logoiywekchemiach

Transcript

logoiywekchemiach
LOGOIYWEK CHE MIACH
CHE BUNU KAMUKTAINDET!
Ole imuchi kotoretiten brosuani:
Toretin brosuani inetgei tuguk che bunu
Ng’olyotab Kamuktaindet, Bibilia. Sirutik che
mi kogaibata ratutiet age tugul ne bo ng’alek,
kobooru ole imuchi inyorchi eng’ Bibilia
neng’ung’ walutikab teebutik che kagisiree
ng’alek che nyigisen.
Ye isomani sirutikab Bibilia, igeer ole
wolundoi teebutichuto. Boiboitu age tugul
eng’ Baorinikab Jehovah kotoretin iguiye
Sirutik. D Soman Luka 24:32, 45.
JOHANA 16:33—17:24
Kainet koboorun
bukuit ne nyolu icheng’ eng’ Bibilia.
˙˙˙˙˙˙˙˙
˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙
Tos imuchi inyorunde ano sirutiet eng’ Bibilia neng’ung’?
˙˙
˙
˙˙
˙˙
˙˙
˙˙
˙˙
˙˙
˙
˙˙
˙˙
Nambarit ne tai ko koboorun ˙ ˙ ˙ ˙ ˙ ˙ ˙ ˙
˙
kurget ne nyolu icheng’. ˙ ˙ ˙ ˙ ˙
°tinye
˙˙
˙˙
˙˙˙
nyalilda eng’ ng’ony: ago
onyiganitu; amu kaaterter ng’ony.
Jesu ng’alechu; ak
17 Kimwa
konyal kipsengwet, ak kole,
°
˙
Baba, kagonyo sait; itoror Wering’ung’, si kotororin Werit; 2 ko
u ye kiigochi inendet kimnatet
koboi bik tugul, si kobiit kogochi sobondab koigeny tugul che
Nambarit anan ko
kiigochi ˙ ˙inendet.
˙˙˙˙
° 3 Ak ni sobo˙˙˙˙˙˙˙
nambarisiek che rubei,
˙
˙˙˙˙˙˙˙
˙˙˙˙˙˙˙
koboorun koitet anan ˙ ˙ ˙ ˙ ˙ ˙ ˙ ˙ ˙ ˙ ˙ ˙ ˙ ˙ ˙ ndab koigeny, ale konain Jehovah
ko koitosiek che isomani.
ne inyendet inyege ne bo iman, ak
Jesu Kristo, ne kiiyogu. 4 Kiatororin eng’ ng’ony, amu kaagesu
˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙
D Soman Johana 17:3.
˘ 2012
WATCH TOWER BIBLE AND TRACT SOCIETY OF PENNSYLVANIA
Logoiywek che Miach che Bunu Kamuktaindet!
Siriik
PRINTED BY WATCH TOWER BIBLE AND TRACT SOCIETY OF SOUTH AFRICA NPC
1 Robert Broom Drive East, Rangeview, Krugersdorp 1739, R.S.A.
Siretab Arawetab Taman 2013
Ma kialdoi brosuani. Nito ko oret agenge ne bo konetisietab Bibilia eng’ ng’ony
komugul ne tiengei konunoikab boiboiyet.
Ngot ko ma kiboor bukuit age, ko bunu Sirutik tugul The Holy Bible in Kalenjin, 1969.
Nai ile: Bukuisiek tugul che
kibooru eng’ brosuani, ko ki
sirei Baorinikab Jehovah.
Photo Credits: Page 6, top, Dead Sea Scroll: Shrine of the Book, Photo ˘ The Israel Museum, Jerusalem; page 6, middle, Greek Codex: From
The Codex Alexandrinus in Reduced Photographic Facsimile, 1909, by permission of the British Library; page 16, Hitler: Based on U.S. National Archives
photo; page 32, upper right, Greek Codex: From The Codex Alexandrinus in Reduced Photographic Facsimile, 1909, by permission of the British Library
Good News From God! Kalenjin (fg-KJ)
Made in the Republic of South Africa Kigiyae eng’ Republic of South Africa
1
Logoiywek che Miach ko Nee?
1. Nee logoiywek che bunu Kamuktaindet?
Machei Kamuktaindet koboibochi bik sobet eng’
ng’ony. Kiyai ng’ony ak kiy age tugul ne mi ng’ony amu
chame bik. Konegit kogochin bik che mi emet age tugul
sobet ne kararan. Tun istochin bik tuguk che konu nyalilda.
D Soman Jeremia 29:11.
Ma mi laitornatet ne kigomuch koisto koromnatet, mianwogik anan ko meet ole kigoi. Nga u noto ko mi logoiywek
che miach. Konegit, koistoi Kamuktaindet laitornatosiekab
bik ak koteleel laitornatennyi. Tun boiboichin bik kalyet ak
borwek che miach. D Soman Isaia 25:8; 33:24; Daniel 2:44.
2. Amu nee si ko magat keamda logoiywek che miach
eng’ chokyinet?
Tun begu kityo nyalilda ye isto Kamuktaindet bik che
yaach. (Sepania 2:3) Tun yaaksei au tuguchu? Kisib komwa
Ng’oliotab Kamuktaindet agobo tuguk che yae bik koarogenso rani. Tuguk che yaach che yaaksei rani koboru kole negit
koyai kiy Kamuktaindet. D Soman 2 Timoteo 3:1-5.
3. Nyolu keyai nee?
Nyolu kinetgei agobo Kamuktaindet eng’ Ng’olyondennyi, Bibilia. Bibilia ko u baruet ne bunu kwanda ne tinyei
chamnyet. Mwawech agobo ole kimuchi kenyorunde sobet
ne kararan rani ak sobondab koigeny eng’ ng’ony betusiek
che bwanei. Iman, imuch ma boboichi bik alake kogeerin
inyoru toretet ne bo iguiye Bibilia. Nga u noto, ko amu iaroru Kamuktaindet agobo sobet ne kararan ne nyonei ko
ma magat kechamji bik alak koteerech si ma kinetgei.
D Soman Kalewenaik 29:25; Ng’ang’utiet 14:6, 7.
3
2
Kamuktaindet ko Ng’o?
1. Amu nee si konyolu keoot Kamuktaindet?
Kamuktaindet ko Yaindetab tuguk tugul. Ma tinyei taunet
ago ma tinyei kagesunet ole kigoi. (Tienwogikab Kalosunet
90:2) Logoiywek che miach che mi Bibilia ko Bunu inendet.
(1 Timoteo 1:11) Amu kigonech Kamuktaindet sobet, ko
nyolu keoot inendet inegei. D Soman Ng’ang’utiet 4:11.
2. Tos u nee Kamuktaindet?
Ma mi chi ne kigogeer Kamuktaindet ole kigoi amu
inendet ko Tamirmiriet, nito ko sobet ne mi barak kosiir kiy
age tugul ne sobei eng’ ng’ony. (Johana 1:18; 4:24) Ng’a u
noto, kimuchi kenai agobo atebetab Kamuktaindet, ye kigeer tuguk che kigoyai. Ko u, ye kigeer logoek ak mauwek che
teerteer, kenae agobo chamnyennyi ak ng’omnatennyi. Iborwech agobo kimnatennyi chang’indab tuguk che kigoyai.
D Soman Romanik 1:20.
Kimuchi kinetgei che chang’ kora agobo atebetab
Kamuktaindet ngesoman Bibilia. Ko u, mwawech agobo
tuguk che chamei Kamuktaindet ak che ma chamei, ole
ribtoi bik, ak kit ne yaei eng’ kasarwek che teerchin.
D Soman Tienwogikab Kalosunet 103:7-10.
3. Tos tinyei kainet Kamuktaindet?
Kimwa Jesu kole: ‘Kwandanyo ne mi kipsengwet, Ingotililit kaineng’ung’.’ (Matayo 6:9) Nga tinyei Kamuktaindet kainaik che chang’ che bo torornatet, ko tinyei kainet agenge ne
nenyi. Teer ole kemwaitoi kainanito eng’ kutit age tugul. Eng’
Kalenjin kemwoe kele “Jehovah.” Nga u noto, komwae bik
alak kole “Yahweh.” D Soman Tienwogikab Kalosunet 83:18.
Kigeisto kainetab Kamuktaindet eng’ Bibilia che chang’
ak kinde kainaikab torornatet, Kiptaiyat anan ko Kamuk4
taindet. Nga u noto, ko kingesirei Bibilia ko kimi kainetab
Kamuktaindet negit konyil 7,000. Kiyai Jesu konaak kainetab Kamuktaindet ye kingonet bik agobo Kamuktaindet.
Soman Johana 17:26.
Mage kiy
Kamuktaindet
nyalilda ne kinyoru,
ko u kwanda ne
tinyei chamnyet
4. Tos ibwatech Jehovah?
Tos iboru nyalilda ne kigoyom
emet kole Jehovah ko Kamuktaindet ne ma ibwatech? Mwae bik
alak kole yaech inendet kenyalilse
si kobiit kotiemech, nga ma iman nito.
