musika 7

Transcript

musika 7
qeTevan cagareli
rusudan giorgiZe-WiWinaZe
musika 7
maswavleblis wigni
1
qeTevan cagareli, rusudan giorgiZe-WiWinaZe
musika
VII klasi
maswavleblis wigni
rekomendebulia erovnuli saswavlo gegmebisa da Sefasebis centris mier. warmatebiT
pilotirebulia saqarTvelos skolebSi ganaTlebis reformis proeqt `ilia WavWavaZis~
farglebSi 2005-2006 saswavlo wels.
redaqtorebi
lali baqraZe
lali qadagiZe
ana WabaSvili
dizaini da dakabadoneba
nino guruli
garekanis dizaini
giorgi tabliaSvili
© gamomcemloba `diogene~, 2007
yvela ufleba daculia
meore gamocema 2007
ISBN 978-99940-926-8-0
gamomcemloba `diogene~, Tbilisi, kekeliZis q. 6, telefoni 95 63 94, tel./faqsi 96 79 71
www.diogene.ge
2
3
4
maswavleblis wignis struqtura
I Sesavali.
II erovnuli saswavlo gegma VII klasisaTvis.
III Sinaarsisa da miznebis ruka.
IV komentarebi maswavleblis wignis TiToeul gakveTilTan da mis Semadgenel nawilebTan dakavSirebiT.
V ramdenime sanimuSo gakveTili savarjiSoebis, testebis pasuxebiT (gasvliTi, mimdinare, Teoriuli,
praqtikuli, Semajamebeli), scenari saswavlo masalis wardgenis fazebiT (axsna-ganmartebiTurT).
VI Sefasebis sistema.
VII damatebiTi masala maswavleblisaTvis: a) musikaluri Canawerebis (audiokasetaze) CamonaTvali
Temebisa da gakveTilebis mixedviT; b) audiokaseta.
I Sesavali
kacobriobis istoriaSi musikas, humanisturi aRzrdis am mZlavr iaraRs, yoveli epoqa axal
waxnagebs sZenda. dRes msoflioSi musikaluri ganaTlebis miznebisa da Sinaarsis gansazRvrisas
erTmaneTs upirispirdeba mravali, xSirad urTierTgamomricxavi da winaaRmdegobrivi mosazreba,
magram uryevia rwmena sayovelTao musikaluri ganaTlebis aucileblobis Sesaxeb. es ki imas niSnavs,
rom zogadsaganmanaTleblo skolas ekisreba ZiriTadi funqcia moswavleTa musikalur-esTetikuri
ganaTlebis warmarTvaSi.
Cvens qveyanaSi dRes mravali faqtori amuxruWebs intensiuri mxatvruli ganaTlebis saqmes
(skolebs ar gaaCniaT swavlebisaTvis Sesaferisi baza musikaluri sakravebiT, audio-video, kompiuteruli teqnikiT, kvalificiuri pedagogiuri kadriT da a. S.), magram pedagogiuri xelmZRvanelobiT organizebuli saswavlo procesis mizanmimarTuli da gegmazomieri xasiaTiT warmarTvis
SesaZleblobebs mxolod saswavlo-saaRmzrdelo dawesebulebebi floben. cxadia, skola ar iRvwis
musikos-profesionalis aRzrdisaTvis. mTavaria, musikasTan urTierTobis yvela gza zogadmusikaluri Tvalsawieris gafarToebas, SemoqmedebiTi potencialis gaxsnas, mxatvruli interesebis, moTxovnilebebis, gemovnebis formirebas emsaxurebodes. musikaluri xelovnebis maRalmxatvrul nimuSebze aRzrdilma Taobam kacTmoyvareobis, saTnoebis, TanagrZnobis, sikeTis, siyvarulis, mamuliSvilobis maRali Tvisebebi unda gamoavlinos.
rogori musikiT unda aRizardos da ganaTldes bavSvi? am kiTxvas arasdros SeuZenia iseTi
simZafre, rogorc dRes. msoflios pedagogiuri sazogadoeba SeSfoTebulia moswavle-axalgazrdobaSi musikaluri gemovnebis gaRaribebis tendenciis damkvidrebiT. maTi `akustikuri
garemo~ Tanamedrove gasarTobi musikis bgerul-ritmuli STabeWdilebebis siWarbiTa da ekleqtikuri, amorfuli, erTferovani intonaciuri wyobiT gamoirCeva, amdenad, naklebmxatvruli da
naklebgamomsaxvelia, rasac aRqmis pasiurobamde mihyavs mozardi. es ar aris `yuris misagdebi~ da
`saazrovno musika~. amitomacaa, rom musikaluri folklorisa Tu klasikis nimuSebi maTi
interesebis miRmaa, radgan maT ar ZaluZT xelovnebis WeSariti qmnilebebis musikalur-mxatvruli
Sinaarsis adekvaturi aRqma, maTi sazrisis wvdoma. axalgazrdobis intonaciuri maragis gajansaRebis utyuar, mZlavr saSualebad dRes msoflios yvela kontinentis musikosi pedagogi
folkloruli mReris tradiciebis aRdgenas miiCnevs da mkvidrdeba azri samyaros `intonaciiT
Secnobis~ aucileblobis Sesaxeb. amisaTvis ki moswavleebs samyaros `bgerebiT mosmenis” unari unda
SevZinoT, rac `moazrovne smenis~ (smeniTi da azrobrivi moqmedebis sinTezis) ganviTarebas iTxovs.
paradoqsia, magram faqtia, rom polifoniuri musikaluri azrovnebis iseT qveyanaSi, rogoric
saqarTveloa, sadac xalxuri polifoniuri mravalxmianoba genetikuri Tvisebaa, aTeuli wlebis
ganmavlobaSi veguebodiT imas, rom zogadsaganmanaTleblo skolebSi TiTqmis ignorirebuli iyo
musikis swavleba. ar xerxdeboda Cveni erovnuli saganZuris — xalxuri Semoqmedebisa da profesiuli
musikaluri xelovnebis maRalmxatvruli nimuSebis swavlebis danergva.
globalizaciis mimdinare procesebi sulac ar niSnavs erovnuli faseulobebis xelyofas. amaSi
gvarwmunebs saxelmwifo saganmanaTleblo standartebi, romlebic samarTlianad arRvevs im
stereotipebs, rac wlebis manZilze iyo SemuSavebuli musikaluri aRzrdis programul moTxovnebSi
da gvTavazobs sruliad axal midgomas saswavlo programis Sinaarsisadmi, swavlis Sedegebze
gaTvliT.
5
arsebuli saganmanaTleblo standartisa da im tendenciebis gaTvaliswinebiT, riTac dRes
msoflioSi musikaluri ganaTleba xasiaTdeba, swavlebis VII wlisaTvis SemuSavebuli `musika~
(saxelmZRvanelo swavlebis VII wlisaTvis maswavleblis wigniTurT) Semdeg miznebs isaxavs:
1. saswavlo repertuarsa da Tanamedrove `akustikur garemos~ Soris arsebuli intonaciuri
ufskrulis daZlevis uaxlesi principebis arsis gamovlena.
2. memkvidreobiTobis (elementaruli skolis zeda da sabazo skolis dawyebiTi safexurebi) da
yoveli asakobrivi periodis specifikuri Tvisebriobis gaTvaliswineba gancdis (aRqmis) da
praqtikuli mxatvruli Semoqmedebis gamocdilebis SesaZenad.
3. maxvili intonaciuri smenis formireba, rogorc intonaciuri azrovnebis ganviTarebis aucilebloba xalxuri da profesiuli musikis saukeTeso nimuSebze operirebiT, myari safuZvelis
Seqmna musikalur-smeniTi yuradRebis gamomuSavebisaTvis, polifoniuri azrovnebis ganviTarebisaTvis da a. S.
4. saxelmwifo saganmanaTleblo standartiT gaTvaliswinebul Sedegebze da indikatorebze
orientireba ramdenime aspeqtiT: gunduri sasimRero, musikalur-ritmuli moZraobis,
elementarul sakravebze muzicirebisa da improvizaciis unar-Cvevebi, musikis emociurmxatvruli aRqma-Sefaseba (`msmeneli _ kritikosi~) da a. S.
5. erovnul da sazRvargareTis musikasTan ziareba musikaluri xelovnebisadmi Janruli midgomiT
(`epoqaTa dialogis~ gziT da ara nacadi `qronologiuri principiT~, romlis Tanaxmad musikis
Secnobis gza Seesabameba misi ganviTarebis istoriul Tanmimdevrobas).
6. analogiebi (paralelebi) xelovnebis sxva dargebTan (met-naklebi sirTuliT):
a) musikisa da xelovnebis sxva dargebis (literatura, saxviTi xelovneba, xuroTmoZRvreba
da a. S.) Janrobrivi safuZvlebi.
b) musikisa da xelovnebis dargebis saerTo maxasiaTeblebi (ritmi, tembri, intonacia, artikulacia
da a. S.).
7. msoflio xalxebis musikaluri kulturis Sesaxeb warmodgenebis formirebisaTvis im sayrdeni
wertilebis gamovlena (miTologia-religiis sferoebi da a. S.), rac kulturologiuri integrirebis principebis gatarebisaTvis aris saWiro swavlebis VII wlisaTvis gamiznuli, maswavleblis
wigni xels Seuwyobs avtorTa konceptualuri poziciis realizacias, gzamkvlevia maswavleblisaTvis sagakveTilo blokis struqturaSi, mimarTulia codnis SeZena-gamoyeneba-integraciaze,
iZleva gakveTilebis saxeebis aRweras, inovaciuri swavlebis modelebis daxasiaTebas swavlebis
jgufuri da koleqtiuri muSaobis formebis pirobebSi pedagogiuri procesis individualizaciis
gzebisa da saSualebebis miTiTebiT. Sefasebis makontrolirebeli masala warmodgenilia
Semajamebeli gakveTilebis, viqtorinebisa da gakveTil-koncertebis saxiT; maswavleblis wigni
agebulia moswavlis saxelmZRvanelos adekvaturad.
maswavleblis wignis struqtura:
I Sesavali.
II erovnuli saswavlo gegma VII klasisaTvis.
III saxelmZRvanelos Sesatyvisoba erovnul saswavlo gegmasTan.
IV komentarebi maswavleblis wignis TiToeul gakveTilTan da mis Semadgenel nawilebTan dakavSirebiT.
V ramdenime sanimuSo gakveTili savarjiSoebis, testebis pasuxebiT (gasvliTi, mimdinare, Teoriuli,
praqtikuli, Semajamebeli), scenari saswavlo masalis wardgenis fazebiT (axsna-ganmartebiTurT).
VI Sefasebis sistema.
VII damatebiTi masala maswavleblisaTvis: a) musikaluri Canawerebis (audiokasetebi) CamonaTvali
Temebisa da gakveTilebis mixedviT; b) audiokaseta.
II erovnuli saswavlo gegma
musikas esTetikuri aRzrdis sagnebs Soris gansakuTrebuli adgili uWiravs _ mas yvelaze
Zlieri gavlenis moxdena SeuZlia adamianze. musikis zegavleniT adamianis emociuri sfero
mdidrdeba, mas sakuTari damokidebuleba uyalibdeba sxvadasxva faseulobebis _ sikeTis, silamazis
mimarT, uviTardeba erovnuli TviTSegnebis grZnoba... musikis emociuri zegavlena imdenad aSkaraa,
rom iCrdileba misi sxva funqcia. rogorc uaxlesma samecniero gamokvlevebma aCvena, musikas
kognituri xasiaTi aqvs da misi Seswavla mniSvnelovan zegavlenas axdens moswavleTa saerTo
akademiur moswrebaze.
6
musikis gakveTilebze bavSvi uaxlovdeba, eCveva musikas. am SemTxvevaSi mTavaria interesis
da SemoqmedebiTi sawyisis gaRviZeba, raTa musikasTan urTierToba mas siamovnebad eqces. ra
Tqma unda, skola ar iTvaliswinebs musikosisaTvis aucilebeli profesiuli Cvevebis aRzrdas.
miT umetes, rom yvela bavSvs gansxvavebuli bunebrivi monacemebi aqvs.
interesis gaRviZebas sagnis mimarT didad Seuwyobs xels integrirebuli swavleba. integrireba
SeiZleba vizualur xelovnebasTan (kompozitoris portreti, saqarTvelos romelime kuTxis xedi,
musikiT miRebuli STabeWdilebis daxatva...), Teatralur xelovnebasTan (etiudi, musikaluri
speqtakli, warmodgenis musikaluri gaformeba...), cekvasTan (musikiT gamowveuli emociis gadmocema
sxeulis moZraobiT, cekvis ileTebis Seswavla), poeziasTan, literaturis nimuSebTan (musikaluri
nawarmoebebis literaturuli pirvelwyaro, vokaluri nawarmoebebis teqstebi), istoriasTan (epoqa,
istoriuli movlenebi...), maTematikasTan (notebis grZliobebi, simetriis principebi...),
informatikasTan (musikaluri kompiuteruli programebi), fizikasTan (bgera, rogorc rxevebis
erToblioba, musikaluri sakravebis Taviseburebebi akustikis principebidan gamomdinare...) da a.S.
musikis swavlebis mizania:
· moswavlis Cabma SemoqmedebiT da sainterpretacio saqmianobaSi.
· misi „msmenelad~ aRzrda xalxuri da klasikuri musikis maRalmxatvruli nimuSebis gacnobis gziT.
· codnis miReba musikis sferoSi, rac xels Seuwyobs mas ganaTlebul, kulturul adamianad
CamoyalibebaSi.
· SemoqmedebiTi saqmianobisaTvis aucilebeli unar-Cvevebis SeZena da ganviTareba.
musikis swavlebis amocanebia:
· musikaluri smenis ganviTareba.
· ritmis grZnobis ganviTareba.
· musikaluri mexsierebis ganviTareba.
· mosmenis Cvevis Camoyalibeba.
axali saswavlo gegmis mixedviT, musikis swavleba gaTvaliswinebulia zogadsaganmanaTleblo
skolis samive safexurze: dawyebiT da sabazo skolaSi savaldebulo, xolo saSualo skolaSi
savaldebulo da arCeviTi sagnebis saxiT.
dawyebiT safexurze gansakuTrebiT didia musikis sagnis mniSvneloba, rodesac bavSvis
Tandayolili, bunebrivi unarebi, midrekilebebi mTlianad ar gamomJRavnebula da maT gaxsna,
warmarTva sWirdeba. bavSvisTvis axlobeli sxvadasxva aqtivobiT (TamaSi, improvizacia...) xdeba misi
mizidva da daintereseba musikiT. am safexurze musikis sagani iTvaliswinebs moswavleTa
SemoqmedebiTi unarebis amoqmedebas, erTobliv SemoqmedebiT procesebSi maT CarTvas...
sabazo skolaSi musikis gakveTilebze SeZenili codna da praqtikuli unar-Cvevebi mozards
sakuTari Tavis Ziebisa da TviTdamkvidrebis process uadvilebs. igi saukeTeso saSualebaa bavSvis
ganviTarebisa da interesebis sworad warsamarTad. igi mniSvnelovnad Searbilebs im kritikul
damokidebulebas garemos mimarT, romelic niSandoblivia am asakisaTvis, vinaidan xelovnebis
nawarmoebis gagebis unari gansxvavebuli azrisa da msoflmxedvelobis mimarT Semwynareblobasac
gulisxmobs.
saSualo skola pirobiTad or etapad iyofa: gardamavali X klasi da XI-XII klasebi.
X klasis musikis kursi saSualebas miscems moswavles, rom man praqtikuli SemoqmedebiTi
saqmianobis garda gaacnobieros da gaiazros musikaluri kulturis ganviTarebis Taviseburebebi
da istoriul movlenebs daukavSiros isini.
XI-XII klasSi, rodesac moswavle mzad aris gacnobierebuli arCevanisaTvis, mas saSualeba eZleva, esTetikuri aRzrdis sagnebis blokidan sakuTari interesebis mixedviT airCios da Seiswavlos
erT-erTi, maT Soris musikis saswavlo kursic.
aRsaniSnavia, rom zogadsaganmanaTleblo reformis mixedviT axali saswavlo gegma Sedis
sam _ I, VII da X _ klasSi. meSvide- da meaTeklaseli moswavleebi garkveuli intervalis Semdeg
ubrundebian musikis Seswavlas, rac warmodgenil standartSi gaTvaliswinebulia.
swavlis mimarTulebebi
musikis swavleba sami mimarTulebiT iSleba:
1. praqtikuli unar-Cvevebi da ideebis gamoxatva musikaSi;
2. komunikacia da interpretacia;
3. musikaluri nawarmoebis aRqma konteqstSi.
7
swavleba yvela mimarTulebis farglebSi mimdinareobs paralelurad da erTmaneTTan
mWidro urTierTkavSirSi.
1. praqtikuli unar-Cvevebis ganviTareba da ideebis gamoxatva
am mimarTulebis farglebSi moswavleebs gamoumuSavdebaT da CamouyalibdebaT praqtikuli
Cvevebi, romlebic maTi SemoqmedebiTi unaris gaxsnas da amoqmedebas emsaxureba – simRera,
musikaluri Tu Teatraluri improvizacia, cekva... moswavleebi Seiswavlian musikalur elementebs,
notebis, ritmis Caweras da wakiTxvas, musikalur kompiuterul programebs...
moswavleebi gamoxataven gansxvavebul ganwyobilebebs, emociebs, siuJetebs, Temebs, ideebs,
romelTac isini musikalur nawarmoebebSi an Tavis garemoSi xvdebian. amisaTvis isini SearCeven da
iyeneben gamoxatvis Sesaferis formebs da gamomsaxvelobiT xerxebs, romlebsac musikis gakveTilze
gaecnen. garda amisa, musikis gakveTilze moswavleebi euflebian iseT zogadpraqtikul Cvevebs,
rogoricaa dagegmvis, organizebis, jgufuri muSaobis Cvevebi.
2. komunikacia da interpretacia
am mimarTulebis farglebSi moswavleebi eCvevian musikis mosmenas, Sefasebas, azris naTlad
gamoTqmas, sakuTari Sexedulebis dasabuTebas kamaTis, msjelobis dros Sesaferisi wignieri eniTa
da qcevis normebis dacviT, euflebian aseve koleqtiuri muSaobis meTodebs, uviTardebaT Sefasebis
da TviTSefasebis unari.
moswavleebi eswrebian da monawileoben sxvadasxva RonisZiebebSi. swavloben, rom xelovnebis
(musikaluri) nawarmoebi yovelTvis garkveul ideas gamoxatavs.
3. musikaluri nawarmoebis aRqma konteqstSi
am mimarTulebis farglebSi moswavleebi ecnobian informacias mosmenili nawarmoebebis qarTuli (xalxuri da profesiuli) da msoflio musikaluri kulturis cnobili nimuSebis
Sesaxeb da akavSireben maT kulturul da istoriul konteqstTan.
es informacia sxvadasxva xerxiT ukavSirdeba yoveldRiur movlenebs, maT gamocdilebas,
riTac igi ufro misaRebi da saintereso xdeba. isini ecnobian qarTuli da msoflio musikaluri
kulturis warmomadgenlebs – kompozitorebsa da Semsruleblebs.
moswavleebi ecnobian agreTve musikalur sakravebs, msgavsebasa da gansxvavebas maT Soris
da sxvadasxva musikalur koleqtivebs.
musikis saswavlo kursis Semajamebeli Sedegebi skolis dawyebiT da sabazo safexurze
dawyebiTi skola
musikis aRqma
konteqstSi
komunikacia
da
interpretacia
praqtikuli unarCvevebi da ideebis
gamoxatva
eqvswledis bolos moswavle:
8
sabazo skola
cxrawledis bolos moswavle:
iyenebs xmas, musikalur sakravebs,
musikis, cekvis, dramis elementebs
TviTgamoxatvisTvis;
ikvlevs da SemoqmedebiTad iyenebs xmas, musikalur sakravebs, musikaluri, qoreografiuli da dramatuli xelovnebis zogierT
princips da gamomsaxvelobiT xerxebs TviTgamoxatvisTvis;
TanamSromlobs sxvebTan rogorc
sakuTari, ise saerTo miznis
misaRwevad;
mimarTavs individualuri da jgufuri
muSaobis sxvadasxva strategias;
miRebul
codnaze
dayrdnobiT
gamoTqvams da asabuTebs sakuTar
azrs musikaluri nawarmoebis Sesaxeb;
miRebul codnaze dayrdnobiT aanalizebs
musikaluri xelovnebis nimuSs, ganmartavs,
ra mizniT aris gamoyenebuli konkretuli
gamomsaxvelobiTi xerxi;
esmis da warmoaCens, rom musika kulturis TviTgamoxatvis saSualebaa;
amoicnobs da ganixilavs qarTuli da
msoflio musikaluri xelovnebis
cnobil nawarmoebebs;
acnobierebs xelovnebas, rogorc msoflmxedvelobis gamoxatvisa da komunikaciis
saSualebas;
adarebs erTmaneTs sxvadasxva epoqisa da
Janris namuSevrebs da msjelobs maT
msgavseba-gansxvavebebze;
ecnoba da Seiswavlis xelovnebis
sxvadasxva dargebs, maT kavSirebs da
musikaluri xelovnebis sxvadasxva
warmomadgenlebs.
Seiswavlis da ikvlevs musikalur kulturas
da mis warmomadgenlebs, adarebs da
msjelobs sxvadasxva stilze,
mimdinareobebze, Sesrulebis maneraze.
VII klasis standarti musikaSi (gardamavali)
wlis bolos misaRwevi Sedegebi da maTi indikatorebi
mimarTuleba: praqtikuli unar-Cvevebi da ideebis gamoxatva
mus.VII.1. moswavle iyenebs musikalur elementebs da sakravebs improvizaciuli savarjiSoebis dros.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
· erT tonze simReriT imeorebs martiv ritmebs, cvlis bgeraTsimaRles, temps, registrs, tembrs...
· aqcentebiT gamoxatavs metrs musikis mosmenis, simReris dros.
· ganasxvavebs or- da samwilad ritmebs cekvis, moZraobis saSualebiT (valsi, polka).
· gamoxatavs musikalur elementebs kontrastulad: nacnob melodias mReris nela _ Cqara (tempi),
xmamaRla-xmadabla (xmovaneba), sxvadasxva tonalobaSi.
· Tanaklaselis (Tanaklaselebis) mier gabmulad Sesrulebul ritmul figuras, fortepianoze
Sesrulebul
akordul Tanmimdevrobas (ostinato) simReriT, dakvriT uxamebs sxvadasxva
melodiur xmebs, ritmul figurebs.
· xelT arsebuli musikaluri instrumentebisa da sxvadasxva sagnebis meSveobiT TanaklaselebTan
erTad Seqmnili `ansambliT~, `orkestriT~ ahyveba musikas, imeorebs ritmebs.
mus.VII.2.
moswavle mReris marto da sxvebTan erTad.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
· simReriT imeorebs musikalur frazebs, melodiebs.
· xmas ayolebs gundis xmovanebas.
· mReris gundSi popularul melodiebs, erTxmian an martiv orxmian simRerebs.
· sworad reagirebs gundis xelmZRvanelis miniSnebebze.
· mReris im ucxo enebze, romelsac swavlobs.
· gaazrebuli aqvs simReris teqsti.
mus.VII.3. moswavle mimarTavs gamoxatvis sxvadasxva formebs garkveuli ganwyobilebis gadmosacemad.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
· pantomimiT gamoxatavs garkveul ganwyobilebas.
· gaiTamaSebs sxvebTan erTad Teatralur etiudebs konkretuli ganwyobilebis, siuJetis an
personaJis gansaxierebis mizniT.
· gaiTamaSebs mcire scenebs musikaluri fragmentiT miRebuli STabeWdilebiT.
mus.VII.4.
moswavle asrulebs zogierTi cekvis ileTebs.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
· sxeulis moZraobiT gadmoscems musikiT gamowveul emocias.
· sawyisi poziciidan imeorebs ramdenime ileTs.
· imeorebs cekvis zogad monaxazs an mis fragments.
· cekvavs wyvilSi, ansamblSi.
· icavs manZils wyvilSi cekvis dros .
mus.VII.5.
moswavle amoicnobs da Cawers sanoto sistemis niSnebs.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
· kiTxulobs da wers notebs violinos gasaRebSi .
· asxvavebs da Cawers grZliobebs, pauzebs (mTeli, naxevari, meoTxedi).
· amoicnobs notebs da maT grZliobebs sanoto CanawerSi, taSiT gamoxatavs maT.
mus.VII.6.
moswavle avlens jgufSi muSaobis unar-Cvevas.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
· muSaobs individualurad da sxvebTan erTad.
9
· exmareba Tanaklaselebs.
· yurs ugdebs gansxvavebul azrs.
mus.VII.7.
moswavle awyobs klasis RonisZiebebs.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
· monawileobs RonisZiebebis dagegmvaSi.
· moiZiebs warmodgenisaTvis saWiro rekvizits.
· reklamas uwevs RonisZiebas.
mimarTuleba: komunikacia da interpretacia
mus.VII.8.
moswavle usmens musikalur nawarmoebs da gamoxatavs sakuTar damokidebulebas.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
· gadmoscems Tavis STabeWdilebas sityvierad, naxatiT.
· musikis mosmenis, simReris dros gamoarCevs nacnob musikalur elementebs da axasiaTebs maT
(xmamaRali, xmadabali xmovaneba; Cqari, neli tempi; orwiladi, samwiladi metri...).
· musikis mosmenis dros mianiSnebs nacnobi sakravis, vokalis Semosvlas.
· axasiaTebs konkretul musikalur fragments tempis, metris mixedviT.
· SeTavazebuli saTaurebidan SearCevs erT-erTs.
mus.VII.9.
moswavles esmis da warmoaCens, rom musika TviTgamoxatvis saSualebaa.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
· msjelobs imis Sesaxeb, vis ra ganwyobilebas uqmnis esa Tu is musikaluri nawarmoebi.
· musikaluri nawarmoebis temps ukavSirebs konkretul ganwyobilebas.
· saubrobs imis Sesaxeb, Tu ris gamoxatva SeiZleba melodiis, tembris, sxvadasxva gamomsaxvelobiTi
xerxebis saSualebiT.
· saubrobs imis Sesaxeb, Tu rogor SeiZleba konkretuli musikaluri ganwyobilebis, kompozitoris
Canafiqris gamoxatva melodiis, tembris, sxvadasxva gamomsaxvelobiTi xerxebis saSualebiT.
mus.VII.10. moswavle monawileobs sxvadasxva saxis RonisZiebaSi.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
· monawileobs klasis speqtaklSi, karnavalSi.
· monawileobs da eswreba skolis saangariSo koncerts.
· monawileobs viqtorinaSi.
· warsdgeba auditoriis winaSe Semsruleblis, Semoqmedis an konferansies rolSi.
mus.VII.11.
moswavle kulturul RonisZiebebze daswrebisas icavs qcevis normebs.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
· ar xmaurobs warmodgenis, koncertis, kinofilmis msvlelobis dros, gamofenaze, muzeumSi.
· miRebuli wesebis Tanaxmad gamoxatavs damokidebulebas nawarmoebis dasrulebis Semdeg.
· acdis Tanamosaubres gansxvavebuli azris miuxedavad.
mimarTuleba: musikaluri nawarmoebis aRqma konteqstSi
mus.VII.12.
moswavle ganixilavs xelovnebis dargebs da maT kavSirebs sinTezur xelovnebaSi.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
· amoicnobs xelovnebis sinTezur dargebs; asaxelebs maTTan dakavSirebul profesiebs da am
profesiebis cnobil warmomadgenlebs.
· aRwers xelovanTa saqmianobas, gamomsaxvelobiT xerxebs, saSualebebs da masalas.
· ixsenebs sinTezuri xelovnebis im nimuSebs, romlebic unaxavs da romlebsac daswrebia.
10
mus.VII.13.
moswavle ganixilavs da adarebs erTmaneTs mosmenil nawarmoebebs.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
· axasiaTebs mosmenil nawarmoebebs ganwyobilebis mixedviT.
· adarebs erTi da imave Janris sxvadasxva nawarmoebebs da saubrobs maT damaxasiaTebel niSnebze
(savaraudo Semadgenloba, solo sakravi...).
· adarebs erTmaneTs naswavl nawarmoebebTan dakavSirebul informacias – Janri, epoqa, avtori...
mus.VII.14.
moswavle asxvavebs musikalur sakravebs.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
· amoicnobs sakravebs formisa da JReradobis mixedviT.
· cnobs da asaxelebs sakravis calkeul nawilebs (xemi, joraki, klaviSi...).
· asabuTebs Tavis damokidebulebas im instrumentis mimarT, romlebic gamoarCia sxva instrumentebisagan (moswons masze Sesrulebis manera, tembri, forma...).
VII klasis saswavlo programis Sinaarsi
improvizaciuli savarjiSoebi:
· musikaluri elementebisa da sakravebis gamoyenebiT
simRera:
· erTxmiani da martivi orxmiani simRerebis Sesruleba gundSi.
· TanxlebiT da Tanxlebis gareSe.
· individualurad da ansamblSi.
· simRera ucxo enebze.
cekva:
· qarTuli, saxasiaTo da istoriul-yofiTi cekvebis ileTebi.
· cekva partniorTan da wyvilSi.
kompozicia:
· ganwyobilebis gadmocema.
· scenebis gaTamaSeba.
musikaluri nawarmoebebi:
· fragmentebi barokos, klasicizmis, romantizmis epoqis popularuli nawarmoebebidan.
· qarTuli xalxuri da profesiuli nawarmoebebis mosmena, amocnoba.
· kompozitorTa popularuli nawarmoebebidan.
· qarTuli xalxuri da profesiuli nawarmoebebis mosmena, amocnoba.
sanoto sistema:
· violinos gasaRebi.
· notebis, martivi melodiis wakiTxva, Cawera violinos gasaRebSi.
· mTeli, naxevari, meoTxedi grZliobebi.
· martivi ritmis wakiTxva.
RonisZiebebi:
· skolis saangariSo koncerti.
· klasis speqtakli.
· viqtorina.
· resursebis Seqmna.
muSaobis formebi:
· individualuri da jgufuri.
musikaluri nawarmoebis aRqma konteqstSi:
· xelovnebis sinTezuri dargebi / profesiebi / gamomsaxvelobiTi saSualebebi.
· ganwyobilebis amocnoba, saubari STabeWdilebebze.
· informacia nawarmoebisa da avtoris Sesaxeb – programa (siuJeti, libreto), Janri, biografiuli
cnobebi.
11
VII klasis standarti (gardamavali)
wlis bolos misaRwevi Sedegebi
praqtikuli unar-Cvevebi
da ideebis gamoxatva
moswavle
mus.VII.1. iyenebs musikalur elementebs da sakravebs improvizaciuli savarjiSoebis dros
mus. VII.2.
mReris marto da sxvebTan
erTad
mus. VII.3.
mimarTavs gamoxatvis sxvadasxva formebs garkveuli
ganwyobilebis gadmosacemad
mus.VII.4.
asrulebs zogierTi cekvis
ileTebs
mus.VII.5.
amoicnobs da Cawers sanoto
sistemis niSnebs
mus.VII.6.
avlens jgufSi muSaobis
unar-Cvevas
mus.VII.7.
awyobs klasis RonisZiebebs
12
komunikacia,
interpretacia
moswavle
mus.VII.8.
usmens musikalur nawarmoebs da gamoxatavs
sakuTar damokidebulebas
mus.VII.9.
esmis da warmoaCens, rom
musika TviTgamoxatvis
saSualebaa
mus.VII.10.
monawileobs sxvadasxva
saxis RonisZiebaSi
mus.VII.11.
kulturul RonisZiebebze
daswrebisas icavs qcevis
normebs
musikaluri nawarmoebis
aRqma konteqstSi
moswavle
mus.VII.12. ganixilavs xelovnebis dargebs da maT kavSirebs sinTezur
xelovnebaSi
mus.VII.13. ganixilavs da adarebs
erTmaneTs
mosmenil
nawarmoebebs
mus.VII.14.
asxvavebs musikalur
sakravebs
III Sinaarsisa da miznebis ruka
Tema
gakveTili
I Tema (2 sT)
`gavicnoT
erTmaneTi~
1-li _ me-2 gakv.
I I Tema (1 sT)
`rogor Seiqmna
musika~
me-3 gakv.
I I Tema (1 sT)
`salamuridan
dRemde~
me-4 gakv.
IV Tema (2 sT)
`simRera _ Cveni
Tanamgzavri~
me-5 gakv.
me-6 gakveTili
V Tema (2 sT)
`xalxuri da
profesiuli
musika~
me-7 gakveTili
me-8 gakveTili
VI Tema (2 sT)
`cekva _
musikaluri
moZraoba~
me-9 gakveTili
me-10 gakveTili
praqtikuli
unar-Cvevebi
da ideebis
gamosaxva
Sedegis kodi
komunikacia
da
interpretacia
Sedegis kodi
xelovnebis
nawarmoebis
aRqma
konteqstSi
Sedegis kodi
Sefasebis forma
1. testuri gamokiTxviT moswavleTa interesebisa da momzadebis donis garkveva
(`monacemTa bankis~ Seqmna).
2. aqtivobebi saWiro informaciis damoukideblad mopovebis Cvevebis
SeZenisaTvis (`musikaluri skivris~ warmoeba).
testi, kiTxvari, `ese~
1. jgufuri muSaobis unar-Cvevebis gamomuSaveba (xmis warmoqmnis wyaroebis
dadgena. saswavlo eqskursia bunebis wiaRSi).
2. improvizacia ritmebiT Temaze: `rogori iqneboda pirvelyofili adamianis
mier Seqmnili musika~ _ bunebis masalebidan Seqmnili saklaso `orkestris~
axmovaneba.
p.i.1. int. 6.
praqtikuli muSaoba
(ritmuli suraTebis
Seqmna)
1. diskusiis (`mrgvali magida~) Catareba Temaze: `rogor Seiqmna musika?~
(komunikaciur da sadiskusio kulturasTan ziareba)
2. sakravebis ganviTarebis spiraluri sqemis gacnoba. sakravebis amocnoba (vizualurad). Casaberi sakravis (salamuri) agebulebisa da JReradobis Seswavla.
p.i. 6.ind. 1.3.
kon. 3. ind.1.2.
msjeloba klasSi,
(`ese~ _ 1 masalebze)
1. musikis (simReris) yuradRebiT mosmenis pirveldawyebiTi Cvevebis ganviTareba
nawarmoebis xasiaTisa da ganwyobilebis gamovlenisaTvis.
2. Sesrulebis xasiaTis Sesaxeb sakuTari damokidebulebis, gansxvavebuli
Sexedulebis dasabuTeba (analizis unaris ganviTareba)
k.i.1. ind. 1. 1
kon. 2. ind. 1
msjeloba klasSi
k.i.2. ind. 1.
1. xalxur simRerasa da sagalobels Soris ganmasxvavebeli niSnebis moZiebamikvleva.
2. simRerisaTvis xmis ayoleba da dasartyami instrumentebiT ritmuli
Tanxlebis gawevis pirveldawyebiTi Cvevebis SeZena.
3. moswavleTa stimulireba axali codnis damoukidebeli Ziebis Cvevebis
formirebisaTvis (`mini-folkloruli eqspediciebi~)
p.i.1 ind. 6
konkretuli
p.i.2 ind. 2
praqtikuli samuSaos
Sesruleba (simReriT,
ritmuli TanxlebiT)
1. xalxur da profesiul simReras Soris ganmasxvabebeli niSnebis gamovlena.
2. sadiskusio kulturis Cvevebis ganviTareba.
p.i.6 ind. 1
k.i.1. ind. 1
kon. 2. ind. 1.
1. praqtikuli muSaoba
(CarTuloba procesSi
adekvaturoba kiTxvapasuxis dros)
2. msjeloba klasSi
(aqtivoba saklaso
diskusiaSi).
1. musikiT miRebuli STabeWdilebebis sityvierad an naxatiT gadmocemis Cvevis
ganviTareba.
2. gitaris sxvadasxva saxeobebis erTmaneTisagan gamorCeva formisa (agebulebis)
da JReradobis (klasikuri gitara) mixedviT.
p.i. 2. ind. 1.6.
k.i. 1. ind. 1.
kon. 3. ind. 1.2.
praqtikuli muSaoba
(simReris Sesruleba)
1. SemoqmedebiTi unar-Cvevebis ganviTareba, ilustraciebis `gacocxleba~
