logoiywekchemiach
Transcript
logoiywekchemiach
LOGOIYWEK CHE MIACH CHE BUNU KAMUKTAINDET! Ole imuchi kotoretiten brosuani: Toretin brosuani inetgei tuguk che bunu Ng’olyotab Kamuktaindet, Bibilia. Sirutik che mi kogaibata ratutiet age tugul ne bo ng’alek, kobooru ole imuchi inyorchi eng’ Bibilia neng’ung’ walutikab teebutik che kagisiree ng’alek che nyigisen. Ye isomani sirutikab Bibilia, igeer ole wolundoi teebutichuto. Boiboitu age tugul eng’ Baorinikab Jehovah kotoretin iguiye Sirutik. D Soman Luka 24:32, 45. JOHANA 16:33—17:24 Kainet koboorun bukuit ne nyolu icheng’ eng’ Bibilia. ˙˙˙˙˙˙˙˙ ˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙ Tos imuchi inyorunde ano sirutiet eng’ Bibilia neng’ung’? ˙˙ ˙ ˙˙ ˙˙ ˙˙ ˙˙ ˙˙ ˙˙ ˙ ˙˙ ˙˙ Nambarit ne tai ko koboorun ˙ ˙ ˙ ˙ ˙ ˙ ˙ ˙ ˙ kurget ne nyolu icheng’. ˙ ˙ ˙ ˙ ˙ °tinye ˙˙ ˙˙ ˙˙˙ nyalilda eng’ ng’ony: ago onyiganitu; amu kaaterter ng’ony. Jesu ng’alechu; ak 17 Kimwa konyal kipsengwet, ak kole, ° ˙ Baba, kagonyo sait; itoror Wering’ung’, si kotororin Werit; 2 ko u ye kiigochi inendet kimnatet koboi bik tugul, si kobiit kogochi sobondab koigeny tugul che Nambarit anan ko kiigochi ˙ ˙inendet. ˙˙˙˙ ° 3 Ak ni sobo˙˙˙˙˙˙˙ nambarisiek che rubei, ˙ ˙˙˙˙˙˙˙ ˙˙˙˙˙˙˙ koboorun koitet anan ˙ ˙ ˙ ˙ ˙ ˙ ˙ ˙ ˙ ˙ ˙ ˙ ˙ ˙ ˙ ndab koigeny, ale konain Jehovah ko koitosiek che isomani. ne inyendet inyege ne bo iman, ak Jesu Kristo, ne kiiyogu. 4 Kiatororin eng’ ng’ony, amu kaagesu ˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙ D Soman Johana 17:3. ˘ 2012 WATCH TOWER BIBLE AND TRACT SOCIETY OF PENNSYLVANIA Logoiywek che Miach che Bunu Kamuktaindet! Siriik PRINTED BY WATCH TOWER BIBLE AND TRACT SOCIETY OF SOUTH AFRICA NPC 1 Robert Broom Drive East, Rangeview, Krugersdorp 1739, R.S.A. Siretab Arawetab Taman 2013 Ma kialdoi brosuani. Nito ko oret agenge ne bo konetisietab Bibilia eng’ ng’ony komugul ne tiengei konunoikab boiboiyet. Ngot ko ma kiboor bukuit age, ko bunu Sirutik tugul The Holy Bible in Kalenjin, 1969. Nai ile: Bukuisiek tugul che kibooru eng’ brosuani, ko ki sirei Baorinikab Jehovah. Photo Credits: Page 6, top, Dead Sea Scroll: Shrine of the Book, Photo ˘ The Israel Museum, Jerusalem; page 6, middle, Greek Codex: From The Codex Alexandrinus in Reduced Photographic Facsimile, 1909, by permission of the British Library; page 16, Hitler: Based on U.S. National Archives photo; page 32, upper right, Greek Codex: From The Codex Alexandrinus in Reduced Photographic Facsimile, 1909, by permission of the British Library Good News From God! Kalenjin (fg-KJ) Made in the Republic of South Africa Kigiyae eng’ Republic of South Africa 1 Logoiywek che Miach ko Nee? 1. Nee logoiywek che bunu Kamuktaindet? Machei Kamuktaindet koboibochi bik sobet eng’ ng’ony. Kiyai ng’ony ak kiy age tugul ne mi ng’ony amu chame bik. Konegit kogochin bik che mi emet age tugul sobet ne kararan. Tun istochin bik tuguk che konu nyalilda. D Soman Jeremia 29:11. Ma mi laitornatet ne kigomuch koisto koromnatet, mianwogik anan ko meet ole kigoi. Nga u noto ko mi logoiywek che miach. Konegit, koistoi Kamuktaindet laitornatosiekab bik ak koteleel laitornatennyi. Tun boiboichin bik kalyet ak borwek che miach. D Soman Isaia 25:8; 33:24; Daniel 2:44. 2. Amu nee si ko magat keamda logoiywek che miach eng’ chokyinet? Tun begu kityo nyalilda ye isto Kamuktaindet bik che yaach. (Sepania 2:3) Tun yaaksei au tuguchu? Kisib komwa Ng’oliotab Kamuktaindet agobo tuguk che yae bik koarogenso rani. Tuguk che yaach che yaaksei rani koboru kole negit koyai kiy Kamuktaindet. D Soman 2 Timoteo 3:1-5. 3. Nyolu keyai nee? Nyolu kinetgei agobo Kamuktaindet eng’ Ng’olyondennyi, Bibilia. Bibilia ko u baruet ne bunu kwanda ne tinyei chamnyet. Mwawech agobo ole kimuchi kenyorunde sobet ne kararan rani ak sobondab koigeny eng’ ng’ony betusiek che bwanei. Iman, imuch ma boboichi bik alake kogeerin inyoru toretet ne bo iguiye Bibilia. Nga u noto, ko amu iaroru Kamuktaindet agobo sobet ne kararan ne nyonei ko ma magat kechamji bik alak koteerech si ma kinetgei. D Soman Kalewenaik 29:25; Ng’ang’utiet 14:6, 7. 3 2 Kamuktaindet ko Ng’o? 1. Amu nee si konyolu keoot Kamuktaindet? Kamuktaindet ko Yaindetab tuguk tugul. Ma tinyei taunet ago ma tinyei kagesunet ole kigoi. (Tienwogikab Kalosunet 90:2) Logoiywek che miach che mi Bibilia ko Bunu inendet. (1 Timoteo 1:11) Amu kigonech Kamuktaindet sobet, ko nyolu keoot inendet inegei. D Soman Ng’ang’utiet 4:11. 2. Tos u nee Kamuktaindet? Ma mi chi ne kigogeer Kamuktaindet ole kigoi amu inendet ko Tamirmiriet, nito ko sobet ne mi barak kosiir kiy age tugul ne sobei eng’ ng’ony. (Johana 1:18; 4:24) Ng’a u noto, kimuchi kenai agobo atebetab Kamuktaindet, ye kigeer tuguk che kigoyai. Ko u, ye kigeer logoek ak mauwek che teerteer, kenae agobo chamnyennyi ak ng’omnatennyi. Iborwech agobo kimnatennyi chang’indab tuguk che kigoyai. D Soman Romanik 1:20. Kimuchi kinetgei che chang’ kora agobo atebetab Kamuktaindet ngesoman Bibilia. Ko u, mwawech agobo tuguk che chamei Kamuktaindet ak che ma chamei, ole ribtoi bik, ak kit ne yaei eng’ kasarwek che teerchin. D Soman Tienwogikab Kalosunet 103:7-10. 3. Tos tinyei kainet Kamuktaindet? Kimwa Jesu kole: ‘Kwandanyo ne mi kipsengwet, Ingotililit kaineng’ung’.’ (Matayo 6:9) Nga tinyei Kamuktaindet kainaik che chang’ che bo torornatet, ko tinyei kainet agenge ne nenyi. Teer ole kemwaitoi kainanito eng’ kutit age tugul. Eng’ Kalenjin kemwoe kele “Jehovah.” Nga u noto, komwae bik alak kole “Yahweh.” D Soman Tienwogikab Kalosunet 83:18. Kigeisto kainetab Kamuktaindet eng’ Bibilia che chang’ ak kinde kainaikab torornatet, Kiptaiyat anan ko Kamuk4 taindet. Nga u noto, ko kingesirei Bibilia ko kimi kainetab Kamuktaindet negit konyil 7,000. Kiyai Jesu konaak kainetab Kamuktaindet ye kingonet bik agobo Kamuktaindet. Soman Johana 17:26. Mage kiy Kamuktaindet nyalilda ne kinyoru, ko u kwanda ne tinyei chamnyet 4. Tos ibwatech Jehovah? Tos iboru nyalilda ne kigoyom emet kole Jehovah ko Kamuktaindet ne ma ibwatech? Mwae bik alak kole yaech inendet kenyalilse si kobiit kotiemech, nga ma iman nito. Soman Jakobo 1:13. Kiibor Kamuktaindet konyit eng’ chito kingochamji koyai kit ne machei. Tos ma nyolu kiborun kongoi amu kitinye chamjinet kelewen keboisiechi Kamuktaindet? (Josua 24:15) Nga u noto, ko leweni bik che chang’ koyachi bik alak tuguk che yaach, noto amu nee si konyalildos bik che chang’. Nerechi Jehovah ngogeer ko ma mi imanda ko u nito. Soman Taunet 6:5, 6. Jehovah ko Kamuktaindet ne ibwatech. Makwech keboibochi sobet. Konegit koistoi Kamuktaindet nyalilda ak bik che ibu nyalilda. Ya tugul, kotinyei amu nee ne kararan si kochamda nyalilda eng’ kasarta ne ma tia. Kinetigei agobo noto eng’ Somanetab 8. Soman 2 Petero 2:9; 3:7, 13. 