Soman Jakobo 1:13.
Kiibor Kamuktaindet konyit eng’ chito kingochamji koyai
kit ne machei. Tos ma nyolu kiborun kongoi amu kitinye
chamjinet kelewen keboisiechi Kamuktaindet? (Josua 24:15)
Nga u noto, ko leweni bik che chang’ koyachi bik alak tuguk che yaach, noto amu nee si konyalildos bik che chang’.
Nerechi Jehovah ngogeer ko ma mi imanda ko u nito.
Soman Taunet 6:5, 6.
Jehovah ko Kamuktaindet ne ibwatech. Makwech keboibochi sobet. Konegit koistoi Kamuktaindet nyalilda ak bik
che ibu nyalilda. Ya tugul, kotinyei amu nee ne kararan si
kochamda nyalilda eng’ kasarta ne ma tia. Kinetigei agobo
noto eng’ Somanetab 8.
Soman 2 Petero 2:9; 3:7, 13.
5. Tos kimuchi ketestai kerikyi Kamuktaindet
eng’ or nee?
Taachech Jehovah kerikyi inendet eng’ saet. Magenech
kiy achek tugul ko ki agenge agenge. (Tienwogikab Kalosunet 65:2; 145:18) Chobot konyoiywech kaat. Agot nga ma
kimuchi eng’ kasarwek alak, ko nae ye kagitiem kibaibai inendet. Ko u noto, ko agot nga ma kiitataatin, kimuchi kebaibaichi choruandit ne kim ak Kamuktaindet.
Soman Tienwogikab Kalosunet 103:12-14; Jakobo 4:8.
Amu kigogonech Jehovah sobet, konyolu kecham
inendet mising’ kosiir chi age tugul. (Mariko 12:30) Ye itestai
ibooru chamnyeng’ung’ eng’ Kamuktaindet ye inetigei che
chang’ agobo inendet ak iyai kit ne makwech, itesetai irikyini
inendet.
Soman 1 Timoteo 2:4; 1 Johana 5:3.
5
3
Tos Bunu Kamuktaindet
Logoiywek che Miach Iman?
1. Ng’o Taunindetab Bibilia?
Kigisir eng’ Bibilia logoiywek che miach kele tun ko
meng’isiei bik eng’ ng’ony koigeny. (Tienwogikab Kalosunet 37:29) Tinyei Bibilia bukuisiek 66 che mengechen. Ki boisiee Kamuktaindet murenik che kiiyanotin che negit 40 kosir.
Bukuisiek mut che tai, ko kisirei Musa negit kenyisiek
3,500 che kigosiirto. Bukuit ne bo let ko kisirei ne kiyooktoi
Johana eng’ kenyisiek che siirei 1,900 che kigosiirto Tos bo
ng’o kabwatutik che kisir siriikab Bibilia? Kiboisiee Kamuktaindet tamirmiriennyi ne tilil kong’alalji bik che kisirei Bibilia. (2 Samuel 23:2) Kisir bichoto kabwatutikab Kamuktaindet, ma kabwatutikwak. Ko u noto, ko Jehovah Taunindetab
Bibilia. D Soman 2 Timoteo 3:16; 2 Petero 1:20, 21.
2. Tos kimuchi kenaite ano kele mwae iman Bibilia?
Kingen kele bunu Kamuktaindet Bibilia amu iaroru kiy age
tugul agobo betusiek che bwanei eng’ oret ne ititaat. Ma
mi chi ne imuchi koyai ko u noto. (Josua 23:14) Kamuktaindet ne Imuktaat inegei ne imuchi kogeer betusiek che bwanei
eng’ oret ne ititaat. D Soman Isaia 42:9; 46:10.
Magat koteerit bukuit ne bunu Kamuktaindet, ago eng’
iman ko u noto. Kigeroopta Bibilia bilionisiek eng’ kutuswek bogolusiek. Nga bo keny Bibilia, konamegei ak ng’omnatetab ng’onyuni. Kora, ko masir tuguk che chunchundos siriik 40 che bo Bibilia.1 Chamnyet ne ng’alalee
Bibilia kobunu Kamuktaindet kityo amu inendet ko Kamuktaindet ne bo chamnyet, kora ko tinye Bibilia kimnatet kowal sobonwekab bik komiagitu. Tuguchuto bo iman
1 Keer broshua ne kiguure Kitabu kwa Ajili ya Watu Wote.
6
kogochin bik che chang’ koyan kole Bibilia ko Ng’olyotab
Kamuktaindet. D Soman 1 Tesalonikek 2:13.
3. Ng’alalee nee Bibilia?
Kit ne o ne ng’alalee Bibilia ko logoiywek che miach che
ibooru kole tinye Kamuktaindet maget ne bo chamnyet
eng’ bik. Iaroru Sirutik agobo ole ki betito keny meng’otet
ne kararan ne bo chito eng’ ng’onyut ne paradiso ak ole
tun kiweegundoi. D Soman Ng’ang’utiet 21:4, 5.
Tinyei Ng’olyotab Kamuktaindet ng’atutik ak kotigonet.
Kora, komwae Bibilia agobo tuguk che ki yachi Kamuktaindet bik, ago toretech chuto kenai kele u nee Kamuktaindet. Ko u noto, komuchi kotoretin Bibilia inai Kamuktaindet. Iaroru agobo ole imuchi iegunde choruennyi.
D Soman Tienwogikab Kalosunet 19:7, 11; Jakobo 2:23; 4:8.
4. Tos imuche iguiye Bibilia eng’ or nee?
Boisiee broshuanito oret ne kiboisiee Jesu si kobiit
kotoretin iguiye Bibilia. Kingo kagomwa sirutiet Jesu, koaror korok kotomo kwo age “si kobiit konai sirutik” bik.
D Soman Luka 24:27, 45.
Ma chang’ tugun che ibaibai bik ko u logoiywek che
miach che bunu Kamuktaindet. Nga u noto, ko ma machei bik alak, ko eng’ alak agot koyae logoiywechuto konerekso. Mat iyan komein mugulel. Kamang’uneng’ung’
ne bo iboibochi sobondab koigeny kotiengei inai agobo
Kamuktaindet. D Soman Johana 17:3.
Si inai che chang’, igeer somanetab 2 eng’ bukuit ne kiguure
Kanetutikab Bibilia che bo Iman.
7
4
Jesu Kristo ko Ng’o?
1. Ki taundogei ano sobetab Jesu?
Teer Jesu ak bik amu kimeng’is inendet eng’ kipsengwet ko
tinyei bortab tamirmiriet kotom kesich eng’ ng’ony. (Johana
8:23) Ki ne tai Jesu keyai eng’ tuguk che kiyai Kamuktaindet
ago kitoretis kingeyaei tuguk alak tugul. Inendet kityo ne kiyae
Jehovah inegei, noto amu nee si keguure Weritab Kamuktaindet “ne kigii inegei.” (Johana 1:14) Kiboisiei Jesu kora ko Ng’alalindetab Kamuktaindet, noto amu nee si keguure “Ng’olyot.”
D Soman Kalewenaik 8:22, 23, 30; Kolosaik 1:15, 16.
2. Ki amu nee si konyo Jesu ng’ony?
Kiiyook Kamuktaindet Werinnyi konyo ng’ony kingouto sobennyi kong’eete kipsengwet agoi moetab bergeyat ne ki kiguure Maria ne ki Yahudiot. Ko u noto, ko kima kotinyei Jesu
kwanda ne bo ng’ony. (Luka 1:30-35) Kinyo Jesu ng’ony si
(1) koneet bik imanit agobo Kamuktaindet, (2) kogonech kaborunet agobo ole kiyatoi magetab Kamuktaindet agot yo kitinye kaimutik, ak (3) kogon sobennyi ne ititaat koek kit “ne kitiage” bik. D Soman Matayo 20:28.
3. Amu nee si kemache katiaget?
Katiaget ko kit ne kilibani si kobiit kitiage sobetab chito.
(Komong’u 21:29, 30) Ki ma koboto meet ak yoosindo magutikab Kamuktaindet eng’ bik. Kinae nee? Kimwachi Kamuktaindet Adam chito ne tai kolenji, ngot koyai kit ne kuure Bibilia “tengek” ko meei. Ko u noto, ndo ki ma yai tengek Adam,
ko ki ma ta meei ole kigoi. (Taunet 2:16, 17; 5:5) Kosubgei ak BiNee atebosiek che bilia, ko “kimong’ji” meet bik amu
Adam. Ko u noto, konaamda
kiyai koek Jesu ne
Adam lagokyik tugul tengekto ak
kimuchi keityi?
—MATAYO 11:29;
MARIKO 10:13-16.
melektab tengek, meet. Kimache katiaget si kobiit kotiachech
eng’ meet ne kigonech Adam. D Soman Romanik 5:12; 6:23.
Ng’o ne ki imuchi kogon katiaget si kotiachech eng’ meet?
Ye kibegu, koliban chi age tugul melektab tengekwogikyik. Ma
mi chi ne imuchi koliban tengekwogikab bik alak amu ma mi
ne ititaat. D Soman Tienwogikab Kalosunet 49:7-9.