(cekviT, ritmuli sakravebiT).
p.i. 4. ind. 1.3.
kon.3. ind. 1.
prezetnacia
(ritmuli sakravebiT
cekvis TanxlebiTa da
sacekvao moZraobebis
gadmocema)
1. ritmul-intonaciuri savarjiSoebis Sesruleba simReris
`cangala da gogonas~ marcvlebis swrafad warmoTqmisaTvis.
2. sacekvao simReris Sesruleba.
p.i. 1. ind. 1.6.
muSaoba (ritmul-inp.i. 4. ind. 1.3.4.
tonaciuri
savarjiSoebis
Seswavla)
13
me-11 gakveTili
me-12 gakveTili
VIII Tema (5 sT)
`metri _
wesrigis
damcveli~
me-13 gakveTili
me-14 gakveTili
me-15 gakveTili
me-16 gakveTili
me-17 gakveTili
IX Tema `tempi~
me-18 gakveTili
(3 sT)
me-19 gakveTili
14
1. ritmis gamovlena arqiteqturasTan, gamoyenebiT xelovnebasTan, cekvasTan,
integrirebiT.
2. ritmuli suraTis taSiT gamoxatvis Cvevebis danergva-ganviTareba. bgerebis
Tanabarzomieri, perioduli monacvleobis SegrZneba-gamovlena.
p.i. ind. 2.
praqtikuli muSaoba
(ritmuli
savarjiSoebis
Sesruleba)
ritmuli erTeulebis grZliobebis SegrZebisa da gamovlenis unar-Cvevebis
ganviTareba, gamoxatva simboloebiT (notebiT)
p.i.1. idn. 2
praqtikuli muSaoba
p.i.5. ind. 2.
(grZliobebis
gamoxatva notebiT)
1. metris gamovlena, unar-Cvevebis gamomuSaveba popularul xalxur simRerebze
dayrdnobiT.
2. grZliobebis gadmocemis, pirveldawyebiTi unar-Cvevebis ganviTareba
musikalur-ritmuli moZraobebiT.
p.i.1. ind. 2.
praqtikuli muSaoba
(savarjiSoebi metris
gamosavlenad,
grZliobebis
gadmocema ritmul
moZraobebSi)
xelis moZraobiT (`diriJorobiT~) metris gamoxatvis pirveldawyebiTi Cvevebis
aTviseba (orwiladi ritmi).
p.i.1. ind. 2.
praqtikuli muSaoba
(sadiriJoro JestebiT
simReris
`diriJoroba~)
1. `diriJorobiT~ (xelis moZraobiT) samwiladi ritmis gamoxatvis
pirveldawyebiTi Cvevebis aTviseba.
2. jgufuri muSaobis Cvevebis ganviTareba (simRera-diriJoroba _ musikalurritmuli moZraoba).
p.i.1. idn. 2.
praqtikuli muSaoba:
p.i.4. ind. 1.
1. simReris
diriJoroba
sadiriJoro JestebiT.
2. (simReradiriJoroba _
musikalur-ritmuli
moZraobiT).
1. pauzis cnebis SeTviseba literaturul teqstTan analogiis gziT (sasveni
niSnebi _ pauzebi).
2. oTxwiladi zomis `diriJorobis~ Cvevebis SeZena.
p.i.1. ind. 2.
praqtikuli muSaoba
p.i.5. ind. 2.
1. savarjiSoebis
Sesruleba (sanoto
teqstSi notebisa da
pauzebis grZliobebis
amocnoba).
2. xelis moZraobiT
`diriJoroba~
(oTxwiladi zoma)
1. klasSi arsebuli musikaluri instrumentebis klasificireba grZliobebis
gamoxatvis `unaris~ mixedviT (mervedi, meoTxedi, naxevari grZliobebi).
2. ritmuli suraTis wakiTxvis Cvevebis gamomuSaveba.
p.i.1. ind. 1.6.
praqtikuli muSaoba
p.i.5. ind. 2.
ritmul-intonaciuri
p.i.6. ind. 1.
savarjiSos Sesruleba
tempis, rogorc musikis mniSvnelovani gamomsaxvelobiTi xerxis, SegrZneba,
tempis saSualebiT nawarmoebis xasiaTis gaxsna (jgufuri muSaobis unar-Cvevis
ganviTareba).
p.i.6. ind. 1.3.
k.i.1. ind. 4.
praqtikuli muSaoba
k.i.2. ind. 2.
TanamSromloba
jgufuri muSaobis
dros
1. SeZenili unar-Cvevebisa da codnis ganmtkiceba `musikaluri gamocanebis~
amoxsniT.
2. jgufuri da kvleviTi unar-Cvevebis ganviTareba e. w. `savele kvlevebis~ (mini`folkloruli eqspedicia~) Casatareblad. problemuri diskusia proeqtebis
me-20 gakveTili
X Tema
`gilocavT Sobaaxal wels~ (2 sT)
22-e gakveTili
XI Tema
`melodia~ (2 sT)
23-e gakveTili
24-e gakveTili
XII Tema
`vswavlobT
sanoto
damwerlobas~ (2
sT)
26-e gakveTili
XIII Tema
`vecnobiT
musikalur
Janrebs~ (2 sT)
27-e gakveTili
28-e gakveTili
XIV Tema
30-e gakveTili
SemoqmedebiTi unaris ganviTareba roluri TamaSiT (saxumaro xalxuri simRera
`Cagunas~ inscenireba).
p.i.3. ind. 1.2.3.
k.i.3.
prezentacia
p.i.4. ind. 1.
ind. 1.4.
koncerti (simReris
inscenireba,
auditoriisaTvis
wardgena).
1. mxatvruli azrovnebis ganviTareba musikiT miRebuli STabeWdilebis
gadmocemiT (literaturuli an saxviTi Canaxati).
2. orwiladi ritmis gamoxatva metruli aqcentuaciiT (taSi, moZraoba).
p.i.1. ind. 2.3.
k.i.1. ind. 1.
kon.2. ind. 1.
praqtikuli muSaoba
p.i.2. ind. 1.6.
k.i.2. ind. 1.2.
1. simReris Seswavla
2. Canaxatis
Sesruleba
SemoqmedebiTi aqtivobebis gamovlena-ganviTareba (simRera `alilos~
inscenireba.
p.i.1. ind. 2.3.
prezentacia
p.i.2. ind.1.2.
simReris inscenireba
p.i.3. ind. 1.2.
jgufuri da kvleviTi unar-Cvevebis ganviTareba, melodiis sami Tvisebis
(mReradoba, ritmi, metri) aRmoCena.
p.i.2. ind. 1.
k.i.2. ind. 3.
kon.2. ind. 1.
praqtikuli muSaoba
p.i.6. ind. 1.
ritmul-intonaciuri
savarjiSoebis
Sesruleba
1. damoukidebeli da jgufuri kvleviTi unar-Cvevebis ganviTareba, tempis,
rogorc melodiis umniSvnelovanesi Tvisebis, aRmoCena.
2. musikaluri andazis gamRereba erT tonze, taSis da kakunis erTdrouli
JReradobis ritmuli Canaweris mixedviT.
p.i.1. ind. 1.2.
praqtikuli muSaoba
p.i.5. ind. 3.
ritmul-intonaciuri
p.i.6. ind. 1.
savarjiSos Sesruleba
saazrovno aqtivobebi (weriTi, gasaanalizebeli) sanoto damwerlobis Seswavlis
aucileblobis dasadgenad.
p.i.2. ind. 3.
praqtikuli muSaoba
p.i.5. ind. 2.
melodiis mimarTup.i.6. ind. 1.
lebis grafikuli
suraTis Seqmna
1. damoukideblad swavlis unar-Cvevebis ganviTareba sanoto SeTvisebisaTvis.
2. TamaSiT swavla (`klaviatura _ grZeli derefani~).
p.i. 1. ind. 2.
praqtikuli muSaoba
p.i.5. ind. 1.
registrirebisa da diapazonis gansazRvra
1. moswavleTa saazrovno aqtivobebi Janris gansazRvrisaTvis vokalur da
instrumentul nawarmoebebSi.
2. Sedareba-gaanalizebis Cvevebis gamomuSaveba erTi da imave Janris sami
sxvadasxva nimuSis magaliTze.
k.i.2. ind. 1.
kon. 2. ind. 1.
msjeloba klasSi,
xelovnebis nimuSis
analizSi monawileoba
musikalur-ritmuli moZraobis Cvevebis gamomuSaveba ganwyobilebebis
gadmocemiT.
saorkestro sakravebis gamorCeva damaxasiaTebeli JReradobebis mixedviT
(SerCeviT).
p.i.1. ind. 2.
kon.2. ind. 2.
prezentacia
p.i.3. ind. 1.
kon.3. ind. 1.
musikalur-ritmuli
p.i.4. ind. 1.
moZraoba ganwyobilebis gadmocemiT.
1. `vqmniT klips _ musikalur reklamas~ (3 sT).
telereklamis (`klipi~) gamoyeneba kritikuli da SemoqmedebiTi azrovnebis
ganviTarebisaTvis.
2. sakomunikacio da sadiskusio kulturis Cvevebis ganviTareba.
p.i.6. ind. 1-3
k.i.1.
msjeloba klasSi
ind.1-4
satelevizio sareklamo rgolebis ganxilvaSi monawileoba
1. melodiis gamRerebis pirveldawyebiTi Cvevebis gamomuSaveba sanoto Canaweris
mixedviT.
2. `klipis~ scenarisa da gaformebis sakuTari versiis Seqmna (individualuri da
jgufuri aqtivobebi).
15
31-e gakveTili
32-e gakveTili
33-e gakveTili
34-e gakveTili
XIII Temis
gagrZeleba
`vecnobiT
musikalur
Janrebs~ (5 sT)
35-e gakveTili
36-e gakveTili
37-e gakveTili
38-e gakveTili
16
TanamSromlobis Cvevebis gamomuSaveba jgufebSi SemoqmedebiTi amocanis
gadaWrisaTvis.
sakuTari namuSevris prezentacia (`klipi~ simReraze `mumli muxasa~).
k.i.1. ind.2.4.
prezentacia
p.i.4. ind. 1-5
simReris inscenireba
p.i.3. ind. 1.
`klipis~ Seqmna
p.i.7. ind.1-3
1. musikiT miRebuli STabeWdilebebis gadmocemisa da SemoqmedebiTi unaris
ganviTareba (sagazafxulo literaturuli Canaxatis an naxatis Seqmna).
2. musikis gamomsaxvelobiTi xerxebis gamovlena-daxasiaTebis unar-Cvevebis
gamomuSaveba.
k.i.1. ind.1-4
prezentacia, sakuTak.i.2. ind.1-4
ri Semoqmedebis prezentacia, msjeloba
klasSi xelovnebis nimuSis irgvliv, msjelobaSi monawileoba
1. sanoto teqstis wakiTxvis pirveldawyebiTi Cvevebis gamomuSaveba.
2. warmosaxvisa da SemoqmedebiTi unaris ganviTareba (simReris TanxlebisaTvis
ritmuli naxazis Seqmna, sakravebis SerCeva).
praqtikuli muSaoba
p.i.2. ind.1-6
ritmul-intonaciuri
p.i.4. ind.2.3
savarjiSos Sesruleba
p.i.5. ind.2.3
da saferxulo
moZraobebis Seswavla
melodiis erT xmovanze gamRerebisa (vokalizmi) da Sebanebis Cveevbis dauflebaganviTareba
(p.Caikovskis piesis `enZela~ da xalxuri simReris `ima mTazeda~ magaliTze).
k.i.1.
praqtikuli muSaoba
p.i.2.
ind.1.3.
ind.1-4
1. melodiis
vokaliziT gamRereba
2. savarjiSos
Sesruleba Sebanebaze
axali codnis konstruireba Zveli da axlad SeZenili codnis SejerebiT (simRerisaTvis `Wrelo pepela~ akompanementis Seqmna 3/4 zomaSi, simReris `valsad
qceva~)
praqtikuli samuSao
p.i.1. ind.2.3.6.
ritmul-intonaciuri
p.i.4. ind. 1.2.3.
savarjiSos Sesruleba
p.i.5. ind.2.
(simRerisaTvis
p.i.6. ind.1.
akompanementis Seqmna
valsis ritmSi)
1. smeniTi yuradRebis koncentraciis gamomuSaveba nacnobi musikaluri
elementebis gamosarCevad (tempi, ritmi) musikis mosmenis dros.
2. Janris amocnoba-dadgena ritmuli suraTiT (marSi, valsi).
p.i.4. ind. 3.4.5.
k.i.1. ind.2.2.
praqtikuli samuSao
p.i.5. ind.1.2.
ritmul-intonaciuri
savarjiSoebis
Sesruleba, valsis
`marSad~ qceva, prezentacia
cekvis (valsi)
Sesruleba
1. wyvilebSi cekvis Cvevebis gamomuSaveba (Zveleburi cekvis `gacocxleba~ _
`menueti~).
2. melodiis vokaliziT Sesrulebis unar-Cvevebis Sesruleba ganviTareba
(g. f. hendelis `menueti~).
kon.3. ind. 1.
praqtikuli samuSao
p.i.2. ind.1.
melodiis vokaliziT
p.i.4. ind.
gamRereba
2.3.4.5.
1. sakuTari azris gamoTqma-Camoyalibebis unar-Cvevebis ganviTareba
(damokidebulebis gamoxatva sakravebis (valtorna, arfa) JReradobisadmi
p. Caikovskis `yvavilebis valsis~ mosmenis Semdeg baletidan `maknatuna~).
2. mxatvruli da SemoqmedebiTi azrovnebis ganviTareba (Canaxatebis Sesruleba
Temebze: `JRers valtorna~, `JRers arfa~).
3. wyvilebSi cekvis Cvevebis ganviTareba (cekva `polka~).
p.i.4. ind.1-5
kon.3. ind.1.3.
prezentacia
1. Canaxatebis Seqmnawardgena
2. cekvis (`polka~)
Sesruleba
39-e gakveTili
XVI Tema
`Cven vaJi
dagvbadebia _
mzev, Sin Semodio
(3 sT)
me-40 gakveTili
41-e gakveTili
42-e gakveTili
XVII Tema `vqmniT
partituras~ (3
sT)
43-e gakveTili
44-e gakveTili
45-e gakveTili
XVIII
m
1. samwyobro svlis Cvevebis gamomuSaveba marSis ritmSi (r. laRiZis simReramarSisaTvis `tialo darialao~ fexis awyoba da jgufuri svliT Sesruleba).
2. eleqtrosakravis (sinTezatoris) JReradobis tembris daxasiaTeba,
damokidebulebis dasabuTebis unaris ganviTareba (s.prokofievis baletidan
`romeo da julieta~ fragmentis `monteki da kapuleti~ mosmenis Semdeg).
p.i.4. ind.1.
k.i.2. ind.1.3.
prezentacia
simRera-marSis
Sesruleba
1. sanoto teqstiT simReris melodiuri xazis Seswavlis unar-Cvevebis
ganviTareba
2. Sebanebis unar-Cvevebis gamomuSaveba vokaluri savarjiSoebiT.
p.i.1. ind.1.
praqtikuli muSaoba
p.i.2. ind.1.2.6.
1. intonaciuri
p.i.5. ind.1.3.
savarjiSoebis
Sesruleba
2. simReris Seswavla
1. JReradobebis Sedareba-daxasiaTebisaTvis msjelobis, analizis, Sefasebis,
daskvnebis gamotanis unaris ganviTareba (`mze Sinas~ melodia sasimRero da
instrumentul JReradobaSi).
2. jgufuri aqtivobebi wreSeukvreli saferxulo moZraobebiT simRera `mze
Sinas~ Sesasruleblad.
p.i.4. ind.1-5
k.i.2. ind. 1.3.
kon.2. ind.1.2.
praqtikuli muSaoba
simReris Seswavla
saferxulo
moZraobebiT.
1. jgufuri aqtivobebi `kubis~ meTodiT Temis _ `Cven vaJi dagvbadebia _ mzev,
Sin Semodio~ sxvadasxva kuTxiT gasaSuqeblad (aRwera, Sedareba, dakavSireba,
gaanalizeba, gamoyeneba, sakuTari azris dasabuTeba).
2. tempis, rogorc ganwyobilebis Semqmneli mTavari gamomsaxvelobiTi
saSualebis, mikvleva (s. cincaZis II simebiani kvartetis III nawilis _ variaciebSi
`mze Sinas~ Temaze mosmenis Semdeg).
p.i.2. ind.3.
k.i.1. ind.4.
kon.2. ind. 1.
msjeloba klasSi
p.i.4. ind.4.
k.i.2. ind.1.2.3.
xelovnebis nimuSis
p.i.5. ind. 3.
analizSi monawileoba
prezentacia
simReris inscenireba
1. SemoqmedebiTi da saazrovno aqtivobebi cnebis (`partitura~) modelirebiT
SemotanisaTvis.
2. `partituris~ (ori sakravisa da vokaluri partiis erTdrouli JReradobis
ritmuli Canaweri) wakiTxva da aJRereba.
p.i.5. ind.2.
praqtikuli muSaoba
p.i.6. ind.1.2.
`partituriT~ musikis
aJRereba
1. damoukideblad swavlis unar-Cvevebis ganviTareba (jgufSi da
individualurad).
2. SemoqmedebiTi problemis _ `SevqmnaT bunebis xmebSi partitura~
gadawyvetisaTvis ideebis formulireba jgufuri TanamSromlobis gziT da
Canafiqris realizacia.
p.i.5. ind. 1.3.
praqtikuli muSaoba
p.i.6. ind.1.2.3.
ritmuli naxazis Seqmna da Sesruleba
1. msjelobisa da analizis unar-Cvevebis gamomuSaveba (bunebis xmebis `partiturasa~ da simfoniuri orkestris partituras Soris msgavseba-gansxvavebebis
mokvleva da dasabuTeba) (muSaoba wyvilebSi).
2. bunebis xmebis `partituris~ axmovaneba klasSi arsebuli musikaluri
instrumentebiT (jgufuri aqtivoba).
p.i.1. ind.6.
k.i.3.
kon.2.
1. msjeloba klasSi
p.i.2. ind. 4.
ind.4.
ind.2.
sakuTari da sxvisi
Semoqmedebis ganxilvaSi monawileoba
2. prezentacia
sakuTari Semoqmedebis prezentacia
(`partituris~
aJRereba) wardgena
auditoriisaTvis
1
n r m r s n r C
b s n
r b (r
Z s s m r h mn
17
XVIII Tema _
`himni dedaenas~
46-e gakveTili
XIX Tema `qristes
brwyinvale
aRdgoma _ dResaswaulTa dResaswauli~ (2sT)
47-e gakveTili
48-e gakveTili
XX Tema `vqmniT
reps~
49-e gakveTili
XXI Tema
`vacocxlebT
igavs~ (3 sT)
50-e gakveTili
51-e gakveTili
52-e gakveTili
XXII Tema _
`Teatris
Sesaxeb~
53-e gakveTili
54-e gakveTili
55
18
1. gunduri mReris unar-Cvevebis ganviTareba (r. laRiZis simRera `himni
dedaenas~).
2. sanoto CanaweriT vokaluri partiebis Seswavlis unar-Cvevebis ganviTareba.
k.i.1. ind.3.
praqtikuli muSaoba
p.i.2.
1. vokaluri partiebis
ind.1.2.3.4.6.
wakiTxva sanoto
p.i.5. ind.3.
CanawerSi
2. simReris `himni
dedaenas~ Seswavla
1. saazrovno aqtivobebi (weriTi, gasaanalizebeli) specifikis
gamosaaSkaraveblad.
2. sagaloblis `qriste aRdga~ sanoto CanaweriT SeswavlisaTvis unar-Cvevebis
ganviTareba~.
p.i.2. ind.1.2.
praqtikuli muSaoba
p.i.5. ind.1.
sagaloblis Seswavla
1. grZnobebis gamoxatvis (sityvierad, naxatiT) unar-Cvevebis ganviTareba
(j.verdis `rekviemidan~ `sanqtus~ mosmenis Semdeg).
2. j.kaxiZis sagaloblis `kirie eleison~ sanoto teqstiT SeswavlisaTvis unarCvevebis ganviTareba.
p.i.2. ind.1.2.
k.i.1. ind.1.
praqtikuli muSaoba
p.i.5. ind.1.
sagaloblis Seswavla
1. codnis miReba aRmoCenis gziT (`fristailis~ gamoyenebiT repis Seqmna) o. TaqTaqiSvilis `laSqrulis~ ritmul fonze xalxuri simReris teqstis `morgebiT~).
2. sakomunikacio da sadiskusio Cvevebis ganviTareba (saklaso diskusia).
3. TamaSiT swavla _ `vis ukravs mobiluri telefoni?~
p.i.1. ind.1.2.4.
kon.2. ind. 1.2.3.
`repis~ wardgena
p.i.2. ind.1.2.3.
auditoriisaTvis
p.i.6. ind.1.2.3.
praqtikuli muSaoba
ritmul-intonaciuri
savarjiSoebis
Sesruleba
1. musikis mosmenisa da gaanalizebis, daskvnebis gamotanis Cvevebis ganviTareba
(n. gabunias `igavis~ mTavari moqmedi gmirebis daxasiaTeba xasiaTisa da
ganwyobilebebis mixedviT).
k.i.2. ind.1-4
msjeloba klasSi
`igavis~ inscenirebis
irgvliv msjelobaSi
monawileoba
1. TanamSromlobis Cvevebis gamomuSaveba gunduri muSaobis dros (n. gabunias
`igavis~ inscenirebisaTvis erToblivi gadawyvetilebis miReba, `rolebis~
ganawileba, SemoqmedebiTi muSaoba jgufebSi).
p.i.3. ind.1-3
praqtikuli muSaoba
p.i.6. ind.1-3
rolis Seswavla (pantomima, plastikuri
moZraoba)
1. sakuTari azris gamoTqmisa da dasabuTebis Cvevebis ganviTareba (sulxan-saba
orbelianis `soflis maSenebelni~ da misi musikaluri versiis _ n. gabunias
`igavis~ msgavseba-gansxvavebani, integrireba literaturasTan).
2. `igavis ~ personaJTa niRbebisaTvis Canaxatebis Seqmna (musikiT miRweuli
STabeWdilebebis Semdeg).
k.i.1. ind. 1.
kon.1. ind.2.
msjeloba klasSi
xelovnebis nimuSis
(`igavi~) analizSi
monawileoba
improvizaciis unaris ganviTareba (improvizebuli warmodgena, berikebis
gansaxiereba, rolebis gaTamaSeba pantomimiT, plastikuri moZraobiT musikis
xasiaTisa da ganwyobilebis Sesatyvisad. s.cincaZis `berikebis simReris~ _
filmidan `maia wyneTeli~ masalaze).
p.i.3. ind.1-3
prezentacia
p.i.4. ind.1.
SemoqmedebiTi unarebis demonstrireba
(pantomima, musikaluri moZraoba)
msjelobis, analizis, Sefasebisa da daskvnebis gamotanis unaris ganviTareba
(STabeWdilebebi Teatraluri speqtaklis xilvis Semdeg).
kon.1. ind.1.2.3.
msjeloba klasSi Teatraluri speqtaklis
irgvliv msjelobaSi
monawileoba
x
n b s
r b s
S r s n z rx
n b S ( p r b
)
55-e gakveTili
56-e gakveTili
57-e gakveTili
58-59-e
gakveTilebi
xelovnebis dargebis kavSiri sinTezur xelovnebaSi (opera, baleti).
analitikuri da mxatvruli azrovnebis ganviTareba (gamomsaxvelobiTi
saSualebebis aRwera, Sedareba, sakuTari damokidebulebebis gamoxatva)
(literaturuli an saxviTi Canaxati).
k.i.1.ind.1.
kon.1. ind. 1-3
msjeloba klasSi
kon.2. ind.1.
xelovnebis nimuSis
(opera, baleti) ganxilvaSi monawileoba
problemis gadaWra ZiebiTi swavlebis dros (saopero da sabaleto Janris musikis
ganmasxvavebeli niSnebis mikvleva da daxasiaTeba).
kon.1. ind.1-3
msjeloba klasSi
kon.2. ind. 1-3
xelovnebis ori nimuSi
(opera, baleti) irgvliv
1. ZiebiTi samuSaoebi (saazrovno aqtivobebi) pantomimis mniSvnelobis
mignebisaTvis baletSi.
2. cnebis modelirebiT Semotanis principis gatareba davalebis (cxrilis
Sevseba) Sesrulebis procesSi.
3. `skivris~ (musikaluri leqsikonis) Sevseba saWiro informaciiT moswavleebis
mier swori ganmartebebis SerCevis Sedegad.
k.i.2. ind. 2.
kon.1.ind.1-3.
msjeloba klasSi
kon.3. ind. 1.
xelovnebis nimuSis
(baleti) irgvliv
msjelobaSi
monawileoba
aqtivobebi SeZenili unarebisa da Cvevebis, SeTvisebuli codnisa da
cxovrebiseul situaciebSi gamoyenebis xarisxis dasadgenad.
19
IV komentarebi maswavleblis wignis TiToeul gakveTilTan
da mis Semadgenel nawilebTan dakavSirebiT
I Tema `gavicnoT erTmaneTi~ (2 sT.)
1-li_me-2 gakveTilebi maswavleblisa da moswavleebis urTierTgacnobisa da daaxloebis
gakveTilebia.
sameulSi _ musika, maswavlebeli, moswavle _ centraluri figura moswavlea. swavlebis
orientirebam moswavlis pirovnebaze, misi TviTgamomJRavnebisaTvis saWiro SesaZleblobebis
uzrunvelyofaze gamokveTa imis aucilebloba, rom maswavlebeli zedmiwevniT kargad icnobdes
moswavle-partnioris interesebs, mis unarebsa da SesaZleblobebs. moswavleTa yovelmxrivi Seswavlis Semdeg maswavlebels gauadvildeba maTTan sulieri kontaqtis damyareba da saswavlo-aRmzrdelobiTi procesis efeqturad warmarTva. mizanSewonilad migvaCnia kiTxvaris daxmarebiT (misi
nimuSi saxelmZRvaneloSia mocemuli) moswavleTa `monacemTa bankis~ Seqmna, TiToeuli maTganisaTvis
piradi baraTis gaxsna (ix. individualuri anketis nimuSi. danarTi 1). Tu maswavleblisa da moswavleebis
urTierToba mocemuli saswavlo wlidan iwyeba, klasis saerTo momzadebis donis gansazRvrisaTvis
karg Sedegs mogvcems anketireba (moswavlis saxelisa da gvaris miuTiTeblad). maswavlebels SeuZlia
saxelmZRvaneloSi moTavsebuli kiTxvebis gaTvaliswinebiT Seqmnas anketis individualuri nimuSi,
sadac dafiqsirdeba iseTi monacemebic, romlebic kidev ufro gaaRrmavebs warmodgenas maT
interesebsa da midrekilebebze. es xels Seuwyobs calkeul individTa `TviTgamoxatvisaTvis~
saTanado pirobebis Seqmnas, gonebrivi momzadebis donisa da musikaluri ganaTlebis xarisxis
Sesatyvisi individualuri davalebebis SerCevas, yvelaferi erTad ki ZiriTadi problemis _
koleqtiur swavlebasa da individualur SeTvisebas Soris arsebuli winaaRmdegobebis gadalaxvas.
individis yovelmxrivi Seswavla, masze dakvirveba swavlebis mTel manZilze mimdinareobs.
Sesabamisad, koreqtivebi Sedis `monacemTa bankSi~, TiToeuli moswavlisaTvis gaxsnil
individualur anketaSi, sadac fiqsirdeba moswavlis ganviTarebis dinamika erTmaneTTan
mWidro kavSirSi myofi standartis samive _ praqtikuli unar-Cvevebis, komunikaciisa da
interpretaciis, musikaluri nawarmoebis konteqstSi aRqmis _ mimarTulebiT:
individualur anketaSi xazi gaesmeba rogorc TiToeuli moswavlis interesebs, ise musikalur
niWierebas (percefciuls, saSemsruleblos, SemoqmedebiTs), musikalurobas (unarTa kompleqss),
fantaziis simdidres, aqtiurobasa da siZlieres, mSvenierebis gancdis unars, e. w. `esTetikur
grZnobas~, nebisyofis Taviseburebebs, emociur simdidres, zogad gonierebas da a. S.
grafaSi `ra unda gakeTdes~ CainiSneba individSi momxdari konkretuli cvlilebani,
maswavleblis Sexeduleba imis Sesaxeb, Tu ra unda gakeTdes swavlebis samive mimarTulebiT, ama Tu
im unarisa da Cvevis gasaviTareblad da a. S. individualuri anketis warmoeba aadvilebs TiToeuli
moswavlis ganviTarebisTvis perspeqtiuli xerxebisa da saSualebebis SerCevas da a. S.
klasis ganviTarebis donidan gamomdinare, konkretuli miznebis gaTvaliswinebiT, maswavlebeli
adgens gakveTilis gegmas (ix. gegmis sanimuSo sqema. danarTi 2). aucilebelia, gakveTilze
Sesasrulebeli samuSaos mokle Sinaarsis aRwerisas maswavlebelma gaiTvaliswinos, rom klasisTvis
micemuli davalebebi wyviluri, jgufuri (5-6-kaciani) muSaobis aucileblobas Seicavdes da ar iyos
orientirebuli `sust rgolebTan~ specialur muSaobaze. jgufuri muSaobiT stimuls mivcemT iseTi
Cvevebis ganviTarebas, rogoricaa komunikacia, gaziareba, gadawyvetilebis miReba da a. S. wyviluri,
jgufuri muSaobis formebi saswavlo masalaze muSaobis nebismier etaps ufro aqtiursa da
SemoqmedebiTs xdis.
TiToeuli moswavlis merxze moTavsebul savizito baraTSi, romelic saxelmZRvanelodan
amoiWreba iq, sadac violinos gasaRebia gamosaxuli, moswavlis saxeli da gvari aRiniSneba. TandaTan
savizito baraTSi, romelic SeiZleba moswavlis iniciativiT gadaxalisdes da misTvis sasurveli
saxe miiRos, moswavlis `musikaluri saxeli~ Caiwereba sanoto sistemis aTvisebis kvaldakval. xolo
visac xatva exerxeba, SeuZlia baraTis mxatvruli gaformeba, Tavisi musikaluri interesebis
dafiqsireba.
`musikalur skivrSi~ (romlis logoze saxelmZRvaneloSi kompiuteria gamosaxuli) masalebis
sistematuri SetaniT xelovnebis mcire leqsikonis SemuSavebis winapirobas SevqmniT. xSirad ama
Tu im cnebis ganmartebis moZieba, formulireba da `skivrSi~ moTavseba TviT moswavleebs
daevalebaT. saswavlo wlis bolos `musikalur skivrSi~ moTavsebuli masala: elementaruli cnobebi
xelovnebis nawarmoebebze, maT avtorebze, musikaluri anbanis elementebze, ucxouri
20
terminologiis Semcvel cnebebsa da maT qarTul ekvivalentebze da sxva, ganlagdeba qarTuli anbanis
rigiT. am Taviseburi koleqciis Segrovebas waaxalisebs viqtorina-konkursebis Catareba. ramdenime
moswavlisgan Sedgenili jgufebis liderebi an jgufis TiToeuli wevri Tavisi `koleqciidan~
usvams kiTxvebs `mowinaaRmdege mxares~. gamarjvebuli is iqneba, visac ufro meti `eqsponati~
(`skivrSi~ Setanili masala) aRmoaCndeba.
II Tema `rogor Seiqmna musika~ (1 sT)
me-3 gakveTili (gasvliTi)
1. motivacia (5 wT.).
uZvelesi civilizaciis qveynebis, antikuri da Sua saukuneebis moazrovneni Tvlidnen, rom
musika RvTiuri warmoSobisaa.
mivmarTavT moswavleebs: rogor fiqrobT, sad, rodis da rogor viTarebaSi warmoiSva musika?
amboben, rom musika bunebis xmebis mibaZvidan iRebs saTaves. adamiani baZavda Citebis WikWiks, maT
galobas, qaris zuzuns da sxv. xolo gancdaTa gadmocemisaTvis (SiSi, sixaruli, gancvifreba da a. S.)
iyenebda wamoZaxilebs. Semdeg igi mimarTavda bgerebis SerCevas (sasiamovno, arasasiamovno) da a. S.
uZveles xanaSive Caisaxa musikaluri sakravebic. erToblivi taSiscemiT iqmneboda simRera-cekvis
ritmebi. SemdgomSi ritmis gasaZliereblad iyenebdnen or did qvas an or xis joxs, romelTac
erTmaneTze urtyamdnen da sxva amgvari. bavSvebs vTavazobT bunebis wiaRSi gasvlas da xmebze
dakvirvebas da bunebis im masalebis moZiebas, romelsac pirvelyofili adamiani musikalur `sakravad~
gamoiyenebda.
2. am gasvliTi gakveTilis (saswavlo eqskursia) amocanaa samyaros xmebis mosmena bunebis wiaRSi,
qalaqis quCebSi da a. S. mosmenili bgerebis smeniT aRqma da aRwera, STabeWdilebebis gadmocema,
damokidebulebebis gamoxatva (`xmovanebis gaferadeba~ _ warmosaxviTi Canaxatebis gakeTeba
adgilze, `feradi~ bgeris sityvieri daxasiaTeba), bunebis im masalebis Segroveba, romlebsac, maTi
azriT, pirvelyofili adamiani `aaxmovanebda~.
3. qalaqis mcxovreblebisaTvis quCebis Tu sawarmoTa xmauri iseTive Cveuli garemoa, rogoric
soflis mcxovreblebisaTvis nakadulis rakraki Tu Citebis galoba. es xmauriani fonia, romelsac
arc erTi bavSvi sagangebo yuradRebas ar aqcevs. Cveni amocana am xmebis mimarT yuradRebis
gamaxvileba, maTi warmoqmnis wyaroebis dadgena da maTi daxasiaTebaa.
bunebis wiaRSi Tu qalaqis quCebSi mosmenili bgerebis smeniT aRqma, aRwera moxdeba rogorc
adgilze (eqskursiis dros), ise saklaso pirobebSi. bunebaSi nanaxs, mosmenils bavSvebi ganamtkiceben
klasSi musikaluri Canawerebis mosmeniT, sadac Semdegi xmebia dafiqsirebuli: zRvis zvirTcema,
qari, Weqa-quxili, wvima, Citebis galoba, cxenebis floqvebis TqaraTquri, matareblis borblebis
raxraxi da a. S.
Tu bunebis wiaRSi gasvla ar moxerxda, maswavlebeli daeyrdnoba zemoT miTiTebul musikalur
Canawerebs. vaxdenT xmebis (bgerebis) klasificirebas xmis warmoqmnis wyaroebis mixedviT: bunebis
wiaRSi _ qalaqSi. saxelmZRvaneloSi mocemul CamonaTvals (savarjiSos) moswavleebi daasruleben,
daamateben. (10 wT).
sasurvelia, amasTanave moxdes am xmebis daxasiaTeba Semdegi niSnebiT: sasiamovno-arasasiamovno,
musikaluri (SeiZleba iyos saeklesio zarebis xmebi), aramusikaluri, xmamaRali da xmadabali,
JReradoba (5 wT.).
Semdegi aqtivobaa (muSaoba 5-6-kacian jgufebSi) bunebaSi mopovebuli sagnebisa (brtyeli qva,
niJarebi, joxebi, mcenaris Rru Rero an Zvali) da sxvadasxva nivTebisagan Semdgari saklaso
`ansamblis~ `axmovaneba~, martivi ritmebis gadmocema, improvizeba _ bunebis ama Tu im movlenis
imitireba. SesaZlebelia agreTve audioCanawerSi bunebis xmebis mosmenis dros am `sakravebiT~
ritmuli Tanxlebis misadageba. es aqtivoba rigrigobiT mimdinareobs. yvela jgufis mosmena
erTdroulad ar moxdeba (10 wT).
gakveTilis damagvirgvinebel etapze mivmarTavT Semdeg aqtivobas:
moswavleTa erTi ( 5-6-kaciani) jgufi bunebrivi masalebisgan Seqmnili `sakravebiT~, xmiT da
taSiT qmnis martiv ritmul suraTebs. meore 5-6-kaciani jgufi axasiaTebs am suraTebs (sasiamovnoarasasiamovno, xmamaRali, xmadabali JReradoba);. imeorebs ritmul suraTs taSiT, kakuniT. Semdeg
poziciebi icvleba. am aqtivobaSi rigrigobiT klasis yvela moswavle CaerTveba (10 wT.).
gakveTilis dasasruls maT eZlevaT saSinao davaleba: mcire eses momzadeba `rogor Seiqmna
21
musika~. vexmarebiT Semdegi informaciiT: (5 wT.) saxelmZRvaneloSi CamoTvlili `musikaluri
saSualebebi~, savaraudod, Tanamedrove musikaluri sakravebis uZvelesi winaprebia (am sakravebs
vizualurad Semdeg gakveTilze gaicnoben). ase magaliTad, brtyeli qvebis erTmaneTze Semortyma
(dasartyami sakravebi: TefSebi, doli da sxv.); sxvadasxvagvarad daWimuli mSvild-isris Zua
(simebiani sakravebi: Conguri, fanduri, Cangi, violino da sxv.); bambukis Rru Rero an cxovelis
aseve Rru Zvali (uZvelesi salamuri, fleita, sayviri da sxv.). moswavleebs evalebaT, moifiqron
maTi axmianebis xerxebi da daaxasiaTon, rogori iqneboda uZvelesi musika.
III Tema `salamuridan dRemde~ (sakravebis warmoSoba-ganviTareba) (1 sT).
me-4 gakveTili
axali Temis gaSlamde gakveTilis I nawili eTmoba moswavleebis mier wina gakveTilze miRebuli
saSinao davalebis (mcire ese Temaze `rogor Seiqmna musika~) ganxilvas. moswavleebs TavianTi
nafiqral-naazrevis warmodgenisaTvis diskusiis formas vTavazobT, saxeldobr: `mrgval magidaSi~
monawileobas. es aris saubari, romelSic `Tanabar sawyisebze~ monawileobs moswavleTa mcire jgufi
(5-6 kaci), romlis drosac xdeba azrTa urTierTgacvla rogorc erTmaneTTan, ise `auditoriasTan~
(klasis danarCeni nawili). `mrgval magidaSi~ rigrigobiT yvela moswavle CaerTveba. es forma
dialoguria Tavisi arsiT, kritikuli azrovnebis ganviTarebas uwyobs xels da patara moqalaqeebs
demokratiuli sazogadoebis kulturasTan aziarebs. metad mniSvnelovania diskusiis Sedegi:
sakomunikacio da sadiskusio kulturasTan ziareba, alternatiuli interpretaciebis moZieba,
dasabuTeba da gamoxatva.
maswavlebels moeTxoveba, gamoiCinos moTmineba moswaleebis mier daSvebuli Secdomebisadmi,
rodesac TiToeuli maTgani problemis gadaWris sakuTar versias gvTavazobs. gamodis ra swavlebis
organizatoris rolSi, maswavlebelma unda imoqmedos rogorc partniorma, jgufebs Soris
koordinatorma, daexmaros calkeul moswavleebs (Tu jgufebs) direqtiuli xerxebis gverdis
avliT; stimuli misces SemoqmedebiT azrovnebas marjved dasmuli kiTxvebiT, waaqezos moswavleebi
alternatiuli ganmartebebis, varaudis gamoTqmis, sazrianobis gamosavlenad.
gakveTilis II naxevarSi moswavleebi ecnobian sakravebis ganviTarebis spiralur sqemas. xdeba
sakravebis amocnoba (vizualurad) formis mixedviT saxelmZRvaneloSi mocemul ilustraciebSi.
