­ma­neT­Tan Ta­na­av­to­ro­biT da sa­er­To Za­lis­x­me­viT qmni­an mxat­v­rul
teqsts.
aq­ti­vo­bis miz­ne­bi:

Se­moq­me­de­bi­Ti unar­-­C­ve­ve­bis gan­vi­Ta­re­ba;

mxat­v­ru­li war­mo­sax­vis gan­vi­Ta­re­ba;

lo­gi­ku­ri az­rov­ne­bis unar­-­C­ve­ve­bis gan­vi­Ta­re­ba;

Ta­nam­S­rom­lo­bis unar­-­C­ve­ve­bis gan­vi­Ta­re­ba.
aq­ti­vo­bis or­ga­ni­ze­bis for­ma: wyvi­lu­ri/­j­gu­fu­ri.
re­sur­se­bi: da­fa, car­ci/­mar­ke­ri, sa­we­ri fur­ce­li, ka­la­mi.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra:
mas­wav­le­be­li Ses­Ta­va­zebs mos­wav­le­ebs, da­we­ron­/­SeTx­zan mxat­v­ru­li teq­s­ti
im da­sawyi­sis sa­fuZ­vel­ze, ro­mel­sac igi da­fa­ze da­wers (es Se­iZ­le­ba iyos er­Ti an
me­ti wi­na­da­de­ba, er­Ti ab­za­ci). Se­Ta­va­ze­bu­li da­sawyi­si Se­iZ­le­ba SeTx­zu­li iyos
Ta­vad mas­wav­leb­lis mi­er an aRe­bu­li iyos ro­me­li­me Txzu­le­bi­dan, ro­mel­sac mos­
wav­le­e­bi ar ic­no­ben.
mos­wav­le­eb­ma un­da ga­ag­r­Ze­lon am­bis Txro­ba wyvi­lu­ri mu­Sa­o­bis re­Jim­Si. Ti­
To­e­ul wyvils mas­wav­le­be­li da­u­ri­gebs Ti­To-­Ti­To sa­wer fur­cels da ga­ac­nobs
mos­wav­le­ebs sa­mu­Sa­os Ses­ru­le­bis wess, af­r­Txi­lebs maT, rom teq­s­t­ze sa­mu­Sa­od
maT aqvT 18-20 wu­Ti.
teq­s­tis Seq­m­na­ze mewy­vi­le­e­bi mu­Sa­o­ben rig­ri­go­biT, iye­ne­ben er­T­sa da ima­ve
fur­cels - jer er­Ti mewy­vi­le da­wers wi­na­da­de­bas­/­wi­na­da­de­bebs an ab­zacs, ga­das­
cems fur­cels Ta­vis mewy­vi­les, ro­me­lic ga­ec­no­ba me­gob­ris na­wers da ga­ag­r­Ze­lebs
am­bis Txro­bas. Sem­deg fur­ce­li isev da­ub­run­de­ba pir­vel mewy­vi­les, ro­me­lic ga­ec­
no­ba, ra da­we­ra mis­ma me­go­bar­ma (me­o­re mewy­vi­lem), ga­ag­r­Ze­lebs mis Txro­bas da a.S.
mewy­vi­le­eb­ma un­da ga­mok­ve­Ton da da­ic­van si­u­Je­tu­ri xa­zi, gag­r­Ze­le­be­bi ar
un­da iyos wi­na­aR­m­de­gob­ri­vi da ur­Ti­er­T­ga­mom­ricxa­vi - esaa auci­le­be­li moTxov­
na, ro­mel­sac mas­wav­le­be­li we­ris dawye­bam­de ga­ac­nobs mos­wav­le­ebs. sa­sur­ve­li­a,
rom mewy­vi­le­e­bis mi­er Seq­m­nil teq­s­t­Si aR­re­u­li ar iyos enob­ri­vi, sti­lis­tu­ri,
Jan­ru­li da an for­mob­ri­vi ma­xa­si­a­Teb­le­bi.
sa­mu­Sa­os das­ru­le­bam­de 5 wu­TiT ad­re mas­wav­le­be­li ga­af­r­Txi­lebs mos­wav­
269
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
le­ebs, rom dro iwu­re­ba (”gaf­r­Txi­lebT, rom dag­r­CaT 5 wu­Ti”) da mo­u­wo­debs maT,
dar­Ce­ni­li dro teq­s­tis da­sas­ru­leb­lad ga­mo­i­ye­non.
sa­mu­Sa­os das­ru­le­bis Sem­deg mos­wav­le­e­bi xma­maR­la wa­i­kiTxa­ven Ta­vi­anT Txzu­
le­bebs. wa­kiTx­vis Sem­deg ga­i­mar­Te­ba msje­lo­ba mos­me­ni­li Txzu­le­be­bis Se­sa­xeb.
im Sem­Tx­ve­va­Si, Tu mas­wav­leb­lis mi­er Se­Ta­va­ze­bu­li da­sawyi­si ro­me­li­me Txzu­
le­bi­da­naa aRe­bu­li, mas­wav­le­be­li mos­wav­lebs mok­led ga­ac­nobs mis Si­na­arss (an da­
a­va­lebs aR­niS­nu­li Txzu­le­bis wa­kiTx­vas sa­Si­nao da­va­le­bis sa­xiT).
aq­ti­vo­bis xan­g­r­Z­li­vo­ba: 18-20 wu­Ti.
Se­fa­se­ba: aq­ti­vo­biT fas­de­ba, Se­uZ­lia Tu ara mos­wav­les

mxat­v­ru­li war­mo­sax­vis una­ris ga­mov­le­na we­ris dros;

si­u­Je­tu­ri xa­zis age­ba da dac­va;

lo­gi­ku­ri az­rov­ne­bis unar­-­C­ve­ve­bis ga­mov­le­na;

enob­riv­-­s­ti­lis­tu­ri da Jan­rob­ri­vi ma­xa­si­a­Teb­le­bis gaT­va­lis­wi­ne­ba;

Ta­nam­S­rom­lo­ba.
me­To­du­ri mi­Ti­Te­ba: aq­ti­vo­bis Ca­ta­re­ba Se­iZ­le­ba ag­reT­ve mos­wav­le­e­bis jgu­
fe­bad da­yo­fis gziT.
qarT. VI. 15. mos­wav­les Se­uZ­lia sxva­das­x­va sa­xis miz­nob­ri­vi teq­s­tis da­mo­
u­ki­deb­lad Seq­m­na.
aq­ti­vo­ba #1. vwerT bi­og­ra­fi­as.
aq­ti­vo­bis Se­sa­xeb: aq­ti­vo­ba em­sa­xu­re­ba mov­le­ne­bi­sa da faq­te­bis Ta­na­mim­dev­
ru­lad gad­mo­ce­mis una­ris ga­mo­mu­Sa­ve­bas, we­ri­Ti mety­ve­le­bis gan­vi­Ta­re­bas. aq­ti­
vo­ba na­wi­lob­riv fa­ravs, ag­reT­ve, ama­ve kla­sis me-16 Se­degs (qarT. VI. 16).
aq­ti­vo­bis miz­ne­bi:

in­for­ma­ci­is mo­Zi­e­bis, da­xa­ris­xe­bi­sa da or­ga­ni­ze­bis unar­-­C­ve­ve­bis gan­vi­
Ta­re­ba;

mov­le­ne­bi­sa da faq­te­bis Ta­na­mim­dev­ru­lad gad­mo­ce­mis unar­-­C­ve­ve­bis
gan­vi­Ta­re­ba;

ana­li­ti­ku­ri da lo­gi­ku­ri az­rov­ne­bis unar­-­C­ve­ve­bis gan­vi­Ta­re­ba;

we­ri­Ti mety­ve­le­bis gan­vi­Ta­re­ba.
aq­ti­vo­bis or­ga­ni­ze­bis for­ma: in­di­vi­du­a­lu­ri.
re­sur­se­bi: sa­ni­mu­Sod Ser­Ce­u­li bi­og­ra­fi­u­li teq­s­ti, wya­ro­e­bi bi­og­ra­fi­u­li
teq­s­tis Se­saq­m­ne­lad, ka­la­mi, rve­u­li.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra:
mas­wav­le­be­li mos­wav­le­ebs esa­ub­re­ba bi­og­ra­fi­u­li teq­s­te­bis, ma­Ti spe­ci­fi­
kis Se­sa­xeb; Se­ax­se­nebs maT, rom bi­og­ra­fi­is su­bi­eq­ti (pi­ri, vis­ze­c iwereba bi­og­ra­
fi­a) Se­iZ­le­ba iyos met­nak­le­bad cno­bi­li is­to­ri­u­li pi­ric da Ta­na­med­ro­ve ada­mi­
a­nic.4
sa­ni­mu­Sod mas­wav­le­be­li mos­wav­le­ebs ga­ac­nobs er­T­-erT bi­og­ra­fi­ul teqsts,
4
270
bi­og­ra­fia (i­se­ve, ro­gorc av­to­bi­og­ra­fi­a), sa­zo­ga­dod, war­mo­ad­gens aR­we­ri­Ti ti­pis teqsts, ro­mel­Sic
ga­mo­ye­ne­bu­lia na­ra­ti­u­li ti­pis teq­s­tis gar­k­ve­u­li ele­men­te­bic. bi­og­ra­fi­is ti­pis teq­s­te­bis Sed­ge­
ni­sas, Zi­ri­Ta­dad, ga­mo­i­ye­ne­ba 3 me­To­di/­mid­go­ma. ese­ni­a: 1. is­to­ri­u­li - igi fo­ku­si­re­bu­lia Ta­ri­Re­bi­sa
da mov­le­ne­bis gad­mo­ce­ma­ze qro­no­lo­gi­u­ri Ta­na­mim­dev­ro­bis dac­viT. am ti­pis bi­og­ra­fi­u­li teq­s­te­bi
ro­mel­sac klas­Si wa­i­kiTxa­ven. mas­wav­leb­lis xel­m­ZR­va­ne­lo­biT, mos­wav­le­e­bi da­ak­
vir­de­bi­an bi­og­ra­fi­u­li teq­s­tis enob­riv, sti­lis­tur da struq­tu­rul Ta­vi­se­bu­
re­bebs (aR­we­ri­Ti xa­si­a­Ti, qro­no­lo­gi­u­ri Ta­na­mim­dev­ro­bis dac­va, Txro­ba me­sa­me
pir­Si, sxv.).
mas­wav­le­be­li Ses­Ta­va­zebs mos­wav­le­ebs, da­we­ron bi­og­ra­fi­u­li teq­s­ti. mos­
wav­le­e­bi Se­ar­Ce­ven bi­og­ra­fi­is su­bi­eqts. is Se­iZ­le­ba iyos mwe­ra­li, rom­lis na­war­
mo­eb­sac swav­lo­ben, is­to­ri­u­li pi­ri, spor­t­s­me­ni, msa­xi­o­bi, mu­si­ko­si da a.S.
bi­og­ra­fi­u­li teq­s­tis Se­saq­m­ne­lad mos­wav­le­e­bi, pir­vel rig­Si, un­da ga­ec­non
ma­sa­lebs Ser­Ce­u­li su­bi­eq­tis Se­sa­xeb. mos­wav­le­e­bi gan­sazR­v­ra­ven, ra wya­ro­e­biT
isar­geb­le­ben teq­s­tis Se­saq­m­ne­lad (bi­og­ra­fi­is wya­ro­e­bis Se­sa­xeb ix. me­To­du­ri mi­
Ti­Te­be­bi, #1). am etap­ze mos­wav­le­ebs Se­uZ­li­aT Se­mo­i­far­g­lon 2-3 wya­ro­Ti.
ma­sa­le­bis ana­li­zis, da­xa­ris­xe­bi­sa da or­ga­ni­ze­bis pro­ce­sis ukeT war­mar­T­vis
miz­niT, mas­wav­le­be­li Ses­Ta­va­zebs bav­S­vebs, mu­Sa­o­bis dros mo­am­za­don:
a) ”cxov­re­bis xa­zi” - mos­wav­le­e­bi Seq­m­ni­an su­bi­eq­tis cxov­re­bis mniS­v­ne­lo­
va­ni Ta­ri­Re­bis Ca­mo­naT­vals da­ba­de­bi­dan sik­v­di­lam­de. es Ca­mo­naT­va­li
un­da Se­i­cav­des, sul mci­re, 6-8 mov­le­nas­/­faqts;
b) por­t­re­ti - mos­wav­le­e­bi da­xa­ta­ven su­bi­eq­tis por­t­rets; mi­u­Ti­Te­ben, ras
fiq­rob­da su­bi­eq­ti Ta­vi­si cxov­re­bis sam yve­la­ze mniS­v­ne­lo­van mov­le­na­
ze;
g) ci­ta­te­bi - mos­wav­le­eb­ma un­da mo­iy­va­non, sul mci­re, ori ci­ta­ta - su­bi­eq­
tis az­re­bi, ga­mo­naT­q­va­me­bi, rom­le­bic, bi­og­ra­fi­is av­to­ris az­riT, sa­u­ke­
Te­sod asa­xavs su­bi­eq­tis saubris stilis, mis az­reb­sa da Se­xe­du­le­bebs.
d) e.w. ”gu­lis ru­ka” – esaa grZno­be­bis, emo­ci­e­bis, da­mo­ki­de­bu­le­be­bis am­
sax­ve­li gra­fi­ku­li ma­or­ga­ni­ze­be­li. mos­wav­le­e­bi da­xa­ta­ven /ga­mo­sa­xa­ven
guls. Sem­deg am ga­mo­sa­xu­le­bas Se­av­se­ben sity­ve­biT­/­su­ra­Te­biT, rom­le­
bic asa­xa­ven su­bi­eq­tis grZno­bebs, emo­ci­ebs, da­mo­ki­de­bu­le­bebs ada­mi­a­ne­
bis­/­sag­ne­bis­/­mov­le­ne­bis, sxv. mi­marT. ”gu­lis ru­ka­ze” Se­iZ­le­ba, mag., ga­
mo­i­sa­xos: bi­og­ra­fi­is su­bi­eq­tis say­va­re­li wig­nis sa­xel­wo­de­ba; ek­le­sia
(Tu­ki bi­og­ra­fi­is su­bi­eq­ti re­li­gi­u­ri ada­mi­a­ni­a), su­bi­eq­tis oja­xis ama
Tu im wev­ris, me­gob­ris, mas­wav­leb­lis sa­xe­le­bi (Tu­ki maT mniS­v­ne­lo­va­ni
ad­gi­li eka­vaT su­bi­eq­tis cxov­re­ba­Si), su­bi­eq­tis ho­bi (mag., Se­iZ­le­ba ga­
mo­i­sa­xos Tev­zi da­/an an­ke­si, Tu­ki su­bi­eq­ti ga­ta­ce­bu­lia Tev­za­o­biT); sa­
xe­le­bi im ada­mi­a­ne­bi­sa, ro­mel­Ta moR­va­we­o­bam­/­Se­moq­me­de­bam gav­le­na mo­ax­
di­na su­bi­eq­t­ze, sxv.
am­g­va­rad or­ga­ni­ze­bu­li in­for­ma­cia cal­ke­u­li Te­me­bis da maT­Tan da­kav­Si­re­
bu­li de­ta­le­bis sa­xiT Se­va bi­og­ra­fi­ul teq­s­t­Si. sa­Wi­ro­e­bi­sa­mebr, teq­s­tis Sed­
ge­ni­sas mos­wav­le­ebs Se­uZ­li­aT ga­mo­i­ye­non mi­zez­-­Se­de­gob­ri­vi da­/an sxva mi­mar­Te­
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
yve­la­ze far­To­daa gav­r­ce­le­bu­li; 2. so­ci­o­lo­gi­u­ri - igi su­bi­eq­tis cxov­re­bis gad­mo­ce­mi­sas far­Tod
iye­nebs is­to­ri­ul kon­teqsts (aRwers sa­Ta­na­do pe­ri­o­dis sa­o­ja­xo cxov­re­bas, kve­bas da sak­ve­b pro­duq­
te­bs, me­di­ci­ns, sat­ran­s­por­to sa­Su­le­be­bs, eko­no­mi­kas, ga­naT­le­bis sis­te­mas, mo­das, sa­me­ur­neo sis­te­mas,
ar­qi­teq­tu­ras da a.S.); 3. fsi­qo­lo­gi­u­ri - su­bi­eq­tis cxov­re­bis gad­mo­ce­mi­sas fo­ku­si­re­bu­lia kon­f­liq­
teb­ze, ro­me­lic bi­og­ra­fi­is su­bi­eqts aqvs sxveb­Tan - oja­xis da­/an sa­zo­ga­do­e­bis wev­reb­Tan, bu­ne­bas­Tan,
sa­ku­Tar Tav­Tan, sxv. am ti­pis bi­og­ra­fi­eb­Si Se­iZ­le­ba aR­we­ri­li iyos ara su­bi­eq­tis mTe­li cxov­re­ba, ara­
med er­Ti ro­me­li­me e­pi­zo­di, ro­mel­Sic, av­to­ris az­riT, u­keT ik­ve­Te­ba bi­og­ra­fi­is su­bi­eq­tis xa­si­a­Ti.
ze­moT war­mod­ge­ni­li aq­ti­vo­ba fo­ku­si­re­bu­lia is­to­ri­u­li bi­og­ra­fi­is tip­ze, ro­me­lic qro­no­lo­gi­u­ri
Ta­na­mim­dev­ro­biT gad­mog­v­cems mov­le­neb­sa da faq­tebs.
271
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
be­bis am­sax­ve­li kav­Si­re­bi/­kon­s­t­ruq­ci­e­bi (mag., ”..-is ga­mo bi­og­ra­fi­is su­bi­eq­t­ma
imoq­me­da am­g­va­rad...”, sxv.)
ma­sa­le­bis ana­li­zis, da­xa­ris­xe­bi­sa da or­ga­ni­ze­bis dros mi­Re­bu­li mo­na­ce­me­bi­
sa da das­k­v­ne­bis sa­fuZ­vel­ze, mos­wav­le­e­bi da­we­ren bi­og­ra­fi­ul teqsts.
Se­fa­se­ba: aq­ti­vo­biT fas­de­ba, Se­uZ­lia Tu ara mos­wav­les:

bi­og­ra­fi­u­li teq­s­tis struq­tu­ris ga­az­re­ba;

in­for­ma­ci­is mo­Zi­e­ba, ga­a­na­li­ze­ba, da­xa­ris­xe­ba da or­ga­ni­ze­ba;

mov­le­ne­bis­/­faq­te­bis gad­mo­ce­ma qro­no­lo­gi­u­ri Ta­na­mim­dev­ro­bis dac­viT;

or­ga­ni­ze­bu­li in­for­ma­ci­is naS­rom­Si asax­va (Te­me­bis sa­xiT);

sa­Ta­na­do enob­riv­-­s­ti­lis­tu­ri nor­me­bis ga­mo­ye­ne­ba, iri­bi naT­q­va­mi­sa
da ci­ti­re­bis mar­Te­bu­lad ga­mo­ye­ne­ba, mi­zez­-­Se­de­gob­ri­vi da­/an sxva mi­
mar­Te­be­bis am­sax­ve­li kav­Si­re­bis­/­kon­s­t­ruq­ci­e­bis mar­Te­bu­lad ga­mo­ye­
ne­ba.
me­To­du­ri mi­Ti­Te­be­bi:

bi­og­ra­fi­u­li teq­s­tis Sed­ge­ni­sas av­to­ri ec­no­ba da amu­Sa­vebs wya­ro­ebs
su­bi­eq­tis Se­sa­xeb. wya­ro­e­bi ori ti­pi­sa­a: a) pir­ve­la­di wya­ro­e­bi: Ta­vad
bi­og­ra­fi­is su­bi­eq­ti (Tu­ki bi­og­ra­fia iwe­re­ba Ta­na­med­ro­ve ada­mi­an­ze,
sa­u­ke­Te­so sa­Su­a­le­ba­a, av­to­ri pi­ra­dad Sex­v­des da ga­e­sa­ub­ros mas), dRi­
u­re­bi, we­ri­le­bi, in­ter­vi­u­e­bi bi­og­ra­fi­is su­bi­eq­t­Tan, av­to­bi­og­ra­fi­a­/av­
to­bi­og­ra­fi­u­li Ca­na­we­re­bi (da­we­ri­li bi­og­ra­fi­is su­bi­eq­tis mi­er), sa­max­
sov­ro Ca­na­we­re­bi, fo­to­e­bi, sa­is­to­rio wya­ro­e­bi/­c­no­be­bi; mo­go­ne­be­bi im
pi­re­bi­sa, rom­le­bic ic­nob­d­nen bi­og­ra­fi­is su­bi­eqts. me­o­ra­di wya­ro­e­bi:
wig­ne­bi, al­bo­me­bi, veb­g­ver­de­bi da sxva eleq­t­ro­nu­li re­sur­se­bi, sa­Jur­
na­lo/ sa­ga­ze­To/­s­ta­ti­e­bi, sxv. - zo­ga­dad, mTe­li is in­for­ma­ci­a, ro­me­lic
mog­viTx­robs bi­og­ra­fi­is su­bi­eq­tis Se­sa­xeb.

mos­wav­le­e­bis ukeT ori­en­ta­ci­is miz­niT, sa­sur­ve­li­a, mas­wav­le­bel­ma mos­
wav­le­ebs aC­ve­nos ma­sa­lis or­ga­ni­ze­bis mo­de­li. am miz­niT mas­wav­le­bels
Se­uZ­li­a, klas­Si wa­kiTxul bi­og­ra­fi­ul teq­s­t­ze day­r­d­no­biT, mo­am­za­dos
da da­fa­ze ga­mo­sa­xos ”cxov­re­bis xa­zi”, ”gu­lis ru­ka” da sxv. kar­gi iq­ne­ba,
Tu­ki am pro­ces­Si aq­ti­u­rad Ca­er­T­ve­bi­an mos­wav­le­e­bic.
kav­Si­ri sxva sag­neb­Tan: aq­ti­vo­ba avi­Ta­rebs ana­li­ti­ku­ri da lo­gi­ku­ri az­rov­
ne­bis unar­-­C­ve­vebs, rom­le­bic Ta­nab­rad sa­Wi­roa ne­bis­mi­e­ri hu­ma­ni­ta­ru­li, sa­bu­ne­
bis­mety­ve­lo da zus­ti mec­ni­e­re­be­bis Ses­wav­lis dros.
aq­ti­vo­ba #2: kor­ne­lis gra­fa.
aq­ti­vo­bis Se­sa­xeb: aq­ti­vo­ba em­sa­xu­re­ba teq­s­tis ana­li­zis unar­-­C­ve­ve­bis ga­mo­
mu­Sa­ve­bas. igi ga­miz­nu­lia we­ris mo­sam­za­de­be­li eta­pi­saT­vis.
aq­ti­vo­bis miz­ne­bi:

teq­s­tis ana­li­zis unar­-­C­ve­ve­bis ga­mo­mu­Sa­ve­ba;

faq­tob­ri­vi mo­na­ce­me­bi­sa da pi­ra­di Tval­saz­ri­sis / da­mo­ki­de­bu­le­bis /
Se­xe­du­le­be­bis er­T­ma­ne­Ti­sa­gan ga­mij­v­nis unar­-­C­ve­ve­bis ga­mo­mu­Sa­ve­ba;

faq­tob­ri­vi mo­na­ce­me­bis we­ri­lo­biT gad­mo­ce­mis unar­-­C­ve­ve­bis ga­mo­mu­Sa­
ve­ba;
272

pi­ra­di Tval­saz­ri­sis­/­mo­saz­re­bis we­ri­lo­biT gad­mo­ce­mis unar­-­C­ve­ve­bis
ga­mo­mu­Sa­ve­ba.
aq­ti­vo­bis or­ga­ni­ze­bis for­ma: in­di­vi­du­a­lu­ri.
re­sur­se­bi: teq­s­ti, ka­la­mi, rve­u­li, kor­ne­lis gra­fa.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra: aq­ti­vo­ba aer­Ti­a­nebs oTx sa­fe­xurs. ese­ni­a:
1. mas­wav­leb­lis Txov­niT, mos­wav­lem un­da ga­da­xe­dos da­sa­mu­Sa­ve­bel ma­sa­las
da sa­ku­Tar Tavs da­us­vas Sem­de­gi kiTx­va: ”ra vi­ci me mo­ce­mu­li sa­kiTxis
Se­sa­xeb?” Sem­deg ki Se­ad­gi­nos ga­moc­di­le­ba­Si ar­se­bu­li in­for­ma­ci­i­sa da
Ta­vi­si mo­lo­di­ne­bis sa­xel­da­xe­lo nus­xa.
2. mos­wav­lem we­ri­lo­biT un­da Ca­mo­a­ya­li­bos Se­sas­ru­le­be­li sa­mu­Sa­os mi­za­
ni. ami­saT­vis man un­da upa­su­xos Sem­deg Se­kiTx­vebs: ”ra­tom vkiTxu­lob me am
teqsts?”, ”ri­si swav­li­sa da ga­ge­bis ime­di maqvs teq­s­tis wa­kiTx­vis Sem­deg?”.
3. teq­s­tis wa­kiTx­vis dros mos­wav­lem un­da upa­su­xos Sem­deg Se­kiTx­vebs: ”ra?
vin? sad? ro­dis? ro­gor? ra­tom­?­”­Dda am kiTx­ve­bis sa­fuZ­vel­ze mo­Zi­e­bu­li
in­for­ma­cia Ca­i­niS­nos kor­ne­lis gra­fis pir­ve­la­di ko­men­ta­re­bi­saT­vis ga­
miz­nul svet­Si.
4. mos­wav­lem xe­lax­la un­da wa­i­kiTxos Ta­vi­si Se­niS­v­ne­bi da kor­ne­lis gra­fa­
Si ga­ke­Te­bul pir­ve­lad ko­men­ta­rebs da­ur­Tos me­o­re­u­li, uk­ve emo­ci­u­ri
da kri­ti­ku­li ko­men­ta­re­bi da amiT Se­av­sos kor­ne­lis gra­fis me­o­re sve­ti.
kor­ne­lis gra­fis Sev­se­bas mos­devs mos­wav­le­ebs So­ris az­r­Ta ga­zi­a­re­ba da zo­
ga­di sak­la­so dis­ku­si­a. ni­mu­Si. kor­ne­lis gra­fa:
Ppirveladi komentari
F(faqtobrivi)
M eoreuli komentari
m
(emociuri da kritikuli)
faqtebi,
STabeWdilebebi;
terminebi;
damokidebulebebi;
TariRebi;
emociebi;
garemoeba;
eWvebi;
pirovnebebi;
Sefasebebi;
mizezebi;
daskvnebi;
Sedegebi;
Sedarebebi;


da sxv.
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
da sxv.
aq­ti­vo­bis xan­g­r­Z­li­vo­ba: 18-20 wu­Ti.
Se­fa­se­ba: aq­ti­vo­biT fas­de­ba, Se­uZ­lia Tu ara mos­wav­les:

faq­tob­ri­vi mo­na­ce­me­bi­sa da pi­ra­di Se­xe­du­le­be­bis /Tval­saz­ri­sis /da­mo­
ki­de­bu­le­bis /Seg­r­Z­ne­be­bis da misT. er­T­ma­ne­Ti­sa­gan ga­mij­v­na;

faq­tob­ri­vi mo­na­ce­me­bis we­ri­lo­biT Ca­mo­ya­li­be­ba;

das­k­v­ne­bis, pi­ra­di da­mo­ki­de­bu­le­be­bis, Seg­r­Z­ne­be­bis we­ri­lo­biT Ca­mo­ya­
li­be­ba;
273
qarTuli ena da literatura
274
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi



adek­va­tu­ri enob­ri­vi ma­sa­lis ga­mo­ye­ne­ba;
pun­q­tu­a­ci­is nor­me­bis dac­va;
gra­ma­ti­ku­li Tval­saz­ri­siT mar­Te­bu­li sity­va­for­me­bis ga­mo­ye­ne­ba.
aq­ti­vo­ba #3: in­ter­viu.
aq­ti­vo­bis Se­sa­xeb: aq­ti­vo­ba em­sa­xu­re­ba in­for­ma­ci­is Tav­moy­ris, da­xa­ris­xe­bi­
sa da ga­a­na­li­ze­bis unar­-­C­ve­ve­bis ga­mo­mu­Sa­ve­bas; ana­li­ti­ku­ri az­rov­ne­bis unar­-­C­ve­
ve­bis ga­mo­mu­Sa­ve­bas; war­mo­sax­vi­sa da Se­moq­me­de­bi­Ti unar­-­C­ve­ve­bis ga­mo­mu­Sa­ve­bas.
aq­ti­vo­bis miz­ne­bi:

ana­li­ti­ku­ri az­rov­ne­bis unar­-­C­ve­ve­bis gan­vi­Ta­re­ba;

we­ri­Ti di­a­lo­gu­ri mety­ve­le­bis gan­vi­Ta­re­ba;

in­for­ma­ci­is Seg­ro­ve­bis, da­xa­ris­xe­bi­sa da ga­a­na­li­ze­bis unar­-­C­ve­ve­bis
gan­vi­Ta­re­ba.
aq­ti­vo­bis or­ga­ni­ze­bis for­ma: in­di­vi­du­a­lu­ri (pir­ve­li-­me­sa­me eta­pe­bi),
wyvi­lu­ri (me­o­re eta­pi).
re­sur­se­bi: sa­in­for­ma­cio re­sur­se­bi, ka­la­mi, rve­u­li.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra:
mas­wav­le­be­li ga­ac­nobs mos­wav­le­ebs in­ter­vi­u­ze mu­Sa­o­bis wess. ux­s­nis maT,
rom in­ter­vi­u­ze mu­Sa­o­ba, Zi­ri­Ta­dad, sam eta­pad xor­ci­el­de­ba. es eta­pe­bi­a: 1. mom­
za­de­ba in­ter­vi­us­T­vis; 2. in­ter­vi­us Ca­ta­re­ba; 3. in­ter­vi­u­ze mu­Sa­o­bis das­ru­le­ba:
teq­s­tis re­daq­ti­re­ba, Cas­wo­re­ba, sa­bo­loo ga­for­me­ba. Se­sa­ba­mi­sad, aq­ti­vo­ba Ca­
tar­de­ba sam eta­pad.
sa­ni­mu­Sod mas­wav­le­be­li mos­wav­le­ebs ga­ac­nobs ro­me­li­me wi­nas­war Ser­Ce­u­li
in­ter­vi­us teqsts. yu­radRe­bas mi­aq­ce­vi­nebs mos­wav­le­ebs in­ter­vi­u­saT­vis da­ma­
xa­si­a­Te­bel enob­riv­-­s­ti­lis­tur nor­meb­ze, gra­ma­ti­kul ele­men­teb­ze (di­a­lo­gu­ri
mety­ve­le­ba, Ta­va­zi­a­no­bis ga­mom­xat­ve­li for­me­bi, sxv.), for­mat­ze (kiTx­va-­pa­su­xis
re­Ji­mi), ga­for­me­bis wes­ze (Ti­To­e­ul Se­kiTx­vas­Tan an pa­sux­Tan auci­le­be­li mi­Ti­
Te­ba in­ter­vi­u­er­ze, res­pon­den­t­ze). mas­wav­le­bel­ma sa­gan­ge­bod un­da ga­a­max­vi­los
mos­wav­le­e­bis yu­radRe­ba Se­kiTx­ve­bis tip­ze (”Ria SkiTx­veb­ze”) - ga­af­r­Txi­los, rom
Ta­vi aari­don ise­Ti Se­kiTx­ve­bis das­mas, ro­mel­Ta sa­va­ra­u­di pa­su­xi iq­ne­ba ”di­ax” an
”a­ra” - es Zal­ze mo­sawye­ni iq­ne­ba in­ter­vi­us mkiTx­ve­le­bi­saT­vis.
aq­ti­vo­bis Ca­sa­ta­reb­lad mas­wav­le­be­li da­awy­vi­lebs mos­wav­le­ebs da da­a­va­
lebs, mo­i­fiq­ron da ga­dawy­vi­ton, vis Ca­mo­ar­T­me­ven war­mo­sax­viT in­ter­vi­us (res­
pon­den­ti Se­iZ­le­ba iyos mwe­ra­li, msa­xi­o­bi, kom­po­zi­to­ri, spor­t­s­me­ni, mom­Re­ra­li,
is­to­ri­u­li pi­ri, po­li­ti­ko­si, sxv.). aq­ti­vo­bis pir­vel­-­me­sa­me eta­peb­ze (mom­za­de­ba
in­ter­vi­us­T­vis, in­ter­vi­us sa­bo­loo ga­for­me­ba) mos­wav­le­e­bi mu­Sa­o­ben in­di­vi­du­a­
lu­rad, me­o­re etap­ze (in­ter­vi­us Ca­ta­re­ba) - wyvi­leb­Si. ami­saT­vis mos­wav­le­eb­ma
rig­ri­go­biT un­da ”mo­ir­gon” in­ter­vi­u­e­ri­sa da res­pon­den­tis ro­le­bi.
I eta­pi: mom­za­de­ba in­ter­vi­u­saT­vis.
am etap­ze mos­wav­le­e­bi mo­i­Zi­e­ben, axa­ris­xe­ben da swav­lo­ben ma­sa­las­/in­for­ma­
ci­as Ser­Ce­u­li war­mo­sax­vi­Ti res­pon­den­tis Se­sa­xeb. sa­mu­Sa­os ga­sa­ad­vi­leb­lad, mos­
wav­le­eb­ma un­da ga­i­az­ron: a) ra ici­an maT Ta­na­mo­sa­ub­ris Se­sa­xeb; b) ra in­for­ma­cia
esa­Wi­ro­e­baT da­ma­te­biT.
mewy­vi­le­e­bi da­geg­ma­ven in­for­ma­ci­is mo­sa­Zi­e­bel sa­mu­Sa­os. amis­T­vis maT un­da
ga­i­az­ron: a) ro­me­lia sa­Wi­ro in­for­ma­ci­is mo­Zi­e­bis sa­va­ra­u­do wya­ro­e­bi; b) ro­me­
li iq­ne­ba maT­T­vis yve­la­ze sa­in­te­re­so­/in­for­ma­ci­u­li wya­ro. mewy­vi­le­e­bi gan­sazR­
v­ra­ven da Se­ar­Ce­ven in­for­ma­ci­is wya­ro­ebs (wig­ne­bi, en­cik­lo­pe­di­e­bi, in­ter­ne­ti,
Jur­nal­-­ga­ze­Te­bi, sxv.). es iq­ne­ba ba­za ma­Ti er­Tob­li­vi in­ter­vi­u­saT­vis (ga­mo­sa­ye­
neb­lad Se­iZ­le­ba Se­ir­Ces 2-3 wya­ro).
amis Sem­deg mewy­vi­le­e­bi mu­Sa­o­ben in­di­vi­du­a­lu­rad: Se­ud­ge­bi­an Ser­Ce­u­li wya­
ro­e­bis da­mu­Sa­ve­bas, da­xa­ris­xe­bas da ga­a­na­li­ze­bas.
ama­ve etap­ze mos­wav­le gan­sazR­v­ra­vs Te­mas­/­Te­mebs mo­ma­va­li in­ter­vi­u­saT­vis,
mo­am­za­debs 4-5 Se­kiTx­vas. sa­mu­Sa­os ga­sa­ad­vi­leb­lad, am dros mos­wav­lem sa­ku­Tar
Tavs un­da da­us­vas Se­kiTx­ve­bi: ”ri­si ga­ge­ba msurs res­pon­den­ti­sa­gan? ri­si Setyo­ba
iq­ne­ba yve­la­ze sa­in­te­re­so in­ter­vi­us mkiTx­ve­le­bis­T­vis?”.
sa­sur­ve­li­a, er­Ti da ima­ve an msgav­si Se­kiTx­ve­bis Ta­vi­dan aci­le­bis miz­niT,
mewy­vi­le­eb­ma ga­i­na­wi­lon Te­me­bi Ta­vi­an­Ti Se­kiTx­ve­bi­saT­vis (vTqvaT, er­Ti mewy­vi­le
air­Cevs bav­S­vo­bi­sa da axal­gaz­r­do­bis pe­ri­ods, me­o­re - pro­fe­si­u­li moR­va­we­o­bis
da­sawyiss (pir­ve­li wig­ni, al­bo­mi, pir­ve­li Ta­ma­Si, misT.).
Ca­ta­re­bu­li in­di­vi­du­a­lu­ri sa­mu­Sa­os sa­fuZ­vel­ze mos­wav­le­e­bi mo­am­za­de­ben
res­pon­den­tis cxov­re­bi­sa da saq­mi­a­no­bis am­sax­vel Ca­na­wer­s­/­sa­in­for­ma­cio teqsts,
ro­mel­Sic mi­Ti­Te­bu­li iq­ne­ba res­pon­den­tis yve­la­ze mniS­v­ne­lo­va­ni miR­we­ve­bi, mi­si
cxov­re­bis mniS­v­ne­lo­va­ni Ta­ri­Re­bi, sxv. aR­niS­nu­li teq­s­tis sa­fuZ­vel­ze Se­iZ­le­ba
mom­zad­des mok­le sa­in­for­ma­cio teq­s­ti, ro­me­lic win wa­ruZR­ve­ba in­ter­vi­us. mi­si
mi­za­ni iq­ne­ba, mkiTx­ve­lebs ga­ac­nos­/­Se­ax­se­nos res­pon­den­tis vi­na­o­ba, ga­mok­ve­Tos
mi­si miR­we­ve­bi.
II eta­pi: in­ter­vi­us Ca­ta­re­ba.
am etap­ze mu­Sa­o­ba Ca­tar­de­ba wyvi­leb­Si. mewy­vi­le­e­bi er­T­ma­neTs Se­e­nac­v­le­bi­
an da er­Ti­me­o­ris mi­yo­le­biT ”mo­ir­ge­ben” res­pon­den­ti­sa da in­ter­vi­u­e­ris ro­lebs:
jer er­Ti maT­ga­nia ”in­ter­vi­u­e­ri”, ro­me­lic mom­za­de­bul Se­kiTx­vebs da­us­vams mewy­
vi­le ”res­pon­dents” da Ca­i­wers mis pa­su­xebs; Sem­deg ro­le­bi ic­v­le­ba - ”res­pon­den­
ti” ga­da­iq­ce­va ”in­ter­vi­u­e­rad” da mewy­vi­les da­us­vams mom­za­de­bul Se­kiTx­vebs, mo­
is­mens am uka­nas­k­ne­lis pa­su­xebs da Ca­i­wers maT.
III eta­pi: in­ter­vi­us re­daq­ti­re­ba.
Ca­we­ri­li in­ter­vi­us re­daq­ti­re­ba­ze mos­wav­le­e­bi imu­Sa­ve­ben in­di­vi­du­a­lu­rad.
sa­ko­req­tu­ro-­sa­re­daq­to­ro sa­mu­Sa­o­e­bis Ca­ta­re­bas­Tan er­Tad, mos­wav­le­e­bi sa­bo­
looo sa­xes mis­ce­men in­ter­vi­us teqsts.
Se­fa­se­ba: aq­ti­vo­biT fas­de­ba, Se­uZ­lia Tu ara mos­wav­les

in­for­ma­ci­is da­xa­ris­xe­ba, or­ga­ni­ze­ba da ga­a­na­li­ze­ba;