5. Tos kimuchi ketestai kerikyi Kamuktaindet eng’ or nee? Taachech Jehovah kerikyi inendet eng’ saet. Magenech kiy achek tugul ko ki agenge agenge. (Tienwogikab Kalosunet 65:2; 145:18) Chobot konyoiywech kaat. Agot nga ma kimuchi eng’ kasarwek alak, ko nae ye kagitiem kibaibai inendet. Ko u noto, ko agot nga ma kiitataatin, kimuchi kebaibaichi choruandit ne kim ak Kamuktaindet. Soman Tienwogikab Kalosunet 103:12-14; Jakobo 4:8. Amu kigogonech Jehovah sobet, konyolu kecham inendet mising’ kosiir chi age tugul. (Mariko 12:30) Ye itestai ibooru chamnyeng’ung’ eng’ Kamuktaindet ye inetigei che chang’ agobo inendet ak iyai kit ne makwech, itesetai irikyini inendet. Soman 1 Timoteo 2:4; 1 Johana 5:3. 5 3 Tos Bunu Kamuktaindet Logoiywek che Miach Iman? 1. Ng’o Taunindetab Bibilia? Kigisir eng’ Bibilia logoiywek che miach kele tun ko meng’isiei bik eng’ ng’ony koigeny. (Tienwogikab Kalosunet 37:29) Tinyei Bibilia bukuisiek 66 che mengechen. Ki boisiee Kamuktaindet murenik che kiiyanotin che negit 40 kosir. Bukuisiek mut che tai, ko kisirei Musa negit kenyisiek 3,500 che kigosiirto. Bukuit ne bo let ko kisirei ne kiyooktoi Johana eng’ kenyisiek che siirei 1,900 che kigosiirto Tos bo ng’o kabwatutik che kisir siriikab Bibilia? Kiboisiee Kamuktaindet tamirmiriennyi ne tilil kong’alalji bik che kisirei Bibilia. (2 Samuel 23:2) Kisir bichoto kabwatutikab Kamuktaindet, ma kabwatutikwak. Ko u noto, ko Jehovah Taunindetab Bibilia. D Soman 2 Timoteo 3:16; 2 Petero 1:20, 21. 2. Tos kimuchi kenaite ano kele mwae iman Bibilia? Kingen kele bunu Kamuktaindet Bibilia amu iaroru kiy age tugul agobo betusiek che bwanei eng’ oret ne ititaat. Ma mi chi ne imuchi koyai ko u noto. (Josua 23:14) Kamuktaindet ne Imuktaat inegei ne imuchi kogeer betusiek che bwanei eng’ oret ne ititaat. D Soman Isaia 42:9; 46:10. Magat koteerit bukuit ne bunu Kamuktaindet, ago eng’ iman ko u noto. Kigeroopta Bibilia bilionisiek eng’ kutuswek bogolusiek. Nga bo keny Bibilia, konamegei ak ng’omnatetab ng’onyuni. Kora, ko masir tuguk che chunchundos siriik 40 che bo Bibilia.1 Chamnyet ne ng’alalee Bibilia kobunu Kamuktaindet kityo amu inendet ko Kamuktaindet ne bo chamnyet, kora ko tinye Bibilia kimnatet kowal sobonwekab bik komiagitu. Tuguchuto bo iman 1 Keer broshua ne kiguure Kitabu kwa Ajili ya Watu Wote. 6 kogochin bik che chang’ koyan kole Bibilia ko Ng’olyotab Kamuktaindet. D Soman 1 Tesalonikek 2:13. 3. Ng’alalee nee Bibilia? Kit ne o ne ng’alalee Bibilia ko logoiywek che miach che ibooru kole tinye Kamuktaindet maget ne bo chamnyet eng’ bik. Iaroru Sirutik agobo ole ki betito keny meng’otet ne kararan ne bo chito eng’ ng’onyut ne paradiso ak ole tun kiweegundoi. D Soman Ng’ang’utiet 21:4, 5. Tinyei Ng’olyotab Kamuktaindet ng’atutik ak kotigonet. Kora, komwae Bibilia agobo tuguk che ki yachi Kamuktaindet bik, ago toretech chuto kenai kele u nee Kamuktaindet. Ko u noto, komuchi kotoretin Bibilia inai Kamuktaindet. Iaroru agobo ole imuchi iegunde choruennyi. D Soman Tienwogikab Kalosunet 19:7, 11; Jakobo 2:23; 4:8. 4. Tos imuche iguiye Bibilia eng’ or nee? Boisiee broshuanito oret ne kiboisiee Jesu si kobiit kotoretin iguiye Bibilia. Kingo kagomwa sirutiet Jesu, koaror korok kotomo kwo age “si kobiit konai sirutik” bik. D Soman Luka 24:27, 45. Ma chang’ tugun che ibaibai bik ko u logoiywek che miach che bunu Kamuktaindet. Nga u noto, ko ma machei bik alak, ko eng’ alak agot koyae logoiywechuto konerekso. Mat iyan komein mugulel. Kamang’uneng’ung’ ne bo iboibochi sobondab koigeny kotiengei inai agobo Kamuktaindet. D Soman Johana 17:3. Si inai che chang’, igeer somanetab 2 eng’ bukuit ne kiguure Kanetutikab Bibilia che bo Iman. 7 4 Jesu Kristo ko Ng’o? 1. Ki taundogei ano sobetab Jesu? Teer Jesu ak bik amu kimeng’is inendet eng’ kipsengwet ko tinyei bortab tamirmiriet kotom kesich eng’ ng’ony. (Johana 8:23) Ki ne tai Jesu keyai eng’ tuguk che kiyai Kamuktaindet ago kitoretis kingeyaei tuguk alak tugul. Inendet kityo ne kiyae Jehovah inegei, noto amu nee si keguure Weritab Kamuktaindet “ne kigii inegei.” (Johana 1:14) Kiboisiei Jesu kora ko Ng’alalindetab Kamuktaindet, noto amu nee si keguure “Ng’olyot.” D Soman Kalewenaik 8:22, 23, 30; Kolosaik 1:15, 16. 2. Ki amu nee si konyo Jesu ng’ony? Kiiyook Kamuktaindet Werinnyi konyo ng’ony kingouto sobennyi kong’eete kipsengwet agoi moetab bergeyat ne ki kiguure Maria ne ki Yahudiot. Ko u noto, ko kima kotinyei Jesu kwanda ne bo ng’ony. (Luka 1:30-35) Kinyo Jesu ng’ony si (1) koneet bik imanit agobo Kamuktaindet, (2) kogonech kaborunet agobo ole kiyatoi magetab Kamuktaindet agot yo kitinye kaimutik, ak (3) kogon sobennyi ne ititaat koek kit “ne kitiage” bik. D Soman Matayo 20:28. 3. Amu nee si kemache katiaget? Katiaget ko kit ne kilibani si kobiit kitiage sobetab chito. (Komong’u 21:29, 30) Ki ma koboto meet ak yoosindo magutikab Kamuktaindet eng’ bik. Kinae nee? Kimwachi Kamuktaindet Adam chito ne tai kolenji, ngot koyai kit ne kuure Bibilia “tengek” ko meei. Ko u noto, ndo ki ma yai tengek Adam, ko ki ma ta meei ole kigoi. (Taunet 2:16, 17; 5:5) Kosubgei ak BiNee atebosiek che bilia, ko “kimong’ji” meet bik amu Adam. Ko u noto, konaamda kiyai koek Jesu ne Adam lagokyik tugul tengekto ak kimuchi keityi? —MATAYO 11:29; MARIKO 10:13-16. melektab tengek, meet. Kimache katiaget si kobiit kotiachech eng’ meet ne kigonech Adam. D Soman Romanik 5:12; 6:23. Ng’o ne ki imuchi kogon katiaget si kotiachech eng’ meet? Ye kibegu, koliban chi age tugul melektab tengekwogikyik. Ma mi chi ne imuchi koliban tengekwogikab bik alak amu ma mi ne ititaat. D Soman Tienwogikab Kalosunet 49:7-9. 