amocnobil sakravebs dasaxelebebi miewereba. sakravebs, romlebic maTTvis ucnobia, maswavlebeli
daasaxelebs. spiralur sqemaSi moTavsebul sakravebs moswavleebs wlis manZilze gavacnobT
(agebuleba, JReradoba). am gakveTilze moswavleebi ecnobian salamurs, msoflios yvela xalxisTvis
uZveles musikalur sakravs. am sakravis JReradobas gaecnobian xevsuruli hangiT da erTi an ori
nawarmoebiT o. kelaptriSvilis SesrulebiT.
IV Tema `simRera _ Cveni Tanamgzavri~ (2 sT.)
me-5 gakveTili
simRera imaze Rrmad aris SeWrili TiToeuli Cvenganis cnobierebaSi, vidre Cven warmogvidgenia.
am TvalsazrisiT SesaniSnavi magaliTia iakob gogebaSvilis `iavnanam ra hqmna~. am nawarmoebis Sinaarsi
bavSvebs albaT axsovT: sami wlis asakSi lekebis mier gatacebuli qeTos mSobliur saxlSi dabrunebas
mamamisi mxolod aTi wlis Semdeg axerxebs. magram, samwuxarod, igi veRar cnobs mSoblebs. misi goneba
ganuwyvetliv Sepyrobilia gaunelebeli dardiT Tavis dedobilze da mamobilze, romlebic sakuTar
mSoblebad miaCnia. verc saxlma, verc akvanma da verc sxva nivTebma ver aRudgines qeTos mexsierebaSi
warsuli, bavSvoba da sakuTari ded-mama. da ai, saswauli! mxolod simReram, mSobliurma iavnanam
moagona qeTos, sruliad aRudgina aTi wliT miviwyebuli mSobliuri siyvaruli da sulierad daubruna
mSoblebs da qveyanas.
Rrma idumaleba imaleba musikis, simReris zemoqmedebis unarSi. kargi simRera mTel dedamiwas
Semoivlis da mas yvelgan erTnairi aRfrTovanebiT xvdebian. am saocari unariT aixsneba is, rom
Cvenma qarTulma simRerebma SeaRwia msoflios bevr qveyanaSi da dRes ukve aRar gvikvirs, rom
amerikelebi, iaponelebi Tu avstralielebi qmnian qarTul ansamblebs da ise mRerian, rom qarTveli
profesionalebisagan ver ganasxvaveb.
22
informacia maswavleblisTvis:
sayuradReboa platonisa da aristoteles, antikuri saberZneTis am udidesi filosofosebis
Sexeduleba musikaze, rogorc axalgazrdebis aRzrdis saukeTeso saSualebaze, romelic
zemoqmedebas axdens adamianis fsiqikaze da moralur Tvisebebze. `damoukidebeli melodia, _ ambobs
aristotele, _ sityvebis gareSec ki, Seicavs iseT esTetikur Tvisebebs, romlis msgavsi ar gaaCnia
arc saRebavebs, arc ynosvisa da gemovnebis SesaZleblobebs~...
`tanvarjiSi wvrTnis sxeuls, musika _ suls~.
(platoni)
`musikaluri ganaTleba fizikur ganviTarebasTan erTad qmnis vaJkacur moxdenilobas da moxdenil
vaJkacurobas~.
(aristotele)
`simRera _ esaa bednierad Seqsovili poezia da musika...~
(ilia WavWavaZe)
simRera adamianSi `sinazesa da sifaqizes zrdis... akeTilSobilebs mis bunebas...~
(iakob gogebaSivli)
`wrfeli musika WeSmaritebis mexotbea~.
(simReraTa wigni `Si-Zini~, Zv. w. aR. XI-VII saukune, CineTi)
moswavleebs SeiZleba gavacnoT zogierTi cnobili adamianis naazrevi, gamonaTqvamebi, gavamaxviloT yuradReba maT damokidebulebaze simRerisadmi, musikis mimarT da a. S. (am informaciis
moswavleebisaTvis miwodeba savaldebulo ar aris. es damokidebulia klasis saerTo momzadebis
doneze).
mivuTiTebT musikisa da poeziis siaxloveze, maT urTierTswrafvaze, poeziisa da musikisagan
Sobil simReraze, simReris Zlevamosilebis mTavar saidumloze _ ubraloebaze, sisadaveze, musikisa
da leqsis adamianis sulis siRrmeSi SeRwevis saocar unarze. moswavleebs vTxovT, daasaxelon (Tu
SeuZliaT, waiRiRinon) nacnobi xalxuri simRerebi. mosasmenad maT ramdenime xalxuri simRera
SevTavazoT: `iavnana~, `mravalJamieri~, `laSqruli~, `glesav da glesav~. maswavlebeli mosmenis dros
gzadagza komentarebs akeTebs. moswavleebs ganumartavs, Tu romel saxeobas miekuTvneba esa Tu is
simRera: saweso-sakultos, sufruls, samgzavro-salaSqros, Sromisa da a. S. TiToeuli simReris
ganwyobilebas moswavleebi sityvebiT gadmoscemen.
moswavleebs informacias vawvdiT imis Sesaxeb, rom qarTuli xalxuri simRerebis mTavari
Tavisebureba, romelic maT msoflios sxva simRerebisgan gamoarCevs, mravalxmianobis
TviTmyofadobaa, rTuli, maRalganviTarebuli formebiT. mravalxmianobis saxeebs moswavleebs
jer ver ganvumartavT maTi sirTulis gamo, magram davZenT, rom mravalxmianobas jer kidev
warmarTul xanaSi Caeyara safuZveli. xalxuri simRera qarTveli xalxis cxovrebis erTgvari
mematianea, igi cxovrebis yvela mxares exmianeba. moswavleebma unda upasuxon kiTxvebs da Semoxazon
pasuxebi: 1. nazi, alersiani, gulTbili.
qarTvelma xalxma didi siyvaruliT Seqmna CvilTaTvis Zilispiruli simRerebi _ nanebi. maTi
nazi melodiebiT mSobeli akvanSi myof Cvils tkbil Zils, gazrda-gaxarebas, mravali keTili
survilis asrulebas usurvebs da, amasTan, samSoblo mxaris siyvaruls, daCagrulis gamoqomagebas,
mamulisTvis Tavganwirvas STaagonebs. did qarTvel mwerlebs, iliasa da akakisac aqvT leqsebi
Seqmnili am Temaze:
`gaivse da gaizarde,
patara mTvareo,
Seiswavle da Seitkbe
samSoblo mxareo.
anugeSe, sadac naxo
moZme mwuxareo;
Svilo, mamulis gulisTvis
sisxlic daRvareo!
23
pawawina iadono
da vardis konao,
yuri ugde, daiswavle
Cemi naninao!
iavnana, vardo nana
iavnaninao!
akaki
bavSvebisTvis albaT saintereso iqneba imis Tqma, rom `nana~ da `iavnana~ erTi da imave daniSnulebis
simRera ar aris. `nana~ bavSvis daZinebis dros Sesasrulebeli simReraa, xolo `iavnanas~ mxolod
saxadiT (batonebiT) daavadebuli bavSvis sasTumalTan galobdnen avadmyofobis gamomwvevi boroti
sulebis saameblad da gulis mosagebad, iasa da vards ufendnen, raTa isini bavSvs mSvidobianad, zianis
miuyeneblad gasclodnen.
Sesaswavli simReris mosmenis dros moswavleTa yuradRebis mobilizebis mizniT teqstis
Caweris xerxi Semogvaqvs. maswavlebeli akontrolebs Cawerili teqstis sizustes.
`iavnana, vardo nana, iavnaninao,
aq batonebi mobrZandnen, _ ~_
batonebo mxiarulno, _~_
Tqvensa gzasa ia-vardi, _~_
Tqven wabrZandiT, Cven dagvtoveT, _~_
Tqveni gza dailoceba, _~_
iavnana, vardo nana, iavnaninao.~
me-6 gakveTili
sad da rodis mRerian da galoben? es rom dadgindes, moswavleebi asruleben savarjiSos.
wyvetili xazebis gamTlianebisas isini rwmundebian, rom galoben eklesiaSi, rom sagalobeli
sataZro simReraa.
sulxan-saba orbeliani ganmartavs, rom simRera _ `msoflio xmianobaa~, xolo `galoba ars
marTlmadideblobiTa mier RvTismetyveleba~. e. i. `simRera~ saerosi, galoba ki sasuliero, xmieri
musikis aRmniSvneli terminebia. gakveTilze Sesruldeba qarTuli himnografiis Sedevri _ demetredamianes (1150 w.) `Sen xar venaxi~. moswavleebs ganvumartavT, rom mtevnebiani vazi RvTismSobelsa da
macxovars gamoxatavs. SevaxsenebT ananuris taZris dasavleT kedlis damamSvenebel XVII saukunis
bareliefs _ mtevnebian vazs (me-2 gakveTili `ocnebis xe~). `ocnebis xes~ isini sagalobelTan `Sen xar
venaxi~ unda mieyvana. es asec moxda. axla maT ukve ician am reliefis mniSvneloba. magram `vis Seusrulda
musikaluri ocneba~? svams kiTxvas maswavlebeli, romelmac erTgvari saxaliso ganwyoba unda Seqmnas.
is moswavleebi, romlebmac `ocnebis xes~ gaandes Tavisi Canafiqri da ocneba SeusruldaT, xalisoben.
jer kidev yvelaferi win aris. `ocnebis xe~ kidev araerTxel gagvaxarebs... aucilebelia im ganwyobis
gadmocema, aRwera, romelsac adamiani sagaloblis mosmenis dros eufleba.
moswavleebs vuambobT, rom Znelbedobis Jamsac (aseTi araerTxel hqonia saqarTvelos) simReragalobis ganviTareba ar Seferxebula. XIX saukunis Sua xanebSi, rodesac mefis ruseTi qarTuli
eklesiis damoukideblobis mospobasa da qarTuli galobis gandevnas Seudga, gamoCndnen
mamuliSvilni, romlebic erovnuli ganZis _ qarTuli xalxuri simRerebisa da sagaloblebis _
momavali TaobebisaTvis Semonaxvas Seudgnen. saukunis miwurulisTvis ukve sagalobelTa ramdenime
krebulic gamoica. kompozitorebs z. faliaSvils, d. arayiSvils, S. mSveliZes da sxva sasiqadulo
mamuliSvilebs am mimarTebiT gaweuli udidesi RvawliT movixseniebT. maT saopero Tu simfoniur
Semoqmedebas moswavleebi mogvianebiT gaecnobian. am gakveTilze unda vaxsenoT IX-XII saukuneebis
moRvaweebi: grigol xanZTeli, ioane-zosime, miqael modrekili, eqviTime da giorgi mTawmindelebi,
ioane petriwi da sxvebi, romlebmac didi Rvawli dasdes qarTul himnografias, sasuliero galobas.
yvela maTgani kompozitoria, anu ZvelqarTulad _ xelovnebaTmoZRvari. amgvarad, moswavleebi
migvyavs im daskvnamde, rom sagalobeli profesiuli musikis nimuSia (hyavs avtori _ kompozitori).
sagaloblis ramdenime nimuSi mosasmenad da Sesaswavlad saxelmZRvaneloSia Setanili.
maswavlebels SeuZlia, Tavisi Sexedulebisamebr ama Tu im saeklesio dResaswaulTan dakavSirebiT
SearCios da Seaswavlos maT romelime sagalobeli.
24
vidre moswavleebTan vokalur aRzrdaSi mecadineobas Seudgeba, maswavlebeli, upirveles
yovlisa, unda gaecnos maT saxmo aparats. xmis swor gansazRvras udidesi mniSvneloba aqvs xmis
dacvisa da janmrTeli ganviTarebisTvis. saSualo asakis (11-14 w.) bavSvTa xmebis diapazonebia
I xmebi do1 _ fa2
II xmebi do1 _ do2 (re2)
III xmebi si(mc) _ do2
11-14 wlis asakSi, rogorc biWunebis, ise gognebis xmebSi cvlilebebi Cndeba. es mutacias
ukavSirdeba. saWiroa garkveuli reJimis dacva; balansirebuli, yvirilis gareSe, bunebrivi bgeriT
mRera, bavSvTa orientireba Zaldautanebel, rbil, sufTa bgerebze, zomier siZliereze. sunTqva
simReris erT-erTi mTavari faqtoria. bavSvebis umravlesobas ara aqvs sasimRero sunTqvis Cveva da
simReris dros sargebloben sasicocxlo sunTqviT, rac iwvevs sasimRero da sasunTqi aparatis
daZabulobas. amitom, vidre simReris Seswavlas SeudgebodeT, sasunTqi da sasimRero savarjiSoebi
unda Sesruldes.
gakveTilis bolos bavSvebs e. w. `savele kvlevebSi~ monawileobis misaRebad wavaqezebT. es iqneba
`mini-folkloruli eqspediciebi~ Tavis sofelSi, kuTxeSi, qalaqSi. eqspediciis mizani da Sinaarsi
saxelmZRvaneloSia gacxadebuli. am RonisZiebis dagegmva moswavleebis aqtiuri monawileobiT unda
warimarTos. maswavlebeli unda ecados, gaitacos moswavleebi kvlevis procesiT, miuTiTos
informaciis saerTo wyaroze. klasgareSe saswavlo-SemecnebiTi saqmianobis es forma mimarTuli
unda iyos, upirveles yovlisa, moswavleebSi axali codnis damoukidebeli Ziebis Cvevebis
formirebaze. erT-erTi gakveTili maT mier moZiebuli masalebis ganxilvas unda daeTmos.
moZiebuli masalebidan gamomdinare, gakveTils SeiZleba mieces `simpoziumis~ forma.
eqspediciis monawileni gamovlen gancxadebebiT (cnobebiT), romlebic warmoadgens maT
Tvalsazriss ama Tu im sakiTxze da upasuxeben `auditoriis~ (klasis, mowveuli stumrebis,
xelovnebis muSakebis) SekiTxvebs.
V Tema _ `xalxuri da profesiuli musika~ (2 sT.)
me-7 gakveTili
am gakveTilze erTgvarad grZeldeba Tema `simRera _ Cveni Tanamgzavri~, magram amjerad sxva
WrilSi ganixileba: simRera, rogorc profesiuli Semoqmedebis nayofi, anu simRera, romelsac
hyavs avtori _ kompozitori.
klasSi aJRerdeba fragmentebi im xalxuri simRerebidan, romlebic maT wina gakveTilze
moismines da profesiuli simReris ramdenime nimuSi: r. laRiZis `Cemo kargo qveyanav~, j. kaxiZis
`iavnana~ (filmidan `iavnana~).
dafaze ori sveti ixazeba. I svetSi bavSvebi Caweren im xalxur simRerebs, romlebic moismines da
im xalxur simRerebsac, romlebsac icnoben. II svetSi Caiwereba is simRerebi, romlebsac hyavT avtori
_ kompozitori. garda gakveTilze mosmenili profesiuli simReris nimuSisa, I svetSi moswavleebi
Caweren im simRerebsac, romlebsac icnoben, ician, vin aris kompozitori, teqstis avtori.
moswavleebs evalebaT, gamoavlinon xalxuri da profesiuli simReris ganmasxvavebeli niSnebi.
upirveles yovlisa, isini davalebis (savarjiSos) im nawils upasuxeben (teqstSi gamotovebul
adgilebs Seavseben), romelic maT mier ukve Seswavlil Temas _ xalxur simReras ukavSirdeba.
teqstSi Setanili iqneba sityvebi: 1. xalxi; 2. zepiri saxiT; 3.a kapela. profesiuli simRerisaTvis
damaxasiaTebeli Tvisebebis teqstSi Setana maT ukve aRar gauWirdebaT (teqstSi gamotovebuli
adgilebi Seivseba sityvebiT: 1. kompozitori; 2. notebi; 3. instrumentuli Tanxleba).
gakveTilze sadiskusiod Semodis Tema `arabuli cekva~ petre Caikovskis baletidan `maknatuna~.
bavSvebs mouTxrobT, rom kompozitorma p. Caikovskim moismina saqarTveloSi moRvawe
musikosis m. ipolitov-ivanovis mier Cawerili simRera `kaxuri nana~ da mis intonaciaze dafuZnebiT
aago cekva, romelsac `arabuli~ uwoda.
kiTxvaze _ ra Secvala kompozitorma, rogor iqca sasimRero melodia cekvad? _ mocemuli ori
pasuxidan moswavleebs (b) pasuxis amorCevisaken unda ubiZgoT, radgan melodiis cekvad qcevisTvis
saWiro gaxda iseTi ritmuli Tanxlebis SerCeva, romelic mas aRmosavluri cekvis xasiaTs SesZenda.
saswavlo procesis agebas, problemis gadaWras diskusiis gziT Tqven ukve icnobT. SegiZliaT
25
mimarToT `jgufebSorisi dialogis~ formas. bavSvebi ise unda ganTavsdnen, rom alternatiuli
mosazrebebis mqone jgufis wevrebi erTmaneTis saxes xedavdnen. amitom umjobesia maTi wriulad
ganTavseba. maswavlebelma (organizatorma) unda moaxerxos jgufis yvela wevris gaaqtiureba,
problemis mimarT interesis gaRviveba. diskusiaSi drodadro fragmentebi unda CairTos
musikaluri masalidan.
me-8 gakveTili
am gakveTilidan STabeWdilebebis gverdi `ixsneba~. iwyeba musikiT miRebuli STabeWdilebis
sityvierad an naxatiT gadmocemis Cvevis ganviTareba. dadgenilia, rom vidre moswavle sityvebiT
ar gamoxatavs Tavis musikalur STabeWdilebebs, miRebuli STabeWdilebani misTvis savsebiT gasagebi
da naTeli ar iqneba. vidre moswavleebi ar arian dauflebulni cnebebs, terminebs musikaluri
nawarmoebis xasiTis gansazRvrisTvis, ganwyobilebis gamovlenisTvis winaswar mivawvdiT kontrastuli mniSvnelobis `sityva-daxasiaTebebs~, magaliTad, `mxiaruli _ sevdiani~ `sazeimo _
samgloviaro~ da a. S. SevTavazebT erT-erTis SerCevas. musikis mosmenis Cvevebis ganviTareba,
upirveles yovlisa, siCumis mosmenis Cvevis danergviT unda daviwyoT. am dros (musikis mosmenamde)
sxvadasxva amocanas vusaxavT. magaliTad: `rogor daaxasiaTebdiT nawarmoebs da ratom?~, `moismineT
musika yuradRebiT da moifiqreT, ras gamoxatavs, ratomaa ase gamoxatuli?~, `ratom daasaTaura
amgvarad kompozitorma es nawarmoebi?~ da a. S., rac yuradRebis koncentrirebisTvis iZleva
stimuls, aRrmavebs maT interessa da aRqmas.
VI Tema `cekva _ musikaluri moZraoba~
me-9 gakveTili
gakveTili saSinao davalebis Sesrulebis SemowmebiT iwyeba. moswavleebma unda warmoadginon
maT mier mikvleuli msgavseba-gansxvavebani klasikur da eleqtrogitaras Soris. saerTo
ZalisxmeviT dgindeba, rom orive tipis gitaris saerTo nawilebia: 1. deka _ mTvari korpusis sxeuli;
2. saxeluri, romelic ori nawilisagan Sedgeba: Tavisagan simebis dasaWimi xraxnebiT da yelisagan,
romelzec gadakrulia danayofebiani grifi. grifze simebia daWimuli; 3. simebis sayrdeni (damWeri).
eleqtrogitaras ki, rogorc eleqtronul sakravs _ xmis siZlierisa da tembris regulatorebi,
Sewyobis meqanizmi, bgeraTamrTmevi.
saxelmZRvaneloSi mocemuli gitaris orive tips moswavleebi nawilebis am dasaxelebebs
miuweren.
maswavlebeli ganmartavs, rom xalxuri cekvebi iseve, rogorc xalxuri simRerebi, xalxis mier
aris Seqmnili da Taobidan TaobisaTvis gadacemuli. msoflios yvela xalxs aqvs Tavisi cekvebi, romlebSic gadmocemulia maTi zne-Cveulebebi, xasiaTi. moswavleebs vTxovT, daasaxelon, msoflios romel xalxTa cekvebs icnoben (rusuli _ `trepaki~, ukrainuli `kazaraki~, `gopaki~, italiuri _ `tarantela~, polonuri _ `mazurka~, `polonezi~, ungruli `CardaSi~, espanuri _ `xabanera~, `bolero~ da a. S.).
moswavleebs unda davexmaroT qarTuli xalxuri cekvebis daxasiaTebaSi. maT unda aRniSnon:
mamakacTa cekvebSi _ temperamenti, rainduli SemarTeba, qalisadmi pativiscema. moZraobis
energiuloba da vaJkacoba, teqnikuri ostatoba (muxlis Tavebze da fexis cerebze triali, fexebis
moqnili gasma).
qalTa cekvaSi _ poeturoba, sulieri sifaqize, momxiblavi plastikuroba, sinarnare, simsubuqe
da haerovneba.
gakveTilis momdevno etapze saxelmZRvaneloSi mocemuli cekvebi unda dasaTaurdes mas
Semdeg, rac ilustraciebi gaxmovandeba maTi Sesatyvisi musikiT.
aJRerdeba fragmentebi (musikaluri Tanxleba) xalxuri cekvebisTvis `samaia~, `mTiuluri~,
`xorumi~, `gandagana~, `kintouri~ (cekvebi dasaTaurebulia ilustraciebis rigis mixedviT).
ilustraciebis `gaxmovanebas~ maTi `gacocxleba~ Caenacvleba. klasis moswavleebi or jgufad
daiyofian: mocekvaveebad da Semsruleblebad. SemsrulebelTa (damkvrelTa) arsenalSia xelT
arsebuli ritmuli sakravebi, taSi, romelic maT sacekvao musikas unda aayolon.
26
me-10 gakveTili
popularuli qarTlur-kaxuri simRera `cangala da gogona~ gunduri cekva-simReraa. cekvasimRerebs warmarTul xanaSi Caeyara safuZveli. berZeni istorikosi qsenofonte (naSromSi
`anabasisi~, Cv. w. aR.-mde V saukunis bolo) gvauwyebs, rom qarTvel tomebs Soris gavrcelebuli
yofila samxedro simRerebi da cekvebi, rom WanTa tomebi omsac ki saomari simRera-cekviT iwyebdnen.
am saxumaro sacekvao simReris teqstis saxelmZRvaneloSi Setana moswavleebs evalebaT.
maswavlebeli Tvals adevnebs am process. simReris teqsti aseTia:
cangala da gogona da,
cangala gogona.
cangala qalaqs wavida,
yurZeni moitana,
yurZeni TviTon SeWama,
saflavi gaiTxara.
cangala da gogona da
cangala gogona.
es biWi kargad TamaSobs,
fexis wverebze dgeba,
aman rom fexi itkinos,
gogonas dabraldeba.
am musikisTvis damaxasiaTebelia TandaTanobiT aCqareba, marcvlebis swrafi warmoTqma,
mzardi dinamizmi, saxasiaTo da mxiaruli ganwyobis Seqmna.
marcvlebis swrafad warmoTqma rom SeZlon, moswavleebma saxelmZRvaneloSi mocemuli
sasimRero savarjiSoebi unda Seasrulon, xolo simRera rom `amoZravdes~, moswavleebma martivi
sacekvao moZraobebi unda Seiswavlon, romelTa aRwerac aseve saxelmZRvaneloSia mocemuli.
kargi iqneba, Tu moswavleebi am xalxur sasimRero intonaciebze agebul saferxulo simReras
moismenen z. faliaSvilis operidan `daisi~ (II aqti). mSobliuri xalxuri musikis gacnoba-Seswavla
(am SemTxvevaSi `cangala da gogona~) safuZvels moamzadebs am musikis intonaciur masalaze agebuli
qarTvel kompozitorTa nawarmoebebis gageba-SeTvisebisTvis.
xalxuri melodiis (`iavnana~) simfonizaciis erTi magaliTi (p. Caikovskis `arabuli cekva~,
`iavnanas~ Temaze) sadiskusio gansja-ganxilvis sagani ukve iyo. moswavleebis yuradReba axla sxva
mimarTulebiT gamaxvildeba: xalxuri musikaluri Semoqmedeba, rogorc profesiuli musikis
masazrdoebeli wyaro. xalxuri intonaciebis axleburi JReradoba kompozitorTa SemoqmedebaSi.
am Temas maswavlebeli araerTxel daubrundeba swavlebis manZilze.
VII Tema `ritmi~ (2 sT.)
me-11 gakveTili
am gakveTilidan viwyebT musikis gamomsaxvelobiTi xerxebis gamovlenas (ritmi, tempi, melodia
da a. S.)
e. hemingueis sityvebiT, `maRalmxatvruli nawarmoebi aisbergs hgavs, romlis mcire nawili moCans
okeanis zedapirze, ufro didi ki wyalqveSaa da arc ise iolad dasanaxia~. moswavleebs SeiZleba aseTi
kiTxviT mivmarToT: `ra unda icodeT, aisbergis `wyalqveSa da arc ise iolad dasanaxi~ nawili rom
dainaxoT musikaSi?~ an rogor, ra saSualebebiT mogviTxrobs musika? maswavlebeli mimarTavs
gonebrivi ieriSis formas. dafaze iwereba moswavleebis mier gamoTqmuli yvela mosazreba (maT Soris
miuRebelic ki).
Semdeg etapze xdeba gamoTqmul mosazrebaTa mimoxilva da maTi dajgufeba (msgavsi da gansxvavebuli niSnebiT). maswavlebeli moswavleebTan erTad aarCevs yvelaze ufro faseul mosazrebebs,
ideebs, romlebic musikis gamomsaxvelobiT xerxebs ukavSirdeba. mocemul gakveTilze ZiriTadi
aqcenti keTdeba erT-erT wamoyenebul ideaze., romelic, sasurvelia, musikis erT-erT gamomsaxvelobiT xerxs _ ritms daukavSiroT.
27
informacia maswavleblisTvis:
ritmi universaluria da Cveni cxovrebis yvela sferoSi vlindeba: kosmosSi da mikrokosmosSi,
Sromasa da dasvenebaSi. ritmi adamianis mTel cxovrebas ganmsWvalavs (organizmis bioritmebi:
sunTqvis, gulis kunTis SekumSvis da sxv). samyaros Tavisi kanonzomieri moZraobis wesis gamo hqvia
kosmosi. amiT gansxvavdeba igi qaosisgan. uZveles Cinur filosofiaSi musika samyaros
kanonzomierebaTa safuZvlad iyo miCneuli. berZen filosofos-maTematikos piTagoras (Zv. w. 580500) azriT, kosmoss aqvs musika. ciur sxeulTa moZraoba musikaluria, es aris `sferoTa muska~, magram
Cven am xmebs ver aRviqvamT. Zveli induri msoflmxedvelobiT, simRera-musika niSnavda `xedvas SigniT~,
anu adamianis sulis siRrmeSi wvdomas.
moswavleebi saxelmZRvaneloSi ecnobian, Tu rogori ritmuli kanonzomierebani axasiaTebs
arqiteqturas, ornaments, cekvas. sxvadasxva magaliTebiT moswavleebi rwmundebian, rom musikalur
nawarmoebebSi ritmi gacilebiT ufro swrafad aRiqmeba, vidre musikis sxva gamomsaxvelobiTi
xerxebi. ritmi musikis xerxemalia, misi guliscemaa. Cven ritmiT ganvasxvavebT erTmaneTisgan
cekvebs `qarTulsa~ da `samaias~, `xorumsa~ da `gandaganas~ da sxva. rodesac simReras an cekvas taSiT
avyvebiT, amiT Cven ritmul suraTs gamovxatavT.
me-12 gakveTili
moswavleebma wina gakveTilze Seityves, rom, rodesac simReras an cekvas taSiT avyvebiT, Cven
ritmul suraTs gamovxatavT. axla maT yuradReba unda gavumaxviloT imaze, rom ritmuli suraTi
sxvadasxva ritmuli erTeulebisgan Sedgeba. ritmuli erTeulebi maT popularuli simReris _ `JuJuna
wvimas~ sityvebis damarcvlisas taSis ayolebiT unda daadginon. dafaze gavlebuli xazis zeviT unda
moTavsdes am ritmuli erTeulebis gamomxatveli simboloebi (notebi), xazs qvemoT ki marcvlebi:
Ju-Ju-na wvi-ma mo-vi-da
aq maswavlebeli aseT analogias mimarTavs:
sametyvelo bgerebs yvela anbanSi Tavisi grafikuli niSnebi _ asoebi aqvs. musikalur bgerebs
erTi grafikuli gamoxatuleba aqvs. maT notebi hqvia. Semdeg ki notebis moxazulobas da sxvadasxva
grZliobebs gavacnobT (meoTxedi, naxevari, naxevari wertiliT), SevaswavliT maT Caweras,
grZliobebis gamoxatvas Sesatyvisi notebiT. am gakveTilze moswavleebi unda davaufloT iseT
cnebebs, rogoricaa taqti, taqtis xazi, Zlieri dro.
VIII Tema `metri _ wesrigis damcveli~ (5 sT.)
me-13 gakveTili
moswavleebma metris cneba rom SeiTvison, SegviZlia poeziisa da musikis urTierTkavSiridan
daviwyoT. wavukiTxoT erTi fragmenti i. griSaSvilis leqsidan da dafaze davweroT:
`tokavda, tokavda,
patara nargizi,
patara nargizi
koxta da faqizi~.
riTma da ritmi erTmaneTisgan rom ganasxvaon, moswavleebi unda miviyvanoT im daskvnamde, rom
erTi da imave an msgavsi JReradobis sityvaTa ganmeoreba striqonTa bolos riTmas warmoadgens,
xolo am leqsis ritmi TiToeuli striqonis Tanazomieri erTeulebis, anu Tanabarmarcvliani
sityvebis gameorebaa. rodesac am gansxvavebas (riTmasa da ritms Soris) SeigrZnoben, maTi yuradReba
leqsis mkacrad organizebul ritmze unda gadavitanoT da vuTxraT, rom strofebs, striqonebs
zoma (metri) aqvT. analogia gatardeba simRerasTan `JuJuna wvima~. moswavleebi unda darwmundnen,
rom swored ritmi aaxloebs poezias musikasTan. saxelmZRvaneloSi mocemul sanoto magaliTze
dakvirvebiT (I xazze mocemul ritmul suraTTan I xazze mocemuli Tanabarzomieri pulsaciis SerwymiT)
moswavleebi migvyavs im daskvnamde, rom taqtebSi wesrigs metri `icavs~. savarjiSoebis SesrulebiT
(dayavi taqtebad, miuTiTe zoma da a. S.) da grZliobebis musikalur-ritmuli moZraobebSi gamoxatviT
dgindeba, aris Tu ara miRweuli mizani.
28
me-14 gakveTili
am gakveTilze mTavaria, moswavleebma SeZlon xelis moZraobiT metris gamoxatva. maT
orwiladi zomebis sadiriJoro naxazs gavacnobT.
sadiriJoro Cvevis daufleba popularul simReraze `Widaobas ra unda~ dafuZnebiT maT ar
gauWirdebaT. moswavleebi Tavdapirvelad taqtSi notebis grZliobebs gansazRvraven, Semdeg ki
Tvlaze `erTi~ da Tvlaze `ori~ xelis Sesabamis moZraobebs gaakeTeben.
moswavleTa musikalur Tvalsawiers gavafarToebT simfoniuri orkestris diriJorsa da
sagundo koleqtivis lotbars Soris msgavseba-gansxvavebis mignebiT. movusmenT maT da SevityobT,
ra ician maT musikosTa koleqtivebis xelmZRvanelobis Sesaxeb.
maswavlebels (klasis momzadebis donisa da interesebis gaTvaliswinebiT) SeuZlia maT miawodos
SedarebiT vrceli informacia orkestris Tu sagundo koleqtivis xelmZRvanelis uZveles
profesiaze, romelic egviptidan da Zveli CineTidan iRebs saTaves. saxelmZRvaneloSi miTiTebuli
ilustraciebis moSveliebiT (qarTveli kompozitorebi andria balanCivaZe, oTar TaqTaqiSvili
TviTonve diriJoroben Tavis nawarmoebebs) maT vuambobT, rom musikis istoriam Semogvinaxa saxelebi
im kompozitorebisa, romlebic TavianT qmnilebebs diriJorobdnen: i. haidni, g. f. hendeli, v.
mocarti, l. v. beThoveni, h. berliozi, r. vagneri, p. Caikovski da sxv. interesmoklebuli ar iqneba
maTTvis imis gageba, rom XIX saukunemde diriJori zurgiT idga orkestrTan, radgan mayureblisken
zurgiT dgoma uzrdelobad iTvleboda da pirvelni, vinc zurgi `aCvena~ msmenels da piriT
miubrunda orkestrs, germaneli kompozitorebi f. mendelsoni da r. vagneri iyvnen. sadiriJoro
joxiT diriJorobac am droidan iqna SemoRebuli. msoflioSi aRiarebuli diriJorebi iyvnen: a.
toskanini, l. stokovski, v. ferero, h. f. karaiani, e. mravinski da sxvebi. moswavleebs vTxovT,
damoukideblad moiZion informacia dRes moRvawe diriJorebis Sesaxeb.
Tu maswavlebeli wesad aqcevs, rom musikis gakveTilidan gakveTilamde moswavleebma
STabeWdilebebi unda daagrovon televiziiT, radioTi Tu sxva saSualebebiT mosmenili musikaluri
nawarmoebebis Sesaxeb da momaval gakveTilze gagviziaron, gakveTilis damTavrebis mauwyebeli zari
musikasTan axali saintereso kontaqtebis gagrZelebis mauwyebeli zari iqneba. gamoricxuli ar aris,
swored am STabeWdilebebis gaziarebiT daiwyos musikis gakveTili. SeZlebisdagvarad TiToeul
moswavles unda movusminoT. Tu pirvel xanebSi maTgan mowodebul mwir informacias davjerdebiT,
SemdgomSi maT unda vTxovoT, gamoTqvan Tavisi azri musikos-Semsruleblisa Tu diriJoris Sesaxeb.
azrTa aseTi urTierTgaziarebisTvis dro ar unda SeizRudos. musikasTan momavali kontaqtebis
dasamyareblad maTi interesebis stimulirebaa saWiro.
me-15 gakveTili
am gakveTilze orwiladi zomis xelis moZraobiT `diriJorobis~ Cvevaze dayrdnobiT
samwiladi zomis diriJorobisTvis saWiro moZraobebze gadavalT. rTuldeba davalebac: klasi
sam jgufad iyofa.
I _ mReris, II _ diriJorobs, III _ musikalur-ritmul moZraobebs asrulebs.
sasurvelia, TiToeul am saxeobaSi klasis yvela moswavlem mosinjos Tavisi SesaZleblobani
(amitom es davaleba rolebis gacvliT Sesruldeba). amave gakveTilze ritmuli erTeulebiT
gamoxatul simRerasTan teqstis miweras swavloben (sityvebis marcvlebis gadanawilebas da notebTan
(ritmul erTeulebTan) miweras. sasurvelia am gakveTilis STabeWdilebebis gaziarebiT dawyeba
(mosmenilis, nanaxis daxasiaTebiT).
maswavleblis saorientacio sityvebze (amgvari `saSinao davalebisTvis~) moswavles unda
hqondes pasuxebi:
1. mosmenili musikaluri nawarmoebis dasaxeleba, nawarmoebis avtoris, Semsruleblis
vinaoba (momRerali, instrumentze damkvreli, diriJori da sxv.).
2. ra ganwyobileba Segiqmna mosmenilma nawarmoebma? (maswavlebeli moswavles ganwyobis gadmocemaSi,
daxasiaTebaSi daexmareba. amasTan unda vecadoT, rom moswavlem TandaTan gaafarToos leqsika mxatvruli
gancdis im minimumis gadmosacemad, uromlisodac musikis samyaroSi Sesvla SeuZlebelia).
3. rogor fiqrob, risTvis Seqmna avtorma es nawarmoebi? ris Tqma undoda mas am musikiT?
4. es musika Senze rom iyos dawerili, ra movlenebs gagaxsenebda Seni cxovrebidan? rogor
mogonebebs da imedebs aRgiZravs igi?
5. ris gakeTebas isurvebdi am musikis mosmenis Semdeg? (ganwyobilebis daxatva, moTxrobis
SeTxzva da sxva).
29
me-16 gakveTili
simReris `me pawia mercxali var~ melodiis taqtebad dayofis dros melodiam erTi ucnobi
niSnis damateba moiTxova. klasSi msjeloba iwyeba, Tu ras unda niSnavdes es niSani?
is bavSvebi, romlebic musikas swavloben specialur musikalur skolaSi, an swavlobdnen am
sagans skolaSi, unda vifiqroT, rom am niSans dasaxelebas mouZebnian da ganmartaven, rom pauza
Sesvenebis niSania. maswavlebeli saxelmZRvaneloSi mocemul simReris teqstze amaxvilebs maT
yuradRebas, saxeldobr sasven niSnebze _ mZimesa da wertilze.
me pawia mercxali var,
moWikWike, moalerse.
aseTive sasveni niSani moiTxova simReris melodiam. am sasveni niSnebis analogia musikaSi pauzaa.
magram leqsis warmoTqmis dros (anu mxatvruli kiTxvis dros) xdeba am sasven niSnebze mxatvruli
kiTxvis procesis SeCereba didi xniT, miT umetes dasveneba. radgan musikaluri nawarmoebi, iseve,
rogorc mxatvruli sityva, `cxovrobs~, viTardeba droSi, sasveni niSnebi droebiTi mcire SeyovnebiT