Se­kiTx­vis for­mu­li­re­ba, adek­va­tu­ri pa­su­xis ga­ce­ma:

miz­nob­ri­vi teq­s­tis Seq­m­ni­sas sa­Ta­na­do enob­riv­-­s­ti­lis­tu­ri nor­me­bi­sa
da gra­ma­ti­ku­li ele­men­te­bis mar­Te­bu­lad ga­mo­ye­ne­ba;

war­mo­sax­vis una­ris ga­mo­ye­ne­ba.
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
aq­ti­vo­ba #4: vmu­Sa­obT si­no­ni­meb­ze.
aq­ti­vo­bis Se­sa­xeb: aq­ti­vo­bis Ca­sa­ta­reb­lad mos­wav­le­eb­ma un­da ga­mo­i­ye­non
275
qarTuli ena da literatura
276
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
qar­Tul si­no­nim­Ta leq­si­ko­ni da qar­Tu­li enis gan­mar­te­bi­Ti leq­si­ko­ni (da­/an leq­
si­ko­ni, ro­me­lic er­T­vis mos­wav­lis sa­xel­m­ZR­va­ne­los). es aqtivoba kompleqsuria
da faravs standartis samive mimarTulebas (zepirmetyvelebas, kiTxvas da weras).
aq­ti­vo­bis miz­ne­bi:

teq­s­tis ana­li­zis unar­-­C­ve­ve­bis gan­vi­Ta­re­ba;

leq­si­kon­ze mu­Sa­o­bis unar­-­C­ve­ve­bis ga­mo­mu­Sa­ve­ba;

cal­ke­u­li leq­si­ku­ri er­Te­u­lis kon­teq­s­t­Si ga­a­na­li­ze­bis unar­-­C­ve­ve­bis
ga­mo­mu­Sa­ve­ba;

leq­si­ku­ri ma­ra­gis gam­did­re­ba.
aq­ti­vo­bis or­ga­ni­ze­bis for­ma: jgu­fu­ri.
re­su­re­bi: rve­u­le­bi, kal­me­bi, da­fa, car­ci/­mar­ke­ri, qar­Tul si­no­nim­Ta leq­si­
ko­ni, qar­Tu­li enis gan­mar­te­bi­Ti leq­si­ko­ni/­mos­wav­lis sa­xel­m­ZR­va­ne­los leq­si­ko­ni.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra: sa­mu­Sao teq­s­ti­dan mas­wav­le­be­li Se­ar­Cevs gar­k­ve­ul sity­
vebs (sa­sur­ve­li­a, Se­ir­Ces 4-5 si­no­ni­mis mqo­ne sity­ve­bi), klass da­yofs jgu­fe­bad da
da­u­ri­gebs maT qve­moT war­mod­ge­nil cxrils, ro­mel­sac ga­mo­sa­xavs da­fa­zec.
Sem­deg mas­wav­le­be­li ux­s­nis mos­wav­le­ebs aq­ti­vo­bis ar­s­sa da cxri­lis Sev­se­bis
wess (sa­sur­ve­li­a, mo­de­lis mi­sa­ce­mad mas­wav­le­bel­ma da­fa­ze da­xa­zu­li cxri­li ax­
s­nis dros Se­av­sos er­Ti mo­na­ce­miT). mos­wav­le­ebs da­e­va­le­baT, ”qar­Tul si­no­nim­Ta
leq­si­ko­nis” ga­mo­ye­ne­biT mo­Zeb­non Ser­Ce­u­li sity­ve­bis si­no­ni­me­bi (Ti­To­e­u­li jgu­
fi mu­Sa­obs erT cal­ke­ul sity­va­ze).
mos­wav­le­e­bi mo­Zeb­ni­an teq­s­ti­dan Ser­Ce­u­li er­Ti ro­me­li­me sity­vis si­no­ni­
mebs ”qar­Tul si­no­nim­Ta leq­si­kon­Si” da Se­ud­ge­bi­an mo­Zeb­ni­li si­no­ni­me­bis mniS­v­
ne­lo­bis da­zus­te­bas, ris­T­vi­sac iye­ne­ben ”qar­Tu­li enis gan­mar­te­biT leq­si­kons”.
si­no­ni­me­bis mniS­v­ne­lo­bis da­zus­te­bis Sem­deg jgu­fis wev­re­bi fiq­ro­ben da
msje­lo­ben ima­ze, ra mniS­v­ne­lo­biT aris ga­mo­ye­ne­bu­li amo­sa­va­li sity­va teq­s­t­Si; am
sity­vis si­no­ni­me­bi­dan ro­me­li SeZ­lebs mis met­nak­le­bad srul­fa­so­van Ca­nac­v­le­bas
teq­s­t­Si. am miz­niT mos­wav­le­eb­ma mo­Zeb­ni­li si­no­ni­me­bi rig­ri­go­biT un­da ”Cas­van”
teq­s­t­Si amo­sa­va­li sity­vis nac­v­lad da da­ak­vir­d­nen, xom ar Se­i­tans es Ca­nac­v­le­
ba teq­s­t­Si ra­i­me cvli­le­bas (a­xa­li se­man­ti­ku­ri ni­u­an­si, sti­lis­tu­ri ”Se­u­Tav­seb­
lo­ba” sa­mu­Sao teq­s­t­Tan, misT.). am mu­Sa­o­bis Se­de­gad mos­wav­le­e­bi da­ad­ge­nen da or
jgu­fad da­a­xa­ris­xe­ben mo­Zi­e­bul si­no­ni­mebs: 1. si­no­ni­me­bi, rom­le­bic ar Sec­v­li­an
teqsts an Se­i­ta­nen teq­s­t­Si um­niS­v­ne­lo cvli­le­bas (se­man­ti­kis da­/an sti­lis Tval­
saz­ri­siT); 2. si­no­ni­me­bi, rom­le­bic Sec­v­li­an­/­m­niS­v­ne­lov­nad Sec­v­li­an da­sa­mu­Sa­ve­
bel teqsts (se­man­ti­kis, sti­lis, Jan­ris, sxv. Tval­saz­ri­siT). bo­los, mos­wav­le­e­bi
Ca­mo­we­ren teq­s­ti­se­u­li wi­na­da­de­bis va­ri­an­tebs, rom­leb­Sic amo­sa­va­li sity­va Ca­
nac­v­le­bu­li iq­ne­ba mos­wav­le­e­bis mi­er Ser­Ce­u­li si­no­ni­me­biT.
Ca­ta­re­bu­li ana­li­zis sa­fuZ­vel­ze mos­wav­le­e­bi Se­av­se­ben mas­wav­leb­lis mi­er mom­
za­de­bul cxri­lebs: pir­vel mwkriv­Si iwe­re­ba Ser­Ce­u­li sity­va, me­o­re mwkriv­Si - teq­s­ti­
se­u­li wi­na­da­de­ba; me­sa­me mwkriv­Si iwe­re­ba or jgu­fad ga­na­wi­le­bu­li si­no­ni­me­bi, me­oTxe
mwkriv­Si iwe­re­ba teq­s­ti­se­u­li wi­na­da­de­bis va­ri­an­te­bi Ser­Ce­u­li si­no­ni­me­biT (cxri­lis
Sev­se­bis ni­mu­Si ix. qve­moT­)­.­ sa­sur­ve­li­a, mos­wav­le­eb­ma we­ri­lo­bi­Ti sa­xiT war­mo­ad­gi­non
ko­men­ta­re­bic, sa­dac ax­s­ni­li iq­ne­ba, ra­tom mi­i­Res esa Tu is ga­dawy­ve­ti­le­ba.
ni­mu­Si #1.
(SerCeuli sityva)
mSvenieri
(iakob gogebaSvili, `iavnanam ra hqmna~)
amasobaSi gavida aprili da dadga mSvenieri maisi.
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
(sinonimebi)
lamazi - lamazmani, koxta, kopwia, kekluci, kekela, turfa. mSvenieri, mSvenierze
umSvenieresi, kargi, mzeTunaxavi, Tvaladi, tanadi, natifi, mzeTamze, mzeTunaxavi... 5
saamo - siamis mogvreli, sasiamovno; wundaudebeli - unaklo, risTvisac wuni ar
daudviaT.
Caanacvlebsver Caanacvlebs
1. lamazi
2. saamo
1. wundaudebeli
(winadadebebi, Sedgenili Canacvlebuli sinonimebis gamoyenebiT)
1. amasobaSi gavida aprili da dadga lamazi maisi.
2. amasobaSi gavida aprili da dadga saamo maisi.
ko­men­ta­ri: sity­va ”mSve­ni­e­ris” nac­v­lad ver Cav­s­vamT ”wun­da­u­de­bels” – igi
Si­na­ar­sob­ri­vad ar Se­e­sa­ba­me­ba teq­s­t­s­.
(SerCeuli sityva)
cxenebi / cxeni
(iakob gogebaSvili, mefe erekle da ingilo qali)
mxlebelni mefisa wamsve CamoiWrnen cxenebidan.
(sinonimebi)
1. taiWi - kargi sajdomi cxeni, 2. ulayi - mamali cxeni. 3. faSati - dedali cxeni,
4. raSi - zRapruli cxeni, 5. bedauri - kargi marbenali cxeni, 6. hune - Zv. qarT.
cxeni.
Caanacvlebsver Caanacvlebs
1. taiWi
1.
2.
3.
4.
5.
ulayi
faSati
raSi
hune
bedauri
(winadadebebi, Sedgenili Canacvlebuli sinonimebis gamoyenebiT)
mxlebelni mefisa wamsve CamoiWrnen taiWebidan.
5
aq mogvyavs ”lamazis” sinonimebis erTi nawili.
277
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
ko­men­ta­ri: sity­va ”cxe­nis” nac­v­lad ver Cav­s­vamT:
1-2. ”u­lays” an ”fa­Sats” - me­fis mxleb­lebs, al­baT, ori­ve sqe­sis cxe­ne­bi hyav­
daT (az­rob­ri­vad Se­u­Tav­se­be­li­a),
2. ”hu­nes” - es Zve­li qar­Tu­li sity­va­a, me­fe erek­le me-18 sa­u­ku­ne­Si cxov­rob­da,
iakob go­ge­baS­vi­li - me-19 sa­u­ku­ne­Si. Zve­li qar­Tu­li sity­va teq­s­ti­dan ”a­mo­var­d­ni­
li­a” (sti­lis­tu­rad Se­u­Tav­se­be­li­a) / va­ri­an­ti: Se­iZ­le­ba mos­wav­le­eb­ma yu­radRe­ba
mi­aq­ci­on nar­Ta­ni­a­ni mrav­lo­bi­Tis for­mas ”mxle­bel­ni” da am faq­t­ze day­r­d­no­biT
da­as­k­v­nan, rom ”hu­nes” ga­mo­ye­ne­ba Se­saZ­le­be­li­a. am Sem­Tx­ve­va­Si (Tu­ki mos­wav­le­e­bi
yu­radRe­bas mi­aq­ce­ven Zv. qarT. mrav­lo­bi­Tis for­mas) mos­wav­le­e­bis pa­su­xi mar­Te­
bu­lad un­da Ca­iT­va­los.
3. ”raSs” - zRap­ru­li cxe­ni­a, aq ki is­to­ri­u­li am­ba­via aR­we­ri­li (Jan­rob­ri­vad
Se­u­Tav­se­be­li­a),
4. ”be­da­urs” - teq­s­t­Si naT­q­va­mi­a, rom be­da­ur­ze ij­da me­fe. me­fes al­baT, sa­u­
ke­Te­so, yve­las­gan ga­mor­Ce­u­li cxe­ni hyav­da, mis mxleb­lebs me­fis­na­i­ri cxe­ne­bi ar
eyo­le­bo­daT (az­rob­ri­vad Se­u­Tav­se­be­li­a),
das­k­v­na: er­Ta­der­Ti si­no­ni­mi, rom­li­Tac Se­iZ­le­ba Se­ic­va­los sity­va, aris ”ta­
i­Wi” (ix. pir­ve­li mniS­v­ne­lo­ba) - me­fis mxleb­lebs kar­gi cxe­ne­bi eyo­le­bo­daT.
Se­fa­se­ba: aq­ti­vo­biT fas­de­ba, Se­uZ­lia Tu ara mos­wav­les

leq­si­kon­ze mu­Sa­o­ba;

teq­s­tis ga­a­na­li­ze­ba da mi­si enob­ri­vi, sti­listu­ri, Jan­ru­li ma­xa­si­a­Teb­
le­bis gan­sazR­v­ra;

cal­ke­u­li sity­vis kon­teq­s­t­Tan da­kav­Si­re­ba da ga­az­re­ba se­man­ti­ku­ri,
sti­listu­ri, Jan­ru­li, sxv. ma­xa­si­a­Teb­le­bis gaT­va­lis­wi­ne­biT;

kon­teq­s­tis adek­va­tu­ri leq­si­ku­ri er­Te­u­lis Ser­Ce­va;

sa­ku­Ta­ri az­ris­/­T­val­saz­ri­sis da­sa­bu­Te­ba;

Ta­nam­S­rom­lo­ba.
me­To­du­ri mi­Ti­Te­be­bi:

im Sem­Tx­ve­va­Si, Tu amo­sa­val sity­vas mra­va­li si­no­ni­mi aqvs, mas­wav­leb­lis
Ser­Ce­viT, da­mu­Sav­de­ba si­no­ni­me­bis na­wi­li (da­sa­mu­Sa­ve­be­li er­Te­u­le­bis
ra­o­de­no­ba 4-5-s ar un­da aRe­ma­te­bo­des).

aq­ti­vo­bis Ca­ta­re­ba Se­saZ­le­be­lia ag­reT­ve mxo­lod gan­mar­te­bi­Ti leq­si­
ko­nis ga­mo­ye­ne­biT. am Sem­Tx­ve­va­Si mos­wav­le­e­bi imu­Sa­ve­ben mas­wav­leb­lis
mi­er Se­Ta­va­ze­bul si­no­ni­meb­ze (am si­no­ni­mebs mas­wav­le­be­li wi­nas­war Se­
ar­Cevs).
aq­ti­vo­ba #5: kvle­vi­Ti pro­eq­ti: so­ci­o­lo­gi­u­ri ga­mo­kiTx­va.
aq­ti­vo­bis Se­sa­xeb: aq­ti­vo­ba kom­p­leq­su­ri sa­xi­saa - igi fa­ravs we­ri­sa da ze­
pir­mety­ve­le­bis mi­mar­Tu­le­bebs. igi em­sa­xu­re­ba in­for­ma­ci­is mo­Zi­e­bis, da­xa­ris­xe­
ba­/or­ga­ni­ze­bis, ag­reT­ve sap­re­zen­ta­cio unar­-­C­ve­ve­bis ga­mo­mu­Sa­ve­bas.
aq­ti­vo­bis miz­ne­bi:

miz­nob­ri­vi teq­s­tis Seq­m­nis unar­-­C­ve­ve­bis gan­vi­Ta­re­ba;

in­for­ma­ci­is ga­a­na­li­ze­bis, da­xa­ris­xe­bi­sa da or­ga­ni­ze­bis unar­-­C­ve­ve­bis
gan­vi­Ta­re­ba;
278

ana­li­ti­ku­ri da lo­gi­ku­ri az­rov­ne­bis unar­-­C­ve­ve­bis gan­vi­Ta­re­ba;

sap­re­zen­ta­cio unar­-­C­ve­ve­bis gan­vi­Ta­re­ba;

TviT­Se­fa­se­bis unar­-­C­ve­ve­bis gan­vi­Ta­re­ba;

Ta­nam­S­rom­lo­bis una­ris gan­vi­Ta­re­ba;

me­ta­kog­ni­turi una­rebis gan­vi­Ta­re­ba.
aq­ti­vo­bis or­ga­ni­ze­bis for­ma: in­di­vi­du­a­lu­ri (aq­ti­vo­bis me­o­re, me­sa­me, me­
oTxe eta­pe­bi), jgu­fu­ri (aq­ti­vo­bis pirveli, mexuTe da meeqvse etapebi).
re­sur­se­bi: kiTx­va­ris fur­c­le­bi; ka­la­mi, qa­Ral­di/­kom­pi­u­te­ri.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra: mos­wav­le­ebs da­e­va­le­baT kvle­vi­Ti pro­eq­tis gan­xor­ci­e­
le­ba - maT un­da Ca­a­ta­ron so­ci­o­lo­gi­u­ri ga­mok­v­le­va maT­T­vis sa­in­te­re­so ama Tu im
Te­ma­ze (sa­va­ra­u­do Te­me­bi: ”yve­la­ze po­pu­la­ru­li spor­tis sa­xe­o­ba”, ”qar­Tu­li sim­
Re­re­bis re­i­tin­gi: yve­la­ze ma­Ra­li re­i­tin­gis mqo­ne sa­mi qar­Tu­li sim­Re­ra”, ”yve­la­
ze gem­ri­e­li qar­Tu­li ker­Zi’”, sxv.). aq­ti­vo­bis Ca­sa­ta­reb­lad mas­wav­le­be­li klass
da­yofs or­-­sam jgu­fad. Ti­To­e­ul­ma jguf­ma un­da imu­Sa­os erT ro­me­li­me Te­ma­ze.
jgu­febs mi­e­ni­We­baT sa­xel­wo­de­be­bi: ”pir­ve­li kvle­vi­Ti jgu­fi”, ”me­o­re kvle­vi­Ti
jgu­fi” da a.S. pro­eq­t­ze sa­mu­Sa­od jgu­febs mi­e­ce­maT ori kvi­ra.
Te­me­bis Ser­Ce­vis Sem­deg mas­wav­le­be­li ga­nu­mar­tavs mos­wav­le­ebss, rom pro­
eq­tis Ses­ru­le­ba gu­lis­x­mobs Ta­na­mim­dev­ru­li qme­de­be­bis gan­xor­ci­e­le­bas. es
qme­de­be­bi mas­wav­le­bels Se­uZ­lia war­mo­ad­gi­nos na­bi­je­bis­/e­ta­pe­bis sa­xiT. pir­vel­
-­me­xu­Te-­me­eq­v­se eta­peb­ze mos­wav­le­e­bi mu­Sa­o­ben jgu­fu­rad, me­o­re-­me­sa­me-­me­oTxe
eta­peb­ze - in­di­vi­du­a­lu­rad.
na­bi­ji 1. kiTx­va­ris mom­za­de­ba (mos­wav­le­e­bi mu­Sa­o­ben jgu­fu­rad, mas­wav­leb­
lis Ta­na­mo­na­wi­le­o­biT);
na­bi­ji 2. ga­mo­kiTx­vis Ca­ta­re­ba mom­za­de­bu­li kiTx­va­ris sa­fuZ­vel­ze (mos­wav­
le­e­bi mu­Sa­o­ben in­di­vi­du­a­lu­rad);
na­bi­ji 3. ga­mo­kiTx­vis Se­de­ge­bis ga­a­na­li­ze­ba da Se­ja­me­ba (mos­wav­le­bi mu­Sa­o­ben
in­di­vi­du­a­lu­rad);
na­bi­ji 4. ga­mo­kiTx­vis Se­de­ge­bis ga­a­na­li­ze­ba/­Se­ja­me­bis sa­fuZ­vel­ze das­k­v­ni­Ti
teq­s­tis da­we­ra mo­de­lis mi­xed­viT (mos­wav­le­bi mu­Sa­o­ben in­di­vi­du­a­
lu­rad);
na­bi­ji 5. er­Tob­li­vi das­k­v­ni­Ti teq­s­tis da­we­ra jgu­fis wev­re­bis mi­er mom­za­de­
bu­li in­di­vi­du­a­lu­ri das­k­v­ni­Ti teq­s­te­bis sa­fuZ­vel­ze (mos­wav­le­e­bi
mu­Sa­o­ben jgu­fu­rad).
na­bi­ji 6. kvle­vi­Ti pro­eq­tis Se­de­ge­bis pre­zen­ta­ci­a.
pro­ce­sis ukeT war­mar­T­vis miz­niT, mas­wav­le­bel­ma uSu­a­lo mo­na­wi­le­o­ba un­da
mi­i­Ros kiTx­va­ris mom­za­de­bis pro­ces­Si an kiTx­va­ris mza mo­de­li Ses­Ta­va­zos mos­
wav­le­ebs. Ti­To­e­ul­ma mos­wav­lem kar­gad un­da aiT­vi­sos kiTx­va­ris Sev­se­bis we­se­bi
- isi­ni mzad un­da iy­v­nen, rom kiTx­va­ris Sev­se­bam­de, sa­Ta­na­do in­s­t­ruq­cia mis­cen
ga­mo­sa­kiTx pi­rebs. mi­zan­Se­wo­ni­li­a, rom das­k­v­ni­Ti teq­s­tis da­sa­we­rad mos­wav­lebs
xelT hqon­deT ag­reT­ve mas­wav­leb­lis mi­er mom­za­de­bu­li mo­de­li/­ni­mu­Si.
mas­wav­le­be­li Ses­Ta­va­zebs kvle­vi­Ti jgu­fis wev­rebs, awar­mo­on dak­vir­ve­ba
kvle­vi­Ti sa­mu­Sa­os mim­di­na­re­o­ba­ze (ro­gorc nam­d­vil mkvlev­rebs Seh­fe­riT). am
miz­niT mos­wav­le­eb­ma un­da Se­av­son e.w. TviT­Se­fa­se­bis ba­ra­Te­bi, ro­mleb­sac mas­wav­
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
279
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
le­be­li da­u­ri­gebs mos­wav­le­ebs. TviT­Se­fa­se­bis ba­ra­Te­bis Sev­se­ba­ze mu­Sa­o­ba un­da
mi­di­o­des eta­pob­ri­vad, pro­eq­tis Ti­To­e­u­li eta­pis das­ru­le­bis Sem­deg mos­wav­le
av­sebs am ba­raTs. sul am pro­eq­t­ze mu­Sa­o­bis dros mos­wav­lem un­da Se­av­sos, sul mci­
re, ori ba­ra­Ti: 1. in­di­vi­du­a­lu­ri ga­mo­kiTx­ve­bis das­ru­le­bis Sem­deg; 2. jgu­fis sa­
mu­Sao Sex­ved­ris das­ru­le­bis Sem­deg.
ga­mo­kiTx­vas jgu­fe­bis wev­re­bi ata­re­ben in­di­vi­du­a­lu­rad. amis­T­vis isi­ni mo­
am­za­de­ben kiTx­va­ris 10 asls (Se­as­ru­le­ben xe­liT an da­am­za­de­ben qse­ro­as­lebs). ga­
mo­kiTx­vas mos­wav­le­e­bi Ca­a­ta­re­ben sxva­das­x­va asa­kis ada­mi­a­neb­Si (Ta­nak­la­se­leb­Si,
oja­xis wev­reb­Si, me­zob­leb­Si). Ti­To­e­ul­ma mos­wav­lem un­da ga­mo­kiTxos 10 ada­mi­a­ni
ma­inc (aR­ricx­vis ga­ad­vi­le­bis miz­niT, sa­sur­ve­li­a, ga­mo­i­kiTxos 5 ma­ma­ka­ci, 5 qa­li).
in­di­vi­du­a­lu­ri kiTx­va­re­bis Sev­se­bis Sem­deg mos­wav­le­e­bi ga­a­na­li­ze­ben ga­mo­
kiTx­vis Se­de­gebs, da­aj­gu­fe­ben da da­a­xa­ris­xe­ben mi­Re­bul in­for­ma­ci­as; da­we­ren
das­k­v­niT teqsts Ca­ta­re­bu­li sa­mu­Sa­os sa­fuZ­vel­ze (mo­de­lis mi­xed­viT).
kvle­vi­Ti jgu­fis wev­re­bi er­T­ma­neTs ga­ac­no­ben in­di­vi­du­a­lu­rad Ca­ta­re­bu­li
ga­mo­kiTx­vis Se­de­geb­sa da mi­Re­bul das­k­v­nebs. am Sex­ved­ris dros mos­wav­le­e­bi ze­pi­
rad msje­lo­ben Ta­vi­an­Ti ga­mo­kiTx­vis Se­de­geb­ze, er­T­ma­neTs uzi­a­re­ben, ro­gor Ca­
i­a­ra ga­mo­kiTx­vis pro­ces­ma, Sex­v­d­ne­n Tu ara siZ­ne­le­ebs mu­Sa­o­bis dros da ro­gor
daZ­li­es isi­ni.
amis Sem­deg jgu­fis wev­re­bi mo­am­za­de­ben er­Tob­liv, sa­bo­loo das­k­v­nas (mo­de­
lis mi­xed­viT), ro­mel­Sic ga­er­Ti­an­de­ba jgu­fis wev­re­bis mi­er Ca­ta­re­bu­li in­di­vi­
du­a­lu­ri sa­mu­Sa­os Se­de­ge­bi.
mos­wav­le­e­bi mo­em­za­de­bi­an pre­zen­ta­ci­i­saT­vis, ro­mel­ze­dac war­mo­ad­ge­nen Ta­
vi­an­Ti kvle­vi­Ti mu­Sa­o­bis Se­de­gebs (jgu­fis wev­re­bi Ta­vad ga­dawy­ve­ten, ram­den­ma
mos­wav­lem da­/an vin un­da wa­rad­gi­nos jgu­fis er­Tob­li­vi naS­ro­mi). mas­wav­le­be­li
un­da Se­e­ca­dos, rom pre­zen­ta­ci­is dros jgu­fis yve­la wev­ri iyos Car­Tu­li - am miz­
niT igi us­vams Se­kiTx­vebs kvle­vi­Ti jgu­fis wev­rebs imis Ta­o­ba­ze, Tu ro­gor mi­
di­o­da pro­eq­t­ze mu­Sa­o­bis pro­ce­si, ra sir­Tu­le­ebs wa­awy­d­nen mu­Sa­o­bi­sas, yve­la­ze
me­tad vin da­a­max­sov­r­daT ga­mo­kiTxul­Ta­gan da ra­tom, misT.
pro­eq­t­ze mu­Sa­o­bis dros mos­wav­le­e­bi eta­pob­ri­vad av­se­ben ”TviT­Se­fa­se­bis ba­
ra­Tebs”, rom­le­bic
ni­mu­Si. Te­ma: spor­tis yve­la­ze po­pu­la­ru­li sa­xe­o­ba.
kiTx­va­ri
1. sqe­si: mded­ro­bi­Ti
mam­ro­bi­Ti
(mo­niS­neT Se­sa­ba­mi­si kvad­ra­ti)
2. asa­ki: ---------
280
3. ga­naT­le­ba:
umaR­le­si
stu­den­ti
sa­Su­a­lo ga­naT­le­ba
sko­lis mos­wav­le
(mo­niS­neT Se­sa­ba­mi­si kvad­ra­ti)
4. qve­moT Ca­moT­v­li­li spor­tis xu­Ti sa­xe­o­bi­dan ro­me­li gi­ta­cebT yve­la­ze
me­tad? (mo­niS­neT Se­sa­ba­mi­si kvad­ra­ti)
rag­bi
fex­bur­Ti
ka­laT­bur­Ti
cur­va
saTxi­la­mu­ro spor­ti
sxva ---------------------------
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
5. an­ke­tis Sev­se­bis Ta­ri­Ri: ---------------------------
ni­mu­Si. das­k­v­ni­Ti teq­s­ti (in­di­vi­du­a­lu­ri sa­mu­Sa­os­T­vis)
me, ----------------------- sko­lis VI kla­sis mos­wav­lem ------------------------------(qa­la­qi/­da­ba/­so­fe­li)
(sa­xe­li gva­ri)
201--- wlis ------------------ Ca­va­ta­re ga­mo­kiTx­va Te­ma­ze ”spor­tis yve­la­ze po­pu­la­
(Tve)
ru­li sa­xe­o­ba”. ga­mo­kiTx­va­Si mo­na­wi­le­o­ba mi­i­Ro ori­ve sqe­sis, sxva­das­x­va asa­kis
10-ma ada­mi­an­ma. ga­mo­kiTx­vam aC­ve­na, rom spor­tis yve­la­ze po­pu­la­ru­li sa­xe­o­baa
---------------------.
am­g­va­ri Tval­saz­ri­si aqvs ga­moT­q­mu­li ga­mo­kiTxul­Ta sa­er­To ra­o­de­no­bis ----- %-s (an ga­mo­kiTxul­Ta or me­sa­meds).
ni­mu­Si. das­k­v­ni­Ti teq­s­ti (jgu­fu­ri sa­mu­Sa­os­T­vis)
Cven, ----------------------- sko­lis VI kla­sis pir­ve­li kvle­vi­Ti jgu­fis wev­reb­ma,
(qa­la­qi/­da­ba/­so­fe­li)
201--- wlis ------------------ Ca­va­ta­reT ga­mo­kiTx­va Te­ma­ze ”spor­tis yve­la­ze po­pu­
(Tve)
la­ru­li sa­xe­o­ba”. ga­mo­kiTx­va­Si mo­na­wi­le­o­ba mi­i­Ro ori­ve sqe­sis, sxva­das­x­va asa­kis
------ -ma ada­mi­an­ma.
ga­mo­kiTx­vam aC­ve­na, rom spor­tis yve­la­ze po­pu­la­ru­li sa­xe­o­baa -----------------.
am­g­va­ri Tval­saz­ri­si aqvs ga­moT­q­mu­li ga­mo­kiTxul­Ta sa­er­To ra­o­de­no­bis
>>>%-s (an ga­mo­kiTxul­Ta or me­sa­meds).
Tu­ki mas­wav­le­be­li am­C­nevs, rom mos­wav­le­e­bi kvle­viT pro­eq­t­ze mu­Sa­o­ben in­
te­re­si­Ta da en­Tu­zi­az­miT, man Se­iZ­le­ba Ses­Ta­va­zos kvle­viT jgu­febs, pre­zen­ta­
ci­is­T­vis da­ma­te­biT mo­am­za­don das­k­v­ni­Ti teq­s­te­bi, rom­le­bic mom­zad­de­ba kiTx­
va­ris kri­te­ri­u­me­bis ga­a­na­li­ze­bis sa­fuZ­vel­ze. kvle­vi­Ti jgu­fe­bi kri­te­ri­u­me­bis
ga­a­na­li­ze­ba­ze imu­Sa­ve­ben in­di­vi­du­a­lu­ri sa­mu­Sa­os das­ru­le­bis Sem­deg, jgu­fis
cal­ke­u­li wev­re­bis mi­er mom­za­de­bu­li in­di­vi­du­a­lu­ri das­k­v­ni­Ti teq­s­te­bis sa­
fuZ­vel­ze.
281
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
ni­mu­Si. ga­mo­kiTx­vis Se­de­ge­bi kri­te­ri­u­me­bis mi­xed­viT (jgu­fu­ri sa­mu­Sa­os­
T­vis)
kri­te­ri­u­mi 1. sqe­si
ga­mo­kiTxul ma­ma­ka­ceb­Si yve­la­ze po­pu­la­ru­li sa­xe­o­baa ------------------ (-----%).
me­o­re ad­gil­ze­a ------------------, me­sa­me ad­gil­ze -----------------qa­leb­Si ------------------ (-----%), me­o­re ad­gil­ze­a ------------------, me­sa­me ad­gil­ze
------------------.
am­g­va­rad, ga­mo­kiTxu­li qa­le­bi­sa da ma­ma­ka­ce­bis mo­saz­re­be­bi er­T­ma­neTs
------------------ (em­Tx­ve­va­/ar em­Tx­ve­va/­m­s­gav­si­a).
kri­te­ri­u­mi 2. asa­ki
19 wlam­de asa­kis ada­mi­a­neb­Si yve­la­ze po­pu­la­ru­lia ---------------------(-----%),
20-35 wlis asa­kis ada­mi­a­neb­Si po­pu­la­ru­lia --------------------- (-----%),
35 wlis ze­moT spor­tis yve­la­ze po­pu­la­ru­li sa­xe­o­baa ------------------- (-----%),
am­g­va­rad, ga­mo­kiTxul­Ta asa­kis mi­xed­viT, mo­na­ce­me­bi er­T­ma­neTs --------------(em­Tx­ve­va­/ar em­Tx­vev­/­m­s­ga­vi­a, sxv.).
kri­te­ri­u­mi 3. ga­naT­le­ba
sko­lis mos­wav­le­eb­Si yve­la­ze po­pu­la­ru­lia --------------------- (-----%),
stu­den­teb­Si yve­la­ze po­pu­la­ru­lia --------------------- (-----%),
sa­Su­a­lo ga­naT­le­bis mqo­ne ada­mi­a­neb­Si yve­la­ze po­pu­la­ru­lia -----------------(-----%),
umaR­le­si ga­naT­le­bis mqo­ne ada­mi­a­neb­Si yve­la­ze po­pu­la­ru­lia -----------------(-----%),
am­g­va­rad, ga­mo­kiTxul­Ta ga­naT­le­bis mi­xed­viT, mo­na­ce­me­bi er­T­ma­neTs -------------------- (em­Tx­ve­va­/ar em­Tx­ve­va/­m­s­gav­si­a, sxv. ).
kri­te­ri­u­mi 4. an­ke­tis Sev­se­bis Ta­ri­Ri.
ram­de­na­dac erT cal­ke­ul Te­ma­ze Ca­ta­re­bul ga­mo­kiTx­vas er­T­je­ra­di xa­si­a­Ti
aqvs, kiTx­va­ris me­oTxe pa­ra­met­ri (Ta­ri­Ri) am Sem­Tx­ve­va­Si ga­saT­va­lis­wi­ne­be­li ar
aris.
Se­fa­se­ba: aq­ti­vo­biT fas­de­ba, Se­uZ­lia Tu ara mos­wav­les:
da­sa­xu­li miz­nis Se­sa­ba­mi­sad in­for­ma­ci­is Sek­re­ba, da­xa­ris­xe­ba da ga­a­na­
li­ze­ba;

mo­de­lis mi­xed­viT sa­in­for­ma­cio teq­s­tis da­we­ra;

TviT­Se­fa­se­ba;

na­mu­Sev­ris war­d­ge­na/­p­re­zen­ta­ci­a.
me­To­du­ri mi­Ti­Te­be­bi:

auci­le­be­li­a, rom mos­wav­le­eb­ma imu­Sa­on im Te­meb­ze, rom­le­bic maT­T­vis
sa­in­te­re­so iq­ne­ba. am­de­nad isi­ni, SeZ­le­bis­dag­va­rad, Ta­vi­suf­le­bi un­da
iy­v­nen Te­mis Ser­Ce­vis dros.