4. Ki amu nee si kome Jesu?
Ki ititaat Jesu, ma u achek. Ko u noto, kima komagat kome
agobo tengekwogikyik amu ma yai tengek ole kigoi. Ne kata u
noto, ko kime Jesu agobo tengekwogikab bik alak. Kiiborji bik
Kamuktaindet chamnyet ne o kosiir tugul ye kingo yaakwech
Werinnyi si kome agobo achek. Kiiborwech kora Jesu chamnyet ye kingogas it Kwandanyi ak kogoito sobondanyi agobo
tengekwogikyok. D Soman Johana 3:16; Romanik 5:18, 19.
5. Yae nee Jesu nguni?
Kingomi Jesu ng’ony, ko kiisob bik, kiing’eet che kigobek,
ak kosor che ki iimegei. Ko u noto ko kiibor kit ne tun yachin
bik tugul che kasei it. (Matayo 15:30, 31; Johana 5:28) Kingo
kagome Jesu, kong’eet Kamuktaindet eng’ bortab tamirmiriet. (1 Petero 3:18) Ye ibata, kogany Jesu eng’ eutab tai ne
bo Kamuktaindet agoi kogochi Jehovah kimnatet kolaitoran
ko Laitoriat ne bou ng’ony komugul. (Hebranik 10:12, 13)
Bounisiei Jesu rani ko Laitoriat eng’ kipsengwet, ago amdoi
kosubikyik logoiywechoto miach eng’ ng’ony komugul.
D Soman Daniel 7:13, 14; Matayo 24:14.
Konegit, ko tun boisiee kimnatennyi Jesu ko Laitoriat kogees
nyalilda ak bik che ibu nyalilda. Bik tugul che kase it Jesu kobooru kayanet eng’ inendet ak tun boiboichin sobet eng’
ng’ony ne paradiso. D Soman Tienwogikab Kalosunet 37:9-11.
Si inai che chang’, igeer somanetab 4 ak 5 eng’ bukuit ne kiguure
Kanetutikab Bibilia che bo Iman.
9
5
Nee Magetab Kamuktaindet
Agobo Ng’ony?
1. Ki amu nee si koyai Kamuktaindet ng’ony?
Kiigochi Jehovah bik ng’ony. Yuto ko gaa nenyo. Ko u noto,
ko kima kiyai bik che tai Adam ak Awa komeny kipsengwet amu
kiga koyai Kamuktaindet malaikaisiek komeny kipsengwet. (Job
38:4, 7) Ne kata u noto, ko kiinde Kamuktaindet chito ne tai
komeny paradiso ne ki kararan ne ki kiguure mbaretab Eden.
(Taunet 2:15-17) Kiigochi Jehovah chichoto ak lagokyik kamang’unet ne bo koboiboichi sobet ne ma tinye kagesunet eng’
ng’ony. D Soman Tienwogikab Kalosunet 37:29; 115:16.
Eng’ tai, ko ki paradiso mbaretab Eden inegei. Ki nyolu
kosich lagok bik che tai konyi ng’ony. Kingo siirtoi kasarta,
ko kinyolu korib ng’ony komugul ak koyai koek paradiso.
(Taunet 1:28) Ma king’emei ng’ony ole kigoi. Tun egu gaa
ne bo bik koigeny. D Soman Tienwogikab Kalosunet 104:5.
2. Amu nee si ma paradiso ng’ony rani?
Ma kas it Adam ak Awa Kamuktaindet, ko u noto koon
Jehovah komanda eng’ mbaret. Kibet anyun paradiso,
ago ma mi chi ne kigomuuch koweek. Mwaei Bibilia kole:
“Kiginde ng’onyuni eunekab kiptengeginik.”—Job 9:24.
D Soman Taunet 3:23, 24.
Tos kigometo Jehovah magennyi ne ki bo tai agobo bik?
Achicha! Inendet ko ne bo kamuktaet. Yaei kosulda. (Isaia
45:18) Tun koweegu sobetab bik ko u ole kimaktoi eng’ tai.
D Soman Tienwogikab Kalosunet 37:11, 34.
3. Tun kiweegundoi ano Paradiso?
Tun kiweegu ng’ony koek paradiso eng’ laitornatetab Jesu
ko Laitoriat ne ki lewen Kamuktaindet. Eng’ boriet ne kiguure Har–Magedon, ko tun indochin Jesu malaikaisiekab Kamuktaindet si kobiit kong’em bik tugul che kirindoi Ka10
muktaindet. Ye ibata, korat Jesu Setani kenyisiek 1,000. Tun
kisoru bikab Kamuktaindet amu tun koribei Jesu icheget ak
kondochi. Tun boiboichin sobondab koigeny eng’ ng’onyut
ne Paradiso. D Soman Ng’ang’utiet 20:1-3; 21:3, 4.
4. Tun begu au nyalilda?
Tun igeesu Kamuktaindet yaitiet eng’ ng’ony au? Kimwa
Jesu agobo ‘kaborunet’ ne kinaee kele negit koit let. Kit
ne u ng’ony rani, ko yaei sobetab bik kogoromit ak
kobooru kole kimi kasartab “kagesunetab ng’ony.”
D Soman Matayo 24:3, 7-14, 21, 22.
Eng’ laitornatetab Jesu ne bo kenyisiek 1,000 eng’ kipsengwet kobou ng’ony, ko tun igeesu nyalilda tugul. (Isaia 9:6, 7;
11:9) Ma boisiei Jesu ko Laitoriat kityo, tun koboisiei ko Tisiindet ne O ak tun istoi tengekwogikab bik che chame Kamuktaindet. Ko u noto, ko tun boisiee Kamuktaindet Jesu koisto
miando, yoosindo ak meet. D Soman Isaia 25:8; 33:24.
5. Ng’o ne tun menyei Paradiso ne nyonei?
Tun menyei Paradiso bik che kasei it Kamuktaindet.
(1 Johana 2:17) Kiiyokto Jesu kasubikyik koba kocheng’ bik
che taloen ak koneet ole imuchi koegundo che iyanotin
eng’ Kamuktaindet. Chobei rani Jehovah bik milionisiek si
kobiit komeng’is eng’ ng’ony ne tun egu Paradiso. (Sepania
2:3) Eng’ Gorikab Tuiyet che bo Baorinikab Jehovah konetigei chi tugul koek manong’otiot ak kwanda ne mie, ak
osotiot ak kamet ne mie. Oote sigik ak lagok Kamuktaindet
komi tugul ak konetigei ole imuchi konyorundo borotet eng’
logoiywek che miach. D Soman Mika 4:1-4.
Eng’ Gotab Tuiyet,
inyoru bik che chamei
Kamuktaindet ak komache konetgei agobo
kit ne nyolu koyai si
kobaibai inendet
Si inai che chang’, igeer somanetab 3 eng’ bukuit ne kiguure
Kanetutikab Bibilia che bo Iman.
11
6
Nee Kamang’unet Ne Mi
eng’ Bik che Kigobek?
1. Nee logoiywek che miach agobo bik che kigobek?
Kingoit Jesu Betania ye negite Jerusalem ko kiga kobata
betusiek ang’wanu kong’etee ngome choruennyi Lasaro.
Kiba Jesu ak chepkametisiekab Lasaro, Marta ak Maria
agoi ole kiga kitupchi. Ma siirto kasarta ne tia, kochang’a
bik. Tos ibwat boiboiyet ne kinyor Marta ak Maria ye king’ong’eet Jesu Lasaro? D Soman Johana 11:21-24, 38-44.
Kiingen Marta logoiywek che miach agobo bik che kigobek. Kiingen kole tun ing’eeti Jehovah bik che kigobek si
komeng’is eng’ ng’ony kogeny. D Soman Job 14:14, 15.
2. Nee ne yaaksei eng’ che kigobek?
Kigiyaee bik ng’ung’unyek. (Taunet 2:7; 3:19) Ma ki tamirmirik che mi orititab bortab banyek. Ki bik che tinyei
borwek, ko u noto ko ma mi kiy ne sobei eng’ achek ye kibegu. Ye kibegu, ko meei metinnyo ak kobetyo kabwatutikyok. Ko u noto, ko ma mwa kiy Lasaro agobo kit ne
kiyaak eng’ meennyi amu ma ingen kiy bik che kigobek.
D Soman Tienwogikab Kalosunet 146:4; Amdoindet 9:5, 6, 10.
Tos inyalili Kamuktaindet bik eng’ mat ye kagobek? Amu
ibooru Bibilia kole ma ingen kiy bik che kigobek, kotoogu
komie kele lembech kanetisietab mat ne lalei koigeny amu
yae bik kobwotyi Kamuktaindet tuguk che yaach che ma
yae. Wechei Kamuktaindet kabwatutionito bo kinyalil bik
eng’ mat. D Soman Jeremia 7:31.
Kimwachi Kamuktaindet
Adam kolenji: “I ng’ung’unyek,
ak iweekyige ng’ung’unyek.”
—TAUNET 3:19.