gamoixateba. radgan musika ritmulad organizebuli xelovnebaa, musika mkacrad gansazRvrul droSi,
garkveuli grZliobis ganmavlobaSi Seyovndeba (meoTxedi, mervedi, naxevari da a. S. grZliobis
ganmavlobaSi), pauzac Sesabamisad Seiqmneba meoTxedi, mervedi da a. S. grZliobisa. bavSvebs eZlevaT
savarjiSo sanoto teqstSi notebisa da grZliobebis pauzebis dasaxelebiT.
ritmuli suraTis taSiT gadmocemis dros orive xelis gaSliT gamoxataven. pauzaze taSis
Semokvra ar moxdeba.
amave gakveTilze bavSvebi simReris _ `me pawia mercxali var~ `diriJorobisTvis~ saWiro
Cvevebs davauflebT (oTxwiladi zoma).
me-17- gakveTili
musikis Tanamedrove gakveTilis erT-erTi aqtiuri komponentia moswavleTa SemoqmedebiTi
unaris ganviTareba muzicirebis gziT. igulisxmeba swavlebis procesSi qarTuli xalxuri sakravebisa
da sxva elementaruli ritmul-dasartyami instrumentebis CarTva. qarTuli xalxuri sakravebi (dafi,
daira, doli) da sxva sabavSvo dasartyami sakravebi (xis kovzebi, eJvnebi, samkuTxedebi da sxva) musikis
ritmul Tanxlebas gaaaqtiurebs, rac ritmis grZnobis ganviTarebaSi dagvexmareba. imave miznebisaTvis
ufro mogvianebiT salamuris, Conguris, fanduris, metalofonis gamoyeneba sasimRero melodiebis
SeTvisebas Seuwyobs xels. qarTul xalxur sakravebze (Conguri, fanduri) mxolod erTi _ banis simis
gamoyeneba bavSvebs mravalxmiani mRerisaTvis moamzadebs. Tu ki maswavlebels (skolas) ara aqvs
sakravebis gamoyenebis SesaZlebloba, Zvel, nacad xerxebs mivmarToT: taSiT an merxze xelebis msubuqi
dartymiT, kakuniT da sxv. unda Seiqmnas zogierTi simReris TanxlebisaTvis saWiro ritmuli foni.
Tu sakravebi arasakmarisia, saWiroa moswavleTa dajgufeba, dawyvileba da monacvleoba ise, rom
guldawyvetili aravin darCes.
vidre muzicirebaSi muSaobas SeudgebiT, bavSvebma am sakravebis JReradoba unda gaicnon. metad
mniSvnelovania, maT gamoumuSavdeT sakravebis tembruli JReradobis smeniT gansxvavebis unari.
swavlebis am etapze ki, rodesac moswavleebma sxvadasxva grZliobebi Seiswavles da musikalurritmul moZraobebSi iZenen grZliobebis gamoxatvis (gadmocemis) pirveldawyebiT Cvevebs, ritmuldasartyami sakravebi grZliobebis ukeT SeTvisebisaTvis unda gamoviyenoT. amasTan, TiToeuli
sakravis SesaZleblobebis gamJRavneba grZliobebis gamoxatvis `unaris~ mixedviT moswavleebs ukve
mocemul gakveTilebze musikaluri TamaSis (andaza `kargi amxanagoba kargi Zmobis daria!~)
SesrulebaSi daexmareba.
ase magaliTad: mervedi bgerebis gamoxatvis SesaZleblobebs floben is dasartyami sakravebi,
romlebsac mowyvetili bgera aqvT (kovzebi, joxebi da sxv.); meoTxedi grZliobebi SeiZleba
davakisroT eJvans, JRarunas, dafs, dairas, xolo naxevari grZliobisaTvis ufro gamosadegia
samkuTxedi. cxadia, sakravebis `SesaZleblobebi~ TviTon bavSvebma unda gansazRvron da
saxelmZRvaneloSi mocemul cxrilSi Seitanon. sakravebis JReradobis xangrZlivobis
gansazRvrisaTvis maswavlebelma nacnobi simRerebis Tanxleba SeiZleba gamoiyenos, an
damoukidebeli `partia~ rigrigobiT Seasrulebinos yvela sakravs.
30
IX Tema _ `tempi~ (3 sT.)
me-18 gakveTili
maswavlebelma gakveTilze yvela aqtivobas unda mimarTos imisaTvis, rom moswavleebma TviTon
gansazRvron tempis, rogorc musikis mniSvnelovani gamomsaxvelobiTi xerxis, mniSvneloba.
mivmarTavT paralelebs:
aCqarebuli guliscema _ Cqari tempi
modunebuli pulsacia _ neli tempi
musikaluri nawarmoebis xasiaTis gaxsna tempis saSualebiT: simRerebisa da cekvebisaTvis tempis
Secvla da `Secvlili~ simRerebis daxasiaTeba. am aqtivobiT moswavleebi migvyavs im daskvnamde, rom
yvela nawarmoebs Sesrulebis is siCqare (tempi) unda hqondes, romelic xazs gausvams mis xasiaTs,
ganwyobilebas; rom arasworad SerCeuli tempi nawarmoebs misTvis damaxasiaTebel xibls ukargavs,
umetes SemTxvevaSi ki mTlianad ukargavs Tavis saxes. yovelives gaTvaliswinebiT savarjiSoSi
gamotovebul adgilas moswavleebs SeaqvT saWiro sityva _ `xasiaTs~, rac imaze miuTiTebs, rom tempi
gansazRvravs nawarmoebis xasiaTs. moswavleebi sami ZiriTadi tempis italiur dasaxlebebs gavacnobT
da sanoto teqstebs davaTvalierebinebT, maT yuradRebas musikaluri Txzulebis dasawyisze
gadavitanT, sadac kompozitorebi uTiTeben am Txzulebis SesrulebisaTvis sasurvel temps.
me-19 gakveTili
saxelmZRvaneloSi mocemuli davaleba miznad isaxavs SeZenili unar-Cvevebisa da codnis
ganmtkicebas (`diriJoroba~, simRerebis gamocnoba ritmuli suraTiT da dasaTaureba, maTi
SesrulebisaTvis sasurveli tempis miniSneba).
davalebis Sesrulebis xarisxis mixedviT maswavlebeli informacias iRebs Catarebuli
muSaobis Rirseba-naklovanebebze da uaxloesi periodis amocanebs dasaxavs sarezervo gakveTilebisTvis gansazRvruli drois mizanmimarTulad gamosayeneblad.
Sesaswavli simReris `Cagunas~ mosmenis Semdeg yuradReba unda mieqces im sakravis JReradobas,
romelic am simReras uwevs Tanxlebas (Conguri). qarTuli xalxuri sakravebis (Conguri fanduri)
ZiriTadi nawilebis gacnobisa da maTi dasaxelebebis Seswavlisas maswavlebeli unda Seecados,
aRuZras bavSvebs am sakravebis Sesaxeb meti informaciis mopovebis survili. man unda ubiZgos
moswavleebs saWiro monacemTa mosaZieblad e. w. `savele kvlevebis~ (`mini-folkloruli eqspediciis~)
organizebisaken.
am grZelvadiani davalebis Sesasruleblad (klasis da skolis gareT) gakveTilze maswavlebeli
mimarTavs problemuri diskusiis formas proeqtebis wamoyenebiT. maswavleblis mier
SemoTavazebul problemaze _ rogor SeviswavloT Cvens mxareSi gavrcelebuli sakravebi _
Tavdapirvelad moswavleebi individualurad muSaoben. TiToeuli iniSnavs Tavis ideas. Semdeg
klasi mcire jgufebad (4-5 kaci) daiyofa. maT eZlevaT davaleba, SearCion moniSnuli ideebidan
erTi-ori (maTi azriT, ufro mniSvnelovani) da ganaviTaron isini. moswavleebi 10-15 wuTis
ganmavlobaSi ganixilaven ideebs jgufebSi da eZieben gzebs maTi ganxorcielebisaTvis. maswavlebeli akvirdeba jgufebis muSaobas da misi dasrulebisas sTxovs klass, gadavides saerTo ganxilvaze. saerTo ganxilvaSi TiToeuli jgufis pozicias erTi _ jgufis lideri _ warmoadgens (3-3
wuTi TiToeuli jgufis warmomadgenels). yvela jgufis lideris gamosvlis Semdeg maswavlebeli
sTxovs klass, moifiqron, romeli idea Rirs praqtikaSi sarealizaciod. amiT mocemul problemaze
muSaoba SeiZleba dasruldes. magram SesaZlebelia Semdeg etapze gadasvla: mas Semdeg, rodesac
moswavleebi SeCerdebian im ideebze, romelTa ganxorcieleba maT yvelaze mizanSewonilad miaCniaT,
maswavlebeli sTxovs maT jgufebad dayofas da aucilebeli samuSaoebis ganawilebas jgufuri
davaleba-proeqtebis saxiT. aseTi davalebebis Sesruleba moxdeba etapobrivad, `folkloruli
eqspediciis~ monapovarTa kvaldakval, Semdgom saklaso mecadineobebze.
swavlebis mocemuli modelis amosavali momentia problemis imgvarad dasma, romlis ganxilva
principulad dialogur xasiaTs atarebs. diskusiis mizandasaxulobaa ara misi didaqtikuri
amocanebisadmi damorCileba (faqtiuri codnis SeTviseba), aramed TiTeouli moswavlis miswrafeba
axali codnis Ziebisaken, rogorc Semdgomi damoukidebeli muSaobis orientirisaken. amgvarad,
diskusia faqtiuri codnis miRma gasvlis, miRebuli codnis SemoqmedebiTi gamoyenebis xerxicaa.
31
me-20 gakveTili
Seiswavleba wina gakveTilze gacnobili saxumaro simRera `Caguna~ da amave gakveTilze moxdeba
misi inscenirebac. simReris Seswavla-Sesrulebas sasimRero savarjiSoebi Seuwyobs xels. simReris
inscenireba misi ritmul moZraobebSi warmoCenaa. es musikalur-moZravi TamaSobaa, musikisa da
moZraobis sinTezi, sadac musika ganmsazRvrel rols asrulebs. TamaSobani miznad isaxavs musikaluri
saxis gacocxlebasa da moZraobaSi gamomsaxvelad gadmocemas. es saxumaro simRera ferxuliTurT
gakveTilze unda gaTamaSdes, rogorc siuJeturi TamaSoba, romlis mizania musikis xasiaTis mixedviT
moZraobebis SerCeva. Cagunas rolis Semsrulebelma musikasTan SerwymiT improvizebuli moZraobani
unda warmoadginos, gamoiCinos moxerxebuloba, sazrianoba. gamomsaxvelad unda gadmosces Tavisi
roli, aseve qaliSvilma, romelic mas axali oinis mosamoqmedeblad ubiZgebs.
am siuJetur TamaSobaSi TamaSis Sinaarss gansazRvravs teqsti. rodesac teqsti Seswavlilia da
simReris xasiaTi gamovlenilia, bavSvebs (gunds) eZlevaT davaleba, damoukideblad imoZraon, iseirnon,
irbinon, TviTon SearCion moZraobebi simReris xasiaTis Sesatyvisad. misamRerebs, romelsac gundi
Cagusa da qaliSvilis yoveli dialogis Semdeg Seasrulebs, sxvadasxva xasiaTebi da niuansebi unda
moeZebnos. moZraobebis SerCevis procesSi dazRveulni ara varT erTmaneTis mibaZvisagan, magram
TandaTan bavSvTa fantaziis gaaqtiurebiT gamoiricxeba meqanikuri, mibaZviTi moZraobebi. maswavlebelma wesad unda aqcios, rom simReris musikalur-ritmuli moZraobebiT Sesrulebis erTiani
procesi ar unda dairRves, anu simRera ar unda SeCerdes. ritmuli pulsaciidan `amovardnili~ bavSvebi
maswavleblis daxmarebiT kvlav ritmSi `jdebian~ da agrZeleben moZraobas. yoveli aseTi Careva TamaSis
SeCerebas ar unda iwvevdes. cxadia, TamaSis dawyebamde maswavlebelma kargad unda gaiazros, Tu ra
siZneleebis gadalaxva mouwevT bavSvebs da yvela savarjiSo simReris inscenirebamde (gaTamaSebamde)
unda Sesruldes. simReris inscenireba SeiZleba speqtakliviT gaTamaSdes: erTi nawili bavSvebisa _
msaxiobebi, Semsruleblebia da TamaSoben, meore _ mayurebel-Semfasebelni. Semdeg rolebis
urTierTSenacvleba moxdeba. TamaSobis Sefasebis mTavari kriteriumi musikisa da moZraobebis
urTierTkavSiri, musikis xasiaTis adekvaturi moZraobebis damoukideblad migneba da gamoxatvaa.
X Tema _ `gilocavT Soba-axal wels~ (2 sT)
21-e gakveTli
sagakveTilo aqtivobebi Soba-axali wlis ganwyobas unda SevufardoT. simRera `alilos~ gacnobaSeswavlamde bavSvebs vuambobT qristes Sobaze _ umTavres movlenaze qristianTaTvis, patara qalaq
beTlemze, beTlemis maxloblad mdebare im velze, sadac mwyemsebma angelosTa galoba gaigones,
romelmac axara maT, rom beTlemSi daibada macxovari, rom yrmas ipovnidnen bagaSi mwoliares, rom
aRmosavleTidan mosuli winaswarmetyvelni (mogvni), ixilavdnen ra iudevelTa axali mefis
varskvlavs, Tayvans scemdnen yrmas. am movlenis mxatvruli asaxvaa a. wereTlis leqsSi `Soba~, romelsac
moswavleebi saxelmZRvaneloSi gaecnobian. am leqsiT `mze Sinas~, warmarTul msoflmxedvelobasTan
dakavSirebuli uZvelesi simReris nacvlad, poeti angelozTa saamuri xmebiT axali, qristianuli
sagaloblebis epoqis dawyebas gvamcnobs. moswavleebs SevaxsenebT, rom isini ukve icnoben
sagaloblebs, rogorc sataZro simRerebs. mosmenili aqvT sagalobeli `Sen xar venaxi~. swavlebis
manZilze sxva sagaloblebsac moismenen da Seiswavlian. am gakveTilze ki saSobao simReras da am
simReris SesrulebasTan dakavSirebul erT-erT rituals gaecnobian. momavali gakveTilisaTvis
mealiloeebis `Camovlis~ ritualis mcire scenebis gaTamaSebisTvis maT saSinao davalebad miecemaT
scenaris mofiqreba. simReris Seswavla ki amave gakveTilze moxdeba. simRera swrafad Seiswavleba
(melodia bevrisTvis nacnobia) teqstTan erTad. mealiloeebis svlis mosamzadeblad moswavleebs
SevTavazebT simReris ritmTan fexSewyobiT svlas (maswavleblis xelmZRvanelobiT).
maswavlebeli simReris Seswavlis procesSive muSaobs vokalur Cvevebze. teqnikuri da
mxatvruli amocanebi ar unda gancalkevdes, es imas niSnavs, rom vokaluri savarjiSoebi Sesaswavl
simReraze unda aigos. `maSin savarjiSoebze muSaoba maTTvis uintereso aRar iqneba. xmis `amwyobi~
savarjiSoebis Catareba mizanSewonilia simReris Sesrulebamde. am savarjiSoebma saxmo aparati
bunebrivi, Tavisufali da dauZabavi JReradobisaTvis unda moamzadon.
xmis awyoba-gamRereba ZiriTadad tonikur samxmovanebebze mimdinareobs jer zemodan qvemoT,
Semdeg ki _ piriqiT. simReris Sesrulebamde maswavlebelma swori vokaluri sunTqvis
SesamuSaveblad simRera nawilebad unda dayos. erT sunTqvaze Sesruldeba sawyisi oTxi taqti,
32
Semdeg sami taqti da kvlav bolo sami taqti.
amave gakveTilze moswavleebi ismenen f. Subertis `ave marias~ norCi italieli momRerlis
robertino loretis SesrulebiT. wmida mariamisadmi miZRvnili es vokaluri nawarmoebi
(`gixaroden, mariam~) amaRlebul grZnobebs aRuZravs bavSvebs. unda vifiqroT, `STabeWdilebebis
cxrilSi~ isini saTanado ganwyobilebas asaxaven.
maswavlebels SeuZlia (Tu sagakveTilo dro amis saSualebas miscems), ufro vrclad mouTxros
maT avstriel kompozitorze franc Subertze.
22-e gakveTili
wina gakveTilze Sesaswavli simRerisa da mealiloeebis svla-moZraobebis gaxsenebis Semdeg
igegmeba Camovlis `marSruti~, savaraudo `SeCerebebi~. bavSvebi moiniSnaven `mezoblebis saxlkars~, gainawileben `rolebs~. `saCuqrebi~ mealiloeebisaTvis maTi siurprizia. aravin icis,
moswavleTa es jgufi (mezoblebi) ra saCuqars amzadebs mealiloeebisaTvis gadasacemad.
am musikalur svlas saCuqrebis gadacemis momenti sixalises Sematebs. bavSvebma unda daicvan
Semdegi piroba: moZraoba unda daiwyon da daamTavron musikasTan (simRerasTan) erTad. TiToeuli
nabiji meoTxed grZliobas unda Seesatyvisebodes. Seyovneba (saCuqrebis gadacema mealiloeebisaTvis)
unda moxdes sityvebis `nu gamiSveb carieli~ gamRerebisTanave marcvalze `da~ (me-7 taqti). bavSvebis
mier momzadebuli siurprizis gaTamaSebisaTvis mocemulma drom ar unda gadaaWarbos oTxi taqtis
grZliobas (me-7-me-10 taqtebi) marcvlebze `o, ho, hoi, hoi alilo~.
bavSvebs unda vubiZgoT, gamoiCinon iniciativa, fantazia, sazrianoba, gamoexmauron musikas
emociuri moZraobiT, moixmaron mimika, Jesti (`saCuqrebis~ gadacemis, maTi `CamorTmevisa~ da
`kalaTebSi~ maTi Calagebis scenebSi).
aqtivoba 2 jgufis mier sruldeba. pirveli _ mealiloeebis gundia, meore ki _ mezoblebi.
simReris dasrulebis Semdeg rolebi gaicvleba da simRera ganmeordeba.
amave gakveTilze bavSvebi axal simReras ismenen (g. daraxveliZis `fifqebi~) da sityvebiT
daaxasiaTeben mas. Tu sagakveTilo dro amis saSualebas ar mogvcems, simRerasTan dakavSirebuli
aqtivobebi Semdeg gakveTilze gadainacvlebs (maswavleblis ayola simReriT, zomis gansazRvra
`diriJorobiT~, simRerisaTvis ritmuli moZraobebis SerCeva da Sesruleba (gogonebi), simReris
TanxlebisaTvis sakravebis SerCeva (vaJebi)).
XI Tema _ `melodia~ (2 sT)
23-e gakveTili
gakveTili iwyeba musikis im gamomxatvelobiTi xerxebis CamoTvliT, romelsac bavSvebi ukve
icnoben (ritmi, metri, tempi). maT yuradRebas musikis Semdegi gamomxatvelobiTi xerxis
gamoaSkaravebisaken mivmarTavT: vTxovT, sayvareli simRerebidan gaimReron is, rac daamaxsovrdaT
(mcire monakveTi, fragmenti). Semdeg ki vsvamT kiTxvas: rogor gagaxsendaT simRera, ra dagexmaraT
simReris waRiRinebaSi, sityvebi Tu hangi? erToblivi ZalisxmeviT unda dadgindes, rom mReradi,
advilad dasamaxsovrebeli hangi, riTac maT simRera gaixsenes, melodiaa. moswavleebs vTxovT,
gaixsenon Seswavlili Tema `xalxuri da profesiuli~ musika (me-7-8 gakveTilebi). dafaze e. w. `venis
diagramas~ vxazavT (or erTmaneTis gadamkveT wres)
sqema
gansxvavebuli niSnebi
xalxuri simRera
saerTo niSani
gansxvavebuli niSnebi
profesiuli simRera
moswavleebs mcire jgufebad (5-6 kaciani) davyofT da vTxovT, rom marcxena da marjvena wreSi
Caweron xalxuri da profesiuli simReris ganmasxvavebeli niSnebi. rodesac am davalebas Seasruleben,
maT eZlevaT axali davaleba: daadginon is saerTo niSani, romlebic xalxur da profesiul simReras
aerTianebs. saerTo ZalisxmeviT dgindeba, rom es melodiaa _ advilad dasamaxsovrebeli hangi,
romliTac simRerebs erTmaneTisagan gamoarCeven. yovel simReras, xalxurs Tu profesiuls, misTvis
damaxasiaTebeli melodia aqvs. `melodia _ musikis sulia~ _ ambobda v. mocarti, romlis erT-erTi
33
nawarmoebis _ `Ramis patara serenadis~ _ I nawilis mosmenas vTavazobT gakveTilze. am nawarmoebisadmi
maTi damokidebuleba, swored melodiisadmi ganwyobiT unda gamoixatos (nazi, alersiani, mReradi,
amave dros sicocxliTa da optimizmiT savse melodiisadmi). nawarmoebis mosmenisas moswavleebma
unda daadginon, rom upirvelesi Tviseba, riTac melodia gamoirCeva, mReradi bunebaa. amave
gakveTilze iwyeba Zieba sxva Tvisebebis mikvlevisaTvis. es ritmi da metri iqneba (simReris `JuJuna
wvimis~ ritmisa da metris SecvliT melodiis es ori Tvisebac dgindeba). Ziebas moswavleebi Semdeg
gakveTilebze gaagrZeleben.
24-e gakveTili
melodiis kidev erTi umniSvnelovanesi Tvisebis dasadgenad moswavleebs vTxovT, gaixsenon,
ra saSualebas mivmarTeT imisaTvis, rom simRerebs `iavnanas~ da `Widaobas ra unda~ xasiaTi SeecvalaT
(me-18 gakveTili)?. gavaxsenebT maT, rom `iavnana~ `aforiaqda~, xolo simReraSi `Widaobas ra unda~
Widaobis survili daikarga. moswavleebi daasaxeleben temps. maT SevTavazebT simReris `Widaoba
ra unda~ `amoZravebas~. vTavazobT svlas sazeimod, msubuqad, narnarad, ritmul sirbils da xtunvas.
vTxovT, SearCion erT-erTi da daiwyon moZraoba marjvena fexis win wadgmiT. jgufebad dayofili
bavSvebis erTi nawili qmnis ramdenime mwyobrs erTmaneTTan manZilebis dacviT, raTa moZraoba
Tavisuflad SeZlon. meore nawili damkvirveblebia. jgufebi mRerian da moZraoben im tempSi,
romelsac maswavlebeli sTavazobs. es tempebia adajio, moderato da alegro. moswavleebs
moeTxovebaT Semdegi pirobebis dacva:
1. moZraoba musikasTan (simRerasTan) erTad daiwyon da daamTavron;
2. taqtis Zlieri dro ritmuli aqcentebiT gamoxaton.
damkvirveblebs evalebaT, gansazRvron, romel tempSi gamoixateba yvelaze ukeT simReris xasiaTi.
sabolood dgindeba tempis mniSvneloba melodiis xasiaTis gansazRvrisaTvis. amgvarad,
melodiis kidev erTi Tviseba _ tempi mignebulia. vismenT xalxur simReras `raSovda~. moswavleebma unda gansazRvron, Tu ra gavlenas axdens tempis cvlilebebi simReris xasiaTze.
gakveTilis bolos moswavleebs musikalur TamaSs SevTavazebT: qarTuli andaza `kargi Svili
dedis gulis vardia~ musikalur andazad unda iqces. TamaSSi rigrigobiT moswavleTa sam-sami
jgufi miiRebs monawileobas. I jgufi andazis teqsts erT tonze gaimRerebs jer `mi~-ze, Semdeg
`sol~-ze da `si~-ze. imisaTvis, rom II jgufma taSiT SeZlos Tavisi `partiis~ gamoxatva, xolo III
jgufma _ magidaze kakuniT, saWiroa, am jgufebma TavianTi partiebi cal-calke Seiswavlon.
Semdeg I jgufs II jgufi SeuerTdeba, aseve I jgufs calke III jgufTan mouwevs andazis Sesruleba.
rodesac cal-calke II da III, jgufis Semsruleblebi Tavis amocanas kargad gaarTmeven Tavs,
SesaZlebelia I jgufs II da III jgufi erTdroulad miuerTdes.
rac Seexeba sasimRero savarjiSos, is mocemuli TanmimdevrobiT gaimRereba tonikur
samxmovanebebze jer zevidan qveviT, Semdeg qvevidan zeviT.
XII Tema _ `vswavlobT sanoto damwerlobas (2 sT)
25-e gakveTili
melodiis ritmuli naxazi, romelic saxelmZRvaneloSia miTiTebuli, dafaze Tavsdeba. bavSvebs
evalebaT ritmuli naxazis gadmocema taSiT, metris daTvla, xelis moZraobiT `diriJoroba~.
daismeba kiTxva: am ritmuli naxaziT kodalas kakunia gadmocemuli, Carxis muSaobis ritmi Tu
romelime simReris ritmi? riT SegiZliaT daadasturoT, rom aq simReris melodiaa Camaluli?
imisaTvis, rom maT gauadvildeT pasuxis migneba, vTxovT, mousminon sakravebze (gitara,
fortepiano) simebisa da klaviSebis JReradobas. msxvili simebi dabalxmovania, wvrili ki ufro
maRalxmovani. bgeraTa rigs (klaviSebs) Tu marjvena mimarTulebiT gavuyvebiT, SevamCnevT, rom
bgerebi TandaTan maRldeba (xma ufro `wvrildeba~), xolo marcxena mxares _ piriqiT, JReradoba
TandaTan dabldeba (xma ufro daboxdeba). SegviZlia, bavSvebs fortepianos mowyobilobac gavacnoT.
is simebi, romlebic maRal bgerebs gamoscemen (gitaris msgavsad), ufro wvrilia da piriqiT. maT
avuxsniT, rom Tu klaviaturis win Sua adgilze dadgebian, maTgan marjvniv iqneba maRali bgerebis
adgilsamyofeli, marcxniv _ dabalis, xolo uSualod maT win _ saSualosi (Semdeg gakveTilze am
`samefoebis~ saxelwodebas _ registrebs gavacnobT). yovelives gaTvaliswinebiT maT vaZlevT
davalebas:
34
Tu dafaze moTavsebul ritmul naxazs melodias mouZebnian, fortepianoze misi adgilsamyofelis mignebaSi maswavlebeli daexmarebaT. saerTo ZalisxmeviT dgindeba, rom es ritmuli naxazi
simRera `JuJuna wvimas~ melodias Seesatyviseba. am melodias Tu fortepianoze gaimRereben,
vizualuradac darwmundebian, rom zogi bgera maRalia, zogi _ dabali. dafaze vavlebT or
paralelur xazs (ise rogorc saxelmZRvaneloSia) da vTavazobT melodiis `Caweras~ ise, rom maRalma
bgerebma xazebs zeviT daikavon adgili, dabalma ki _ qveviT. davalebas asruleben jgufebad (6-7
kaci) dayofilebi. maRali da dabali bgerebis erTmaneTTan xazebiT dakavSirebiT miiReben melodiis
mimarTulebis grafiks, romelic gviCvenebs, rom melodiis mimarTuleba xan aRmavalia, xan
daRmavali, xan ki sworxazovani. saukeTeso namuSevari (romelic yvelaze metad Seesatyviseba
melodias) dafaze moTavsdeba.
amgvarad, moswavleebi rwmundebian imaSi, rom paralelurma xazebma maT daxmareba aRmouCines
maRali da dabali bgerebis erTmaneTTan SefardebaSi. maswavlebeli dafaze maTTvis ucnobi simReris
melodiis ritmul naxazs aTavsebs melodiis mimarTulebis grafikis CvenebiT da sTxovs
moswavleebs, amoicnon es simRera. msjeloba da daskvnis gamotana kvlav 6-7 kacian jgufebSi
warimarTeba. yoveli jgufi Tavis versias wamoayenebs. maswavleblis movaleobaa, msjeloba
warimarTos ise, rom moswavleebi miiyvanos daskvnamde: ritmuli naxaziT da melodiis mimarTulebis
grafikis CvenebiT ucnobi melodiis gamocnoba SeuZlebelia, magram Tu moswavleebma ritmuli
naxaziT romelime Seswavlili simRera amoicnes, es mainc sakmarisi ar aRmoCndeba imisaTvis, rom
yvela simaRlis bgeram mxolod misTvis gankuTvnili adgili daikavos.
rogor CavweroT melodia ise, rom TiToeul bgeras hqondes Tavisi simaRle? _ svams kiTxvas
maswavlebeli. SevadaroT melodia winadadebas. winadadeba iwereba sityvebiT, romlebic asoebisagan
Sedgeba. imisaTvis, rom winadadeba aJRerdes, iqces melodiad, saWiroa melodiis gamoxatva
musikaluri bgerebiT _ notebiT. notebs ki mxolod maSin eqnebaT simaRle, Tu sanoto sistemaze
moTavsdebian. rogorc wignis wasakiTxad aucilebelia anbanis codna, ise melodiis wasakiTxad
aucilebelia sanoto anbanis _ musikaluri damwerlobis codna.
bavSvebs sanoto sistema xuTsafexurian kibed SeiZleba warmovudginoT. safexurebs qvevidan
zeviT daviTvliT, yovel safexurze asvlisas axal simaRleze avdivarT. bavSvebma ukve ician, rom
swored xazebi daexmara maT savarjiSoebis keTebis dros maRali da dabali bgerebis erTmaneTTan
SefardebaSi. sanoto sistemaze swored xazebi miuTiTeben bgeris simaRleze. rac ufro zeviTaa
xazi, miT ufro meti simaRlisaa am xazze moTavsebuli bgera _ noti.
moswavleebi moismenen rojersis simReras `do, re, mi~ cnobili musikaluri filmidan `musikis
hangebi~. mosmenamde maT vTxovT, yuradReba miaqcion imas, rom yvela dasaxelebis musikaluri bgera
(aseTi ki Svidia) sxvadasxva simaRlisaa, zogi maRali, wkriala, zogi ufro dabali, boxi. yovel
musikalur bgeras Tavisi adgili aqvs sanoto sistemaze. Tu rogor Tavdebian es bgerebi sanoto
sistemaze (xazebze, xazebs Soris da a. S.), amave gakveTilze vaCvenebT. zogadad gavacnobT maT
saxelwodebebs damaxsovrebis mkacri moTxovnis gareSe.
26-e gakveTili
gakveTili Svidi ZiriTadi musikaluri bgeris dasaxelebiT da saxelmZRvaneloSi mocemul
klaviaturaze am bgerebis mignebiT iwyeba. pedagogiur praqtikaSi klaviaturaze orientirebisaTvis Savi klaviSebis ganlagebas iSvelieben xolme (ori Savi klaviSis win gvaqvs bgera `do~, sami
Savi klaviSis win _ `fa~), magram zemoT Tqmuli mainc ar gvazRvevs imisagan, rom ama Tu im dasaxelebis
bgeris adgilmdebareobis gansazRvrisaTvis `do~-dan ar moxdes klaviSebis rigis gadaTvla.
moswavleebs saazrovno amocana eZlevaT: moifiqron xerxi, romelic klaviSebze bgerebis
swraf mignebaSi daexmarebaT. 6-7-kacian jgufebSi moTaTbirebis Semdeg gaanalizdeba maTi versiebi,
winadadebani. vTavazobT klaviSebis Sefardebas mzis speqtris Sesatyvisad. ferebi SeiZleba
klaviaturis gamosaxulebaSi (saxelmZRvaneloSi mocemuli ilustracia) Seitanon: `do~ _ wiTeli,
`re~ _ narinjisferi, `mi~ _ yviTeli, `fa~ _ mwvane, `sol~ _ cisferi, `la~ _ lurji, `si~ _ iasamnisferi.
imisaTvis, rom klaviaturaze gaferadebulma bgerebma xuTxazian sanoto sistemaze daikavon
adgili, Semogvaqvs gasaRebis cneba (im xerxiT, romelic saxelmZRvaneloSia aRwerili). moswavleebisaTvis II xazze `sol~ notis adgilmdebareoba naTeli xdeba. es bgera moiZebneba klaviaturaze da
sanoto sistemaze moTavsdeba klaviSis Sesatyvisi feriT. danarCeni bgerebis klaviaturidan sanoto
sistemaze gadatana da Seferadeba damoukidebeli, individualuri davalebis saxiT miecemaT. SevaxsenebT notebis xazebze da xazebs Soris Caweris wess. amgvari davalebebi, ukve saSinao davalebebis
saxiT gakveTilebis manZilze gagrZeldeba, vidre moswavleebi ar aiTviseben sanoto damwerlobas.
35
moswavleebs vTxovT, gaixsenon fortepianos klaviaturaze maRali, dabali da saSualo
`samefoebis~ adgilmdebareoba. Semogvaqvs registris _ am `samefoebis~ dasaxelebis cneba, vacnobT
diapazonis raobasac (manZili yvelaze ufro dabal bgerasa da yvelaze ufro maRal bgeras Soris).
isini unda darwmundnen imaSi, rom fortepianos diapazoni sakmaod didia (Tu klasSi, ojaxSi
fortepiano aqvT). igi sam monakveTad (registrad) iyofa. yvela musikalur sakravs Tavisi diapazoni
aqvs. adamianis sasimRero xmasac aqvs diapazoni. Tu rogor unda gansazRvron sakuTari xmis diapazoni,
saSinao davalebis saxiT miecemaT: daiwyon bgerebis gamRereba `do~-dan (saSualo registri) zeviT,
Semdeg qveviT. yoveli bgera 2-3-jer gaimReron da ise gadainacvlon momdevno bgeraze. Tu Seatyoben,
rom yovel momdevno bgeraze ufro daZabulad mRerian, uWirT bgeris Tavisuflad gamRereba, xmam
dakarga Tavisi elferi, moiniSnaven am bgeras (rogorc zeda, ise qveda mimarTulebiT gamRerebis
dros). zeda da qveda bgerebs Soris im monakveTSi, sadac Tavs Tavisuflad grZnoben, dauZabavad
mRerian _ maTi sasimRero diapazonia. cxadia, moswavleebis mier gamotanili `daskvna~ sakuTari
diapazonis Sesaxeb zusti ar iqneba. maswavlebeli Tu vokalur aRzrdaSi sistematurad muSaobs, bavSvTa
xmebis diapazonebi Seswavlili eqneba, magram es davaleba uTuod saxaliso iqneba Sesasruleblad,
amasTan bgerebis dasaxelebis (klaviaturaze) Seswavlasac Seuwyobs xels.
XIII Tema _ `vecnobiT musikalur Janrebs~ (2 sT)
27-e gakveTili
gakveTilze unda Semowmdes, ramdenad aris gamomuSavebuli Cvevebi klaviaturaze da sanoto
sistemaze notebis adgilmdebareobis swrafad mignebisaTvis. maswavlebeli wers nots sanoto
sistemaze (dafazea daxazuli xuTxaziani sanoto sistema). moswavleebi swrafad asaxeleben,
miuTiTeben fers klaviaturaze da sxv. amgvari samuSao gakveTilebze (CanarTebis saxiT) xSirad
unda warmoebdes, vidre moswavleebi myarad ar aiTviseben sanoto anbans.
gakveTilis momdevno etapze saubari Janris Sesaxeb warimarTeba, magram sityva Janri
dasaxeldeba mas Semdeg, rodesac moswavleebi xelovnebis sxvadasxva dargis calkeul saxeobebs
daasaxeleben. ase magaliTad, literaturaSi: moTxrobas, novelas, romans, eses da sxva; saxviT
xelovnebaSi: peizaJs, naturmorts, portrets da sxv.; musikaSi: simReras, cekvas da yvela im saxeobas,
romelic Seiswavles.
informacia maswavleblisaTvis: arsebobs faqtorebi, romlebic gansazRvraven musikalur
Janrs. maTi klasifikacia aseTia:
a) warmoSobisa da cxovrebiseuli daniSnulebis mixedviT;
b) Sesrulebis pirobebis mixedviT;
g) saSemsruleblo saSualebebis mixedviT;
d) SemsrulebelTa Semadgenlobis mixedviT;
e) musikaluri Sinaarsisa da formis Taviseburebebis mixedviT da a. S.
faqtorebis CamoTvla Sors wagviyvans. maTze saubari moswavleebTan naadrevia. moswavleTa
yuradRebas SevaCerebT musikis im Janrebze, romelTac swavlebis manZilze gaecnen. davaleba, romelic
saxelmZRvaneloSia mocemuli, vokaluri da instrumentuli musikis Janrebs ukavSirdeba. mas Semdeg,
rodesac Seswavlil nawarmoebebs cxrilSi miTiTebuli saxeobebis mixedviT Seitanen, maT unda
vubiZgoT, TviTonve gansazRvron, rom TiToeuli saxeoba, musikis esa Tu is tipi (vokaluri Tu
instrumentuli musikis sferodan) _ Janria.
gakveTilze wamyvani Janri _ romlis sam nimuSs moismenen da daaxasiaTeben _ marSia.
28-e gakveTili
bavSvebi CanawerSi kvlav ismenen j. kaxiZis `marSs~ (kinofilmidan `pirveli mercxali~). mosmenis
Semdeg kidev erTxel ganisazRvreba marSis xasiaTi. maT eZlevaT SemoqmedebiTi davaleba: imoZraon
marSis TanxlebiT, mxne da xalisiani ganwyoba gadmoscen ritmuli aqcentebiT. yuradReba maxvildeba