Tu­ki aq­ti­vo­bis Ca­ta­re­bis dros mos­wav­le­ebs jer ki­dev ar aqvT Ses­wav­li­

282
li pro­cen­te­bi, maT Se­uZ­li­aT mo­na­ce­me­bi war­mo­ad­gi­non wi­la­de­bis sa­xiT
(mag., ga­mo­kiTxul­Ta er­Ti me­sa­me­di, er­Ti me­oTxe­di, misT.).
kav­Si­ri sxva sag­neb­Tan: mo­na­ce­me­bis da­xa­ris­xe­bi­sa da ga­a­na­li­ze­bis dros mos­
wav­le­e­bi iye­ne­ben ma­Te­ma­ti­ka­Si mi­Re­bul cod­nas (pro­cen­te­bi, wi­la­de­bi). zo­ga­dad,
aq­ti­vo­ba em­sa­xu­re­ba in­for­ma­ci­is Sek­re­bis, da­xa­ris­xe­bi­sa da ga­a­na­li­ze­bis unar­-­C­
ve­ve­bis ga­mo­mu­Sa­vev­bas, lo­gi­ku­ri da ana­li­ti­ku­ri az­rov­ne­bis una­re­bis gan­vi­Ta­
re­bas, rom­le­bic Ta­nab­rad sa­Wi­roa hu­ma­ni­ta­ru­li, sa­bu­ne­bis­mety­ve­lo Tu zus­ti
mec­ni­e­re­be­bis Ses­wav­lis dros.
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
kvle­vi­Ti pro­eq­tis Se­fa­se­bis sqe­me­bi
gan­ma­vi­Ta­re­be­li Se­fa­se­ba: TviT­Se­fa­se­bis ba­ra­Ti
saswavlo weli --------------klasi --------------TviTSefasebis baraTi:
moswavlis saxeli: ------------------------------ klasi: --------------davaleba Sevasrule:
individualurad


jgufTan erTad
jgufis wevrebi:
aRvwer aqtivobas da mivuTiTeb, ra miznisTvis unda mimeRwia:
aqtivoba/davaleba:
---------------------------------------------------------------------------------------------------mizani:
----------------------------------------------------------------------------------------------------
Cemi azriT:



mizans mivaRwie
nawilobrivad mivaRwie
ver mivaRwie
283
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi


Tavisuflad, dabrkolebebis gareSe Sevasrule es aqtivoba
wavawydi siZneleebs:
------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

siZneleebi ver gadavlaxe.
siZneleebi gadavlaxe Semdegnairad:
------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------gan­m­sazR­v­re­li Se­fa­se­bis rub­ri­ke­bi:
pro­et­Si mo­na­wi­le jgu­fe­bis Ti­To­e­u­li wev­ri wers Ca­ta­re­bu­li sa­mu­Sa­os an­
ga­riS­s­/­re­zi­u­mes da msje­lobs Ca­ta­re­bu­li sa­mu­Sa­os Se­sa­xeb (ze­pi­ri ga­mos­v­lis sa­
xiT).
fas­de­ba:

mos­wav­lis mi­er ga­we­u­li Sro­ma/­Za­lis­x­me­va;

mi­Re­bu­li pro­duq­ti da we­ri­lo­bi­Ti an­ga­ri­Si;

ze­pi­ri ga­mos­v­la.
Se­ma­ja­me­be­li gan­m­sazR­v­re­li Se­fa­se­bis sqe­ma
midgomebis SerCeva da gaweuli samuSao
resursebis moZieba
1. proeqtis TematikasTan dakavSirebuli
wyaroebisa da dokumentebis moZieba
2. mopovebuli informaciis saTanado damuSaveba (daxarisxeba da gaanalizeba)
midgomebi
1. Temis Sesabamisi midgomebis gamoyeneba
2. dRiuris/TviTSefasebis baraTis saTanadod
Sevseba
3. samuSaos dagegmva
sagnobrivi moTxovnebi
jgufur muSaobaSi Setanili
wvlili
saboloo produqti
produqti
angariSi
284
Sesabamisi cod­ni­sa da unar­-­C­ve­ve­bis ga­mo­ye­ne­ba
1. iniciativisa da pasuxismgeblobis aRebis
unari
2. gundur muSaobis survili
1. produqtis Sinaarsisa da formis Sesaba­
misoba dasmul amocanasTan
2.SemoqmedebiToba
3.sizuste
4.sisrule
Catarebuli samuSaos srulad warmodgena
zepiri gamosvla
zepiri gamosvla
1. sakuTari arCevanis dasabuTeba
2. dasmul kiTxvebze pasuxis gacema
3. proeqtis ganxorcilebisas miRebuli informaciis xarisxi
4. saTanado metyveleba
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
qarT. VI. 16. mos­wav­les Se­uZ­lia or­Tog­ra­fi­i­sa da pun­q­tu­a­ci­is auci­le­be­
li we­se­bis ga­mo­ye­ne­ba, gra­ma­ti­ku­li Tval­saz­ri­siT mar­Te­bu­li sity­va­for­me­bis
age­ba.
aq­ti­vo­ba #1: gra­fi­ku­li ma­or­ga­ni­ze­be­li: mi­zez­-­Se­de­gob­ri­o­bis sqe­ma.
aq­ti­vo­bis Se­sa­xeb: aq­ti­vo­ba ga­mo­i­ye­ne­ba we­ris wi­na etap­ze. igi ex­ma­re­ba mos­
wav­le­ebs teq­s­tis ga­a­na­li­ze­ba­Si, teq­s­t­Si gad­mo­ce­mul sxva­das­x­va mov­le­neb­s­/­faq­
tebs/sxv. So­ris mi­zez­-­Se­de­gob­ri­vi kav­Si­re­bis dad­ge­na­sa da ga­az­re­ba­Si gra­fi­ku­li
ma­or­ga­ni­zeb­lis ga­mo­ye­ne­bis gziT. aq­ti­vo­ba xels uwyobs in­for­ma­ci­is ga­a­na­li­ze­
bis, da­xa­ris­xe­bi­sa da or­ga­ni­ze­bis unar­-­C­ve­ve­bis ga­mo­mu­Sa­ve­bas.
aq­ti­vo­bis miz­ne­bi:

teq­s­tis ana­li­zis unar­-­C­ve­ve­bis gan­vi­Ta­re­ba;

in­for­ma­ci­is mok­v­le­vis, da­xa­ris­xe­bi­sa da or­ga­ni­ze­bis unar­-­C­ve­ve­bis gan­
vi­Ta­re­ba;

gra­fi­ku­li ma­or­ga­ni­zeb­lis ga­mo­ye­ne­bis me­To­dis aT­vi­se­ba;

ana­li­ti­ku­ri da lo­gi­ku­ri az­rov­ne­bis unar­-­C­ve­ve­bis gan­vi­Ta­re­ba.
re­sur­se­bi: da­fa, car­ci/­mar­ke­ri, rve­u­li, ka­la­mi.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra:
teq­s­tis da­mu­Sa­ve­bis dros mas­wav­le­be­li yu­radRe­bas ga­a­max­vi­lebs si­u­Je­tis
gan­vi­Ta­re­bis xaz­ze, ga­mok­veTs teq­s­t­Si aR­we­ril mov­le­nebs So­ris mi­zez­-­Se­de­gob­
riv kav­Si­rebs.
Tval­sa­Ci­no­e­bi­saT­vis mas­wav­le­be­li da­fa­ze da­xa­tavs gra­fi­kul ma­or­ga­ni­ze­
bels, ro­mel­zec ga­mo­sa­xavs mxo­lod mi­zezs. Sem­deg, go­neb­ri­vi ieri­Sis gziT, mas­
wav­le­be­li mos­wav­le­e­bis Ta­na­mo­na­wi­le­o­biT Se­av­sebs gra­fi­kul ma­or­ga­ni­ze­bels
Se­de­ge­biT. Se­iZ­le­ba es mox­des mos­wav­le­e­bis da­fas­Tan ga­mo­Za­xe­bis gzi­Tac (am Sem­
Tx­ve­va­Si da­fas­Tan ga­mo­Za­xe­bu­li Ti­To­e­u­li mos­wav­le erT ro­me­li­me Se­degs ga­mo­
sa­xavs). sa­ub­ri­sas mas­wav­le­be­li iye­nebs mi­zez­-­Se­de­gob­ri­vi mi­mar­Te­be­bis ga­mom­xat­
vel kav­Si­reb­sa da kon­s­t­ruq­ci­ebs (”i­mi­tom rom”, ”..-is mi­ze­ziT”, ”...-is ga­mo”, misT.).
ga­saT­va­lis­wi­ne­be­li­a, rom gra­fi­ku­li ma­or­ga­ni­zeb­lis Sev­se­bi­sas ga­mo­i­ye­ne­ba cal­
ke­u­li sity­ve­bi da­/an mok­le Ca­na­we­re­bi. Se­saZ­le­be­li­a, mu­Sa­o­ba wa­ri­mar­Tos gan­s­x­va­
ve­bu­li gziT - jer ga­mo­i­sa­xos Se­de­ge­bi, bo­los ki- mi­ze­zi.
gra­fi­ku­li ma­or­ga­ni­zeb­lis Sev­se­bis Sem­deg mas­wav­le­be­li mos­wav­le­ebs da­a­va­
lebs, rve­u­leb­Si ga­da­i­ta­non gra­fi­kul ma­or­ga­ni­ze­bel­ze asa­xu­li in­for­ma­cia wi­
na­da­de­be­bis sa­xiT, sa­Ta­na­do kav­Si­re­bi­sa da kon­s­t­ruq­ci­e­bis ga­mo­ye­ne­biT.
285
qarTuli ena da literatura
Tavi IV. sanimuSo aqtovobebi
ni­mu­Si. mi­zez­-­Se­de­gob­ri­o­bis gra­fi­ku­li ma­or­ga­ni­ze­be­li.
mizezi
Sedegi #1
Sedegi #2
Sedegi #2
iakob go­ge­baS­vi­li, ”i­av­na­nam ra hqmna?”
mi­ze­zi: qe­To ucxo­eT­Si aRi­zar­da.
Se­de­gi# #1. da­a­viwy­da qar­Tu­li,
Se­de­gi #2. da­a­viwy­da sax­li,
Se­de­gi #3. ver ic­no mSob­le­bi.
wi­na­da­de­be­bis va­ri­an­te­bi: a) ”qe­To ucxo­eT­Si aRi­zar­da. ami­tom, mas da­a­viwy­da
qar­Tu­li, da­a­viwy­da sax­li, ver ic­no mSob­le­bi”; b) ”rad­gan qe­To ucxo­eT­Si aRi­zar­
da, mas da­a­viwy­da qar­Tu­li ena, da­a­viwy­da sax­li; ver ic­no mSob­le­bi”; ”i­mis ga­mo, rom
qe­To ucxo­eT­Si aRi­zar­da, mas da­a­viwy­da qar­Tu­li ena, da­a­viwy­da sax­li; ver ic­no
mSob­le­bi”, sxv.
mos­wav­le­ebs da­e­va­le­baT, da­a­mu­Sa­von ama­ve moTx­ro­bis er­Ti Ta­vi; da­ad­gi­non
mi­zez­-­Se­de­gob­ri­vi kav­Si­re­bi am Tav­Si aR­we­ril mov­le­nebs So­ris; aagon sa­Ta­na­do
gra­fi­ku­li ma­or­ga­ni­ze­be­li da wi­na­da­de­be­bis sa­xiT ga­mo­xa­ton gra­fi­kul ma­or­ga­
ni­ze­bel­ze asa­xu­li in­for­ma­ci­a. wi­na­da­de­be­bis Sed­ge­ni­sas mos­wav­le­eb­ma un­da ga­mo­
i­ye­non sa­Ta­na­do kav­Si­re­bi da kon­s­t­ruq­ci­e­bi.
(da­va­le­bis ni­mu­Si: Ta­vi ”qe­To da mi­si de­do­bil­-­ma­mo­bi­li”.
Se­de­gi ##1. qe­Tos enat­re­bo­da Ta­vi­si de­do­bil­-­ma­mo­bi­li.
Se­de­gi ##2. pa­ti­vis­ce­mis niS­nad, qe­Tos mSob­leb­ma na­i­bi da mi­si co­li stum­rad
da­pa­ti­Jes.
Se­de­gi #3. qe­Tos ded­-­ma­ma da qe­Tos de­do­bil­-­ma­mo­bi­li da­me­gob­r­d­nen.
Se­de­gi #4. qe­Tos ded­-­ma­ma yo­vel wels rTvel­Si iw­vev­da qe­Tos aR­m­z­r­de­lebs.
mi­ze­zi: aR­m­z­r­de­leb­ma qe­To sa­ku­Ta­ri Svi­li­viT ga­zar­des).
aq­ti­vo­bis xan­g­r­Z­li­vo­ba: 12-15 wu­Ti,
Se­fa­se­ba: aq­ti­vo­biT fas­de­ba, SuZ­lia Tu ara mos­wav­les:

teq­s­tis ga­a­na­li­ze­ba;

teq­s­t­Si aR­we­ril mov­le­neb­s­/­faq­tebs So­ris mi­zez­-Se­de­gob­ri­vi kav­Si­re­
bis dad­ge­na;

mi­zez-­Se­de­gob­ri­vi kav­Si­re­bis am­sax­ve­li gra­fi­ku­li ma­or­ga­ni­zeb­lis Sed­
ge­na da ga­mo­ye­ne­ba;

mi­zez-­Se­de­gob­ri­vi mi­mar­Te­bis ga­mom­xat­ve­li kav­Si­re­bi­sa da kon­s­t­ruq­ci­
e­bis mar­Te­bu­lad ga­mo­ye­ne­ba we­ris dros.
286
kav­Si­ri sxva sag­neb­Tan: aq­ti­vo­ba avi­Ta­rebs ana­li­ti­ku­ri da lo­gi­ku­ri az­rov­
ne­bis unar­-­C­ve­vebs, rom­le­bic auci­le­be­lia ne­bis­mi­e­ri hu­ma­ni­ta­ru­li, sa­bu­ne­bis­
mety­ve­lo da zus­ti mec­ni­e­re­be­bis Ses­wav­li­sas.
me­To­du­ri mi­Ti­Te­ba: mi­zez­-Se­de­gob­ri­o­bis gra­fi­ku­li ma­or­ga­ni­zeb­lis Se­sa­
xeb ix. ag­reT­ve da­nar­Ti 2 (”a­ram­xat­v­ru­li teq­s­te­bis 4 ti­pi da ma­Ti gra­fi­ku­li ma­
or­ga­ni­zeb­le­bi”), ro­mel­Sic aR­we­ri­lia mi­zez-­Se­de­gob­ri­vi mi­mar­Te­bis am­sax­ve­li,
gan­s­x­va­ve­bu­li kon­fi­gu­ra­ci­is mqo­ne gra­fi­ku­li ma­or­ga­ni­ze­be­li da mi­si ga­mo­ye­ne­ba
sa­in­for­ma­cio teq­s­teb­ze mu­Sa­o­bis pro­ces­Si.
qarTuli ena da literatura
danarTi 1. fonologiuri unar-Cvevebi da maTi ganviTareba
287
qarTuli ena da literatura
288
danarTi 1. fonologiuri unar-Cvevebi da maTi ganviTareba
da­nar­Ti 1.
fo­no­lo­gi­u­ri unar­-­C­ve­ve­bi da
ma­Ti gan­vi­Ta­re­ba
kog­ni­tur fsi­qo­lo­gi­a­Si Ca­ta­re­bul­ma kvle­veb­ma da­a­das­tu­ra mWid­ro kav­Si­
ri fo­no­lo­gi­ur unar­-­C­ve­veb­sa da kiTx­vis swav­le­bas So­ris. mos­wav­le, ro­mel­sac
gan­vi­Ta­re­bu­li aqvs fo­ne­mu­ri cno­bi­e­re­ba, war­ma­te­bu­lad euf­le­ba kiTx­vas. es gan­
pi­ro­be­bu­lia Sem­de­gi mi­ze­ziT: an­ba­nu­ri sis­te­mis prin­ci­pis ga­sa­az­reb­lad, mos­wav­
lem, pir­vel rig­Si, un­da ga­ac­no­bi­e­ros, rom aso ga­mo­xa­tavs bge­ras. amis aR­saq­me­lad
ki man un­da ga­i­gos, ra aris bge­ra. uf­ro­sebs xSi­rad aviwy­de­baT, rom bav­S­ve­bi ze­pir
teqsts aRiq­va­men, ro­gorc uwy­vet sity­vi­er na­kads. isi­ni ver ac­no­bi­e­re­ben, rom
ze­pi­ri teq­s­ti Sed­ge­ba wi­na­da­de­bebi­sa­gan, wi­na­da­de­be­bi - sity­ve­bi­sa­gan, sity­ve­bi
- mar­c­v­le­bi­sa­gan, mar­c­v­le­bi ki - um­ci­re­si er­Te­u­le­bi­sa­gan, bge­re­bi­sa­gan. mos­wav­
le, ro­mel­mac bge­ra ar icis, ver ga­i­gebs asos arss - aso xom bge­ras ga­mo­xa­tavs! am­
de­nad, kiTx­vis swav­le­bis dawye­bam­de, Zal­ze mniS­v­ne­lo­va­ni­a, rom mos­wav­les aR­mo­
va­Ce­ni­noT da ga­vac­no­bi­e­re­bi­noT sity­vis Se­mad­ge­ne­li um­ci­re­si er­Te­u­li - bge­ra,
igi­ve fo­ne­ma, rom­lis ga­mo­xa­tu­le­ba­caa aso. fo­ne­mu­ri cno­bi­e­re­ba swo­red fo­ne­me­
bis gac­no­bi­e­re­bas, maT­ze da­fiq­re­bi­sa da ma­Ti ga­mo­ye­ne­bis unars gu­lis­x­mobs. fo­
ne­mu­ri cno­bi­e­re­bis for­mi­re­ba fo­no­lo­gi­u­ri una­re­bis gan­vi­Ta­re­bis gziT xde­ba.
fo­no­lo­gi­u­ri una­re­bis gan­vi­Ta­re­ba or Zi­ri­Tad eta­pad iyo­fa. pir­vel etap­ze
mos­wav­les vTa­va­zobT aq­ti­vo­bebs, rom­le­bic ex­ma­re­ba mas sity­vis Se­mad­ge­ne­li ze­
pi­ri mar­c­v­le­bis (da ara bge­re­bis) aR­q­ma­Si; me­o­re etap­ze ki mos­wav­les uk­ve bge­re­
bis aR­q­maSi va­var­ji­SebT. sa­bo­lo­od, mos­wav­lem Ta­vi­suf­lad un­da SeZ­los ze­pi­ri
sity­ve­bis mar­c­v­le­bad da bge­re­bad daS­la, awyo­ba Tu tran­s­for­mi­re­ba. mos­wav­les,
ro­me­lic Ta­vi­suf­lad amu­Sa­vebs sity­vis xmo­van anu akus­ti­kur xats, Sem­deg er­Ti­o­
rad uad­vil­de­ba na­we­ri sity­vis ana­li­zi da sin­Te­zi - sity­va­Si mar­c­v­le­bi­sa Tu aso­
e­bis ga­mo­yo­fa, aso­e­bis gam­T­li­a­ne­ba mar­c­v­le­bad, mar­c­v­le­bi­sa - sity­ve­bad da misT.
sity­ve­bis fo­no­lo­gi­u­ri ana­li­zi gar­k­ve­ul siZ­ne­le­ebs uq­m­nis 5-6 wlis mo­zar­
debs, rad­gan ma­Ti yu­radRe­ba mTli­a­nad sity­vis se­man­ti­ku­ri as­peq­te­bi­sa­ken aris
mi­mar­Tu­li. aqe­dan ga­mom­di­na­re, am asa­kis mo­zar­debs uWirT for­ma­lu­ri, az­ri­sa­gan
dac­li­li er­Te­u­le­bis - ze­pi­ri mar­c­v­le­bi­sa da bge­re­bis aR­q­ma da­/an am er­Te­u­leb­
Tan da­kav­Si­re­bu­li sa­var­ji­So­e­bis Ses­ru­le­ba. ami­tom fo­no­lo­gi­ur una­reb­ze mu­Sa­
o­bi­sas ise­Ti stra­te­gi­e­bi un­da ga­mo­vi­ye­noT, rom­le­bic xels Se­uwyobs mos­wav­le­Ta
yu­radRe­bis ga­da­ta­nas sity­vis mniS­v­ne­lo­bi­dan mi­si (sity­vis) fo­no­lo­gi­u­ri ana­li­
zi­sa­ken. stra­te­gi­e­bis Ser­Ce­vi­sas ga­saT­va­lis­wi­ne­be­lia Sem­de­gi:

fo­no­lo­gi­ur sa­var­ji­So­eb­Si auci­le­be­lia kar­gad nac­no­bi sity­ve­bis ga­
mo­ye­ne­ba. wi­na­aR­m­deg Sem­Tx­ve­va­Si, mos­wav­lis yu­radRe­ba da Za­lis­x­me­va,
mis­da une­bu­rad, sity­vis Si­na­ar­sob­ri­vi as­peq­te­bis wvdo­mi­sa­ken iq­ne­ba mi­
mar­Tu­li.

aq­ti­vo­ba­Ta me­qa­niz­mi un­da iyos mka­fio da gan­me­o­re­ba­di, ra­Ta mos­wav­le
Caw­v­des Ti­To­e­u­li maT­ga­nis mi­zans. Tu mos­wav­les Se­uZ­lia gan­W­v­ri­tos,
ras iTxo­ven mis­gan, mi­si Car­Tu­lo­bis xa­ris­xi maR­l­de­ba.