12
3.Tos imuchi kong’alalwech bik che kigobek?
Ma imuchi kong’alal anan kogas kiy bik che kigobek.
(Tienwogikab Kalosunet 115:17) Nga u noto ko yaach malaikaisek alake, imuchi koyaigei koek bik che kigobek ak kong’alalji bik. (2 Petero 2:4) Ma machei Jehovah keng’alalji
bik che kigobek. D Soman Ne Kibwate Ng’atutik 18:10, 11.
4. Ng’o che tun king’eeti?
Tun ng’eetos eng’ ng’ony bik millionisiek che kigobek che
mi kererisiek. Agot bik alak che kima kongen Kamuktaindet
ak che kiyae tuguk che yaach, ko tun king’eeti.
D Soman Luka 23:43; Boisionik 24:15.
Bik che king’eeti ko tun konetigei imanit agobo Kamuktaindet ak koboor kayanennywa eng’ Jesu ye kas it inendet.
(Ng’ang’utiet 20:11-13) Bik che tun king’eeti ak koyai tuguk
che miach ko tun koboibochin sobet eng’ ng’ony koigeny.
D Soman Johana 5:28, 29.
5. Nee ne inetech ng’eetiet agobo Jehovah?
Kiyai Kamuktaindet komugak kamang’unetab ng’eetiet
ye kingoyook Werinnyi si kome agobo achek. Ko u noto, koneetech ng’eetiet agobo chamnyetab Jehovah ak mieindanyi. Tun kang’eetio che kigobek, ko tos ng’o ne igase ta kigeer? D Soman Johana 3:16; Romanik 6:23.
Si inai che chang’, igeer somanetab 6, 7, ak 10 eng’ bukuit
ne kiguure Kanetutikab Bibilia che bo Iman.
13
7
Bounatetab
Kamuktaindet ko Nee?
1. Bounatetab Kamuktaindet ko nee?
Bounatetab Kamuktaindet ko serkalit ne mi kipsengwet. Tun
istoi serkalisiek alak tugul ak koyai kosulda magetab Kamuktaindet eng’ kipsengwet ak eng’ ng’ony. Logoiywek che miach
kenai kele tun boisiee Kamuktaindet Bounatennyi ko u nito.
Konegit ko tun koyae Kamuktaindet magetab bik ne bo serkalit ne kararan kosulda. Tun ituiytos serkalinito bik tugul che menyei ng’ony. D Soman Daniel 2:44; Matayo 6:9, 10; 24:14.
Bounatet age tugul ko magat kotinye laitoriat. Ki lewen
Jehovah Werinnyi, Jesu Kristo koek Laitoriatab Bounatennyi.
D Soman Ng’ang’utiet 11:15.
2. Amu nee si
ko Laitoriat Jesu ne
kararan kosiir tugul?
Weritab Kamuktaindet
—MARIKO 1:40-42.
ko Bounindet ne kararan
kosiir tugul amu inendet ko
mie ak ko telelee imanda. (Johana 1:14) Kora ko tinyei kimnatet ne yamei kotoret bik amu tun laitorani ng’ony komi
kipsengwet. Kinging’eet, kwo kipsengwet ak kogany eng’
eutab tai ne bo Jehovah. (Hebranik 10:12, 13) Ki eng’ let,
kogochi Kamuktaindet kimnatet si kobiit konaam kobounis.
D Soman Daniel 7:13, 14.
Nee kit ne yae koek
Jesu Laitoriat ne
kararan kosiir tugul?
3. Ng’o bik che tun bounisiei ak Jesu?
Tun bounisiei Jesu ak bik che kiguure “che tililen” eng’ kipsengwet. (Daniel 7:27) Bik che tai che kigilewen koek che tililen, ko ki che kiyooktoi che bo Jesu che kiiyanotin. Tesetai
Jehovah agoi rani koleweni murenik ak kwonyik che iyanotin
koek che tililen. Ko u Jesu, king’eeti bichuto eng’ borwekab
tamirmirik. D Soman Johana 14:1-3; 1 Korintoek 15:42-44.
14
Tos ata bik che bendi kipsengwet? Kiguure Jesu icheget
“akwet ne ming’in.” (Luka 12:32) Tun itei bichuto bik
144,000. Tun kobou ng’onyuni komi ak Jesu.
D Soman Ng’ang’utiet 14:1.
4. Nee kit ne kiyaak ye kingonaam kobounis Jesu?
Kiinaam kobounis Bounatetab Kamuktaindet eng’ kenyitab 1914.1 Kit ne tai ne ki yai Jesu ko Laitoriat, ko kiturur
Setani ak oikyik kobwa ng’ony. Kinerech Setani ak koyai kobiit
kaimutik eng’ ng’ony komugul. (Ng’ang’utiet 12:7-10, 12) Kong’eete yoto, ko kigotesak nyalilda eng’ bik ne bo kwong’ut.
Boriosiek, rubosiek, mianwogik ak botanosiekab ng’ony, chuto tugul ko kebebertab “kaborunet” ne ibooru kole konegit kobou tuguk tugul che mi ng’ony Bounatetab Kamuktaindet.
D Soman Luka 21:7, 10, 11, 31.
5. Tos nee kit ne yaei Bounatetab Kamuktaindet
kosulda?
Tesetai Bounatetab Kamuktaindet kotuiytos bik che
chang’ che bunu bororiosiek tugul eng’ oret ne bo boisietab
amdaet ne bo ng’ony komugul. Bik milionisiek che taloen,
koegu bik che bou Bounatetab Kamuktaindet kolaitoriani
Jesu. Tun ko ribei Bounatetab Kamuktaindet bichuto ye
tun ng’emei tuguk che yaach eng’ ng’ony. Ko u noto, ko magat konetgei bik tugul che machei konyor borotet ne bunu
Bounatetab Kamuktaindet koek bik che kase it Jesu.
D Soman Ng’ang’utiet 7:9, 14, 16, 17.
Eng’ kasartab kenyisiek 1,000, ko tun yae Bounatet kosulda magetab Kamuktaindet ne ki bo tai eng’ bik. Tun koegu
ng’ony tugul paradiso. Ye ibata chuto tugul, koweekyi anyun
Jesu Kwandanyi Bounatet. (1 Korintoek 15:24-26) Tos ingen
chi ne tos icham imwachi agobo Bounatetab Kamuktaindet?
D Soman Tienwogikab Kalosunet 37:10, 11, 29.
1 Si inai agot tuguk che mengechen agobo ole kimaotendo Bibilia kenyitab
1914, igeer pechisiekab 215-218 eng’ bukuit ne kiguure Kanetutikab Bibilia che bo
Iman.
Si inai che chang, igeer somanetab 8 ak 9 eng’ bukuit ne kiguure
Kanetutikab Bibilia che bo Iman.
15
8
Amu Nee si Kochamda
Kamuktaindet Yaitiet
ak Nyalilda?
1. Ki taundogei ano yaitiet?
Kitoigei yaitiet eng’ ng’ony ye kingomwa Setani lembeita
ne tai. Eng’ tai ko ki malaikaiyat ne ititaat Setani, nga u noto ko
‘ma tonon eng’ imanit.’ (Johana 8:44) Kiinaam kosich maget ne
bo keoot inendet, kit ne nyolu ko bo Kamuktaindet inegei. Kiiberber Setani kwondo ne tai Awa ak koyai koyan kogas it inendet ne kata Kamuktaindet. Kiituiyogei Adam ak Awa kongelelji
Kamuktaindet. Kigon nyalilda ak meet kit ne kiyai Adam.
D Soman Taunet 3:1-6, 19.
Kingomwachi Setani Awa kongelelji Kamuktaindet, ko kiinaam
ng’elelnatet eng’ nyoljinetab Kamuktaindet ne bo kobounis, anan
ko eng torornatennyi ko Ne toror Mising’ kosiir tugul. Kigotuiyogei bik che chang’ ak Setani koesio Kamuktaindet koek Bounindennywa. Noto amu nee si ki koek Setani “ne o ne bo ng’ony.”
D Soman Johana 14:30; 1 Johana 5:19.
2. Tos ki ma ko ititaatin yautikab Kamuktaindet?
Ititaatin boisionikab Kamuktaindet tugul. Bik ak malaikaisiek che kiyai Kamuktaindet, ko kiimuchi kogas it Kamuktaindet
eng’ oret ne ititaat. (Ne Kibwate Ng’atutik 32:4, 5) Kiyaech Kamuktaindet eng’ oret ne kimuchi kelewen keyai ne mie anan
ko ne ya. Nito ko konech boroindo kibooru chamnyennyo eng’
Kamuktaindet. D Soman Jakobo 1:13-15; 1 Johana 5:3.
Kigoyanji Kamuktaindet bik
kolaitoran eng’
kasarta ne yamei
koboor kole ma
imuchi bichuto
laitorani koisto
kaimutikab bik
3. Amu nee si kigochamda
Kamuktaindet nyalilda
agoi rani?
Eng’ kasarta ne ma tia, ko kigochamda Jehovah kingelelji nyoljinennyi ne bo kobounis. Amu nee?