4. Ki amu nee si kome Jesu? Ki ititaat Jesu, ma u achek. Ko u noto, kima komagat kome agobo tengekwogikyik amu ma yai tengek ole kigoi. Ne kata u noto, ko kime Jesu agobo tengekwogikab bik alak. Kiiborji bik Kamuktaindet chamnyet ne o kosiir tugul ye kingo yaakwech Werinnyi si kome agobo achek. Kiiborwech kora Jesu chamnyet ye kingogas it Kwandanyi ak kogoito sobondanyi agobo tengekwogikyok. D Soman Johana 3:16; Romanik 5:18, 19. 5. Yae nee Jesu nguni? Kingomi Jesu ng’ony, ko kiisob bik, kiing’eet che kigobek, ak kosor che ki iimegei. Ko u noto ko kiibor kit ne tun yachin bik tugul che kasei it. (Matayo 15:30, 31; Johana 5:28) Kingo kagome Jesu, kong’eet Kamuktaindet eng’ bortab tamirmiriet. (1 Petero 3:18) Ye ibata, kogany Jesu eng’ eutab tai ne bo Kamuktaindet agoi kogochi Jehovah kimnatet kolaitoran ko Laitoriat ne bou ng’ony komugul. (Hebranik 10:12, 13) Bounisiei Jesu rani ko Laitoriat eng’ kipsengwet, ago amdoi kosubikyik logoiywechoto miach eng’ ng’ony komugul. D Soman Daniel 7:13, 14; Matayo 24:14. Konegit, ko tun boisiee kimnatennyi Jesu ko Laitoriat kogees nyalilda ak bik che ibu nyalilda. Bik tugul che kase it Jesu kobooru kayanet eng’ inendet ak tun boiboichin sobet eng’ ng’ony ne paradiso. D Soman Tienwogikab Kalosunet 37:9-11. Si inai che chang’, igeer somanetab 4 ak 5 eng’ bukuit ne kiguure Kanetutikab Bibilia che bo Iman. 9 5 Nee Magetab Kamuktaindet Agobo Ng’ony? 1. Ki amu nee si koyai Kamuktaindet ng’ony? Kiigochi Jehovah bik ng’ony. Yuto ko gaa nenyo. Ko u noto, ko kima kiyai bik che tai Adam ak Awa komeny kipsengwet amu kiga koyai Kamuktaindet malaikaisiek komeny kipsengwet. (Job 38:4, 7) Ne kata u noto, ko kiinde Kamuktaindet chito ne tai komeny paradiso ne ki kararan ne ki kiguure mbaretab Eden. (Taunet 2:15-17) Kiigochi Jehovah chichoto ak lagokyik kamang’unet ne bo koboiboichi sobet ne ma tinye kagesunet eng’ ng’ony. D Soman Tienwogikab Kalosunet 37:29; 115:16. Eng’ tai, ko ki paradiso mbaretab Eden inegei. Ki nyolu kosich lagok bik che tai konyi ng’ony. Kingo siirtoi kasarta, ko kinyolu korib ng’ony komugul ak koyai koek paradiso. (Taunet 1:28) Ma king’emei ng’ony ole kigoi. Tun egu gaa ne bo bik koigeny. D Soman Tienwogikab Kalosunet 104:5. 2. Amu nee si ma paradiso ng’ony rani? Ma kas it Adam ak Awa Kamuktaindet, ko u noto koon Jehovah komanda eng’ mbaret. Kibet anyun paradiso, ago ma mi chi ne kigomuuch koweek. Mwaei Bibilia kole: “Kiginde ng’onyuni eunekab kiptengeginik.”—Job 9:24. D Soman Taunet 3:23, 24. Tos kigometo Jehovah magennyi ne ki bo tai agobo bik? Achicha! Inendet ko ne bo kamuktaet. Yaei kosulda. (Isaia 45:18) Tun koweegu sobetab bik ko u ole kimaktoi eng’ tai. D Soman Tienwogikab Kalosunet 37:11, 34. 3. Tun kiweegundoi ano Paradiso? Tun kiweegu ng’ony koek paradiso eng’ laitornatetab Jesu ko Laitoriat ne ki lewen Kamuktaindet. Eng’ boriet ne kiguure Har–Magedon, ko tun indochin Jesu malaikaisiekab Kamuktaindet si kobiit kong’em bik tugul che kirindoi Ka10 muktaindet. Ye ibata, korat Jesu Setani kenyisiek 1,000. Tun kisoru bikab Kamuktaindet amu tun koribei Jesu icheget ak kondochi. Tun boiboichin sobondab koigeny eng’ ng’onyut ne Paradiso. D Soman Ng’ang’utiet 20:1-3; 21:3, 4. 4. Tun begu au nyalilda? Tun igeesu Kamuktaindet yaitiet eng’ ng’ony au? Kimwa Jesu agobo ‘kaborunet’ ne kinaee kele negit koit let. Kit ne u ng’ony rani, ko yaei sobetab bik kogoromit ak kobooru kole kimi kasartab “kagesunetab ng’ony.” D Soman Matayo 24:3, 7-14, 21, 22. Eng’ laitornatetab Jesu ne bo kenyisiek 1,000 eng’ kipsengwet kobou ng’ony, ko tun igeesu nyalilda tugul. (Isaia 9:6, 7; 11:9) Ma boisiei Jesu ko Laitoriat kityo, tun koboisiei ko Tisiindet ne O ak tun istoi tengekwogikab bik che chame Kamuktaindet. Ko u noto, ko tun boisiee Kamuktaindet Jesu koisto miando, yoosindo ak meet. D Soman Isaia 25:8; 33:24. 5. Ng’o ne tun menyei Paradiso ne nyonei? Tun menyei Paradiso bik che kasei it Kamuktaindet. (1 Johana 2:17) Kiiyokto Jesu kasubikyik koba kocheng’ bik che taloen ak koneet ole imuchi koegundo che iyanotin eng’ Kamuktaindet. Chobei rani Jehovah bik milionisiek si kobiit komeng’is eng’ ng’ony ne tun egu Paradiso. (Sepania 2:3) Eng’ Gorikab Tuiyet che bo Baorinikab Jehovah konetigei chi tugul koek manong’otiot ak kwanda ne mie, ak osotiot ak kamet ne mie. Oote sigik ak lagok Kamuktaindet komi tugul ak konetigei ole imuchi konyorundo borotet eng’ logoiywek che miach. D Soman Mika 4:1-4. Eng’ Gotab Tuiyet, inyoru bik che chamei Kamuktaindet ak komache konetgei agobo kit ne nyolu koyai si kobaibai inendet Si inai che chang’, igeer somanetab 3 eng’ bukuit ne kiguure Kanetutikab Bibilia che bo Iman. 11 6 Nee Kamang’unet Ne Mi eng’ Bik che Kigobek? 1. Nee logoiywek che miach agobo bik che kigobek? Kingoit Jesu Betania ye negite Jerusalem ko kiga kobata betusiek ang’wanu kong’etee ngome choruennyi Lasaro. Kiba Jesu ak chepkametisiekab Lasaro, Marta ak Maria agoi ole kiga kitupchi. Ma siirto kasarta ne tia, kochang’a bik. Tos ibwat boiboiyet ne kinyor Marta ak Maria ye king’ong’eet Jesu Lasaro? D Soman Johana 11:21-24, 38-44. Kiingen Marta logoiywek che miach agobo bik che kigobek. Kiingen kole tun ing’eeti Jehovah bik che kigobek si komeng’is eng’ ng’ony kogeny. D Soman Job 14:14, 15. 2. Nee ne yaaksei eng’ che kigobek? Kigiyaee bik ng’ung’unyek. (Taunet 2:7; 3:19) Ma ki tamirmirik che mi orititab bortab banyek. Ki bik che tinyei borwek, ko u noto ko ma mi kiy ne sobei eng’ achek ye kibegu. Ye kibegu, ko meei metinnyo ak kobetyo kabwatutikyok. Ko u noto, ko ma mwa kiy Lasaro agobo kit ne kiyaak eng’ meennyi amu ma ingen kiy bik che kigobek. D Soman Tienwogikab Kalosunet 146:4; Amdoindet 9:5, 6, 10. Tos inyalili Kamuktaindet bik eng’ mat ye kagobek? Amu ibooru Bibilia kole ma ingen kiy bik che kigobek, kotoogu komie kele lembech kanetisietab mat ne lalei koigeny amu yae bik kobwotyi Kamuktaindet tuguk che yaach che ma yae. Wechei Kamuktaindet kabwatutionito bo kinyalil bik eng’ mat. D Soman Jeremia 7:31. Kimwachi Kamuktaindet Adam kolenji: “I ng’ung’unyek, ak iweekyige ng’ung’unyek.” —TAUNET 3:19. 12 3.Tos imuchi kong’alalwech bik che kigobek? Ma imuchi kong’alal anan kogas kiy bik che kigobek. (Tienwogikab Kalosunet 115:17) Nga u noto ko yaach malaikaisek alake, imuchi koyaigei koek bik che kigobek ak kong’alalji bik. (2 Petero 2:4) Ma machei Jehovah keng’alalji bik che kigobek. D Soman Ne Kibwate Ng’atutik 18:10, 11. 