imaze, rom musikalur-ritmuli moZraobis upirvelesi pirobaa moZraobis dawyeba da damTavreba
musikasTan erTad. marSis ritmi nabijiT unda gadmoices. musikis aJRerebamde unda gadawydes, rogor
iqneba merxebs Soris sivrce aTvisebuli. unda Seiqmnas mwyobri. bavSvebi or-orad unda dawyvildnen,
ganlagdnen erTi meoris ukan garkveuli manZilis dacviT (es manZili mudmivad unda iyos
SenarCunebuli) da fexSewyobiT mihyvnen mwyobris wamyvans (pirvel bavSvs). garkveuli musikaluri
36
monakveTis Sesrulebis Semdeg isini Cerdebian, akeTeben bruns da moZraoben sawinaaRmdego
mimarTulebiT. rodesac es piroba Sesruldeba, bavSvebs eZlevaT saSualeba, Tavisi Sexedulebisamebr
aiTvison saklaso sivrce, dawyvildnen, rogorc surT (SeiZleba erT mwkrivad mowyobac) da moZraobiT,
mimikiT, JestiT gadmoscen marSis ganwyobileba. metris gamoyofas aqcentebiT TiToeuli Tavisi
Sexedulebisamebr airCevs (taSiT, sakraviT da sxva). marSiT svla marjvena fexis win wadgmiT daiwyeba.
marSiT svlis damTavrebis Semdeg moswavleebi Seasruleben audiodavalebas. wina gakveTilze
mosmenil da daxasiaTebul marSebs (xasiaTisa da ganwyobilebis mixedviT) daemateba axali moTxovna:
daaxasiaTon im sakravebis JReradoba, romlebic maT marSebis Sesrulebisas moismines.
(savarjiSos Sesruleba)
sasimRero savarjiSoebi win unda uZRodes rojersis simReris `do, re, mi~ gameorebas da simRera
TamaSis Sesrulebas. TamaSSi rigrigobiT rva-rva bavSvi CaerTveba. mwkrivSi mowyoba maT ukve ician.
am simReris TamaSiT gacocxleba sixalises Sematebs saswavlo process.
XIV Tema _ `vqmniT klips _ musikalur reklamas~
29-e gakveTili (sanimuSo gakveTilis scenari)
mizani:
1. telereklamis (`klipis~) gamoyeneba kritikuli da SemoqmedebiTi azrovnebis ganviTarebisaTvis.
2. azrovnebis ganviTarebisaTvis sakomunikacio da sadiskusio kulturis Cvevebis ganviTareba.
I etapi (10-15 wuTi)
gakveTili iwyeba provocirebiT, romlis mizania moswavleTa mobilizeba, Temisadmi ganwyoba, im
informaciis gamoaSkaraveba, romelsac isini floben zogadad komerciuli reklamis Sesaxeb.
maswavlebels SeuZlia mimarTos `gonebrivi ieriSi~ meTods. moswavleebs vTxovT, Camoweron dafaze
yvelaferi, rac ician komerciuli reklamis saxeobebis Sesaxeb (beWdviTi, qseluri (televizia, interneti) da a. S.). bavSvebi asaxeleben `koka-kolas~, `makdonaldsis~, `naikis~ da sxva popularul produqcias.
vsaubrobT imis Sesaxeb, rom am produqciis reklamebs msoflios yvela qveynis sazRvari aqvT
gadalaxuli. saubari migvyavs problemis gamokveTisaken: rogor xerxdeba (an ar xerxdeba) telereklamisaTvis gansazRvrul mcire droSi ama Tu im produqciisa da savaWro markis Sesaxeb garkveuli
warmodgenebis Seqmna; msmenelze, mayurebelze zemoqmedeba; auditoriis esTetikuri moTxovnilebebis
dakmayofileba. pasuxi unda moeZebnos im kiTxvebs, romlebic saxelmZRvaneloSia mocemuli:
*rogor ecvlebaT xmebi sareklamo rgolebis gamTamaSeblebs (msaxiobebs)?
daxasiaTdes: metyvelebis tempi, xmis tembri, metyvelebis manera.
*rogoria maTi Jestebi da poza?
xazi unda gaesvas, aris Tu ara isini realuri cxovrebidan aRebuli.
*ra rols TamaSobs musika reklamaSi?
xazi unda gaesvas, amZafrebs, xels uwyobs aRqmas, erwymis reklamis xasiaTs, uadgilodaa
gamoyenebuli Tu xels uSlis aRqmas.
*ra mosazrebebi aqvT imisaTvis, rom telereklama ufro maRalmxatvruli iyos?
ideebis generaciisa da maTTvis misaRebi azris gamoTqmisaTvis moswavleebs vyofT mcire
(5-6-kacian) jgufebad (dro 15-20 wT). samuSao sruldeba TiToeuli jgufis mier erT furcelze.
jgufi muSaobs erTi magidis garSemo.
maswavlebelma, rogorc koordinatorma da partniorma, samuSaos msvlelobas Tvalyuri
unda adevnos. ideebis generaciis produqtiuloba amaRldeba, rodesac maswavlebeli:
*iZleva dros pasuxebis mosafiqreblad.
*yuradRebas uTmobs TiToeul pasuxs (ignorirebas ar ukeTebs arc erT maTgans).
*azustebs, TvalnaTels xdis bavSvTa pasuxebs.
*aqezebs moswavleebs alterantiuli ganmartebebis, varaudis gamoTqmis, sazrianobis gamosavlenad.
ideebis generaciis periodis damTavrebis Semdeg, Sefasebis etapis dawyebamde, mokled
mimoixileba moswavleTa mier gamoTqmuli mosazrebebi. dajgufdeba da ganzogaddeba msgavsi ideebi.
wamoyenebuli ideebis irgvliv SesaZlebelia klasisaTvis mcire diskusiis _ jgufebSorisi dialogis
_ SeTavazeba.
37
II etapi
klasi iyofa 6-7-kacian sadiskusio jgufebad. am mcire jgufebs Soris imarTeba dialogi.
funqciebi (rolebi) Semdegnairad nawildeba:
`wamyvani~ (organizatori) _ misi amocanaa wamoyenebuli ideis (problemis) ganxilvis
organizeba jgufis yvela wevris CarTviT.
`analitikosTa jgufi~ _ aZleven kiTxvebs sadiskusio jgufebis monawileebs ideis
(problemis) ganxilvis dros, kritikulad afaseben gamoTqmul ideebsa da formulirebebs.
`damkvirvebelTa jgufi~ _ maTi amocanaa `sadiskusio~ da `analitikosTa~ jgufebis
TiToeuli wevris gamoTqmuli azris (ideis) Sefaseba, misaRebi azris xazgasma.
unda aRiniSnos, rom sadiskusio sakiTxebis gadaWra ar aris erTaderTi didaqtikuri mizani.
umTavresi mainc moswavleTa azrovnebisa da komunikaciuri Cvevebis ganviTarebaa.
III etapi (10 wuTi)
maswavlebels SeuZlia, daskvnebisa da Sefasebis etapisaTvis gankuTvnili dro Tavisi
Sexedulebisamebr warmarTos, radgan `sadiskusio~ da `analitikosTa~ jgufebis saqmianoba Seafasa
`damkvirvebelTa jgufma~ maswavleblis mier mowodebuli kriteriumebis safuZvelze. aqcenti
gadatanili iqneba saSinao davalebis miwodebaze. maswavlebeli ganmartavs, rom aseTive komerciuli
daniSnuleba aqvs satelevizio `klipebs~. kiTxvaze `ra aris klipi?~ moswavleebi saxelmZRvaneloSi
mocemuli savaraudo pasuxebidan irCeven maTTvis misaReb pasuxs. maT evalebaT nebismieri
satelevizio klipis aRwera Semdegi kiTxvebis gaTvaliswinebiT:
*Seesatyviseba Tu ara klipis kadrebi simReris xasiaTs? (aris Tu ara Tanxvedra teqstTan da a. S.).
*rogoria feri, gamosaxuleba, Sexamebulia Tu ara moZraobebi musikasTan?
*pasuxobs Tu ara klipi maT interesebs? rogor?
maswavlebeli momavali gakveTilisaTvis klipis Seqmnis ideas sTavazobs xalxuri simReris
`mumli muxasa~ Temaze. acnobs simReris teqsts da asmeninebs simReras.
imisaTvis, rom momaval gakveTilze klipis Sesaqmnelad maT TavianTi versia wamoayenon,
jer saSinao davalebis moTxovnebi unda Seasrulon, romelic maT saWiro aqtivobebisaTvis
moamzadebs: Seqmnan mcire `ese~ klipis aRweriT zemoT miTiTebuli kiTxvebis gaTvaliswinebiT,
daimaxsovron klipis melodia, ritmuli moZraobebi da sxv. da Semdeg gakveTilze warmoadginon.
XIV Tema _ `vqmniT klips _ musikalur reklamas~
30-e gakveTili (praqtikuli samuSao)
mizani:
1. simReris `mumli muxasa~ Seswavla, melodiis gamRerebis pirveldawyebiTi Cvevebis gamomuSaveba
sanoto Canaweris mixedviT.
2. saferxulo moZraobebis Seswavla simRerasTan SerwymiT.
3. aqtivobebi sareklamo klipis `mumli muxasa~ Sesaqmnelad.
I etapi (5 wuTi)
viwyebT xalxuri simReris `mumli muxasa~ Seswavlas. simReris Sinaarsidan gamomdinare,
maswavlebeli moswavleebs acnobs qarTuli xalxuri poeziisa da qarTvel mweralTa Semoqmedebis
iseT nimuSebs, romlebic simReris amaRlebuli ganwyobiT SesrulebisaTvis iZleva stimuls.
saxelmZRvaneloSi galaktion tabiZis leqsidan nawyvetis wakiTxvis Semdeg maT ramdenime strofs
gavacnobT misive poeziidan:
`...bevrjer vigrZnobdiT
sikvdilis Zgeras
da tanjvis duRabs,
magram sikvdili
gvavalebda veras,
viT mumli muxas.~
`mravalJamier gugunebdes xma
38
`mumli muxasa~ da `lileosi~,
es gmirTa CvenTa aris simRera _
es simReraa saqarTvelosi~
am qarTlur-kaxur sagmiro-patriotul simReraSi muxa _ saqarTvelos simboloa, mumli _
Semoseuli mteri. es simRera warmarTobis droidan momdinarea. mzis ganmasaxierebeli wriuli ferxuli muxis (sakulto xis) garSemovliT sruldeboda. simReris ZiriTadi ideuri Sinaarsis gacnobisa
da xasiaTis gaxsnasTan erTad bavSvebi rwmundebian, rom mxatvruli saxis gamokveTa da gamomsaxvelad
gadmocema moZraobasTan erTad unda moxdes. e. i. `mumli muxasa~ uZvelesi gunduri cekva-simReraa.
II etapi
simReraze muSaoba ramdenime etaps gulisxmobs:
simReris gacnobas, Seswavlas, mxatvrul Sesrulebas. etapebad dayofa pirobiTia, radgan maTi
erTmaneTisagan gamijvna SeuZlebelia. mosmenili simRera bavSvebis aqtiuri monawileobiT
gaanalizdeba, yuradReba gamaxvildeba mniSvnelovan musikalur-gamomsaxvelobiT xerxebze (ritmi,
metri, tempi, melodia. simReris teqsti da melodia) erTdroulad Seiswavleba. simRera frazebad
Seiswavleba. yuradRebas gavamaxvilebT melodiur da ritmul sirTuleebze (Tu amgvari ram
SeiniSna), rac damatebiTi savarjiSoebiT daiZleva. Sesrulebis gamomsaxvelobaze muSaoba simReris
Seswavlis mTeli procesis manZilze moxdeba. simReris dasaswavlad maswavlebels SeuZlia Semdegi
xerxebi gamoiyenos: fraza Seasrulos mTelma klasma, jgufma, Sesruldes individualurad,
maswavlebelTan erTad da mis gareSe teqstiTa da uteqstod da a. S.
qvemoT mocemuli am simReris sanoto nimuSi sam xmaSia warmodgenili. moswavleebi mocemul
etapze Seiswavlian melodiur xazs teqstTan erTad (banis Seswavlas (anu mravalxmiani mReris
Cvevebis gamomuSavebas Sebanebis procesis aTvisebiT, Semdegi gakveTilidan daviwyebT).
he mum-li (da) mu-xa- - - sa - - he
mu-xa (da) ga-dar- Ca - - he
mumli (da) muxasa he!
gars exveoda, he!
muxa (da) damZimda, he!
wyalSi (da) Cavarda, he!
wyali (da) adidda, he!
napirs (da) gadvida, he!
mumli (da) daixrCo, he!
muxa (da) gadarCa, he!
saxelmZRvaneloSi mocemul simReris melodias (xuTi taqti metris zomisa da taqtis xazebis
aRniSvnis gareSe) bavSvebi mRerian da `diriJoroben~, adgenen metrs. mas Semdeg, rodesac dadgindeba
zoma _ 3/4 da melodia taqtebad daiyofa, notebi dasaxeldeba da maswavlebelTan erTad gaimRereba.
melodia gaimRereba sityvebiT, xmamaRla da xmadabla, nela da Cqara. Semdeg vcvliT tonalobas
(sekundiT zeviT da qveviT) da a. S.
vswavlobT ramdenime saferxulo moZraobas (10 wuTi).
1. ferxuli Cveulebrivi svliT daiwyeba (TiTo nabijs meoTxedi grZliobis bgera Seesabameba).
gogonebi da biWebi xelixelCakidebulni moZraoben wris Sesakvrelad. wreze mowyobis Semdeg, saxiT
centrisken dgebian. mklavebi daSvebulia. orive fexi muxlis saxsarSi gamarTulia da erTmaneTTan
mWidrodaa midgmuli. saferxulo mwyobri statikur mdgomareobaSia.
2. statikur mdgomareobaSi myofi saferxulo mwyobri iwyebs saferxulo moZraobas jer marjvena
fexis ganze gadgmiT da sxeulis misken gadaxriT, Semdeg marcxena fexis ganze gadgmiT da tanis
korpusis simZimis marcxena fexze gadataniT. mklavebi ganmklavSia, xelebiT erTmaneTis mxrebze.
39
saxelmZRvaneloSi mocemuli savarjiSos Sesruleba moiTxovs simReris `mumli muxasa~
melodiis gamRerebas dolis TanxlebiT. moswavleebi unda daukvirdnen dolis `partias~. dolis
saSualebiT unda moxdes metruli aqcentuacia _ doli taqtis Zlier dros gamoxatavs. es pirveli
savarjiSoa, sadac melodiis Tvalyuris devnebasTan erTad maT Tanxlebasac unda miadevnon
Tvali. Tavdapirvelad moswavleTa erTi jgufi melodias gaimRerebs, II jgufi dolis `partias~
Seasrulebs, Semdeg orive funqcias erTi jgufi SeiTavsebs. savarjiSos SesrulebaSi maT
maswavlebeli daexmareba, man Zalisxmeva unda warmarTos simRerisa da Tanxlebis erTdrouli
wakiTxva-Sesrulebis Cvevis gamomuSavebaze.
III etapi (15 wuTi)
eTmoba saSinao davalebis gacnobas. aRiniSneba maT mier satelevizio klipis Sesaxeb
warmodgenil `eses~ Rirseba-naklovanebani.
iwyeba aqtivobebi satelevizio `klipis~ Sesaqmnelad `mumli muxasa~ Temaze.
am saferxulo simReris `klipad~ warmodgenisaTvis saWiro iqneba simReris inscenireba. dafaze
Camoiwereba da personalurad ganawildeba funqciebi (isini saxelmZRvaneloSia mocemuli).
`klipmeikerebs~ (scenaristi, reJisori, mxatvari, operatori) da simRera-ferxulis SemsrulebelTa jgufebs eZlevaT davaleba: imisaTvis, rom Rrmad Caswvdnen simReris Sinaarss, gamokveTon
mxatvruli saxe, saWiroa damatebiTi literaturis gacnoba: `qarTuli xalxuri poezia~ (ras
gveubneba xalxuri gadmocema muxis gamZleobasa da gadarCenaze), vaJa-fSavelas `simRera~, g.
leoniZis `Savi zRvis pirs _ Savi muxa~, g. tabiZis _ `mumli wydeboda~ da sxv. `klipis~ mxatvrebsa da
scenaristebs eZlevaT saSinao davaleba klipis eskizebisa da scenaris SemuSavebisaTvis.
31-e gakveTili
gakveTilze mowmdeba simReris `mumli muxasa~ melodiis saferxulo moZraobebis (JestiT,
mimikiT) gamomsaxvelad Sesrulebis xarisxi, inscenirebis yvela monawilis (reJisori, mxatvari,
operatori) mzaoba inscenirebis `klipad~ warmodgenisaTvis. Catardeba repeticia da dainiSneba dRe
inscenirebis warmodgenisa da klipis `gadaRebisTvis~. gavaaqtiurebT sareklamo RonisZiebebSi
CarTul moswavleebs. (gakveTili-koncertisaTvis gamoyenebuli iqneba sarezervo gakveTilebisaTvis
gansazRvruli dro).
mowmdeba wina gakveTilze Seswavlili saferxulo moZraobebi. am gakveTilze moswavleebma
unda Seiswavlon da daxvewon yvela moZraoba, Jesti Tu mimika, romelsac inscenireba moiTxovs.
ikvreba mzis ganmasaxierebeli wriuli ferxuli, romelic warmosaxviTi muxis garSemovliT
sruldeba. mas Semdeg, rodesac ferxuli wreze ewyoba, gogonebi da biWebi erTmaneTis gverdiT
xelixelCakidebulni dgebian saxiT centrisaken (warmosaxviT muxisaken). simReris I taqtSi (SeZaxilze
`he~) dayovnebaa. II taqtis pirvel meoTxedze (`mum~) yvela erTad jer marjvena fexs gadadgams win,
meore meoTxedze (`li~) _ imave marjvena fexs marjvniv gadadgams, xolo mesame meoTxedze (`da~) _
marcxena fexs miadgams marjvena fexs. momdevno taqtSi (`mu-xa~) yvela erTad marcxena fexs gadadgams
ukan da mimdevrobiT miadgams marjvena fexs marcxena fexTan da a. S. amgvarad, ferxuli xan erTi
nabijiT centrisken Seiwevs, xan ki isev gaiSleba. am dros xelixelCakidebuli bavSvebis mklavebi jer
odnav win moZraoben, xolo Semdeg _ odnav ukan (fexebis moZraobis Sesabamisad). amgvari moZraoba
meordeba sityvebze `gars exveoda~. sityvebidan `muxa damZimda, wyalSi Cavarda~ (8 taqtis
ganmavlobaSi) saferxulo mwyobri statikur mdgomareobaSia. fexebi mxrebis siganeze ewyoba,
mklavebi ganmklavSia, xelebiT erTmaneTis mxrebze. sruldeba e. w. `saferxulo sarxevi~ _ mwyobri
irxeva marjvniv da marcxniv. bavSvebs SemoqmedebiTi amocana aqvT: unda Seiqmnas muxis `damZimebis~
suraTi. statikuri mdgomareobidan saferxulo mwyobri kvlav iwyebs moZraobas jer marjvena fexis
ganze gadgmiT da sxeulis korpusis misken gadaxriT, Semdeg marcxena fexis ganze gadadgmiT da sxeulis
analogiuri moZraobiT. sityvebidan `mumli daixrCo, muxa gadarCa~ bavSvebs Tavisufali manevrirebis
saSualeba eZlevaT mterze gamarjvebis sixarulis, aRtacebis gamosaxatavad.
Tu simRera orxmianobiT iqneba daZleuli, II ferxulSi banis Semsruleblebi CairTvebian,
warmosaxviT muxas ganasaxiereben saxiT melodiuri xazis Semsruleblebisaken (I ferxulis
monawileebisaken). II ferxulis monawileebs SedarebiT statikuri mdgomareobis SenarCuneba mouwevT
(muxas ganasaxiereben). sityvebze `muxa damZimda, wyalSi Cavarda~ 8 taqtis ganmavlobaSi Cacucqdebian.
am gakveTilze saWiro iqneba vokalur savarjiSoebze muSaoba orxmianobis asaTviseblad.
Sebanebis procesis aTviseba ramdenime martivi savarjiSos _ burdonuli (gabmuli, gaWimuli) bgeris
aTvisebas ukavSirdeba. pirvel etapze mTeli grZliobis mqone toni Sesruldeba (Rrma da farTo
40
sunTqvas moiTxovs. I oqtavis noti `do~ sxvadasxva xmovani bgerebis monacvleobiT _ a-e-i-o-u).
meore savarjiSo banis ori tonis urTierTkavSirze iqneba agebuli (`do~ _ `re~), Semdeg ki sami
bgeris (`do~ _ `re~ _ `mi~) urTierTkavSirze.
praqtikam dagvarwmuna, rom SebanebisaTvis efeqturi aRmoCnda xmaTa e. w. meqanikuri SeerTebis
principi: axali xmis melodiuri moZraobis damoukidebeli Seswavla da misi Tanmimdevruli
SeerTeba adre naswavl xmasTan (magaliTad, melodiasTan).
XV Tema _ `bunebis suraTebi musikaSi~
32-e gakveTili
gakveTilze Zveleburi musika aJRerda. bavSvebi gaecnobian musikaluri bgerebiT `daxatul~
gazafxulis peizaJs, sityvierad an naxatiT gagviziareben im grZnobebsa da ganwyobilebebs,
romlebsac 300-ze meti wlis win dawerili musika SeuqmniT. bavSvebs gavaxsenebT Temas `rogor Seiqmna
musika~. am Temis Seswavlisas maT bunebis xmebi moismines (zRvis zvirTcema, qari, Weqa-quxili, wvima,
Citebis galoba, cxenebis floqvebis TqaraTquri da sxva), Semdeg sakravebis warmoSobas gaecnen da
gaiges, rom musikalur sakravebs bunebis xmebis asaxva SeuZliaT. axla ki imaSic darwmundebian, rom
musikis gamomxatvelobiTi saSualebani imdenad mdidaria, rom SesaZlebelia ara marto bunebis
xmebis mibaZva (imitireba), aramed bunebis suraTebis aRwera da ganwyobilebis gadmocema.
gancdaTa sferos gafarToebas emsaxureba saxelmZRvaneloSi gamoyenebuli literaturuli
masala. aq pedagogiuri manipulirebis saSualeba asociaciaa. vinaidan poeturi nimuSis mxatvruli
saxe aigeba sityvebiT, amdenad mxatvruli Sinaarsi TiTqos ufro TvalsaCinoa, vidre msgavsi
ganwyobilebis mqone musikaluri piesisa. amitom musikis gancdis ganviTarebis saSualebad gvesaxeba
mxatvruli sityva. moswavleebs ar unda gauWirdeT mosmenilis, gancdilis xatovnad gadmocema,
Tu maT STabeWdilebaTa gamZafrebisaTvis SevaSvelebT mxatvrul gamonaTqvamebs literaturuli
masalidan. TviT kompozitor a. vivaldis `gazafxulisTvis~ wamZRvarebuli aqvs programa.
unda iTqvas, rom musikaluri nawarmoebebis programisadmi gansakuTrebuli yuradRebis
gamoCeniT bavSvebs SevaCvevT im azrs, rom yovel musikalur nawarmoebSi eZebon raime konkretuli,
realuri Sinaarsi, maSin, roca, xSir SemTxvevaSi araviTar `konkretul~ Sinaarss musika ar Seicavs.
musikis mTavari Sinaarsi grZnobebi, gancdebi da ganwyobilebebia. amitom musikis `ganmartebisas~
musikaluri nawarmoebis miRma maswavlebeli ar unda aRmoCndes aramusikaluri warmodgenebis,
analogiebis tyveobaSi. ZiriTadi kriteriumebi, riTac maswavlebelma musikis mosmenisas unda
ixelmZRvanelos, aris:
`ra grZnobebs gamoxatavs musika~ (mxne, energiuli, nazi da sxva);
`rogor mogviTxrobs musika~ (musikis gamomsaxvelobiTi saSualebani).
a. vivaldis `gazafxulis~ mosmenisas moswavleebs vTxovT, yuradReba gaamaxvilon imaze,
Tu ra gamomxatvelobiTi saSualebebiT qmnis kompozitori gazafxulis suraTs, xolo
musikis meored mosmenis dros uxmaurod aswion xeli iq, sadac esmiT:
a) Citebis stvena-galoba;
b) nakadulis rakraki;
g) Weqa-quxili;
d) salamuris xma.
STabeWdilebebis gverdis Sevsebamde moswavleebi pasuxoben saxelmZRvaneloSi mocemul
kiTxvebs. `gazafxulis~ mosmenisas isini uTuod gamoarCevdnen violinos JReradobas. es nawarmoebi
am sakravisTvis aris Seqmnili. am sakravs Tanxlebas uweven sxva saorkestro sakravebi. violinos
agebulebas moswavleebi ufro mogvianebiT gaecnobian. am gakveTilze unda daxasiaTdes violinos,
simebian-xemiani sakravis JReradoba. (maRali da mReradi, adamianis xmasaviT gamomsaxveli bgera).
gavacnobT XVI-XVIII saukuneebis violinos saukeTeso ostatebs, romlebic italiis q. kremonaSi
cxovrobdnen (amati, gvarneri, stradivariusi). vuambobT msoflos saukeTeso meviolineebze,
legendarul n. paganinize, violinoze, romelic musikosma Tavis mSobliur qalaqs _ genuas uanderZa.
am saxelganTqmuli winapris violinoze dakvris ufleba paganinis saxelobis saerTaSoriso
konkursSi gamarjvebuls eniWeba xolme.
41
33-e gakveTili
moswavleebs gavacnobT da SevaswavliT Zvel xalxur saferxulo simReras `ima mTazeda~.
vuambobT, rom xangrZlivi da civi zamTris Semdeg bunebis gamoRviZebas, sagazafxulo saqmianobis
dawyebas qarTvelebi uZvelesi droidan saferxulo simRerebiT xvdebodnen. `ima mTazeda~ sagazafxulo saferxulo simReraa qalTa saferxulo sagazafxulo simReraTa ciklidan (samwiladi
zomiT, narnari rwevadi moZraobiT, auCqarebeli tempiT). simReris xalxur teqstSi igulisxmeba,
rom Tovlian mTaze gazafxulze Tovli dneba da midamo yvavilebiT ifareba. modis irmis jogi da
Seeqceva norC mwvane balaxs. adamians gasaqelad ar emeteba gazafxulis lamazi yvavilebi da arc
iremi emeteba mosaklavad. simReras sevdiani dasasruli aqvs. iremi Tofis gasrolas emsxverpleba...
amitomaa rom erT-erT xalxur leqsSi aseTi teqstia:
`gazafxul iyo maSina,
roca yvaodnen iani,
saZovrad Camosuliyo
xari iremi rqiani
_ `iremo, rqebiT mSvenaro,
yurebiT lamaziano,
nu iarebi velada,
Tavi ar daiziano.
ar gaaxaro moymei,
Tofi ar gaaxmiano...~
saxelmZRvaneloSi simReris mcire nawilia warmodgenili Sesaswavlad:
`ima mTazeda, Tovlianzeda,
ia davTese, vardi mosula _
ia koWamdis, vardi muxlamdis,
irmisa jogi SemoCveula
netamc eZovnaT, ar gaeqelnaT!~
simReris sanoto teqstSi wakiTxvis Cvevebis gamomuSavebisaTvis Semdeg aqtivobebs
mivmarTavT (sanoto Canaweri saxelmZRvaneloSia mocemuli):
a) simReris mosmena CanawerSi da sanoto teqstis Tvalyuris devneba;
b) notebis wakiTxva _ gamRereba;
g) melodiis gamRereba sityvebiTurT da `diriJoroba~ xelis moZraobiT.
simReris `amoZravebisaTvis~ viwyebT saferxulo moZraobebis Seswavlas (miTiTebebi saxelmZRvaneloSia mocemuli). mTavari saferxulo svlis Seswavla-aTviseba, wreze moZraobis Cvevis
gamomuSavebaa.
rodesac saferxulo moZraobebi (ileTebi, saferxulo svla, wreze moZraoba) Seswavlili
iqneba, gunduri mRera saferxulo svlasTan erTad Sesruldeba.
pirvel savarjiSoSi ritmuli TanxlebisaTvis umjobesia, dasartyami sakravebi _ doli an
diplipito da daira SeirCes. Tu qarTuli xalxuri sakravebi ar aris `saklaso orkestrSi~,
maSin elementarul sakravebs _ xis kovzebs da samkuTxeds mivmarTavT.
meore savarjiSo ukve klasSi SerCeuli sakravis gamoyenebiT simRera `ima mTazedas~ ritmuli
Tanxlebis suraTis Seqmnas moiTxovs. Tu klasSi doli (diplipito) da daira SeirCa, mokle grZliobebis
gadmocemisaTvis doli an diplipito gamodgeba, xolo meoTxedi grZliobebisaTvis _ daira.
sakravTa sxva SemadgenlobisaTvis: xis kovzebi mokle grZliobebis gamosaxatavad, samkuTxedi
_ meoTxedi grZliobebisaTvis.
bavSvebi gaimRereben melodias sityvebiT sakravebis ritmuli TanxlebiT, Semdeg ki Seadgenen
Tanxlebis ritmul suraTs (naxazs) (mervedi, meoTxedi grZliobebiT, pauzebiT).
34-e gakveTili
moswavleebs vTxovT, yuri daugdon nawarmoebs, romelSic usaTuod SeigrZnoben adreuli
gazafxulis guliscemas, yvavilis TrTolviT dabadebas da nakadulebis dinebas... gazafxulis es
suraTi kompozitorma p. Caikovskim ostaturad gadmosca piesaSi _ `enZela~. bavSvebs kidev erTi
ciklis Sesaxeb vuambobT _ amjerad safortepiano piesebis ciklisa, romelsac kompozitorma
`weliwadis droni~ uwoda, magram a. vivaldisagan gansxvavebiT, romelmac Tavis ciklSi wlis oTxi
42
dro `aaxmiana~, p Caikovski wlis Tormetive Tves saxasiaTo ganwyobilebebiT gamoexmaura.
moswavleebs avuxsniT, rom am ciklis yoveli Tve safortepiano piesaa _ anu mcire Txzuleba (piesa
_ frangulad `naWers~, `natexs~, `nawils~ niSnavs).
Tu piesas gulisyuriT mousmenen, saxelmZRvaneloSi mocemul kiTxvebs swor pasuxs
gascemen: enZelas `gulis feTqva~ melodiis TanxlebaSi SeigrZnoba, xolo piesis Sua nawilSi
tempis aCqarebiT nakadulebis dineba ixateba.
savarjiSos Sesruleba moiTxovs piesis melodiis erT romelime xmovan bgeraze gamRerebas,
anu vokaliziT Sesrulebas. rodesac melodia zusti intonirebiT gaimRereba, bavSvebi yuradRebas
gaamaxvileben ritmze (enZelas `gulis feTqva~), am ritmul suraTs taSiT gadmoscemen, Semdeg ki
melodias `daaSeneben~ vokaliziT.
gavagrZelebT wina gakveTilze dawyebuli simReris `ima mTazedas~ Seswavlas. simReris sanoto
Canaweris mixedviT gaimRereben melodias, `diriJoroben~ xelis moZraobiT. mTavar yuradRebas
dauTmoben banis wakiTxvas. banis Seswavlis procesi rom gauadvildeT, Semdeg savarjiSoebs
SevTavazebT (saxelmZRvaneloSi am savarjiSoebis ritmuli suraTia mocemuli). savarjiSoebs aq
mocemul bgerebze gavimRerebT.
I. Tov-li an-ze-da- - o
II. i-ma mTa-ze-da var-la-lo
III. Tov-li-an-ze-da- - o
savarjiSoebis gamRerebis Semdeg (teqstiT da uteqstod, notebis dasaxelebiT, taSiT, kakuniT
da a. S.) bavSvebs simReris `amoZravebisaTvis~ saferxulo moZraobebis daxvewas SevTavazebT.
(miTiTebebi saxelmZRvaneloSia mocemuli).
amave gakveTilze maswavlebeli unda Seecados (Tu calkeuli savarjiSoebi kargadaa SeTvisebuli), SeaerTos melodiisa da banis partiebi.
XIII Temis gagrZeleba _ `vecnobiT musikalur Janrebs~
35-e gakveTili
kiTxvis dasmiT _ `ra ici valsis Sesaxeb?~ maswavlebeli Seecdeba moipovos informacia imis
Sesaxeb, Tu rogoria maTi codna sayofacxovrebo Janris musikis am saxeobis Sesaxeb. es procesi
TiToeuli moswavlis individualuri aqtivobiT unda warimarTos. dafaze daiwereba maTi yvela
mosazreba. moswavleebs vaCvevT azrs, rom TiToeuli es mosazreba misaRebia. amiT maswavlebeli
TiToeuli maTganis TviTgamJRavnebisaTvis dauZabav garemos qmnis. gamoTqmul mosazrebaTa mokle
mimoxilvis Semdeg, savaraudod, ZalaSi rCeba is, rac mocemuli aqvT saxelmZRvaneloSi (swori
pasuxis Semoxazvas moiTxovs).
maswavlebeli akeTebs mcire `CarTvas~ valsis warmoSobisa da ganviTarebis istoriidan: saintereso bedi xvda wilad avstriul cekva `lendlers~. igi avstriis erT-erTi olqidan _ landlidan
iRebs saTaves. wyvilTa samwiladi zomis es cekva XIX saukunis dasawyisidan TandaTan avstriisa da
germaniis qalaqebSi inacvlebs, Tavidan `icilebs~ xalxuri cekvisaTvis damaxasiaTebel Sextomebs
da fexebis dabakunebebs, xvews wriul moZraobebs, samejliso cekvis saxes iRebs da mTel msoflioSi
vrceldeba ukve `valsis~ saxelwodebiT.
musikaluri Canaweris aJRerebis Semdeg (i. Strausis valsi `cisferi dunai~) moswavleebma unda
43
gadmoscen ganwyobileba, melodiis xasiaTi, aRniSnon gamaxalisebeli ritmi, romelic cekvis
survils aRZravs. cekvis dauflebisaTvis vTxovT savarjiSoebis Sesrulebas (`diriJoroba~ fexis
moZraobiT) da wyvilebSi muSaobas.
SeiZleba moswavleebs mivawodoT damatebiTi informacia imis Sesaxeb, rom arsebobs `valsebi~,
romlebic cekvis TanxlebisaTvis gamiznuli ar aris, e. i. am sacekvao musikaze aravin cekvavs. am musikas
usmenen, rogorc instrumentul nawarmoebs. marTalia, kompozitorebma maT cekvis saxelwodeba
SeunarCunes (damaxasiaTebeli ritmis, tempis Tu xasiaTis Taviseburebebis gamo), magram maT sul sxva
datvirTva misces. davusaxelebT valsebs kompozitorebis f. Sopenis, f. Subertis da sxvaTa
Semoqmedebidan, romlebmac `valsi~ samejliso darbazebidan sakoncerto estradaze `aiyvanes~ da
damoukidebel, mosasmenad gamiznul nawarmoebad `aqcies~ sxva musikalur-poeturi SinaarsiT. bavSvebs
vTxovT, yuradReba gaamaxvilon aseTi valsebis mimarT, moisminon da STabeWdilebebi momaval
gakveTilebze gagviziaron.
uTuod daainteresebT maTTvis cnobili qalaquri simReris `Wrelo pepelas~ `valsad qceva~
(savarjiSo). saxelmZRvaneloSi miTiTebuli saSinao davalebis SesrulebiT moswavleebi iZenen axal
informacias valsisTvis damaxasiaTebeli ritmis SeTvisebiT. momaval gakveTilze maT mier
`Seqmnili~ valsis aJRerebiT (xelT arsebuli sakravebiT) axali codnis konstruireba-Senebas
SevuwyobT xels.
36-e gakveTili
grZeldeba valsis cekvis Seswavla. wina gakveTilze Seswavlili moZraobebis gameorebadaxvewis Semdeg bavSvebi Seiswavlian moZraobebs saxelmZRvaneloSi miTiTebuli TanmimdevrobiT.
cekvis Sesrulebis Semdeg moswavleebs moeTxovebaT im gancdis aRwera, romelic maT cekvis dros
daeuflaT. mcire eseSi Temaze _ `valsi~ (miwodebuli sityvebis gamoyenebiT) pasuxi unda moeZebnos
hipoTezur kiTxvas: `moZvelda valsi, Tu dResac SeiZleba siamovneba mogvaniWos? am kiTxvam maTi
goneba fiqrisa da gansjisaken unda warmarTos.
saxelmZRvaneloSi dasmul kiTxvebis (romlebic swori pasuxis Semoxazvas iTxos) pasuxebia:
1. mocemuli ritmuli suraTebidan valsisTvis damaxasiaTebelia II suraTi.
2. valsis Tanxlebis ritmul suraTSi taqtis Zlier dros orkestris dasartyam sakravTa jgufi
gamoyofda.
me-3 kiTxva-davaleba rom Sesruldes, saWiroa, nebismier simReras, romelsac isini SearCeven,
samwiladi ritmi hqondes. ritmi rom gairkves, maT `diriJorobas~ unda mimarTon. maswavlebeli
maT taqtis Zlieri dros SegrZnebaSi unda miexmaros.
me-4 davaleba valsis marSad `gadaqcevas~ moiTxovs. imisaTvis, rom marSis ritmi meore xazze
Caiweros, taqtis zoma 2/4 unda gaxdes. xolo valsidan `gadmosuli~ grZliobebis jamma ori
meoTxedi grZlioba unda Seadginos.
37-e gakveTili
germaneli kompozitoris g.f. hendelis mier 300 wlis win Seqmnili suitidan `musika wyalze~
`menuetis~ mosmenis Semdeg maswavlebelma SeiZleba Semajamebeli kiTxva dasvas: `albaT fiqrobT,
rom menueti, romelic Tqven moismineT, Zveli, modidan gadasuli musikaa~. maT vTxovT, gaaanalizon
es mosazreba mas Semdeg, rac `gaacocxleben~_ `dadgamen~ cekvas XVIII saukunis evropis didebulTa