Ti­To­e­u­li mos­wav­lis war­ma­te­bis uz­run­vel­sa­yo­fad, mos­wav­le­ebs un­da
Sev­Ta­va­zoT ise­Ti ti­pis aq­ti­vo­be­bi, rom­le­bic biZgs mis­cems az­rov­ne­bis
pro­cess da mos­wav­le­ebs ga­nu­vi­Ta­rebs sxva­das­x­va sa­az­rov­no unars (a­se­
Te­bi­a, mag., gar­k­ve­u­li we­sis mi­xed­viT sity­ve­bis kla­si­fi­ci­re­ba; aR­mo­Ce­na
im ka­non­zo­mi­e­re­bi­sa, rom­lis mi­xed­vi­Tac sity­ve­bia daj­gu­fe­bu­li; fiq­
ti­u­ri, mos­wav­lis mi­er daS­ve­bu­li Sec­do­me­bis Ses­wo­re­ba; msgav­si fo­no­
lo­gi­u­ri prin­ci­piT Ser­Ce­ul sity­veb­Si gan­s­x­va­ve­bu­lis aR­mo­Ce­na da sxva).
qve­moT gTa­va­zobT fo­no­lo­gi­ur aq­ti­vo­ba­Ta ram­de­ni­me wye­bas, rom­le­bic eta­
pob­ri­vad mi­iy­vans mos­wav­les yve­la­ze mar­ti­vi ope­ra­ci­i­dan (mas­wav­leb­lis mi­er da­
mar­c­v­liT naT­q­va­mi sity­vis amoc­no­ba Tval­sa­Ci­no­e­ba­ze day­r­d­no­biT) yve­la­ze rTul
ope­ra­ci­am­de (mar­c­val­Si bge­ris ad­gi­lis iden­ti­fi­ci­re­ba, anu gan­sazR­v­ra imi­sa, bge­
ra mar­c­v­lis Tav­Si­a, Su­a­Si Tu bo­lo­Si). aR­niS­nu­li fo­no­lo­gi­u­ri aq­ti­vo­be­bis wye­ba
kon­k­re­tu­li fo­no­lo­gi­u­ri una­ris gan­vi­Ta­re­bas em­sa­xu­re­ba. es una­re­bi­a:
qarTuli ena da literatura
danarTi 1. fonologiuri unar-Cvevebi da maTi ganviTareba
I etapi - marcvlebiT operireba II etapi - bgerebiT operireba
1.
sity­vis da­mar­c­v­la; da­mar­c­v­li­
li sity­vis gam­T­li­a­ne­ba su­raT­
ze day­r­d­no­biT da say­r­de­ni
su­ra­Tis ga­re­Se; mar­c­v­le­bis
daT­v­la;
1.
bge­re­bis iden­ti­fi­ci­re­ba da lo­ka­
li­ze­ba (sity­vis da­sawyis­Si, bo­lo­Si);
2.
sity­ve­bis tran­s­for­mi­re­ba bge­re­bis
Ca­nac­v­le­ba-­da­ma­te­biT, Ca­mo­ci­le­biT,
gan­me­o­re­biT;
3.
sity­ve­bis Se­da­re­ba da sa­er­To bge­
ris pov­na;
4.
er­T­-or- da met­mar­c­v­li­a­ni sity­ve­bis
bge­re­bad daS­la da Se­er­Te­ba axa­li
sity­vis mi­Re­bis miz­niT;
2.
mar­c­v­le­bis­ra­o­de­no­ba­Ta­ko­di­
re­ba;
3.
mar­c­v­le­bis iden­ti­fi­ci­re­ba,
sity­va­Si lo­ka­li­ze­ba da ko­di­
re­ba;
4.
sity­ve­bis tran­s­for­mi­re­ba/­gar­
5.
daq­m­na mar­c­v­le­bis Ca­mo­ci­le­ba-­
da­ma­te­bi­Ta da gan­me­o­re­biT;
6.
7.
bge­re­bis lo­ka­li­ze­ba sity­va­sa da
mar­c­val­Si;
bge­re­bis daT­v­la sity­va­Si;
bge­ris mar­c­val­Si lo­ka­li­ze­ba.
ki­dev er­Txel Se­gax­se­nebT, rom fo­no­lo­gi­ur una­reb­ze mu­Sa­o­ba um­niS­v­ne­lo­va­
ne­sia kiTx­vis war­ma­te­biT dawye­bi­saT­vis; gan­sa­kuT­re­biT ma­Sin, ro­ca saq­me exe­ba 5-6
wlis mos­wav­le­ebs.
289
qarTuli ena da literatura
danarTi 1. fonologiuri unar-Cvevebi da maTi ganviTareba
aq­ti­vo­be­bi
fo­no­lo­gia
ga­sa­vi­Ta­re­be­li una­re­bi - sity­vis da­mar­c­v­la; da­mar­c­v­li­li sity­vis gam­T­li­a­
ne­ba su­raT­ze day­r­d­no­biT da say­r­de­ni su­ra­Tis ga­re­Se; mar­c­v­le­bis daT­v­la.
1.
da­mar­c­v­la - su­ra­Tis amoc­no­ba - mas­wav­le­be­li ga­ak­ravs oTx­-­xuT su­
raTs da da­mar­c­v­lavs er­T­-erT su­raT­ze ga­mo­sa­xu­li sag­nis aR­m­niS­v­nel
sity­vas. mos­wav­le­eb­ma un­da amo­ic­non, ro­me­li sity­va da­mar­c­v­la mas­wav­
le­bel­ma da unda ga­am­T­li­a­non igi;
2. da­mar­c­v­la su­ra­Teb­ze day­r­d­no­biT - mas­wav­le­be­li ga­ak­ravs oTx­-­xuT
su­raTs, da­mar­c­v­lavs er­T­-erT su­raT­ze ga­mo­sa­xu­li sag­nis aR­m­niS­v­nel
sity­vas da Ti­To­e­ul mar­c­val­ze taSs uk­ravs, Sem­deg ga­i­me­o­rebs ima­ves
mos­wav­le­eb­Tan er­Tad;
3. da­mar­c­v­li­lis gam­T­li­a­ne­ba - mas­wav­le­be­li da­mar­c­v­lavs mos­wav­le­e­bis
sa­xe­lebs. mos­wav­le­e­bi amo­ic­no­ben, vi­si sa­xe­li da­mar­c­v­la mas­wav­le­bel­ma;
4. sa­ku­Ta­ri sa­xe­lis da­mar­c­v­la - mos­wav­le­e­bi da­mar­c­v­la­ven sa­ku­Tar sa­xe­
lebs;
5. mar­c­v­le­bis daT­v­la - mos­wav­le­e­bi sa­ku­Tar sa­xe­lebs da­mar­c­v­la­ven ta­
Sis dak­v­riT da iT­v­li­an. Tu daT­v­la uWirT, vqmniT sam­ka­ci­an jgu­febs.
jgu­fis er­Ti wev­ri mar­c­v­lavs, me­o­re taSs uk­ravs, me­sa­me iT­v­lis (ma­nam­
de, sa­nam mos­wav­le­eb­ma Tvla sa­mam­de ici­an, vmu­Sa­obT 1-3-mar­c­v­li­an sa­ku­
Tar sa­xe­leb­ze);
6. mos­wav­lis ga­mo­Za­xe­ba ta­SiT - Ta­ma­Si ”vin ga­mo­vi­Za­xe?”- mas­wav­le­be­li
Ca­i­fiq­rebs ro­me­li­me mos­wav­lis sa­xels da im­den­jer da­uk­ravs taSs, ram­
de­ni mar­c­va­lic aqvs Ca­fiq­re­bul sa­xels. Tu­ki, vTqvaT, mas­wav­le­bel­ma
sam­jer Se­mok­ra ta­Si, da­fas­Tan un­da ga­vi­des sam­mar­c­v­li­a­ni sa­xe­lis mqo­
ne yve­la mos­wav­le.
7. mos­wav­lis mi­er da­mar­c­v­li­li sity­vis ga­moc­no­ba - Ta­ma­Si ”da­fa­ru­li
ba­ra­Ti” - mos­wav­le iRebs su­ra­Ti­an ba­raTs im­g­va­rad, rom mis­ma Ta­nak­la­se­
leb­ma ver da­i­na­xon, ra aris ba­raT­ze ga­mo­sa­xu­li. su­raT­ze war­mod­ge­ni­li
sag­nis aR­m­niS­v­nel sity­vas mos­wav­le am­bobs da­mar­c­v­liT. Ta­nak­la­se­le­bi
amo­ic­no­ben am sity­vas da am­T­li­a­ne­ben­/­war­moT­q­va­men mas;
8. gam­T­li­a­ne­ba say­r­de­ni su­ra­Tis ga­re­Se - mas­wav­le­be­li da­mar­c­v­liT am­
bobs nac­nob sity­vebs, mos­wav­le­e­bi amo­ic­no­ben maT da am­T­li­a­ne­ben;
9. sity­va­Si mar­c­val­Ta ra­o­de­no­bis daT­v­la su­raT­ze day­r­d­no­biT - su­
raT­ze day­r­d­no­biT mos­wav­le­e­bi mar­c­v­la­ven sity­vas, taSs uk­ra­ven da iT­
v­li­an. Tu daT­v­la uWirT, vqmniT sam­ka­ci­an jgu­febs: jgu­fis er­Ti wev­ri
mar­c­v­lavs, me­o­re taSs uk­ravs, me­sa­me iT­v­lis;
10. sity­va­Si mar­c­val­Ta ra­o­de­no­bis daT­v­la say­r­de­nis ga­re­Se - mas­wav­leb­lis
mi­er naT­q­vam sity­vas mos­wav­le­e­bi mar­c­v­la­ven say­r­de­ni su­ra­Tis ga­re­Se;
290
ga­sa­vi­Ta­re­be­li una­re­bi - mar­c­v­le­bis ra­o­de­no­ba­Ta ko­di­re­ba
11. mar­c­v­le­bi­sa da rka­le­bis da­kav­Si­re­ba - mas­wav­le­be­li am­za­debs sam ba­
raTs. pir­vel ba­raT­ze er­Ti di­di rka­lia ga­mo­sa­xu­li, me­o­re­ze - ori ga­
dab­mu­li rka­li, me­sa­me­ze - sa­mi (Sem­deg oTx­-­xuT­r­ka­li­a­ne­bic mom­zad­de­ba).
mag.,
qarTuli ena da literatura
danarTi 1. fonologiuri unar-Cvevebi da maTi ganviTareba
ke­del­ze gak­ru­lia sxva­das­x­va su­ra­Ti. su­ra­Teb­ze ga­mo­sa­xu­lia sag­ne­bi,
ro­mel­Ta sa­xe­le­bi Sed­ge­ba sxva­das­x­va ra­o­de­no­bis mar­c­v­le­bi­sa­gan.
mas­wav­le­be­li da­mar­c­v­lavs su­ra­Teb­ze ga­mo­sa­xu­li sag­ne­bis aR­m­niS­v­nel
sity­vebs da mos­wav­le­eb­Tan er­Tad iT­v­lis mar­c­v­le­bis ra­o­de­no­bas. Tu
sity­va or­mar­c­v­li­a­ni­a, mas­wav­le­be­li iRebs or­r­ka­li­an ba­raTs da adebs
sa­Ta­na­do su­raTs; ima­ves ime­o­rebs er­T­mar­c­v­li­a­ni da sam­mar­c­v­li­a­ni sity­
ve­bis Sem­Tx­ve­va­Si – sa­Ta­na­do su­ra­Tebs adebs erT–, sam­r­ka­li­an ba­ra­Tebs.
am ma­ga­li­Tis Cve­ne­bis Sem­deg mos­wav­le­e­bi ake­Te­ben ima­ves, ker­Zod: mas­
wav­le­be­li mi­u­Ti­Tebs mos­wav­le­ebs ke­del­ze gak­rul ro­me­li­me su­raT­ze,
erT–er­Ti mos­wav­le mar­c­v­lavs sity­vas, me­o­re (an igi­ve mos­wav­le) iRebs
ba­raTs sa­Ta­na­do ra­o­de­no­bis mqo­ne rka­le­bis ga­mo­sa­xu­le­biT da adebs Se­
sa­ba­mis su­raTs.
12. su­ra­Te­bis daj­gu­fe­ba Se­sa­ba­mis yu­Teb­Si mar­c­val­Ta ra­o­de­no­bis mi­xed­
viT - mom­za­de­bu­lia sa­mi yu­Ti. I yu­Ti ga­miz­nu­lia er­T­mar­c­v­li­a­ni sity­ve­
bi­saT­vis, II - or­mac­v­li­a­ne­bi­saT­vis, III - sam­mar­c­v­li­a­ne­bi­saT­vis. es ­yu­Te­bi
­mo­i­niS­ne­ba ­mos­wav­le­e­bi­saT­vis ­ga­sa­ge­bi ­sim­bo­li­kiT (mag., cif­ri 1, 2 3, an
rka­le­bis Se­sa­ba­mi­si ra­o­de­no­ba). mos­wav­le­Ta pa­ta­ra jgu­febs urig­de­ba
su­ra­Te­bi. mos­wav­le­eb­ma un­da da­mar­c­v­lon sity­ve­bi da mar­c­val­Ta ra­o­de­
no­bis mi­xed­viT, Ca­awyon su­ra­Te­bi Se­sa­ba­mis yu­Teb­Si. da­sas­ruls, Ca­ta­re­
bu­li sa­mu­Sa­os Se­de­ge­bi mow­m­de­ba mas­wav­le­bel­Tan er­Tad.
13. mar­c­v­le­bis ko­di­re­ba - mas­wav­le­be­li er­T­-er­Ti yu­Ti­dan iRebs su­raTs
da aC­ve­nebs mas mos­wav­le­ebs. er­T­-er­Ti mos­wav­le asa­xe­lebs su­raT­ze ga­mo­
sa­xu­li sag­nis aR­m­niS­v­nel sity­vas, ga­mo­dis da­fas­Tan, da­mar­c­v­lavs mas da
yo­ve­li mar­c­v­lis­T­vis Ti­To rkals xa­zavs (pir­ve­lad am aq­ti­vo­bas mas­wav­
291
qarTuli ena da literatura
danarTi 1. fonologiuri unar-Cvevebi da maTi ganviTareba
le­be­li as­ru­lebs). da­fa­ze un­da ga­mo­i­sa­xos im­de­ni rka­li, ram­de­ni mar­c­
va­li­caa da­sa­xe­le­bul sity­y­va­Si.
¡
va­ri­an­ti 1. rka­le­bi da Ti­Te­bi - er­Ti mos­wav­le mar­c­v­lavs sity­vas;
me­o­re mos­wav­le, ro­me­lic da­fas ar uyu­rebs, Ti­Teb­ze iT­v­lis mar­c­
v­le­bis ra­o­de­no­bas, me­sa­me mos­wav­le xa­zavs mar­c­v­le­bis ra­o­de­no­bis
ga­mom­sax­vel rka­lebs. da­sas­rul, Se­mowmde­ba, em­Tx­ve­va Tu ara er­T­ma­
neTs Ti­Te­biT daT­v­li­li da rka­le­biT ga­mo­sa­xu­li mar­c­v­le­bis ra­o­
de­no­ba.
¡
va­ri­an­ti 2. gvar­-­sa­xe­le­bis ga­mo­sax­va rka­le­biT - er­Ti mos­wav­le mar­
c­v­lavs cal­-­cal­ke sa­ku­Tar sa­xel­sa da gvars, me­o­re mos­wav­le Ti­Teb­
ze iT­v­lis mar­c­v­le­bis ra­o­de­no­bas, me­sa­me - da­fa­ze Se­sa­ba­mi­si ra­o­de­
no­bis rka­lebs xa­zavs. da­sas­rul, Se­de­ge­bi mow­m­de­ba mas­wav­le­bel­Tan
er­Tad.
14. mar­c­v­le­bis ko­di­re­ba rve­ul­Si - mos­wav­le­eb­ma su­ra­Te­bis qve­moT un­da
ga­mo­sa­xon­/­Se­mo­xa­zon im­de­ni rka­li, ram­de­ni mar­c­va­li­caa cal­ke­ul su­
raT­ze ga­mo­sa­xu­li sag­nis aR­m­niS­v­nel sity­va­Si.
15. Ta­ma­Si „ga­mo­i­ca­ni, ro­me­li­a?“- gak­ru­lia su­ra­Te­bi. erT–erT su­raT­ze
ga­mo­sa­xu­li sag­nis aR­m­niS­v­ne­li sity­vis mar­c­val­Ta ra­o­de­no­bis Se­sa­ba­mi­
sad, mas­wav­le­be­li uk­ravs taSs (taSs Se­mok­ravs im­den­jer, ram­de­ni mar­c­va­
li­caa sag­nis aR­m­niS­v­nel sity­va­Si). mos­wav­le­e­bi iT­v­li­an mar­c­v­le­bis ra­o­
de­no­bas da amo­ic­no­ben mas­wav­leb­lis mi­er Ca­fiq­re­bul sity­vas­/­su­raTs.
mar­c­v­le­bis iden­ti­fi­ci­re­ba, sity­va­Si lo­ka­li­ze­ba da ko­di­re­ba
16. mar­c­v­lis amoc­no­ba mar­c­val­Ta Ca­mo­naT­val­Si: mas­wav­le­be­li asa­xe­lebs
sa­mo­de­lo mar­c­vals. mag­.­,­ma-s; ga­a­me­o­re­bi­nebs am mar­c­vals mos­wav­le­ebs
da Jes­ti­ku­la­ci­is Tan­x­le­biT. age­bi­nebs maT, rom es mar­c­va­li un­da da­i­
max­sov­ron (Jes­te­bis eniT, „Tav­Si un­da Ca­i­don“). Sem­deg asa­xe­lebs ma–s da
da­uk­ravs taSs; asa­xe­lebs sxva mar­c­vals, mag., ku–s da ar uk­ravs taSs. ram­
de­ni­me ma­ga­li­Tis Cve­ne­bis Sem­deg, mos­wav­le­e­bi ige­ben, rom mxo­lod sa­mo­
de­lo mar­c­v­lis (ma-s) ga­go­ne­bi­sas un­da da­uk­ran ta­Si.
¡
pir­ve­li eta­pi - mas­wav­le­be­li asa­xe­lebs ma -sgan Za­li­an gan­s­x­va­ve­
bul mar­cv
­ ­lebs. mag., So, ku, xo da sxv. mas­wav­le­be­li xma­maR­la Ca­moT­
v­lis am mar­c­lebs da ma­Ti Ca­moT­v­li­sas, gar­k­ve­u­li pe­ri­o­du­lo­biT,
“Ca­ur­Tavs” sa­mo­de­lo mar­c­vals (ma-s). mos­wav­le­eb­ma ta­Si un­da da­uk­
ran mxo­lod sa­mo­de­lo mar­c­v­lis ga­go­ne­bi­sas.
¡
me­o­re eta­pi - mas­wav­le­be­li pe­ri­o­du­lad cvlis sa­mo­de­lo mar­c­vals
(mag., So, ku, sxv.) da yo­vel jer­ze, ima­ve Jes­ti­ku­la­ci­is ga­mo­ye­ne­biT,
age­bi­nebs mos­wav­le­ebs, rom maT ax­la es mar­c­va­li un­da ”Ca­i­don Tav­
Si”, ra­Ta am uka­nas­k­nels Se­a­da­ron sxva Ca­moT­v­li­li mar­c­v­le­bi. ima­ve
prin­ci­piT, mos­wav­le­eb­ma ta­Si un­da da­uk­ran mxo­lod sa­mo­de­lo mar­c­
v­lis ga­go­ne­bi­sas.
¡
me­sa­me eta­pi - ro­ca mos­wav­le­e­bi kar­gad auRe­ben al­Ros am aq­ti­vo­bas,
292
Se­iZ­le­ba mi­si gar­Tu­le­ba sa­mo­de­lo mar­c­v­lis fo­no­lo­gi­u­rad msgav­
si mar­cv
­ ­le­bis Car­Tv
­ iT (mag., ku/­qu, gu; Wi/­ji, Ci, ci da sxv.).
17. mar­c­v­lis amoc­no­ba sity­vis da­sawyis­Si:
¡
pir­ve­li eta­pi - mas­wav­le­be­li asa­xe­lebs sa­mo­de­lo mar­c­vals da Jes­
ti­ku­la­ci­is Tan­x­le­biT age­bi­nebs mos­wav­le­ebs, rom maT es mar­c­va­li
„Tav­Si un­da Ca­i­don­“­(ix. aq­ti­vo­ba 16). Sem­deg­mas­wav­le­be­li war­moT­
q­vams sity­vebs, sa­mo­de­lo mar­c­val­ze dawye­bu­li sity­vis mos­me­ni­sas
mos­wav­le­eb­ma ta­Si un­da da­uk­ran. Tav­da­pir­ve­lad mos­wav­le­e­bi am aq­
ti­vo­bas as­ru­le­ben mas­wav­le­bel­Tan er­Tad, ra­Ta ukeT ga­i­gon aq­ti­
vo­bis prin­ci­pi.
¡
me­o­re eta­pi - mas­wav­le­be­li pe­ri­o­du­lad cvlis sa­mo­de­lo mar­c­vals
da yo­vel jer­ze, Jes­ti­ku­la­ci­is Tan­x­le­biT, age­bi­nebs mos­wav­le­ebs,
rom maT es mar­c­va­li „un­da Ca­i­don Tav­Si“. Sem­deg mas­wa­le­be­li war­
moT­q­vams sity­vebs. ima­ve prin­ci­piT, mos­wav­le­e­bi taSs uk­ra­ven sa­mo­
de­lo mar­c­v­lis ga­go­ne­bi­sas.
¡
me­sa­me eta­pi - ro­ca mos­wav­le­e­bi kar­gad auRe­ben al­Ros am aq­ti­vo­
bas, Se­iZ­le­ba mi­si gar­Tu­le­ba sa­mo­de­lo mar­c­v­lis fo­no­lo­gi­u­rad
msgavs mar­c­v­leb­ze dawye­bu­li sity­ve­bis ga­mo­ye­ne­biT (mag., ku/­ku­di,
qu­di, kur­dRe­li; pa/­pa­ta­ra, fa­fa, pa­pa, fan­ja­ra da sxva).
¡
va­ri­an­ti 1. mos­wav­le­eb­ma sa­mo­de­lo mar­c­va­li un­da amo­ic­non sa­ku­
Tar ­sa­xe­leb­Si. am miz­niT, mas­wav­le­be­li amax­sov­re­bi­nebs sa­mo­de­lo
mar­c­vals, Sem­deg xma­maR­la war­moT­q­vams sam sa­ku­Tar sa­xels. mos­wav­
le­e­bi taSs uk­ra­ven sa­mo­de­lo mar­c­v­lis ga­go­ne­bi­sas (mag., ma/­ma­ri­a­mi,
ma­Te, ma­na­na).
18. mar­c­v­lis ad­gi­lis lo­ka­li­ze­ba da ko­di­re­ba:
¡
re­sur­sis mom­za­de­ba - mas­wav­le­be­li am­za­debs ba­ra­Tebs.
1. ba­raT­ze ga­mo­sa­xu­lia ori ga­dab­mu­li rka­li. pir­ve­li rka­li ga­
u­fe­ra­de­be­lia (an ga­fe­ra­de­bu­lia wiT­lad), me­o­re rka­li ki Sa­va­
daa ga­fe­ra­de­bu­li.
2. ba­raT­ze ga­mo­sa­xu­lia ori ga­dab­mu­li rka­li. me­o­re rka­li ga­u­fe­
ra­de­be­lia (an ga­fe­ra­de­bu­lia wiT­lad), pir­ve­li rka­li ki Sa­va­
daa ga­fe­ra­de­bu­li.
3. mom­zad­de­ba sa­mi sam­r­ka­li­a­ni ba­ra­Ti sa­mi gan­s­x­va­ve­bu­li va­ri­an­
tiT (wi­Te­li rka­li da­sawyis­Si, Su­a­Si, bo­lo­Si).
¡
qarTuli ena da literatura
danarTi 1. fonologiuri unar-Cvevebi da maTi ganviTareba
pirveli etapi - wiTeli rkali aRniSnavs samodelo marcvals. es rom
gaagebinos moswavleebs, maswavlebeli orsvetiani cxrilis pirvel
293
qarTuli ena da literatura
danarTi 1. fonologiuri unar-Cvevebi da maTi ganviTareba
svetSi wiTel rkals xatavs, meore svetSi - or orrkalians. erTs pirveli rkali aqvs wiTeli, meores - meore rkali.
maswavlebeli moswavleebs miuTiTebs marcxena svetis rkalze da
ambobs: „es aris marcvali di“. Semdeg moswavleebi unda mixvdnen,
meore svetSi romeli rkalebi gamoxatavs imave marcvals (wiTlad
gaferadebulebi).
¡
meore etapi - maswavlebeli asaxelebs samodelo marcvals. asaxelebs sityvebs, romlebic samodelo marcvliT iwyeba an sruldeba.
moswavleebma dasaxelebul sityvebs unda miusadagon Sesabamisi suraTi (mag., samodelo marcvali di / divani, qudi, kudi, vardi).
¡
mesame etapi - maswavlebeli amzadebs imave tipis sam baraTs sami
rkaliT (wiTeli rkaliT TavSi, SuaSi, boloSi), asaxelebs samodelo
marcvals da sityvebs, romlebic Seicavs samodelo marcvals TavSi,
SuaSi an boloSi (mag., ma - manqana, wvima, wamali).
19. TamaSi ”afrinda, afrinda” - moswavleebi xelebs maRla asweven, roca esmiT maswavleblis mier CamoTvlil sityvebSi samodelo marcvali.
20. moZebne saTanado suraTi - gakrulia suraTebi. maswavlebeli warmoTqvams samodelo marcvals, moswavleebi akvirdebian suraTebs da
asaxeleben im sityvas, romelic samodelo marcvals Seicavs. SeiZleba
moswavleebs vTxovoT imis dazusteba, Tu romel adgilzea marcvali
dasaxelebul sityvaSi (rkaliani baraTebis gamoyenebiT).
21. samodelo marcvlis Semcvel sityvaTa dajgufeba - maswavlebeli
moswavleebs aZlevs/urigebs suraTebs da usaxelebs maT samodelo
marcvals. moswavleebma yuTSi unda Cadon mxolod samodelo marcvlis
Semcveli sityvebis Sesabamisi suraTebi.
gasaviTarebeli unarebi - sityvebis transformireba/gardaqmna marcvlebis
damateba-gamokleba-ganmeorebiT
22. wesi 1. marcvlis damateba - moswavleebma micemul sityvebs yovel jerze unda daumaton erTi da igive samodelo marcvali (mag., ku/ bananiku,
vaSliku, kuku, qudiku, mzeku da sxva). varianti - igive aqtivoba tardeba
sakuTar saxelebze.
23. erTi da imave marcvlis damateba winadadebis yovel sityvaze (mag., ori
didi burTi - So/oriSo didiSo burTiSo).
24. TamaSi ”gamoicani, romeli sityvaa gardaqmnili! ”¡
pirveli etapi - maswavlebeli sityvebs umatebs marcvals, moswavleebma unda gamoicnon, romelia sawyisi sityva.
¡
meore etapi - moswavle iRebs suraTian baraTs (Tanaklaselebs am
baraTs ar uCvenebs) da suraTze gamosaxuli sagnis aRmniSvnel sityvas umatebs marcvals. sxva moswavleebma unda gamoicnon, romelia
sawyisi sityva.
25. wesi 2. bolo marcvlis gameoreba - maswavlebeli awarmoebs sityvebs
294
26.
27.
28.
29.
30.
31.
32.
maTi bolo marcvlis damatebiT/reduplicirebiT (mag., vaSliSli, qudidi, fisoso, qolgaga da sxva). axali sityvebis gamoyenebiT igi imaves
imeorebs moswavleebTan erTad. bolos maswavlebeli asaxelebs sityvebs;
moswavleebi imave wesis gamoyenebiT (sityvis bolo marcvlis gameorebiT)
awarmoeben sityvebs.
TamaSi ”gamoicani, romeli sityvaa!”
¡
pirveli etapi - maswavlebeli awarmoebs sityvebs maTi bolo marcvlis gameorebiT (ix. ##25, wesi 2), moswavleebma unda gamoicnon, romelia sawyisi sityva.
¡
meore etapi - moswavle iRebs suraTian baraTs (Tanaklaselebs am
baraTs ar uCvenebs), suraTze gamosaxuli sagnis aRmniSvnel sityvas miumatebs am sityvis bolo marcvals (ix. ##25, wesi 2) da Semdeg
xmamaRla warmoTqvams miRebul sityvas. sxvebma unda gamoicnon,
romelia sawyisi sityva.
wesi 3. pirveli marcvlis gauqmeba/Camocileba ¡
pirveli etapi - maswavlebeli iZleva magaliTs: asaxelebs romelime
sityvas, Semdeg ambobs imave sityvas pirveli marcvlis gareSe (mag.,
zRarbi - rbi; biWi - Wi, daTo - To, rezo - zo). Semdeg ramdenime magaliTs maswavlebeli da moswavleebi erTad akeTeben.
¡
meore etapi - maswavlebeli asaxelebs sityvebs, romlebic iwyeba
erTsa da imave marcvalze; moswavleebi am sityvebs ”aWrian” pirvel
marcvals (mag., ba/ ba-nani, ba-yayi, ba-li da sxv.).
TamaSi ”romeli marcvalia aklia?” - maswavlebeli asaxelebs sityvas,
romelsac „CamoWrili“ aqvs pirveli marcvali. moswavleebi unda mixvdnen, romeli marcvalia ”CamoWrili” (Tu es maTTvis Zneli aRmoCndeba,
SeiZleba moviSvelioT am sityvebis Sesabamisi suraTebi, romlebic sayrdenad gamoadgeba moswavleebs).
wesi 4. bolo marcvlis Camocileba:
¡ pirveli etapi - maswavlebeli iZleva magaliTs: asaxelebs sityvas,
Semdeg asaxelebs imave sityvas bolo marcvlis gareSe (mag., zRarbi
- zRa; biWi - bi, daTo - da, rezo - re). Semdeg ramdenime magaliTs maswavlebeli da moswavleebi erTad akeTeben.
¡
meore etapi - maswavlebeli asaxelebs sityvebs, romlebic sruldeba erTsa da imave marcvalze, moswavleebi am sityvebs ”CamoaWrian”
bolo marcvals (mag., Ti/ bur-Ti, saa-Ti, er-Ti da sxv.).
sakuTari saxelis bolo marcvlis ”CamoWra” - moswavleebi sakuTar saxelebs amboben bolo marcvlis gareSe.
TamaSi ”romeli marcvali aklia?” - maswavlebeli asaxelebs sityvas,
romelsac „CamoWrili“ aqvs bolo marcvali. moswavleebi unda mixvdnen,
romeli marcvalia „CamoWrili“ (Tu es maTTvis Zneli aRmoCndeba, SeiZleba moviSvelioT am sityvebis Sesabamisi suraTebi, romlebic sayrdenad
gamoadgeba moswavleebs).
wesi 5. marcvalTa gadanacvleba -
qarTuli ena da literatura
danarTi 1. fonologiuri unar-Cvevebi da maTi ganviTareba
295
qarTuli ena da literatura
danarTi 1. fonologiuri unar-Cvevebi da maTi ganviTareba
¡
pirveli etapi - maswavlebeli iZleva magaliTs: asaxelebs ormarcvlian sityvas, Semdeg adgilebs Seucvlis/gadaanacvlebs marcvlebs
(mag., zRarbi - rbizRa; biWi -Wibi, daTo - Toda, rezo - zore). Semdeg
maswavlebeli da moswavleebi erTad akeTeben ramdenime magaliTs.
¡ meore etapi - maswavlebeli asaxelebs sityvebs,
moswavleebi
gadaanacvleben marcvlebs.
33. marcvliT sityvis gardaqmnis wesis amocnoba - sityvaTa gardamqmneli yuTi. moswavleebma unda amoicnon, romeli wesis mixedviT gardaiqmna
sityva. amisTvis saWiroa yuTi, romelsac ori mxridan aqvs gamoWrili
”kari”. erT-erTi moswavle airCevs suraTs, romelsac aCvenebs Tanaklaselebs da xmamaRla warmoTqvams suraTze gamosaxuli sagnis aRmniSvnel
sityvas. Semdeg moswavle miva yuTis erT karTan da am sityvas CurCuliT
”etyvis yuTs”. maswavlebeli meore karTan ”ugdebs yurs” da xmamaRla warmoTqvams yuTis mier „gardaqmnil“ sityvas, anu Tavad gardaqmnis moswavlis mier naTqvam sityvas romelime wesis mixedviT da xmamaRla warmoTqvams mas. amave wesiT gardaiqmneba 4-5 sityva (aucilebelia, maswavlebelma
ramdenime magaliTi miawodos moswavleebs, raTa maT SeZlon wesis amocnoba). moswavleebma unda amoicnon, romeli wesi ”gamoiyena” yuTma sityvis sawarmoeblad (mag., Tagvi - Tagvigvi, soko-sokoko, Jirafi-Jirafifi
da ase Semdeg). 4-5 sityvis gardaqmnis Semdeg maswavlebelma moswavleebs
unda SesTavazos axali sityva, romelsac isini saTanado wesiT gardaqmnian.
34. winadadebaSi sityvis amocnoba - maswavlebeli warmoTqvams winadadebas.
winadadebis erT romelime sityvaSi igi gadaanacvlebs sityvis marcvlebs
(mag., maimuns uyvars naniba). moswavleebma unda amoicnon, romelia sawyisi
sityvaa.
gasaviTarebeli unarebi - bgerebis identificireba da lokalizeba
35. suraTebis daxarisxeba pirveli bgeris (da ara marcvlis) mixedviT
- maswavlebeli moswavleebs urigebs suraTebs da eubneba samodelo
bgeras, romelzedac unda iwyebodes sityva. samodelo bgeraze dawyebuli sityvis Sesabamisi suraTi moswavlem unda Cados yuTSi, romelic
specialurad am mizniTaa dadgmuli. aqtivobis pricipis ukeT gasagebad,
Tavdapirvelad moswavleebi mas (aRniSnul aqtivobas) maswavlebelTan
erTad asruleben.
36. sityvaSi pirveli bgeris amocnoba
¡
pirveli etapi - maswavlebeli asaxelebs samodelo bgeras. Semdeg,
Jestikulaciis TanxlebiT, agebinebs moswavleebs, rom maT es bgera
„TavSi unda Caidon“ (Sdr. .aqtivobebi ##16, 17 da sxv.). moswavleebma
taSi unda daukran samodelo bgeraze dawyebuli sityvebis mosmenisas. aqtivobis pricipis ukeT gasagebad, Tavdapirvelad moswavleebi
mas (aRniSnul aqtivobas) maswavlebelTan erTad asruleben (mag., m/
296
37.
38.
39.
40.
manqana, mze, ku, mTa, mercxali, tye, mze da sxva).
SeniSvna: Tu moswavles uWirs bgeris gamorCeva, maswavlebelma gansakuTrebulad unda gamokveTos bgerebi sityvis warmoTqmisas, gaameorebinos mas sityva pirvel bgeraze aqcentirebiT an warmoTqmis Semdeg gaameorebinos pirveli bgera.
¡
meore etapi - maswavlebeli periodulad cvlis samodelo bgeras.
yovel jerze, imave Jestikulaciis gamoyenebiT, agebinebs moswavleebs, rom TavSi axla es bgera unda „Caidon“, raTa mas Seadaron
CamoTvlili sityvebis pirveli bgera. maswavlebeli warmoTqvams
sityvebs. moswavleebma taSi unda daukran samodelo bgeris gagonebisas.
¡
mesame etapi - roca moswavleebi kargad auReben alRos am aqtivobas,
SeiZleba misi garTuleba samodelo marcvlis fonologiurad msgavs
marcvlebze dawyebuli sityvebis gamoyenebiT (mag., ku/kudi, qudi,
kurdReli; pa/patara, fafa, papa, fanjara, fanqari da sxva).
varianti 1. moswavleebma unda amoicnon samodelo marcvali sakuTar saxelebSi. am mizniT maswavlebeli amaxsovrebinebs maT samodelo marcvals, Semdeg eubneba maT sami piris saxels. moswavleebi
taSs ukraven samodelo marcvlis gagonebisas (mag., ma/manana, marika,
maTe).
TamaSi „afrinda-afrinda“ - moswavleebma xelebi maRla unda aswion
mxolod im sityvebis mosmenisas, romlebic iwyeba samodelo bgeraze.
ra aqvT saerTo? - maswavlebeli warmoTqvams 5-6 sityvas, romlebic erT
bgeraze iwyeba. moswavleebi pouloben, ra aqvT am sityvebs saerTo.
sityvaSi bolo bgeris amocnoba - maswavlebeli asaxelebs samodelo
bgeras. Jestikulaciis TanxlebiT, agebinebs moswavleebs, rom es marcvali maT „TavSi unda Caidon“. moswavleebma imave marcvalze dawyebuli
sityvis mosmenisas taSi unda daukran.
sityvaSi bolo/pirveli bgeris amocnoba suraTze dayrdnobiT moswavleebs urigdebaT suraTebi. maT unda amoarCion is suraTebi, romlebic samodelo bgeraze iwyeba/mTavrdeba da gverdiT miuwyon gakrul
suraTs.
aqtivoba ”davalagoT” - gamokrulia ori modeli. moswavleebma maT qvemoT unda miuwyon Sesabamisi suraTebi (mag., marcxniv - o -ze damTavrebuli
sityvebis Sesabamisi suraTebi, marjvniv - a -ze damTavrebuli sityvebis
Sesabamisi suraTebi:
baraTi soko
fiso
gogo
yayaCo
qarTuli ena da literatura
danarTi 1. fonologiuri unar-Cvevebi da maTi ganviTareba
baraTi manqana
wvima
kata
ca
CanTa
297
qarTuli ena da literatura
danarTi 1. fonologiuri unar-Cvevebi da maTi ganviTareba
41. „i­po­ve Sec­do­ma“ - mas­wav­le­be­li mos­wav­le­ebs aZ­levs cxrils, ro­me­lic
Sev­se­bu­lia fiq­ti­u­ri mos­wav­lis mi­er da sTxovs maT, mi­ag­non cxril­Si
daS­ve­bul Sec­do­mebs (fiq­ti­u­ri mos­wav­lis mi­er Sev­se­bul cxril­Si er­
Ti­-o­ri sity­vaa ga­da­sa­nac­v­le­be­li er­Ti sve­ti­dan me­o­re­Si). mas­wav­le­be­
li ekiTxe­ba mos­wav­le­ebs, ro­gor un­da mo­iq­c­nen, rom Sec­do­me­bi ipo­von
(a­mis­T­vis maT jer un­da Se­a­mow­mon, Se­e­saty­vi­se­ba Tu ara cxri­lis pir­vel
svet­Si war­mod­ge­ni­li sity­ve­bi pir­vel wess - anu mTav­r­de­ba Tu ara isi­ni
o–ze. Sem­deg mos­wav­le­eb­ma un­da Se­a­mow­mon, Se­e­saty­vi­se­ba Tu ara cxri­lis
me­o­re svet­Si war­mod­ge­ni­li sity­ve­bi me­o­re wess - anu mTav­r­de­ba Tu ara
isi­ni a–ze). Tu aR­niS­nu­li Se­saty­vi­so­ba dar­R­ve­u­li­a, mos­wav­le­e­bi sity­
vebs sa­Ta­na­do svet­Si ga­da­a­nac­v­le­ben. im Sem­Tx­ve­va­Si, Tu­ki Se­Ta­va­ze­bu­li
sity­ve­bi ar Se­e­sa­ba­me­ba arc erT wess, mos­wav­le­e­bi mox­s­ni­an da gver­d­ze
ga­da­de­ben am­g­va­ri sity­ve­bis Se­sa­ba­mis su­ra­Tebs. Zal­ze sa­sar­geb­lo iq­ne­
ba, Tu­ki mas­wav­le­be­li da­a­fiq­rebs mos­wav­le­ebs daS­ve­bul Sec­do­meb­ze da
sTxovs maT, ax­s­nan, ra­tom Sec­da fiq­ti­u­ri mos­wav­le (Se­e­Sa­la sity­vis Se­
sa­ba­mi­si su­ra­Ti, ver da­a­kav­Si­ra su­ra­Ti sity­vas­Tan, da­a­viwy­da we­si, sxv.).
42. sa­mo­de­lo bge­ris sa­fuZ­vel­ze sa­Ta­na­do sity­vis amor­Ce­va sa­mi Se­Ta­va­
ze­bu­li sity­vi­dan (mag., bi­Wi / ka­ta, ge­mi, ba­li) (xbo / ru, so­ko, mTa). mas­
wav­le­be­li mi­u­Ti­Tebs mos­wav­le­ebs, ro­mel bge­ras mi­aq­ci­on yu­radRe­bapir­vels Tu bo­los.
43. riT­me­bis Seq­m­na sa­ku­Ta­ri sa­xe­le­bis ga­mo­ye­ne­biT - mos­wav­le­e­bi eZe­ben
sity­vebs, rom­le­bic iriT­me­ba maT sa­xe­leb­Tan (mag., ”me var go­gi, myavs Sa­vi
do­gi”, ”me var ili­a, Ce­mi fa­fa Tbi­li­a”, ”me var ni­no, maqvs pi­a­ni­no”, ”me var
re­zo, miy­vars ezo”, misT.).
44. ”i­po­ve zed­me­ti” - sa­er­To ka­non­zo­mi­e­re­bis mqo­ne sity­ve­bis Ca­mo­naT­val­Si
war­mod­ge­ni­lia er­Ti sity­va, ro­me­lic ar Se­e­saty­vi­se­ba am ka­non­zo­mi­e­re­
bas. mos­wav­le­eb­ma un­da mi­ag­non aR­niS­nul sity­vas.
ga­sa­vi­Ta­re­be­li una­re­bi - sity­ve­bis tran­s­for­mi­re­ba bge­re­bis Ca­nac­v­le­ba-­da­
ma­te­biT, Ca­mo­ci­le­biT, gan­me­o­re­biT
45. pir­ve­li bge­ris Ca­nac­v­le­ba - mos­wav­le­eb­ma un­da Ca­a­nac­v­lon pir­ve­li
bge­ra sa­mo­de­lo bge­riT. mas­wav­le­be­li asa­xe­lebs sa­mo­de­lo bge­ras; Jes­
ti­ku­la­ci­is Tan­x­le­biT, age­bi­nebs mos­wav­le­ebs, rom maT es bge­ra „Tav­Si
un­da Ca­i­don“, ra­Ta am bge­riT Ca­a­nac­v­lon mas­wav­leb­lis mi­er Se­Ta­va­ze­bu­
li sity­ve­bis pir­ve­li bge­ra. aq­ti­vo­bis prin­ci­pis ukeT ga­sa­ge­bad, Tav­da­
pir­ve­lad mos­wav­le­e­bi mas mas­wav­le­bel­Tan er­Tad as­ru­le­ben (mag., k / So­
ko­la­di - ko­ko­la­do, bur­Ti - kur­Ti da a. S.).
46. bo­lo bge­ris Ca­nac­v­le­ba - mos­wav­le­eb­ma un­da Ca­a­nac­v­lon Se­Ta­va­ze­bu­li
sity­vis bo­lo bge­ra sa­mo­de­lo bge­riT. Jes­ti­ku­la­ci­is Tan­x­le­biT, age­
bi­nebs mos­wav­le­ebs, rom maT es bge­ra „Tav­Si un­da Ca­i­don“, ra­Ta am bge­riT
Ca­a­nac­v­lon mas­wav­leb­lis mi­er Se­Ta­va­ze­bu­li sity­ve­bis bo­lo bge­ra. aq­
ti­vo­bis prin­ci­pis ukeT ga­sa­ge­bad, Tav­da­pir­ve­lad mos­wav­le­e­bi mas mas­
298
47.
48.
49.
50.
51.
52.
wav­le­bel­Tan er­Tad as­ru­le­ben (mag., a / qa­ri- qa­ra, so­ko - so­ka da a. S.).
sity­vis pir­ve­li bge­ris Ca­mo­ci­le­ba ¡
I eta­pi - mos­wav­lem sity­va un­da war­moT­q­vas pir­ve­li bge­ris ga­re­Se.
aq­ti­vo­bis prin­ci­pis ukeT ga­sa­ge­bad, Tav­da­pir­ve­lad mos­wav­le­e­bi mas
mas­wav­le­bel­Tan er­Tad as­ru­le­ben. mas­wav­le­bels ga­moh­yavs er­T­-er­
Ti mos­wav­le da aZ­levs mas ba­raTs. mos­wav­le asa­xe­lebs sa­gans, ro­me­
lic ba­raT­zea ga­mo­sa­xu­li, mas­wav­le­be­li ime­o­rebs am sity­vas pir­ve­li
bge­ris Ca­mo­ci­le­biT (mag., So­ko­la­di -o­ko­la­di, vaS­li - aS­li da sxv).
Sem­deg mas­wav­le­be­li ga­i­me­o­rebs ima­ves sxva mos­wav­le­eb­Tan er­Tad.
¡
II eta­pi - mas­wav­le­be­li asa­xe­lebs sity­vas, mos­wav­le­e­bi pir­ve­li bge­
ris Ca­mo­ci­le­biT war­moT­q­va­men ima­ve sity­vas. aR­niS­nul aq­ti­vo­bas
mos­wav­le­e­bi as­ru­le­ben su­raT­ze day­r­d­no­biT.
¡
III eta­pi - mos­wav­le­e­bi aq­ti­vo­bas as­ru­le­ben say­r­de­ni su­ra­Tis ga­re­
Se.
pir­ve­li bge­ris aR­d­ge­na - mas­wav­le­be­li sity­vas am­bobs pir­ve­li bge­ris
ga­re­Se, mos­wav­le­e­bi amo­ic­no­ben bge­ras, ro­me­lic ak­lia da asa­xe­le­ben
sity­vas sru­li sa­xiT. aq­ti­vo­ba tar­de­ba jer su­raT­ze day­r­d­no­biT, Sem­
deg su­ra­Tis ga­re­Se.
bge­ris da­ma­te­ba sity­vis da­sawyis­Si - mos­wav­le­e­bi sa­mo­de­lo bge­ras
ama­te­ben sity­vis da­sawyis­Si (mag., u - uvaS­li, uSo­ko­la­di, uba­li da sxv.).
mos­wav­le­Ta sa­xe­le­bis war­moT­q­ma pir­ve­li an bo­lo bge­ris Ca­mo­ci­le­
biT - mas­wav­le­be­li war­moT­q­vams er­T­-er­Ti we­siT gar­daq­m­nil pi­ris sa­
xels. mos­wav­le, ro­me­lic amo­ic­nobs Ta­vis sa­xels, xels awevs.
bge­ris da­ma­te­ba sity­vis bo­lo­Si - mos­wav­le­e­bi sa­mo­de­lo bge­ras ama­te­
ben sity­vis bo­lo­Si (mag., a - So­ko­l­a­di­a, vaS­li­a, ba­li­a, caa da sxv.).
sity­vis gar­daq­m­nis we­sis pov­na­/a­moc­no­ba - mas­wav­le­be­li awar­mo­eb­s­/­
gar­daq­m­nis 8-9 sity­vas er­T­-er­Ti we­sis ga­mo­ye­ne­biT. mos­wav­le­eb­ma un­da
amo­ic­non, ro­me­li we­sia ga­mo­ye­ne­bu­li (bge­ris da­ma­te­ba sity­vis da­sawyis­
Si/­bo­lo­Si, bge­ris Ca­mo­ci­le­ba, bge­ris ga­me­o­re­ba sity­vis bo­los, sxv.).
amis Sem­deg Ti­To­e­ul­ma mos­wav­lem un­da awar­mo­os sity­va ima­ve we­sis ga­mo­
ye­ne­biT, Ta­nak­la­se­leb­ma ki un­da amo­ic­non, ro­me­lia sawyi­si sity­va.
Se­niS­v­na: Ca­fiq­re­bu­li sity­va un­da Se­e­saty­vi­se­bo­des klas­Si ar­se­bul
ro­me­li­me sa­gans.
qarTuli ena da literatura
danarTi 1. fonologiuri unar-Cvevebi da maTi ganviTareba
ga­sa­vi­Ta­re­be­li una­re­bi - sity­ve­bis Se­da­re­ba da sa­er­To bge­ris pov­na
53. sity­ve­bis Se­da­re­ba da sa­er­To bge­ris pov­na sity­vis da­sawyis­Si an bo­
lo­Si ¡
I eta­pi - mas­wav­le­be­li da­fa­ze ga­mo­ak­ravs su­raTs, ro­mel­zec ga­mo­sa­
xu­li­a, mag., ba­li da su­ra­Tis qve­moT mo­a­Tav­sebs sam ba­raTs. Ti­To­e­ul
ba­raT­ze we­ria Ti­To sity­va, ro­mel­Ta­gan mxo­lod er­Ti iwye­ba ”b” bge­
ra­ze (mag., ka­ta, b u, ku). mos­wav­lem un­da amo­ic­nos, ro­me­li sity­va iwye­
ba ”b” bge­ra­ze da mi­u­Ti­Tos Se­sa­ba­mis ba­raT­ze/ da­a­sa­xe­los es sity­va.
299
qarTuli ena da literatura
danarTi 1. fonologiuri unar-Cvevebi da maTi ganviTareba
¡
II eta­pi - mas­wav­le­be­li or sve­tad ga­mo­ak­ravs sa­mo­de­lo da sa­miz­ne
sity­vebs; amas­Tan, ar da­a­zus­tebs, sa­er­To bge­ra da­sawyis­Sia Tu bo­
lo­Si. mag.,
samodelo sityvebi
fanqari
gogo
samizne sityvebi
vaSli
pepela
fiso
soko
qolga
kudi
54. sity­ve­bis Se­da­re­ba; sa­er­To bge­ris pov­na sity­vis da­sawyis­Si an bo­lo­
Si (say­r­de­nis ga­re­Se) - ro­de­sac mos­wav­le­e­bi kar­gad auRe­ben al­Ros wi­na
sa­var­ji­Sos, aq­ti­vo­ba Se­iZ­le­ba ga­var­Tu­loT da igi­ve sa­var­ji­So maT Se­
vas­ru­le­bi­noT say­r­de­ni su­ra­Te­bis ga­re­Se.
55. gan­s­x­va­ve­bu­lis pov­na - mos­wav­le­e­bi ak­vir­de­bi­an su­ra­Te­bis mwkrivs da
po­u­lo­ben im er­Ta­derTs (gan­s­x­va­ve­buls), ro­me­lic sa­er­To ka­non­zo­mi­e­
re­bas ar Se­e­sa­ba­me­ba (mag., bi­Wi, ba­li, qa­ri, bu, bur­Ti, ba­na­ni; / so­ko, da­
To, daT­vi, fi­so, ya­ya­Co). ama­ve aq­ti­vo­bis Ca­ta­re­ba Se­iZ­le­ba sity­vis bo­lo
bge­ra­ze day­r­d­no­biT.
56. sity­ve­bis do­mi­no - mas­wav­le­be­li ga­ak­ravs da­fa­ze erT su­raTs da ma­gi­da­
ze da­debs ram­de­ni­me su­raTs. ma­gi­da­ze da­de­bu­li su­ra­Te­bi­dan mos­wav­le­
eb­ma un­da aar­Ci­on er­T­-er­Ti an me­ti su­ra­Ti Sem­de­gi prin­ci­pis mi­xed­viT:
ma­gi­da­ze da­de­bul su­raT­ze ga­mo­sa­xu­li sag­nis aR­m­niS­v­ne­li sity­va un­da
iwye­bo­des an srul­de­bo­des ima­ve bge­ra­ze, ro­mel­ze­dac iwye­ba an srul­de­
ba da­fa­ze gak­rul su­raT­ze ga­mo­sa­xu­li sag­nis aR­m­niS­v­ne­li sity­va. mag.,
so­kos su­raTs Se­iZ­le­ba da­va­doT sa­a­Tis, si­min­dis, sax­lis su­ra­Te­bi (pir­
ve­li bge­re­bis mi­xed­viT), rkos su­raTs - ya­ya­Cos, uTos, so­ros su­ra­Te­bi
(bo­lo bge­ris mi­xed­viT).
ga­sa­vi­Ta­re­be­li una­re­bi - erT- da met­mar­c­v­li­a­ni sity­ve­bis bge­re­bad daS­la da
awyo­ba
57. bge­re­bis sity­ve­bad ga­er­Ti­a­ne­ba su­raT­ze day­r­d­no­biT - wa­var­ji­Se­bis
miz­niT, mas­wav­le­be­li cal­-­cal­ke war­moT­q­vams or bge­ras da Sem­deg aer­
Ti­a­nebs maT; ima­ves ake­Te­bi­nebs mos­wav­le­ebs. amis Sem­deg mas­wav­le­be­li ga­
mo­ak­ravs er­T­mar­c­v­li­a­ni sity­ve­bis su­ra­Tebs da cal­-­cal­ke war­moT­q­vams
sa­Ta­na­do bge­rebs. mos­wav­le­eb­ma un­da amo­ic­non, ro­me­li su­ra­Ti Se­e­saty­
vi­se­ba war­moT­q­mul bge­rebs da ga­am­T­li­a­non sity­va.
58. bge­re­bis sity­ve­bad ga­er­Ti­a­ne­ba say­r­de­ni su­ra­Tis ga­re­Se - mas­wav­le­be­
li da­na­wev­re­bu­lad asa­xe­lebs er­T­mar­c­v­li­a­ni sity­vis bge­rebs, mos­wav­le­
e­bi sity­vad am­T­li­a­ne­ben maT.
59. er­T­mar­c­v­li­a­ni sity­ve­bis bge­re­bad daS­la - ima­ve sity­vebs mos­wav­le­e­bi
bge­re­bad daS­li­an. amis Sem­deg mas­wav­le­be­li maT da­saS­le­lad aZ­levs sxva
er­T­mar­c­v­li­an da or­mar­c­v­li­an sity­vebs.
300
60. or– da met­mar­c­v­li­a­ni sity­ve­bis bge­re­bad daS­la - mos­wav­le­e­bi bge­re­
bad Sli­an or– da met­mar­c­v­li­an sity­vebs.
61. bge­re­bis sity­ve­bad gam­T­li­a­ne­ba - mas­wav­le­be­li bge­re­bad ana­wev­rebs
or– da met mar­c­v­li­an sity­vebs, mos­wav­le­e­bi am­T­li­a­ne­ben maT.
Se­niS­v­na: esaa um­niS­v­ne­lo­va­ne­si una­ri, ro­mel­sac Sem­d­gom­Si mos­wav­le da­
ey­r­d­no­ba sity­ve­bis wa­kiTx­vi­sas –kiTx­vis dros mos­wav­le aso­ebs ax­mo­va­
nebs bge­re­bad da bge­rebs am­T­li­a­nebs sity­ve­bad (sin­Te­zi). ami­to­ma­a, rom
am unars gan­sa­kuT­re­bu­li yu­radRe­ba un­da mi­eq­ces.
qarTuli ena da literatura
danarTi 1. fonologiuri unar-Cvevebi da maTi ganviTareba
ga­sa­vi­Ta­re­be­li una­re­bi - bge­re­bis lo­ka­li­ze­ba sity­va­sa da mar­c­val­Si
62. sa­mo­de­lo bge­ris ad­gi­lis amoc­no­ba sity­vis Tav­sa da bo­lo­Si say­r­
de­ni su­ra­Tis ga­re­Se - mas­wav­le­be­li asa­xe­lebs sity­vebs. da­sa­xe­le­bu­li
sity­ve­bi­dan zo­gi­erTs Tav­Si aqvs sa­mo­de­lo mar­c­va­li, zo­gi­erTs - bo­lo­
Si. ori­ve ti­pis Se­saty­vi­si su­ra­Te­bi da­fa­zea gak­ru­li er­T­ma­ne­Tis gver­
diT. Tu naT­q­va­mi sity­va pir­vel tips ga­ne­kuT­v­ne­ba, mos­wav­le mar­j­ve­na
svet­ze mi­u­Ti­Tebs, Tu me­o­re tips - mar­cxe­na­ze.
63. sa­mo­de­lo bge­ris ad­gi­lis amoc­no­ba sity­vis Tav­Si, Su­a­Si da bo­lo­Si- mos­
wav­le­eb­ma un­da amo­ic­non, sad aris sa­mo­de­lo bge­ra gan­Tav­se­bu­li. ami­
saT­vis maT Se­uZ­li­aT ga­mo­i­ye­non rka­le­bis ba­ra­Te­bi. mas­wav­le­be­li am­bobs
sa­mo­de­lo bge­ras da asa­xe­lebs or­-­sam­mar­c­v­li­an sity­vebs, rom­leb­Sic
sa­mo­de­lo bge­ra sxva­das­x­va po­zi­ci­a­ze­a, zog­jer ki or ad­gil­zea war­mod­
ge­ni­li (mag., ori, ya­ya­Co, fi­so, fo­To­li, qol­ga). mas­wav­le­be­li am­za­debs
mar­c­v­le­bis ra­o­de­no­ba­Ta Se­sa­ba­mis rka­le­bi­an ba­ra­Tebs da, sity­ve­bis mi­
xed­viT, im rka­lebs as­vams wer­tils, rom­leb­Sic aris sa­mo­de­lo bge­ra.
ni­mu­Si. sity­ve­bis ko­di­re­ba
sityva: ”ori”. sityvis kodi:
sityva: ”fiso”. sityvis kodi:
sityva: ”foToli”. sityvis kodi:
mos­wav­lem un­da ipo­vos naT­q­va­mi sity­vis Se­sa­ba­mi­si ko­di­re­ba, ga­mo­sa­xu­
li ba­ra­Teb­ze. mas­wav­le­be­li ex­ma­re­ba mas, ram­den­jer­me ime­o­rebs sity­vas,
ga­mok­veTs sity­va­Si bge­ras, da­mar­c­v­li­sas da­fa­ze xa­zavs bge­rebs kiTx­vis
mi­mar­Tu­le­biT - mar­cx­ni­dan mar­j­v­niv. mos­wav­lec mar­c­v­lavs sity­vas, iT­
v­lis mar­c­v­le­bis ra­o­de­no­bas, po­u­lobs sa­mo­de­lo bge­ras da ir­Cevs Se­sa­
ba­mis ko­di­re­bas.
m
m
m
m
301
qarTuli ena da literatura
danarTi 1. fonologiuri unar-Cvevebi da maTi ganviTareba
ga­sa­vi­Ta­re­be­li una­re­bi - bge­re­bis daT­v­la sity­va­Si
64. sity­ve­bis ga­da­xa­ris­xe­ba bge­re­bis ra­o­de­no­bis mi­xed­viT - mos­wav­le­ebs
vaZ­levT erT- da or­mar­c­v­li­a­ni sity­ve­bis Se­sa­ba­mis su­ra­Tebs. vam­za­debT
oTx yuTs or–, sam–, oTx– da xuT­b­ge­ri­a­ni sity­ve­bi­saT­vis. mos­wav­le­eb­ma
un­da da­a­na­wev­ron sity­ve­bi bge­re­bad, da­iT­va­lon bge­re­bis ra­o­de­no­ba da
su­ra­Te­bi Ca­don Se­sa­ba­mis yuT­Si (mag., ia, li­a, vaS­li, ba­li, ku, bu, tye, Tag­
vi, mTa da sxva).
ga­sa­vi­Ta­re­be­li una­re­bi - bge­ris lo­ka­li­ze­ba mar­c­val­Si
65. bge­ris ad­gi­lis pov­na mar­c­val­Si - mos­wav­le­eb­ma un­da ipo­von sa­mo­de­lo
bge­ris ad­gil­m­de­ba­re­o­ba er­T­mar­c­v­li­an sity­va­Si da mi­u­Ti­Ton am bge­ra­ze
Se­sa­ba­mi­si ko­di­re­bis ga­mo­ye­ne­biT.
mag., sa­mo­de­lo bge­ra m - mTa, Zma, mze
302
sity­va ”mTa”. sity­vis ko­di:
m
sity­va ”Zma”. sity­vis ko­di:
m
da­nar­Ti 2.
kiTx­vis swav­le­ba 5-6 wlis asa­kis
mos­wav­le­TaT­vis
ad­re­ul, 5 wlis asak­Si kiTx­vis swav­le­ba spe­ci­fi­kur mid­go­mas mo­iTxovs. auci­
le­be­lia ga­viT­va­lis­wi­noT 5 wlis asa­kis mos­wav­le­e­bis fsi­qi­ku­ri gan­vi­Ta­re­bis ka­
non­zo­mi­e­re­be­bi, ra­Ta maT ar Sev­Ta­va­zoT Se­u­fe­re­be­li aq­ti­vo­be­bi, ar wa­vu­ye­noT
ara­a­dek­va­tu­ri moTxov­ne­bi. am ka­non­zo­mi­e­re­ba­Ta ga­uT­va­lis­wi­neb­lo­bis Se­de­gad
mos­wav­le­eb­Si ga­mo­viw­vevT fsi­qo­lo­gi­ur stres­sa da sxva se­ri­o­zul dab­r­ko­le­bebs.
imi­saT­vis, rom swo­rad war­v­mar­ToT kiTx­vis pro­ce­si, pir­vel rig­Si, un­da gan­
vas­x­va­voT swav­le­bis am eta­pi­saT­vis aq­tu­a­lu­ri ram­de­ni­me una­ri da ga­vi­az­roT am
una­re­bis gan­vi­Ta­re­bas­Tan da­kav­Si­re­bu­li prob­le­ma­ti­ka. es una­re­bi­a:
1. asob­ge­ri­Ti mi­mar­Te­be­bis Ca­mo­ya­li­be­ba;
2. sity­vis gra­fi­kul da akus­ti­kur xa­tebs So­ris ar­se­bu­li mi­mar­Te­bis ga­ge­
ba;
3. mTel­-­m­Te­li sity­ve­bis kiTx­va anu sity­vis or­Tog­ra­fi­u­li xa­tis da­max­
sov­re­ba- amoc­no­ba;
4. sity­ve­bis ga­Sif­v­ra;
5. kiTx­vis moq­ni­lo­ba;
6. wa­kiTx­va-­ga­ge­ba.
mok­led mi­mo­vi­xi­loT Ti­To­e­u­li:
1. asob­ge­ri­Ti mi­mar­Te­be­bis Ca­mo­ya­li­be­ba - mos­wav­lem un­da ga­i­gos, ra kav­
Si­ria bge­ra­sa da asos So­ris;
2. sity­vis gra­fi­kul da akus­ti­kur xa­tebs So­ris ar­se­bu­li mi­mar­Te­bis
ga­ge­ba - mos­wav­lem un­da ga­a­ac­no­bi­e­ros, rom naT­q­va­mi wi­na­da­de­ba Sed­ge­ba
sity­ve­bi­sa­gan da rom na­we­ri sity­va naT­q­va­mi sity­vis we­ri­lo­bi­Ti ga­mo­xa­
tu­le­ba­a.
3. mTel­-­m­Te­li sity­ve­bis kiTx­va anu sity­vis or­Tog­ra­fi­u­li xa­tis da­
max­sov­re­ba­-a­moc­no­ba - er­T­-er­Ti me­To­di, ro­me­lic mos­wav­le­ebs mo­am­za­
debs kiTx­vi­saT­vis. mos­wav­le kiTx­vis mTli­a­no­bi­Ti me­To­dis ga­mo­ye­ne­biT
vi­zu­a­lu­rad imax­sov­rebs sity­vis or­Tog­ra­fi­ul xats da da­nax­vis­Ta­na­ve
akav­Si­rebs am na­wers sity­vis mniS­v­ne­lo­bas­Tan. am­g­va­ri xer­xiT mas Se­uZ­
lia sity­vis amoc­no­ba mi­si da­na­wev­re­ba-­gam­T­li­a­ne­bis ga­re­Se (ix. qve­moT
”ga­Sif­v­ra“). e.w. pir­da­pi­ri gziT. aR­niS­nu­li xer­xi kiTx­vis swav­le­bis er­
T­-er­Ti Se­mam­za­de­be­li aq­ti­vo­ba­a, ro­me­lic gan­sa­kuT­re­bul mniS­v­ne­lo­bas
iZens ad­re­ul - 5 wlis asak­Si kiTx­vis swav­le­bi­sas. kiTx­vis da­uf­le­bi­sas
mos­wav­le­e­bi­saT­vis yve­la­ze did siZ­ne­les war­mo­ad­gens Ta­na­mim­dev­ru­lad
aR­q­mu­li aso­e­bis sity­ve­bad gam­T­li­a­ne­ba - swo­red es aris kiTx­vis swav­le­
bi­sas mTa­va­ri­ sir­Tu­le. es aq­ti­vo­ba mos­wav­lis mxri­dan uzar­ma­zar Za­lis­
x­me­va­sa da dros mo­iTxovs; ara­da, mas ain­te­re­sebs ko­di­re­bu­li Si­na­ar­sis
amoc­no­ba. mTel­-­m­Tel sity­va­Ta kiTx­vis me­To­diT ki igi gan­sa­kuT­re­bu­li
Za­lis­x­me­vis ga­re­Se­”aR­mo­a­Cens” sity­vis mniS­v­ne­lo­bas. ase­Ti­“aR­mo­Ce­ne­bi”
qarTuli ena da literatura
danarTi 2. kiTxvis swavleba 5-6 wlis asakis moswavleTaTvis
303
qarTuli ena da literatura
danarTi 2. kiTxvis swavleba 5-6 wlis asakis moswavleTaTvis
4.
5.
304
mas axa­rebs da kiTx­vis pro­cess mis­T­vis sa­xa­li­so­sa da mim­zid­vels xdis,
rac, Ta­vis mxriv, mos­wav­les da­de­biT da­mo­ki­de­bu­le­bas uya­li­bebs sa­
kiTxav aq­ti­vo­ba­Ta mi­marT. mo­ti­va­ci­is amaR­le­bis gar­da, gra­fi­ku­li xa­
te­bis da­max­sov­re­bas­Tan da­kav­Si­re­bu­li var­ji­Se­bi xels uwyobs xed­vi­Ti
aR­q­mis ga­um­jo­be­se­bas da mxed­ve­lo­bi­Ti mex­si­e­re­bis gan­vi­Ta­re­ba-­ga­far­
To­e­bas. mos­wav­le Tan­da­Ta­no­biT ga­mo­a­na­wev­rebs aso­ebs mTe­li sity­vi­dan,
ro­mel­sac da­u­na­wev­reb­lad aRiq­vams.
sity­ve­bis ga­Sif­v­ra - ga­Sif­v­ra gu­lis­x­mobs na­we­ri sity­vis (or­Tog­ra­fi­
u­li xa­tis) xmo­van xa­tad gar­daq­m­nas­/­kon­ver­ti­re­bas. es aris mra­val­sa­fe­
xu­ri­a­ni aq­ti­vo­ba, ro­me­lic did siZ­ne­les uq­m­nis axal­be­da mkiTx­vels, miT
uf­ro xuT­w­li­ans. ga­Sif­v­ris dros Tva­li aRiq­vams jer erT asos, akav­Si­
rebs mas bge­ras­Tan, ro­mel­sac vo­ka­lu­ri si­me­bi ax­mo­va­nebs, imax­sov­rebs
bge­ras, ga­da­dis mom­dev­no aso­ze, akav­Si­rebs mas kvlav bge­ras­Tan da sa­bo­
lo­od, da­max­so­ve­bul bge­rebs am­T­li­a­nebs sity­vad (a­mi­tom aris mniS­v­ne­
lo­va­ni win­m­s­w­re­bad fo­no­lo­gi­ur una­reb­ze, gan­sa­kuT­re­biT ki bge­re­bis
gam­T­li­a­ne­ba­ze mu­Sa­o­ba). xSi­rad isec xde­ba, rom sa­nam mos­wav­le sity­vas
bo­lom­de amo­i­kiTxavs, mi­si xan­mok­le mex­si­e­re­ba ver uZ­lebs dat­vir­T­vas,
ve­Rar itevs ma­nam­de da­max­sov­re­buls da wa­kiTxuls „Slis“ cno­bi­e­re­bi­
dan. ami­tom aris, rom xSi­rad axal­be­da mkiTx­ve­li ver am­bobs, ra wa­i­kiTxa
mi­si go­ne­ba mTli­a­na­daa da­ka­ve­bu­li aso­e­bis bge­reb­Tan da­kav­Si­re­bi­Ta da
da­max­sov­re­biT, anu na­we­ris gax­mo­va­ne­biT da, am­de­nad, mos­wav­le azrs ver
atans imas, ra­sac kiTxu­lobs. ro­gorc vTqviT, ga­Sif­v­ra aris is aq­ti­vo­
ba, ro­me­lic yve­la­ze did siZ­ne­les war­mo­ad­gens xuT­-eq­v­s­w­li­a­ne­bi­saT­
vis. mniS­v­ne­lo­va­nia ga­viT­va­lis­wi­noT is faq­tic, rom zo­gi­er­Ti maT­ga­ni
nev­ro­lo­gi­u­rad arc aris sak­ma­ri­sad mom­wi­fe­bu­li imis­T­vis, rom Tva­lis
moZ­ra­o­ba da­i­mor­Ci­los da am­g­va­ri amo­ca­ne­bi daZ­li­os. amis gaT­va­lis­wi­ne­
biT, ga­Sif­v­ra­ze mu­Sa­o­bas di­di sif­r­Txi­liT un­da mo­ve­ki­doT: vinc am­g­va­ri
aq­ti­vo­bi­saT­vis jer ar aris sak­ma­ri­sad mom­wi­fe­bu­li, mas un­da va­ca­doT
mom­wi­fe­ba da mog­vi­a­ne­biT Sev­Ta­va­zoT ga­Sif­v­ra­ze sis­te­mu­ri var­ji­Si. am­
de­nad, mas­wav­le­bel­ma un­da ga­iT­va­lis­wi­nos mos­wav­le­Ta fi­zi­o­lo­gi­u­ri
Ta­vi­se­bu­re­be­bi da kiTx­vis swav­le­bi­sas yve­las Ta­na­ba­ri moTxov­ne­bi ar
un­da wa­u­ye­nos. am­g­va­ri di­fe­ren­ci­re­bu­li mid­go­miT yve­la mos­wav­les mi­
e­ce­ma sa­Su­a­le­ba, bu­neb­ri­vi rit­mis mi­xed­viT ga­na­vi­Ta­ros kiTx­vis una­ri.
na­ad­re­vi Zal­da­ta­ne­ba da aC­qa­re­ba Za­li­an cud Se­de­gebs ga­mo­i­Rebs - mos­
wav­le­e­bi fsi­qo­lo­gi­u­rad dab­r­kol­de­bi­an da Se­iZ­le­ba ki­dev di­di xnis
gan­mav­lo­ba­Si ver SeZ­lon ga­mar­Tu­lad kiTx­va.
kiTx­vis moq­ni­lo­ba - kiTx­vis moq­ni­lo­ba gu­lis­x­mobs ga­Sif­v­ris una­ris
av­to­ma­ti­za­ci­as, av­to­ma­tu­rad­ da­uf­le­bas. ro­de­sac de­ko­di­re­bis, anu ga­
Sif­r­vis una­ri­ av­to­ma­ti­zi­re­bu­li­a, mok­le­va­di­a­ni /mu­Sa mex­si­e­re­ba aRar
aris da­ka­ve­bu­li aso­e­bis bge­reb­Tan da­kav­Si­re­biT da mos­wav­les uk­ve Se­uZ­
li­a,­ga­mo­i­ye­nos kiTx­va, ro­gorc in­for­ma­ci­is mi­Re­bis sa­Su­a­le­ba.. ami­to­
ma­ca­a, rom yve­la cdi­lobs rac Se­iZ­le­ba swra­fad aaT­vi­se­bi­nos mos­wav­les
es una­ri. kiTx­vis moq­ni­lo­bis da­uf­le­ba in­ten­si­ur da sis­te­mur var­jiSs
6.
mo­iTxovs. ro­gorc ze­moT aR­v­niS­neT, wa­ru­ma­teb­lo­ba da mar­cxis gan­c­
da mos­wav­le­Si gu­lac­ru­e­bas ga­mo­iw­vevs. am­de­nad, ro­gorc uk­ve aRi­niS­na,
Zal­ze mniS­v­ne­lo­va­ni­a, rom am­g­va­ri in­ten­si­u­ri kur­si na­ad­re­vad ar Sev­Ta­
va­zoT mos­wav­les. ga­vix­se­noT, rom sis­te­mu­ri kiTx­vis kur­si, ro­me­lic Se­
i­mu­Sa­va iakob go­ge­baS­vil­ma, 7-8 wlis mos­wav­le­e­bi­saT­vis iyo ga­miz­nu­li.
wa­kiTx­va-­ga­ge­ba - es moq­ni­lo­bi­sa­gan gan­s­x­va­ve­bu­li una­ri­a. Se­saZ­le­be­
li­a, mos­wav­lem Za­li­an swra­fad wa­i­kiTxos pa­ta­ra teq­s­ti, mag­ram az­ri ver
ga­mo­i­ta­nos. saq­me isa­a, rom moq­ni­lo­ba­ze var­ji­Si­sas xma mis­devs Tva­le­
bis moZ­ra­o­bas, mos­wav­le kiTxu­lobs imas, ra­sac xe­davs da ara imas, ra­sac
iaz­rebs. moq­ni­lo­ba­ze mu­Sa­o­bi­sas mas ar uvi­Tar­de­ba Si­na­ar­sis ga­ge­ba-­w­
v­do­mi­saT­vis auci­le­be­li sa­az­rov­no ­u­nar­-­C­ve­ve­bi. am faq­to­ris gaT­va­
lis­wi­ne­biT, auci­le­be­li­a, ga­i­mij­nos es ori una­ri da mos­wav­les Sev­Ta­
va­zoT ga­ge­ba­ze mi­mar­Tu­li sa­kiTxa­vi amo­ca­ne­bic, Tum­ca aseT Sem­Tx­ve­va­Si
mas moq­ni­lad kiTx­va ar un­da mov­Txo­voT. mos­wav­le kon­k­re­tu­li amo­ca­niT
un­da mi­vi­des teq­s­t­Tan da ga­az­re­bu­lad, Cu­mi kiTx­vis teq­ni­kis ga­mo­ye­ne­
biT eca­dos das­mu­li amo­ca­nis ga­daW­ras. am­g­va­ri aq­ti­vo­be­bi xel­s uwyobs
aq­ti­u­ri mkiTx­ve­lis Ca­mo­ya­li­be­bas.
qarTuli ena da literatura
danarTi 2. kiTxvis swavleba 5-6 wlis asakis moswavleTaTvis
aqtivobebi unarebis mixedviT
asobgeriTi mimarTebebis Camoyalibeba
1.
anbanis xmamaRla kiTxva - maswavlebeli kviraSi sistematurad kiTxulobs klasSi gamokrul anbans Semdegi wesiT - aCvenebs kedelze gakruli
anbanis erT asos da axmovanebs mas, anu ambobs Sesabamis bgeras. moswavleebs ar moeTxovebaT anbanis damaxsovreba. am aqtivobis mizania, moswavleebma aRiqvan kavSiri asosa da bgeras Soris, gaacnobieron, rom konkretuli aso konkretul bgeras gamoxatavs.
sityvis grafikul da akustikur xatebs Soris arsebuli
mimarTebis gageba
1. maswavlebeli gamoakravs suraTebs Sesabamisi warwerebiT (mag., xatia
burTi, naxatis qvemoT weria „burTi“). maswavlebeli miuTiTebs erT-erTi suraTis qvemoT moTavsebul warweraze da xmamaRla kiTxulobs mas.
Semdeg gadadis sxva suraTebze, ekiTxeba moswavleebs, ra aris gamosaxuli suraTze, miuTiTebs suraTebis qvemoT warmodgenil warwerebze da
ekiTxeba moswavleebs: „aq ra weria?“. jer suraTze ekiTxeba, ra aris, Semdeg aCvenebs warwerebs da ekiTxeba moswavleebs - ”aq ra weria?” moswavleebi xvdebian, rom weria is, rac xatia da, amgvarad, sityvis nawer xats
akavSireben xmovan xatTan.
2. maswavlebeli dafaze gamoakravs moswavleTvis nacnob teqsts, xmamaRla
waikiTxavs mas da Tan TiTs miadevnebs, rasac kiTxulobs. kargia aseve da-
305
qarTuli ena da literatura
danarTi 2. kiTxvis swavleba 5-6 wlis asakis moswavleTaTvis
3.
4.
faze daiweros sam–, oTx–, xuTsityviani winadadebebi da isini imave meTodiT wavukiTxoT moswavleebs. Semdeg moswavleebi dafasTan unda gamoviyvanoT, davaTvlevinoT sityvebi, wavukiTxoT romelime winadadeba,
romelsac TviTon miadevnebs TiTs. aseT SemTxvevaSi yoveli sityvis Semdeg mcire pauzas vakeTebT.
bavSvi karnaxobs maswavlebels sityvebs, maswavlebeli wers dafaze, Semdeg kiTxulobs nawers da Tan aCvenebs im sityvas, romelsac kiTxulobs.
moswavle uyveba maswavlebels raime ambavs, maswavlebeli iwers naambobs.
Tema SeiZleba iyos moswavlis bolo dabadebis dRe, an misi bolo stumroba bebiasTan. radgan bavSvs TviTon ar SeuZlia wera, is akvirdeba,rogor
wers maswavlebeli mis naambobs. es ganamtkicebs kavSirs daweril da warmoTqmul sityvas Soris.
mTel-mTeli sityvebis kiTxva anu sityvis orTografiuli
xatis damaxsovreba - kiTxva gaSifvris gareSe,
sityvisgaanalizeba
aqtivobebi damaxsovrebis xelSesawyobad (gavarjiSebis faza)
1.
2.
didi loto sayrdeni warweriT. maswavlebeli gamoakravs ramdenime suraTs, romlebsac qvemoT amxsneli warwerebi axlavs. igi moswavleebs
aCvenebs baraTs romelzec erT–erTi suraTis warweraa warmodgenili.
moswavlem unda amoicnos, ra weria baraTze da baraTi Sesabamis suraTTan miitanos. danarCeni moswavleebi azrs gamoTqvamen: sworad Sesrulda
Tu ara davaleba da/an ratom fiqroben ase.
ipove da Semoxaze! moswavlem CamonaTvalSi unda ipovos da Semoxazos
samodelo sityvis analogiuri sityva (moswavles sayrdenad aqvs suraTi
da sanimuSo sityva).
xatia mze
mze
3.
306
burTi
xe
mze
manqana
ga­da­xa­ze gan­s­x­va­ve­bu­li! mos­wav­le kiTxu­lobs, ada­rebs da ga­da­xa­zavs
gan­s­x­va­ve­buls (aq say­de­nad Se­Ta­va­ze­bu­lia mxo­lod sa­mo­de­lo sity­va, anu
aq­ti­vo­ba od­nav gar­Tu­le­bu­li­a)
¡
xe -xe
¡
xe - ia
¡
xe -xe
¡
xe - xe
4.
ipo­ve, ram­de­nia! sity­va­Ta „gro­va­Si“ sa­mo­de­lo sity­vis Se­mo­xaz­va:
qol­ga
qolga
qudi
5.
6.
7.
8.
ca TuTiyuSi qolga
qolga qolga bayayi
qolga maimuni
banani
Citi
qarTuli ena da literatura
danarTi 2. kiTxvis swavleba 5-6 wlis asakis moswavleTaTvis
klas­Si mud­mi­vad un­da iyos ga­mok­ru­li mos­wav­le­Ta su­ra­Te­bi Se­sa­ba­mi­si
sa­xe­le­biT da cal­ke mom­za­de­bu­li ba­ra­Te­bi war­we­re­biT. yo­vel­dRi­u­rad
2-3 wu­Ti Se­iZ­le­ba da­eT­mos sa­xe­leb­ze mu­Sa­o­bas aq aR­we­ri­li aq­ti­vo­be­bis
ga­mo­ye­ne­biT. Se­iZ­le­ba, ase­ve, mos­wav­le­ebs vTxo­voT, er­Tad da­a­la­gon ma­Ti
sa­xe­le­bi, vinc im dRes ar es­w­re­ba gak­ve­Tils da sxva.
mas­wav­le­be­li da­fa­ze wers kon­k­re­tu­li mos­wav­lis sa­xels da am­bobs in­s­t­
ruq­ci­as (mag., ga­mo­di da­fas­Tan!). mos­wav­le­m un­da­ a­mo­ic­nos­ Ta­vi­si ­sa­xe­li
­da ­in­s­t­ruq­ci­a ­Se­as­ru­los).
wa­i­kiTxe da da­a­kav­Si­re! mos­wav­le ­na­xa­tis­ ga­re­Se ­a­er­Teb­s er­T­na­ir
­sity­vebs
gia