Si koboor kole kagiiletabgei ne bo
koboigei bik ichegei ama tiengei inendet, ko ma yaei bik konyor borotet.
(Amdoindet 7:29; 8:9) Eng’ kasarta ne bo kenyisiek 6,000 che
kigosiirto, ko kigotook komie kele iman nito. Ma ta komuch laitorinikab ng’onyuni koisto boriet, yaitiet, imanda ne ma mi
anan ko miando. D Soman Jeremia 10:23; Romanik 9:17.
Igochin laitornatetab Kamuktaindet bik che iyani borotet,
kit ne ma yae laitornatosiekab bik. (Isaia 48:17, 18) Konegit ko
tun kogeesu Jehovah laitornatosiek tugul che bo bik. Tun menyei ng’ony bik che leweni koboi Kamuktaindet.—Isaia 11:9.
D Soman Daniel 2:44.
4. Konech muitaetab Kamuktaindet boroindo keyai nee?
Kimwa Setani kole ma mi chi ne imuchi koboisiechi Jehovah
buch. Tos imache ibooru ile lembech nito? Imuchi! Muitaetab Kamuktaindet ko konech boroindo kibooru ngot kemache
koboiywech Kamuktaindet anan ko bik. Ibooru sobennyo kit ne
kileweni. D Soman Job 1:8-12; Kalewenaik 27:11.
5. Kimuchi kelewende ano Kamuktaindet koek
Bounindennyo?
Kimuchi kelewen Kamuktaindet koek bounindennyo ye kineetgei ak keoot eng’ imanit kosubgei ak Ng’olyotab Kamuktaindet,
Bibilia. (Johana 4:23) Kimuchi keesie Setani
koek bounindennyo ye kiistoegei bolatosiek
ak boriet ko u Jesu. D Soman Johana 17:14.
Ibooru tuguk
Boisiee Setani kimnatennyi koyai kotook
che keyae ngot
tuguk che yaach ko u yo kororon. Imuchi kokemoche koek
girindech anan kororechech alake eng’ choKamuktaindet
ronokyok ak tilyanutikyok ye kieesie keyai tuBounindennyo
guchoto yaach. (1 Petero 4:3, 4) Ko u noto
ko magat kelewenjingei. Tos kibendate ak
bik che chamei Kamuktaindet? Tos kigas it ng’atutikyik che bo ng’omnatet ak chamnyet? Ngot keyai ko u noto, kibooru kele kimwa
lembech Setani kingomwa kole mami chi ne imuchi koboisiechi Kamuktaindet ngobiit kaimutik. D Soman 1 Korintoek 6:9, 10; 15:33.
Iboorwech chamnyet ne ting’ee Kamuktaindet bik kole, eng’
iman ko tun istoi nyalilda ak yaitiet. Bik che ibooru kole iyani
nito ko tun koboiboichin sobet eng’ ng’ony koigeny.
D Soman Johana 3:16.
Si inai che chang’, igeer somanetab 11 eng’ bukuit ne kiguure
Kanetutikab Bibilia che bo Iman.
17
9
Tos Imuchi Konyorundo Ano
Boiboiyet Bikab Gong’ung’?
1. Amu nee si kogonu boiboiyet katunisiet eng’ gabchi?
Bunu logoiywek che miach Jehovah Kamuktaindet ne baibai, ne machei koboiboitu gabchi. (1 Timoteo 1:11) Inendet
ne kitou katunisiet. Kitungei eng’ oret ne namegei ak ng’atutik ko bo kamanut si kobiit konyor boiboiyet gabchi amu
konu nito kerib lagok eng’ oret ne ribot. Nyolu kogonyit
Kristianik ng’atutikab emet che bo siretab katunisiet.
Soman Luka 2:1, 4, 5.
Tos keertoi ano Kamuktaindet katunisiet? Machei inendet
koek nito katuiyetab ge ne bo muren ak kwony ne ma begu.
Machei Jehovah koek manong’otoik ak osotik bik che iyanotin eng’ age tugul. (Hebranik 13:4) Wechei inendet besiet.
(Malaki 2:16) Nga u noto, kochamjin Jehovah kobesio Kristianik ak kitun anan kotunis kogeny ngoyai agenge eng’
ichek sokset.
Soman Matayo 19:3-6, 9.
2. Tos nyolu kong’alaljindogei ak kotebto ano
manong’otiot ak osotiot?
Kiyai Jehovah murenik ak kwonyik si kobiit kotoretgei
eng’ boisionik. (Taunet 2:18) Amu metitab got manong’otiot, ko magat kocheng’ji bikab gonnyi tuguk che magotin
eng’ sobet ak konet ichek agobo Kamuktaindet. Nyolu kogon ge manong’otiot kocham osotiondennyi. Nyolu kochamnyo ak kotegisgei manong’otaik ak osotik. Amu ma ititaatin manong’otaik ak osotik, ko konetgei konyochige kaat
ko bo kamanut si kobiit konyor boiboiyet eng’ gonnywa.
Soman Epesoek 4:31, 32; 5:22-25, 33; 1 Petero 3:7.
3. Ngot ko ma ibaibai eng’ gong’ung’ ko tos nyolu
ometege?
Ngot inyoru kaimutik eng’ gong’ung’, ko nyolu otiem
tuwai oboorchigei chamnyet. (1 Korintoek 13:4, 5) Ma iya18
ni Ng’olyotab Kamuktaindet kebagachgei koek oret ne kiterteree kaimutik che kinyoru eng’ gorik.
Soman 1 Korintoek
7:10-13.
4. Lagok, tos nee kit ne makwok Kamuktaindet?
Machei Jehovah oboiboitu. Konok kotigonet ne kararan ne bo
kit ne nyolu oyai si oboibochi ming’inateng’wong’. Machei inendet
onyoru borotet ne bunu ng’omnatetab sigikwok ak tuguk che kigonyor eng’ sobet. (Kolosaik 3:20) Machei Jehovah onyoru kora
boiboiyet ne bunu keyachi boisiet Yaindeng’wong’ ak Werinnyi.
Soman Amdoindet 11:9–12:1; Matayo 19:13-15; 21:15, 16.
5. Sigik, tos nee kit ne machei lagokwok si kobiit
konyor boiboiyet eng’ sobet?
Nyolu ogiilgei ocheng’ji lagokwok amitwogik, ole menyei ak ngoroik. (1 Timoteo 5:8) Nga u noto, ko si kobiit
konyor lagokwok boiboiyet ko magat kora onet icheget
kocham Kamuktaindet ak konetgei kobun inendet. (Epesoek 6:4) Chamnyet ne ibooru eng’ Kamuktaindet komuchi kotiiny muguleldab lakweng’ung’. Ngot iboisiee Ng’olyotab Kamuktaindet ye ineti lakweng’ung’ komuchi kowal
kabwatutikyik eng’ oret ne nyolu. Soman Ne Kibwate
Ng’atutik 6:4-7; Kalewenaik 22:6.
Nyoru borotet lagok ye icheer ak imwachi kongoi eng’ tuguk che yae. Kora ko machei lagok kilitit ak kitigon. Kanetet
ne u nito koribei icheget si ma nyor atebet ne imuchi koeete
boiboiyet. (Kalewenaik 22:15) Nga u noto, ko ma nyolu
kitigon eng’ kolgoliet ak koromnatet ole kigoi.
Soman Kolosaik 3:21.
Sirei Baorinikab Jehovah bukuisiek che chang’ che kigichob si kotoret sigik ak lagok. Bukuisiechuto kotiengei Bibilia. Soman Tienwogikab Kalosunet 19:7, 11.
Si inai che chang’, igeer somanetab 14 eng’ bukuit ne kiguure
Kanetutikab Bibilia che bo Iman.
19
10
Tos Imuchi Inaite Ano
Kayanet ne bo Iman?
1. Tos mi dinit agenge kityo ne bo iman?
Kiinet Jesu kasubikyik dinit agenge kityo, dinit ne bo
iman. Kergei ak oret ne wendi sobondab koigeny. Kimwa Jesu
kole: “Ng’ering’ che nyoru” oranoto. (Matayo 7:14) Iyani Kamuktaindet keoot eng’ oret ne tiengei Ng’olyondennyi, Bibilia.
Kigituiyo bik tugul che ootei Kamuktaindet eng’ kayanet agenge.
D Soman Johana 4:23, 24; 14:6; Epesoek 4:4, 5.
2. Kimwa nee Jesu agobo Kristianik
che bo lembech?
Kisib koteechi bik Jesu kole, tun chutei
maotikab lembech dinitab Kristianik.
—MATAYO 7:15.
Ngegeerei, kotoogu ko u Kristianik che bo
iman. Mwaei kanisosiekwak kole icheget
ko Kristianik. Nga u noto, imuchi inai bichoto eng’ ole u icheget. Eng’ or nee? Ootet ne bo iman kityo ne yae bik koek Kristianik che bo iman che tinyei atebosiek ak ortinwek che naatin.
D Soman Matayo 7:13-23.
“Oribege
maotik che
bo lembech.”