4. Ng’o che tun king’eeti? Tun ng’eetos eng’ ng’ony bik millionisiek che kigobek che mi kererisiek. Agot bik alak che kima kongen Kamuktaindet ak che kiyae tuguk che yaach, ko tun king’eeti. D Soman Luka 23:43; Boisionik 24:15. Bik che king’eeti ko tun konetigei imanit agobo Kamuktaindet ak koboor kayanennywa eng’ Jesu ye kas it inendet. (Ng’ang’utiet 20:11-13) Bik che tun king’eeti ak koyai tuguk che miach ko tun koboibochin sobet eng’ ng’ony koigeny. D Soman Johana 5:28, 29. 5. Nee ne inetech ng’eetiet agobo Jehovah? Kiyai Kamuktaindet komugak kamang’unetab ng’eetiet ye kingoyook Werinnyi si kome agobo achek. Ko u noto, koneetech ng’eetiet agobo chamnyetab Jehovah ak mieindanyi. Tun kang’eetio che kigobek, ko tos ng’o ne igase ta kigeer? D Soman Johana 3:16; Romanik 6:23. Si inai che chang’, igeer somanetab 6, 7, ak 10 eng’ bukuit ne kiguure Kanetutikab Bibilia che bo Iman. 13 7 Bounatetab Kamuktaindet ko Nee? 1. Bounatetab Kamuktaindet ko nee? Bounatetab Kamuktaindet ko serkalit ne mi kipsengwet. Tun istoi serkalisiek alak tugul ak koyai kosulda magetab Kamuktaindet eng’ kipsengwet ak eng’ ng’ony. Logoiywek che miach kenai kele tun boisiee Kamuktaindet Bounatennyi ko u nito. Konegit ko tun koyae Kamuktaindet magetab bik ne bo serkalit ne kararan kosulda. Tun ituiytos serkalinito bik tugul che menyei ng’ony. D Soman Daniel 2:44; Matayo 6:9, 10; 24:14. Bounatet age tugul ko magat kotinye laitoriat. Ki lewen Jehovah Werinnyi, Jesu Kristo koek Laitoriatab Bounatennyi. D Soman Ng’ang’utiet 11:15. 2. Amu nee si ko Laitoriat Jesu ne kararan kosiir tugul? Weritab Kamuktaindet —MARIKO 1:40-42. ko Bounindet ne kararan kosiir tugul amu inendet ko mie ak ko telelee imanda. (Johana 1:14) Kora ko tinyei kimnatet ne yamei kotoret bik amu tun laitorani ng’ony komi kipsengwet. Kinging’eet, kwo kipsengwet ak kogany eng’ eutab tai ne bo Jehovah. (Hebranik 10:12, 13) Ki eng’ let, kogochi Kamuktaindet kimnatet si kobiit konaam kobounis. D Soman Daniel 7:13, 14. Nee kit ne yae koek Jesu Laitoriat ne kararan kosiir tugul? 3. Ng’o bik che tun bounisiei ak Jesu? Tun bounisiei Jesu ak bik che kiguure “che tililen” eng’ kipsengwet. (Daniel 7:27) Bik che tai che kigilewen koek che tililen, ko ki che kiyooktoi che bo Jesu che kiiyanotin. Tesetai Jehovah agoi rani koleweni murenik ak kwonyik che iyanotin koek che tililen. Ko u Jesu, king’eeti bichuto eng’ borwekab tamirmirik. D Soman Johana 14:1-3; 1 Korintoek 15:42-44. 14 Tos ata bik che bendi kipsengwet? Kiguure Jesu icheget “akwet ne ming’in.” (Luka 12:32) Tun itei bichuto bik 144,000. Tun kobou ng’onyuni komi ak Jesu. D Soman Ng’ang’utiet 14:1. 4. Nee kit ne kiyaak ye kingonaam kobounis Jesu? Kiinaam kobounis Bounatetab Kamuktaindet eng’ kenyitab 1914.1 Kit ne tai ne ki yai Jesu ko Laitoriat, ko kiturur Setani ak oikyik kobwa ng’ony. Kinerech Setani ak koyai kobiit kaimutik eng’ ng’ony komugul. (Ng’ang’utiet 12:7-10, 12) Kong’eete yoto, ko kigotesak nyalilda eng’ bik ne bo kwong’ut. Boriosiek, rubosiek, mianwogik ak botanosiekab ng’ony, chuto tugul ko kebebertab “kaborunet” ne ibooru kole konegit kobou tuguk tugul che mi ng’ony Bounatetab Kamuktaindet. D Soman Luka 21:7, 10, 11, 31. 5. Tos nee kit ne yaei Bounatetab Kamuktaindet kosulda? Tesetai Bounatetab Kamuktaindet kotuiytos bik che chang’ che bunu bororiosiek tugul eng’ oret ne bo boisietab amdaet ne bo ng’ony komugul. Bik milionisiek che taloen, koegu bik che bou Bounatetab Kamuktaindet kolaitoriani Jesu. Tun ko ribei Bounatetab Kamuktaindet bichuto ye tun ng’emei tuguk che yaach eng’ ng’ony. Ko u noto, ko magat konetgei bik tugul che machei konyor borotet ne bunu Bounatetab Kamuktaindet koek bik che kase it Jesu. D Soman Ng’ang’utiet 7:9, 14, 16, 17. Eng’ kasartab kenyisiek 1,000, ko tun yae Bounatet kosulda magetab Kamuktaindet ne ki bo tai eng’ bik. Tun koegu ng’ony tugul paradiso. Ye ibata chuto tugul, koweekyi anyun Jesu Kwandanyi Bounatet. (1 Korintoek 15:24-26) Tos ingen chi ne tos icham imwachi agobo Bounatetab Kamuktaindet? D Soman Tienwogikab Kalosunet 37:10, 11, 29. 1 Si inai agot tuguk che mengechen agobo ole kimaotendo Bibilia kenyitab 1914, igeer pechisiekab 215-218 eng’ bukuit ne kiguure Kanetutikab Bibilia che bo Iman. Si inai che chang, igeer somanetab 8 ak 9 eng’ bukuit ne kiguure Kanetutikab Bibilia che bo Iman. 15 8 Amu Nee si Kochamda Kamuktaindet Yaitiet ak Nyalilda? 1. Ki taundogei ano yaitiet? Kitoigei yaitiet eng’ ng’ony ye kingomwa Setani lembeita ne tai. Eng’ tai ko ki malaikaiyat ne ititaat Setani, nga u noto ko ‘ma tonon eng’ imanit.’ (Johana 8:44) Kiinaam kosich maget ne bo keoot inendet, kit ne nyolu ko bo Kamuktaindet inegei. Kiiberber Setani kwondo ne tai Awa ak koyai koyan kogas it inendet ne kata Kamuktaindet. Kiituiyogei Adam ak Awa kongelelji Kamuktaindet. Kigon nyalilda ak meet kit ne kiyai Adam. D Soman Taunet 3:1-6, 19. Kingomwachi Setani Awa kongelelji Kamuktaindet, ko kiinaam ng’elelnatet eng’ nyoljinetab Kamuktaindet ne bo kobounis, anan ko eng torornatennyi ko Ne toror Mising’ kosiir tugul. Kigotuiyogei bik che chang’ ak Setani koesio Kamuktaindet koek Bounindennywa. Noto amu nee si ki koek Setani “ne o ne bo ng’ony.” D Soman Johana 14:30; 1 Johana 5:19. 2. Tos ki ma ko ititaatin yautikab Kamuktaindet? Ititaatin boisionikab Kamuktaindet tugul. Bik ak malaikaisiek che kiyai Kamuktaindet, ko kiimuchi kogas it Kamuktaindet eng’ oret ne ititaat. (Ne Kibwate Ng’atutik 32:4, 5) Kiyaech Kamuktaindet eng’ oret ne kimuchi kelewen keyai ne mie anan ko ne ya. Nito ko konech boroindo kibooru chamnyennyo eng’ Kamuktaindet. D Soman Jakobo 1:13-15; 1 Johana 5:3. Kigoyanji Kamuktaindet bik kolaitoran eng’ kasarta ne yamei koboor kole ma imuchi bichuto laitorani koisto kaimutikab bik 3. Amu nee si kigochamda Kamuktaindet nyalilda agoi rani? Eng’ kasarta ne ma tia, ko kigochamda Jehovah kingelelji nyoljinennyi ne bo kobounis. Amu nee? Si koboor kole kagiiletabgei ne bo koboigei bik ichegei ama tiengei inendet, ko ma yaei bik konyor borotet. (Amdoindet 7:29; 8:9) Eng’ kasarta ne bo kenyisiek 6,000 che kigosiirto, ko kigotook komie kele iman nito. Ma ta komuch laitorinikab ng’onyuni koisto boriet, yaitiet, imanda ne ma mi anan ko miando. D Soman Jeremia 10:23; Romanik 9:17. Igochin laitornatetab Kamuktaindet bik che iyani borotet, kit ne ma yae laitornatosiekab bik. (Isaia 48:17, 18) Konegit ko tun kogeesu Jehovah laitornatosiek tugul che bo bik. Tun menyei ng’ony bik che leweni koboi Kamuktaindet.