warmosaxviT garemocvaSi. cekvis zogadi naxazis gacnobis, sacekvao svlebis Seswavlisa da mcire
scenebis gaTamaSebis Semdeg (Tavis dakvriTa da reveransebiT) iwyeba Semdegi aqtivoba: aRweron 510-wuTian eseSi emociuri mdgomareoba, romelic maT daeufla musikis mosmenisa da cekvis
Sesrulebis Semdeg. eseSi TiToeulma Tavisi azri unda gamoTqvas. vTxovT am azris dasabuTebas.
maswavlebelma maTi naazrevis mosmenis dros msjeloba sasurvel WrilSi unda warmarTos, romlis
mizani Zveleburi musikis ukvdavebis ideis dadasturebaa.
imisaTvis, rom saxelmZRvaneloSi mocemuli sanoto teqsti `menuetad~ iqces, saWiroa mieTiTos
taqtis zoma (3/4), daiyos taqtebad (4 taqti) maxviliT (>) gamoiyos taqtis Zlieri dro, romelic
notis Tavze daismis. menuetSi maxviliT Tavis dakvrebsa da reveransebs aRvniSnavT.
maswavlebelma bavSvebs spilenZis Casaberi sakravis _ valtornis gamosaxuleba unda Seaxsenos
da cota ram mouTxros am sakravis Sesaxeb: valtornis winapari monadireTa sasignalo buki iyo.
buki ZvelqarTuli sakravicaa. bukis kvra mefed kurTxevis dros wesad iyo miRebuli. buks
axmaurebdnen imisTvisac, rom laSqars ayra-gamgzavrebisaTvis mzadeba daewyo. es sakravi lxinisa
44
da nadimis drosac gamoiyeneboda. Tanamedrove valtornam Tavisi forma bukis taris dagrZelebiT
miiRo. bukiT xmoba moSorebuli adgilebidanac rom yofiliyo SesaZlebeli, bukis taris
dagrZeleba daiwyes, Semdeg ki dagrZelebuli nawilidan xveulebis gakeTeba. sakravi advili
mosaxmari rom yofiliyo, erT xveuls daemata meore, mesame da ase miiRo bukma Tanamedrove
valtornis saxe. simfoniuri orkestris spilenZis Casaber sakravTa Soris, romlebic JReradobis
elvarebiT gamoirCeva, valtornas SedarebiT mReradi, rbili xma aqvs.
bavSvebs vurCevT, rom, Tu operisa da baletis TeatrSi z. faliaSvilis opera `abesalom da
eTers~ mousmenen, yuradReba miaqcion I aqtSi monadireTa gadaZaxilebs _ maT valtrona asrulebs.
38-e gakveTili
moswavleebma unda gaixsenon valsis warmoSobis istoria (ganvlili masala, 35-e gakveTili).
aRiniSneba valsis popularoba winaT, valsi, rogorc samejliso cekva, valsi, rogorc instrumentuli
Janris damoukidebeli, arasacekvao nawarmoebi. sabaleto JanrSi `damkvidrebul~ valss moswavleebi
am gakveTilze gaecnobian. p. Caikovskis balet `maknatunadan~ `yvavilebis valsis~ mosmenamde
davusaxavT or amocanas:
1) gamoarCion saorkestro JReradobidan maTTvis nacnobi spilenZis Casaberi sakravis JReradoba,
(valsis SesavalSi oTxi aseTi sakravi JRers da cekvis dawyebas gvamcnobs).
2) valsis melodia nazi tembris moqone sakravis JReradobis fonze iSleba. Tu smeniaT am sakravis
Sesaxeb, daasaxelon.
am sabaleto musikis mosmenisa da sakravebis dasaxelebis Semdeg bavSvebs vTxovT, gamoxaton
(sityvierad) damokidebuleba am ori sakravis (valtorna, arfa) mimarT. ifiqron imaze, Tu romel
ferebs SeurCevdnen am sakravebis tembrs, rogoria maT mier Sesrulebuli `yvavilebis valsis~
melodiis Seferiloba?
ivseba STabeWdilebebis gverdi, keTdeba Canaxatebi `JRers valtorna~, `JRers arfa~.
moswavleebs vawvdiT informacias arfis Sesaxeb, romlis istoria mraval saukunes iTvlis:
arfa TiTqmis yvela simebiani sakravis winaparia. arfis gamosaxulebas Sexvdebian Zveli egviptis,
finikiis, asureTis, saberZneTis, romis arqeologiur Zeglebze. am sakravis forma didxans
inarCunebda moxrili mSvildis moyvanilobas daWimuli simebiT. TandaTan arfa aristokratiul
sakravad iqca. daiwyes misi oqroTi, sadafiT, mozaikiT mokazmva. rogorc wesi, arfaze qalebi
ukravdnen. Tanamderove arfaze 50-mde daWimuli simia. simebis axmovaneba maTi mozidviT xdeba. mas
aqvs pedlebiani meqanizmi, romlis daxmarebiT arfas fortepianos msgavsad, sruli diapazoni
eqmneba.
amave gakveTilze moswavleebi ismenen i. Strausis `polka-anas~. vacnobT am Cexuri warmoSobis
cekvas: misi saxelwodeba sityva `polka~-dan modis, rac naxevars niSnavs da naxevar nabijs
ukavSirdeba. polkas wyvilebi wreze cekvaven patar-patara msubuqi nabijebiT, cocxlad, or wilad
zomaSi. am mxiarulma, CexeTSi yvelaze ufro sayvarelma xalxurma cekvam mTels msoflioSi moipova
popularoba da XIX saukunis 40-iani wlebidan samejliso cekvad iqca.
bavSvebi Seiswavlian moZraobebs. cekvas win Sesavali uZRvis. Sesavali am cekvis nawilia, is
SeagrZnobinebs maT cekvis ritms. amitom Sesavlis aJRerebamde unda moewyon wyvilebad da
yuradRebiT daugdon yuri musikas.
39-e gakveTili
gakveTilis erTi monakveTi mTlianad ganvlili masalis gameorebas unda dauTmoT. sakravebis
ganviTarebis spiraluri sqemis Seswavla, romelic me-4 gakveTilze daiwyo, mocemul gakveTilze
mTavrdeba. eleqtrosakravi (sinTezatori) am sqemis damagvirgvinebeli sakravia. sakravebis
srulyofa mudmivi, uwyveti procesia. moswavleebs vTxovT, daasaxelon sqemaSi moTavsebuli
sakravebi (formis mixedviT), xolo is sakravebi, romelTa JReradobasac kargad icnoben,
daaxasiaTon, gamoxaton damokidebuleba maTi JReradobis tembris mimarT.
moswavleebi Seiswavlian r. laRiZis simReras `tialo darialao~ (fragments). yuradReba unda
gamaxvildes imaze, Tu rogor kiTxuloben notebs violinos gasaRebSi da ganasxvaveben grZliobebs,
rogor aqvT aTvisebuli `sadiriJoro teqnika~. am simReris marSis svliT Sesrulebisas yuradReba
unda mieqces ara marto ritmul msvlelobas, aramed konkretuli xasiaTis (energiuli, mxne)
gadmocemisaTvis saWiro unar-Cvevebis gamoyenebas.
savarjiSo gulisxmobs erT tonze xalxuri leqsis sityvebis gamRerebas, dasartyami
45
instrumentebisaTvis ritmuli naxazis Seqmnas 2/4 zomaSi. moswavleebi im gadawyvetilebamde unda
miviyvanoT, rom dasartyami sakravis mier Sesasrulebeli `partia~ taqtis Zlier droze moTavsdes,
rac kidev ufro gamokveTs, xazs gausvams marSis xasiaTs.
moswavleebs saSinao davalebad SevTavazebT proeqtis momzadebas RonisZiebisaTvis `Sexvedra
sapatio stumarTan~. isini proeqtis SeqmniT unda gavitacoT, mivceT stimuli, mivuTiToT saWiro
aqtivobebze. Tu RonisZiebis Catarebas maswavlebeli realurad miiCnevs, individualurad yvela
moswavles mivcemT davalebas moiniSnos, Caiweros Tavisi idea. Semdeg gakveTilebze calkeuli
ideebidan saerTo ganxilvaze unda gadavideT. unda gamoiyos ideebi, romlebic praqtikaSi
sarealizaciod ufro Rirebulia. SesaZlebelia moswavleebis dajgufeba da jgufuri davaleba _
proeqtebis Sesaqmnelad aucilebeli davalebebis ganawileba. davalebebis Sesrulebas, romlebic
ZiriTadad arasaklaso pirobebSi ganxorcieldeba, momdevno gakveTilebze movTxovT.
XVI Tema _ `Cven vaJi dagvbadebia _ mzev, Sin Semodio~
me-40 gakveTili ( mimdinare)
I etapi
gakveTilis am monakveTis amocanaa bavSvTa yuradRebis mobilizeba, nawarmoebiT daintereseba,
mosmenisadmi ganwyobis Seqmna.
gakveTilisaTvis maswavlebels amgvari varianti SeiZleba hqondes momzadebuli:
moswavleTaTvis nacnobia mosasmeni musikaluri nawarmoebi _ ician simReris saxelwodeba,
icnoben melodias.
yuradRebis mobilizeba xdeba Sesavali saubriT: `mze Sina da mze gareTa~ uZvelesi simReraa.
ukavSirdeba im dros, rodesac msoflios yvela xalxisaTvis mze umTavresi RvTaeba iyo. mzes,
rogorc mgrZnobiare, sulier arsebas, SesTxovdnen, rom Seesmina xalxis vedreba. aRniSnulTan
dakavSirebiT, moswavleebs ramdenime strofs gavacnobT qarTvel poetTa Semoqmedebidan:
`mzeTa-mzeo, amad vstiri
sadRac dagvifaravs piri~.
.............
mzev, momxede piris brwyinviT,
nu damazrob civis yinviT~
(daviT guramiSvili)
`mzeo, daude sazRvari
mwuxare fiqrTa qrolvasa
`mzeo, amodi, amodi,
nu efarebi gorasa~
(galaktion tabiZe)
es uZvelesi simRera, romelic mzis kultTan iyo dakavSirebuli, Semdgom `Zeobis simRerad~
iqca. Zis dabadeba mzis Sin SemosvlasTan iyo gaigivebuli.
moswavleebs vTxovT, yuradRebiT mousminon simReras, Caiweron teqsti da miuTiTon, romeli
sityvebiT dasturdeba, rom es simRera Zeobis simReraa. simReris mxatvruli Sinaarsis wvdomisa da
gadmocemisaTvis moswavleebs poetur sityvasTan paralelebis gavlebisaken vubiZgebT: Janris
gansazRvrisaTvis maswavlebeli Semdeg aqtivobebs mimarTavs. dafaze Camoiwereba qarTuli xalxuri
simRerebis ramdenime Janrobrivad gansxvavebuli nimuSi (Seswavlili simRerebidan):
`iavnana~, `cangala da gogona~, `suliko~, `ima mTazeda~.
moswavleebs vTxovT, gansazRvron, romel saxeobas miakuTvneben simReras `mze Sina~: akvnis nanebs,
sacekvao simRerebs, qalaqur Tu saweso _ sakulto anu warmarTul kulturasTan dakavSirebul simRerebs?
Janris gansazRvris Semdeg (saweso-sakulto) maT vawvdiT mcire informacias imis Sesaxeb, rom
simRerebi Sinaarsis Sesatyvisi moZraobebiT sruldeboda. magaliTad, `mze Sina~ momReralmocekvave qal-vaJTa mier Zeobis dros sruldeboda mzis Sin `SemopatiJebiT~. simReris saferxulo
moZraobebiT Seswavlas maT Semdeg gakveTilze SevTavazebT.
II etapi (masalis Seswavla, savarjiSoebis Sesruleba)
46
moswavleebi sanoto teqts ecnobian. kiTxuloben notebs violinos gasaRebSi. gaimRereben
melodias notebis dasaxelebiT. amoicnoben sanoto sistemis niSnebs (grZliobebs, pauzebs). maT
vTxovT, kidev erTxel moisminon es simRera da Tvali gaadevnon sanoto teqsts. aq maTi yuradReba
unda gamaxvildes imaze, rom simRera orxmiania. iwyebs I mTqmeli anu damwyebi (4 taqti), I mTqmeli
ki imave meoTxe taqtidan agrZelebs imave teqstze da a. S. simReras amSvenebs bani. moswavleebs
vTxovT, TviTon miagnon mis adgilmdebareobas sanoto teqstSi (IV taqtidan). axali informacia
sanoto teqstSi saTanadod moiniSneba (I mTqmeli, II mTqmeli, bani).
simReris teqsti da melodia erTdroulad Seiswavleba (3 jgufad gayofili klasis
moswavleTa mier):
I jgufi mReris I mTqmelis partias;
II jgufi mReris II mTqmelis partias;
III jgufi mReris banis partias.
mze Sina da mze gareTa
guruli
mze Sina da mze gareTa, mzev, Sin Semodio!
mze Sina da mze gareTa, mzev, Sin Semodio!
Cven vaJi dagvbadebia, mzev, Sin Semodio!
Cven vaJi dagvbadebia, mzev, Sin Semodio!
simReris Seswavlis am etapze maswavlebeli yuradRebas burdonuli anu gabmuli, gaWimuli
banis simReris teqnikis dauflebaze amaxvilebs. vidre bans srulyofilad daeuflebian,
maswavlebels SeuZlia qarTuli xalxuri sakravebis daxmarebiT (mxolod erTi _ banis simis
gamoyenebiT) harmoniuli foni Seqmnas. am xerxiT bavSvebs TandaTanobiT SevaCvevT mravalxmian
JReradobas da niadags movamzadebT mravalxmiani mReris Cvevebis gamomuSavebisaTvis.
saxelmZRvaneloSi mocemuli savarjiSoebi mTeli da naxevari grZliobis mqone tonis
gabmulad, gaWimulad Sesrulebazea orientirebuli, rac Rrma da farTo sunTqvas moiTxovs. amitom
savarjiSoebze muSaobis dawyebis win maswavlebelma sunTqviT varjiSebs unda mimarTos. Semdeg ki
imuSaos burdonuli banis Seswavlaze sxvadasxva xmovanze, ori bgeris monacvleobiT, sami bgeris
aRmavali svliT.
maswavlebeli mimarTavs xmaTa diferencirebulad Seswavlis meTods. am SemTxvevaSi cal-calke
Seswavlili xmebis meqanikuri SeerTeba xdeba, ramac garkveuli varjiSis Semdeg sakmaod
damakmayofilebeli Sedegi unda gam oiRos. Sebanebis procesi SeiZleba or ZiriTad etapad davyoT:
I etapi banis SemsrulebelTa tonikur tonze (me-4 taqtis noti `re~) CarTvas ukavSirdeba da igi
mravaljer unda gavimeoroT, rac tonikuri tonis simyaris SegrZnebasa da mexsierebaSi mis
gamtkicebas Seuwyobs xels. rodesac davrwmundebiT, rom banis Semsruleblebi zustad intonireben,
gabmuli, burdonuli tonis erT xmovanze Sesrulebas vcvliT reCitaciiT anu aRniSnul tonze
simReris poeturi teqstis marcvlebis warmoTqmiT: mze Sina da mze gareTa, mzev, Sin Semodio da a. S.
cxadia, saxelmZRvaneloSi mocemul yvela savarjiSos moswavleebi erTi gakveTilis manZilze
ver dasZleven. savarjiSoebze muSaoba ramdenime gakveTilis manZilze gagrZeldeba.
41-e gakveTili
vacnobT ferxulis erT-erT saxes (wreSeukvrel ferxuls _ `ferxisas~) vaJebisa da gogonebis
mier saferxulo moZraobebis Seswavla (saxelmZRvanelos mixedviT). damaxasiaTebeli moZraobebis
migneba-Sesruleba, romelic mocekvaveebs mzes `Sin SemopatiJebaSi~ daexmareba.
a) simRersTan erTad moZraobis dawyeba-damTavreba.
b) naxevarwreze fexSewyobili svlis dros erTmaneTis mimarT manZilebis dacva.
simReris `mze Sina~ melodiis mosmena simebia _ xemiani instrumentebis SesrulebiT. JReradobebis (sasimRero, instrumentuli) Sedareba simReris melodiis axali tembruli Seferilobis
daxasiaTeba. tembris, rogorc melodiis erT-erTi mniSvnelovani Tvisebis, gamomsaxveli
`saRebavis~ mikvleva.
informaciis moTavseba `skivrSi~
tembri _ bgeris Seferiloba, damaxasiaTebeli elferi, xasiaTi.
47
moswavleebs saxaliso davalebis Sesrulebas vTxovT (am davalebis gadmotana 42-e gakveTilidan
SeiZleba Tu gakveTilisTvis gamiznuli dro amis saSualebas mogvcems) gainawilon sakravebi, ahyvnen
musikis JReradobas musikos-SemsrulebelTa xelis moZraobebiT kvartetis warmosaxviT sakravebze.
daakvirdnen xemiani sakravebis agebulebas, Seiswavlon calkeuli nawilebis dasaxelebebi.
XVI Tema _ `Cven vaJi dagvbadebia _ mzev, Sin Semodio~
42-e gakveTili (Semajamebeli)
I etapi (10 wuTi)
maswavlebeli mobilizebas ukeTebs moswavleTa codnas da SeZenil unar-Cvevebs TemasTan
dakavSirebiT. dafaze ori svetia (cxrili) mocemuli.
1. bavSvebs vTavazobT, dafaze I svetSi Camoweron yvela qarTuli xalxuri simRera, romelic
Seiswavles an icnoben da SeuZliaT gaimReron. maswavlebels II svetSi Camowerili aqvs xalxuri
simRerebis Janrebi (simRerebis warmoSobis, daniSnulebis Tu Sesrulebis sxva niSnis mixedviT),
moswavleebs vTxovT, maT mier dasaxelebul simReras I svetSi) miusadagon Janri (II svetSi), risTvisac
isini erTmaneTTan xazebiT unda daakavSiron. magaliTad:
Tu davalebas sworad Seasruleben, !1 `iavnana~ # ! 3 _ sagalobels unda daukavSiron; # !2,
Sesabamisad, #!7-s; # !3 _ # !5-s; # !4 _ # !6-s; # !5 _ # !2-s; # !6 _ # !1-s da # !7 _ # !4-s.
bavSvebis pasuxebSi unda gamoCndes, rom ician, saidan iRebs saTaves es simRera (uZvelesi droidan),
rogor msoflmxedvelobasTan iyo dakavSirebuli misi warmoSoba (warmarTul msoflmxedvelobasTan, kerpTayvanismcemlobasTan), ras daukavSirda Semdgom es simRera (Zeobas, vaJis dabadebas),
rogoria am simReris melodiis mimarTulebis grafiki (dafaze ixateba ritmuli suraTi, mieTiTeba
#
simRerebi
#
1.
`iavnana~
1.
sacekvao simRera
2.
`mravalJamieri~
2.
saxumaro simRera
3.
`glesav da glesav~
3.
sagalobeli
4.
`suliko~
4.
saweso-sakulto simRera
5.
`Caguna~
5.
Sromis simRera
6.
`cangala da gogona~
6.
qalaquri simRera
7.
`mze Sina~
7.
sufruli simRera
Janrebi
zoma, daiyofa taqtebad). bavSvebi gaimRereben da uCveneben melodiis aRmaval da daRmaval mimarTulebas, kiTxuloben simReris melodias sanoto CanawerSi da `diriJoroben~ xelis moZraobiT, asaxeleben grZliobebs, pauzebs, sanoto sistemis im niSnebs, romlebic maTTvis nacnobia da Seswavlili
aqvT.
2. vTavazobT simReris Sesrulebas saferxulo moZraobebiT (inscenirebas). yuradReba eqceva
simRerasTan vaJebis fexSewyobil moZraobas, gogonebis terful svlas (anu terfebze srials),
mzis `SemopatiJebas~ mklavebis Sesatyvisi moZraobebiT, erTmaneTis mimarT manZilebis dacvas.
II etapi (20 wuTi)
moswavleebs vTavazobT wina gakveTilze mosmenili qarTveli kompozitoris, s. cincaZis
instrumentuli nawarmoebis xelmeored, yuradRebiT mosmenas oTxi simebian-xemiani sakravis
SesrulebiT (2 violino, alti da Celo). gavacnobT Janrs _ instrumentul kvartets. avuxsniT, rom
es nawarmoebi, romelsac isini moismenen, s. cincaZis meore simebiani kvartetis III nawilia. radgan
musikosebi simebian instrumentebze ukraven _ es simebiani kvartetia. maT daevalebaT, moiZion da
Seitanon `skivrSi~ Semdegi informacia: ra ewodeba nawarmoebs, romelsac erTi, ori an sami musikosi
asrulebs (solo, dueti, trio).
s. cincaZis am nawarmoebis wina gakveTilze mosmenis Semdeg maT daadgines, rom simReras `mze
Sina~ da instrumentul nawarmoebs saerTo melodia aqvT, magram Seicvala melodiis Seferiloba.
simRera instrumentul melodiad iqca da damaxasiaTebeli elferi SeiZina. moswavleebs vTxovT,
48
`skivrSi~ Seitanon sityva `tembri~, romelic bgeris Seferilobaze, damaxasiaTebel elferze
miuTiTebs. vTxovT daasaxelon melodiisaTvis damaxasiaTebeli is Tvisebebi, romlebsac wina
gakveTilebze miakvlies (mReradoba, ritmi, metri, tempi, tembri).
am instrumentuli nawarmoebis Sesrulebamde maT vTxovT, yuri daugdon da CainiSnon,
ramdenjer icvlis melodia xasiaTs da ramden ganwyobilebas qmnis.
mosmenis Semdeg moswavleebs vTxovT, Caixedon saxelmZRvaneloSi: es ganwyobilebani cal-calke
mocemul wreebSia Cawerili. TiToeuli wre calke ganwyobilebaa, melodiis is saxecvlilebebia,
romlebic man instrumentul kvartetSi SeiZina. maT vTxovT am ganwyobilebebis sxvadasxva xasiaTebis
Seferadebas, anu xasiaTebis Sesatyvisi feriT gadmocemas.
am aqtivobis Semdeg moswavleebma centralur wreSi unda Seitanon musikis im mniSvnelovani
gamomsaxveli xerxis saxelwodeba, romelic melodiis sxvadasxva xasiaTis Seqmnas ganapirobebs (tempi).
moswavleebi rwmundebian, rom xasiaTi, ganwyobileba melodiis Tvisebaa. amgvarad, am gakveTilze maT melodiis kidev or Tvisebas _ tembrs da xasiaTs miakvlies.
III etapi (15 wuTi)
Temis sxvadasxva kuTxiT gasaSuqeblad da azrebis urTierTgasaziareblad maswavlebeli
mimarTavs `kubis~ meTods. dafaze ixazeba kubis eqvsi gverdi (ganSlaSi). (SeiZleba am gakveTilisaTvis
maswavlebelma moamzados 25-30 sm-is gverdebis mqone kubis formis patara yuTi). TiToeul gverdze
daiwereba:
1. aRwere
* ra dasaxeleba misca s. cincaZem instrumentul nawarmoebs?
(simebiani kvarteti, piesa 2 violinos, altisa da CelosaTvis)
*ra Janrs ganekuTvreba es nawarmoebi?
(instrumentuli kvarteti, vokaluri trio)
2. Seadare
*ra saerTo aqvs simRera `mze Sinas~ melodias da kvartetis III nawilis melodias (Temas)?
a) simRerisa da kvartetis melodia erTi da igivea;
b) simReris da kvartetis III nawilis melodia erTi da igive melodia ar aris.
3. daukavSire
*ra gansazRvravs am instrumentuli nawarmoebis mReradobas?
a) simRera `mze Sinas~ melodia;
b) sacekvao ritmi.
4. imsjele da gaaanalize.
*miuTiTe musikis gamomsaxvelobiTi xerxi, romelmac kvartetSi melodiis sxvadasxva xasiaTis
Seqmna ganapiroba:
a) tempi;
b) tembri.
5. gamoiyene:
*sad SeiZleba JRerdes s. cincaZis es instrumentuli nawarmoebi?
a) sagundo musikis koncertze;
b) mejlisze;
g) seriozuli (akademiuri) musikis koncertze.
6. daasabuTe gansxvavebuli azri.
marTebul pasuxebs moswavleebi Semoxazaven. gansxvavebuli azri `kubis~ me-6 gverdze
moTavsdeba.
XVII Tema _ `vqmniT partituras~
43-e gakveTili
am gakveTilze maswavlebelma ganvlil masalas unda gadaxedos, gaaxsenos moswavleebs, Tu rogor
xdeboda melodiisaTvis Tanxlebis miTiTeba. yvelaferi imiT daiwyo, rom `JuJuna wvimas~ melodias
metruli erTeulebi mivusadageT (23-e gakveTili), Semdeg andaza `kargi Svili dedis gulis vardia~
musikalur andazad vaqcieT, erT tonze SevasruleT, xolo Tanxlebis ritmuli suraTi (taSiT da
magidaze kakuniT) qvemoT mivuwereT (24-e gakveTili), simRera `mumli muxasas~ melodia dolis
TanxlebiT SevasruleT (30-e gakveTili), simRera `Wrelo pepela~ valsad vaqcieT da valsis akompa49
nementi CavwereT (35-e gakveTili), xolo xalxur leqss `vaJkacsa guli rkinisa ...~ ritmuli Tanxleba
mivuwereT (39-e gakveTili). axla maT winaSe aseTi amocanaa: simRera `Wrelo pepelas~ TanxlebisaTvis
dolTan erTad samkuTxedic avaxmianoT. samkuTxedis `partias~ moswavleebi mesame xazze Caweren. maT
ukve ician, rom samkuTxedisaTvis SeuZliaT naxevari grZliobebis gamoyenebac. mTavaria, simReris
melodias da Tanxlebas taqtis zoma erTi da igive hqondes. moswavleebi uTuod mixvdebian, rom am
xerxiT ramdenime sakravisaTvis gamiznuli ritmuli naxazi SeiZleba Caiweros da axmiandes.
maswavlebels SeuZlia moswavleebi dayos 5-7-kacian jgufebad da TiToeulma jgufma calcalke Seqmnas simRerisa da Tanxlebis ritmuli suraTi. Semdeg am ritmul suraTebs (yoveli jgufi
Tavis ritmul suraTs) sakravebze gadainawilebs da Seasrulebs. Sesruleba rig-rigobiT moxdeba.
TiToeulma jgufma Tavisi `diriJori~ unda airCios, romelic Cawerili musikis `partituris~
xelT arsebuli sakravebiT axmianebas uxelmZRvanelebs...
44-e gakveTili
maswavlebeli ayenebs problemas _ SevqmnaT bunebis xmebis `partitura~ da SemoqmedebiTi
azrovnebis gaaqtiurebas mimarTavs.
vaxsenebT Temas `rogor Seiqmna musika~, bunebis im xmebs, romlebic am TemasTan dakavSirebiT
moismines. imisaTvis, rom bunebis xmebis musika moisminon, samyaros silamaze unda SeigrZnon:
`naTel, mzian dRes xeebi erT melodias mRerian, qarian dRes _ sxvas, Weqa-quxilis win TiTqos
siCume mReris~ _ werda v. suxomlinski.
maswavlebeli ganmartavs: warmoidgineT, rom orkestri garemomcveli samyaroa, saorkestro
sakravebi ki is mravalferovani xmebia, riTic Tqven xarT garemoculi. samyaros suraTi rom
gadmoices, `partituraSi~ `partiebi~ `sakravebs~ (bunebis xmebs) unda gadaunawildes. Tqven winaSe
aseTi amocanaa: grafikulad unda gamoxatoT garemomcveli samyaros ritmuli suraTi (anu ramdenime
sakravis erTdrouli JReradobis ritmuli Canaweri unda Seiqmnas).
moswavleebs vTavazobT siuJets, romelic saxelmZRvaneloSia mocemuli. klass jgufebad
davyofT da TiToeul jgufs personalur davalebas mivcemT. magaliTad:
I jgufma maRviZaras wikwikis ritmuli suraTi unda Seqmnas.
II jgufma `gamoxatos~ eklesiis zarebis rekva.
III jgufma `gamoxatos~ wvimis wveTebis xmebi.
`musika~ (ritmuli suraTi) 6-taqtiani unda iyos 4/4 zomaSi. TiToeul jgufs samuSaod eZleva
sqema, romelic saxelmZRvaneloSia mocemuli. jgufebs vTxovT, `partituris~ `partiis~ gaswvriv
marcxena mxares miuTiTon `sakravi~, romelmac es ritmuli suraTi unda aaxmianos.
TiToeuli ritmuli naxazi, rogorc maT ukve ician, marcxnidan marjvniv waikiTxeba. `diriJori~
(Tavdapirvelad maswavlebeli) Tvals adevnebs TiToeuli `partiis~ ritmuli suraTis sizustes.
mas Semdeg, rodesac TiToeuli jgufi Tavis amocanas gadaWris, maT mier mowodebuli `partiebi~
(ritmuli suraTebi) erT sqemaSi gaerTiandeba da dafaze daiwereba.
maswavlebelma SeiZleba ixelmZRvanelos jgufuri davalebis II variantiT ( romelic saxelmZRvaneloSia mocemuli).
TiToeuli jgufi Tavisi namuSevris prezentacias moaxdens, auditorias (klass) warudgens
Tavisi Semoqmedebis nimuSs.
45-e gakveTili
moswavleebs SekiTxviT mivmarTavT:
1. rogor fiqrobT, simfoniurma orkestrma bunebis suraTi rom aaJReros, sakmarisia Tu ara
orkestris musikos-SemsruleblebisaTvis mxolod ritmuli naxazis miwodeba?
2. saWiroa Tu ara partituraSi sanoto sistemis Setana da bunebis xmebis notebiT gadmocema?
3. saWiroa Tu ara, TiToeul sakravs (an erTgvarovan sakravTa jgufs) partituraSi Tavisi partia
mivuTiToT?
kiTxvebi mcire jgufebs gadaunawildebaT. TiToeuli jgufis mier Tavisi varaudis (pasuxis)
gadmocemis Semdeg maswavlebeli maT yuradRebas saxelmZRvaneloSi mocemuli partituris
ilustraciisaken mimarTavs da sTxovs, Seadaron erTmaneTs maT mier Seqmnili da saxelmZRvaneloSi
mocemuli partiturebi,aRmoaCinon msgavseba-gansxvavebani (Seavson cxrili). moswavleebi midian
im daskvnamde, rom orkestris partituraSi, romelic diriJoris win sadiriJoro pultze devs,
musikaluri Txzuleba Cawerilia notebiT. partituraSi miTiTebulia orkestris TiToeuli
50
sakravis partia. diriJorma unda icodes musikaluri Txzuleba, SeZlos TiToeuli partiis calke
wakiTxva da yvela partiis erTad wakiTxva.
ismeba kiTxva: ra unda SeZlos diriJorma imisaTvis, rom klasSi Seqmnili partitura axmiandes?
moswavleebma unda gamoitanon daskvna, rom diriJorma, romelic `bunebis xmebis partituris~
wakiTxvas da diriJorobas iTavebs, Tvali unda adevnos ara marto calkeuli partiebis Sesrulebis
sizustes, aramed yvela sakravis erTdroul JReradobas. jgufebidan diriJoris kandidaturis
wamoyenebamde maswavlebeli Tavad xelmZRvanelobs partituris axmianebas. moswavleebs evalebaT
`diriJoris~ miniSnebebze swori reagireba.
XVIII Tema _ `himni dedaenas~
46-e gakveTili
`ena _ dedaa erisa~ _ uTqvams i. gogebaSvils. `dedaena~ sagalobelia dedabunebis sikeTis,
WeSmariti mamuliSvilobis, madliani dedaSvilobis, Sromisa da garjis. `dedaena~ mSobliuri enis
Zeglia. did ilias sityvebs rom davesesxoT, `bednierad Seqsovili~ poeziiTa da musikiT Seiqmna
kompozitor revaz laRiZis `himni dedaenas~. himni sagundo simReraa.
gakveTilze aJRerdeba simReris audioCanaweri. meored mosmenis dros moswavleebs
evalebaT, gahyvnen simReris sanoto Canawers da Seasrulon davaleba.
pasuxi aseTia:
1. taqtis zoma 4/4 icvleba 3/4-iT.
2. gogonebis partia nazi da mReradia, vaJebisa _ omaxiani, vaJkacuri
(ramdenime taqtis manZilze
vaJTa sataZro simRera _ religiuri himniviT JRers).
3. vaJebis omaxiani SeZaxili (oi, deda ena) 7 taqtis manZilze quxs.
4. `himni dedaenas~ _ simRera-himnia.
5. hangs: `ai ia, ai TiTi
ai muxa, ai mze~ _ bavSvTa gundi asrulebs. am simRera-himns sami patara gogona amTavrebs
sityvebiT: `ai ia, ai ia~.....
XI Tema _ `qristes brwyinvale aRdgoma _ dResaswaulTa dResaswauli~
47-e gakveTili
moswavleebs qristianTa udides dResaswaulze _ aRdgomaze vesaubrebiT. ieso qristem wamebiT,
jvarze sisxlis danTxeviT ixsna kacobrioba codvis, wyevlisa da maradiuli sikvdilisagan.
Cven vcxovrobT qveyanaSi, sadac sasuliero galobas adreul qristianobaSi (qristianobis
saxelmwifo religiad gamocxadebisTanave) unda Cayroda safuZveli. qarTvelebi Tavis eklesiaSi
dedaenaze `warTqvamdnen Jamns~, e. i. wirva-locva da RvTismsaxureba qarTulad mimdinareobda.
qristianul RvTismsaxurebas (locvebs) Tan axlavs sataZro simRerebi anu liturgikuli himnebi _
sagaloblebi. uflis sadidebeli galobis saxea fsalmuni. fsalmuni niSnavs qebas, sadidebel
galobas, anu saRvTo sagalobels.
am gakveTilze sagaloblis _ `qriste aRsdga~ pirveli xma da bani Seiswavleba sanoto CanaweriT.
gakveTilze moismenen sagalobels `qriste aRsdga~. STabeWdilebaTa gamdidrebisaTvis
maswavlebels SeuZlia bavSvebs waukiTxos mcire nawyveti Cingiz aiTmatovis romanidan `sajalaTo
kunZi~ (romanis gmiri abdia kalistratovi ismens sagaloblebs, sataZro simRerebs):
`...saswaulebrivi TviTdaviwyebis amgvar mdgomareobas me Cveulebriv ganvicdi xolme, roca
vismen Zvel qarTul simRerebs. CemTvis Znelad asaxsnelia, raa es, magram sakmarisia, daiwyos simRera
Tundac samma qarTvelma, Tugind sruliad Cveulebrivebma, da gadmoiRvreba suli da sunTqvis
xelovneba ubralo da iSviaTi TanazomierebiT da sulieri zemoqmedebis ZaliT. albaT, es maTTvis
moniWebuli gansakuTrebuli wyalobaa bunebisa, tipia kulturisa. CemTvis gaugebaria, Tu raze
mRerian isini, CemTvis mniSvnelovania, rom me maTTan erTad vmReri~.
51
48-e gakveTili
vidre j. verdis `rekviemis~ erT-erT nawils _ `sanqtus~ (`wmida ars~) moismendnen, moswavleebs
avuxsniT, rom kaTolikuri RvTismsaxurebis saxeebia qorali, mesa, rekviemi da sxva. galoben
laTinur enaze, profesionalebi (a kapela) an organis (orkestris) TanxlebiT. qoralis safuZvelze
aRmocenda mesa (sakvirao wirva). literaturuli wyaro _ saxarebaa. rekviemi _ sulis mosaxseniebeli
mesa, mravalxmiani cikluri sagundo-saorgano (saorkestro) nawarmoebia. rekviemi Seicavs mesis
nawilebs, magram misgan gamoirCeva literaturuli teqstiT, teqstis Sesatyvisi musikis xasiaTiT,
nawilebis raodenobiTa da TanmimdevrobiT.
gakveTilze Seiswavlian j. kaxiZis sagalobels `kirie eleison~ (`ufalo Segviwyalen~),
kinofilmidan `iavnana~.
ilustraciaSi mocemul fortepianos klaviaturaze moswavleebi sam registrs miuTiTeben:
dabals, saSualos da maRals. maT avuxsniT, rom adamianis sasimRero xma, iseve, rogorc klaviatura,
registrebad iyofa. bavSvebs aqvT: `mkerdis~ (dabali), `miqsti~ (Sereuli), romelic fortepianos
saSualo registrs Seexameba da `Tavis~ (maRali) registri.
TiToeul bavSvs ainteresebs, rogoria misi xma. vaZlevT saxaliso saSinao davalebas, Seamowmon
TavianTi xmebi: imReron melodia sxvadasxva registrSi, e. i. sxvadasxva simaRleze. yuradReba
miaqcion, romel monakveTSi mRerian dauZabavad. klaviaturaze aRniSnon is monakveTi, romelSic
Tavs Tavisuflad grZnoben da Semdeg gakveTilze gviCvenon.
dadgenilia saSualo asakis (11-14 w.) bavSvTa xmebi:
I xmebi do1 _ fa2
II xmebi do1 _ do2 (re2)
III xmebi si (wm) _ do2
XX Tema _ `vqmniT reps~
49-e gakveTili
es gakveTili SeiZleba daiwyos mcire diskusiiT Temaze `akademiuri Tu masobrivi musika~?
rogorc cnobilia, dRes gansakuTrebiT gaRrmavebulia mozardTa seriozuli, akademiuri
musikiT dainteresebis problema. am problemis gadawyveta gegmazomieri, mizanmimarTuli muSaobiT