3. Imuchi inaite ano bik che ootei Kamuktaindet eng’
oret ne bo iman?
Keer tuguchu mut che kinaee icheget:
˛ Bik che ootei Kamuktaindet eng’ oretab iman koteegisi
Bibilia ko Ngolyotab Kamuktaindet. Igiilege komeng’is
kosubgei ak ng’atutikab Bibilia. Ko u noto, dinitab iman ko
teer ak dinit ne tiengei kabwatutikab
bik. (Matayo 15:7-9) Kristianikab iman
“Mwaei kole
ko ma amdoi kit age ak koyai age.
ingen Jehovah; D Soman Johana 17:17; 2 Timoteo 3:16, 17.
ago esioi
inendet eng’
boisionikwak.”
—TITO 1:16.
˛ Kasubikab Jesu che bo iman ko konyiti kainetab
Kamuktaindet, Jehovah. Kigonyit Jesu kainetab Kamuktaindet amu kiyai konaak kainanito. Kitoret bik konai Kamuktaindet
ak koneet ichek kosa kitilil kainetab Kamuktaindet. (Matayo 6:9)
Eng’ ole imenye, ko tos ngoro (ainon) dinit ne yae konaak kainetab Kamuktaindet? D Soman Johana 17:26; Romanik 10:13, 14.
˛ Amdoi Kristianik che bo iman agobo Bounatetab
Kamuktaindet. Kiiyook Kamuktaindet Jesu konyo koamda logoiywek che miach agobo Bounatet. Bounatetab Kamuktaindet
kityo ne kamang’unetab bik. Kitestai Jesu kong’alale Bounatonito agoi betut ne kime. (Luka 4:43; 8:1; 23:42, 43) Kimwa kole
tun amdoi kasubikyik agobo Bounatonito. Ngot ko nyonjin chi
ak kong’alalun agobo Bounatetab Kamuktaindet, ko tos bunu
dinit ngoro (ainon)? D Soman Matayo 24:14.
˛
Ma bo ng’onyuni ya kasubikab Jesu. Imuchi inai icheget
amu ma chutei bolatosiek anan ko siretab ge ne bo bik. (Johana
17:16; 18:36) Kora, ko ma isubi tuguk che yaach ak atebosiek
che yaach che mi ng’ony. D Soman Jakobo 4:4.
˛
Tinyei Kristianikab iman chamnyet ne o eng’
kwenunnywa. Inetigei eng’ Ng’olyotab Kamuktaindet koteegis
bik che bunu kutuswek tugul. Nga eng’ kasarwek che chang’ ko
kigotoret dinisiekab lembech boriosiek che bo bororiosiek,
koesioi Kristianikab iman koyai ko u noto. (Mika 4:1-3) Ne kata
u noto, ko boisiee Kristianik kasartanywa ak malikwak kotoret
ak kocheer bik alak. D Soman Johana 13:34, 35; 1 Johana 4:20.
4. Tos imuchi inai dinit ne bo iman?
Ngoro (ainon) dinit ne tienge kanetutikyik tugul Ng’olyotab
Kamuktaindet, ne teegisi kainetab Kamuktaindet, ak koamdoi
kole kamang’unetab bik ko Bounatetab Kamuktaindet kityo?
Ngoro (ainon) dinit ne iboru chamnyet ak koesioi boriet? Tos
ilen nee? D Soman 1 Johana 3:10-12.
Si inai che chang’, igeer somanetab 15 eng’ bukuit ne kiguure
Kanetutikab Bibilia che bo Iman.
21
11
Tos Toretitech Ano
Ng’atutikab Bibilia?
1. Amu nee si kemache kandoinatet?
Ng’om Yaindennyo kosiirech. Ko Kwanda ne chamech, kobwatech inendet. Kora, ki ma ko magennyi ketienge ge achegei.
(Jeremia 10:23) Ko u noto, kemache achek tugul kandoinatetab
Kamuktaindet ko u ye machei lakwet kandoinatetab sigik. (Isaia
48:17, 18) Ng’atutikab Bibilia ko konu kandoinatet ne noto ko
konunotiot ne bunu Kamuktaindet. D Soman 2 Timoteo 3:16.
Inetech ng’atutikab Jehovah oret ne kararan eng’ sobet
rani ak koboorwech ole kimuchi kenyorunde melektab koigeny eng’ betusiek che bwanei. Amu ki yaech Kamuktaindet,
ko bo iman kiyan ak kibooru kongoi eng’ kandoinatennyi.
D Soman Tienwogikab Kalosunet 19:7, 11; Ng’ang’utiet 4:11.
2. Indoiywech Ng’olyotab Kamuktaindet eng’ or nee?
Iboorwech imanitab Bibilia tuguk che makwech Kamuktaindet keyai eng’ kasarwek che chang’. Ngatutik alak ko boisiei eng’
kasarta agenge kityo. (Ne Kibwate Ng’atutik 22:8) Magat keboisiee kimnatennyo ne bo kabwatet si kobiit kiguiye ole mwaundech imanit ne mi Bibilia kit ne nyolu keyai. (Kalewenaik 2:1012) Ko u, ineti Bibilia kole sobet ko konunotiot ne bunu Kamuktaindet. Imuchi kondoiywech imaninito ye kimi boisiet, ye kimi
gaa, ak ye kibendoti. Ngot kibwat imaninoto kele sobet ko konunotiot, kemache kegeer kele ma kiibchini ng’oiyondit sobetab bik
alak anan ko nenyo. D Soman Boisionik 17:28.
3. Ngorcho (achon) ng’atutik aeng’u che eechen?
King’alalee Jesu ng’atutik aeng’ che bo kamanut. Ne tai ko
ng’angu amu nee si ko sobei chito, noto ko konai Kamuktaindet,
kocham inendet, ak koboisiechi eng’ oret ne iyanat. Nyolu kibwat ng’atutionito tai eng’
kiy age tugul ne kitile keyai.
(Kalewenaik 3:6) Bik che
Tos imuchi kotoretitech ano
imanitab Bibilia kerib ge?
—TIENWOGIKAB KALOSUNET 36:9.
boisiee ng’atutionito eng’ sobennywa ko nyoru chorwandit ak
Kamuktaindet, boiboiyet ne bo iman ak sobondab koigeny.
D Soman Matayo 22:36-38.
Ng’atutiet ne bo aeng’ komuchi kondoiywech si kobiit ketebi ak bik eng’ kalyet. (1 Korintoek 13:4-7) Kibooru kele kiboisiee ng’atutionito ye kisub ole yachindoi Kamuktaindet bik.
D Soman Matayo 7:12; 22:39, 40.
4. Tos toretitech ano ng’atutikab Bibilia?
Ineti ng’atutikab Kamuktaindet ole imuchi kotuiyeito chamnyet gorik. (Epesoek 4:32, Kolosaik 3:12, 14) Ribei Ng’olyotab
Kamuktaindet gorik kora ye ineti agobo imanitab Bibilia ne nyolu
kondoiywech ne mwae kole, katunisiet ko kit ne ma nyolu kobeg.
D Soman Taunet 2:24.
Ye kisub kanetutikab Bibilia kimuchi kerib magutikyok che
bo borto ak chametab ge nenyo. Ko u, bik che sirei bik alak
boisiet, ko keerei ko koigoi bik che isubi ng’atutikab Bibilia
che bo kagiiletab ge ak mwaetab imanit. (Kalewenaik 10:4, 26;
Hebranik 13:18) Inetech kora Ng’olyotab Kamuktaindet keegu
bik che yamei tuguk che magotin eng’ sobet ak kinde tai choruandinnyo ak Kamuktaindet kosiir tugukab borto.
D Soman Matayo 6:24, 25, 33; 1 Timoteo 6:8-10.
Ngot keboisiee ng’atutikab Kamuktaindet, komuchi korib
borwekyok. (Kalewenaik 14:30; 22:24, 25) Ko u, ngot kisub
komie ng’atutikab Bibilia che eesioi bogitet, ko ribech si ma kinyoru mianwogik che barei bik ak nyasutik. (Kalewenaik 23:20)
Chamwech Jehovah kee maiywek, nga u noto ko ma nyolu kee
che chang’. (Tienwogikab Kalosunet 104:15; 1 Korintoek 6:10)
Toretech ng’atutikab Kamuktaindet ye inetech kerib ma atebosiekyok kityo, boto kabwatutikyok kora. (Tienwogikab Kalosunet
119:97-100) Agoi yuto, ko ma konyiti Kristianik che bo iman
ng’atutikab Kamuktaindet si kobiit konyor borotet kityo. Yaei
ko u noto si kotegis Jehovah. D Soman Matayo 5:14-16.
Si inai che chang’, igeer somanetab 12 ak 13 eng’ bukuit ne kiguure
Kanetutikab Bibilia che bo Iman.
23
12
Tos Imuchi Irikyinde Ano
Kamuktaindet?