bu
xe

man­qa­na
mze

xe
bu

gia
man­qa­na

mze
fo­tog­ra­fi­u­li kiTx­va. ba­ra­Teb­ze­ we­ri­a­ is ­sity­ve­bi, ro­mel­Ta
­or­Tog­ra­fi­u­li­ xa­tis­ da­max­sov­re­ba­ze­ mos­wav­le­e­bi mu­Sa­o­ben. mas­wav­le­be­
li ­mos­wav­le­eb­s ­s­w­raf­-­s­w­ra­fa­d aC­ve­neb­s ­ba­ra­Tebs, ma­T un­da­ sity­ve­bi amo­
ic­non.
aq­ti­vo­be­bi gan­m­t­ki­ce­bis fa­zi­saT­vis
9.
di­di lo­to say­r­de­ni war­we­ris ga­re­Se. srul­de­ba igi­ve aq­ti­vo­ba, , oRond
su­ra­Tebs qve­moT war­we­re­bi ar ax­lavT. mos­wav­lem su­raTs un­da Se­u­sa­ba­
mos war­we­ra. es ga­mo­i­ye­ne­ba gan­m­t­ki­ce­bis fa­za­Si, ro­ca mos­wav­le­ebs met­-­
nak­le­bad uk­ve da­max­sov­re­bu­li aqvT sity­vis or­Tog­ra­fi­u­li xa­ti.
10. mas­wav­le­be­li xa­tavs sa­gans da gver­diT wers sam sity­vas, ro­mel­Ta­gan
mxo­lod er­Ti Se­e­sa­ba­me­ba na­xats. mos­wav­lem un­da amo­ic­nos, ro­me­lia mar­
Te­bu­li va­ri­an­ti.
11. mos­wav­les ­vaZ­lev­T ­sity­ve­bis­ si­as ­da vTxovT, amo­ic­nos erT–er­Ti sity­
va, Sem­deg vaT­q­me­vi­nebT, Tu­ ro­gor, ra­ niS­ni­T a­mo­ic­no igi. Tu­ mos­wav­le
Sec­de­ba – igi un­da da­va­fiq­roT ­Sec­do­ma­ze da Se­ve­ca­doT, da­vex­ma­roT ­mas,
ra­Ta Tvi­To­n aR­mo­a­Ci­nos ­Sec­do­ma.
12. teq­s­t­Si sity­ve­bis amoc­no­ba. mos­wav­le­ebs vTxovT, ipo­von da xa­zi ga­us­
307
qarTuli ena da literatura
danarTi 2. kiTxvis swavleba 5-6 wlis asakis moswavleTaTvis
van iseT sity­vebs, ro­mel­Ta amoc­no­ba­ze maT uk­ve uvar­ji­Si­aT (mag., ipo­veT
da­xa­zi ga­us­viT Sem­deg sity­vebs: spi­lo, daT­vi, ma­i­mu­ni).
13. uc­no­bi sity­vis ga­da­xaz­va. mas­wav­le­be­li da­max­sov­re­bu­li sity­ve­bis
gaT­va­lis­wi­ne­biT wers nac­nob sity­vebs da Se­u­revs ise­Tebs, ro­mel­Ta wa­
kiTx­vac mos­wav­le­eb­ma jer ar ici­an. mos­wav­lem un­da ipo­vos da ga­da­xa­zos
mis­T­vis uc­no­bi sity­ve­bi.
14. mos­wav­lem ta­Si un­da­ da­uk­ras­ sa­Ta­na­do ­sity­vi­s a­moc­no­bi­sas. mas­wav­le­
be­li mos­wav­le­ebs ga­ac­nobs aq­ti­vo­bis pi­ro­bas, mag., me dav­wer sity­vebs,
Tqven ki ta­Si­ un­da­ da­uk­raT­,­ Tu­ wa­i­kiTxavT xi­lis ­sa­xels. amis Sem­deg mas­
wav­le­be­li da­fa­ze ­wer­s ­sity­vebs, ro­me­le­Ta­gan ­zo­gi­er­Ti ­xi­lis­ sa­xe­li­a,
zo­gi - ara.
15. mas­wav­le­be­li am­za­debs teqsts, ro­me­lic mos­wav­le­e­bis mi­er nas­wavl sity­vebs
Se­i­cavs da ga­mo­ak­ravs teqsts (sa­sur­ve­li­a, rom aso­e­bis si­di­de iyos 8 sm.). Sem­
deg kon­k­re­tu­li in­s­t­ruq­ci­iT aZeb­ni­nebs nac­nob sity­vebs („wa­i­kiTxe me­sa­me
stri­qo­nis me­o­re sity­va“; an „mo­Zeb­ne sity­va” ”vaS­li” me­o­re stri­qon­ze).
16. “Tev­za­o­ba”.
mi­za­ni: mTe­li ­sity­ve­bi­s a­moc­no­bi­s u­na­ris­ gan­vi­Ta­re­ba.
ma­sa­la: ban­qos ­zo­mis ­ba­ra­Te­bi, rom­leb­zec cal­ke­u­li sity­ve­bi we­ri­a.
mim­di­na­re­o­ba: ­Ta­ma­Sob­s o­ri­ a­n oTxi ­bav­S­vi ­sity­ve­bis­ ban­qo­Ti. Ti­To­e­ul­s
aqvs 6 ba­ra­Ti. er­Ti ­da­deb­s ­ma­gi­dis ­cen­t­r­Si ­ban­qos­ ra­i­me­ sity­viT­ da
­am­bob­s­,­ ra ­sity­vaa (kiTxu­lobs). Sem­de­gi­ mo­Ta­ma­Se ­Ca­mo­va­ Ta­vis ba­
raT­s­,­ Tu­ mas­ze igi­ve sity­vaa da­we­ri­li da­ da­u­deb­s ­g­ver­diT pir­vel
ba­raTs. Tu­ a­raqvs ase­Ti ba­ra­Ti _ mi­dis “sa­Tev­za­od” da­ i­Reb­s a­xal­
ba­raTs. Tu­ i­qa­c a­r a­ri­s es ­sity­va, svla­ ga­da­dis ­Sem­deg mo­Ta­ma­Ses­Tan,
ro­mel­ma­c un­da ­da­dos­ ba­ra­Ti ima­ve sity­viT da ­war­moT­q­va­s es sity­va
x­ma­maR­la. Tu ­ve­r am­bobs, ba­ra­Te­bi­ mi­aq­v­s i­mas, vin­c ity­vis. mo­ge­bu­li­a
­is, vi­sac­ y­ve­la­ze ­me­ti­ ba­ra­Ti­ aqvs. e.i. Ti­To­e­ul­ma­ mo­Ta­ma­Se­m un­da­ Se­
ad­gi­nos 2X2 an 4X4 er­T­na­ir­sity­vi­a­ni ­kom­p­leq­ti. ix. sqe­ma 7.
kav­Si­ri stan­dar­t­Tan: Se­de­gi - qarT. I.7; ucx.d. 01.5
sqe­ma 7.
sirbili
maRali
burTi
fanqari
lamazi
curva
17. “pa­si­an­si.
mi­za­ni: mTe­li­ sity­ve­bi­s a­moc­no­bi­s u­na­ris ­gan­vi­Ta­re­ba
ma­sa­la: nak­re­bi ban­qos­ zo­mis ­ba­ra­Te­bi­sa, rom­leb­zec cal­ke­u­li sity­ve­
bi we­ri­a. mim­di­na­re­o­ba: ba­ra­Te­bis mTe­li­ nak­re­bi­ un­da­ gad­mo­vat­ri­a­loT
da da­vawyoT 5-6 ri­gad. Ti­To­e­u­li mo­Ta­ma­Se ­i­Reb­s or­ ba­raTs, da­a­na­xeb­s­
s­x­va ­mo­Ta­ma­Se­eb­s­ maT da­ Tu­ er­T­na­i­ri­ a­r iq­ne­ba, ise­v u­kan­ debs. mas­wav­le­be­
308
li: “Ta­ma­Sis ­mi­za­ni­a­ da­i­max­sov­ro, ro­me­li ­sity­va ­sad ­dev­s ­da­ me­re­ a­mo­i­Ro,
ro­ca­ dag­Wir­de­ba (Se­ni ­je­ri ­ro­ca­ mo­va). ro­de­sa­c i­po­vi ­o­r er­T­na­irs _
ba­ra­Te­bi­ Se­ni­a­ da­ Sem­de­gi s­v­lac­ Se­ni­a. yve­la­ gad­mot­ri­a­le­bu­li­ ba­ra­Ti
x­ma­maR­la­ un­da wa­i­kiTxo”.
kav­Si­ri stan­dar­t­Tan: Se­de­gi - qarT. I.7; ucx.d. 01.5
una­ri - sity­vis or­Tog­ra­fi­u­li xa­tis ana­li­zi
1.
2.
3.
4.
5.
6.
7.
8.
qarTuli ena da literatura
danarTi 2. kiTxvis swavleba 5-6 wlis asakis moswavleTaTvis
mos­­­wav­­­les vTxovT, amoc­­­no­­bil sity­­­va­­Si erT–er­­­Ti aso ga­­a­­fe­­ra­­dos, vTqvaT, wiT­­­lad. Sem­­­deg sxva sity­­­veb­­­Si mo­­Zeb­­­no­­s i­­gi­­ve aso da ima­­ve fe­­rad
(wiT­­­lad) ga­­a­­fe­­ra­­dos Ser­­­Ce­­u­­li asos Sem­­­c­­­ve­­li sxva sity­­­ve­­bi.
da­­fa­­ze iwe­­re­­ba sity­­­ve­­bi, rom­­­lis xa­­tis da­­max­­­sov­­­re­­ba­­ze mos­­­wav­­­le­­ebs uk­­­ve
umu­­Sa­­vi­­aT. mos­­­wav­­­le­­e­­bi er­­­T­­­ma­­neTs ada­­re­­ben sity­­­vebs, mas­­­wav­­­leb­­­lis dax­­­
ma­­re­­biT po­­u­­lo­­ben msgav­­­se­­bebs (sa­­er­­­To aso, mar­­­c­­­va­­li, ma­­Ti mde­­ba­­re­­o­­ba).
mas­­­wav­­­le­­be­­li ga­­mo­­ak­­­ravs da­­fa­­ze or asos da Ti­­To­­e­­uls Se­­u­­sa­­ba­­mebs ra­­i­­me
fers. mag., x - wi­­Te­­li fe­­ri­­sa­­a, v - mwva­­ne. Sem­­­deg mas­­­wav­­­le­­be­­li mos­­­wav­­­le­­
ebs Ses­­­Ta­­va­­zebs cxril­­­Si Cas­­­mul nac­­­nob sity­­­va­­Ta Ca­­mo­­naT­­­vals. sity­­­ve­­
bi, rom­­­le­­bic Se­­i­­ca­­ven x-s, mos­­­wav­­­le­­eb­­­ma un­­­da ga­­a­­fe­­ra­­don wiT­­­lad, xo­­lo
sity­­­ve­­bi, rom­­­le­­bic Se­­i­­ca­­ven v-s - mwva­­ned. mag.:
zRarbi
zRva
wvima
biWi
Rrubeli
burTi
Tagvi
Tevzi
yvavili
yvavi
vardi
bayayi
aso­ze na­di­ro­ba – an­ban­Si avir­CevT er­T­-erT nac­nob asos, , mos­wav­le­ebs
miv­cemT ra­i­me wigns da vTxovT, ipo­von es aso gar­k­ve­u­li ra­o­de­no­biT
(vinc xa­li­siT eki­de­ba ase­Ti ti­pis aq­ti­vo­bebs, imas met ra­o­de­no­bas gan­
vu­sazR­v­ravT, vi­sac uWirs _ nak­lebs. si­a­zec igi­ve iT­q­mis – Se­saZ­leb­lo­
be­bis da mid­re­ki­le­be­bis mi­xed­viT, mos­wav­le­ebs amo­sac­nob sity­va­Ta si­a­Si
sxva­das­x­va ra­o­de­no­bi­sa da sir­Tu­lis sity­vebs Sev­Ta­va­zebT).
asos da­kav­Si­re­ba Se­sa­ba­mis su­raT­Tan (a­so un­da ga­mo­xa­tav­des na­xat­ze ga­
mo­sa­xu­li sag­nis pir­vel asos).
did sity­va­Si pa­ta­ra sity­vis pov­na (mag., ma­xe ).
„af­rin­da, af­rin­da!“ mas­wav­le­be­li ­da­fa­ze­ wer­s ­sity­vebs, mos­wav­le­e­bi­
xel­s as­we­ven ­m­xo­lod ­ma­Sin, ro­ca­ mas­wav­le­be­li ­wi­nas­war mi­Ti­Te­bul asos
da­wers.
sity­va­Si mar­c­v­lis iden­ti­fi­ci­re­ba. mas­wav­le­be­li mos­wav­le­ebs aZ­levs
sam svet­Si ga­da­na­wi­le­bul sam mar­c­val­s­ (­ma­ga­li­Tad: ga, ti. go ) da iseT
sity­va­Ta Ca­mo­naT­vals, rom­le­bic am mar­c­v­le­bi­dan er­T­-erTs ma­inc Se­i­
cavs. mos­wav­le­eb­ma un­da ipo­von sity­veb­Si es mar­c­v­le­bi da sa­Ta­na­do svet­
Si ga­da­a­na­wi­lon isi­ni.
309
qarTuli ena da literatura
danarTi 2. kiTxvis swavleba 5-6 wlis asakis moswavleTaTvis
9.
va­ri­an­ti - Se­iZ­le­ba ima­ve ti­pis sa­var­ji­So ga­keT­des aso­e­bis (da ara mar­c­
v­le­bis) gaT­va­lis­wi­ne­biT.
sity­va­Si aso­e­bis iden­ti­fi­ci­re­ba: Ta­ma­Si ”qurds un­da...” - mos­wav­le­ebs
vaZ­levT teqsts an sity­va­Ta Ca­mo­naT­vals da ve­ub­ne­biT, rom qurds surs
mo­i­pa­ros­ sity­ve­bi, rom­leb­sa­c aq­v­T e­sa Tu is aso­/a­so­e­bi. mas­wav­le­be­li
mos­wav­le­ebs sTa­va­zobs: „i­po­veT da xa­zi ga­us­vi­T am ­sity­veb­s ­da ­qur­di ­maT
ver ­wa­i­Rebs“.
una­ri - sity­ve­bis, mok­le­ wi­na­da­de­be­bis ­ga­Sif­v­ra anu gam­T­li­a­
ne­ba, sity­vis or­Tog­ra­fi­u­li xa­tis sin­Te­zi da ana­li­zi, kiTx­
vis moq­ni­lo­ba
1.
2.
3.
4.
5.
6.
7.
8.
xma­ma­Ra­li kiTx­va;
sity­vis awyo­ba moZ­ra­vi­ an­ba­niT. mos­wav­le sity­vis akus­ti­kur anu xmo­
van xats bge­re­bad daS­lis (a­na­li­zi); da­ad­gens, ra­ a­so­e­bi­ das­Wir­de­ba mas
am sity­vis asawyo­bad, Sem­deg ­sity­vis bge­riT­ Ta­na­mim­dev­ro­bas­ ga­da­i­tan­s
a­so­e­bis­ Ta­na­mim­dev­ro­ba­Si (­sin­Te­zi) da wa­i­kiTxavs sity­vas.
sity­vis awyo­ba. mas­wav­le­be­li mos­wav­le­Ta jgu­febs da­u­ri­gebs er­Ti ro­
me­li­me sity­vis Se­sa­ba­mis aso­ebs. Tvi­Ton ki yve­las da­sa­na­xad xel­Si uWi­
ravs ba­ra­Ti, ro­mel­zec es sity­vaa da­we­ri­li. mos­wav­le­eb­ma da­ri­ge­bu­li
aso­e­bi ise un­da ga­na­la­gon, rom sa­Wi­ro sity­va ­ga­mo­vi­des (am dros Se­iZ­le­
ba ram­de­ni­me jguf­ma imu­Sa­os pa­ra­le­lu­rad).
mos­wav­le­ebs vTa­va­zobT sity­vebs, rom­le­bic er­Ti asos Ca­nac­v­le­biT ic­v­
li­an mniS­v­ne­lo­bas (mag., xa­ri–ba­ri; qa­ri–ka­ri). mi­vu­Ti­TebT maT Ca­sa­nac­v­
le­bel aso­ze da vTxovT, rom mis nac­vl
­ ad „Cas­van“ sxva ise­Ti aso, rom sxva
sity­va mi­vi­RoT.
re­bu­se­bis amoc­no­ba.
axa­li sity­ve­bis Sed­ge­na mo­ce­mu­li sity­vis aso­e­biT an mo­ce­mu­li aso­e­
biT.
va­ri­an­ti: ­ram­de­ni­me ­wuT­Si­ i­po­von ­gan­sazR­v­ru­li ­ra­o­de­no­bi­s or­/­sam­mar­
c­v­li­a­ni ­sity­ve­bi.
zed­me­ti­ sity­vis­ pov­na. da­xa­tu­li­a ­sag­ne­bi, nac­no­bi­ per­so­na­Je­bi. su­ra­Tis
­q­ve­moT ­we­ri­a y­ve­la­ Se­sa­ba­mi­si­ sity­va + er­Ti ­zed­me­ti - mos­wav­lem ­zed­me­ti
­sity­va un­da­ i­po­vos.
sity­ve­bis ­Ca­mo­naT­val­s ak­li­a ­mar­c­va­li. mos­wav­le­eb­ma un­da­ga­da­i­we­ron­
sity­ve­bi da­ Ca­a­ma­ton sa­Wi­ro mar­c­va­li.
aklia marcvali
nakluli sityva Tavidan dawere srulad
Tu . . . . yuSi
TuTiyuSi
yva . . . . li
310
va­ri­an­ti 1. ga­ad­vi­le­bis ­miz­niT­, ­Se­iZ­le­ba­ mos­wav­les­ Sev­Ta­va­zoT nak­lu­li
mar­c­v­le­bic. mag.,
AA. ma­i­muns Za­li­an uy­var . . . na­ni
B.
anas un­da ba . . ni.
pi­ro­ba - Se­av­se sity­ve­bi Sem­deg mar­c­v­le­bis ga­mo­ye­ne­biT: ba, yi
Se­niS­v­na - igi­ve aq­ti­vo­ba tar­de­ba aso­ze (da ­a­ra mar­c­val­ze).
9. are­u­li ­mar­c­le­bis­ da­kav­Si­re­ba. cxril­Si­ a­re­u­la­da­a ­mo­ce­mu­li­ sity­vis­
mar­c­v­le­bi - mos­wav­le­m un­da­ a­mo­ic­nos­ sity­va­ da­ ga­da­i­we­ros igi.
Ti
Si
yu
Tu
qarTuli ena da literatura
danarTi 2. kiTxvis swavleba 5-6 wlis asakis moswavleTaTvis
10. are­u­li mar­c­v­le­biT sity­vis Sed­ge­na. mas­wav­le­be­li mos­wav­le­ebs Sem­deg
in­s­t­ruq­ci­as aZ­levs: „da­a­la­ge ­mar­c­v­le­bi i­se­Ti­ Ta­na­mim­dev­ro­biT, rom­ ga­
mo­vi­des ­sity­va; mi­Re­bu­li sity­va ga­da­i­we­re“.
11. mar­c­v­le­bis pov­na sity­veb­Si. mas­wav­le­be­li mos­wav­le­ebs aZ­levs sam gan­
s­x­va­ve­bul mar­c­vals, ga­na­wi­le­buls sam svet­Si (ma­ga­li­Tad: ga, ti. go ),
ag­reT­ve Ca­mo­naT­vals im sity­ve­bi­sa, rom­le­bic am sa­mi mar­c­v­li­dan erT–
erTs ma­inc Se­i­cavs. mos­wav­le­eb­ma un­da ipo­von sity­veb­Si es mar­c­va­li/­mar­
c­v­le­bi da ga­a­na­wi­lon sity­ve­bi sa­Ta­na­do sve­teb­Si.
12. sity­ve­bis an­ba­nu­ri ri­giT dawyo­ba. mos­wav­le­eb­ma sity­va­Ta Ca­mo­naT­val­Si
mo­ce­mu­li sity­ve­bi un­da ga­na­la­gon an ba­nu­ri ri­giT (an­ba­ni ­xel­mi­saw­v­do­mi
­un­da­ i­yos).
13. mo­ce­mu­li­ mar­c­v­le­biT­ sity­ve­bis ­Sed­ge­na (an ­rac­ Se­iZ­le­ba­ me­ti­ sity­vis
Sed­ge­na).
14. mar­c­v­le­bis ­gam­T­li­a­ne­ba­ da ­sity­vis ­ga­da­we­ra - cxril­Si­ mar­c­v­le­bi mo­
ce­mu­li „gax­le­Ci­lad “ (um­jo­be­si­a, aq­ti­vo­bi­saT­vis Se­ir­Ces or­mar­c­v­li­ni
sity­ve­bi) mos­wav­le­eb­ma un­da ­ga­am­T­li­a­non­ da ­ga­da­i­we­ron sity­ve­bi (uf­ro
r­Tu­li­ va­ri­an­ti - „gax­le­Ci­li“­ mar­c­le­bi­ mo­ce­mu­lia are­u­lad, Ta­na­mim­
dev­ro­bis dar­R­ve­viT.
pir­ve­li va­ri­an­ti
gaamTliane sityvebi da dawere (I da II klasebi)
va
Sli
bur
Ti
vaSli
meore va­ri­an­ti
gaamTliane sityvebi da dawere (I da II klasebi)
ba
ti
buS
ga
qol
li
311
qarTuli ena da literatura
danarTi 2. kiTxvis swavleba 5-6 wlis asakis moswavleTaTvis
15. sity­ve­bis ga­da­we­ra sig­r­Zis mi­xed­viT. mos­wav­le­ebs eZ­le­vaT sxva­das­x­va
sig­r­Zis sity­ve­bi. maT un­da ga­na­la­gon da ga­da­i­we­ron sity­ve­bi ma­Ti Se­mad­
ge­ne­li aso­e­bis ra­o­de­no­bis mi­xed­viT, mzar­di an kle­ba­di sa­xiT.
16. sa­er­To asos pov­na. mos­wav­les vaZ­levT sity­va­Ta Ca­mo­naT­vals da vTxovT,
ipo­vos da Se­mo­xa­zos is aso, ro­me­lic sa­er­Toa yve­la sity­vis­T­vis.
17. Se­sa­ba­mi­si sity­vis pov­na da ga­da­we­ra. mos­wav­le­ebs vaZ­levT xuT­s­ve­ti­an
cxrils. pir­vel svet­Si mo­Tav­se­bu­lia su­ra­Ti. mis gas­w­v­riv, ama­ve mwkri­
vis 4 uj­ra­Si we­ria sity­ve­bi, ro­mel­Ta­gan mxo­lod er­Ti Se­e­sa­ba­me­ba su­
raTs. mos­wav­lem un­da ipo­vos, ro­me­lia Se­sa­ba­mi­si sity­va da ga­da­i­we­ros
igi.
xatia daTvi
daTo
dali
daTvi
bali
xatia buSti
burTi
kudi
qudi
buSti
xatia Jirafi
312
18. mos­wav­le­ebs vaZ­levT zmnis­wi­nebs da zmna­Ta Ca­mo­naT­vals. maT am zmnis­wi­
ne­biT un­da­ a­war­mo­o­n a­xa­li z­m­ne­bi (mag.; ga­da, wa­mo, ga _ svla, xto­ma, ta­re­
ba­ da s­x­va).
19. sity­ve­bis gar­k­ve­u­li niS­niT ga­da­we­ra. mos­wav­le­eb­ma teq­s­ti­dan un­da
gad­mo­i­we­ron sity­ve­bi gar­k­ve­u­li in­s­t­ruq­ci­is mi­xed­viT. pi­ro­ba: ga­da­i­
we­re sity­ve­bi, rom­le­bic iwye­ba “b” aso­ze; ga­da­i­we­re sity­ve­bi, rom­leb­sac
de­fi­si aqvT; ga­da­i­we­re oTxa­so­i­a­ni sity­ve­bi da sxva.
20. mcda­ri sity­ve­bi. mas­wav­le­be­li da­fa­ze xa­tavs na­xa­te­bis erT wye­bas da
qve­moT mi­u­wers sa­Ta­na­do sa­xels, zo­gi­erTs mi­u­wers mcda­rad. pi­ro­ba: ga­
da­i­we­re mxo­lod im na­xa­te­bis sity­ve­bi, rom­le­bic na­xats Se­e­sa­ba­me­ba.
21. Si­na­ar­sob­ri­vi wyvi­le­bi. mos­wav­lem un­da da­awy­vi­los sity­ve­bi, rom­le­
bic Si­na­ar­sob­ri­vad ukav­Sir­de­ba er­T­ma­neTs. mag. cxri­lis mar­cxe­na svet­Si
we­ria - me­pu­re, mey­va­vi­le, me­xor­ce da a.S. me­o­re svet­Si are­u­la­daa mo­ce­
mu­li xe­lo­bis aR­m­niS­v­nel am sa­xe­leb­Tan da­kav­Si­re­bu­li sity­ve­bi: pu­ri,
xor­ci, misT. mos­wav­lem un­da da­a­kav­Si­ros pu­ri me­pu­res­Tan, xor­ci me­xor­
ces­Tan da a.S.
22. Se­sa­ba­mi­so­be­bis cxri­li. dawy­vi­le­ba su­bi­eq­te­bis Se­sa­ba­mis moq­me­de­beb­
Tan (ma­ga­li­Tad, ka­ta - kna­vis; mer­cxa­li daf­ri­navs da ase Sem­deg). cxri­
lis pir­vel ver­ti­ka­lur svet­Si su­bi­eq­te­bia mo­ce­mu­li (mag., cxo­ve­le­bi);
ze­da ho­ri­zon­ta­lur svet­Si– Se­sa­ba­mi­si moq­me­de­be­bi. mos­wav­lem un­da
mo­niS­nos Se­sa­ba­mi­si uj­ra. Se­iZ­le­ba er­Ti da igi­ve moq­me­de­ba ram­de­ni­me
su­bi­eqts ukav­Sir­de­bo­des. Se­sa­ba­mi­sad, erT svet­Si Se­iZ­le­ba ram­de­ni­me
uj­ra mo­i­niS­nos. (in­te­raq­ci­a­Si - ucxo­u­ri an me­o­re enis gak­ve­Til­ze, mos­
wav­le­e­bi cxril­ze day­r­d­no­biT isa­ub­re­ben. mSob­li­u­ri enis ga­kev­Til­ze
ki mos­wav­le­eb­ma ag­reT­ve un­da gan­mar­ton, ra­tom mo­niS­nes esa Tu is uj­
ra. gan­s­x­va­ve­bu­li az­ris ga­moT­q­mis Sem­Tx­ve­va­Si ki da­a­sa­bu­Ton sa­ku­Ta­ri
T­val­saz­ri­si).
23. sity­vis tran­s­for­mi­re­ba in­s­t­ruq­ci­is mi­xed­viT. mos­wav­les vaZ­levT oTx­
24.
25.
26.
27.
28.
29.
-­xuT sity­vas da in­s­t­ruq­ci­as, rom­lis mi­xed­vi­Tac zog sity­vas vu­ma­tebT
asos, zogs vak­lebT, zogs ki vuc­v­liT (mag. sity­va vaS­li - sity­vis bo­los
da­u­ma­te aso a da ise da­we­re).
did sity­va­Si pa­ta­ra sity­vis pov­na. mas­wav­le­be­li Ca­mo­wers sity­vebs, ro­
mel­Ta wa­kiTx­va­ze mos­wav­le­ebs uvar­ji­Si­aT. Sem­deg ­maT aZ­levs mci­re zo­
mis sity­vebs. in­s­t­ruq­cia :„i­po­ve did sity­veb­Si pa­ta­ra sity­ve­bi da xa­zi
ga­us­vi“ (ma­ga­li­Tad: xe ali da ia ki Tu ar – ma­xe; Tva­li; daT­vis; ga­li­a;
zo­o­par­ki; ar­wi­vi; Tu­Ti­yu­Si da sxva).
sity­ve­bis mo­Zeb­na da ga­da­we­ra in­s­t­ruq­ci­is mi­xed­viT. mos­wav­le­eb­ma
teq­s­ti­dan un­da gad­mo­i­we­ron sity­ve­bi gar­k­ve­u­li in­s­t­ruq­ci­is mi­xed­viT.
in­s­t­ruq­cia: „ga­da­i­we­re sity­ve­bi, rom­le­bic iwye­ba “b” aso­ze“; „ga­da­i­we­
re sity­ve­bi, rom­leb­sac aqvs de­fi­si“­;­„­ga­da­i­we­re oTxa­so­i­a­ni sity­ve­bi“ da
sxva.
sity­ve­bis ga­da­we­ra da maT­Tan na­kar­na­xe­vi sity­ve­bis dawy­vi­le­ba. mos­
wav­le­e­bi ga­da­i­we­ren 5-6 sity­vas da­fi­dan. Sem­deg mas­wav­le­be­li am 6 sity­
vi­dan kar­na­xobs ors an sams. mos­wav­lem na­kar­na­xe­vi sity­ve­bi un­da mi­u­we­
ros sa­Ta­na­do sity­vas.
idu­ma­li sity­va - sity­va­Ta Ca­mo­naT­va­li­dan mos­wav­le­eb­ma un­da amo­ic­non
da gad­mo­i­we­ron idu­ma­li sity­va­. in­s­t­ruq­cia: „i­du­ma­li sity­va iwye­ba”T”
aso­Ti da srul­de­ba aso “a”­-­Ti“; an „iwye­ba “s” aso­Ti da aR­niS­navs cxo­vels“
da sxva.
wa­kiTxu­li wi­na­da­de­bis Se­sa­ba­mi­sis pov­na sa­mi va­ri­an­ti­dan - mos­wav­le­
kiTxu­lob­s er­T ­wi­na­da­de­bas. Sem­deg ­mas­ s­Ta­va­zo­be­n am ­wi­na­da­de­bis­ sam
­va­ri­an­t­s­. ­mos­wav­lem un­da­ a­mo­ic­nos, ro­me­li­a­ mis­ mi­er­ ma­nam­de­ wa­kiTxu­li­
va­ri­an­ti.
“pi­ca”
mi­za­ni: mar­c­v­le­bis­ gam­T­li­a­ne­ba ­sity­ve­bad
ma­sa­la: er­T­je­ra­di­ Tef­Si, ba­ra­Te­bi, sa­mag­re­bi.
qarTuli ena da literatura
danarTi 2. kiTxvis swavleba 5-6 wlis asakis moswavleTaTvis
yu
fxu
Cqa
vi
ri
bza
mo
pi
Zvi
di­ag­ra­ma 1.
313
qarTuli ena da literatura
danarTi 2. kiTxvis swavleba 5-6 wlis asakis moswavleTaTvis
mim­di­na­re­o­ba­: er­T­je­ra­di ­Tef­Sis ­Su­a­Si­ da­vak­raT ­sity­vis ­Zi­ri, Tav­sar­Ti­
an­ bo­lo­sar­Ti. cal­ke­ ba­ra­Teb­ze ­we­ri­a s­x­va­das­x­va­ da­bo­lo­e­ba. mos­wav­lem
un­da ­i­po­vos­ Se­sa­ba­mi­si ­ba­ra­Ti da­ sa­mag­riT ­mi­a­mag­ro­s i­gi TefSs (ix. di­ag­
ra­ma 1.).
kav­Si­ri s­tan­dar­t­Tan: Se­de­gi - qarT. I.6; qarT. I.7; ucx.d. 01.5
ga­ge­ba - amoc­no­ba
1.
na­xa­tis­ Se­sa­ba­mi­si ­wi­na­da­de­bi­s ar­Ce­va - mo­ce­mu­lia na­xa­ti, rom­lis gas­
w­v­riv we­ria na­xa­tis Se­saZ­lo sa­Ta­u­ris sa­mi–oTxi va­ri­an­ti. am va­ri­an­te­bi­
dan mxo­lod er­Ti Se­e­saty­vi­se­ba na­xats. mos­wav­le­ebs vTxovT, ipo­von na­xa­
tis Se­saty­vi­si va­ri­an­ti da ga­da­i­we­ron igi. (Se­niS­v­na - Ser­Ce­u­li ­su­ra­Ti­
Ses­wav­lil­ ma­sa­la­s un­da ­e­fuZ­ne­bo­des).
xatia: fexburTis burTi
1.
2.
3.
4.
didi moedani
fexburTis burTi
fexburTis TamaSi
tenisis burTi
xatia TeTri daTvi
1.
2.
3.
4.
5.
didi spilo
mura daTvi
TeTri daTvi
patara cxoveli
saSiSi ZaRli
da a.S.
2.
3.
4.
314
(1-2 kla­se­bi) swo­ria Tu mcda­ria - gan­v­lil ­ma­sa­la­ze ­day­r­d­no­biT­,­ mas­wav­
le­be­li ­da­fa­ze ­wer­s ­wi­na­da­debs, ro­mel­Ta­gan­ zo­gi s­wo­ri­a, zo­gi­ ki m­c­da­
ri. mos­wav­le­m un­da ­mo­niS­nos ­s­wo­ri.
1 kla­si - in­s­t­ruq­ci­is­ wa­kiTx­va - mas­wav­le­be­li ­da­fa­ze ­wer­s in­s­t­ruq­ci­
as (ra­i­me sa­xis da­va­le­bas­/­Txov­nas) ro­me­lic ga­miz­nu­lia ama Tu im kon­k­re­
tu­li mos­wav­li­saT­vis. mag. „ga­a­Re­ ka­re­bi, ko­ka!“ - ko­kam ­xe­li­ un­da­ as­wi­os­
da ­da­va­le­ba ­Se­as­ru­los; „wig­ni­ Can­Ta­Si Ca­de, ma­na­na!­“­„­fan­ja­ra­ ga­a­Re, gi­a!“
an mTe­li kla­sis­T­vis –„yve­la­ni­ fex­ze­ a­de­qiT­“­da sxv...
1-2 kla­se­bi - in­s­t­ruq­ci­is­ kiTx­va - mos­wav­le­m in­s­t­ruq­ci­is ­mi­xed­vi­T un­
da ­Se­ar­Ci­os ­da ­ga­da­i­we­ros ­war­mod­ge­ni­li­ sity­ve­bi. mag.,
mo­ce­mu­lia Sem­de­gi sity­ve­bi - Tu­Ti­yu­Si, daT­vi, mer­cxa­li, ba­na­ni, ba­li,
ZaR­li, vaS­li, Ca­qu­Ci