unda SevZloT. musikaluri ganaTlebis miznebisa da Sinaarsis gansazRvrisas dRes msoflioSi
erTmaneTs upirispirdeba mravali, xSirad urTierTgamomricxavi da winaaRmdegobrivi mosazreba,
saxeldobr, sazRvargareTel pedagogTa erTi nawilis azriT, `klasika samuzeumo Rirebulebaa,
romelsac dakarguli aqvs qmediTi mniSvneloba~; seriozuli, klasikuri nawarmoebebi ganixileba,
rogorc `yuris misagdebi musika~, romlis `fsiqologiuri Rirebulebani~ ufro mniSvnelovania,
vidre `sazogadoebrivi sargebloba~; popularuli Janrebi ki, romlebSic dominirebs
`sazogadoebrivi funqcia~, miiCneva `socialuri kontaqtebis musikad~, rom Cveni drois swored
msubuqi musika sTavazobs msmenels `emociuri gancdis tips, romelic Tanamedrove civilizaciisa
da teqnikis adekvaturia~, rom musikis axalgazrda msmeneli eCveva `xmauridan informaciis amokrefas,
daWeras~ da sxva amgvari. amavdroulad msoflios pedagogiuri sazogadoebis SeSfoTebas iwvevs is,
rom musikaluri folklorisa Tu klasikis nimuSebi bavSvTa interesebis miRmaa, radgan maT ar ZaluZT
musikalur-mxatvruli Sinaarsis adekvaturi aRqma, maTi sazrisis wvdoma.
XX saukunis dasasruls msoflios yvela kontinentis yvela musikosma-pedagogma axalgazrdobis
intonaciuri maragis gajansaReba utyuar, mZlavr saSualebad erTxmad aRiara folkloruli mReris
tradiciebis aRdgena (ix. musikaluri aRzrdis problemebisadmi miZRvnili III saerTaSoriso
samecniero-praqtikuli konferenciis masalebi. moskovi, 1997 w.), amasTan, damkvidrda azri mosmenis
`intonaciiT Secnobis~ aucileblobis Sesaxeb, rac samyaros `bgerebiT mosmenis~ unaris gamomuSavebas
iTxovs. es ki ukavSirdeba intensiuri smeni ganviTarebas. Cveni eTnomusikis dacvisa da misi WeSmariti
bunebis gaazrebis aucilebloba araerTxel dadasturda `iuneskos~ egidiT TbilisSi tradiciuli
mravalxmianobis simpoziumebze, romelTa Catareba wesad iqca swored saqarTveloSi, am uZvirfasesi
ganZis mflobel qveyanaSi.
maswavlebels, romelsac vakisrebT diskusiis warmarTvas Temaze `akademiuri Tu masobrivi
musika~, cxadia, sirTuleebis winaSe vayenebT. mozardebs, romlebsac Tavisi guneba-ganwyobilebis
gamomxatveli Janrulad da stilurad mravalferovani pop-musika ainteresebT, sadiskusio
52
situacias vuqmniT da problemis mimarT garkveuli poziciis gamomuSavebisaken vubiZgebT.
sxvadasxva epoqebis musikalur qmnilebaTa Sepirispirebisa da maT Soris urTierTkavSirebis
dadgenis (msgavsebisa da kontrastebis mixedviT) gziT, unda iqnes mignebuli umTavresi _ musikalur
nawarmoebebSi gacxadebuli sulieri Rirebulebani.
am saswavlo-saTamaSo situaciaSi, sadac wamyvani poziciaa `moswavle-msmeneli-kritikosi~,
maswavlebels ostaturi `diriJorobiT~ paeqroba mihyavs im azris gamomuSavebamde, rom,
srulyofilma adamianma uari ar unda Tqvas kacobriobis iseT sulier monapovarze, rogoricaa
klasikuri, akademiuri musika.
am azrs gavrcobas emsaxureba gakveTilis ZiriTadi etapis aqtivobebi. o. TaqTaqiSvilis
safortepiano piesis `laSqrulis~ ritmul organizaciaze `vaSenebT~ xalxuri simReris
`laSqrulis
`teqsts. Semdeg sityvebs musikalur fons vaSorebT da vqmniT `reps~. amiT moswavleebs aRmovaCeninebT, rom `repi~ tradiciuli, akademiuri musikis safuZvelzea aRmocenebuli.
gakveTilis dasasruls moswavleebs saxaliso davalebis Sesrulebas SevTavazebT: miiRon
monawileoba TamaSSi `vis urekavs mobiluri telefoni~, romlis mizania ritmuli suraTiT
melodiebis (satelefono signalebis) gamocnoba.
XXI Tema _ `vacocxlebT igavs~
50-e gakveTili
kompozitor nodar gabunias `igavi~ (solisti momRerlebisa da instrumentuli septetisaTvis)
programulia, anu safuZvlad udevs igav-araki `soflis maSenebelni~ sulxan-saba orbelianis
wignidan _ `sibrZne sicruisa~. rogorc wignis saTauridan Cans, igi sibrZnes Seicavs, sicrue ki
zRaparia, igav-arakia. i. WavWavaZe ase ganmartavs: `me vfiqrob saba orbelians amis Tqma undoda: `me
zRapars geubnebi da sibrZnes ki gamcnobo...~
moswavleebma meore pasuxi unda Semoxazon: igav-araki aris mokle alegoriuli moTxroba
damrigebluri Sinaarsisa.
`igavis~ mosmenis Semdeg asruleben davalebas, romelic igavis epizodebis xasiaTis,
ganwyobilebis gamoaSkaravebas ukavSirdeba.
xazi gaesmeba sityvebs:
I da II epizodebi _ laRi, mxiaruli, xalisiani.
III epizodi _ msubuqi xasiaTis, `Semparavi~, TxovniTi intonaciebi, sevdis momgvreli
intonaciebi ganwiruli SeZaxilebiT.
IV epizodi _ energiuli, Semtevi.
51-e gakveTili
gakveTili mTlianad moswavleTa iniciativaze igeba. TiToeuls Seaqvs Tavisi wvlili igavis
inscenirebaSi siuJetis pantomimiT, plastikuri moZraobebiT gasaTamaSeblad. ramdenjerme
moismenen fragmentebs `igavidan~, gamoTqvamen mosazrebebs. igavis `gacocxlebisaTvis~ muSaobs
sul 5 jgufi: scenaristebi, inscenirebis mokle Sinaarsis Semdgenlebi mayureblebisaTvis
dasarigeblad, reJisori, mxatvrebi da msaxiobebi (erT jgufSi Sedian), Semfaseblebi (kritikosebi)
da reklamaze momuSaveebi.
gakveTilis aqtivobebma xeli unda Seuwyon damoukideblad da jgufurad muSaobis unarCvevebis ganviTarebas.
52-e gakveTili
gakveTili eTmoba kompozitor n. gabunias `igavis~, rogorc xelovnebis nimuSis,
gaanalizebas:
1. rogor `daasuraTa~ musikam igavis personaJebi, ra Strixebi SesZina musikam igavis personaJebs:
ZaRls, mamals, melas.
2. dafaze ixazeba ori erTmaneTis gadamkveTi wre (`venis diagrama~). moswavleebma unda imsjelon
53
da diagramaSi Seitanon s. s. orbelianisa da kompozitor n. gabunias `igavis~ saerTo da
ganmasxvavebeli niSnebi.
3. eZlevaT saSinao davaleba: gakveTilze `igavis~ mTavari personaJebis musikaluri portretis
sityvierad daxasiaTebis Semdeg Seqmnan Canaxatebi am personaJebis (ZaRlis, mamlis, melas)
niRbebisaTvis.
`igavis~ insceirebisaTvis maswavlebelma unda gamoiyenos musikis gakveTilebisaTvis daTmobili
sarezervo dro. inscenirebis Semdgom unda Sefasdes TiToeuli moswavlis SemoqmedebiTi unari,
sakuTari xedva, auditoriasTan kontaqti, teqnikis floba (sxeulis, mimikis) da sxva.
XXII Tema _ `Teatris Sesaxeb~
53-e gakveTili
gakveTili eTmoba informaciis miwodebas berikaobis _ erT-erTi uZvelesi tradiciuli
xalxuri warmodgena-TamaSobis Sesaxeb, garkveuli kiTxva-davalebebis Sesrulebas:
*berikaobis amsaxveli scena (kompozicia berikebis figurebiT) Zvel TbilisSia, bavSvTa
samxatvro galereis win mdebare moedanze, iqvea Teatri _ `berikebic~.
*berikaobis scenebia qarTul filmebSi `giorgi saakaZe~, `maia wyneTeli~.
*berikebis warmodgenebSi xelovnebis sxvadasxva dargebia Serwymuli: Teatri, musika,
saxviTi xelovneba, cekva.
`berikebis simReris~ (qarTuli filmidan `maia wyneTeli~) mosmeniT miRebuli STabeWdilebebis
Sedegad berikebis gansaxierebisas TvalnaTeli gaxdeba, gamoxatvis ra formebs mimarTaven bavSvebi
ganwyobilebis gadmosacemad. pantomimis, Teatraluri etiudisa Tu mcire scenebis gaTamaSebiT
(niRbosani berikebiT) maswavlebels saSualeba eZleva Tvali adevnos da Seafasos musikis xasiaTis
gadmocemisaTvis SeZenili unar-Cvevebi: ritmuli moZraoba musikis Sinaarsis, xasiaTis, tempisa da
dinamikuri elferis Sesabamisad; gamomsaxveli moZraobebis moZebna, Tavisufali orientireba garemoSi,
sivrceSi, Seswavlili moZraobebis (ileTebis) SemoqmedebiTi gamoyeneba, improvizaciis xarisxi da a. S.
54-e gakveTili
sagakveTilo da saSinao davalebebi sasceno xelovnebis dargis _ Teatris Sesaxeb bavSvTa informirebis xarisxis dadgenas emsaxureba, amasTan, iTvaliswinebs maT interesebsa da SesaZleblobebs.
Teatrebis CamonaTvals bavSvebma sasceno moqmedebebi unda SeurCion TiToeuli Teatris
specifikis gaTvaliswinebiT (davaleba 1). pasuxi sworia, Tu:
I svetis ##1 (dramis Teatrs) isriT daukavSireben II svetis #3-s
I svetis #2 _ II svetis #1-s
I svetis #3 _ II svetis #4-s
I svetis #4 _ II svetis #5-s
I svetis #5 _ II svetis #2-s
#2 da saSinao davalebis Sesruleba bavSvebis individualur gamocdilebas gamoavlens.
maswavlebels SeuZlia, misces zogadi orientirebi davalebis Sesasruleblad, kerZod:
a) rogoria sasceno moqmedebebis kavSiri cxovrebasTan;
b) rogor SeafasebdiT scenur pirobebSi momxdar ambebs da rogor daapirispirebdiT cxovrebis
analogiur movlenebTan;
g) SegiZliaT moqmedebisa da qcevis mixedviT imsjeloT piesaSi warmodgenil adamianebze?
d) rogoria nawarmoebis ZiriTadi idea, azri, ZiriTadi Tema;
e) rogor viTardeba movlenebi, ras aRweven moqmedi pirebi;
v) rogori STabeWdileba moaxdina calkeulma movlenam Tu epizodma, igrZeni mxatvruli sityvis
Zala?
55-e gakveTili
am gakveTilze `vestumrebiT~ Teatrs, romelSic sasceno moqmedeba Serwymulia simRerasTan
saorkestro musikis TanxlebiT.
ivseba saWiro sityvebiT mayurebelTa darbazis aRwerisaTvis gamotovebuli adgilebi. es
Tanamimdevrobaa: parteri, amfiTeatri, loJa, benuari, beletaJi, balkoni.
54
moswavleebma unda Seavson cxrili, romelic maswavlebels garkveul warmodgenas Seuqmnis
musikaluri Teatris mimarT maT interesebze, Teatralur gamocdilebaze. amasTan, aRmzrdelobiTi
amocanebis ganxorcielebisaTvis saWiro orientirebs miawvdis.
maswavlebels SeuZlia moswavleebTan dialogis formiT saubari ise warmarTos, rom gamoikveTos:
1. gansxvaveba akademiuri musikisa da pop-musikis koncertebis msmenelebs Soris (pop-musikis
koncertebze msmenelebi uSualod monawileoben koleqtiur qmedebebSi, xelebiTa da fexebiT
gamoxataven ritmul pulsacias, xmas ayoleben Semsruleblebs da sxv. akademiuri musikis
koncertebze ki grZnobebis amgvari gamoxatva dauSvebelia. warmodgenisa Tu koncertis
msvlelobisas darbazSi gamefebulia siCume. miRebuli wesebis Tanaxmad, musikis JReradobis
damTavrebis Semdeg taSiT, ovaciiT xdeba damokidebulebis gamoxatva mosmenilis mimarT).
2. akademiuri musika sirTulis maRali xarisxiT gamoirCeva. musikaluri nawarmoebi moiTxovs, rom
msmeneli `mivides masTan~, saamisod ki igi unda flobdes musikis gamomsaxvelobiT xerxebs da sxv.
moswavleebma unda gamoxaton TavianTi damokidebuleba (sityvierad Camoayalibon an CanaxatiT
warmodginon) nanaxi speqtaklis mimarT (opera, baleti). davalebis Sesrulebis Semdeg unda gaimarTos
msjeloba, romelic gamoavlens, rogor acnobierebs musikalur-Teatralur xelovnebas (rogorc
msoflmxedvelobis gamoxatvis da komunikaciis saSualebas), rogor aanalizebs (Tavis gamocdilebaze
dayrdnobiT) saopero Tu sabaleto nimuSs, ra gamomxatvelobiTi xerxebis miTiTeba da aRwera SeuZlia
mosmenili musikidan.
56-e gakveTili
davaleba rom Sesruldes, miTiTebuli baletebi TavianT avtorebs unda daukavSirdes isrebiT.
swori pasuxia:
l.minkusi _ `don kixoti~, p.Caikovski _ `maknatuna~, `gedebis tba~ s.prkofievi _ `romeo da julieta~, a.adani _ `Jizeli~, a.maWavariani _ `otelo~. suraTze qarTveli balerina n.ananiaSvilia gamosaxuli.
maswavlebeli gakveTils ZiebiTi swavlebis WrilSi warmarTavs. swavlebis safuZvelia _ kavSiri
moswavleTa gamocdilebasTan. es swavlebis am modelis ZiriTadi niSania. gansakuTrebul mniSvnelobas iZens komunikaciur-dialoguri saqmianoba, moswavleTa urTierTobani erTmaneTTan da
maswavlebelTan. problema Semoaqvs maswavlebels, an daismis TviT moswavleTa mier (es damokidebulia moswavleTa damoukideblobis xarisxze): ori musikaluri fragmentidan, romlebsac
audioCanawerSi moismenen, ra niSnebiT gamoarCeven, romeli ekuTvnis saopero Janrs da romel
fragmentSi JRers sabaleto musika?
swavlebis am modelis safexurebia:
1. monacemTa Tavmoyra _ bavSvebi eZieben sarwmuno cnobebs obieqtebsa da movlenebze. maswavleblis
amocanaa, gaafarToos SemecnebiTi Ziebis are, bavSvebisaTvis misawvdomi cnobebis moculoba da
xasiaTi.
2. eqsperimentireba _ bavSvebi gamoTqvamen hipoTezebs, amowmeben savaraudo ZiebiT-mizezobriv
kavSirebs.
3. ganmartebis ageba _ ganmartebas (formulirebas) klasi gamoimuSavebs msjelobis Semdgom.
4. kvlevis analizi _ klasi aanalizebs Catarebul kvlevas. maswavlebeli maT orientirebas axdens
imis gamovlenaze, Tu romeli kiTxvebi iyo yvelaze ufro efeqturi informaciis ZiebisaTvis,
hipoTezis agebisaTvis.
amgvarad, am modelSi kvlevis Cvevebi, gamocdileba formirdeba. swavleba emsaxureba ara imdenad
codnis ganzogadebas, ramdenadac TviTon procesis aTvisebas, romelSic Semowmebas gadis ganzogadebebi.
57-e gakveTili
audio-CanawerSi bavSvebi moismenen cekvebs p.Caikovskis baletidan `maknatuna~, romlebic
baletis II moqmedebaSi erTimeoris miyolebiT sruldeba. es sabaleto sanaxaoba SeiZleba klasSi
`gacocxldes~. saWiro iqneba sxvadasxva qveynebis (arabeTi, CineTi, espaneTi) cekvebisaTvis damaxasiaTebeli moZraobebis, cekvebisaTvis saWiro rekvizitis (magaliTad, patara mwyemsebisaTvis nabdis,
qudis, Cinuri cekvisaTvis _ qolgebis, espanuri cekvisaTvis _ maraoebis) moZieba. cekvebis dadgmisaTvis SeirCevian cekvebis `damdgemlni _ qoreografebi~. `mxatvar-dekoratorTa~ jgufi erov55
nuli kostiumebis eskizebs Seqmnis. `orkestris diriJori~ imuSavebs sadiriJoro Jestebze, xelis
moZraobiT (`diriJorobiT) gauZRveba `orkestrs~, warmosaxviT sakravebze damkvrelTa jgufs, romelic am cekvebis musikis JReradobis fonze dakvris imitirebas moaxdens. `diriJori~ TiToeul
`Semsrulebels~ uCvenebs Tavisi partiis Sesrulebis dros da a. S. am saklaso RonisZiebisaTvis
maswavlebeli sarezervo droidan isargeblebs.
gakveTilze vsaubrobT imis Sesaxeb, rom marTalia, yvela cekvas baletSi Tan axlavs metad
gamomsaxveli sabaleto musika, magram cekvebi da musika sakmarisi ar aris imisaTvis, rom mayurebelma
baletis calkeuli moqmedebebis da scenaze mimdinare konkretuli movlenebis Sinaarsi gaigos.
bavSvebs vubiZgebT im gamomsaxveli xerxebis Ziebisaken, riTac baletis artistebi gamoxataven
TavianT `saTqmels~. Ziebam baletis erT-erT mTavar `iaraRTan~ mimikasTan da JestTan unda
migviyvanos. pantomimuri Txroba, gamomsaxveli plastikuri moZraoba usityvo qoreografiuli
enaa. siuJeti baletSi swored aseTi eniT iSleba.
saxelmZRvaneloSi moTavsebul cxrils bavSvebi Semdegi TanmimdevrobiT Seavseben: erTi
moqmedi piris mier Sesrulebuli scenaa TeatrSi _ monologi, operaSi _ aria, baletSi _ variacia.
or moqmed pirs Soris saubari dramis TeatrSi dialogia, orTa simRera operaSi _ dueti,
wyvilTa cekva baletSi _ pa-de-de. mTavaria, maswavlebelma gaataros keTebiT swavlis principi, anu
TiToeuli cneba _ monologi, dueti, variacia, dialogi, aria, pa-de-de modelirebiT iqnes
Semotanili. moswavleebis mier swori ganmartebis SerCevis Sedegad informacia Sedis `skivrSi~.
58-e da 59-e gakveTilebi Semajamebeli xasiaTisaa. unda gaiSalos aqtivobebi SeZenili unarebisa
da Cvevebis, SeTvisebuli codnisa da cxovrebiseul situaciebSi misi gamoyenebis xarisxis
dasadgenad. yoveli aqtivoba saganmanaTleblo standartis indikatorebzea orientirebuli.
Semajamebeli gakveTilebi ramdenime tipisaa:
1. dgindeba Sesaswavli Temis sazRvrebSi SeZenili praqtikuli unar-Cvevebisa da codnis donis
xarisxi, faseulobebi da damokidebulebebi samyaros mimarT;
2. saswavlo wlis ganmavlobaSi SeZenili unar-Cvevebi da codna fasdeba Semdegi maxasiaTeblebis
mixedviT:
a) kritikuli azrovneba; problemaTa gadaWris unari; SemoqmedebiTi azrovneba, moqalaqeobrivi cnobiereba; komunikaciis unari; kvleva-Ziebis unari; TviTSefasebisa da sakuTari
saswavlo saqmianobis warmarTvis unari.
b) praqtikuli unar-Cvevebi da ideebis gamoxatva xelovnebaSi; komunikacia da interpretacia;
xelovnebis aRqma konteqstSi.
3. Semajamebeli aqtivobaa daskvniTi gakveTil-koncertebi (Semadgeneli komponentebia: simRera _
solo, saansamblo, sagundo, musikalur-ritmuli moZraoba, muzicireba-improvizacia).
V ramdenime sanimuSo gakveTili savarjiSoebis, testebis pasuxebiT (gasvliTi, mimdinare,
Teoriuli, praqtikuli, Semajamebeli), scenari saswavlo masalis wardgenis fazebiT (axsna–
ganmartebiTurT).
56
VI Sefasebis sistema
Sefaseba
Sefaseba swavlisa da swavlebis procesis mniSvnelovani nawilia. Sefaseba, erTi mxriv, gvawvdis
informacias moswavleebis winsvlis Sesaxeb, meore mxriv ki, konkretuli meTodikis efeqtianobis
Semowmebisa da srulyofis saSualebas iZleva.
dRes, rodesac saganmanaTleblo procesis centrSi moswavle da miRweuli Sedegi dgas,
Sefasebis mTavari orientiri aris ara codnis odenoba, aramed xarisxi. axali midgomis Sesabamisad
fasdeba ara marto informaciis floba moswavlis mier, aramed SeZenili unar-Cvevebi, sagakveTilo
procesSi CarTuloba, praqtikuli samuSaos Sesruleba, TanamSromloba jgufuri muSaobis dros,
msjelobaSi monawileoba, SemoqmedebiTi unaris demonstrireba, prezentaciebi da a. S.
Tu musikis maswavlebeli saswavlo wlis ganmavlobaSi sistematurad akvirdeboda moswavleebs
da dakvirvebis Sedegad miRebuli informacia Sehqonda Cven mier SemoTavazebul ‘monacemTa bankSi~
(moswavlis individualur anketaSi), monitoringisa da Semowmebis Sedegebis gansjis safuZvelze
mas ar gauWirdeba moswavleTa ganviTarebis damadasturebeli daskvnis gamotana.
maswavlebeli Semowmebis Semdeg formebs, xerxebsa da saSualebebs mimarTavs:
formebi: zepiri, werilobiTi.
xerxebi: dakvirveba, saubari, gamokiTxva, konsultacia, CaTvla.
saSualebebi: testebi, kiTxvebi, dakvirvebis Sedegad individualur anketaSi dagrovili
monacemebi da a. S.
savaraudod musikaSi trimestruli Sefasebis wriuli diagramis Semadgeneli komponentebi
VII klasSi ase SeiZleba gamoisaxos (10%-s irCevs moswavle):
diagramidan Cans, rom Sefasebis mniSvnelovani elementi moswavlis praqtikuli
unar-Cvevebi
da zogadi unarebia (40%).
praqtikuli
samuSao
praqtikul muSaobaSi igulisxmeba:
40%
1. konkretuli praqtikuli samuSaos Sesruleba (ritmul-intonaciuri
msjeloba
prezentacia savarjiSoebis Sesruleba, simReris, cekvis, rolis Seswavla).
klasSi
30%
* organizeba
20%
* teqnikis floba
trimestruli Sefasebebis safuZvelze gamoiyvaneba wliuri Sefaseba
moswavlis progresisa Tu CamorCenis gaTvaliswinebiT.
swavlebis procesSi Sefasebis ori forma gamoiyeneba _ ganmaviTarebeli da ganmsazRvreli.
ganmaviTarebeli Sefasebis formebia zepiri da werilobiTi komentarebi. aseTi saxis Sefasebisas
ar aris savaldebulo qulis dawera.
ganmsazRvreli Sefasebis mizania moswavleTa miRwevebis donis quliT gansazRvra saswavlo
gegmasTan da saswavlo miznebTan mimarTebaSi.
Sefasebis am orive formis gamoyenebisas ganmaviTarebeli Sefasebis wili meti unda iyos, igi
gaumjobesebazea orientirebuli.
interaqtiuli gakveTilis struqtura saSualebas iZleva, gakveTilze ganxorcieldes ara marto
maswavleblis mier moswavlis Sefaseba, aramed Sefasebis iseTi formebi, rogoricaa:
* moswavleebis mier urTierTSefaseba;
* moswavlis mier TviTSefaseba.
gTavazobT or kiTxvas, romlebic gankuTvnilia jgufis TiToeuli wevris TviTSefasebisTvis
da jgufis mier sakuTari naSromis TviTSefasebisTvis reitinguli sistemiT.
1. TviTSefasebis kiTxvari jgufis TiToeuli wevrisaTvis.
* ra moimoqmedeT iseTi (an ra azri gamoTqviT), rac daexmara Tqvens jgufs samuSaos SesrulebaSi?
* Tqveni azriT, ramdenad nayofierad imuSava jgufma da ras TvliT amis mizezad?
* ras gaakeTebdiT momavalSi ufro efeqtiani Sedegis misaRwevad?
* ra iyo yvelaze kargi, rac erToblivi muSaobisas gamoikveTa?
* kmayofili xarT Tqveni wvliliT?
Sevsebul kiTxvars moawereT xeli, miuTiTeT klasi, dRe da ricxvi.
2. TviTSefasebis kiTxvari jgufisaTvis sakuTari naSromis Sesafaseblad reitinguli sistemiT.
jgufma, rogorc erTma mTlianobam, unda upasuxos mocemul sam SekiTxvas da xuT- an aTbaliani
skaliT Seafasos Tavisi namuSevari.
1. miaRwieT Tu ara maswavleblis mier dasaxul mizans?
2. ra iyo Tqveni gundis yvelaze didi miRweva?
3. ra iyo Tqveni erToblivi muSaobis xarvezi da nakli?
pasuxebis mixedviT reitinguli sistemiT SeafaseT Tqveni Sromis Sedegi mocemul skalaze.
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
57
praqtikuli samuSao
1.
mo swavl e
Sef asebis kr it er iu mebi
z o gad ad aR wer s
aanal iz ebs
war mo aCens
(a s a x e l e b s )
Semsr u l ebl is/
nawar mo ebis saku T ar
nawar mo ebs d a misi
ko l eqt ivis mier
xed vas
Sesr u l ebis st il s
gamo yenebu l
8_ 10
1_ 4
mxat vr u l gamo msaxvel o biT
saSu al ebebs
5_ 7
1.
2.
3.
4.
prezentacia
1. musikaluri nawarmoebis analizis Sefaseba.
2. saprezentacio unarebis Sefaseba.
moswavle
Sefasebis kriteriumebi
zogadad aRwers
aanalizebs Semsruleblis/
warmoaCens
(asaxelebs)
koleqtivis mier gamoyenebul
nawarmoebis
nawarmoebs da misi
mxatvrul-gamomsaxvelobiT
sakuTari xedvas
Sesrulebis stils
saSualebebs
8_10
1_4
5_7
1.
2.
3.
4.
sapr ez ent ac io u nar ebis Sef aseba
T ar iR i: pr ez ent ac iis saxeo ba: mo xseneba-r ef er at i
mo swavl e
Sef asebis kr it er iu mebi
Semaj amebel i
qul a
saT qmel is naT l ad
T val saCino ebisa
kiT xvebz e
qu l aT a saS.
d a gasagebad
d a t eqniku r i
ad ekvat u ri
ar i T met i ku l i
g ad m o c em a,
saSu al ebebis
pas u xi s g ac em a
ko nt aqt i
g amo yeneba
au d it o r iasT an
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10
1.
2.
3.
4.
5.
6.
7.
8.
9.
10.
58
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10
2.
msjeloba klasSi
saklaso msjelobaSi monawileoba
T ariRi: saklaso msjelobaSi monawileobis Sefaseba
msjelobis Tema:
moswavle
Sefasebis kriteriumebi
Semajamebeli
qula
aqtiuri
sakuT ari azris
sxvisi azris
qulaT a saS.
monawileoba
dasabuT eba
mimarT
ariTmetikuli
pativiscemis
demonstrireba
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10
1.
2.
3.
4.
5.
6.
7.
8.
9.
10.
59
VII damatebiTi masala maswavleblisaTvis
a) musikaluri Canawerebis (audiokasetaze) CamonaTvali Temebisa da
b) audiokaseta.
gakveTilebis mixedviT;
musikaluri Canawerebis (audiokasetaze) CamonaTvali Temebisa da gakveTilebis mixedviT (audioCanawerebi).
saswavlo-mosasmeni repertuaris CamonaTvali
(audioCanawerebi)
N
Temis dasaxeleba
Tema
gavicnoT er TmaneTi
gakveTilis
nomeri
Sesaswavli
simR era
saqarTvel os himni
(asr.saqtel eradios
orkestri, Tbil isis
saopero Teatris gundi.
diriJori
z. azmaifaraSvili)
bunebis xmebi
1-2
I
Tema
II
Tema
III
rogor Seiqmna musika
3
Tema
IV
salamuridan dRemde
(sakravebis warmoSoba da
ganviTareba)
simRera _ Cveni
Tanamgzavri
Tema
V
xalxuri da profesiuli
musika
7-8
`sul iko~
Tema
VI
cekva _ musikaluri
moZraoba
9-10
`cangal a da
gogona~
(xal xuri)
Tema
VII
ritmi
11-12
`JuJuna
wvima~
(xal xuri)
Tema
VIII
metri —wesrigis
damcvel i
13-17
Tema
IX
tempi
18-20
60
mosasmeni nawarmoebi
4
5-6
`iavnana~
(xal xuri)
`Caguna~
(xal xuri)
`xevsuruli~(salamuri);
`fSavuri~ (asr. o. kelapt riSvil i)
xalxuri simRerebi
(fragmentebi):
`iavnana~ (kaxuri);
`mravalJamieri~;
`l aSqrul i~;
`glesav da glesav~;
`Sen xar venaxi~
`suliko~(asr. debi
iSxnel ebi);
inglisuri simR era
(asr. ans. `biTl zi~);
`arabuli cekva~ p. Caikovskis baletidan
`maknatuna~ (asr.
londonis simfoniuri
orkestri. diriJ.andre
previni);
`Cemo kargo qveyanav~r.laR iZe (asr. ans. `qarTuli xmebi~);
`iavnana~ -j.kaxiZe (asr.
T. WoxoneliZe)
cekvebi (fragmentebi):
`samaia~
`mTiuluri~
`xorumi~
`gandagana~
`kintouri~
`samaia~,
`mTiuluri~, `xorumi~
xalxuri simRerebi
(fragmentebi):
`Wrel o pepela~
`moxevis qal o~
`Widaobas ra unda~
`me pawia mercxali var~
`JuJuna wvima~
`qarTul i cekva~
z.fal iaSvil is operidan
`daisi~
`Caguna~
(xalxuri, Conguris
Tanxl ebiT. asr. ans.
`rusTavi~)
Tema
X
gilocavT Soba-axal
wels
21-22
Tema
XI
melodia
23-24
Tema
XII
vswavlobT sanoto
damwerlobas
25-26
Tema
XIII
vecnobiT musikalur
Janrebs
27-28
Tema
XIV
Tema
XV
vqmniT klips _
musikalur reklamas
bunebis suraTebi
musikaSi
29-31
32-34
`alilo~
(xalxuri);
`fifqebi~
(g.daraxveliZe)
`do, re, mi~
(r.rojersi)
`mumli muxasa~
(xalxuri)
`ima mTazeda~
(xalxuri~
`alilo~
`ave maria~- f. Suberti
(asr.robertino
loreti)
`fifqebi~-g. daraxveliZe
`alegro-Ramis patara
serenada~ -v. mocarti
(asr. berlinis
filarmoniis orkestri
diriJori h. f. karaiani)
`raSovda~ (raWuli
xalxuri simRera. asr.
ans. `mTiebi~)
`do, re, mi~
(r.rojersi.
mus.filmidan `musikis
hangebi~);
musikaluri
fragmentebi amave
filmidan
`saqorwino marSi~-f.
mendelsoni~
`marSi~ - j.kaxiZe (k/f.
`pirveli mercxali~)
`samgloviaro marSi~f.mendelsoni (asr.
londonis simf. orkestri. dir.alfred
Solci)
`gazafxuli~- a. vivaldi
ciklidan ~ weliwadis
droni~ (asr. moskovis
sax.konservat. kameruli
orkestri. dir. genadi
Cerkasovi);
`enZela~- p. Caikovskis
saf. ciklidan
`weliwadis droni~
(asr.vladimir aSkenazi)
61
T ema
X III
vec no biT mu s ikal u r
J a nr ebs
(g ag r Ze l eba)
35-39
`t ial o d ar ial ao
(mxed r u l i.
r .l aR iZe)
T ema
XVI
C ven vaJ i d ag vbad ebia,
mz e v,
Sin Semo d io
40-42
`mz e Sina~
(g u r u l i
s af er xu l o )
T ema
X V II
T ema
X V III
vqmni T par t it u r as
43-45
T ema
X IX
qr ist es br wyinva l e
aR g o ma _
d R es as wau l T a
d R es as wau l i
47-48
T ema
XX
vqmni T r e ps
49
T ema
XXI
vac o c x l eb T ig avs
50-52
Tema
XXII
Teatris Sesaxeb
53-57
62
himni d ed ae nas
46
`himni d ed aenas ~
r .l aR iZe
(f r ag ment i)
sagal o bel i
`qr ist e aR d g a~
val s i `c isf er i d u nai~
i.St r au s i (asr .venis
f il ar m.o r kes t r i. d ir .
her be r t f o n kar aiani);
`menu et i~ g . f . he nd el is
su it id an `mu s ika
wyal z e~ (asr .
vaSing t o nis kamer .
o r kes t r i. d ir . ed var d
ker o l i); `yva vil ebis
val s i~ p. Caiko vskis
bal et id an `maknat u na~
(as r .l o nd o nis s i mf .
o r kes t r i. d ir iJ .and r e
pr evini);
`po l ka a na~-i. St r au s i
(as r .venis f il ar m.
o r kes t r i. d ir iJ . h.f o n kar aiani);
`mar Si-mo n t eki d a
kapu l et i~s .pr o ko f ievis
bal et id an `r o m eo d a
j u l iet a~
(d ir iJ.s .pr o ko f ievi).
`mz e Sina~
(g u r u l i s af er xu l o .
asr . ans. `mz eT amz e~);
II simebiani kvar t et is III
nawil i `m z e Sinas~
T emaz e s . c inc aZe (as r .
saq. saxel mwif o
simebiani kvar t e t i)
`himni d ed aenas ~
r .l aR iZe
s ag al o bel i `qr is t e
aR d ga
(as r .Ser eu l i g u nd i);
`s anqt u s~ j .ve r d is
`r eqviemid an~ (as r .
miu nhenis s imf .
o r kes t r i. d ir iJ .
i.skal d iki);
Sagal o be l i `kir ie
el eis o n ~
-j . kaxiZe (k/f .`iavnana~)
`l aSqr u l i~o .T aqT aqiSvil i (as r .
m.f aniaSvil i)
`mg z avr is simR er a~
igavid an`s o f l is
maSeneb l ebi~ - no d ar
g abu nia (as r . a. er qo maiSvil i, g .sixar u l iZe,
n.f u l ar iani d a ins t r .
sept e t i)
berikebis simRera k/fdan`maia wyneTeli~s.cincaZe;
cekvebi p.Caikovskis
baletidan `maknatuna~:
`arabuli~, `patara
mwyemsebis~, `Cinuri~ da
`feria draJes~ (asr.
berlinis filarmoniis
orkestri. diriJ.
herbert fon karaiani)
63
gvari,
saxeli
qcevis
normebis
floba
Teatri
kino
saxviTi xelovneba
poezia
cekva
a. amoicnobs
xelovnebis
sinTezur dargebs.
b. aRwers xelovanTa
saqmianobas.
g. SeuZlia
xelovnebis
sxvadasxva dargebis
gamomsaxvelobiTi
xerxebis aRwera.
danarTi 1
TeatrSi
kinoTeatrSi
gamofenebze
muzeumSi
interesebi
xelovnebis
dargebis mimarT
pasiuri
musikaluri
monacemebi
monawileoba klasis speqtaklSi,
smena
karnavalSi, saangariSo
ritmi
koncertSi.
mexsiereba
liderobis survili da, piriqiT,
damoukideblad msjelobisa da
qcevis uunaroba.
jgufSi muSaobis unar-Cvevebi:
a. muSaobs individualurad da
sxvebTan erTad.
b. exmareba Tanaklaselebs.
g. yurs ugdebs gansxvavebul azrs.
aqtiuri
1. iyenebs musikalur elementebs da
sakravebs improvizaciuli
savarjiSoebis dros.
2. mReris marto da sxvebTan
erTad(frazebs, melodiebs, martiv
orxmian simRerebs).
3. mimarTavs gamoxatvis sxvadasxva
formebs garkveuli ganwyobilebis
gadmosacemad (pantomima,
Teatraluri etiudis mcire scenis
gaTamaSeba).
4. asrulebs zogierTi cekvis
ileTebs, cekvavs partniorTan,
wyvilSi, ansamblSi.
5. amoicnobs da Cawers sanoto
sistemis niSnebs, kiTxulobs
martiv ritms, melodias.
6. usmens musikalur nawarmoebs da
gamoxatavs sakuTar
damokidebulebas.
7. ganixilavs da adarebs erTmaneTs
mosmenil nawarmoebebs.
8. asxvavebs musikalur sakravebs
(forma, JReradoba, tembri).
praqtikuli unar-Cvevebi,
komunikacia da interpretacia,
musikaluri nawarmoebis aRqma
(simRera, musikis mosmena,
musikalur-ritmuli moZraoba,
musikaluri anbanis elementebi)
~monacemTa banki~ (moswavlis individualuri anketis nimuSi)
ra unda
gakeTdes
danarTi 2
gakveTilis gegmis sanimuSo sqema
Tema
gakveTili #
TariRi
saswavlo miznebi
aqtivobebi:
vokalur-sagundo
samuSaoebi, savarjiSoebi
sasimRero repertuari
musikis mosmena
musikalur-ritmuli
moZraobebi
gamoxatvis sxvadasxva
formebi (pantomima,
Teatraluri etiudi)
musikaluri anbani
muzicireba –
improvizacia
resursebi
64
moswavleebis
organizeba da drois
ganawileba
Semowmebis formebi, xerxebi