1. Tos kasei Kamuktaindet sautik tugul?
Taachei Kamuktaindet bik chi age tugul korikyi inendet
eng’ saet. (Tienwogikab Kalosunet 65:2) Nga u noto, ko
ma kasei ago ma iyani inendet sautik tugul. Ko u, imugaksei keteer sautikab chito ne inyalili osotiondennyi. (1 Petero 3:7) Kora, ye kingotestai Israelik koyai yaitiet, koesio
Kamuktaindet kogas sautikwak. Eng’ iman, ki konyitech Jehovah kingo konech boroindo ne bo keng’alalji eng’ saet.
Ngot kosik bik che kigoyai tengekwogik che nyigisen, koyani Kamuktaindet sautikwak kora. Soman Isaia 1:15; 55:7.
2. Nyolu kesaiten ano?
Saet ko ta ko ootet, ko u noto ko nyolu kesaa Yaindennyo, Jehovah kityo. (Matayo 4:10; 6:9) Amu ma kiititaatin, ko nyolu kesaa eng’ kainetab Jesu amu kime agobo
tengekwogikyok. (Johana 14:6) Ma machei Jehovah kegetyi sautikab metit anan ko che kigisir. Machei inendet kesaa
sautik che bunu mugulelwekyok.
Soman Matayo 6:7;
Pilipik 4:6, 7.
Imuchi kogas Yaindennyo agot sautik che kimwaee
muguleldo. (1 Samuel 1:12, 13) Taachech inendet kesa
sait age tugul, ko u konaami betut anan ko kobegu betut,
saisiekab amitwogik ak yo kitinye kaimutik. Soman
Tienwogikab Kalosunet 55:22; Matayo 15:36.
3. Amu nee si kotuiytos Kristianik?
Ma nyumnyum kerikyi Kamuktaindet amu kimenye kwenutab bik che matinye kayanet eng’ Kamuktaindet ak koeesioi arorutiet ne bo kalyet eng’ ng’ony. (2 Timoteo 3:1, 4;
2 Petero 3:3, 13) Ko u noto, kemache cheerset ne bunu bik
24
che kisae tugul ak komache ak ichek cheerset ne bunwech.
Soman Hebranik 10:24, 25.
Kebendate ak bik che chamei Kamuktaindet kotoretech
kerikyi Kamuktaindet. Tuiyosiekab Baorinikab Jehovah,
kogonech kasarwek che kororon che kinyorunen cheerset
ne bunu kayanetab tupchosiek alak.
Soman
Romanik 1:11, 12.
4. Tos imuchi irikyi Kamuktaindet eng’ or nee?
Imuchi irikyi Jehovah ye iboisiee kasarta ibwat tuguk che
kiinetgei eng’ Ng’olyondennyi. Ibwat kit ne imuchi inetgei
eng’ boisionikyik, kotigonennyi ak arorutikyik. Ye kisaa ak
kibwat tuguk che kinetigei, ko toretech kibooru kongoi
ne bunu mugulelwekyok eng’ chamnyet ak ng’omnatetab
Kamuktaindet.
Soman Josua 1:8; Tienwogikab
Kalosunet 1:1-3.
Imuchi irikyi Kamuktaindet kityo ngot imang’u inendet,
ngot itinye kayanet eng’ inendet. Nga u noto, ko kayanet
ko u kit ne sobei ne machei kebai. Magat itestai ibai kayaneng’ung’ ye itesetai ibwati agobo amu nee si iyan tuguk
che iyani.
Soman Matayo 4:4; Hebranik 11:1, 6.
5. Inyorundoi ano borotet ye irikyi Kamuktaindet?
Ribei Jehovah bik che chamei inendet. Imuchi korib icheget eng’ kiy age tugul ne imuchi kong’em kayanennywa ak
kamang’unennywa ne bo sobondab koigeny. (Tienwogikab
Kalosunet 91:1, 2, 7-10) Iteiywech agobo ortinwekab sobet che imuchi kong’em borwekyok ak boiboiyennyo. Inetech Jehovah oret ne kararan mising’ ne bo sobet.
Soman Tienwogikab Kalosunet 73:27, 28; Jakobo 4:4, 8.
Si inai che chang’, igeer somanetab 17 eng’ bukuit ne kiguure
Kanetutikab Bibilia che bo Iman.
25
13
Nee Logoiywek che
Miach Agobo Dinit?
1. Tos kororon dinisiek tugul?
Mi bik che tinye maget ne kararan eng’ dinisiek tugul.
Logoiywek che miach kenai kele keere Kamuktaindet bichoto
ak kobwati. Nga u noto, ko kigoyai yaitiet ne o bik che bo dinisiek eng’ kainetab dinit. (2 Korintoek 4:3, 4; 11:13-15) Kosubgei ak logoiywek, ko chutei agot dinisiek wirtaetab bomisiek, baretab bororiosiek, boriosiek ak nyeretab lagok. Yaei
nito koimngei bik che iyani Kamuktaindet ne tia!
D Soman Matayo 24:3-5, 11, 12.
Ngotorori dinit ne bo iman Kamuktaindet, ko ma ibaibai
dinitab lembech. Ineti kabwatutik che ma mi Bibilia koboto
lembechek agobo Kamuktaindet ak agobo bik che kigobek.
Nga u noto, ko mache Jehovah konai bik imanit agobo inendet. D Soman Esekiel 18:4; 1 Timoteo 2:3-5.
2. Nee logoiywek che miach agobo dinit?
Kit agenge ne konu boiboiyet, ko ma ng’alei dinisiek Kamuktaindet che yaegei ko u yo chamei inendet ago eng’
iman ko chamei ng’onyutab Setani. (Jakobo 4:4) Kuure Ng’olyotab Kamuktaindet dinisiek tugul che bo lembech “Babulon ne O.” Babulon ko kainet ne kigiguure nganaset ne ki bo
keny ole kitaunengee dinisiek che bo lembech kingobata Maranetab betusiekab Noa. Ko negit, kowong’u Kamuktaindet
eng’ kasarta ne ma kibwotyin dinisiek che ng’alei ak konyalili
bik. D Soman Ng’ang’utiet 17:1, 2, 5, 16, 17; 18:8.
Ta ko mi logoiywek che chang’ che miach. Tomo koutie
Jehovah bik che tinye maget ne kararan che mi dinisiekab
lembech eng’ ng’ony komugul. Ineti Kamuktaindet bik che u
choto imanit si kobiit kotuiyo. D Soman Mika 4:2, 5.
26
3. Nyolu koyai nee bik che tinyei maget ne kararan?
Ribei Jehovah bik che chamei tuguk che kororon ago che
bo iman. Mwachin icheget kobagach dinisiekab lembech.
Bik che chamei Kamuktaindet ko chobotin kowal atebosiek
si kobiit kobaibai inendet. D Soman Ng’ang’utiet 18:4.
Keny, kingogas bik che ki tinyei maget ne kararan logoiywek che miach che ki amdoi che kiyooktoi, kotaach eng’
boiboiyet. Kiinet Jehovah agobo sobet ne leel, sobet ne konu
boiboiyet ne o, ak ne konu kamang’unet. Icheget ko kaborunet ne kararan ne nyolu kisub rani, amu kitaach logoiywek
che miach ak koyai Jehovah koek ne tai eng’ sobennywa.
D Soman 1 Tesalonikek 1:8, 9; 2:13.
Taachei Jehovah bik che bagaachi dinitab lembech kobwa
gonnyi ne bo bik che ootei inendet eng’ imanit. Ngot iyan
taaksetab Kamuktaindet, ko egu inendet chorweng’ung’,
inyoru kora bik che tinyei chamnyet che oote Jehovah tugul
ak tun inyoru sobondab koigeny.
D Soman Mariko 10:29, 30; 2 Korintoek 6:17, 18.
4. Tun ko ibundoi ano Kamuktaindet boiboiyet eng’
emet age tugul?
Kiruoget ne nyonei ne tun kiruokyin dinisiekab lembech ko
logoiywek che miach. Tun ibu kagaigaet eng’ ng’ony komugul. Tun ko ma koberberi ama kobchee bik dinitab lembech
ole kigoi. Chi age tugul ne meng’isiei ko tun kituiytos icheget
eng’ ootet ne kiootei Kamuktaindet ne bo iman.
D Soman Ng’ang’utiet 18:20, 21; 21:3, 4.
Ituiytos bik dinit
ne bo iman
Si inai che chang’ igeer somanetab 15 and 16 eng’ bukuit ne kiguure
Kanetutikab Bibilia che bo Iman.
27
14
Amu Nee Si Kotinye
Kamuktaindet Kibagengeit?
1. Ki amu nee si kotet Kamuktaindet bikab Israel?
Kitet Kamuktaindet lagokab Abraham koek bororiet
ak kogochi icheget ng’atutik. Ki kuure icheget bororietab
“Israel” ak koyai koek bik che ribei ootet ne kiootei Kamuktaindet eng’ imanit ak che ribei ng’olyondennyi. (Tienwogikab Kalosunet 147:19, 20) Ko u noto, ko kiimuchi konyor borotet bik tugul che bo bororiosiek alak eng’ lsrael.
D Soman Taunet 22:18.