iq­ve mo­ce­mu­lia Sem­de­gi in­s­t­ruq­ci­e­bi:
¡
am xaz­ze ga­da­i­we­re xi­lis sa­xe­le­bi: -------------------------------.
¡
am xaz­ze ga­da­i­we­re cxo­ve­le­bis sa­xe­le­bi ------------------------.
¡
da sxva.

Se­niS­v­na - war­ma­te­bu­li mos­wav­le­e­bi­saT­vis aq­ti­vo­ba Se­iZ­le­ba gar­
Tul­des Sem­deg­na­i­rad:
¡
5.
am xaz­ze ga­da­i­we­re er­Ti cxo­ve­li­sa da er­Ti iara­Ris sa­xe­li.
¡
am xaz­ze ga­da­i­we­re ave­jis sa­xe­li (a­nu da­va­va­lebT im sa­xe­leb­sac,
rom­le­bic si­a­Si ar aris war­mod­ge­ni­li).
ad­re­u­lad _ 1-2 kla­se­bi - ga­da­a­ad­gi­le pi­ro­bis mi­xed­viT - cxril­
Si­ xa­ti­a ­mos­wav­le­TaT­vis ­nac­no­bi­ per­so­na­Je­bi. mos­wav­le­m i­si­ni­ un­da
­ga­da­a­ad­gi­lo­s is­ris ­ga­mo­ye­ne­biT ­pi­ro­bis ­mi­xed­viT. mag.,
qarTuli ena da literatura
danarTi 2. kiTxvis swavleba 5-6 wlis asakis moswavleTaTvis
xatia Tevzi
ku
xatia TuTiyuSi
xatia ZaRli
¡
Tev­zi „mi­dis“ mar­j­ve­na uj­red­Si.
ku „a­dis“ ze­da jred­Si.
¡
Tu­Ti­yu­Si „Ca­dis“ qve­da uj­red­Si.
¡
ZaR­li „Ca­dis“ Tu­Ti­yu­Sis mar­j­ve­na uj­red­Si
1-2 kla­se­bi - ori ­teq­s­tis ­Se­da­re­ba­ me­sa­mes­Tan, „gam­q­ra­li­“an­ da­ma­te­bu­
li ­sity­ve­bis­ ga­da­we­ra. mos­wav­les mi­e­wo­de­ba nas­wav­li mok­le­ teq­s­ti­s o­ri­
va­ri­an­ti. er­Ti ­va­ri­an­ti­ zus­ta­d i­me­o­reb­s­ nas­wav­l ­teqsts, me­o­re­Si­ zo­gi­
er­Ti ­sity­va ga­mo­to­ve­bu­li­a, zo­gi­ sity­va da­ma­te­bu­li­a, zo­gi ­Sec­v­li­li­a.
mos­wav­le­ as­ru­leb­s­ Sem­de­g in­s­t­ruq­ci­as:
¡
ga­da­i­we­re is sity­ve­bi, rom­le­bic „gam­q­ra­li­a“ me­o­re teq­t­Si;
¡
ga­da­i­we­re is sity­ve­bi, rom­le­bic da­ma­te­bu­lia me­o­re teq­t­Si;
¡
ga­da­i­we­re is sity­ve­bi, rom­le­bic Sec­v­li­li­a;
1-2 kla­se­bi - ga­mo­ca­nis­ wa­kiTx­va ­da­ a­moc­no­ba, ­sa­kiTxa­vi­ ga­mo­ca­na - mas­
wav­le­be­li­ da­fa­ze­ wer­s­ ram­de­ni­me f­ra­zas, rom­le­bi­c aR­wer­s­/a­xa­si­a­Teb­s­
sa­gans, per­so­naJs (mag., vi­na­ris? ma­s aqvs . . . , is a­ta­rebs. . . ; is a­ris . . . - is
a­ris --------------/) . mos­wav­le­m un­da ­a­mo­ic­nos, vin­/­ra­ a­ris­ da­ pa­su­xi r­ve­
ul­Si ­Ca­we­ros (mSob­li­u­r e­na­Si ­a­m aq­ti­vo­ba­s un­da ­moh­y­ves ­m­s­je­lo­ba - ra­
to­m i­fiq­re­s a­se, mos­wav­le­e­bma ­un­da­ da­a­sa­bu­Ton­ Ta­vi­si­ pa­su­xi).
mag., vin var? maqvs bew­vi, vcxov­rob bu­nag­Si, miy­vars Taf­li . . . me var ------------).
1-2 kla­se­bi - aso­ci­a­ci­u­ri Ta­ma­Si - mos­wav­lem ­nas­wav­li­ teq­s­ti­da­n un­
da­ a­mok­ri­fos­ da ­ga­da­i­we­ros ­kon­k­re­tul­ Te­mas­Tan­ da­kav­Si­re­bu­li­ leq­
si­ka (mas­wav­le­be­li­ Te­mas­ Se­ar­Cev­s­ teq­s­tis­ Si­na­ar­si­dan­ ga­mom­di­na­re. es
­Se­iZ­le­ba­ i­yo­s a­rada­de­ge­bi, sicxe, si­ci­ve, qa­la­qi, so­fe­li­ da s­x­va).
teq­s­t­Si sity­ve­bis mo­Zeb­na in­s­t­ruq­ci­is mi­xed­viT - kiTx­vi­s er­Ti­ mo­nak­
ve­Tis ­das­ru­le­bi­sas ­mos­wav­le­ebs Se­iZ­le­ba­ a­se­Ti­ Ta­ma­Si­ Sev­Ta­va­zoT: mos­
wav­le­eb­s ­ve­ub­ne­biT, ro­m i­si­ni­ a­ri­an­ ma­Zi­eb­le­bi­ da­ Si­na­ar­s­ze ­day­r­d­no­bi­T
un­da­ i­po­von ­zo­gi­er­Ti­ sity­va.
¡
6.
7.
8.
9.
315
qarTuli ena da literatura
danarTi 2. kiTxvis swavleba 5-6 wlis asakis moswavleTaTvis
10.
11.
12.
13.
14.
15.
316
pi­ro­ba­: i­po­ve ­a­ma ­da­ am­ g­ver­d­ze­ sity­va, ro­me­li­c aR­niS­nav­s a­mas ­da ­a­mas.
¡
sxva­ va­ri­an­ti: ama­ da­ am­ g­ver­d­ze­ i­po­ve ­o­ri y­va­vi­lis (an­ sa­mi cxo­ve­li­s
an ­s­x­va) sa­xe­li;
¡
sxva ­va­ri­an­ti: ram­de­ni cxo­ve­lis­ sa­xe­li­a­ a­ma­ da ­am­ g­ver­d­ze? gad­mo­i­
we­re.
er­Ti se­man­ti­ku­ri ve­lis sity­ve­bis mo­Zeb­na - mos­wav­le­eb­s u­rig­de­baT
­Ses­wav­li­li teq­s­tis­ q­se­ro­as­li, maT xa­zi­ un­da­ ga­us­va­n er­Ti­ se­man­ti­ku­ri­
ve­lis ­sity­vebs (per­so­na­Je­bi, cxo­ve­le­bi, tan­sac­me­li­das­x­va). pi­ro­ba: xa­zi­
ga­us­vi­T a­min­dis aR­m­niS­v­nel ­sity­vebs.
na­xat­Tan Se­sa­ba­mis sity­ve­bis mo­Zeb­na - mas­wav­le­be­li da­fa­ze xa­tavs na­
xa­te­bis erT wye­bas da maT qve­moT mi­u­wers sa­Ta­na­do sa­xels, zo­gi­erTs
mca­da­rad mi­u­wers sa­xe­lebs.
pi­ro­ba: „ga­da­i­we­re mxo­lod im na­xa­te­bis sity­ve­bi, rom­le­bic na­xats esa­
da­ge­ba“.
teq­s­t­Tan Se­sa­ba­mi­si na­xa­tis pov­na - mas­wav­le­be­li am­za­debs ram­de­ni­me
msgavs na­xats. mos­wav­le­ebs da­u­ri­gebs we­ri­lo­biT aR­we­ras, ro­me­lic mxo­
lod erT na­xats Se­e­sa­ba­me­ba.
pi­ro­ba: „i­po­ve, ro­me­li na­xa­tia aR­we­ri­li da ga­a­fe­ra­de“ (mag. saxls wi­Te­
li sa­xu­ra­vi aqvs. sax­lis win ma­Ra­li xe­a. sax­lis gver­diT ba­Ri­a).
ab­za­cis mo­Zeb­na da mi­si Si­na­ar­sis­Se­sa­ba­mi­si na­xa­tis da­xat­va - mas­wav­
le­be­li wa­kiTxu­li teq­s­ti­dan Se­ar­Cevs ab­zacs, ro­me­lic na­xa­te­bis Seq­m­nis
Se­saZ­leb­lo­bas iZ­le­va.
pi­ro­ba: „a­ma da am gver­d­ze wa­i­kiTxe ab­za­ci, ro­me­lic iwye­ba ase :”. . . “. „da­
xa­te, ras mog­viTx­robs es ab­za­ci/­nawy­ve­ti“.
ori teq­s­tis me­sa­mes­Tan da­kav­Si­re­ba - mas­wav­le­be­li mos­wav­le­ebs Ses­Ta­
va­zebs wa­kiTxu­li teq­s­tis or va­ri­ants. er­T­-er­T­Si mci­re cvli­le­be­bia
Se­ta­ni­li.
pi­ro­ba: „ga­da­i­we­re, ro­me­li sity­ve­bia ak­lia teq­s­t­Si“; #2; „ga­da­i­we­re, ro­
me­li sity­ve­bia da­ma­te­bu­li teq­s­t­Si #2.
Se­pa­ru­li wi­na­da­de­be­ba -klas­Si wa­kiTxul teqsts mas­wav­le­be­li ga­da­
wers da Si­ga­da­Sig Se­a­pa­rebs sxva wi­na­da­de­bebs.
in­s­t­ruq­cia: „ga­xa­ze wi­na­da­de­be­bi, rom­le­bic wa­kiTxul Si­na­arss ar Se­e­sa­
ba­me­ba“.
da­nar­Ti 3.
aram­xat­v­ru­li teq­s­te­bis 4 ti ­pi da
ma­Ti gra­fi­ku­li ma­or­ga­ni­zeb­le­bi
gra­fi­ku­li ma­or­ga­ni­zeb­le­bi6 mniS­v­ne­lov­nad ex­ma­re­ba mos­wav­le­ebs swav­lis pro­ces­
Si: ma­or­ga­ni­zeb­le­bis wya­lo­biT ab­s­t­raq­tu­li pro­ce­si kon­k­re­tul sa­xes iRebs - mos­wav­
le­e­bi vi­zu­a­lu­rad xe­da­ven ab­s­t­raq­tu­li pro­ce­sis ”ConCxs”, rac maT xels uwyobs Ta­vi­
an­Ti az­re­bis or­ga­ni­ze­ba­sa da re­or­ga­ni­ze­ba­Si. am­g­va­rad, ma­or­ga­ni­zeb­le­bi war­mo­ad­gens
er­T­-erT mniS­v­ne­lo­van dam­x­ma­re re­surss, ro­me­lic war­ma­te­biT Se­iZ­le­ba ga­mo­vi­ye­noT
we­ris wi­na­re pro­ces­Si, sxva­das­x­va sa­xis teq­s­te­bis Ses­wav­lis dros. Zal­ze efeq­tu­ria gra­
fi­ku­li ma­or­ga­ni­zeb­le­bis ga­mo­ye­ne­ba aram­xat­v­ru­li teq­s­te­bis da­mu­Sa­ve­bi­sas.
qve­moT mo­ce­mu­lia aram­xat­v­ru­li teq­s­te­bis 4 Zi­ri­Ta­di ti­pis (Ca­moT­v­la, aR­
we­ra, in­s­t­ruq­ci­a, ax­s­ni­Ti) da­mu­Sa­ve­bis gra­fi­ku­li ma­or­ga­ni­zeb­le­bi da aq­ti­vo­
be­bi, rom­le­bic war­mog­vid­gens gra­fi­ku­li ma­or­ga­ni­zeb­le­bis sas­wav­lo pro­ces­Si
ga­mo­ye­ne­bis ni­mu­Sebs. ma­Ti ga­mo­ye­ne­ba sa­Su­a­le­bas mis­cems mas­wav­leb­lebs, imu­Sa­on
wig­ni­e­re­bis Zi­ri­Tad unar­-­C­ve­veb­ze, lo­gi­ku­ri da ana­li­ti­ku­ri az­rov­ne­bis unar­-­C­
ve­ve­bis, zo­ga­dad, tran­s­fe­ru­li una­re­bis gan­vi­Ta­re­ba­ze.
teq­s­te­bis sa­mi ti­pi: in­for­ma­ci­is­/­mov­le­ne­bis Ta­na­mim­dev­ru­li gad­mo­ce­ma (Ca­
mo­naT­va­li), aR­we­ra da in­s­t­ruq­cia war­mo­ad­gens aram­xat­v­ru­li teq­s­te­bis Zi­ri­Tad
ti­pebs, rom­le­bic fa­ravs az­rov­ne­bis sam Zi­ri­Tad sa­xes: qro­no­lo­gi­za­ci­as, ka­te­
go­ri­za­ci­as7 da mim­dev­ro­biT na­bi­jebs. me­oTxe ti­pi - mi­zez­-­Se­de­gob­ri­vi kav­Si­re­bis
dad­ge­na da asax­va (ax­s­na), ro­me­lic mi­zez­-­Se­de­gob­ri­o­bis dad­ge­nas sa­Wi­ro­ebs, we­
ris bev­rad uf­ro rTul sa­xes war­mo­ad­gens.
aq­ti­vo­be­bi sa­xel­de­bu­lia ma­Ti Se­sa­ba­mi­si gra­fi­ku­li ma­or­ga­ni­zeb­le­bis ga­
reg­nu­li niS­ne­bis mi­xed­viT.
1. in­for­ma­ci­is­/­mov­le­ne­bis Ta­na­mim­dev­ru­li gad­mo­ce­ma - mov­le­ne­bis­/am­bis
gad­mo­ce­ma qro­no­lo­gi­is (dro­i­Ti Ta­na­mim­dev­ru­lo­bis) dac­viT.
sqe­ma ”dro­is isa­ri” asa­xavs qro­no­lo­gi­as /dro­iT Ta­na­mim­dev­ro­bas. am­sax­ve­
qarTuli ena da literatura
danarTi 3. aramxatvruli teqstebis 4 ti pi da maTi grafikuli maorganizeblebi
li sqe­ma­ze war­mod­ge­ni­li, mar­cx­ni­dan mar­j­v­ni­sa­ken mi­mar­Tu­li isa­ri, pi­ro­bi­Tad,
ga­mo­sa­xavs dro­is msvle­lo­bas war­su­li­dan mo­mav­li­sa­ken.
mov­le­ne­bis dro­i­Ti Ta­na­mim­dev­ro­bis dad­ge­ni­sa da qro­no­lo­gi­is dac­viT ma­Ti
war­mod­ge­nis una­ri wig­ni­e­re­bis er­T­-er­Ti um­niS­v­ne­lo­va­ne­si kom­po­nen­ti­a. am una­
ris gan­vi­Ta­re­ba­ze zrun­va Se­iZ­le­ba da­iwyos swav­le­bis pir­ve­li­ve sa­fe­xur­ze, 5-6
wlis asak­Si, Sem­de­gi sa­xis aq­ti­vo­bis meS­ve­o­biT:
6
grafikuli maorganizeblebi - sxvadasxva saxis grafikebi, sqemebi, cxrilebi, naxazebi, diagramebi, misT.
maT iyeneben codnis, koncefciis, azrebis, ideebis grafikuli saxiT warmodgenis mizniT (sxvagvarad
maT agreTve uwodeben saazrovno sqemebs, kognitur diagramebs, gonebriv rukebs).
7
kategorizacia - ideebis, movlenebis, informaciis, sagnebis daxarisxeba/dajgufeba maTTvis da­ma­xa­si­a­
Te­beli arsebiTi niSan-Tvisebebis mixedviT.
317
qarTuli ena da literatura
318
danarTi 3. aramxatvruli teqstebis 4 ti pi da maTi grafikuli maorganizeblebi
aq­ti­vo­ba ”dro­is isa­ri”. pir­ve­li kla­si
Se­de­gi: qarT. I. 15. mos­wav­les Se­uZ­lia gar­k­ve­u­li say­r­de­ne­bis dax­ma­re­biT mar­
ti­vi yo­fi­Ti teq­s­te­bis we­ra.
aq­ti­vo­bis sas­wav­lo miz­ne­bi:

mov­le­ne­bis dro­i­Ti Ta­na­mim­dev­ro­bis dad­ge­nis, ma­Ti sa­Ta­na­do qro­no­lo­
gi­is dac­viT war­mod­ge­nis una­ris gan­vi­Ta­re­ba;

teq­s­tis ana­li­zis una­ris gan­vi­Ta­re­ba;

ana­li­ti­ku­ri az­rov­ne­bis una­ris gan­vi­Ta­re­ba;

wig­ni­e­re­bis Zi­ri­Ta­di unar­-­C­ve­ve­bis gan­vi­Ta­re­ba.
aq­ti­vo­bis or­ga­ni­ze­bis for­ma: mTe­li kla­sis Ta­na­mo­na­wi­le­o­biT (pir­ve­li na­
wi­li), in­di­vi­du­a­lu­ri (me­o­re na­wi­li)
re­sur­se­bi: ada­mi­a­nu­ri re­sur­se­bi, di­di for­ma­tis qa­Ral­di/­da­fa, car­ci/­mar­
ke­ri, ”sko­Ci”­/­p­las­te­li­ni.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra: sa­sa­ub­ro Te­maa ”er­Ti dRe sko­la­Si”. ke­del­ze an da­fa­ze
gak­ru­lia di­di for­ma­tis qa­Ral­di, ro­mel­ze­dac ga­mo­xa­tu­lia mar­cx­ni­dan mar­j­v­
niv ver­ti­ka­lu­rad mi­mar­Tu­li isa­ri (Se­saZ­le­be­lia ase­ve ”dro­is is­ris” da­fa­ze da­
xat­vac). mas­wav­le­be­li bav­S­vebs esa­ub­re­ba ima­ze, Tu ras ake­Te­ben isi­ni sko­la­Si (Ta­
ma­So­ben net­bu­qe­biT, se­ir­no­ben ezo­Si, xa­ta­ven, us­me­nen wa­kiTxuls, am­bo­ben leq­sebs,
us­me­nen mu­si­kas, yve­bi­an zRap­rebs, sa­uz­mo­ben, misT.). kiTx­ve­bis meS­ve­o­biT, mas­wav­
le­be­li ex­ma­re­ba bav­S­vebs, mo­ax­di­non er­Ti sas­ko­lo dRis re­kon­s­t­ru­i­re­ba dro­i­
Ti Ta­na­mim­dev­ro­bis dac­viT: ”pir­ve­lad ra ga­a­ke­Te? Sem­deg? ras ake­Teb­di se­ir­no­
bis Sem­deg? zRap­ris mos­me­nis Sem­deg ra ga­a­ke­Te?” da misT. sa­ub­ri­sas mas­wav­le­be­li
iye­nebs sa­Ta­na­do zmni­ze­deb­sa da kav­Si­rebs: ”Ta­vi­dan”, ”pir­ve­lad”, ”jer”, ”me­re”,
”Sem­deg”, ”bo­los”, misT. (sa­sur­ve­li­a, sa­re­kon­s­t­ruq­ci­od Se­ir­Ces im­dRe­van­de­li an
wi­na dRe).
da­vuS­vaT, sa­ub­ri­sas ga­mo­ik­ve­Ta/­Se­ir­Ca 4-5 saq­mi­a­no­ba. am saq­mi­a­no­be­bis Se­sa­ba­
mi­sad, mas­wav­le­be­li klass da­yofs jgu­fe­bad (4 saq­mi­a­no­ba - 4 jgu­fi, 5 saq­mi­a­no­ba
- 5 jgu­fi da a.S.) da sTxovs bav­S­vebs, da­xa­ton, ras ake­Teb­d­nen isi­ni sko­la­Si ga­
ta­re­bu­li er­Ti dRis gan­mav­lo­ba­Si. Ti­To­e­u­li jgu­fi xa­tavs erT cal­ke­ul saq­mi­a­
no­bas (na­xa­teb­ze war­mod­ge­ni­li­a: ”me vse­ir­nob ezo­Si”, ”me vTa­ma­Sob net­bu­qiT”, ”me
vxa­tav”, ”me vTa­ma­Sob bav­S­veb­Tan”, ”me vsa­uz­mob”, misT.).
na­xa­teb­ze mu­Sa­o­bis das­ru­le­bis Sem­deg, mas­wav­le­be­li bav­S­vebs ux­s­nis, rom
Ses­ru­le­bu­li na­xa­te­bi maT qa­Ral­dis for­mat­ze/­da­fa­ze ga­mo­xa­tul xaz­ze
(”dro­is isar­ze”) un­da Ca­am­w­k­ri­von. yu­radRe­bas amax­vi­le­bi­nebs ima­ze, rom xa­
zis da­sawyis­Si un­da mo­Tav­s­des na­xa­ti, ro­mel­zec xa­ti­a, ra mox­da Tav­da­pir­ve­lad;
mis gver­diT - na­xa­ti, ro­mel­ze­dac xa­ti­a, ra mox­da amis Sem­deg da a.S. - sa­Wi­ro mi­
mar­Tu­le­bis (mar­cx­ni­dan mar­j­v­niv) dac­viT. Sem­deg mas­wav­le­be­li da­fas­Tan iZa­xebs
Ti­To-­Ti­To war­mo­mad­ge­nels Seq­m­ni­li jgu­fe­bi­dan da ex­ma­re­ba maT na­xa­te­bis gak­v­
ra­Si ”dro­is isar­ze”. am pro­ce­sis mim­di­na­re­o­bi­sas mas­wav­le­be­li kvlav amax­vi­lebs
bav­S­ve­bis yu­radRe­bas mov­le­ne­bis Ta­na­mim­dev­ro­ba­ze Se­kiTx­ve­bis das­miT (”net­bu­
qiT Ta­ma­Si” ga­va­ka­riT. aba, Se­max­se­neT, amis me­re ro­me­li na­xa­ti un­da ga­vak­raT?!”).
na­xa­te­bis gak­v­ris Sem­deg mas­wav­le­be­li ki­dev er­Txel, ze­pi­rad Ca­moT­v­lis saq­mi­
a­no­bebs, iye­nebs sa­Ta­na­do zmni­ze­deb­s­/­kav­Si­rebs (”Ta­vi­dan­/­jer”, ”me­re”, ”bo­los”,
misT.).
aq­ti­vo­bis Ca­ta­re­bis Sem­deg mas­wav­le­be­li sTxovs mos­wav­le­ebs, sax­l­Si da­as­
ru­lon mu­Sa­o­ba Te­ma­ze (”er­Ti dRe sko­la­Si”) gak­ve­Til­ze ga­mok­ve­Ti­li saq­mi­a­no­
be­bis mi­xed­viT. ami­saT­vis maT gak­ve­Til­ze Ses­ru­le­bu­li na­xa­tis gar­da, cal­ke­ul
fur­c­leb­ze un­da da­xa­ton klas­Si sa­ub­ri­sas ga­mok­ve­Ti­li da­nar­Ce­ni saq­mi­a­no­be­bic.
me­o­re dRes mas­wav­le­be­li sTxovs mos­wav­le­ebs, gver­dig­verd da­a­la­gon mom­za­de­bu­
li na­xa­te­bi sa­ku­Tar mer­xeb­ze sa­Ta­na­do mim­dev­ro­bis dac­viT, war­mo­sax­vi­Ti xa­zis
(”dro­is is­ris”) gas­w­v­riv. mas­wav­le­be­li Se­a­mow­mebs mos­wav­le­Ta na­mu­Sev­reb­sa da maT
Ta­na­mim­dev­ro­bas, ga­am­x­ne­vebs da Se­a­qebs mos­wav­le­ebs po­zi­ti­u­ri mxa­re­e­bis ga­mok­
ve­TiT.
Tu­ki mos­wav­le­ebs an­ba­ni Ses­wav­li­li aqvT, Se­saZ­le­be­li­a, mar­ti­vi gan­mar­te­bi­
Ti war­we­re­bic da­ur­Ton Ta­vi­anT na­xa­tebs.
aq­ti­vo­bis xan­g­r­Z­li­vo­ba: 12-15 wu­Ti (pir­ve­li dRe), 5-7 wu­Ti (me­o­re dRe).
Se­fa­se­ba: aR­niS­nu­li aq­ti­vo­biT fas­de­ba, Se­uZ­lia Tu ara mos­wav­les: a) dro­i­Ti
Ta­na­mim­dev­ru­lo­bis dad­ge­na/­gan­sazR­v­ra, b) in­for­ma­ci­i­a/­mov­le­ne­bis war­mod­ge­na
dro­i­Ti Ta­na­mim­dev­ro­bis dac­viT; g) av­lens Tu ara ana­li­ti­ku­ri az­rov­ne­bis sawyis
unars.
me­To­du­ri mi­Ti­Te­be­bi:

aR­niS­nu­li aq­ti­vo­bis Ca­ta­re­ba Se­saZ­le­be­lia ag­reT­ve mza su­ra­Te­bis ga­mo­
ye­ne­biT. sa­mu­Sa­od Se­iZ­le­ba Se­ir­Ces sxva Te­me­bic, mag.: ”eq­s­kur­si­a­ze”, ”Ce­mi
da­ba­de­bis dRe”, sxv.