Documenti analoghi

gonivruli skolebi

gonivruli skolebi sayidlebze siarulis, arCevnebSi monawileobis, qveynis saSinao da sagareo politikuri situaciis sworad Sefasebis, samsaxurSi kolegebTan urTierTobis problemebis mogvarebis dros da a.S. SenarCuneba, ga...

Dettagli

mzis sxivi musikaSi

mzis sxivi musikaSi SevarCieT da dagimzadeT simRerebis `minus~ fonogramebi, romelTa Seswavlis Semdeg Tqvenc SegeZlebaT skolaSi saintereso koncertis Catareba. dRevandel gakveTilze, romelsac simbolurad `dasawyisi~ vuwod...

Dettagli

14. volfgang amadeus mocarti

14. volfgang amadeus mocarti mus.IV.14. ganixilavs mosmenil nawarmoebebs

Dettagli

qimia 11

qimia 11 maswavleblis wignis ZiriTadi mizania qimiaSi swavleba/swavlis xarisxis amaRleba. am miznis misaRwevad maswavleblis wigns upiratesad oTxi funqcia aqvs: 1. samecniero da zogadi informaciis miwodeba. ...

Dettagli

media da bavSvTa uflebebi

media da bavSvTa uflebebi gaakritikon isini, vinc ver asrulebs TavianT valdebulebebs bavSvebis winaSe. es broSura miznad isaxavs ukeT gaacnos Jurnalistebs bavSvTa uflebebi da auxsnas maT, Tu rogor SeiZleba bavSvTa uflebebTa...

Dettagli

maswavleblis wigni

maswavleblis wigni aucilebelia, gakveTilis dasrulebis Semdeg gavaanalizoT, Tu risi miRweva SevZeliT da ra problemebi warmoiSva konkretuli miznis miRwevis gzaze. aq moiazreba moswavleTa CarTuloba sagakveTilo procesSi....

Dettagli