—Isaia 11:9. D Soman Daniel 2:44. 4. Konech muitaetab Kamuktaindet boroindo keyai nee? Kimwa Setani kole ma mi chi ne imuchi koboisiechi Jehovah buch. Tos imache ibooru ile lembech nito? Imuchi! Muitaetab Kamuktaindet ko konech boroindo kibooru ngot kemache koboiywech Kamuktaindet anan ko bik. Ibooru sobennyo kit ne kileweni. D Soman Job 1:8-12; Kalewenaik 27:11. 5. Kimuchi kelewende ano Kamuktaindet koek Bounindennyo? Kimuchi kelewen Kamuktaindet koek bounindennyo ye kineetgei ak keoot eng’ imanit kosubgei ak Ng’olyotab Kamuktaindet, Bibilia. (Johana 4:23) Kimuchi keesie Setani koek bounindennyo ye kiistoegei bolatosiek ak boriet ko u Jesu. D Soman Johana 17:14. Ibooru tuguk Boisiee Setani kimnatennyi koyai kotook che keyae ngot tuguk che yaach ko u yo kororon. Imuchi kokemoche koek girindech anan kororechech alake eng’ choKamuktaindet ronokyok ak tilyanutikyok ye kieesie keyai tuBounindennyo guchoto yaach. (1 Petero 4:3, 4) Ko u noto ko magat kelewenjingei. Tos kibendate ak bik che chamei Kamuktaindet? Tos kigas it ng’atutikyik che bo ng’omnatet ak chamnyet? Ngot keyai ko u noto, kibooru kele kimwa lembech Setani kingomwa kole mami chi ne imuchi koboisiechi Kamuktaindet ngobiit kaimutik. D Soman 1 Korintoek 6:9, 10; 15:33. Iboorwech chamnyet ne ting’ee Kamuktaindet bik kole, eng’ iman ko tun istoi nyalilda ak yaitiet. Bik che ibooru kole iyani nito ko tun koboiboichin sobet eng’ ng’ony koigeny. D Soman Johana 3:16. Si inai che chang’, igeer somanetab 11 eng’ bukuit ne kiguure Kanetutikab Bibilia che bo Iman. 17 9 Tos Imuchi Konyorundo Ano Boiboiyet Bikab Gong’ung’? 1. Amu nee si kogonu boiboiyet katunisiet eng’ gabchi? Bunu logoiywek che miach Jehovah Kamuktaindet ne baibai, ne machei koboiboitu gabchi. (1 Timoteo 1:11) Inendet ne kitou katunisiet. Kitungei eng’ oret ne namegei ak ng’atutik ko bo kamanut si kobiit konyor boiboiyet gabchi amu konu nito kerib lagok eng’ oret ne ribot. Nyolu kogonyit Kristianik ng’atutikab emet che bo siretab katunisiet. Soman Luka 2:1, 4, 5. Tos keertoi ano Kamuktaindet katunisiet? Machei inendet koek nito katuiyetab ge ne bo muren ak kwony ne ma begu. Machei Jehovah koek manong’otoik ak osotik bik che iyanotin eng’ age tugul. (Hebranik 13:4) Wechei inendet besiet. (Malaki 2:16) Nga u noto, kochamjin Jehovah kobesio Kristianik ak kitun anan kotunis kogeny ngoyai agenge eng’ ichek sokset. Soman Matayo 19:3-6, 9. 2. Tos nyolu kong’alaljindogei ak kotebto ano manong’otiot ak osotiot? Kiyai Jehovah murenik ak kwonyik si kobiit kotoretgei eng’ boisionik. (Taunet 2:18) Amu metitab got manong’otiot, ko magat kocheng’ji bikab gonnyi tuguk che magotin eng’ sobet ak konet ichek agobo Kamuktaindet. Nyolu kogon ge manong’otiot kocham osotiondennyi. Nyolu kochamnyo ak kotegisgei manong’otaik ak osotik. Amu ma ititaatin manong’otaik ak osotik, ko konetgei konyochige kaat ko bo kamanut si kobiit konyor boiboiyet eng’ gonnywa. Soman Epesoek 4:31, 32; 5:22-25, 33; 1 Petero 3:7. 3. Ngot ko ma ibaibai eng’ gong’ung’ ko tos nyolu ometege? Ngot inyoru kaimutik eng’ gong’ung’, ko nyolu otiem tuwai oboorchigei chamnyet. (1 Korintoek 13:4, 5) Ma iya18 ni Ng’olyotab Kamuktaindet kebagachgei koek oret ne kiterteree kaimutik che kinyoru eng’ gorik. Soman 1 Korintoek 7:10-13. 4. Lagok, tos nee kit ne makwok Kamuktaindet? Machei Jehovah oboiboitu. Konok kotigonet ne kararan ne bo kit ne nyolu oyai si oboibochi ming’inateng’wong’. Machei inendet onyoru borotet ne bunu ng’omnatetab sigikwok ak tuguk che kigonyor eng’ sobet. (Kolosaik 3:20) Machei Jehovah onyoru kora boiboiyet ne bunu keyachi boisiet Yaindeng’wong’ ak Werinnyi. Soman Amdoindet 11:9–12:1; Matayo 19:13-15; 21:15, 16. 5. Sigik, tos nee kit ne machei lagokwok si kobiit konyor boiboiyet eng’ sobet? Nyolu ogiilgei ocheng’ji lagokwok amitwogik, ole menyei ak ngoroik. (1 Timoteo 5:8) Nga u noto, ko si kobiit konyor lagokwok boiboiyet ko magat kora onet icheget kocham Kamuktaindet ak konetgei kobun inendet. (Epesoek 6:4) Chamnyet ne ibooru eng’ Kamuktaindet komuchi kotiiny muguleldab lakweng’ung’. Ngot iboisiee Ng’olyotab Kamuktaindet ye ineti lakweng’ung’ komuchi kowal kabwatutikyik eng’ oret ne nyolu. Soman Ne Kibwate Ng’atutik 6:4-7; Kalewenaik 22:6. Nyoru borotet lagok ye icheer ak imwachi kongoi eng’ tuguk che yae. Kora ko machei lagok kilitit ak kitigon. Kanetet ne u nito koribei icheget si ma nyor atebet ne imuchi koeete boiboiyet. (Kalewenaik 22:15) Nga u noto, ko ma nyolu kitigon eng’ kolgoliet ak koromnatet ole kigoi. Soman Kolosaik 3:21. Sirei Baorinikab Jehovah bukuisiek che chang’ che kigichob si kotoret sigik ak lagok. Bukuisiechuto kotiengei Bibilia. Soman Tienwogikab Kalosunet 19:7, 11. Si inai che chang’, igeer somanetab 14 eng’ bukuit ne kiguure Kanetutikab Bibilia che bo Iman. 19 10 Tos Imuchi Inaite Ano Kayanet ne bo Iman? 1. Tos mi dinit agenge kityo ne bo iman? Kiinet Jesu kasubikyik dinit agenge kityo, dinit ne bo iman. Kergei ak oret ne wendi sobondab koigeny. Kimwa Jesu kole: “Ng’ering’ che nyoru” oranoto. (Matayo 7:14) Iyani Kamuktaindet keoot eng’ oret ne tiengei Ng’olyondennyi, Bibilia. Kigituiyo bik tugul che ootei Kamuktaindet eng’ kayanet agenge. D Soman Johana 4:23, 24; 14:6; Epesoek 4:4, 5. 2. Kimwa nee Jesu agobo Kristianik che bo lembech? Kisib koteechi bik Jesu kole, tun chutei maotikab lembech dinitab Kristianik. —MATAYO 7:15. Ngegeerei, kotoogu ko u Kristianik che bo iman. Mwaei kanisosiekwak kole icheget ko Kristianik. Nga u noto, imuchi inai bichoto eng’ ole u icheget. Eng’ or nee? Ootet ne bo iman kityo ne yae bik koek Kristianik che bo iman che tinyei atebosiek ak ortinwek che naatin. D Soman Matayo 7:13-23. “Oribege maotik che bo lembech.” 