ro­gorc aRi­niS­na, aq­ti­vo­ba ”dro­is isa­ri” ana­li­ti­ku­ri az­rov­ne­bi­sa da
wig­ni­e­re­bis er­T­-erT Zi­ri­Ta­di unar­-­C­ve­vis (dro­i­Ti Ta­na­mim­dev­ro­bis
dad­ge­nis una­ris) gan­vi­Ta­re­bas em­sa­xu­re­ba. am­de­nad, mi­si ga­mo­ye­ne­ba Se­
saZ­le­be­lia ara mxo­lod pir­vel klas­Si, ara­med swav­le­bis mom­dev­no sa­
fe­xur­ze (me­o­re klas­Si); amas­Tan, ro­gorc mSob­li­u­ri enis gak­ve­Ti­leb­ze,
ise sxva sag­ne­bis (is­to­ri­is, bi­o­lo­gi­is, ge­og­ra­fi­is, sxv.) swav­le­bis dro­
sac. na­xa­teb­Tan er­Tad an maT nac­v­lad, cxa­di­a, uk­ve Se­saZ­le­be­li iq­ne­ba
mos­wav­le­Ta mi­er Ses­ru­le­bu­li mok­le Ca­na­we­re­bis ga­mo­ye­ne­bac. sag­nis
spe­ci­fi­ki­dan ga­mom­di­na­re, Te­me­bad Se­iZ­le­ba Se­ir­Ces, mag.: ada­mi­a­nis­/­cxo­
ve­lis­/­f­rin­ve­lis­/­m­we­ris gan­vi­Ta­re­bis sta­di­e­bi, esa Tu is is­to­ri­u­li
mov­le­na/­faq­ti, amin­d­ze dak­vir­ve­bis am­sax­ve­li Ca­na­we­re­bi (war­mo­e­bu­li 3
dRis, er­Ti kvi­ris da a.S. gan­mav­lo­ba­Si), sxv.

swav­le­bis mom­dev­no sa­fe­xur­ze, mi­zan­da­sa­xu­le­bi­dan ga­mom­di­na­re, qro­no­
lo­gi­u­ri Ta­na­mim­dev­ro­bis am­sax­ve­li gra­fi­ku­li ma­or­ga­ni­ze­be­li Se­iZ­le­
ba Se­ic­va­los da ”dro­is is­ris” nac­v­lad, ga­mo­vi­ye­noT: ka­len­da­ri (Se­sa­ba­
mis dRe­eb­ze mos­wav­le­Ta mi­er Ses­ru­le­bu­li na­xa­te­bis, mok­le Ca­na­we­re­bis,
an mza su­ra­Te­bis gak­v­riT), sa­a­Tis ci­fer­b­la­ti (Se­sa­ba­mis niS­nu­leb­ze
mos­wav­le­Ta mi­er Ses­ru­le­bu­li na­xa­te­bis, mok­le Ca­na­we­re­bis an mza su­ra­
Te­bis gak­v­riT), Ca­mo­naT­va­li cif­re­bis mi­Ti­Te­biT (1, 2, 3...), sxv.
qarTuli ena da literatura
danarTi 3. aramxatvruli teqstebis 4 ti pi da maTi grafikuli maorganizeblebi
2. in­s­t­ruq­cia - ro­gor Se­vas­ru­loT mo­ce­mu­li sa­mu­Sao
”sap­nis buS­te­bi” - in­s­t­ruq­ci­e­bis sa­fe­xu­re­bis­/e­ta­pe­bis Ta­na­mim­dev­ro­bis am­
319
qarTuli ena da literatura
danarTi 3. aramxatvruli teqstebis 4 ti pi da maTi grafikuli maorganizeblebi
sax­ve­li mar­ti­vi gra­fi­ku­li sqe­ma. sqe­ma­ze war­mod­ge­ni­li Ti­To­e­u­li rgo­li Se­e­saty­
vi­se­ba in­s­t­ruq­ci­is erT cal­ke­ul na­bijs/ etaps (rgo­le­bis ricx­vi, Se­saZ­le­be­li­a,
Sem­cir­des an ga­i­zar­dos imis­da mi­xed­viT, Tu ram­den­sa­fe­xu­ri­an in­s­t­ruq­ci­as­Tan
gvaqvs saq­me). rgo­le­bis mim­dev­ro­ba Se­e­saty­vi­se­ba in­s­t­ruq­ci­is na­bi­je­bis­/­sa­fe­xu­
re­bis Ta­na­mim­dev­ro­bas. gra­fi­ku­li ma­or­ga­ni­zeb­lis ga­mo­ye­ne­ba da teq­s­tis struq­
tu­ru­li ele­men­te­bis vi­zu­a­li­za­cia mos­wav­le­ebs da­ex­ma­re­ba in­s­t­ruq­ci­is teq­s­tis
struq­tu­ris dad­ge­na­sa da aR­q­ma­Si.
in­s­t­ruq­ci­e­bis um­rav­le­so­ba war­mo­ad­gens ram­de­ni­me­sa­fe­xu­ri­an al­go­riTms,
ro­me­lic na­bij­-­na­bijs gviC­ve­nebs, ro­gor un­da Se­vas­ru­loT mo­ce­mu­li sa­mu­Sa­o.
aqe­dan ga­mom­di­na­re, cxa­di­a, rom mos­wav­le­ebs un­da avux­s­naT, rom rgo­leb­Si (”sap­nis
buS­teb­Si”) Se­iZ­le­ba Cav­we­roT cal­ke­u­li sity­ve­bi da ara wi­na­da­de­be­bi. na­bi­je­bis­/­
d­ro­i­Ti Ta­na­mim­dev­ro­bis asax­vis miz­niT, sa­Wi­roa da­vic­vaT mi­mar­Tu­le­ba mar­cx­ni­
dan mar­j­v­niv (Sdr. ”dro­is isa­ri”).
aq­ti­vo­ba: ”sap­nis buS­te­bi” - me­sa­me kla­si
Se­de­gi: qarT. III. 11. mos­wav­les Se­uZ­lia sxva­das­x­va sa­xis mar­ti­vi miz­nob­ri­vi
teq­s­te­bis da­we­ra da Se­sa­ba­mi­sad ga­for­me­ba.
aq­ti­vo­bis sas­wav­lo miz­ne­bi:

teq­s­tis ana­li­zis una­ris gan­vi­Ta­re­ba;

in­for­ma­ci­is da­mu­Sa­ve­bis una­ris gan­vi­Ta­re­ba;

kon­k­re­tu­li amo­ca­nis­/­da­va­le­bis ga­daW­ri­saT­vis auci­le­be­li na­bi­je­bis
Ta­na­mim­dev­ro­bis (al­go­riT­mis) dad­ge­nis una­ris gan­vi­Ta­re­ba;

sas­wav­lo (dro­is mar­T­vis, da­geg­m­vis) una­re­bis gan­vi­Ta­re­ba;

lo­gi­ku­ri az­rov­ne­bis una­ris gan­vi­Ta­re­ba;

ana­li­ti­ku­ri az­rov­ne­bis una­ris gan­vi­Ta­re­ba;

wig­ni­e­re­bis Zi­ri­Ta­di unar­-­C­ve­ve­bis gan­vi­Ta­re­ba.
aq­ti­vo­bis or­ga­ni­ze­bis for­ma: mTe­li kla­sis Ta­na­mo­na­wi­le­o­biT (pir­ve­li na­
wi­li), in­di­vi­du­a­lu­ri (me­o­re na­wi­li).
re­sur­se­bi: ada­mi­a­nu­ri re­sur­se­bi, da­fa, car­ci/­mar­ke­ri, sa­we­ri kal­me­bi.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra: gak­ve­Ti­lis Te­maa ”qu­Ca­ze ga­das­v­lis we­se­bi”. mas­wav­le­be­li
bav­S­vebs esa­ub­re­ba qu­Ca­Si moZ­ra­o­bis we­seb­ze; saf­r­Txe­ze, ro­me­lic gve­muq­re­ba, Tu­
ki ar da­vi­cavT moZ­ra­o­bis we­sebs. Sem­deg ekiTxe­ba bav­S­vebs, ro­gor iq­ce­vi­an isi­ni
qu­Ca­ze ga­das­v­lis dros; ici­an Tu ara we­se­bi, rom­le­bic un­da da­ic­va qu­Ca­ze ga­das­
v­li­sas; sTxovs bav­S­vebs, Tqvan es we­se­bi (sa­va­ra­u­dod, pa­su­xe­bi mo­wo­de­bu­li iq­ne­ba
usis­te­mod). mas­wav­le­be­li da­fa­ze Ca­mo­wers bav­S­ve­bis pa­su­xebs. Sem­deg am­bobs: ”mo­
diT, da­vak­vir­deT da da­va­la­goT es we­se­bi imis mi­xed­viT, pir­ve­lad ras va­ke­TebT,
me­re - ras... bo­los - ras”. mci­re sa­ub­ris­/­dis­ku­si­is Sem­deg aR­moC­n­de­ba, rom pir­ve­li
pun­q­tia ”un­da dav­d­geT ga­da­sas­v­lel­ze”. mas­wav­le­be­li am­bobs: ”mo­diT, da­fa­ze dav­
320
we­roT es da Se­mov­xa­zoT rgo­liT, kar­gad rom ga­mo­va­Ci­noT. amis Sem­deg ra mo­dis?”
bav­S­ve­bis pa­su­xebs mas­wav­le­be­li Ca­mo­wers in­s­t­ruq­ci­is Sem­d­gom na­bi­jebs: ”vi­xe­de­
biT mar­cx­niv da mar­j­v­niv”, ”vic­diT, ro­dis ga­Cer­de­bi­an man­qa­ne­bi”, ”swra­fad ga­dav­
di­varT qu­Ca­ze”, ”miv­di­varT qu­Cis mo­pir­da­pi­re mxris tro­tu­a­ri­sa­ken”. in­s­t­ruq­ci­
is Ti­To­e­u­li na­bi­jis aR­m­niS­v­nel sity­veb­s­/­wi­na­da­de­bebs mas­wav­le­be­li rgo­le­biT
Se­mo­xa­zavs. sa­ub­ri­sas mas­wav­le­be­li iye­nebs sa­Ta­na­do zmni­ze­deb­s­/­kav­Si­rebs (”Ta­
vi­dan­/­jer”, ”me­re”, ”bo­los”, misT.).
Sem­deg mas­wav­le­be­li bav­S­ve­bis yu­radRe­bas mi­apy­robs gra­fi­kul ma­or­ga­ni­ze­
bels da am­bobs: ”Se­xe­deT, ise ga­mo­vi­da, rom we­se­bi TiT­qos sap­nis buS­teb­Si gvaqvs
Cas­mu­li - Ti­To­e­ul buS­t­Si Ca­we­ri­lia er­Ti we­si. Za­li­an kar­gi, ase ar Seg­veS­le­ba,
pir­ve­lad ra un­da ga­va­ke­ToT­/­pir­ve­lad ro­me­li we­si un­da da­vic­vaT, me­o­red - ra...”.
(aq­ti­vo­bis xan­g­r­Z­li­vo­ba: 12-15 wu­Ti).
Sem­deg mas­wav­le­be­li sTxovs bav­S­vebs, ”sap­nis buS­teb­Si” Ca­we­ri­li sity­ve­bis
ga­mo­ye­ne­biT, rve­u­leb­Si da­we­ron ”qu­Ca­ze ga­das­v­lis we­se­bi”. ki­dev er­Txel Se­ax­se­
nebs maT, rom gra­fi­ku­li ma­or­ga­ni­ze­be­li un­da wa­vi­kiTxoT mar­cx­ni­dan mar­j­v­niv.
mas­wav­le­be­li bav­S­ve­bis yu­radRe­bas amax­vi­lebs in­s­t­ruq­ci­is enob­riv­-­s­ti­lis­tur
Ta­vi­se­bu­re­beb­ze, ro­go­re­bi­ca­a: mar­ti­vi ena, mxo­lod auci­le­be­li in­for­ma­ci­is mi­
Ti­Te­ba (de­ta­li­za­ci­is ga­re­Se). sur­vi­li­sa­mebr, mos­wav­le­ebs Se­uZ­li­aT, in­s­t­ruq­ci­
is Ti­To­e­ul na­bijs da­ur­Ton ilus­t­ra­ci­e­bi na­xa­te­bis sa­xiT. sa­mu­Sa­os das­ru­le­bis
Sem­deg mas­wav­le­be­li Se­a­mow­mebs mos­wav­le­Ta na­mu­Sev­rebs, in­s­t­ruq­ci­is na­bi­je­bis
Ta­na­mim­dev­ro­bas; ga­am­x­ne­vebs da Se­a­qebs mos­wav­le­ebs na­mu­Sev­re­bis po­zi­ti­u­ri mxa­
re­e­bis ga­mok­ve­TiT.
(we­ri­Ti sa­mu­Sa­os xan­g­r­Z­li­vo­ba: 8-10 wu­Ti).
sa­Si­nao da­va­le­bad mas­wav­le­be­li bav­S­vebs aZ­levs Te­mas: ”ro­gor mo­vu­a­roT Si­
na­ur cxo­ve­lebs”. sTxovs maT, rom we­riT na­mu­Se­var­Tan er­Tad war­mo­ad­gi­non ”sap­nis
buS­teb­Si” Ca­we­ri­li na­bi­je­bi cxo­ve­le­bis mov­lis we­se­bis mok­le Ca­na­we­re­bis sa­xiT.
Se­fa­se­ba: aq­ti­vo­bis sa­fuZ­vel­ze, mas­wav­le­bels Se­uZ­lia da­ak­vir­des, Se­uZ­lia
Tu ara mos­wav­les: a) al­go­riT­mis Sed­ge­na gra­fi­ku­li ma­or­ga­ni­zeb­lis ga­mo­ye­ne­biT
(lo­gi­ku­ri az­rov­ne­bis una­ri); b) mo­ce­mu­li in­s­t­ruq­ci­is gaS­la gra­fi­ku­li ma­or­ga­
ni­zeb­lis ga­mo­ye­ne­biT (a­na­li­ti­ku­ri az­rov­ne­bis una­ri); g) sa­Wi­ro­e­bis Sem­Tx­ve­va­Si,
in­s­t­ruq­ci­is gra­fi­ku­li ma­or­ga­ni­zeb­lis Sed­ge­na; d) mar­Te­bu­lad iye­nebs Tu ara
in­s­t­ruq­ci­e­bis Sed­ge­ni­sas sa­Ta­na­do enob­riv­-­s­ti­lis­tur nor­mebs.
me­To­du­ri mi­Ti­Te­ba:

aq­ti­vo­bis Ca­ta­re­ba Se­saZ­le­be­lia ag­reT­ve me­o­re klas­Sic (ix. Se­de­gi qarT.
II. 11. mos­wav­les Se­uZ­lia mci­re mo­cu­lo­bis teq­s­te­bis da­mo­u­ki­deb­lad
Sed­ge­na nac­no­bi leq­si­kis ga­mo­ye­ne­biT).
kav­Si­ri sxva sag­neb­Tan:

aq­ti­vo­ba ex­ma­re­ba bav­S­vebs usaf­r­Txo qce­vis we­se­bis ga­mo­mu­Sa­ve­ba­Si. aR­
niS­nul we­sebs mos­wav­le­e­bi iT­vi­se­ben bu­ne­bis­mety­ve­le­bis Ses­wav­lis
dros.

aR­niS­nu­li aq­ti­vo­ba, ro­me­lic avi­Ta­rebs in­s­t­ruq­ci­is teq­s­tis ga­ge­bis ag­
reT­ve in­s­t­ruq­ci­is Sed­ge­nis tran­s­fe­rul unars, ga­mo­sa­de­gia ara mxo­lod
mSob­li­u­ri enis gak­ve­Ti­leb­ze, ara­med sxva sag­ne­bis Ses­wav­lis dro­sac.
qarTuli ena da literatura
danarTi 3. aramxatvruli teqstebis 4 ti pi da maTi grafikuli maorganizeblebi
321
qarTuli ena da literatura
danarTi 3. aramxatvruli teqstebis 4 ti pi da maTi grafikuli maorganizeblebi
3. aR­we­ri­Ti teq­s­ti - sag­ne­bis­/­mov­le­ne­bis aR­we­ra da ka­te­go­ri­za­cia
am ti­pis teq­s­teb­ze da­mu­Sa­ve­bi­saT­vis sqe­ma­ze ”o­bo­bas qse­li” ga­mo­sa­xu­lia Zi­
ri­Ta­di kon­cep­ti da mas­Tan da­kav­Si­re­bu­li, ka­te­go­ri­e­bad da­xa­ris­xe­bu­li in­for­ma­
ci­a. Zi­ri­Ta­di kon­cep­ti sqe­ma­ze war­mod­ge­ni­lia cen­t­r­Si mde­ba­re, di­di zo­mis rgo­
lis sa­xiT; ka­te­go­ri­e­bad da­xa­ris­xe­bu­li in­for­ma­cia ki - pa­ta­ra zo­mis rgo­le­biT,
rom­le­bic cen­t­ra­lu­ri rgo­li­sa­gan ga­mo­ma­va­li sxi­ve­bis meS­ve­o­biT ukav­Sir­de­ba am
uka­nas­k­nels (Zi­ri­Tad kon­cepts). pa­ta­ra zo­mis rgo­le­bi (=sag­ne­bis­/­mov­le­ne­bis ka­
te­go­ri­e­bi), Ta­vis mxriv, qmnis mis­gan ga­mo­ma­va­li sxi­ve­bis sis­te­mas. es mig­vi­Ti­Tebs,
rom sqe­ma Se­iZ­le­ba gan­vi­Tar­des - da­e­ma­tos sag­ne­bis­/­mov­le­ne­bis Ca­mo­naT­va­li ka­
te­go­ri­e­bis mi­xed­viT da­/an qve­ka­te­go­ri­e­bi (da­ma­te­bi­Ti pa­ta­ra rgo­le­bis sa­xiT).
sa­bo­loo jam­Si, es obo­bas qse­lis­mag­var gra­fi­kul na­xazs gvaZ­levs.
qro­no­lo­gi­as­/­d­ro­iT Ta­na­mim­dev­ro­bas aR­niS­nul sqe­ma­ze yu­radRe­ba ar eq­ce­va.
aq­ti­vo­ba ”o­bo­bas qse­li” - me­oTxe kla­si
Se­de­gi: qarT. IV. 11. mos­wav­les Se­uZ­lia sxva­das­x­va sa­xis mci­re zo­mis teq­s­tis
SeTx­z­va.
aq­ti­vo­bis sas­wav­lo miz­ne­bi:

teq­s­tis ana­li­zis una­ris gan­vi­Ta­re­ba;

in­for­ma­ci­is da­mu­Sa­ve­bis una­ris gan­vi­Ta­re­ba;

in­for­ma­ci­is­/­mov­le­ne­bis da­xa­ris­xe­bi­sa da kla­si­fi­ci­re­bis una­ris gan­
vi­Ta­re­ba in­for­ma­ci­is­/­mov­le­ne­bis ar­se­bi­Ti ni­San­-­T­vi­se­be­bis dad­ge­nis
gziT (ka­te­go­ri­za­ci­a);

dar­gob­ri­vi leq­si­kis gan­vi­Ta­re­ba;

ana­li­ti­ku­ri az­rov­ne­bis una­ris gan­vi­Ta­re­ba;

wig­ni­e­re­bis Zi­ri­Ta­di unar­-­C­ve­ve­bis gan­vi­Ta­re­ba.
aq­ti­vo­bis or­ga­ni­ze­bis for­ma: mTe­li kla­sis Ta­na­mo­na­wi­le­o­biT (pir­ve­li na­
wi­li), in­di­vi­du­a­lu­ri (me­o­re na­wi­li).
re­sur­se­bi: ada­mi­a­nu­ri re­sur­se­bi, di­di zo­mis for­ma­tis qa­Ral­di/­da­fa, fe­ra­
di mar­ke­re­bi, sa­we­ri kal­me­bi, car­ci/­mar­ke­ri.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra: gak­ve­Ti­lis Te­maa ”we­li­wa­dis dro­e­bi: zam­Ta­ri”. da­fis gver­
diT gak­ru­lia di­di zo­mis for­ma­tis qa­Ral­di. mas­wav­le­be­li ga­e­sa­ub­re­ba bav­S­vebs
we­li­wa­dis dro­eb­ze, zam­Tar­ze (1-2 wu­Ti). amis Sem­deg ekiTxe­ba bav­S­vebs (i­ye­nebs ”go­
322
neb­ri­vi ieri­Sis” me­Tods), ra aris da­ma­xa­si­a­Te­be­li zam­T­ri­saT­vis, ri­Ti ga­mo­ir­Ce­va
zam­Ta­ri we­li­wa­dis sxva dro­e­bi­sa­gan da­/an ro­gor ata­re­ben bav­S­ve­bi zam­Tars. bav­S­
ve­bi ze­pi­rad, Ta­vi­an­Ti ad­gi­le­bi­dan sTa­va­zo­ben va­ri­an­tebs (”ci­va/­si­ci­ve­a”, ”a­xa­li
we­li dge­ba”, ”Tovs”, ”Tbi­li qur­Tu­ke­bi gvac­vi­a”, ”vgun­da­obT”, ”xel­TaT­ma­ne­bi gvi­
ke­Ti­a”, ”ci­ge­biT­/­Txi­la­mu­re­biT vsri­a­lebT”, ”sko­la­Si sa­a­xal­w­lo ze­ims vawyobT”,
”naZ­vis xes vrTavT”, ”go­zi­nays vWamT”, ”Tov­lis ba­bua mo­dis”, ”vRe­bu­lobT sa­Cuq­
rebs”, ”Tov­lis kacs va­ke­TebT”. ”ar­da­de­ge­bi gvaqvs”, ”da­sas­ve­neb­lad miv­di­varT” da
a.S.). sa­Wi­ro­e­bis Sem­Tx­ve­va­Si, mas­wav­le­be­li ex­ma­re­ba bav­S­vebs ko­men­ta­re­biT, Se­niS­v­
ne­biT, sa­Wi­ro aq­cen­te­bis das­miT. bav­S­ve­bis pa­su­xebs mas­wav­le­be­li Ca­mo­wers da­fis
gver­diT gak­rul di­di zo­mis for­ma­tis qa­Ral­d­ze.
amis Sem­deg mas­wav­le­be­li klass ex­ma­re­ba, da­a­xa­ris­xon ar­se­bu­li ma­sa­la ar­
se­bi­Ti niS­ne­bis mi­xed­viT. ami­saT­vis xma­maR­la wa­i­kiTxavs pir­vel va­ri­ants: ”pir­ve­
lad gvi­we­ria ”ci­va”. ro­gor fiq­robT, ras aR­niS­navs es sity­va? ro­de­sac vam­bobT:
”cxe­la”, ”ci­va”, ”wvims”, ”qa­ri qris”, ”Tovs”, ra­ze vla­pa­ra­kobT, ras aR­v­niS­nav­T­?­”­(­
pa­su­xia ”a­min­di”). ”a­min­dis” da­sa­xe­le­bis Sem­deg mas­wav­le­be­li am­bobs: ”ga­var­k­vi­eT,
rom sity­va ”ci­va” aminds aR­niS­navs. da­vak­vir­deT, Ca­mo­we­ril sity­veb­Si ki­dev xom ar
gvaqvs amin­dis aR­m­niS­v­ne­li sxva sity­va?” (aR­moC­n­de­ba, rom Ca­mo­naT­val­Si aris ag­
reT­ve ”Tovs”). mas­wav­le­be­li am­bobs: ”ro­gorc vxe­davT, Ca­mo­naT­val­Si gvaqvs ori
sity­va, rom­le­bic aminds aR­niS­navs. es sity­ve­bi rom sxva sity­veb­Si ar ag­ve­ri­os,
zam­T­ris amin­dis aR­m­niS­v­ne­li ori­ve sity­va er­Ti fe­ris - mwva­ne mar­ke­riT dav­fe­roT.
amiT da­vi­max­sov­rebT, rom es ori sity­va er­T­sa­da­i­ma­ve ra­mes - aminds aR­niS­navs, rom
maT aer­Ti­a­nebs sity­va ”a­min­di”. ax­la mo­diT, es sity­ve­bi da­fa­ze ga­da­vi­ta­noT da da­
va­la­goT, mo­va­wes­ri­goT”. mas­wav­le­be­li ga­da­i­nac­v­lebs da­fas­Tan da Se­ud­ge­ba gra­
fi­ku­li ma­or­ga­ni­zeb­lis ga­mo­xat­vas. gza­dag­za xsnis gra­fi­ku­li ma­or­ga­ni­zeb­lis
ga­mo­xat­vis prin­cips: ”yve­la­ze mTa­va­ri sity­vaa ”zam­Ta­ri”. ami­tom pir­ve­lad dav­we­
roT es sity­va da Se­mov­xa­zoT di­di zo­mis rgo­liT - di­di kvan­ZiT. amiT aR­v­niS­navT,
rom esaa mTa­va­ri sity­va. Cven da­vi­na­xeT, rom Ca­mo­naT­val­Si gvaqvs ori sity­va - ”ci­
va”, ”Tovs”, rom­le­bic kav­Sir­Sia er­T­ma­neT­Tan - maT aer­Ti­a­nebs sity­va ”a­min­di”. rom
ar dag­va­viwy­des, ra aer­Ti­a­nebs Ca­mo­naT­v­lis or sity­vas er­T­ma­neT­Tan, dav­we­roT
sity­va ”a­min­di” da­fa­ze mTa­va­ri sity­vis (”zam­T­ris”) gver­diT da ami­saT­vis ga­mo­vi­ye­
noT mwva­ne fe­ris mar­ke­ri - amin­dis aR­m­niS­v­ne­li sity­ve­bi Ca­mo­naT­val­Si xom mwva­ne
fe­riT gvaqvs ga­xa­zu­li. Cven vi­ciT, rom ”a­min­di” araa mTa­va­ri sity­va, ami­tom dav­
we­roT igi uf­ro pa­ta­ra aso­e­biT da Cav­s­vaT Se­da­re­biT pa­ta­ra zo­mis rgol­Si/­k­van­Z­
Si. rad­gan es ori sity­va - ”zam­Ta­ri” da ”a­min­di” kav­Sir­Sia er­T­ma­neT­Tan, es kav­Si­ri
da­fa­zec un­da ga­moC­n­des. ami­saT­vis, mo­diT, xa­ze­biT da­va­kav­Si­roT isi­ni er­T­ma­neT­
Tan”. mas­wav­le­be­li sxi­viT da­a­kav­Si­rebs ka­te­go­ri­is rgols Zi­ri­Ta­di kon­cep­tis ”zam­T­ris” - rgol­Tan (mu­Sa­obs mwva­ne fe­ris mar­ke­riT). Sem­deg am­bobs: ”ax­la mo­diT,
”a­min­dis” rgols mi­vu­we­roT amin­dis aR­m­niS­v­ne­li ori­ve sity­va Cve­ni Ca­mo­naT­v­li­
dan (”ci­va”, ”Tovs”) da da­va­kav­Si­roT isi­ni ”a­min­dis” rgol­Tan - es ori­ve sity­va xom
”a­minds” aR­niS­navs” (mas­wav­le­be­li qve­ka­te­go­ri­is rgols mwva­ne fe­ris mar­ke­riT mi­
u­wers aR­niS­nul sity­vebs da sxi­ve­biT da­a­kav­Si­rebs mas rgol­Tan ”a­min­di”).
mu­Sa­o­ba gag­r­Zel­de­ba Ca­mo­naT­v­lis sxva sity­veb­ze, rom­le­bic da­xa­ris­x­de­ba
qve­ka­te­go­ri­e­bis mi­xed­viT da ga­i­xa­ze­ba sxva­das­x­va fe­ris mar­ke­re­biT (er­Ti cal­ke­
qarTuli ena da literatura
danarTi 3. aramxatvruli teqstebis 4 ti pi da maTi grafikuli maorganizeblebi
323
qarTuli ena da literatura
324
danarTi 3. aramxatvruli teqstebis 4 ti pi da maTi grafikuli maorganizeblebi
u­li fe­ri Ti­To­e­u­li qve­ka­te­go­ri­i­saT­vis).
sul ga­mo­ik­ve­Te­ba Sem­de­gi qve­ka­te­go­ri­e­bi: ”a­min­di” (”ci­va/­si­ci­ve­a”, ”Tovs”),
”a­xa­li wlis ze­i­mi” (”a­xa­li we­li dge­ba”, ”sko­la­Si sa­a­xal­w­lo ze­ims vawyobT”, ”naZ­
vis xes vrTavT”, ”go­zi­nays vWamT”, ”Tov­lis ba­bua mo­dis”, ”sa­Cuq­rebs vRe­bu­lobT”),
gar­To­ba/­Ta­ma­Se­bi (”vgun­da­obT”, ”Tov­lis kacs va­ke­TebT”, ”ci­ge­biT­/­Txi­la­mu­re­biT
vsri­a­lebT”), ”tan­sac­me­li” (”Tbi­li qur­Tu­ke­bi gvac­vi­a”, ”xel­TaT­ma­ne­bi gvi­ke­Ti­a”),
”ar­da­de­ge­bi” (”ar­da­de­ge­bi gvaqvs”, ”da­sas­ve­neb­lad mi­vid­varT”). Ca­mo­naT­v­lis yve­
la sity­va, ka­te­go­re­bis mi­xed­viT, da­u­kav­Sir­de­ba da­fa­ze ga­mo­sa­xul Zi­ri­Tad kon­
cepts. mniS­v­ne­lo­va­ni­a, rom Ti­To­e­u­li cal­ke­u­li ka­te­go­ri­is aR­sa­niS­na­vad qa­Ral­
d­sa da da­fa­ze er­Ti da ima­ve fe­ris mar­ke­re­bi iyos ga­mo­ye­ne­bu­li.
sa­bo­lo­od, gra­fi­ku­li ma­or­ga­ni­ze­be­li ”o­bo­bas qse­li” Sem­deg sa­xes mi­i­Rebs:
(aq­ti­vo­bis xan­g­r­Z­li­vo­ba: 15-17 wu­Ti).
sa­mu­Sa­os das­ru­le­bis Sem­deg mas­wav­le­be­li bav­S­ve­bis yu­radRe­bas mi­apy­robs
das­ru­le­bul sqe­mas da am­bobs: ”Se­xe­deT, ra sa­in­te­re­so su­ra­Ti mi­vi­ReT. es yve­
la­fe­ri mog­va­go­nebs obo­bas qsels Ta­vi­si kvan­Ze­biT. yve­la­ze did kvan­Z­Si/­r­gol­Si
Ca­we­ri­lia mTa­va­ri sity­va (”zam­Ta­ri”), Se­da­re­biT pa­ta­ra rgo­leb­Si/­k­van­Zeb­Si ki ga­ma­er­Ti­a­ne­be­li sity­ve­bi (”a­min­di”, ”a­xa­li wlis ze­i­mi”, ”gar­To­ba”, ”tan­sac­me­li”),
rom­le­bic obo­bas qse­lis­mag­va­ri xa­ze­biT ukav­Sir­de­ba mTa­var sity­vas. ga­ma­er­Ti­a­
ne­be­li sity­ve­bis kvan­Zeb­Tan mi­we­ri­lia sity­ve­bi Cve­ni Ca­mo­naT­v­li­dan (yve­la Ta­vi­si
Se­sa­fe­ri­si ga­ma­er­Ti­a­ne­be­li sity­ve­bis gver­diT) da obo­bas qse­lis­mag­va­ri xa­ze­biT
ukav­Sir­de­ba ga­ma­er­Ti­a­ne­bel sity­vas.
amis Sem­deg mas­wav­le­be­li bav­S­vebs ava­lebs, da­we­ron Te­ma ”zam­Ta­ri” da­fa­ze
ar­se­bu­li sqe­mis ga­mo­ye­ne­biT. ux­s­nis maT sqe­mis ga­mo­ye­ne­bis xerxs: did kvan­Z­Si/­r­
gol­Si Ca­we­ri­li sity­va (”zam­Ta­ri”) Te­mis sa­Ta­u­ri­a. pa­ta­ra rgo­leb­Si Ca­we­ri­li
ga­ma­er­Ti­a­ne­be­li sity­ve­bi (=ka­te­go­ri­e­bis da­sa­xe­le­be­bi) da­gex­ma­re­baT, rom teq­s­
ti swo­rad da­yoT ab­za­ce­bad - Ti­To­e­u­li rgo­li/­k­van­Zi axal ab­zac­ze mig­vi­Ti­Tebs.
ro­gorc vxe­davT, sul gvaqvs 5 ab­za­ci: ”a­min­dis”, ”tan­sac­m­lis”, ”gar­To­bis”, ”a­xa­
li wlis”, ”ar­da­de­ge­bis” ab­za­ce­bi. wi­na­da­de­be­bis Sed­ge­nis dros auci­leb­lad un­da
ga­mo­i­ye­noT sity­ve­bi, rom­le­bic mi­we­ri­lia ga­ma­er­Ti­a­ne­be­li sity­ve­bis kvan­Zeb­Tan/
rgo­leb­Tan”. sa­Wi­ro­e­bis Sem­Tx­ve­va­Si, sa­sur­ve­li­a, mos­wav­le­eb­ma ga­nav­r­con gra­fi­
ku­li ma­or­ga­ni­zeb­lis mok­le Ca­na­we­re­bi da vrcel wi­na­da­de­be­bad ga­da­aq­ci­on isi­
ni (az­ris Se­nar­Cu­ne­biT). Se­saZ­le­be­li­a, mos­wav­le­eb­ma Ta­vi­an­Ti teq­s­te­bi sa­Ta­na­do
ilus­t­ra­ci­e­bi­Tac ga­a­for­mon.
sa­mu­Sa­os das­ru­le­bis Sem­deg mas­wav­le­be­li Se­a­mow­mebs mos­wav­le­Ta na­mu­Sev­
rebs; ga­am­x­ne­vebs da Se­a­qebs mos­wav­le­ebs na­mu­Sev­re­bis po­zi­ti­u­ri mxa­re­e­bis ga­mok­
ve­TiT.
(we­ri­Ti sa­mu­Sa­os xan­g­r­Z­li­vo­ba: 8-10 wu­Ti).
Se­fa­se­ba: aR­niS­nu­li aq­ti­vo­biT fas­de­ba: a) Se­uZ­lia Tu ara mos­wav­les in­for­
ma­ci­is­/­mov­le­ne­bis ka­te­go­ri­za­ci­a, av­lens Tu ara ana­li­ti­ku­ri az­rov­ne­bis unars;
b) SuZ­lia Tu ara mos­wav­les gra­fi­ku­li ma­or­ga­ni­zeb­lis ga­mo­ye­ne­ba; g) sa­Wi­ro­e­bis
Sem­Tx­ve­va­Si, gra­fi­ku­li ma­or­ga­ni­zeb­lis Sed­ge­na
me­To­du­ri mi­Ti­Te­ba: sa­Wi­ro­e­bis Sem­Tx­ve­va­Si, gra­fi­ku­li ma­or­ga­ni­ze­be­li ”o­bo­
bas qse­li” Se­iZ­le­ba gan­vi­Tar­des ka­te­go­ri­eb­Tan qve­ka­te­go­ri­e­bis mi­Ti­Te­bis gziT.
kav­Si­ri sxva sag­neb­Tan: aR­niS­nu­li aq­ti­vo­ba, ro­me­lic avi­Ta­rebs in­for­ma­ci­
is­.­mov­le­ne­bis ka­te­go­ri­e­bad da qve­ka­te­go­ri­e­bad da­xa­ris­xe­bis unars gra­fi­ku­li
ma­or­ga­ni­zeb­lis ga­mo­ye­ne­bis gziT, uni­ver­sa­lu­ri xa­si­a­Ti­saa da ga­mo­sa­de­gia ara
mxo­lod mSob­li­u­ri enis swav­le­bi­sas, ara­med, sxva, mag., mec­ni­e­re­bis gak­ve­Ti­leb­
zec. am­g­va­ri gra­fi­ku­li ma­or­ga­ni­ze­be­li Se­iZ­le­ba ga­mo­vi­ye­noT, mag. cocxa­li bu­ne­
bis Ses­wav­li­sas (Zi­ri­Ta­di kon­cep­ti: ”cocxa­li bu­ne­ba”; ka­te­go­ri­e­bi: ”a­da­mi­a­ne­bi”,
”cxo­ve­le­bi”, ”mce­na­re­e­bi”, misT. qve­ka­te­go­ri­e­bi: ”Si­na­u­ri cxo­ve­le­bi”, ”ga­re­u­li
cxo­ve­le­bi”, ”foT­lo­va­ni mce­na­re­e­bi”, ”wiw­vo­va­ni mce­na­re­e­bi”, misT.), ge­og­ra­fi­
is Ses­wav­li­sas (Zi­ri­Ta­di kon­cep­ti: ”wylis re­sur­se­bi”. ka­te­go­ri­e­bi: ”o­ke­a­ne­e­bi”,
”zRve­bi”, ”mdi­na­re­e­bi”, ”tbe­bi”, qve­ka­te­go­ri­e­bi: ”mi­wis­q­ve­Sa tbe­bi” da a.S.), sxv. gra­
fi­ku­li ma­or­ga­ni­zeb­lis Sev­se­bi­sas un­da ga­mo­vi­ye­noT sa­Ta­na­do dar­gob­ri­vi leq­
si­ka.
qarTuli ena da literatura
danarTi 3. aramxatvruli teqstebis 4 ti pi da maTi grafikuli maorganizeblebi
4. mi­zez­-­Se­de­gob­ri­vi mi­mar­Te­bis dad­ge­na da asax­va - sag­ne­bis­/­mov­le­ne­bis ax­
s­na
am ti­pis teq­s­tis da­we­ra sak­ma­od did sir­Tu­le­ebs uq­m­nis mos­wav­le­ebs. we­ris
dawye­bam­de maT naT­lad un­da hqon­deT ga­az­re­bu­li mTe­li ma­sa­la/­p­ro­ce­si, rom­lis
Se­sa­xe­bac un­da da­we­ron. ama­Si di­di dax­ma­re­bis ga­we­va Se­uZ­lia gra­fi­kul ma­or­ga­
ni­ze­bels, rom­lis meS­ve­o­bi­Tac mos­wav­le­e­bi mo­ax­de­nen mi­zez­-­Se­de­gob­ri­vi kav­Si­
re­bi­sa da mi­mar­Te­be­bis vi­zu­a­li­za­ci­as. ax­s­niT teq­s­teb­sa da gra­fi­kul ma­or­ga­ni­
ze­bel­ze mu­Sa­o­bi­sas mas­wav­le­bel­ma un­da ga­mo­i­ye­nos yve­la Se­saZ­leb­lo­ba, ra­Ta
da­ex­ma­ros mos­wav­le­ebs ax­s­ni­Ti teq­s­ti­saT­vis da­ma­xa­si­a­Te­be­li enob­riv­-­g­ra­ma­ti­
ku­li nor­me­bis aT­vi­se­ba­Si. am miz­niT man mu­Sa­o­bis pro­ces­Si xSi­rad un­da ga­mo­i­ye­
nos sa­Ta­na­do kav­Si­re­bi da­/an zmni­ze­de­bi: ”i­mi­tom rom”, ”am­de­nad”, ”Tu”, ”rad­gan”,
”Tu­ki”, ”i­mi­saT­vis, rom” da misT.
sqe­ma ”bi­li­ar­dis bur­Te­bi”, ro­mel­zec gra­fi­ku­la­daa asa­xu­li ax­s­nis Ta­na­mim­
dev­ru­lo­ba, rgo­le­bi­sa da sxi­ve­bis er­Tob­li­o­bas war­mo­ad­gens. mar­cxe­na mxa­res
mo­Tav­se­bu­li Ti­To­e­u­li rgo­li aR­niS­navs am­bis­/­mov­le­nis­/in­for­ma­ci­is erT cal­
ke­ul sa­fe­xur­s­/e­taps (mi­ze­zebs). rgo­le­bi­dan ga­mo­ma­va­li sxi­ve­bi gviC­ve­nebs, rom
Ti­To­e­ul sa­fe­xur­s­/e­taps ga­aC­nia da­ma­te­bi­Ti faq­to­re­bic. mar­j­ve­na mxa­res mo­Tav­
se­bu­li rgo­li Se­de­gis gra­fi­kul ga­mo­sa­xu­le­bas war­mo­ad­gens.
sa­mu­Sao teq­s­ti­dan da da­sa­xu­li amo­ca­ne­bi­dan ga­mom­di­na­re ax­s­niT­-­gan­mar­te­
bi­Ti teq­s­tis gra­fi­ku­li ma­or­ga­ni­zeb­lis for­ma SiZ­le­ba Se­ic­va­los. qve­moT war­
mod­ge­ni­li iq­ne­ba am ti­pis teq­s­te­bis gra­fi­ku­li ma­or­ga­ni­zeb­lis er­Ti Se­saZ­lo va­
ri­an­ti.
aq­ti­vo­ba: ”bi­li­ar­dis bur­Te­bi” - me­xu­Te kla­si
Se­de­gi: qarT. V. 14. mos­wav­les Se­uZ­lia we­ri­Ti da­va­le­bis amo­ca­nis gan­sazR­v­ra
da fun­q­ci­u­ri sti­lis ar­Ce­va.
aq­ti­vo­bis or­ga­ni­ze­bis for­ma: mTe­li kla­sis mo­na­wi­le­o­biT (pir­ve­li eta­pi),
in­di­vi­du­a­lu­ri (me­o­re eta­pi).
re­sur­se­bi: ada­mi­a­nu­ri re­sur­se­bi, di­di zo­mis for­ma­tis qa­Ral­dis fur­ce­li,
da­fa, car­ci/­da­fis mar­ke­ri, sxva­das­x­va fe­ris mar­ke­re­bi, sa­we­ri kal­me­bi, rve­u­le­bi.
325
qarTuli ena da literatura
326
danarTi 3. aramxatvruli teqstebis 4 ti pi da maTi grafikuli maorganizeblebi
sas­wav­lo miz­ne­bi:

ana­li­ti­ku­ri az­rov­ne­bis una­re­bis gan­vi­Ta­re­ba: teq­s­tis ana­li­zis una­ris
gan­vi­Ta­re­ba, mi­zez­-­Se­de­gob­ri­vi kav­Si­ris ga­mom­xat­ve­li wi­na­da­de­be­bis­/­f­
ra­ze­bis amoc­no­ba, maT So­ris ar­se­bu­li kav­Si­ris dad­ge­na da war­mod­ge­na
gra­fi­ku­li ma­or­ga­ni­zeb­lis ga­mo­ye­ne­biT;

lo­gi­ku­ri az­rov­ne­bis una­ris gan­vi­Ta­re­ba: mi­zez­-­Se­de­gob­ri­vi wi­na­da­de­
be­bis Sed­ge­na gra­fi­ku­li ma­or­ga­ni­zeb­lis ga­mo­ye­ne­biT;

we­ri­Ti da­va­le­bis gan­sazR­v­ra da sa­Ta­na­do enob­riv­-­g­ra­ma­ti­ku­li nor­me­
bis mar­Te­bu­lad ga­mo­ye­ne­bis una­ris gan­vi­Ta­re­ba;

wig­ni­e­re­bis Zi­ri­Ta­di unar­-­C­ve­ve­bis gan­vi­Ta­re­ba.
aq­ti­vo­bis aR­we­ra: gak­ve­Ti­lis sa­sa­ub­ro Te­maa ”jan­m­r­Te­li cxov­re­bis we­si”.
mas­wav­le­be­li ga­e­sa­ub­re­ba bav­S­vebs ada­mi­a­ne­bis cxov­re­bis wes­ze: ras Wa­men, ri­Ti
er­To­bi­an, ro­gor mu­Sa­o­ben ada­mi­a­ne­bi; ra Cve­ve­bi, in­te­re­se­bi da pri­o­ti­te­te­bi ga­
aC­ni­aT maT. ekiTxe­ba bav­S­vebs: ”ras niS­navs, iyo jan­m­r­Te­li?” da Ca­mo­wers bav­S­ve­bis
Se­Ta­va­ze­bul va­ri­an­tebs da­fis gver­diT gak­rul di­di zo­mis for­ma­tis qa­Ral­d­ze
(sa­va­ra­u­do pa­su­xe­bi­a: ”var­ji­Sob”, ”sports mis­dev”, ”Wam xils”, ”Wam bos­t­ne­uls”,
”ha­er­ze se­ir­nob”, ”e­ner­gi­u­li xar”, ”did­xans cocx­lob”, ”karg gu­ne­ba-­gan­wyo­ba­ze
xar”, ”war­ma­te­bu­li xar”, sxva misT.).
amis Sem­deg mas­wav­le­be­li, bav­S­ve­bis Ta­na­mo­na­wi­le­o­biT, da­a­xa­ris­xebs Se­Ta­va­
ze­bul va­ri­an­tebs ka­te­go­ri­e­bis mi­xed­viT. sul mi­vi­RebT Sem­deg ka­te­go­ri­eb­sa da
qve­ka­te­go­ri­ebs: ”ga­ka­Je­ba: var­ji­Si, spor­ti”, ”jan­m­r­Te­li kve­ba: xi­li, bos­t­ne­u­li,
xor­ci, rZis pro­duq­te­bi”, ”das­ve­ne­bis swo­ri re­Ji­mi: Zi­lis re­Ji­mi, ha­er­ze se­ir­
no­ba”, ”jan­m­r­Te­lo­ba: kar­gi gu­ne­ba-­gan­wyo­ba, ga­reg­nu­li si­la­ma­ze, ener­gi­u­lo­ba,
war­ma­te­bu­lo­ba, xan­g­r­Z­li­vi si­cocx­le”. ka­te­go­ri­e­bis er­T­ma­ne­Ti­sa­gan ga­mo­yo­fis
miz­niT, mas­wav­le­be­li er­Ti fe­ris mar­ke­riT ga­xa­zavs erT ro­me­li­me ka­te­go­ri­as­Tan
da­kav­Si­re­bul sity­vebs: mag., ”var­ji­Si, spor­ti” - wi­Te­li fe­riT iq­ne­ba ga­xa­zu­li,
”ha­er­ze se­ir­no­ba, Zi­lis re­Ji­mi” - yviT­lad da misT. (ka­te­go­ri­za­ci­as­Tan da­kav­Si­re­
biT daw­v­ri­le­biT ix. ze­moT, aq­ti­vo­ba ”o­bo­bas qse­li”).
Sem­deg mas­wav­le­be­li Se­ud­ge­ba gra­fi­ku­li ma­or­ga­ni­zeb­lis da­fa­ze ga­mo­sax­vas.
ami­saT­vis igi da­fa­ze ga­da­i­tans qa­Ral­d­ze ar­se­bul Ca­na­we­rebs (da­xa­ris­xe­bu­li sa­
xiT): ka­te­go­ri­e­bi Cas­mu­li iq­ne­ba rgo­leb­Si (”bi­li­ar­dis bur­Teb­Si”), maT gar­Se­mo
war­mod­ge­ni­li iq­ne­ba Ca­na­we­re­bi (qve­ka­te­go­re­bi), rom­le­bic sxi­ve­biT un­da da­u­kav­
Sir­des Se­sa­ba­mis rgols (”bi­li­ar­dis burTs”). ”mi­ze­zis” rgo­le­bi gra­fi­ku­li ma­or­
ga­ni­zeb­lis mar­cxe­na mxa­re­saa war­mod­ge­ni­li, ”Se­de­gis” rgo­li - mar­j­ve­na mxa­res.
”mi­ze­zis” rgo­le­bi sxi­ve­biT da­u­kav­Sir­de­ba ”Se­de­gis” rgols. da­fa­ze mu­Sa­o­bi­sas
mas­wav­le­be­li sar­geb­lobs da­xa­ris­xe­bis dros Ser­Ce­u­li fe­re­bis mar­ke­re­biT.
Sedegad, grafikuli maorganizebeli Semdeg saxes miiRebs:
varjiSi
gakaJeba
sporti
xili
bostneuli
xorci
janmrTe-
janmrTeloba
qarTuli ena da literatura
danarTi 3. aramxatvruli teqstebis 4 ti pi da maTi grafikuli maorganizeblebi
li kveba
rZis produqtebi
Zilis reJimi
dasvene­
bis swori
haerze seirnoba
reJimi
(aq­ti­vo­bis xan­g­r­Z­li­vo­ba: 15-17 wu­Ti).
Sem­deg mas­wav­le­be­li sTxovs bav­S­vebs, da­fa­ze da­xa­zu­li gra­fi­ku­li ma­or­ga­ni­
zeb­lis dax­ma­re­biT, da­we­ron ”jan­m­r­Te­li cxov­re­bis we­si”.
gra­fi­ku­li ma­or­ga­ni­zeb­lis ga­mo­ye­ne­biT da­we­ri­li teq­s­ti, sa­va­ra­u­dod, am­g­
var sa­xes mi­i­Rebs (ga­mo­ye­ne­bu­lia mxo­lod gra­fi­kul ma­or­ga­ni­ze­bel­ze war­mod­ge­
ni­li Ca­na­we­re­bi):
”a­da­mi­a­ni, ro­me­lic sxe­uls ika­Jebs, var­ji­Sobs, mis­devs spor­tis ro­me­li­me sa­
xe­o­bas.
jan­m­r­Te­li kve­ba niS­navs xi­lis, bos­t­ne­u­lis, rZis pro­duq­te­bi­sa da xor­cis Wa­
mas­/­mi­Re­bas.
das­ve­ne­bis swo­ri re­Ji­mi - esaa Zi­lis re­Ji­mis dac­va da ha­er­ze se­ir­no­ba.
Tu ada­mi­a­ni kaJ­de­ba, janm­r­Te­lad ik­ve­be­ba da icavs das­ve­ne­bis swor re­Jims, ma­
Sin igi jan­m­r­Te­li­a.
jan­m­r­Te­li ada­mi­a­ni aris ener­gi­u­li, aqvs kar­gi gu­ne­ba-­gan­wyo­ba, cocx­lobs
xan­g­r­Z­li­vad, aris ga­reg­nu­lad la­ma­zi da war­ma­te­bu­li”.
we­ri­Ti sa­mu­Sa­os das­ru­le­bis Sem­deg mas­wav­le­be­li Se­a­mow­mebs ram­de­ni­me mos­
wav­lis na­mu­Se­vars, ga­am­x­ne­vebs da Se­a­qebs maT na­mu­Sev­re­bis po­zi­ti­u­ri mxa­re­e­bis
ga­mok­ve­TiT.
(we­ri­Ti aq­ti­vo­bis xan­g­r­Z­li­vo­ba: 8-12 wu­Ti).
Tu­ki mos­wav­le­e­bi kar­gad ga­ar­T­me­ven Tavs aR­niS­nul aq­ti­vo­bas, mas­wav­le­bel­ma
Se­iZ­le­ba maT Ses­Ta­va­zos gra­fi­ku­li ma­or­ga­ni­zeb­lis wa­kiTx­vis sxva gze­bic. mag., a)
imi­saT­vis, rom ada­mi­a­ni iyos jan­m­r­Te­li, igi un­da ga­kaJ­des, jan­m­r­Te­lad ik­ve­be­bo­
des, da­ic­vas das­ve­ne­bis swo­ri re­Ji­mi (xaz­gas­ma mi­zan­ze); b) ada­mi­a­ni jan­m­r­Te­li­a,
imi­tom rom kaJ­de­ba, ik­ve­be­ba jan­m­r­Te­lad, icavs das­ve­ne­bis swor re­Jims (va­ri­an­ti:
ada­mi­a­ni jan­m­r­Te­li­a, rad­gan kaJ­de­ba, ik­ve­be­ba jan­m­r­Te­lad, aqvs das­ve­ne­bis swo­ri
re­Ji­mi) (xaz­gas­ma mi­zez­ze).
Se­fa­se­ba: aR­niS­nu­li aq­ti­vo­biT fas­de­ba, av­lens Tu ara mos­wav­le ana­li­ti­ku­ri
da lo­gi­ku­ri az­rov­ne­bis una­rebs. mas­wav­le­bels Se­uZ­lia da­ak­vir­des, Se­uZ­lia Tu
ara mos­wav­les: a) mov­le­neb­s­/­sag­nebs So­ris ar­se­bu­li mi­zez­-­Se­de­gob­ri­vi kav­Si­re­
bis ga­mov­le­na; b) mov­le­neb­s­/­sag­nebs So­ris ar­se­bu­li mi­zez­-­Se­de­gob­ri­vi kav­Si­re­bis
327
qarTuli ena da literatura
328
danarTi 3. aramxatvruli teqstebis 4 ti pi da maTi grafikuli maorganizeblebi
ax­s­na; g) mov­le­neb­s­/­sag­nebs So­ris ar­se­bu­li mi­zez­-­Se­de­gob­ri­vi kav­Si­re­bis am­sax­ve­
li gra­fi­ku­li ma­or­ga­ni­zeb­lis ga­mo­ye­ne­ba; d) sa­Wi­ro­e­bis Sem­Tx­ve­va­Si, mov­le­neb­
s­/­sag­nebs So­ris ar­se­bu­li mi­zez­-­Se­de­gob­ri­vi kav­Si­re­bis am­sax­ve­li gra­fi­ku­li ma­
or­ga­ni­zeb­lis Sed­ge­na; e) sa­Ta­na­do enob­riv­-­g­ra­ma­ti­ku­li nor­me­bis mar­Te­bu­lad
ga­mo­ye­ne­ba we­ri­sas.
me­To­du­ri mi­Ti­Te­be­bi:

gra­fi­ku­li ma­or­ga­ni­ze­be­li Se­iZ­le­ba Se­ic­va­los (ga­mar­tiv­des, gar­Tul­
des, sru­li­ad sxva sa­xe mi­i­Ros) sa­mu­Sa­os Si­na­ar­si­sa da da­sa­xu­li amo­ca­nis
mi­xed­viT; ag­reT­ve mos­wav­le­e­bis cod­nis do­ni­sa da unar­-­C­ve­ve­bis Se­sa­ba­mi­
sad.

aq­ti­vo­ba­/aq­ti­vo­be­bi ax­s­na-­gan­mar­te­bi­Ti teq­s­tis gra­fi­ku­li ma­or­ga­ni­
zeb­lis ga­mo­ye­ne­biT, Se­saZ­le­be­li­a, Ca­tar­des me­eq­v­se klas­Sic (ix. Se­de­gi
qarT. VI. 15).

kav­Si­ri sxva sag­neb­Tan: aR­niS­nu­li aq­ti­vo­ba xels uwyobs wig­ni­e­re­bis una­
re­bis gan­vi­Ta­re­bas mi­zez­-­Se­de­gob­ri­vi kav­Si­re­bis vi­zu­a­li­za­ci­is gziT,
rac Zal­ze ga­mo­ad­ge­baT mos­wav­le­ebs mec­ni­e­re­bis, is­to­ri­i­sa da ge­og­ra­
fi­is Ses­wav­lis dros; mag. am Tu im omis ga­mom­w­ve­vi mi­ze­ze­bis ana­li­zis
dros (is­to­ri­a), me­qa­ni­kis ka­no­ne­bis Ses­wav­li­sas (fi­zi­ka), sxv.
danarTi 4.
Sefasebis sqemebi
zepirmetyveleba
Sefaseba
qarTuli ena da literatura
danarTi 4. Sefasebis sqemebi
nimuSi. zepirmetyvelebaze dakvirvebis sqema
saxeli:
TariRebi:
saTanadod saubrobs
TanatolebTan da ufrosebTan
metyvelebs
TavdajerebiT
metyvelebs saTanado
Zalis xmiT
diskusiis dros icavs rigs
azris gamosaTqmelad
usmens sxvebis
laparaks
monawileobs jgufur
diskusiaSi
svams/pasuxobs
SekiTxvebs
gadmoscems
informacias
mosmena. TviTSefasebis nimuSi
moswavlis saxeliTariRi
_ yuradReba mivapyari mosaubres
_ movismine guldasmiT
_ davsvi SekiTxva imis Sesaxeb, rac ver gavige
329
qarTuli ena da literatura
danarTi 4. Sefasebis sqemebi
_ SemiZlia mosmenilis gameoreba
_ Caviwere is nawilebi, romlebic SeiZleba damviwyeboda
_ Cem mier gamoyenebuli sxva strategiebi:
_ gamiWirda:
_ minda, gavaumjobeso:
Sefasebis nimuSi
saxeli
kriteriumebi
1. saubrobs Zaldautaneblad
komentari:
2. afarToebs/ ganaviTarebs zepir
leqsikas
komentari:
3. iyenebs Sesabamisi struqturis winadadebebs
komentari:
4. Zaldautaneblad laparakobs jgufSi
da/an Zaldautaneblad elaparakeba
jgufis wevrebs
komentari:
5. gamoTqvams da sxvebs uziarebs ideebs,
azrebs, fiqrebs da mosazrebebs
komentarebi:
6. avlens Txrobis unars
komentari:
330
iSviaTad zogjer
yovelTvis/
TiTqmis
yovelTvis
we­ra
Se­fa­se­ba
we­ris pro­ce­si sxva­das­x­va amo­ca­nis wi­na­Se aye­nebs mos­wav­les - we­ri­Ti na­mu­
Sev­ris Seq­m­ni­sas man un­da ga­iT­va­lis­wi­nos kon­k­re­tu­li mi­za­ni, audi­to­ri­a, Te­ma,
misT.
mas­wav­le­bel­ma Tva­li un­da adev­nos mos­wav­lis qme­de­bas we­ris pro­ce­sis yve­
la etap­ze; da­ak­vir­des mos­wav­lis gan­vi­Ta­re­bis pro­cess da gan­sazR­v­ros, ra­Si
sa­Wi­ro­ebs igi dax­ma­re­bas; ram­de­nad war­ma­te­biT iye­nebs igi we­ris stra­te­gi­as­/­s­
t­ra­te­gi­ebs. es Tval­sa­Ci­no iq­ne­ba, Tu mos­wav­le:
qarTuli ena da literatura
danarTi 4. Sefasebis sqemebi
we­ris wi­na eta­pi







wa­mo­a­ye­nebs ide­e­bs­/az­re­bs we­ri­Ti na­mu­Sev­ris Se­sas­ru­leb­lad (go­neb­ri­vi
ieri­Sis, sa­kiTxis da­mu­Sa­ve­bis, kiTx­va-­pa­su­xis dros);
Ca­mo­wers ide­eb­s­/az­rebs;
amo­ar­Cevs sa­Wi­ro ide­as­/azrs, yu­radRe­bas amax­vi­lebs Te­ma­ze;
mo­i­Zi­ebs da Se­ag­ro­vebs sa­in­for­ma­cio re­sur­sebs;
ax­dens ide­e­bis­/az­re­bis or­ga­ni­ze­bas (mag., gra­fi­ku­li ma­or­ga­ni­zeb­lis,
in­ter­ne­tis, sxv. ga­mo­ye­ne­biT);
miz­ni­sa da audi­to­ri­is gaT­va­lis­wi­ne­biT, na­mu­Sev­ri­saT­vis Se­ar­Cevs sa­Wi­
ro for­mats;
sxva.
we­ris eta­pi
na­mu­Sev­ris Sed­ge­na 
gad­mos­cems ide­eb­sa da az­rebs sity­ve­bi­sa da na­xa­te­bis meS­ve­o­biT;

gad­mos­cems da ga­na­vi­Ta­rebs ide­ebs wi­na­da­de­be­bi­sa da­/an ab­za­ce­bis meS­ve­
o­biT;

aR­wers su­ra­Tebs an mov­le­nebs;
sxva.
we­ris Sem­d­go­mi eta­pi
re­daq­ti­re­ba

Ca­as­wo­rebs da ga­a­um­jo­be­sebs pir­vel ver­si­as;

ak­vir­de­ba Si­na­ar­s­sa da az­rebs, cvlis maT sa­Wi­ro­e­bis mi­xed­viT;

ax­dens naS­ro­mis re­daq­ti­re­ba­sa da ko­req­ti­re­bas;

sxva.
na­mu­Sev­ris ga­zi­a­re­ba/­war­d­ge­na (pre­zen­ta­ci­a)

xma­maR­la kiTxu­lobs na­mu­Se­vars;

mo­na­wi­le­o­bas Re­bu­lobs az­r­Ta gac­v­la-­ga­moc­v­la­Si na­mu­Sev­re­bis Se­sa­xeb;
sxva.
331
qarTuli ena da literatura
danarTi 4. Sefasebis sqemebi
weriTi namuSevris Sefasebis nimuSi
moswavlis saxeliTariRi
weriTi namuSevris Tema/saxelwodeba:
we­ri­Ti ko­mu­ni­ka­ci­is una­ri

iye­nebs da asa­xavs in­for­ma­ci­as, rom­lis cod­na auci­le­be­lia miz­nob­ri­vi
audi­to­ri­i­saT­vis;

miz­nob­ri­vi audi­to­ri­i­sa da sa­Wi­ro­e­bis gaT­va­lis­wi­ne­biT, iye­nebs adek­va­
tur­/­sa­Ta­na­do enas;

war­mo­a­Cens da sa­Wi­ro­e­bi­sa­mebr iye­nebs sxva­das­x­va we­ri­lo­bi­Ti for­mis
cod­nas. es for­me­bi­a:
a) we­ri­li (pi­ra­di da saq­mi­a­ni),
b) leq­si,
g)
Txro­ba,
d) sce­na­ri,
e) mox­se­ne­ba,
v) Jur­na­li,
z) sxva.
sxva dak­vir­ve­be­bi:
teq­s­tis or­ga­ni­ze­ba

Txzavs naS­roms ga­mok­ve­Ti­li da­sawyi­si­Ta da da­sas­ru­liT;

war­mo­ad­gens sak­ma­ris in­for­ma­ci­as Zi­ri­Ta­di ide­is da­sa­bu­Te­bis­T­vis;

iye­nebs na­Tel sa­or­ga­ni­za­cio ni­muSs.
sxva dak­vir­ve­ba­ni:
sin­taq­su­ri da se­man­ti­ku­ri mxa­re

yo­ve­li wi­na­da­de­ba azrs ga­mo­xa­tavs;

iye­nebs sxva­das­x­va struq­tu­ris mqo­ne wi­na­da­de­bebs;

iye­nebs adek­va­tur leq­si­kas;
sxva dak­vir­ve­ba­ni:
we­ris teq­ni­ka

sity­ve­bis um­rav­le­so­bas wers mar­Te­bu­li for­miT;

Ta­na­mim­dev­ru­lad da adek­va­tu­rad iye­nebs sas­ven niS­nebs;

aqvs mka­fi­o, ga­sar­Ce­vi­/a­mo­sac­no­bi xel­we­ra;

zru­navs na­we­ris ga­reg­nul mxa­re­sa da si­suf­Ta­ve­ze
sxva dak­vir­ve­ba­ni:
mos­wav­lis Zli­e­ri mxa­re­e­bi:
ras un­da mi­eq­ces yu­radRe­ba
332
gan­m­sazR­v­re­li Se­fa­se­bis do­ne­e­bi
maRali
saSualoze
maRali
saSualo
saSualoze
dabali
warmatebiT miaRwia
dasaxul
mizans
miaRwia
dasaxul mizans
nawilobriv miaRwia
dasaxul
mizans
mimarTavs
konkretul
auditorias
aqvs warmodgena auditoriaze
aqvs garkveuaqvs minili warmodgena maluri
auditoriaze warmodgena
auditoriaze
ideebi/azrebi maxvilgonivrulia
an SemoqmedebiTi;
relevanturi/
aqtualuri da
zusti
ideebi/azrebi ideebi/azrebi
relevantuadekvaturia
ria/aqtualuria da damakmayofilebeli
ideebi/azrebi/movlenebi
warmodgenilia efeqturi
TanamimdevrobiT
ideebi/azrebi
warmodgenilia saTanado
Tanamimdevrobis dacviT
winadadebebis
struqtura
mravalferovania;
umeteswilad,
Secdomebis
gareSe
cocxali,
saintereso
leqsika, SerCeuli miznisa
da auditoriis gaTvalis­
winebiT
dabali
aqvs dasaxuli ver aRwevs
miznis miRwdasaxul mizevis mcdeloba ans
qarTuli ena da literatura
danarTi 4. Sefasebis sqemebi
ar iTvaliswinebs auditorias
ZiriTadad,
ideebi da
azrebi relevanturia/
aqtualuria
ideebi/azrebi
bundovania,
winaaRmdegobrivi an ararelevanturi/
araaqtualuri
ideebis/azrebis/movlenebis
umravlesoba
warmodgenilia saTanado
Tanamimdevrobis dacviT
zogierTi
idea/azri/
movlena
warmodgenilia saTanado
Tanamimdevrobis dacviT
ideebi/movlenebi warmodgenilia
arazusti an
SemTxveviTi
TanamimdevrobiT
winadadebebs
aqvT saTanado
struqtura
naSromis ZiriTadi nawili
warmodgenilia marTebuli
winadadebebis
saxiT
zogierT
SemTxvevaSi
daculia
winadadebis
struqtura
warmodgenilia mxolod
usistemod
mowodebuli
sityvebi
ZiriTadad,
warmatebiTaa
gamoyenebuli
mravalferovani leqsika,
romelic Seefereba auditoriasa da mizans
leqsika,
ZiriTadad,
Seefereba
auditoriasa
da mizans
leqsika,
ZiriTadad,
arazustia da
ar Seefereba
auditoriasa
da mizans.
arazusti,
arasaTanado
leqsika
333
qarTuli ena da literatura
danarTi 4. Sefasebis sqemebi
marTlweris
normebi
darRveulia
Zalze iSviaTad
marTlweris
normebis
codna saTanadoa. SeiniSneba mcirericxovani
orTografiuli Secdomebi; mcirericxovani
Secdomebi sasveni niSnebis
gamoyenebisas
SeiniSneba mxolod rTuli
punqtuaciis
SemTxvevaSi
sakmao
raodenobis
Secdomebis
miuxedavad,
azri gasagebia. martivi
punqtuaciis
dros Secdomebi daSvebuli ar aris
mravali Secdomis gamo
azri bundovania;
Secdomebia
daSvebuli
martiv punqtuaciaSi
mravali seriozuli Scdoma
gaugebars
xdis azrs. sasveni niSnebis
gamoyenebisas
daSvebulia
mravali Secdoma, romlebic abrkolebs
mkiTxvels
yvela sityva
ganlagebulia xazze,
intervalebi
sityvebs Soris Tanabaria
da Tanamimdevruli
sityvebi
ganlagebulia xazze;
sityvebs
Soris intervalebi adekvaturia
sityvebis
umravlesoba
ganlagebulia xazze,
adekvaturi
intervalebis
dacviT
zogierTi
sityva ganlagebulia xazze;
zogierT
SemTxvevaSi
intervalebi
daculia
sityvebi ar
aris xazze
ganlagebuli;
intervalebi
daculi ar
aris
Sefasebis nimuSi
xmamaRla kiTxva da Sinaarsis gadmocema
moswavlis saxeliTariRi
_ Seecada gasworebas
_ mniSvnelobis gaTvaliswinebiT
_ mniSvnelobis gauTvalisiwneblad
_ warmatebiT gaaswora
_ warumateblad gaaswora
_ ar Seecada
334
komentarebi da Semdgomi rCevebi
Seecada Sinaarsis gadmocemas
srulad
nawilobriv
mcired
naratiuli teqsti

gaixsena da gansazRvra moqmedebis
adgili

gansazRvra ZiriTadi personaJebi da
isaubra maT Sesaxeb

gansazRvra movlenebis Tanamimdevroba
teqstSi

gansazRvra mTavari Tema/idea

daukavSira personaJebi da ideebi
sakuTar gamocdilebas
qarTuli ena da literatura
danarTi 4. Sefasebis sqemebi
aranaratiuli teqstebi

gansazRvra ZiriTadi ideebi

gansazRvra mniSvnelovani damxmare
detalebi

gansazRvra, rogor aris organizebuli
ideebi

daukavSira ideebi sakuTar codnasa da
gamocdilebas
Se­fa­se­bis ni­mu­Si
vi­zu­a­lu­ri teq­s­ti
moswavlis saxeliTariRi
teqsti:
kri­te­ri­u­me­bi
_ em­za­de­ba da­saT­va­li­e­reb­lad, ris­T­vi­sac gan­sazR­v­ravs mi­zans da ga­moT­q­
vams va­ra­uds, ri­si Setyo­ba Se­iZ­le­ba vi­zu­a­lu­ri teq­s­ti­dan
ko­men­ta­re­bi:
_
ak­vir­de­ba da Ca­i­niS­navs vi­zu­a­lur teq­s­t­Si war­mod­ge­nil Zi­ri­Tad ide­eb­sa
da ele­men­tebs, ker­Zod:
¡
gan­sazR­v­ravs Zi­ri­Tad ide­as, mov­le­nebs da­/an vi­zu­a­lu­ri teq­s­tis Zi­
ri­Tad kon­cepts;
335
qarTuli ena da literatura
danarTi 4. Sefasebis sqemebi
¡
gan­sazR­v­ravs Zi­ri­Tad Tan­m­x­leb de­ta­lebs vi­zu­a­lur teq­s­t­Si;
¡sxv.
ko­men­ta­re­bi:
_
ga­mo­xa­tavs pi­rad da kri­ti­kul da­mo­ki­de­bu­le­bas vi­zu­a­lu­ri teq­s­tis mi­
marT, ker­Zod:

ga­mok­veTs pi­ra­dad mis­T­vis Ri­re­bul vi­zu­a­lur ele­men­tebs da ax­s­nis
Ta­vis ar­Ce­vans;

ga­sazR­v­ravs, ra iyo mis­T­vis yve­la­ze sa­in­te­re­so; ra is­wav­la teq­s­ti­
dan an ra emo­cia /e­mo­ci­e­bi aRuZ­ra teq­s­t­ma;

msje­lobs vi­zu­a­lu­ri teq­s­tis cal­ke­ul ma­xa­si­a­Teb­leb­ze (mag., su­ra­
Te­bis zo­ma, mde­ba­re­o­ba, gan­la­ge­ba, sxv.);

afa­sebs, ram­de­nad san­do, re­a­lis­tu­ri da Ri­re­bu­lia vi­zu­a­lu­ri teq­s­ti;

sxv.
ko­men­ta­re­bi:
Se­ma­ja­me­be­li kiTx­va­ri
moswavlis saxeli
amo­sa­va­li in­for­ma­cia
1. ra miz­niT Seq­me­ni na­mu­Se­va­ri (ga­sar­To­bad, ra­i­mes saT­q­me­lad, in­for­ma­ci­
is ga­sa­zi­a­reb­lad)?
2. ro­me­li audi­to­ri­i­saT­vis mo­am­za­de na­mu­Se­va­ri (Ta­nak­la­se­le­bis­T­vis, pa­
ra­le­lu­ri kla­se­le­bis­T­vis, oja­xis wev­re­bis­T­vis, sa­ku­Ta­ri Ta­vis­T­vis)?
3. ro­me­li for­ma­ti ga­mo­i­ye­ne (xat­va, audi­o­Ca­na­we­re­bi, diag­ra­ma, cxri­li,
sqe­ma, ru­ka, afi­Sa, di­o­ra­ma, ro­lu­ri Ta­ma­Si, To­ji­ne­bis Te­at­ri, mul­ti­me­
di­a, sxv.)?
pro­ce­si
4. ro­me­li stra­te­gia ga­mo­i­ye­ne?
a) da­geg­m­va,
b) Seq­m­na;
g) ana­li­zi, ga­um­jo­be­se­ba an Ses­wo­re­ba
5. ro­me­li na­wi­li iyo Sen­T­vis yve­la­ze war­ma­te­bu­li?
6. ra­Si ge­sa­Wi­ro­e­ba dax­ma­re­ba?
sa­bo­loo pro­duq­ti
7. ra mog­wons Sens na­mu­Se­var­Si?
8. ro­gor ga­u­zi­a­re sxvebs Se­ni na­mu­Se­va­ri (klass, ek­ran­ze)
9. ro­gor ga­mo­ex­ma­ur­nen sxve­bi Sens na­mu­Se­vars?
10. ras Sec­v­li­di an ga­a­um­jo­be­seb­di?
336
qarTuli ena da literatura
danarTi 4. Sefasebis sqemebi
gan­ma­vi­Ta­re­be­li Se­fa­se­bis ni­mu­Si
mos­wav­lis sa­xe­li:
kla­si:
Ta­ri­Ri:
ma­wav­le­be­li:
qar­Tu­li ena da li­te­ra­tu­ra
a - jer ar ak­ma­yo­fi­lebs
b - na­wi­lob­riv ak­ma­yo­fi­lebs
g- ak­ma­yo­fi­lebs
d - sru­lad ak­ma­yo­fi­lebs
ze­pir­mety­ve­le­ba
a) mos­me­na
¡
is­mens yu­radRe­biT
¡
igebs mos­me­nils
b) la­pa­ra­ki
¡
naT­lad ga­mo­xa­tavs az­rebs
¡
mo­na­wi­le­obs mci­re jgu­
feb­Si war­mo­e­bul dis­ku­si­
eb­Si
kiTx­va

kiTxu­lobs ga­az­re­bu­lad, gad­
mos­cems Zi­ri­Tad az­reb­s­/i­de­ebs

ga­mo­xa­tavs pi­rad da kri­ti­kul
da­mo­ki­de­bu­le­bas teq­s­tis mi­
marT

kiTxu­lobs da­mo­u­ki­deb­lad si­a­
mov­ne­bis mi­Re­bis miz­niT

ga­mo­xa­tavs pi­rad da kri­ti­kul
da­mo­ki­de­bu­le­bas
sxva­das­x­va
sa­xis vi­zu­a­lu­ri teq­s­te­bis mi­
marT

gad­mos­cems vi­zu­a­lur teq­s­teb­
Si asa­xul Zi­ri­Tad az­reb­s­/i­de­
ebs
a
b
g
d
we­ra

cxa­dad ga­mo­xa­tavs az­rebs

iye­nebs we­ris stra­te­gi­ebs
337
qarTuli ena da literatura
danarTi 4. Sefasebis sqemebi

re­daq­ti­re­bis dros mu­Sa­obs yu­radRe­biT da aku­ra­tu­lad
war­d­ge­na

cxa­dad ga­mo­xa­tavs ide­eb­s­/az­rebs

iye­nebs sxva­das­x­va sa­xis sap­re­zen­ta­cio teq­no­lo­gi­ebs

ga­i­az­rebs, ram­de­nad efeq­tu­ri iyo pre­zen­ta­cia
sxva

mo­na­wi­le­obs in­te­re­si­Ta da en­Tu­zi­az­miT
da­ma­te­bi­Ti ko­men­ta­re­bi:
338
Culham, R., 6+1Traits of Writing, Scholastic Professional Books, 2003.
Graham, J. and Kelly, A., Reading under Control, Routlege, Taylor &Francis Group, 2008.
Improving Reading Comprehension in Kindergarten through 3rd Grade, IES Practice Guide, National Center for Education Evaluation and Regional Assistance.
Martin, M., Lovat, Ch. and Purnell G., The Really Useful Literacy Book, Routlege, Taylor &Francis Group, 2007.
Palmer, S., How to Teach Writing Across the Curriculum, A David Fulton Books, Routlege, Taylor
&Francis Group, 2011.
Stafford, T., Teaching Visual Literacy in the Primary Classroom, A David Fulton Books, Routlege,
Taylor &Francis Group, 2011.
Tompkins, G., E., Language Arts, Patterns of Practice, Pearson Prentice Hall, 2005.
Wray, D., & Medwell, J., Teaching Literacy Effectively in the Primary School, Routlege, Taylor
&Francis Group, 2006.
qarTuli ena da literatura
gamoyenebuli literaturis sia
339
340
qarTuli ena da literatura
SeniSvnebisaTvis