Ki lewen Kamuktaindet Israelik koek baorinikyik. Ibooru tuguk che kiyoogis keny ole kinyorundo bik borotet ye kingogas it ng’atutikab Kamuktaindet. (Ne Kibwate Ng’atutik 4:6) Ko u noto, kiimuchi konai bik alak Kamuktaindet
kobun Israelik. D Soman Isaia 43:10, 12.
2. Amu nee si ko kigitet Kristianik che bo iman?
Kingo siirto kasarta, koesio Kamuktaindet Israel ak
kolewen tuiyetab Kristianik ne kata bororionoto. (Matayo 21:43; 23:37, 38) Amu kiesio Kamuktaindet Israelik, koboisiei rani Kristianik che bo iman ko baorinikab Jehovah.
D Soman Boisionik 15:14, 17.
Kitet Jesu kasubikyik koamda ak koyai alamalaik eng’ bororiosiek tugul. (Matayo 10:7, 11; 24:14; 28:19, 20) Kiyaei
boisioni eng’ oret ne o ne tom kegeerei, eng’ kageesunetab
betusiechu kimi chu bo let. Ki kotuiyo Jehovah bik milionisiek che bunu bororiosiek tugul eng’ ootetab iman, kit ne
tomo koyaaksei besio. (Ng’ang’utiet 7:9, 10) Kigitet Kristianik che bo iman si kobiit kogimitgei ak kotoretgei. Eng’
ng’ony komugul, ko boibochin tugul kanetisietab Bibilia ne
kergei eng’ tuiyosiekwak. D Soman Hebranik 10:24, 25.
28
3. Ki taundogei ano kibagengeitab Baorinikab Jehovah
ne bo betusiechu kimi?
Eng’ kenyisiekab 1870 ko kiinaam bik tutigin che ki inetigei
Bibilia koguiyo kogeny imanitab Bibilia ne kiga kobet keny. Kiingen bichoto kole kigatet Jesu tuiyetab Kristianik koamda, ko
u noto, konaam boisiet ne o ne bo amdaetab Bounatet eng’
ng’ony komugul. Eng’ kenyitab 1931, konaam koguure ge
Baorinikab Jehovah. D Soman Boisionik 1:8; 2:1, 4; 5:42.
4. Kigitetita ano Baorinikab Jehovah?
Eng’ keny, ko kinyor borotet tuiyosiekab Kristianik che kimi
emotinwek che chang’ kobun boisiek che kiteleljin boisiet, boisiek che kiingen kole Metitab tuiyet ko Jesu. (Boisionik 16:4, 5)
Ko u noto, rani ko nyoru borotet Baorinikab Jehovah che mi
ng’ony komugul kobun Boisiek che Teleljin Boisiet. Teleljin boisiechuto opisisiek che bo Baorinikab Jehovah che walei bukuisiek koba kutuswek alak, che imoong’u bukuisiek, ak che rooptoi bukuisiek che kinetegei Bibilia eng’ kutuswek che siirei
600. Ko u noto, kogochin Boisiek che Teleljin Boisiet kagimitet
ne bunu Sirutik ak oret ne nyolu kosub tuiyosiek che siirei
100,000 che mi ng’ony komugul. Eng’ tuiyet age tugul, ko mi
murenik che nyoljin koek boisiek anan ko che keerei boisiet
eng’ tuiyet. Ribei boisiechuto kechirekab Kamuktaindet eng’
chamnyet. D Soman 1 Petero 5:2, 3.
Tetotin Baorinikab Jehovah koamda logoiywek che miach
ak koyai alamalaik. Kiadochini bik got eng’ got ko u ole kiyaitoi che kiyooktoi. (Boisionik 20:20) Kinemu ge kora kinetgei Bibilia ak bik che chamei imanit kobun mugulelwekwak.
Nga u noto, ko ma kibagengeit kityo Baorinikab Jehovah.
Acheget ko ki bikab got agenge che tinyei Kwanda ne tinyei
chamnyet. Ki tupchosiek che toretigei. (2 Tesalonikek 1:3)
Amu tetotin bikab Jehovah kobaibai Kamuktaindet
ak kotoret bik alak, ko icheget ko bik che boiboi
kosiir tugul eng’ ng’ony. D Soman Tienwogikab
Kalosunet 33:12; Boisionik 20:35.
Si inai che chang’, igeer somanetab 19 eng’ bukuit ne
kiguure Kanetutikab Bibilia che bo Iman.
15
Amu Nee si Konyolu Itestai
Inetgei Che Chang’ Agobo
Jehovah?
1. Nee borotet ne inyoru ye itestai inetgei Bibilia?
Ne matiny, ko ki koyai kanetutichu bo Bibilia kogimit chamnyeng’ung’ eng’ Jehovah. Nyolu ketestai keyai kiy si kobiit kogimit chamnyonito mising’. (1 Petero 2:2) Tiengei kamang’uneng’ung’ ne bo sobondab koigeny tesetab tai ne bo irikyi
Kamuktaindet ye inetgei Bibilia. D Soman Johana 17:3; Juda 21.
Ye tesoksei naeng’ung’ agobo Kamuktaindet, kotesaksei kogimitu kayaneng’ung’. Toretin kayanet ibaibai Kamuktaindet.
(Hebranik 11:1, 6) Yain nito isigu ak iyai walutik che magotin
eng’ oreng’ung’ ne bo sobet. D Soman Boisionik 3:19.
2. Tos imuchi kotoret bik alak naeng’ung’ agobo
Kamuktaindet eng’ or nee?
Kosubgei ak ole kigiyaitech, keboiboichini kemwa logoiywek
che miach, ko u noto inyoru maget iamdochi bik alak tuguk che
koinetgei. Ye itesetai inetigei Bibilia, inae iboisiee Bibilia iaroru
kayaneng’ung’ eng’ Jehovah ak eng’ logoiywek che miach.
D Soman Romanik 10:13-15.
Tou bik che chang’ koamdochin logoiywek che miach choronok anan ko tilyanutik. Boisiee ng’omnatet. Ne kata imwachini ilenji bo lembech dininnywa, imwachi agobo arorutikab Kamuktaindet. Kora, ibwat ile boibochin bik atebeng’ung’ ne mie
kosiir kit ne imwae. D Soman 2 Timoteo 2:24, 25.
3. Tos imuchi iboiboichi choruandit ne u nee
ak Kamuktaindet?
Toretin kanetisietab Bibilia ietu eng’ ng’olyot. Imuchi anyun
ichut choruandit ne inegei ak Jehovah. Eng’ iman imuchi iyegu
agenge ne bo bik eng’ gotab Jehovah. D Soman 2 Korintoek 6:18.
Imuchi ichut
choruandit ne
inegei ak Jehovah
4. Tos imuchi itestai eng’ or nee?
Imuchi ietu eng’ kayaneng’ung’ ye itestai inetgei Ng’olyotab Kamuktaindet. (Hebranik 5:13, 14) Som agenge eng’
Baorinikab Jehovah onetgei tuwai Bibilia obosiee bukuit ne
kiguure Kanetutikab Bibilia che bo Iman. Ye itesetai inetigei Ng’olyotab Kamuktaindet, kotesetai kogororonitu sobeng’ung’.
D Soman Tienwogikab Kalosunet 1:1-3; 73:27, 28.
Bunu Jehovah logoiywek che miach, Kamuktaindet ne baibai. Imuchi irikyi inendet ye irikyi bikyik. (Hebranik 10:24, 25)
Ye itestai igiilgei ibaibai Jehovah, iyae kit ne nyolu si iityi sobondo ne bo iman, sobondab koigeny. Kerikyi Kamuktaindet
ko kit ne kararan eng’ tugul ne imuchi iyai eng’ iman.
D Soman 1 Timoteo 1:11; 6:19.
Si inai che chang’ igeer somanetab 18 eng’ bukuit ne kiguure
Kanetutikab Bibilia che bo Iman.
31
KANETUTIKAB
BIBILIA CHE
BO Iman
Bitunat eng’ siret
ak eng’ kompyuta
eng’ www.jw.org
eng’ kutuswek
bogolusiek
SOMANET NGORO
(AINON) NE ICHAME
MISING’?
1
4
8
12
Jesu Kristo
ko ng’o?
Amu nee si kochamda
Kamuktaindet yaitiet
ak nyalilda?
Tos imuchi irikyinde
ano Kamuktaindet?
www.jw.org
5
9
13
Logoiywek che
miach ko nee?
Nee magetab
Kamuktaindet
agobo ng’ony?
Tos imuchi
konyorundo ano
boiboiyet bikab
gong’ung’?
Nee logoiywek che
miach agobo dinit?
2
6
10
14
Kamuktaindet
ko ng’o?
Nee kamang’unet
ne mi eng’ bik che
kigobek?
Tos imuchi inaite ano
kayanet ne bo iman?
3
7
Tos bunu
Kamuktaindet
logoiywek che
miach iman?
Bounatetab
Kamuktaindet
ko nee?
11
Tos toretitech ano
ng’atutikab Bibilia?
Amu nee si kotinye
Kamuktaindet
kibagengeit?
fg-KJ