3. Imuchi inaite ano bik che ootei Kamuktaindet eng’ oret ne bo iman? Keer tuguchu mut che kinaee icheget: ˛ Bik che ootei Kamuktaindet eng’ oretab iman koteegisi Bibilia ko Ngolyotab Kamuktaindet. Igiilege komeng’is kosubgei ak ng’atutikab Bibilia. Ko u noto, dinitab iman ko teer ak dinit ne tiengei kabwatutikab bik. (Matayo 15:7-9) Kristianikab iman “Mwaei kole ko ma amdoi kit age ak koyai age. ingen Jehovah; D Soman Johana 17:17; 2 Timoteo 3:16, 17. ago esioi inendet eng’ boisionikwak.” —TITO 1:16. ˛ Kasubikab Jesu che bo iman ko konyiti kainetab Kamuktaindet, Jehovah. Kigonyit Jesu kainetab Kamuktaindet amu kiyai konaak kainanito. Kitoret bik konai Kamuktaindet ak koneet ichek kosa kitilil kainetab Kamuktaindet. (Matayo 6:9) Eng’ ole imenye, ko tos ngoro (ainon) dinit ne yae konaak kainetab Kamuktaindet? D Soman Johana 17:26; Romanik 10:13, 14. ˛ Amdoi Kristianik che bo iman agobo Bounatetab Kamuktaindet. Kiiyook Kamuktaindet Jesu konyo koamda logoiywek che miach agobo Bounatet. Bounatetab Kamuktaindet kityo ne kamang’unetab bik. Kitestai Jesu kong’alale Bounatonito agoi betut ne kime. (Luka 4:43; 8:1; 23:42, 43) Kimwa kole tun amdoi kasubikyik agobo Bounatonito. Ngot ko nyonjin chi ak kong’alalun agobo Bounatetab Kamuktaindet, ko tos bunu dinit ngoro (ainon)? D Soman Matayo 24:14. ˛ Ma bo ng’onyuni ya kasubikab Jesu. Imuchi inai icheget amu ma chutei bolatosiek anan ko siretab ge ne bo bik. (Johana 17:16; 18:36) Kora, ko ma isubi tuguk che yaach ak atebosiek che yaach che mi ng’ony. D Soman Jakobo 4:4. ˛ Tinyei Kristianikab iman chamnyet ne o eng’ kwenunnywa. Inetigei eng’ Ng’olyotab Kamuktaindet koteegis bik che bunu kutuswek tugul. Nga eng’ kasarwek che chang’ ko kigotoret dinisiekab lembech boriosiek che bo bororiosiek, koesioi Kristianikab iman koyai ko u noto. (Mika 4:1-3) Ne kata u noto, ko boisiee Kristianik kasartanywa ak malikwak kotoret ak kocheer bik alak. D Soman Johana 13:34, 35; 1 Johana 4:20. 4. Tos imuchi inai dinit ne bo iman? Ngoro (ainon) dinit ne tienge kanetutikyik tugul Ng’olyotab Kamuktaindet, ne teegisi kainetab Kamuktaindet, ak koamdoi kole kamang’unetab bik ko Bounatetab Kamuktaindet kityo? Ngoro (ainon) dinit ne iboru chamnyet ak koesioi boriet? Tos ilen nee? D Soman 1 Johana 3:10-12. Si inai che chang’, igeer somanetab 15 eng’ bukuit ne kiguure Kanetutikab Bibilia che bo Iman. 21 11 Tos Toretitech Ano Ng’atutikab Bibilia? 1. Amu nee si kemache kandoinatet? Ng’om Yaindennyo kosiirech. Ko Kwanda ne chamech, kobwatech inendet. Kora, ki ma ko magennyi ketienge ge achegei. (Jeremia 10:23) Ko u noto, kemache achek tugul kandoinatetab Kamuktaindet ko u ye machei lakwet kandoinatetab sigik. (Isaia 48:17, 18) Ng’atutikab Bibilia ko konu kandoinatet ne noto ko konunotiot ne bunu Kamuktaindet. D Soman 2 Timoteo 3:16. Inetech ng’atutikab Jehovah oret ne kararan eng’ sobet rani ak koboorwech ole kimuchi kenyorunde melektab koigeny eng’ betusiek che bwanei. Amu ki yaech Kamuktaindet, ko bo iman kiyan ak kibooru kongoi eng’ kandoinatennyi. D Soman Tienwogikab Kalosunet 19:7, 11; Ng’ang’utiet 4:11. 2. Indoiywech Ng’olyotab Kamuktaindet eng’ or nee? Iboorwech imanitab Bibilia tuguk che makwech Kamuktaindet keyai eng’ kasarwek che chang’. Ngatutik alak ko boisiei eng’ kasarta agenge kityo. (Ne Kibwate Ng’atutik 22:8) Magat keboisiee kimnatennyo ne bo kabwatet si kobiit kiguiye ole mwaundech imanit ne mi Bibilia kit ne nyolu keyai. (Kalewenaik 2:1012) Ko u, ineti Bibilia kole sobet ko konunotiot ne bunu Kamuktaindet. Imuchi kondoiywech imaninito ye kimi boisiet, ye kimi gaa, ak ye kibendoti. Ngot kibwat imaninoto kele sobet ko konunotiot, kemache kegeer kele ma kiibchini ng’oiyondit sobetab bik alak anan ko nenyo. D Soman Boisionik 17:28. 3. Ngorcho (achon) ng’atutik aeng’u che eechen? King’alalee Jesu ng’atutik aeng’ che bo kamanut. Ne tai ko ng’angu amu nee si ko sobei chito, noto ko konai Kamuktaindet, kocham inendet, ak koboisiechi eng’ oret ne iyanat. Nyolu kibwat ng’atutionito tai eng’ kiy age tugul ne kitile keyai. (Kalewenaik 3:6) Bik che Tos imuchi kotoretitech ano imanitab Bibilia kerib ge? —TIENWOGIKAB KALOSUNET 36:9. boisiee ng’atutionito eng’ sobennywa ko nyoru chorwandit ak Kamuktaindet, boiboiyet ne bo iman ak sobondab koigeny. D Soman Matayo 22:36-38. Ng’atutiet ne bo aeng’ komuchi kondoiywech si kobiit ketebi ak bik eng’ kalyet. (1 Korintoek 13:4-7) Kibooru kele kiboisiee ng’atutionito ye kisub ole yachindoi Kamuktaindet bik. D Soman Matayo 7:12; 22:39, 40. 4. Tos toretitech ano ng’atutikab Bibilia? Ineti ng’atutikab Kamuktaindet ole imuchi kotuiyeito chamnyet gorik. (Epesoek 4:32, Kolosaik 3:12, 14) Ribei Ng’olyotab Kamuktaindet gorik kora ye ineti agobo imanitab Bibilia ne nyolu kondoiywech ne mwae kole, katunisiet ko kit ne ma nyolu kobeg. D Soman Taunet 2:24. Ye kisub kanetutikab Bibilia kimuchi kerib magutikyok che bo borto ak chametab ge nenyo. Ko u, bik che sirei bik alak boisiet, ko keerei ko koigoi bik che isubi ng’atutikab Bibilia che bo kagiiletab ge ak mwaetab imanit. (Kalewenaik 10:4, 26; Hebranik 13:18) Inetech kora Ng’olyotab Kamuktaindet keegu bik che yamei tuguk che magotin eng’ sobet ak kinde tai choruandinnyo ak Kamuktaindet kosiir tugukab borto. D Soman Matayo 6:24, 25, 33; 1 Timoteo 6:8-10. Ngot keboisiee ng’atutikab Kamuktaindet, komuchi korib borwekyok. (Kalewenaik 14:30; 22:24, 25) Ko u, ngot kisub komie ng’atutikab Bibilia che eesioi bogitet, ko ribech si ma kinyoru mianwogik che barei bik ak nyasutik. (Kalewenaik 23:20) Chamwech Jehovah kee maiywek, nga u noto ko ma nyolu kee che chang’. (Tienwogikab Kalosunet 104:15; 1 Korintoek 6:10) Toretech ng’atutikab Kamuktaindet ye inetech kerib ma atebosiekyok kityo, boto kabwatutikyok kora. (Tienwogikab Kalosunet 119:97-100) Agoi yuto, ko ma konyiti Kristianik che bo iman ng’atutikab Kamuktaindet si kobiit konyor borotet kityo. Yaei ko u noto si kotegis Jehovah. D Soman Matayo 5:14-16. Si inai che chang’, igeer somanetab 12 ak 13 eng’ bukuit ne kiguure Kanetutikab Bibilia che bo Iman. 23 12 Tos Imuchi Irikyinde Ano Kamuktaindet? 1. Tos kasei Kamuktaindet sautik tugul? Taachei Kamuktaindet bik chi age tugul korikyi inendet eng’ saet. (Tienwogikab Kalosunet 65:2) Nga u noto, ko ma kasei ago ma iyani inendet sautik tugul. Ko u, imugaksei keteer sautikab chito ne inyalili osotiondennyi. (1 Petero 3:7) Kora, ye kingotestai Israelik koyai yaitiet, koesio Kamuktaindet kogas sautikwak. Eng’ iman, ki konyitech Jehovah kingo konech boroindo ne bo keng’alalji eng’ saet. Ngot kosik bik che kigoyai tengekwogik che nyigisen, koyani Kamuktaindet sautikwak kora. Soman Isaia 1:15; 55:7. 2. Nyolu kesaiten ano? Saet ko ta ko ootet, ko u noto ko nyolu kesaa Yaindennyo, Jehovah kityo. (Matayo 4:10; 6:9) Amu ma kiititaatin, ko nyolu kesaa eng’ kainetab Jesu amu kime agobo tengekwogikyok. (Johana 14:6) Ma machei Jehovah kegetyi sautikab metit anan ko che kigisir. Machei inendet kesaa sautik che bunu mugulelwekyok. Soman Matayo 6:7; Pilipik 4:6, 7. Imuchi kogas Yaindennyo agot sautik che kimwaee muguleldo. (1 Samuel 1:12, 13) Taachech inendet kesa sait age tugul, ko u konaami betut anan ko kobegu betut, saisiekab amitwogik ak yo kitinye kaimutik. Soman Tienwogikab Kalosunet 55:22; Matayo 15:36. 3. Amu nee si kotuiytos Kristianik? Ma nyumnyum kerikyi Kamuktaindet amu kimenye kwenutab bik che matinye kayanet eng’ Kamuktaindet ak koeesioi arorutiet ne bo kalyet eng’ ng’ony. (2 Timoteo 3:1, 4; 2 Petero 3:3, 13) Ko u noto, kemache cheerset ne bunu bik 24 che kisae tugul ak komache ak ichek cheerset ne bunwech. Soman Hebranik 10:24, 25. Kebendate ak bik che chamei Kamuktaindet kotoretech kerikyi Kamuktaindet. Tuiyosiekab Baorinikab Jehovah, kogonech kasarwek che kororon che kinyorunen cheerset ne bunu kayanetab tupchosiek alak. Soman Romanik 1:11, 12. 4. Tos imuchi irikyi Kamuktaindet eng’ or nee? Imuchi irikyi Jehovah ye iboisiee kasarta ibwat tuguk che kiinetgei eng’ Ng’olyondennyi. Ibwat kit ne imuchi inetgei eng’ boisionikyik, kotigonennyi ak arorutikyik. Ye kisaa ak kibwat tuguk che kinetigei, ko toretech kibooru kongoi ne bunu mugulelwekyok eng’ chamnyet ak ng’omnatetab Kamuktaindet. Soman Josua 1:8; Tienwogikab Kalosunet 1:1-3. Imuchi irikyi Kamuktaindet kityo ngot imang’u inendet, ngot itinye kayanet eng’ inendet. Nga u noto, ko kayanet ko u kit ne sobei ne machei kebai. Magat itestai ibai kayaneng’ung’ ye itesetai ibwati agobo amu nee si iyan tuguk che iyani. Soman Matayo 4:4; Hebranik 11:1, 6. 5. Inyorundoi ano borotet ye irikyi Kamuktaindet? Ribei Jehovah bik che chamei inendet. Imuchi korib icheget eng’ kiy age tugul ne imuchi kong’em kayanennywa ak kamang’unennywa ne bo sobondab koigeny. (Tienwogikab Kalosunet 91:1, 2, 7-10) Iteiywech agobo ortinwekab sobet che imuchi kong’em borwekyok ak boiboiyennyo. Inetech Jehovah oret ne kararan mising’ ne bo sobet. Soman Tienwogikab Kalosunet 73:27, 28; Jakobo 4:4, 8. Si inai che chang’, igeer somanetab 17 eng’ bukuit ne kiguure Kanetutikab Bibilia che bo Iman. 25 13 Nee Logoiywek che Miach Agobo Dinit? 1. Tos kororon dinisiek tugul? Mi bik che tinye maget ne kararan eng’ dinisiek tugul. Logoiywek che miach kenai kele keere Kamuktaindet bichoto ak kobwati. Nga u noto, ko kigoyai yaitiet ne o bik che bo dinisiek eng’ kainetab dinit. (2 Korintoek 4:3, 4; 11:13-15) Kosubgei ak logoiywek, ko chutei agot dinisiek wirtaetab bomisiek, baretab bororiosiek, boriosiek ak nyeretab lagok. Yaei nito koimngei bik che iyani Kamuktaindet ne tia! D Soman Matayo 24:3-5, 11, 12. Ngotorori dinit ne bo iman Kamuktaindet, ko ma ibaibai dinitab lembech. Ineti kabwatutik che ma mi Bibilia koboto lembechek agobo Kamuktaindet ak agobo bik che kigobek. Nga u noto, ko mache Jehovah konai bik imanit agobo inendet. D Soman Esekiel 18:4; 1 Timoteo 2:3-5. 2. Nee logoiywek che miach agobo dinit? Kit agenge ne konu boiboiyet, ko ma ng’alei dinisiek Kamuktaindet che yaegei ko u yo chamei inendet ago eng’ iman ko chamei ng’onyutab Setani. (Jakobo 4:4) Kuure Ng’olyotab Kamuktaindet dinisiek tugul che bo lembech “Babulon ne O.” Babulon ko kainet ne kigiguure nganaset ne ki bo keny ole kitaunengee dinisiek che bo lembech kingobata Maranetab betusiekab Noa. Ko negit, kowong’u Kamuktaindet eng’ kasarta ne ma kibwotyin dinisiek che ng’alei ak konyalili bik. D Soman Ng’ang’utiet 17:1, 2, 5, 16, 17; 18:8. Ta ko mi logoiywek che chang’ che miach. Tomo koutie Jehovah bik che tinye maget ne kararan che mi dinisiekab lembech eng’ ng’ony komugul. Ineti Kamuktaindet bik che u choto imanit si kobiit kotuiyo. D Soman Mika 4:2, 5. 26 3. Nyolu koyai nee bik che tinyei maget ne kararan? Ribei Jehovah bik che chamei tuguk che kororon ago che bo iman. Mwachin icheget kobagach dinisiekab lembech. Bik che chamei Kamuktaindet ko chobotin kowal atebosiek si kobiit kobaibai inendet. D Soman Ng’ang’utiet 18:4. Keny, kingogas bik che ki tinyei maget ne kararan logoiywek che miach che ki amdoi che kiyooktoi, kotaach eng’ boiboiyet. Kiinet Jehovah agobo sobet ne leel, sobet ne konu boiboiyet ne o, ak ne konu kamang’unet. Icheget ko kaborunet ne kararan ne nyolu kisub rani, amu kitaach logoiywek che miach ak koyai Jehovah koek ne tai eng’ sobennywa. D Soman 1 Tesalonikek 1:8, 9; 2:13. Taachei Jehovah bik che bagaachi dinitab lembech kobwa gonnyi ne bo bik che ootei inendet eng’ imanit. Ngot iyan taaksetab Kamuktaindet, ko egu inendet chorweng’ung’, inyoru kora bik che tinyei chamnyet che oote Jehovah tugul ak tun inyoru sobondab koigeny. D Soman Mariko 10:29, 30; 2 Korintoek 6:17, 18. 4. Tun ko ibundoi ano Kamuktaindet boiboiyet eng’ emet age tugul? Kiruoget ne nyonei ne tun kiruokyin dinisiekab lembech ko logoiywek che miach. Tun ibu kagaigaet eng’ ng’ony komugul. Tun ko ma koberberi ama kobchee bik dinitab lembech ole kigoi. Chi age tugul ne meng’isiei ko tun kituiytos icheget eng’ ootet ne kiootei Kamuktaindet ne bo iman. D Soman Ng’ang’utiet 18:20, 21; 21:3, 4. Ituiytos bik dinit ne bo iman Si inai che chang’ igeer somanetab 15 and 16 eng’ bukuit ne kiguure Kanetutikab Bibilia che bo Iman. 27 14 Amu Nee Si Kotinye Kamuktaindet Kibagengeit? 1. Ki amu nee si kotet Kamuktaindet bikab Israel? Kitet Kamuktaindet lagokab Abraham koek bororiet ak kogochi icheget ng’atutik. Ki kuure icheget bororietab “Israel” ak koyai koek bik che ribei ootet ne kiootei Kamuktaindet eng’ imanit ak che ribei ng’olyondennyi. (Tienwogikab Kalosunet 147:19, 20) Ko u noto, ko kiimuchi konyor borotet bik tugul che bo bororiosiek alak eng’ lsrael. D Soman Taunet 22:18. Ki lewen Kamuktaindet Israelik koek baorinikyik. Ibooru tuguk che kiyoogis keny ole kinyorundo bik borotet ye kingogas it ng’atutikab Kamuktaindet. (Ne Kibwate Ng’atutik 4:6) Ko u noto, kiimuchi konai bik alak Kamuktaindet kobun Israelik. D Soman Isaia 43:10, 12. 2. Amu nee si ko kigitet Kristianik che bo iman? Kingo siirto kasarta, koesio Kamuktaindet Israel ak kolewen tuiyetab Kristianik ne kata bororionoto. (Matayo 21:43; 23:37, 38) Amu kiesio Kamuktaindet Israelik, koboisiei rani Kristianik che bo iman ko baorinikab Jehovah. D Soman Boisionik 15:14, 17. Kitet Jesu kasubikyik koamda ak koyai alamalaik eng’ bororiosiek tugul. (Matayo 10:7, 11; 24:14; 28:19, 20) Kiyaei boisioni eng’ oret ne o ne tom kegeerei, eng’ kageesunetab betusiechu kimi chu bo let. Ki kotuiyo Jehovah bik milionisiek che bunu bororiosiek tugul eng’ ootetab iman, kit ne tomo koyaaksei besio. (Ng’ang’utiet 7:9, 10) Kigitet Kristianik che bo iman si kobiit kogimitgei ak kotoretgei. Eng’ ng’ony komugul, ko boibochin tugul kanetisietab Bibilia ne kergei eng’ tuiyosiekwak. D Soman Hebranik 10:24, 25. 28 3. Ki taundogei ano kibagengeitab Baorinikab Jehovah ne bo betusiechu kimi? Eng’ kenyisiekab 1870 ko kiinaam bik tutigin che ki inetigei Bibilia koguiyo kogeny imanitab Bibilia ne kiga kobet keny. Kiingen bichoto kole kigatet Jesu tuiyetab Kristianik koamda, ko u noto, konaam boisiet ne o ne bo amdaetab Bounatet eng’ ng’ony komugul. Eng’ kenyitab 1931, konaam koguure ge Baorinikab Jehovah. D Soman Boisionik 1:8; 2:1, 4; 5:42. 4. Kigitetita ano Baorinikab Jehovah? Eng’ keny, ko kinyor borotet tuiyosiekab Kristianik che kimi emotinwek che chang’ kobun boisiek che kiteleljin boisiet, boisiek che kiingen kole Metitab tuiyet ko Jesu. (Boisionik 16:4, 5) Ko u noto, rani ko nyoru borotet Baorinikab Jehovah che mi ng’ony komugul kobun Boisiek che Teleljin Boisiet. Teleljin boisiechuto opisisiek che bo Baorinikab Jehovah che walei bukuisiek koba kutuswek alak, che imoong’u bukuisiek, ak che rooptoi bukuisiek che kinetegei Bibilia eng’ kutuswek che siirei 600. Ko u noto, kogochin Boisiek che Teleljin Boisiet kagimitet ne bunu Sirutik ak oret ne nyolu kosub tuiyosiek che siirei 100,000 che mi ng’ony komugul. Eng’ tuiyet age tugul, ko mi murenik che nyoljin koek boisiek anan ko che keerei boisiet eng’ tuiyet. Ribei boisiechuto kechirekab Kamuktaindet eng’ chamnyet. D Soman 1 Petero 5:2, 3. Tetotin Baorinikab Jehovah koamda logoiywek che miach ak koyai alamalaik. Kiadochini bik got eng’ got ko u ole kiyaitoi che kiyooktoi. (Boisionik 20:20) Kinemu ge kora kinetgei Bibilia ak bik che chamei imanit kobun mugulelwekwak. Nga u noto, ko ma kibagengeit kityo Baorinikab Jehovah. Acheget ko ki bikab got agenge che tinyei Kwanda ne tinyei chamnyet. Ki tupchosiek che toretigei. (2 Tesalonikek 1:3) Amu tetotin bikab Jehovah kobaibai Kamuktaindet ak kotoret bik alak, ko icheget ko bik che boiboi kosiir tugul eng’ ng’ony. D Soman Tienwogikab Kalosunet 33:12; Boisionik 20:35. Si inai che chang’, igeer somanetab 19 eng’ bukuit ne kiguure Kanetutikab Bibilia che bo Iman. 15 Amu Nee si Konyolu Itestai Inetgei Che Chang’ Agobo Jehovah? 1. Nee borotet ne inyoru ye itestai inetgei Bibilia? Ne matiny, ko ki koyai kanetutichu bo Bibilia kogimit chamnyeng’ung’ eng’ Jehovah. Nyolu ketestai keyai kiy si kobiit kogimit chamnyonito mising’. (1 Petero 2:2) Tiengei kamang’uneng’ung’ ne bo sobondab koigeny tesetab tai ne bo irikyi Kamuktaindet ye inetgei Bibilia. D Soman Johana 17:3; Juda 21. Ye tesoksei naeng’ung’ agobo Kamuktaindet, kotesaksei kogimitu kayaneng’ung’. Toretin kayanet ibaibai Kamuktaindet. (Hebranik 11:1, 6) Yain nito isigu ak iyai walutik che magotin eng’ oreng’ung’ ne bo sobet. D Soman Boisionik 3:19. 2. Tos imuchi kotoret bik alak naeng’ung’ agobo Kamuktaindet eng’ or nee? Kosubgei ak ole kigiyaitech, keboiboichini kemwa logoiywek che miach, ko u noto inyoru maget iamdochi bik alak tuguk che koinetgei. Ye itesetai inetigei Bibilia, inae iboisiee Bibilia iaroru kayaneng’ung’ eng’ Jehovah ak eng’ logoiywek che miach. D Soman Romanik 10:13-15. Tou bik che chang’ koamdochin logoiywek che miach choronok anan ko tilyanutik. Boisiee ng’omnatet. Ne kata imwachini ilenji bo lembech dininnywa, imwachi agobo arorutikab Kamuktaindet. Kora, ibwat ile boibochin bik atebeng’ung’ ne mie kosiir kit ne imwae. D Soman 2 Timoteo 2:24, 25. 3. Tos imuchi iboiboichi choruandit ne u nee ak Kamuktaindet? Toretin kanetisietab Bibilia ietu eng’ ng’olyot. Imuchi anyun ichut choruandit ne inegei ak Jehovah. Eng’ iman imuchi iyegu agenge ne bo bik eng’ gotab Jehovah. D Soman 2 Korintoek 6:18. Imuchi ichut choruandit ne inegei ak Jehovah 4. Tos imuchi itestai eng’ or nee? Imuchi ietu eng’ kayaneng’ung’ ye itestai inetgei Ng’olyotab Kamuktaindet. (Hebranik 5:13, 14) Som agenge eng’ Baorinikab Jehovah onetgei tuwai Bibilia obosiee bukuit ne kiguure Kanetutikab Bibilia che bo Iman. Ye itesetai inetigei Ng’olyotab Kamuktaindet, kotesetai kogororonitu sobeng’ung’. D Soman Tienwogikab Kalosunet 1:1-3; 73:27, 28. Bunu Jehovah logoiywek che miach, Kamuktaindet ne baibai. Imuchi irikyi inendet ye irikyi bikyik. (Hebranik 10:24, 25) Ye itestai igiilgei ibaibai Jehovah, iyae kit ne nyolu si iityi sobondo ne bo iman, sobondab koigeny. Kerikyi Kamuktaindet ko kit ne kararan eng’ tugul ne imuchi iyai eng’ iman. D Soman 1 Timoteo 1:11; 6:19. Si inai che chang’ igeer somanetab 18 eng’ bukuit ne kiguure Kanetutikab Bibilia che bo Iman. 31 KANETUTIKAB BIBILIA CHE BO Iman Bitunat eng’ siret ak eng’ kompyuta eng’ www.jw.org eng’ kutuswek bogolusiek SOMANET NGORO (AINON) NE ICHAME MISING’? 1 4 8 12 Jesu Kristo ko ng’o? Amu nee si kochamda Kamuktaindet yaitiet ak nyalilda? Tos imuchi irikyinde ano Kamuktaindet? www.jw.org 5 9 13 Logoiywek che miach ko nee? Nee magetab Kamuktaindet agobo ng’ony? Tos imuchi konyorundo ano boiboiyet bikab gong’ung’? Nee logoiywek che miach agobo dinit? 2 6 10 14 Kamuktaindet ko ng’o? Nee kamang’unet ne mi eng’ bik che kigobek? Tos imuchi inaite ano kayanet ne bo iman? 3 7 Tos bunu Kamuktaindet logoiywek che miach iman? Bounatetab Kamuktaindet ko nee? 11 Tos toretitech ano ng’atutikab Bibilia? Amu nee si kotinye Kamuktaindet kibagengeit? fg-KJ